Väike-Maarja valla jäätmehoolduseeskiri
Vastu võetud 29.10.2020 nr 15
Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõike 1, § 22 lõike 1 p 365, jäätmeseaduse § 66 lõike 4, § 67 lõike 6, § 71 lõigete 1 ja 2 ning pakendiseaduse § 15 lõike 1 alusel.
1. peatükk Üldsätted
§ 1. Määruse reguleerimisala
(1) Jäätmehoolduseeskiri (edaspidi eeskiri) sätestab jäätmehoolduse korralduse Väike-Maarja valla (edaspidi valla) haldusterritooriumil.
(2) Eeskiri kehtestatakse eesmärgiga tagada puhta ja tervisliku elukeskkonna säilitamine vallas, vähendada tekkivate jäätmete koguseid ja soodustada jäätmete taaskasutamist.
(3) Jäätmehooldust korraldab ning järelevalvet valla haldusterritooriumil teostab vallavalitsus vastavalt kehtivatele õigusaktidele.
(4) Eeskiri on täitmiseks kohustuslik kõigile valla haldusterritooriumil asuvatele või elavatele isikutele ning isikutele, kellele kuulub valla territooriumil kinnisasi, millel toimuvast tegevusest tekivad jäätmed.
§ 2. Mõisted
(1) Eeskirjas kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses:
1) biolagunevad aia- ja haljastusjäätmed – aedade ja haljasalade hooldamisel tekkinud biolagunevad jäätmed (rohi, lehed ja oksad);
2) biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed – kodumajapidamistes, kauplustes, toitlustusasutustes muudes ettevõtetes ja asutustes tekkinud toidu- ja köögijäätmed;
3) ehitus- ja lammutusjäätmed – ehitamise, remondi ja lammutamise käigus tekkivad jäätmed ning väljaveetud pinnas;
4) jäätmed – mis tahes vallasasi, mille nende valdaja on ära visanud, kavatseb seda teha või on kohustatud seda tegema;
5) jäätmejaam – spetsiaalselt rajatud ja tehniliselt varustatud jäätmekäitluskoht, kuhu on paigaldatud taaskasutatavate jäätmete kogumiseks ja esmatöötlemiseks jäätmemahutid;
6) jäätmekäitleja – juriidiline või füüsiline isik, kes kogub, veab, taaskasutab või kõrvaldab jäätmeid majandus- või kutsetegevusena ja kellel on selleks tegevuseks keskkonnaluba või kes on registreeritud Keskkonnaametis;
7) jäätmekäitlus – jäätmete kogumine, vedamine, taaskasutamine ja kõrvaldamine, sealhulgas vahendaja või edasimüüja tegevus;
8) jäätmekäitluskoht – tehniliselt varustatud rajatis või ehitis jäätmete kogumiseks, taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks;
9) jäätmekäitlusleping – jäätmete käitlemise leping, mis on sõlmitud jäätmevaldaja ja jäätmekäitleja vahel ning mis reguleerib selliste jäätmete käitlemist, mis ei ole korraldatud jäätmeveoga hõlmatud või korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete käitlemist ainuõigust omava jäätmevedaja puudumisel;
10) jäätmete kogumine – jäätmete kokku korjamine, sealhulgas jäätmete eelsortimine ja eelladustamine ning mehaaniline töötlemine ilma jäätmete koostist ja olemust muutmata, eesmärgiga vedada need edasiseks käitlemiseks jäätmekäitluskohta;
11) jäätmetekitaja – isik või riigi või kohaliku omavalitsuse üksuse asutus, kelle tegevuse käigus tekivad jäätmed, või isik, kes sooritab jäätmetega toiminguid, mille tagajärjel jäätmete olemus või kooslus muutub;
12) jäätmemahuti – konteiner, mahuti jm anum ja pakend, kuhu kogutakse territooriumil tekkinud jäätmed;
13) komposter – orgaaniliste jäätmete lagundamiseks kasutatav mahuti;
14) ohtlikud jäätmed – jäätmed, mis vähemalt ühe kahjuliku toime tõttu võivad olla ohtlikud tervisele, varale või keskkonnale;
15) olmejäätmed – kodumajapidamisjäätmed ning kaubanduses, teeninduses või mujal tekkinud oma koostiselt ja omadustelt samalaadsed jäätmed;
16) segaolmejäätmed ehk prügi – olmejäätmed, mida ei ole liigiti kogutud või liigiti kogutud olmejäätmetest üle jäänud sortimisjääk;
17) suurjäätmed – olmejäätmed, mida kaalu või mahu tõttu ei ole võimalik paigutada segaolmejäätmete mahutisse (mööbliesemed, vaibad, madratsid, kardinapuud, aknaraamid, kraanikausid jms). Suurjäätmetena ei käsitata ehitusjäätmeid ning suuremõõtmelisi probleemtooteid (autoromud või nende osad, vanarehvid, elektri- ja elektroonikaseadmed või nende jäätmed, pesumasinad, telerid, külmkapid, elektripliidid jms) ja muid tootjavastutusega hõlmatud jäätmeid;
18) tiheasustusala – üldplaneeringuga tiheasustusalaks määratud osa valla territooriumist. Ülejäänud valla territooriumi loetakse hajaasustusalaks;
19) tühisõit – jäätmevedaja poolt jäätmevaldaja kinnistule või krundile tehtud sõit, mille eesmärk oli osutada jäätmeveo teenust, kuid mille käigus ei olnud võimalik jäätmeid ära vedada jäätmevaldaja poolse eeskirjas sätestatud nõuete täitmata jätmise tõttu;
20) jäätmevedaja – jäätmekäitleja, kellele vallavalitsus on riigihanke tulemusena andnud teenuste kontsessiooni korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete vedamiseks Väike-Maarja valla haldusterritooriumil või jäätmete vedamiseks vastavat luba omav jäätmekäitleja.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetamata mõistete kasutamisel lähtutakse keskkonnaseadustiku üldosa seaduses, jäätmeseaduses, pakendiseaduses, riigihangete seaduses ja teistes jäätmehooldust reguleerivates õigusaktides määratletud mõistetest, vastava mõiste puudumisel aga sõna üldlevinud tähendusest.
§ 3. Jäätmete taaskasutamise eesmärgid
(1) Paberi ja kartongi liigiti kogumise eesmärgiks on jäätmete sortimine tekkekohas ja taaskasutamine materjalina. Eesmärgi saavutamiseks lisatakse paberi ja kartongi kogumine korraldatud jäätmeveo hankesse 2021. aastal.
(2) Biolagunevate ja bioloogiliselt mittelagunevate aia- ja haljastusjäätmete, suurjäätmete, elektri- ja elektroonikaseadmete, plastide, klaasi, metallide, puidu, tekstiili ja vanarehvide liigiti kogumise eesmärgiks on säilitada nende jäätmete üleandmine vähemalt Väike-Maarja, Rakke ja Simuna jäätmejaamades.
