KOV määruste valdkondlik liigitus: Rahandus ja eelarve → Finantsjuhtimine

KOV määruste valdkondlik liigitus: Rahandus ja eelarve → Raha kasutamine

Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Mittetulundustegevuse toetuse määramise lisatingimused

Vastu võetud 02.11.2022 nr 33
RT IV, 03.11.2022, 3
jõustumine 06.11.2022

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 30 lg 1 p 2 ja Tallinna Linnavolikogu 26. augusti 2021 määruse nr 18 „Mittetulundustegevuse toetuse andmise kord“ § 7 alusel.

1. peatükk Mittetulundustegevuse toetuse määramise üldised lisatingimused 

§ 1.  Üldised lisatingimused

  (1) Projekti eesmärk või toetatava tegevuse sihtotstarve peab olema kooskõlas Tallinna arengudokumentides sätestatud eesmärkide ja prioriteetidega ning vastama linna eelarvestrateegiale ja asjaomase aasta eelarvele.

  (2) Projekti rahastamise kohta algatatakse üldjuhul avatud konkurss, mille tingimustes on fikseeritud vähemalt rahastamise eesmärgid ja nende saavutamise indikaatorid, omafinantseeringu alammäär, abikõlbmatute kulude loetelu ning muud olulised rahastamise tingimused, mis vastavad nii üldistele kui ka valdkondade lisatingimustele.

  (3) Tööjõukulude osakaal projekti kogukuludest võib olla kuni 60%, kui valdkonna lisatingimustes ei ole nimetatud teisiti.

  (4) Linna ametiasutuse (edaspidi ametiasutus) kooskõlastuseta võib teha eelarves kuni 30% ulatuses muudatusi toetuse kululiikide vahel, kui see on kooskõlas projekti või toetatava tegevusega. Muudatuse ulatuses uue kululiigi lisamiseks tuleb esitada ametiasutusele põhjendatud avaldus. Kulude ja nende katteallikate suurenemisel ei suurene ametiasutuse määratud toetuse kogusumma.

  (5) Seda, kui ametiasutus tasub sündmuse korraldaja eest arveid, käsitletakse toetuse andmisena.

  (6) Tegevustoetust antakse linna eelarves eraldi eelarvepositsioonina esitatud juriidilistele isikutele ja/või valdkonna lisatingimustes sätestatu kohaselt.

  (7) Pärast taotletava toetuse tegevuste toimumist või pärast taotluse dokumentide esitamise tähtaja möödumist esitatud taotlus jäetakse läbi vaatamata.

§ 2.  Andmete kontrollimine

  (1) E-maksuametist maksuvõla kontrollimisel lähtutakse maksukorralduse seaduse § 14 lõikes 5 sätestatust.

  (2) Ametiasutusel on õigus nõuda eelarve kujunemise aluseks olevaid hinnapakkumisi.

  (3) Ametiasutusel on õigus nõuda järgmiste dokumentide esitamist lõpparuande lisana:
  1) omafinantseeringu arvelt tehtud kulusid tõendavate dokumentide koopiad;
  2) kaasfinantseerijate poolt toetuse saajale tehtud rahalisi ülekandeid tõendavate maksedokumentide koopiad.

§ 3.  Toetuse andmisest keeldumise täiendavad alused

  Toetuse andmisest võib keelduda, kui:
  1) ametiasutuse eelarvelised vahendid ei võimalda projekti toetada;
  2) toetuse andmisega ületatakse vähese tähtsusega abi piirmäära, mis on 200 000 eurot kolme eelarveaasta jooksul.