(3) Biolagunevate köögi- ja sööklajäätmete liigiti kogumise suurendamiseks lisatakse biolagunevate köögi- ja sööklajäätmete kogumine korraldatud jäätmeveo hankesse 2021. aastal.
(4) Pakendite liigiti kogumise eesmärgiks on avalike pakendipunktide sihipärasem kasutamine. Eesmärgi saavutamiseks on vajalik teha teavitustööd ja järelevalvet ning koostööd pakendiorganisatsioonidega.
(5) Ehitus- ja lammutusjäätmete taaskasutamiseks on vajalik teha teavitustööd ja järelevalvet, et ehitus- ja lammutusjäätmete kogumine toimiks kohapeal materjalipõhiselt ning toimuks jäätmete kohtsortimine. Ehitus- ja lammutusjäätmete liigiti kogumise eesmärgi täitmiseks on säilitada nende jäätmete üleandmine vähemalt Väike-Maarja ja Rakke jäätmejaamades.
2. peatükk Jäätmehoolduse korraldus
§ 4. Jäätmehoolduse üldnõuded
(1) Jäätmete nõuetekohase käitlemise eest vastutab jäätmevaldaja. Kui jäätmevaldajat ei ole võimalik kindlaks teha, korraldab jäätmekäitlust jäätmete asukohajärgse kinnisasja omanik.
(2) Iga tegevuse juures tuleb rakendada kõiki sobivaid võimalusi, mis vähendavad ja väldivad jäätmete teket. Tekkinud jäätmed tuleb taaskasutada, kui see on tehnoloogiliselt võimalik ning kui see ei ole muude jäätmekäitlusmoodustega võrreldes ülemääraselt kulukas.
(3) Jäätmed tuleb koguda liigiti, et võimaldada nende taaskasutamist võimalikult suures ulatuses. Jäätmekäitleja on kohustatud vältima liigiti kogutud jäätmete segunemist teiste jäätmeliikidega kogumise ja veo erinevatel etappidel.
(4) Jäätmete käitlemine selleks mitteettenähtud kohas on keelatud.
(5) Jäätmete põletamine on keelatud, välja arvatud jäätmevaldaja enda tegevuse käigus tekkinud biolagunevate aia- ja haljastusjäätmete (nt oksad, lehed), immutamata ja värvimata puidu põletamine. Põletamisele tuleb eelistada nende liigiti kogumist ja kompostimist. Põletamine on lubatud jäätmevaldaja kinnistu piires naabreid mittehäirival viisil, järgides kõiki tuleohutusnõudeid.
§ 5. Jäätmevaldaja kohustused
(1) Jäätmevaldaja on kohustatud:
1) sortima ja liigiti koguma enda valduses olevaid jäätmeid eeskirja ja teiste õigusaktidega kehtestatud nõuete kohaselt ning korraldatud jäätmeveo piirkonnas andma korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmed üle jäätmevedajale;
2) vältima ohtlike jäätmete segunemist ja segamist omavahel või tavajäätmetega või mistahes ainega ning kasutama kõiki võimalusi jäätmete koguse ja ohtlikkuse vähendamiseks;
3) korraldatud jäätmeveoga hõlmamata jäätmete vedamiseks sõlmima kas ise või volitatud esindaja vahendusel jäätmevedajaga või -käitlejaga jäätmekäitluslepingu või vedama tema tekitatud või tema valduses olevad jäätmed ise jäätmekäitluskohta või taaskasutama neid kehtivate nõuete kohaselt;
4) veenduma, et jäätmete vastuvõtjal on jäätmeluba või kompleksluba, mis annab õiguse üleantud jäätmete käitlemiseks;
5) kasutama piisavas koguses ja suuruses jäätmemahuteid (sealhulgas jäätmekotte), mis väldib mahuti ületäitumise, ümbruse reostumise, haisu ja kahjurite tekke ning leviku;
6) hoidma mahuteid tervena ja puhtana. Mahutite hooldamine ei tohi reostada keskkonda ega häirida naabreid. Mahutite korrashoiu ja puhtuse eest vastutab jäätmevaldaja, kui jäätmekäitlusleping ei sätesta teisiti;
7) tagama jäätmemahuti kättesaadavuse tühjenduspäeval;
8) mitte muutma jäätmemahutite asukohta ilma jäätmevedajaga kooskõlastamata;
9) säilitama ühe aasta jooksul dokumendid, mis tõendavad jäätmete nõuetekohast kogumist või üleandmist jäätmekäitlejale ning esitama need dokumendid või jäätmekäitluslepingu järelevalve ametniku nõudel kontrollimiseks.
(2) Kinnistut hooajaliselt kasutav jäätmevaldaja võib taotleda vallavalitsuselt jäätmeveo ajutist peatamist perioodil 1. november kuni 30. aprill juhul, kui nimetatud perioodil kinnistut ei kasutata. Perioodil 1. mai kuni 30. oktoober on kinnistut hooajaliselt kasutav jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveoga liitunud (perioodiliselt liitunud).
(3) Ühismahuti kasutamiseks tuleb taotleda vallavalitsuselt kirjalik luba. Üldjuhul on ühismahuti kasutamine lubatud kõrvuti asetsevatel kinnistutel (sh eramajades, korter- ja ridaelamutes) tekkivate jäätmete kogumisel. Ühismahutina ei ole lubatud kasutada jäätmekotti.
(4) Korterelamutega aladel, kus elamutele on moodustatud minimaalse suurusega kinnistud, tohib jäätmemahuteid paigutada väljapoole kinnistu piiri ainult vastava kinnistu omanikuga kooskõlastatult. Valla omandis olevale maale on jäätmemahuti paigutamine lubatud üksnes keskkonnanõuniku või teda asendava ametniku loal ja tingimustel.
(5) Juriidilisest isikust jäätmevaldaja (sealhulgas korteriühistu, kinnisvarahaldusega ja -hooldusega tegelev ettevõtja) on kohustatud teavitama oma hallatava hoone elanikke või oma ettevõtte töötajaid Väike-Maarja valla jäätmehoolduseeskirja nõuetest.
(6) Kaubandusettevõtted, ametiasutused, toitlustus- ja teenindusettevõtted on kohustatud vähemalt lahtioleku ajaks paigaldama olmejäätmete mahuti hoone sissepääsude juurde.
(7) Jäätmevaldajal peab olema ülevaade tema valduses olevate jäätmete liigist, hulgast, päritolust, jäätmekäitluse seisukohalt olulistest omadustest ning jäätmetest tulenevast ohust tervisele, keskkonnale või varale.
§ 6. Jäätmete vedu
(1) Korraldatud jäätmeveoga liitunud jäätmevaldaja jäätmete veo jäätmekäitluskohta korraldab jäätmevedaja. Korraldatud jäätmeveoga hõlmamata jäätmete veo jäätmekäitluskohta korraldab jäätmevaldaja.
(2) Jäätmeid vedav isik on kohustatud:
1) vedama jäätmeid õigusaktidega sätestatud korras ja elanikke kõige vähem häirival viisil;
2) vedama jäätmemahutisse toodud jäätmed lepingus kokkulepitud ajagraafiku järgi;
3) oma tegevuse käigus mitte kahjustama jäätmemahuteid;
4) teenuse osutamata jätmisel teavitama jäätmevaldajat esimesel võimalusel.
(3) Jäätmevaldaja, kes viib ise oma jäätmed jäätmekäitluskohta, peab jäätmete vedamisel järgima kõiki õigusaktides ja eeskirjas sätestatud nõudeid ning suutma tõestada jäätmete nõuetekohast üleandmist jäätmekäitlejale ühe aasta jooksul pärast jäätmete üleandmist.
(4) Juurdesõidutee jäätmemahutini peab olema:
1) piisava kandevõimega;
2) võimaldama mahutit hõlpsalt käsitsi teisaldada;
3) vähemalt 3,0 meetrit lai;
4) vaba kõrgusega tee kohal vähemalt 4,5 meetrit;
5) puhastatud lumest ning vajadusel tähistatud ja teostatud libedusetõrje.
(5) Jäätmemahutite tühjendamine ja jäätmete vedu toimub ajavahemikus kella 7.00 hommikul kuni 23.00 õhtul. Muul ajal võib jäätmemahutite tühjendamine ja jäätmete vedu toimuda vallavalitsuse eriloa alusel.
(6) Käesolevas paragrahvis sätestatud nõudeid võib täpsustada jäätmevedaja leidmiseks korraldatava teenuse kontsessiooni hankedokumentides.
§ 7. Jäätmemahutite tehnilised nõuded
(1) Jäätmete kogumisvahendina võib kasutada:
1) ühepereelamus (1-2 elanikku) segaolmejäätmete kogumiseks 30-50 liitriseid jäätmekotte või ettemakstud kuni 150 liitriseid jäätmekotte;
2) käsitsi teisaldatavaid 80-1100 liitriseid kaanega ning käepidemega väikemahuteid, mida on võimalik tõstemehhanismiga tühjendada jäätmeveokisse;
3) kaanega varustatud 1,5 m3 kuni 4,5 m3 suuruseid mahuteid, mida on võimalik mehhaanilisel teel tühjendada jäätmeveokisse või toimetada käitluskohta;
4) pressmahuteid või süvajäätmemahuteid, mis vastab Eesti Vabariigis kehtivale standardile ja mida on võimalik mehhaaniliselt jäätmeveokisse tühjendada;
5) pakendijäätmete üleandmiseks kuni 200 liitrist kotti.
(2) Kokkuleppel jäätmevedajaga võib kasutada ka teistsuguseid mahuteid.
(3) Jäätmemahutite soovituslikud värvid:
1) segaolmejäätmed - hall, must või roheline;
2) paber ja kartong (vanapaber) – sinine;
3) biolagunevad jäätmed – pruun;
4) segapakend, pakendijäätmed – kollane;
5) ohtlikud jäätmed – punane.
(4) Avalikul jäätmemahutil (tootjavastutusega hõlmatud jäätmete mahutil) peab olema kasutajale nähtavas kohas selgelt loetav tähistus, mis viitab kogutavale jäätmeliigile ning jäätmemahutit teenindava jäätmekäitleja nime ja kontakte sisaldav informatsioon.
(5) Jäätmemahuti (va avaliku jäätmemahuti) paiknemiskoha ning teisaldus- ja juurdesõidutee korrashoiu eest vastutab jäätmevaldaja.
(6) Valla omandis olevale maale võib paigaldada jäätmemahuti keskkonnanõuniku või teda asendava ametniku loal. Sellisel juhul lepitakse kokku mahuti paiknemiskoht ja juurdesõidutee korrashoiu kohustus.
(7) Väljas paiknev jäätmekott peab olema kaitstud lindude ja loomade ligipääsu eest. Jäätmekoti ja selle paiknemiskoha korrashoiu eest vastutab jäätmevaldaja.
(8) Hoone seest kogutakse jäätmeid vaid jäätmevedaja ja jäätmevaldaja vahel eelnevalt sõlmitud kokkuleppe kohaselt ja juhtudel, kui jäätmemahuti paigutamine välitingimustesse ei ole võimalik või otstarbekas. Ligipääs jäätmeruumi peab olema ilma trepi, künnise või muu takistuseta. Jäätmeruumis peab olema küllaldane ventilatsioon ja valgustus. Jäätmeruumi korrashoiu ja puhtuse eest hoolitseb jäätmevaldaja.
(9) Jäätmemahuti on soovitatav paigutada jäätmemajja, katusealusesse või aedikusse. Kui jäätmemaja või katusealune lukustatakse, tuleb jäätmevedajale tagada mahuti tühjendamise ajaks sissepääs.
(10) Üksikelamu jäätmemahuti tuleb jäätmeveo lihtsustamiseks paigutada jäätmeveo päeval tee või tänavaga külgnevale alale tingimusel, et jäätmemahuti ei takista liiklemist.
3. peatükk Korraldatud jäätmevedu
§ 8. Korraldatud jäätmevedu
(1) Kuni 30. aprillini 2021 on Väike-Maarja valla korraldatud jäätmeveo piirkonnaks MTÜ Roheline PAIK tegevuspiirkond. Alates 1. maist 2021 moodustab Väike-Maarja valla haldusterritoorium ühe jäätmeveo piirkonna. Vallavalitsus viib läbi riigihanke korraldatud jäätmeveo teenuse osutaja leidmiseks ja korraldatud jäätmeveo teenuste kontsessiooni andmiseks lähtuvalt jäätmeseaduses ja riigihangete seaduses sätestatust.
(2) Korraldatud jäätmeveo teenuse osutajaga sõlmitava kontsessioonilepingu kestus on kuni viis aastat.
(3) Korraldatud jäätmeveoga on hõlmatud järgmised jäätmeliigid:
1) segaolmejäätmed (20 03 01) - kogu piirkonnas;
2) paber ja kartong (20 01 01) - alates 10 korteriga elamumaa sihtotstarbega kinnistutel Väike-Maarja, Rakke ja Simuna alevikes ning Vao ja Triigi külades;
3) biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed (20 01 08) - alates 10 korteriga elamumaa sihtotstarbega kinnistutel Väike-Maarja, Rakke ja Simuna alevikes ning Vao ja Triigi külades, majutusteenust pakkuvas ettevõttes ning jaemüügikohas ja toitlustusasutuses, kus tekib toidu- ja köögijäätmeid (sh koolid, lasteaiad, hooldekodud, kauplused, kohvikud, tanklad jmt);
4) biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed (20 01 08) – alla 10 korteriga elamumaa sihtotstarbega kinnistutel Väike-Maarja, Rakke, Simuna ja Kiltsi alevikus ning Vao ja Triigi külades jäätmevaldaja soovil;
5) segapakend (15 01 06) – Väike-Maarja, Rakke, Simuna ja Kiltsi alevikes ning Vao ja Triigi külades jäätmevaldaja soovil.