§ 4.  Kulud, mille tegemiseks toetust ei anta

  Toetust ei anta järgmiste kulude tegemiseks:
  1) enne taotluse esitamist tehtud kulud;
  2) põhivara soetuseks tehtavad kulud, sealhulgas väheväärtusliku vara, nagu riist- ja tarkvara, kontoritehnika ja -mööbli ning video- ja helitehnika soetamise kulud. Erandina on selliseid kulusid lubatud teha linnaaianduse valdkonnas;
[RT IV, 10.11.2023, 1 - jõust. 01.01.2024]
  3) remondikulud;
  4) esinduskulud, kingitused ja annetused. Lubatud on soetada auhindu konkurssidel ja võistlustel osalejatele või osaleda auhinnafondides, kui valdkonna lisatingimustes ei ole sätestatud teisiti;
  5) reisi- ja lähetuskulud. Erandina võib sõidu- ja majutuskulude tegemiseks anda toetust linnaosa valitsuse, ettevõtlusvaldkonna, kultuurivaldkonna, turvalisusvaldkonna, spordivaldkonna parimate saavutussportlaste ja Tallinna esindusmeeskondade ning Tallinna kodurahuprogrammi tegevuse või projekti puhul;
[RT IV, 10.11.2023, 1 - jõust. 01.01.2024]
  6) üksikisiku koolitusega seotud kulud;
  7) müügitulu saamise eesmärgil loodud trükiste, filmide, telesaadete, video- ja helimaterjali kulud;
  8) muud projekti elluviimise seisukohast põhjendamatud ja ebaolulised kulud, sealhulgas trahvid, lõivud, kohtukulud, pangale makstavad intressikulud ja teenustasud, kursivahed, lühi- ja pikaajaliste finantskohustuste maksed;
  9) kulud, mis ei ole kooskõlas projekti eelarvega;
  10) kulud, mille finantseerimine on ette nähtud Tallinna linna eelarves;
  11) kulud, mis ei ole algdokumentide alusel tekkepõhiselt raamatupidamises kirjendatud, maksed, mis ei ole tarnijatele ja töövõtjatele tasutud, ning kaubad ja teenused, mis ei ole vastu võetud või kohale toimetatud abikõlbliku perioodi jooksul;
  12) kulud, mis ei ole tehtud toetuse saaja arvelduskontolt ja sularahatehingud;
  13) muud valdkonna lisatingimustes nimetatud kulud.

§ 5.  Täiendavad hindamispõhimõtted

  Projekti või toetatava tegevuse hindamisel juhindutakse järgmistest põhimõtetest:
  1) taotluste läbivaatamisse ja komisjonide töösse kaasatakse vajaduse korral konsultandina finantstöötaja;
  2) toetuse saajal peab olema projekti või toetatava tegevuse elluviimiseks piisav kogemus, võimekus, inimressurss ja erialane pädevus. Ametiasutusel on õigus küsida toetuse saajalt dokumente, mis tõendavad projekti või toetatava tegevuse elluviija vastavust eelnimetatud tingimustele;
  3) sündmuste müügitulu ei tohi olla suurem kui selle korraldamise kulud;
  4) projekti lõppedes korraldab toetuse saaja võimaluse korral projektis osalejate rahuloluküsitluse, kasutades elektroonilist tagasiside vormi.

2. peatükk Linnaosade valitsuste lisatingimused 

§ 6.  Valdkonna eesmärk ja selle saavutamise indikaatorid

  (1) Toetuse andmise eesmärk on suurendada toetuse sihtrühma mittetulundustegevuse aktiivsust noorsootöö-, spordi- ja kultuurivaldkonnas kooskõlas linnaosa valitsuse jooksva aasta eelarvega.

  (2) Eesmärgi saavutamise indikaatorid:
  1) osalejate arv sihtrühmas;
  2) projektis osalejate rahulolu.

§ 7.  Valdkonna prioriteedid

  Eelistatakse projekte, mis:
  1) mitmekesistavad vaba aja veetmise võimalusi linnaosas;
  2) on traditsioonilised või on plaanitud linnaosa sündmuste kavas;
  3) toetavad linnaosas elavate kuni 18-aastaste laste ja noorte osalemist laagrites, rahvusvahelistel võistlustel ja konkurssidel. Toetuse taotlemisel laagris osalemiseks tuleb taotlusele lisada laagri tegevuskava ning eelarve päevade ja tegevuste kaupa;
  4) on teiste taotlusvooru projektidega võrreldes suurema omafinantseeringu mahuga;
  5) toimuvad linnaosa haldusterritooriumil, v.a punktis 3 nimetatud projektid;
  6) on avatud linnaosa elanikele ja külastajatele.

§ 8.  Toetuse andmise üldised põhimõtted

  (1) Eelarvevahendite olemasolul võib anda toetust kuni 18-aastaste laste ja noorte õpilasvahetuses osalemiseks. Taotlusele lisatakse kooli soovituskiri.

  (2) Reisi- ja lähetuskuludest antakse toetust transpordi- ja majutuskulude katteks.

  (3) Väljaspool Eestit või linnaosa haldusterritooriumi toimuvale projektile võib anda toetust, kui projektis osalejad on rahvastikuregistri andmete kohaselt asjaomase linnaosa elanikud.

  (4) Taotlus esitatakse projektitoetuse vormil (valdkond „Haabersti linnaosa toetus“, „Kesklinna linnaosa toetus“, „Lasnamäe linnaosa toetus“, „Mustamäe linnaosa toetus“, „Nõmme linnaosa toetus“, „Pirita linnaosa toetus“, „Põhja-Tallinna linnaosa toetus“ või „Kristiine linnaosa toetus“).

3. peatükk Spordivaldkonna lisatingimused 

§ 9.  Valdkonna eesmärgid ja nende saavutamise indikaatorid

  (1) Valdkonna eesmärgid:
  1) tallinlaste parem teadlikkus spordist ja liikumisharrastusest;
  2) liikumisharrastajate osakaalu kasv ja head sportimisvõimalused;
  3) spordivõistlustel ja -üritustel osalejate osakaalu kasv;
  4) Tallinnas nii harrastus- kui ka saavutussportlastele korraldatavate spordivõistluste ja -ürituste mitmekesisus;
  5) noorte saavutussportlaste arvu järjepidev kasv;
  6) Tallinna saavutussportlaste motiveeritus ja head treenimistingimused;
  7) saavutussportlaste suurepärased tulemused rahvusvahelistel tiitlivõistlustel ja Eesti kõrgemates sportmängude liigades.

  (2) Eesmärkide saavutamise indikaatorid:
  1) projekti kaasatud võistlejate, spordiklubide ja/või riikide arv;
  2) projekti kestus päevades või etappide arv;
  3) projektist kaudse kasu saajate arv;
  4) rahvusvahelistel tiitlivõistlustel ja Eesti kõrgemates sportmängude liigades saavutatud tulemused;
  5) paranenud sportimisvõimalused.

§ 10.  Valdkonna prioriteedid

  Valdkonna prioriteedid on järgmised:
  1) rahvusvahelised spordiprojektid;
  2) liikumisharrastuse sari „Tallinn liigub“;
  3) Tallinna meistrivõistlused;
  4) kohalikud spordivaldkonna projektid; 
  5) Tallinna esindusvõistkonnad sportmängudes;
  6) Tallinna aasta parimad sportlased;
  7) Tallinna parimad noorsportlased;
  8) Tallinna saavutussportlased.

§ 11.  Rahvusvaheliste spordiprojektide toetamine

  (1) Rahvusvahelise spordiprojekti toetuse taotluse saab esitada kaks korda aastas: 1. detsembriks järgneva aasta kohta (projekti lõpptähtpäev on komisjoni toimumise eelarveaasta 31. detsember) ja 15. juuniks (taotluste lisavastuvõtt korraldatakse eelarveliste vahendite olemasolu korral).

  (2) Toetatakse Tallinnas (erandjuhul Harjumaal) järgmiste rahvusvaheliste ja kõrgetasemeliste spordivõistluste korraldamist, mis tutvustavad Tallinna, elavdavad ettevõtlust ja on hea väljund kohalikele sportlastele:
  1) tiitlivõistlused (maailmameistrivõistlused, Euroopa meistrivõistlused);
  2) rahvusvahelise alaliidu egiidi all toimuvad kõrgetasemelised spordivõistlused (maailma- ja/või Euroopa karikavõistluste etapid, grand prix’d jms);
  3) Tallinna traditsioonilised rahvusvahelised spordivõistlused ja spordiga seotud suurüritused.

  (3) Taotlus esitatakse projektitoetuse vormil (valdkond „Sport ja vaba aeg“).

§ 12.  Liikumisharrastuse sarja „Tallinn liigub“ toetamine

  (1) Liikumisharrastuse sarja „Tallinn liigub“ projektitoetuse taotlus tuleb esitada 15. jaanuariks jooksva aasta kohta.

  (2) Toetatakse liikumisharrastuse sarja „Tallinn liigub“, mis tutvustab terviseliikumist ja tervislikku eluviisi. Eelistatud on suure osalejate arvuga, mitmekülgsed ja/või vähemalt neljast etapist koosnevad üritused, mis toimuvad Tallinnas (erandjuhul Harjumaal) ning on suunatud Tallinna elanikele.