(4) Korraldatud jäätmeveoga võib hõlmata ka teisi jäätmeliike, kui seda tingib oluline avalik huvi.
(5) Korraldatud jäätmeveoga võib hõlmata jäätmejaamade haldamist.
(6) Korraldatud jäätmeveoga ei ole hõlmatud tänavatel, ühistranspordipeatustes, avalikes parkides, kalmistutel, haljasaladel, avalikel üritustel ning avalikes liigiti kogutud jäätmete kogumispunktides (va jäätmejaamades) paiknevate jäätmemahutite tühjendamine ning jäätmete vedamine.
(7) Jäätmevaldaja on korraldatud jäätmeveoga automaatselt liitunud alates riigihanke võitnud jäätmevedaja vastava jäätmeloa kehtima hakkamisest.
(8) Jäätmevaldaja on kohustatud oma kinnistul tekkinud korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmed üle andma jäätmevedajale. Jäätmevaldajal on soovituslik sõlmida kirjalik jäätmeveoleping jäätmevedajaga.
(9) Kui jäätmevaldaja ei ole jäätmeveo päeval kokku lepitud asukohta jäätmemahutit või jäätmekotti välja pannud või võimaldanud jäätmevedajal juurdepääsu jäätmemahutile või kui mahutis olevad jäätmed ei vasta kogutavale jäätmeliigile või sisaldavad sobimatuid jäätmeid, on jäätmevedajal õigus rakendada tasu tühisõidu eest 100% jäätmemahuti tühjendamise teenustasust.
(10) Jäätmevaldajad koguvad korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmeid liigiti vastavalt eeskirja § 5, 6 ja 7 nõuetele.
§ 9. Jäätmete vedamise sagedus ja aeg
(1) Jäätmemahutit peab tühjendama sagedusega, mis väldib selle ületäitumist, haisu ja kahjurite teket ning ümbruskonna reostamist.
(2) Jäätmemahutite minimaalne tühjendussagedus korraldatud jäätmeveo puhul:
1) eramud tiheasustusalal - segaolmejäätmed vähemalt üks kord 4 nädala jooksul;
2) eramud hajaasustusalal - segaolmejäätmeid vähemalt üks kord 12 nädala jooksul;
3) eramud tiheasustusalal, kus biojäätmete kompostimine on jäätmetekke kohas tagatud - segaolmejäätmeid vähemalt üks kord 12 nädala jooksul;
4) Väike-Maarja, Rakke ja Simuna alevikes ning Vao ja Triigi külades alates 10 korteriga elamumaa sihtotstarbega kinnistutel - segaolmejäätmed vähemalt üks kord 4 nädala jooksul, paber ja kartong vähemalt üks kord 12 nädala jooksul, biolagunevad köögi ja sööklajäätmed vähemalt kord kahe nädala jooksul;
5) alla 10 korteriga elamumaa sihtotstarbega kinnistutel (va Väike-Maarja, Rakke ja Simuna alevikes ning Vao ja Triigi külas) - segaolmejäätmed vähemalt üks kord 4 nädala jooksul või kui biojäätmete kompostimine on jäätmetekke kohas tagatud, siis vähemalt üks kord 12 nädala jooksul;
6) jaemüügikoht ja toitlustusasutus, kus tekib toidu- ja köögijäätmeid (sh koolid, lasteaiad, hooldekodud, kauplused, kohvikud, tanklad jmt) - segaolmejäätmed vähemalt üks kord 4 nädala jooksul ja biolagunevad köögi- ja sööklajäätmeid vähemalt kord 2 nädala jooksul;
7) majutusteenust pakkuv ettevõte - segaolmejäätmed vähemalt üks kord 4 nädala jooksul ja biolagunevad köögi- ja sööklajäätmeid vähemalt üks kord 2 nädala jooksul;
8) juriidilised isikud (va käesoleva paragrahvi lõige 2 punktis 6 ja 7 nimetatud asutused ja ettevõtted) - segaolmejäätmed vähemalt üks kord 4 nädala jooksul.
(3) Jäätmemahutite tühjendamine ja jäätmete vedu toimub ajavahemikus kella 7.00 hommikul kuni 23.00 õhtul. Muul ajal võib jäätmemahutite tühjendamine ja jäätmete vedu toimuda vallavalitsuse eriloa alusel.
§ 10. Teenustasu suuruse määramine ja muutmine
(1) Korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete jäätmeveo teenustasu suurus on määratud kindlaks jäätmevedaja poolt riigihankes esitatud ja vallavalitsuse poolt edukaks tunnistatud pakkumuses.
(2) Jäätmete vedamisega seotud toimingud on jäätmeveolepingu sõlmimine, peatamine, jätkamine, lõpetamine, selle täitmisega seotud teadete, arvete ja veograafikute väljastamine ja edastamine, kogumismahuti käsitransport jäätmeveokini kuni 10 m, jäätmevedaja poolt jäätmevaldajale üürile antavate või müüdavate kogumismahutite laialipaigutamine korraldatud jäätmeveo teenuse osutamise alguses kuni kolme kuu jooksul ja kogumismahutite äravedu teenuse osutamise perioodi lõppemisel. Hankijal on õigus täiendada hankedokumentides korraldatud jäätmeveoga hõlmatud toimingute loetelu. Jäätmeveo teenustasu peab sisaldama jäätmete vedamisega seotud toimingute tasu ja jäätmevedajal ei ole õigust võtta nende toimingute eest eraldi tasu.
(3) Teenustasude muutmist võib taotleda pärast hankelepingu sõlmimist ainult riigipoolse käibemaksu, kütuseaktsiisi, keskkonnatasude, tulumaksu või sotsiaalmaksu määra muutmise või muu teenuse hinda mõjutava riikliku maksu või riikliku tasu muutmise korral, mida ei olnud pakkumuse esitamise momendil ette näha. Teenustasu saab muuta alates uue maksumäära või tasu kehtima hakkamisest ja ainult muutunud maksumäära või tasu proportsionaalses ulatuses.
(4) Jäätmeveo teenustasu muutmist ei saa taotleda enne 24 kuu möödumist korraldatud jäätmeveo teenuse osutamise algusest. Jäätmevedaja esitab teenustasude muutmise taotluse vallavalitsusele ja see peab sisaldama hindade muutmise vajaduse põhjendust ning taotlusele tuleb lisada:
1) taotletavate teenustasude kalkulatsioon, näidates ära muudatused võrreldes pakkumuse esitamisel tehtud teenustasude kalkulatsiooniga;
2) lõppenud majandusaasta auditeeritud raamatupidamise aruanne;
3) eeloleva majandusaasta prognoositavate tulude ja kulude arvestus kehtivates teenustasudes.
(5) Jäätmevedaja ei saa taotleda teenustasu muutmist rohkem kui kaks korda hankelepingu perioodi jooksul.
(6) Teenustasu muutmise õigus on vallavalitsusel. Vallavalitsusel on õigus nõuda lisaselgitusi ja -dokumente, mis on vajalikud taotluse hindamiseks. Teenustasude muutmise otsustab vallavalitsus üldjuhul hiljemalt 30 päeva jooksul alates vastavasisulise taotluse saamisest. Kui taotlust on vaja täiendavalt menetleda, võib vallavalitsus taotluse läbivaatamise tähtaega pikendada kuni 30 päeva võrra.
(7) Muudetud teenustasud rakenduvad mitte varem kui 30 päeva pärast vallavalitsuse korralduse avalikustamist valla veebilehel.
(8) Jäätmevedaja on kohustatud teavitama jäätmevaldajat kirjalikult jäätmeveo teenustasude muutmisest vähemalt 30 päeva ette.
§ 11. Korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks lugemine
(1) Jäätmevaldajal on õigus esitada vallavalitsusele taotlus enda tähtajaliseks ja erandkorras korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks lugemiseks, kui kinnistul ei elata või kinnistut ei kasutata.
(2) Vallavalitsus teeb otsuse jäätmevaldaja esitatud andmete põhjal jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveoga liitumisest vabastamiseks, eelnevalt kohapeal kontrollides, et jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveoga liitumisest vabastamise asjaolud on tõesed ja vabastamist võimaldavad.
(3) Jäätmevaldaja, kes kasutab kinnistut hooajaliselt (suvila), võib esitada vallavalitsusele taotluse kinnistu vabastamiseks korraldatud jäätmeveost talveperioodiks, milleks on 1. november kuni 30. aprill. Vallavalitsus teeb 30 päeva jooksul otsuse korraldatud jäätmeveo perioodilise vabastuse kohta.
(4) Jäätmevaldajad, kes kasutavad ühist jäätmemahutit/jäätmemahuteid, võivad esitada vallavalitsusele jäätmevaldajate omavahelise kirjaliku kokkuleppe ehk taotluse. Vallavalitsus teeb 30 päeva jooksul taotluse saamisest otsuse ühismahuti kasutamise kohta.
(5) Vallavalitsusel on õigus ennetähtaegselt lõpetada jäätmevaldaja mitteliitunuks lugemine, perioodilise vabastustuse ja ühismahuti kasutamise otsused, kui asjaolud on muutunud.
§ 12. Korraldatud jäätmeveo peatumine
(1) Korraldatud jäätmeveo ühe- või mitmekordne ärajäämine ei vabasta jäätmevaldajat eeskirja nõuete täimise kohustusest.
(2) Juhul kui jäätmevedu peatub ligipääsu probleemide tõttu, peab jäätmevaldaja leppima jäätmevedajaga kokku jäätmemahutite uue paiknemise koha või tagama ligipääsu jäätmemahutite vanale asukohale 7 päeva jooksul.
(3) Juhul kui jäätmevedu peatub kinnistul jäätmeveo eest võlgnevuse tõttu, loetakse seda eeskirja nõuete rikkumiseks ning jäätmevaldaja on kohustatud tagama kiire võlgnevuse tasumise ja tagama olukorra jäätmeveo taastamiseks.
4. peatükk Jäätmete liigiti kogumine
§ 13. Jäätmete liigiti kogumise kohustus
(1) Olmejäätmete sortimisel tekkekohas tuleb liigiti koguda vähemalt järgmised jäätmeliigid (sulgudes jäätmekoodi number):
1) paber ja kartong (20 01 01);
2) plastid (20 01 39);
3) metallid (20 01 40);
4) klaas (20 01 02);
5) biolagunevad aia- ja haljastujäätmed (20 02 01);
6) biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed (20 01 08);
7) bioloogilised mittelagunevad aia- ja haljastujäätmed (20 02 02, 20 02 03);
8) pakendid (15 01), sealhulgas paber- ja kartongpakendid (15 01 01), plastpakendid (15 01 02), puitpakendid (15 01 03), metallpakendid (15 01 04), komposiitpakendid (15 01 05), klaaspakendid (15 01 07), tekstiilpakendid (15 01 09) ja muud jäätmeseaduse §-s 7 esitatud olmejäätmete mõistele vastavad pakendid;
9) puit (20 01 38);
10) tekstiil (20 01 10, 20 01 11);
11) suurjäätmed (20 03 07);
12) probleemtoodete jäätmed (20 01 21*, 20 01 23*, 20 01 34, 20 01 35*, 20 01 36);
13) käesolevas lõikes nimetamata ohtlikud jäätmed (koodiga 20 01 ja tähistatud tärniga*) ning olmes tekkinud ohtlikke aineid sisaldavad või nendega saastunud pakendid jäätmekoodiga 15 01 10*.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 toodud liigiti kogutud olmejäätmeid saab ära anda vastavalt eeskirjas sätestatud eri liiki jäätmete käitlemise nõuetele ja viisile kas:
1) korraldatud jäätmeveo raames;
2) viies jäätmed ise jäätmejaama või vastavatesse avalikesse kogumispunktidesse, sh jäätmemajadesse;
3) andes jäätmed üle kohaliku omavalitsuse korraldatud jäätmete kogumisringidele või taaskasutusorganisatsioonidele;
4) andes jäätmed üle jäätmekäitlusettevõttele;
5) toimetades jäätmed ise vastavat jäätmeluba omavasse jäätmekäitluskohta.
§ 14. Segaolmejäätmed
(1) Segaolmejäätmete mahutisse on lubatud koguda vaid segaolmejäätmeid, mille liigiti kogumist ei ole vallas korraldatud.
(2) Segaolmejäätmete mahutisse on keelatud panna:
1) jäätmeid, mille liigiti kogumine on korraldatud vastavalt eeskirja nõuetele (paber ja kartong, pakendid jne);
2) tule- ja plahvatusohtlikke jäätmeid;
3) vedelaid jäätmeid;
4) ohtlikke jäätmeid;
5) aia- ja haljastujäätmeid;
6) suurjäätmeid;
7) probleemtooteid, sealhulgas romusõidukid ja nende osad, vanarehvid, elektroonikaromud ja nende osad, patareid ja akud;
8) käimlajäätmeid;
9) kogumiskaevude setteid;
10) aineid ja esemeid, mis võivad ohustada mahutite hooldajat või jäätmekäitlejat või teisi isikuid;
11) aineid ja esemeid, mis kaalu, mõõtmete või kuju tõttu või muul põhjusel võivad kahjustada mahuteid või jäätmeveokeid või raskendavad märkimisväärselt jäätmete kokkupressimist;
12) ehitus- ja lammutusjäätmeid;
13) taaskasutatavaid jäätmeid, mille eraldi kogumine on vallas korraldatud.
§ 15. Paber ja kartong
(1) Paberit ja kartongi tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi, paigutada eraldi jäätmemahutisse ja anda üle jäätmevedajale või viia ise kogumiskohta.
(2) Korraldatud jäätmeveoga on hõlmatud paberi ja kartongi kogumine alates 10 korteriga elamumaa sihtotstarbega kinnistutel Väike-Maarja, Rakke ja Simuna alevikes ning Vao ja Triigi külades. Paber ja kartong tuleb koguda eraldi jäätmemahutitesse.