  (3) Taotlus esitatakse projektitoetuse vormil (valdkond „Sport ja vaba aeg“).

§ 13.  Tallinna meistrivõistluste toetamine

  (1) Tallinna meistrivõistluste toetuse taotlus tuleb esitada 15. detsembriks järgneva aasta kohta või 15. juuniks.

  (2) Toetuse määramisel arvestatakse järgmist:
  1) meistrivõistluse korraldamist aktsepteeritakse olümpiaaladel ja Tallinnas eelisarendatavate spordialade nimekirja kuuluvatel spordialadel;
  2) Tallinna meistrivõistluste puhul toetatakse neid projekte, mis toimuvad Tallinnas (erandjuhul Harjumaal, kui Tallinnas puudub vastava ala spordirajatis);
  3) eelistatakse noortele suunatud võistlusi;
  4) meistrivõistlus peab olema kantud alaliidu kalendrisse;
  5) meistrivõistluse korraldaja on spordiorganisatsioon;
  6) meistrivõistluste korraldaja järgib võistluste korraldamisel Tallinna meistrivõistluste üldjuhendit;
  7) meistrivõistluse puhul sportmängudes toetatakse finaalturniiri (1–2 päeva) korraldamist, mitte kogu meistrivõistluste sarja (v.a kuni 19-aastaste harrastajate meistrivõistlused).
  8) Taotlus esitatakse projektitoetuse vormil (valdkond „Sport ja vaba aeg“).

§ 14.  Kohalike spordiprojektide toetamine

  (1) Kohaliku spordiprojekti toetuse taotluse saab esitada neli korda aastas: 31. detsembriks järgneva aasta kohta, 31. märtsiks, 30. juuniks ja 30. septembriks.

  (2) Toetuse määramisel arvestatakse järgmist:
  1) toetust antakse aasta ringi toimuvate turniiride ja võistluste korraldamiseks, mis pakuvad spordiklubidele ja erialade harrastajatele kasulikke võistluskogemusi;
  2) turniir või võistlus toimub Tallinnas (erandjuhul Harjumaal);
  3) turniiril või võistlusel osalevad vähemalt kolme spordiklubi liikmed ja/või võistkonnad.

  (3) Taotlused esitatakse projektitoetuse vormil (valdkond „Sport ja vaba aeg“).

§ 15.  Tallinna esindusvõistkondade toetamine

  (1) Tallinna esindusvõistkonna toetuse taotluse saab esitada kaks korda aastas: 15. jaanuariks ja 15. novembriks (taotluste lisavastuvõtt korraldatakse eelarveliste vahendite olemasolu korral). 

  (2) Toetuse määramisel arvestatakse järgmist:
  1) eelistatakse Tallinna sportmängude võistkondi, kes on edukalt osalenud täiskasvanute Eesti meistriliigas (eelarveaastale eelneval hooajal) ning saavutanud seal kõrgeima koha;
  2) rahvusvahelistes liigades saavutatud tulemust (liiga tase, mängude arv jms);
  3) toetatakse korvpalli-, jalgpalli-, võrkpalli-, käsipalli-, saalihoki- ja jäähokivõistkondi, kelle treeningud ja kodumängud toimuvad Tallinnas.

  (3) Erandina võib komisjon määrata toetuse Tallinna ülikoolide sportmängude võistkonnale, kes ei vasta käesoleva paragrahvi lõike 2 tingimustele, osalemiseks SELLi mängudel, Euroopa ülikoolide meistrivõistlustel ja/või rahvusvahelistel ülikoolide turniiridel, kui võistkonna treeningud toimuvad Tallinnas.

  (4) Tallinna esindusvõistkonna toetust võib kasutada spordikeskuse rendikuludeks, võistluste ettevalmistuse kuludeks, osavõtumaksude maksmiseks, majutus-, transpordi-, kindlustus- ja toitlustuskulude katmiseks, spordiinventari ja -varustuse soetamiseks ning meditsiinikulude katmiseks.

  (5) Taotlus esitatakse tegevustoetuse vormil (valdkond „Tallinna esindusvõistkonnad“).

§ 16.  Tallinna aasta parimate sportlaste toetamine

  (1) Aasta parima parasportlase, nais- ja meessportlase ning sportmängude võistkonna toetuse taotlusi saab esitada 1. novembriks jooksva aasta kohta. 