(3) Kui jäätmetekkekoht ei ole hõlmatud korraldatud jäätmeveoga, siis tuleb paberit ja kartongi koguda liigiti. Liigiti kogutud paberit ja kartongi saab üle anda jäätmejaamades või korraldatud jäätmeveo teenust osutavale isikule või viia ise vastavalt tähistatud avalikku paber ja kartongi konteinerisse.
§ 16. Pakend ja pakendijäätmed
(1) Pakendid ja pakendijäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ja paigutada selleks ettenähtud jäätmemahutisse või viia selleks ettenähtud kogumispunktidesse. Üleantavad pakendid peavad olema tühjad ja puhtad ning enne jäätmemahutisse asetamist kokku surutud. Avalikesse pakendijäätmete mahutisse pakendi ja pakendijäätmete paigutamine on tasuta. Muude jäätmete paigutamine pakendijäätmete mahutitesse on keelatud.
(2) Pakendijäätmete kogumiseks kasutatakse tekkekohal kogumist, avalikke kogumispunkte ning pakendijäätmeid saab üle anda jäätmejaamades.
(3) Avalikes kogumispunktides peab olema võimalik ära anda kõiki pakendiliike. Jäätmemahutite ava suurused peavad olema pakendiliigile vastavad ja piisavad pakendite mugavaks sisestamiseks ning luukide katted (kui on) peavad olema mugavalt avatavad ka miinuskraadidega. Pakendijäätmete avalikud kogumispunktid paigutab pakendiettevõtja või taaskasutusorganisatsioon selliselt, et oleks tagatud pakendiseaduses sätestatud pakendite kogumisvõrgustiku tihedus. Kogumispunktis kogutud jäätmete veo käitluskohta korraldab pakendiettevõtja või taaskasutusorganisatsioon. Jäätmemahutite asukohad tuleb kooskõlastada vallavalitsusega.
(4) Pakend, millele on määratud tagatisraha ehk pant (sellekohane märgis on kantud pakendile või etiketile), tuleb tarbija poolt tagastada müügikohta või taaravastuvõtu punkti.
(5) Avalike pakendipunktide asukohad on avaldatud valla veebilehel.
(6) Tekkekohal kogumine ehk pakendikoti ja/või individuaalse jäätmemahuti teenus on mõeldud pakendi ja pakendijäätmete kogumiseks piirkondades vastavalt § 8 lg 3 p 5. Tekkekohal kogumise tingimused lepitakse kokku teenuse pakkuja ja kliendi vahel.
§ 17. Biojäätmed
(1) Biojäätmed on biolagunevad aia- ja haljastusjäätmed ning biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed. Biojäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ning anda üle korraldatud jäätmeveo teenuse osutajale, viia jäätmejaamadesse või kompostida omal kinnistul vastavalt käesoleva paragrahvi lõigetele 3 kuni 8.
(2) Korraldatud jäätmeveoga on biolagunevate köögi- ja sööklajäätmete kogumine hõlmatud alates 10 korteriga elamumaa sihtotstarbega kinnistutel Väike-Maarja, Rakke ja Simuna alevikes ning Vao ja Triigi külades, majutusteenust pakkuvas ettevõttes, jaemüügikohas ja toitlustusasutuses, kus tekib toidu- ja köögijäätmeid.
(3) Biolagunevaid aia- ja haljastujäätmeid võib nii tiheasustusalal kui ka hajaasustusalal kompostida kompostris või lahtiselt kompostimisaunas.
(4) Biolagunevaid köögi- ja sööklajäätmeid võib tiheasustusalal kompostida ainult kinnises kahjurite eest kaitstud kompostimisnõus. Hajaasustusega aladel võib tekkivaid biolagunevaid köögi- ja sööklajäätmeid kompostida ka lahtistes kompostimisaunades kui jäätmete ladustamine ei reosta ümbruskonda ning ei häiri naaberkinnistuid.
(5) Biojäätmete kompostimisel tuleb tagada, et toimiksid aeroobsed lagunemisprotsessid.
Keskkonnale ja inimese tervisele ohtliku ja mitte sobivasse kohta rajatud kompostimiskoha peab likvideerima selle omanik.
(6) Kompostimiskoht (aun või nõu) peab paiknema naaberkinnistust vähemalt 1,5 m kaugusel, kui naabrid ei lepi kokku teisiti.
(7) Kompostimiskoht peab paiknema väljaspool kaevu kaitsetsooni, milleks on vähemalt 10 m.
(8) Kompostitavat materjali peab paigutama, ladustama ja käitlema tervisele ja ümbruskonnale kahjutult ning nii, et see ei põhjustaks kahjurite ja haisu levikut.
§ 18. Ohtlikud jäätmed
(1) Ohtlikud jäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi. Jäätmete ohtlikkuse määratlemisel lähtutakse jäätmenimistust, kus ohtlikud jäätmed on tähistatud tärniga.
(2) Ohtlike jäätmete tekitaja vastutab nende ohutu hoidmise eest kuni nende üleandmiseni ohtlike jäätmete käitlejale.
(3) Vedelaid ohtlikke jäätmeid peab säilitama kindlalt suletavates jäätmemahutites, mis välistavad nende sattumise keskkonda.
(4) Kodumajapidamises tekkinud ohtlikud jäätmed (värvide jt olmes kasutatavate kemikaalide jäägid ning nendega saastunud taara, kõlbmatuks muutunud patareid, akud, vanaõli, õlifiltrid, ravimid ja päevavalguslambid) tuleb viia jäätmejaama või anda käitlemiseks üle ohtlike jäätmete käitluslitsentsi ja vastavat jäätmeluba omavale isikule.
(5) Ohtlikud jäätmed, välja arvatud olmes tekkinud ohtlikud jäätmed, peab jäätmevaldaja enne üleandmist jäätmekäitlejale märgistama vastavalt keskkonnaministri kehtestatud korrale.
(6) Juriidilised isikud ja füüsilisest isikust ettevõtjad, kelle valduses on või kelle tegevuses tekib ohtlikud jäätmed, on kohustatud andma järelevalveametnikule informatsiooni ohtlike jäätmete hoidmise ja käitlemise kohta.
§ 19. Probleemtoodete jäätmed, sh vanarehvid
(1) Probleemtoodetest tekkivate jäätmete kogumise ja nende taaskasutamise või kõrvaldamise korraldab tootja või tootjavastutusorganisatsioon. Jäätmevaldajal on õigus probleemtooteid tasuta üle anda.
(2) Elektroonikaromud (sh külmikud, pesumasinad, arvutid, telerid, boilerid, elektroonilised mänguasjad jms) tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ja anda üle elektroonikaromude kogumiskohta, jäätmejaama või uue seadme ostmisel turustaja müügikohta kooskõlas jäätmeseaduse nõuetega.
(3) Elektri- ja elektroonikajäätmeid saab üle anda jäätmejaamades, elektri- või elektroonikaseadmete tootja määratud kogumiskohta, taaskasutuskeskusesse või uue toote ostmisel vastavasse müügikohta.