  (2) Toetusega tunnustatakse:
  1) aasta parimat parasportlast, nais- ja meessportlast, kelle elukohana on rahvastikuregistrisse kantud Tallinna linn ja kes on edukalt võistelnud täiskasvanute rahvusvahelistel tiitlivõistlustel;
  2) aasta parimat sportmängude võistkonda, kelle kodusaal asub ja kodumängud toimuvad Tallinnas ning kes on tulnud Eesti meistriks kõrgeimas meistriliigas, osalenud ja saavutanud kõrge koha regionaalses ja/või Euroopa liigas.

  (3) Tallinna aasta parimate sportlaste ühekordse toetuse kohta ei nõuta kuluaruannet ja -dokumente.

  (4) Taotlus esitatakse tegevustoetuse vormil (valdkond „Tallinna aasta parimad sportlased“).

§ 17.  Tallinna parimate noorsportlaste toetamine

  (1) Parima noore saavutussportlase tunnustamise toetuse taotlusi saab esitada 15. jaanuariks.

  (2) Toetust antakse noorte saavutussportlaste tulemuste tunnustamiseks ning nende treening- ja võistlustegevuse toetamiseks järgmistel tingimustel:
  1) noor saavutussportlane on tulemuse sooritamise ajal 14–23-aastane (või saab tulemuse sooritamise aastal 14-aastaseks);
  2) tulemuslikkuse hindamisel võetakse aluseks vastaval spordialal või kategoorias osalejate arv ja toetust taotleva sportlase eelneval kalendriaastal saavutatud tulemus rahvusvahelistel tiitlivõistlustel (noorte olümpiamängude, juunioride maailmameistrivõistluste ja Euroopa meistrivõistluste, juunioride maailma- ja Euroopa karikavõistluste lõpptulemus, noorte olümpiapäevade ja universiaadi tulemus);
  3) arvestatakse spordiala tuntust ja populaarsust nii rahvusvahelisel kui ka Eesti tasandil;
  4) arvestatakse tiitlivõistlustel osalenud riikide arvu;
  5) arvestatakse spordiala kuulumist olümpiamängude kavva ja/või Tallinna eelisarendatavate spordialade nimekirja;
  6) sportmängude võistkond on tulnud Eesti meistriks noorte kõrgeima vanuseklassi tugevaimas liigas.

  (3) Tallinna aasta parimate noorsportlaste ühekordse toetuse kohta ei nõuta kuluaruannet ega -dokumente.

  (4) Erandina võib komisjon teha ettepaneku määrata toetus sportlasele, kes ei vasta käesoleva paragrahvi lõikes 3 esitatud tingimustele, kuid on saavutanud muu hea sportliku tulemuse, rekordi või tippmargi, tõusnud rahvusvahelise edetabeli liidriks, esinenud hästi turniiril ja/või tulnud Eesti meistriks jm.

  (5) Noore saavutussportlase tegevustoetust võib kasutada võistluste ettevalmistuse kuludeks, osavõtumaksude maksmiseks, majutus-, transpordi- ja toitlustuskulude katmiseks, spordiinventari ja -varustuse soetamiseks ning meditsiinikulude katmiseks.

  (6) Toetuse suuruse määramisel lähtutakse järgmisest:
  1) esimene aste. Noor saavutussportlane tegeleb olümpiamängude kavva kuuluva ja/või Tallinna eelisarendatavate spordialade nimistusse kuuluva spordialaga ja on tulnud noorte olümpiamängudel, juunioride maailmameistrivõistlustel, juunioride Euroopa meistrivõistlustel, juunioride maailma- ja/või Euroopa karikavõistluste finaalis (lõpptulemus) esimese kolme hulka. Toetuse suuruseks määratakse kuni 1500 eurot ühe noore saavutussportlase ja/või võistluspaari kohta;
  2) teine aste. Noor saavutussportlane tegeleb muu Tallinna linnalt noortespordi toetust saava spordialaga ja on tulnud noorte või juunioride maailmameistrivõistlustel, juunioride Euroopa meistrivõistlustel ja/või Euroopa karikavõistluste finaalis (lõpptulemus) esimese kolme hulka. Toetuse suuruseks määratakse kuni 1000 eurot ühe noore saavutussportlase ja/või võistluspaari kohta;
  3) kolmas aste. Noor saavutussportlane on saavutanud 4.–12. koha noorte olümpiapäevadel, juunioride maailmameistrivõistlustel või juunioride Euroopa meistrivõistlustel või 1.–3. koha juunioride maailma- ja/või Euroopa karikavõistluste etapil või universiaadil. Toetuse suuruseks määratakse kuni 500 eurot ühe noore saavutussportlase ja/või võistluspaari kohta;
  4) neljas aste. Sportmängude võistkond on tulnud Eesti meistriks noorte kõrgeimas vanuseklassis. Toetatakse kuni kolme sportmängude võistkonda ning toetuse suuruseks määratakse kuni 3000 eurot.