(4) Vanarehve saab üle anda jäätmejaamades, tootja määratud kogumiskohta või uue rehvi ostmisel vastavasse müügikohta.
(5) Kasutuskõlbmatud patareid ja akud saab üle anda jäätmejaamadesse või turustaja müügikohtadesse.
(6) Romusõidukeid võib üle anda vaid vastavat jäätmeluba omavatele jäätmekäitlejatele, tootja või tootja esindaja määratud kogumiskohta, vanametalli kogumispunkti või uue sõiduki ostmisel vastavasse müügikohta.
(7) Romusõidukite demonteerimine on lubatud vaid vastava jäätmeloa omajatel ning mootorsõidukite või nende oluliste osade kokkuost jäätmetena on lubatud isikult vaid Maanteeameti või tema volitatud isiku poolt väljastatud tõendi alusel sõiduki arvelt kustutamise kohta või jäätmeluba omavalt ettevõtjalt, kelle õiguspärase tegevuse tulemusena need jäätmed on tekkinud.
(8) Põllumajandusplast tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ning anda üle tootjale, jäätmekäitlusettevõttele või mõnda teise põllumajandusplasti kogumispunkti.
§ 20. Ehitus- ja lammutusjäätmed
(1) Ehitus- ja lammutusjäätmete hulka kuuluvad ehitamisel, remontimisel, lammutamisel või ehitusmaterjali purustamisel (edaspidi ehitamisel) tekkivad puidu, metalli, plasti, betooni, telliste, ehituskivide, klaasi ja muude ehitusmaterjalide ning -toodete jäätmed, sealhulgas need, mis sisaldavad asbesti ja teisi ohtlikke jäätmeid, mida enam ehitustöödeks ei kasutata.
(2) Ehitusprojektile (sh lammutusprojektile) peavad olema lisatud järgmised andmed:
1) jäätmete hinnanguline kogus ja liigitus;
2) pinnastööde mahtude bilanss;
3) selgitus jäätmete liigiti kogumise kohta ehitusplatsil;
4) jäätmete kavandatavad käitlustoimingud ja -kohad.
(3) Ehitus- ja lammutusjäätmete ohutu hoidmise ja nõuetekohase käitlemise eest vastutab ehitusjäätmete valdaja. Ehitusjäätmete valdaja on ehitise omanik. Ehitise omanik on eeskirja tähenduses ehitise kui vallasasja omanik, kinnistu omanik, hoonestusõiguse või mõne muu piiratud asjaõiguse alusel kinnistu kasutaja või isik, kellele on välja antud ehitusluba.
(4) Ehitus- ja lammutusjäätmete valdaja on kohustatud tekkekohal liigiti koguma järgmised jäätmed:
segaolmejäätmed, ohtlikud jäätmed liikide kaupa, vanapaber ja papp, puidujäätmed, metallijäätmed, püsijäätmed (kivid, krohv, betoon jne), plastijäätmed (sh kile), klaasijäätmed.
(5) Ehitusjäätmed tuleb korduvkasutuseks ette valmistada või taaskasutada. Kõrvaldada võib ainult selliseid jäätmeid, mille taaskasutamine pole võimalik.
(6) Ehitamisel maapõues tehtavate tööde käigus tekkinud kaevist võib väljaspool kinnisasja kasutada kooskõlastatult Keskkonnaametiga. Kaevis on looduslikust olekust eemaldatud kivimi või setendi tahke osis.
(7) Liigiti kogutud ehitus- ja lammutusjäätmed võib anda vedamiseks, kõrvaldamiseks või taaskasutamiseks üle isikule, kes omab sellekohast keskkonnakaitseluba.
(8) Ehitusjäätmed tuleb koguda jäätmemahutisse ja kergesti lenduvaid jäätmeid sisaldav jäätmemahuti tuleb pealt katta, vältimaks jäätmete lendumist. Ehitamise ajal, ehitusjäätmete kogumisel, jäätmeveokile laadimisel ja veol tuleb vältida tolmu ja jäätmete levikut, sh pinnase levikut veoki ratastega teedele ja tänavatele.
(9) Ehitamise käigus tekkinud ehitusjäätmete nõuetekohase käitlemise tõendamiseks tuleb koos ehitise kasutusloa taotlusega esitada jäätmeõiend. Jäätmeõiendis tuleb välja tuua ehituse käigus tekkinud jäätmete kogused, kellele jäätmed edasi anti, kui palju korduskasutati, taaskasutati või võeti ringlusse.
(10) Ehitise lammutamiseks peab olema kehtivatele nõuetele vastav lammutusprojekt, mis on kooskõlastatud vallavalitsuse ehitusnõunikuga ning lammutusluba. Lammutustööde lõpetamisel vormistatakse jäätmeõiend, mis esitatakse tööde lõppedes vallavalitsusele.
§ 21. Tervishoiu- ja veterinaarjäätmed
(1) Tervishoiu riskijäätmed käesoleva eeskirja tähenduses on tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutamisel tekkinud jäätmed, millega vahetu kontakti puhul on bioloogilistest ohuteguritest tingituna nakatumise risk ja mida peab nakkuse vältimiseks koguma ja kõrvaldama erinõuete kohaselt. Tervishoiu riskijäätmete hulka kuuluvad bioloogilised ja nakkusohtlikud jäätmed.
(2) Tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutajad peavad välja töötama asutusesisesed juhised jäätmete liigiti kogumiseks ja edasiseks käitlemiseks. Personal, kes vastutab jäätmete liigiti kogumise ja jäätmete edasisse käitlusse suunamise eest, peab saama vajalikku informatsiooni ja/või koolituse, kuidas neid juhiseid järgida.
(3) Tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutaja jäätmed tuleb koguda liikide kaupa, pakendada tulenevalt jäätmeliigi eripärast ja anda üle vastavat jäätmeluba omavale jäätmekäitlusettevõttele.
(4) Liigiti tuleb koguda:
1) teravad-torkivad jäätmed;
2) bioloogilised jäätmed;
3) nakkusohtlikud jäätmed;
4) laboratooriumide jäätmed;
5) ravimijäätmed;
6) muud ohtlikud jäätmed liikide kaupa: elavhõbedat sisaldavad jäätmed tuleb hoida eraldi pakituna märgistatud plast- või klaaspurgis korgiga tihedalt suletuna; kemikaale sisaldavad jäätmed tuleb koguda suletud mittepurunevasse vastava märgistusega anumasse, mis ei reageeri kemikaaliga;
7) olmejäätmed ja nendega sarnased muud jäätmed;
8) taaskasutatavad jäätmed.
(5) Teravad ja torkivad jäätmed (nõelad, süstlad, skalpellid, pipetid, noad jne) tuleb asetada raskesti läbitorgatavast materjalist valmistatud suletavasse mahutisse, millel on markeering "Teravad ja torkivad jäätmed". Pakendile tuleb märkida jäätmete tervishoiuasutuse nimi ja pakkimiskuupäev.