  (7) Noore saavutussportlase tegevustoetuse kohta ei nõuta kuluaruannet ega -dokumente.

  (8) Taotlus esitatakse tegevustoetuse vormil (valdkond „Tallinna noorsportlased“).

§ 18.  Tallinna saavutussportlaste toetamine

  (1) Saavutussportlase toetuse taotluse saab esitada kaks korda aastas: 15. jaanuariks ja 15. juuniks.

  (2) Toetatakse täiskasvanud saavutussportlaste osalemist rahvusvahelistel tiitlivõistlustel (sealhulgas osalemist Euroopa ja maailmameistrivõistlustel) ja selleks valmistumist nii individuaalaladel kui ka sportmängudes. Toetust antakse spordialaliitudele.

  (3) Toetuse määramisel arvestatakse järgmist:
  1) individuaalaladel toetatakse saavutussportlasi, kelle elukohana on rahvastikuregistrisse kantud Tallinna linn; 
  2) sportmängude koondist, mille koosseisu kuulub saavutussportlasi, kelle elukohana on rahvastikuregistrisse kantud Tallinna linn;
  3) saavutussportlaste tegevustoetust võib kasutada tiitlivõistlusel osalemise ja nendeks valmistumise kulude (osalustasu, rendi-, majutus-, transpordi-, kindlustus- ja meditsiinikulude) katmiseks;
[RT IV, 10.11.2023, 1 - jõust. 01.01.2024]
  4) toetust ei anta Eesti Olümpiakomitee A- ja B-taseme sportlastele.

  (4) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 1 või 2 nimetatud saavutussportlase vigastuse korral võib anda toetuse teisele saavutussportlasele, lähtudes lõike 3 nõuetest. Muudatusest teavitatakse toetuse andjat kirjalikult.

  (5) Taotlus esitatakse tegevustoetuse vormil (valdkond „Tallinna saavutussportlased“).

§ 19.  Kulud, mille tegemiseks toetust ei anta

  Lisaks käesoleva määruse paragrahvis 4 nimetatule ei anta toetust järgmiste kulude tegemiseks:
  1) Eesti karikavõistluse või meistrivõistluse korraldamise kulud;
  2) rahvusvahelisel võistlusel osalemise kulud (v.a tegevustoetused);
  3) laagri korraldamise kulud;
  4) koolituse tegemise kulud;
  5) toitlustusega seotud kulud (v.a tegevustoetuse korral);
  6) majutusega seotud kulud (v.a tegevustoetuse korral);
  7) transpordiga seotud kulud (v.a tegevustoetuse korral);
  8) reklaami- ja meediakulud;
  9) auhindade ja meenetega seotud kulud;
  10) meelelahutusprogrammiga seotud kulud.

4. peatükk Hariduse ja noorsootöö valdkonna lisatingimused 

§ 20.  Valdkonna eesmärk ja selle saavutamise indikaatorid

  (1) Valdkonna eesmärk on 4–26-aastastele lastele ja noortele võimaldatud mitmekülgne areng.

  (2) Eesmärgi saavutamise indikaatorid:
  1) koolieelikutele mõeldud projektide arv;
  2) projektidesse otseselt kaasatud laste ja noorte arv;
  3) projektidest kaudselt kasu saajate arv;
  4) noorte omaalgatuslike projektide arv;
  5) noorte, noorsootöötajate ja noortega tegelevate spetsialistide arendusprojektide arv.