(6) Nakkusohtlikke jäätmeid (kehaosad ja -vedelikud, elundid, kasutamata veretooted jne), mis võivad sisaldada elujõulisi mikroorganisme ja toksiine, samuti haigestunute kehavedelikke, ei tohi ladestada prügilasse eelkäitluseta. Kogutud jäätmed tuleb pakkida jäätmekotti, millel on markeering "Nakkusohtlikud jäätmed" ja hoolikalt sulgeda. Jäätmekotile tuleb märkida tervishoiuasutuse nimi ja pakkimiskuupäev.
(7) Nakkusohtlikke jäätmeid sisaldavad markeeritud plastikkotid säilitatakse tervishoiuasutuse jäätmehoidlas kuni jäätmete üleandmiseni vastavat luba omavale jäätmekäitlusettevõttele.
(8) Ravimijäätmete (manustamata ravimijäägid koos süsteemide ja pakendiga, segatud ravimid jne) käitlemisel lähtutakse ravimiseadusest tulenevatest nõuetest.
(9) Kemikaalide jäätmed tuleb koguda suletud mittepurunevasse vastava märgistusega anumasse, mis ei reageeri kemikaaliga. Võimalusel tuleb kasutada kemikaali originaalpakendit, millel on vastavad märgistused.
(10) Ohtlikud jäätmed tuleb koguda eraldi, pakendada vastavalt ohtlike jäätmete ja nende pakendite märgistamise korrale ja anda üle ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale ettevõttele.
(11) Diskreetne vanapaber tuleb hoida kõrvalistele isikutele mittekättesaadavas kohas, purustada kohapeal või saata purustamiseks vastavasse jäätmekäitlusettevõttesse.
(12) Tervishoiuasutuse jäätmehoidla ruum peab olema: mitteköetav, varjatud päikese eest, näriliste- ja putukatevaba, ventileeritav ja lukustatav.
(13) Loomsete jäätmete matmine on keelatud. Loomsed jäätmed tuleb üle anda tunnustatud loomsete jäätmete käitlusettevõttele. Loomseid kõrvalsaadusi ja nendest saadud tooteid käideltakse vastavalt loomatauditõrje seadusele.
(14) Surnud lemmiklooma, kes ei surnud nakkushaigusesse, võib matta ka oma kinnistule. Matmispaik ei tohi asuda karstialal ega kaevu veekaitsevööndis.
§ 22. Puidujäätmed
Puidujäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ning anda üle jäätmejaamades või vastavat õigust omavale jäätmekäitlejale. Puidujäätmete tekkekohas võib põletada ainult immutamata, lakkimata ja värvimata puidujäätmeid, kusjuures eelistada tuleb puidujäätmete põletamist kütmise eesmärgil.
§ 23. Suurjäätmed, plasti-, klaasi-, metalli-, tekstiili- ja rõivajäätmed ning bioloogiliselt mittelagunevad aia- ja haljastujäätmed
Suurjäätmed, plasti-, klaasi-, metalli-, tekstiili- ja rõivajäätmed ning bioloogiliselt mittelagunevad aia- ja haljastujäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ning anda üle jäätmejaamades või vastavat õigust omavale jäätmekäitlejale.
§ 24. Jäätmete põletamine
(1) Jäätmete põletamine väljaspool vastavat keskkonnaluba omavat ettevõtet on keelatud.
(2) Majade küttekolletes võib loata põletada ainult töötlemata puitu ning kiletamata paberit ja kartongi.
(3) Jäätmevaldaja kinnistu piires võib põletada aiajäätmeid tingimusel, et järgitakse Eesti Vabariigis kehtestatud tuleohutusenõudeid ja ei häirita naabreid.
5. peatükk Jäätmekäitluskoha järelhoolduse nõuded
§ 25. Jäätmekäitluskohtade järelhoolduse nõuded
(1) Tegevuse lõpetanud jäätmekäitluskoht ja selle vahetu ümbrus tuleb korrastada, puhastada seal leiduvatest jäätmetest ning taastada jäätmekäitluse eelne olukord.
(2) Järelhoolduskulud kannab jäätmekäitluskoha endine käitaja või selle puudumisel jäätmekäitluskoha maaomanik.
(3) Jäätmekäitluskoha järelhoolduse tulemusena peab olema välistatud jäätmekäitluskohast tulenev võimalik negatiivne keskkonnamõju.
6. peatükk Järelevalve ja vastutus
§ 26. Järelevalve ja vastutus
(1) Järelevalvet eeskirja täitmise üle teostab vallavalitsus eeskirjas, keskkonnaseadustiku üldosa seaduses, jäätmeseaduses, pakendiseaduses ja keskkonnajärelevalve seaduses sätestatud korras.
(2) Vallavalitsusel on õigus:
1) teostada järelevalvet eeskirja täitmise üle;
2) koostada ettekirjutusi eeskirja täitmiseks;
3) rakendada ettekirjutuste täitmata jätmisel või mittekohasel täitmisel asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud sunnivahendeid.
(3) Vallavalitsusel on õigus käesolevas määruses sätestatud ülesannete täitmiseks määrata või volitada tema nimel tegutsevaid isikuid.
(4) Jäätmete keskkonda viimisega ja jäätmetest põhjustatud saastusega seonduva kahju, sealhulgas jäätmete käitlemisega ja jäätmetest põhjustatud saastuse likvideerimisega seotud kulud hüvitab jäätmete keskkonda viinud isik (edaspidi saastaja).
(5) Kui saastajat ei ole kindlaks tehtud ühe aasta jooksul jäätmete keskkonda viimise asjas süüteomenetluse alustamisest arvates, samuti juhul, kui jäätmete või saastuse likvideerimisega ei ole võimalik keskkonnakaitselistest kaalutlustest lähtuvalt viivitada, korraldab jäätmete käitlemise ja saastuse likvideerimise keskkonnajärelevalve asutuse või vallavalitsuse ettekirjutuse alusel kinnistu omanik, kellele kuuluval kinnistul jäätmed või saastus asub.
§ 27. Karistusõiguslik vastutus ja kohtuväline menetleja
(1) Käesoleva eeskirja rikkumise eest karistatakse jäätmeseaduse § 1207 alusel.
(2) Eeskirja rikkumisest tulenevat väärteoasja menetleb kohtuväliselt:
1) vallavalitsus;
2) muu seadusega määratud isik.
7. peatükk Rakendussätted
§ 28. Määruse kehtetuks tunnistamine
Tunnistada kehtetuks Väike-Maarja Vallavolikogu 13.09.2018 määrus nr 25 „Väike-Maarja valla jäätmehoolduseeskiri".
§ 29. Hankelepingute ja haldusaktide kehtivus
Enne eeskirja jõustumist sõlmitud korraldatud jäätmeveo hankeleping ja haldusaktid kehtivad kuni hankelepingu lõpptähtajani.
§ 30. Määruse jõustumine
Määrus jõustub kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.
Hans Kruusamägi
volikogu esimees
Facebook
X.com