§ 21.  Valdkonna prioriteedid

  Valdkonna prioriteedid on järgmised: 
  1) lastele ja noortele mitmekülgsete võimaluste pakkumine eneseteostuseks ning loome- ja arengupotentsiaali avastamiseks ja arendamiseks;
  2) noorte omaalgatuse toetamine ja vabatahtliku töö soodustamine;
  3) teenuste kvaliteedi parandamine, sealhulgas noorsootöötajate ja noortega tegelevate spetsialistide erialase teadlikkuse suurendamine.

§ 22.  Toetuse andmise üldised põhimõtted

  (1) Projektile kehtivad järgmised nõuded: 
  1) tegevused on mõeldud ja avatud kõigile Tallinna lastele ja noortele, seadmata eeltingimusi nende tõekspidamistele, võimetele, oskustele, teadmistele ja rahalistele võimalustele, ning tegevused lähtuvad laste ja noorte huvidest ja vajadustest ning vastavad Tallinna hariduse ja noorsootöö valdkonna prioriteetidele;
  2) tegevused võimaldavad lastel ja noortel mitteformaalse õppimise käigus omandada uusi teadmisi, oskusi ja hoiakud, mis toetavad nende arengut ja tulevikutöö pädevusi (organiseerimis-, meeskonnatöö- ja suhtlemisoskus, loovus, enesejuhtimine), noored (välja arvatud koolieelikud) on seotud projekti idee väljatöötamisega, kaasatud projekti ettevalmistusse ja/või elluviimisse;
  3) planeeritud tegevuste ajakava on selge ja loogiline, tegevuskava sisaldab ettevalmistusetappi, põhisündmust ja kokkuvõtteid ning meeskond on seatud eesmärkide saavutamiseks optimaalse suuruse ja ettevalmistusega;
  4) projekt vastab vähemalt ühele käesoleva määruse §-s 21 nimetatud prioriteedile;
  5) tegevused on kooskõlas projekti eesmärgiga.

  (2) 4–18-aastaste laste osalusega projektides, kus isikliku kutse alusel esindatakse Tallinna linna välisriigis, antakse toetust transpordi- ja majutuskuludeks.
[Kehtetu - RT IV, 10.11.2023, 1 - jõust. 01.01.2024]

  (3) Taotlus esitatakse projektitoetuse vormil (valdkond „Haridus ja noorsootöö“).

§ 23.  Kulud, mille tegemiseks toetust ei anta

  Lisaks käesoleva määruse §-s 4 nimetatule ei anta toetust järgmiste kulude tegemiseks:
  1) töötasudeks, kui toetust taotleb füüsiline isik;
  2) tiitlivõistluse korraldamiseks;
  3) klassi või muu noorterühma kultuurisündmuse ühiskülastuseks ja ekskursiooniks;
  4) regulaarse huvitegevuse või laagri, sealhulgas linnalaagri korraldamiseks;
  5) õppematerjalide ja -programmide koostamiseks ning messi korraldamiseks;
  6) õpetajatele suunatud üritusteks ja täienduskoolituseks;
  7) organisatsiooni tähtpäeva ja organisatsioonisiseste sündmuste korraldamiseks;
[RT IV, 10.11.2023, 1 - jõust. 01.01.2024]
  8) välisriikide koolitajate töötasuks, transpordi- ja majutuskuludeks;
[RT IV, 10.11.2023, 1 - jõust. 01.01.2024]
  9) organisatsiooni reklaamimiseks.
[RT IV, 10.11.2023, 1 - jõust. 01.01.2024]

§ 24.  Õpilasmaleva korraldamise toetamine

  (1) Toetatakse õpilasmaleva korraldamist 13–19-aastastele lastele ja noortele, kelle elukohana on rahvastikuregistrisse kantud Tallinna linn.

  (2) Õpilasmalevat korraldavale taotlejale kehtivad järgmised nõuded:
  1) taotleja on projekti ettevalmistamise ajal kooskõlastanud oma tegevuse kohalike omavalitsustega, mille territooriumil tegevus korraldatakse, ning on lisanud tegevusload toetuse taotlusele lisadena;
  2) taotleja tagab, et rühmajuhtidel ja noorsootöötajal on (osa)kutse ning nad järgivad noorsootöö kutse-eetikat;
  3) taotleja tagab malevas osalejatele töö, mis on seadusega lubatud, tervisele ohutu ja jõukohane;
  4) taotleja pakub noortele töövälisel ajal arendavaid ja tervistavaid vaba aja tegevusi;
  5) taotleja pakub tervisekaitsenõuetele vastavat majutust ja toitlustamist.

5. peatükk Ettevõtlusvaldkonna lisatingimused 

§ 25.  Valdkonna eesmärgid ja nende saavutamise indikaatorid

  (1) Valdkonna eesmärgid:
  1) ettevõtlusaktiivsuse kasv;
[RT IV, 10.11.2023, 1 - jõust. 01.01.2024]
  2) ettevõtete paranenud konkurentsivõime;
[RT IV, 10.11.2023, 1 - jõust. 01.01.2024]
  3) ettevõtete tihe koostöö haridus-, teadus- ja arendusasutustega;
[RT IV, 10.11.2023, 1 - jõust. 01.01.2024]
  4) Tallinna kasvanud rahvusvaheline tuntus.
[RT IV, 10.11.2023, 1 - jõust. 01.01.2024]

  (2) Eesmärkide saavutamise indikaatorid:
  1) uute ärimudelite või loodud ettevõtete arv;
  2) ettevõtete lisandväärtuse kasv;
  3) ettevõtluses rakendatud teadustulemuste või koostööprojektide arv;
  4) osalejate arv (sealhulgas rahvusvaheline mõõde);
  5) osalejate rahulolu.

§ 26.  Valdkonna prioriteedid

  Valdkonna prioriteedid on tegevused, mis:
  1) väärtustavad ettevõtlikkust ja ettevõtlusteadmiste kasvu ning aitavad kaasa ettevõtlusaktiivsuse suurenemisele;
  2) tugevdavad tegutsevate ettevõtjate juhtimisvõimekust, arengut ja konkurentsivõimet;
  3) toovad Tallinna uut rahvusvahelist kompetentsi, kontakte ja turuinfot;
  4) soodustavad ettevõtjate valdkonnasisest ja -ülest koostööd;
  5) soodustavad haridus-, teadus- ja arendusasutuste koostööd ettevõtetega;
  6) suurendavad nii Tallinna kui ka siinsete ettevõtjate tuntust rahvusvahelisel tasandil;
  7) aitavad ressursse tõhusamalt ja jätkusuutlikumalt kasutada, võtta kasutusele ringmajanduse põhimõtteid, vältida jäätmete ja heitmete teket ning vähendada tegevuste keskkonnamõju.

§ 27.  Abikõlblikud kulud

  Reisikuludest antakse toetust välisriikidest Eestisse saabuvate isikute transpordi- ja majutuskulude katteks.

§ 28.  Taotluste esitamise üldine põhimõte

  Taotlus esitatakse projektitoetuse vormil (valdkond „Ettevõtlusvaldkond“).

6. peatükk Kultuurivaldkonna lisatingimused 

§ 29.  Valdkonna eesmärgid ja nende saavutamise indikaatorid

  (1) Valdkonna eesmärgid:
  1) mitmekülgne ja sündmusterohke linna kultuurikalender;
  2) eesti rahvakultuur ja -traditsioonid on väärtustatud;
  3) kodanikuühenduste ja kogukondade elav tegevus;
  4) kontserdipaikades toimuvad mitmekülgsed elava muusika sündmused;
  5) kultuuri roll ja tähtsus on linnas väärtustatud;
  6) projektid ja toetatavad tegevused on kooskõlas arengustrateegia „Tallinn 2035“ tegevusvaldkonna „Kultuur“ eesmärkidega.

  (2) Eesmärkide saavutamise indikaatorid:
  1) projektis osalejate arv;
  2) publiku arv;
  3) toetatava projekti meediakajastuste arv;
  4) projektist kasu saajate arv (otsesed ja kaudsed);
  5) laulu- ja tantsupeoprotsessis osalevate linna kooride, orkestrite ja rahvatantsurühmade arv.

§ 30.  Valdkonna prioriteedid

  Eelistatakse järgmisi projekte ja tegevusi:
  1) muusikaprojekte ja -tegevusi, mis on kooskõlas Tallinna muusikalinna strateegiaga;
  2) kultuuriprojekte, mis täiendavad, rikastavad ja mitmekesistavad linna kultuurikalendrit;
  3) projekte ja tegevusi, mis arendavad professionaalset kultuuritegevust kõrgetasemeliste kultuurisündmuste korraldamise kaudu;
  4) projekte ja tegevusi, mis hõlmavad uuenduslikke kultuurialgatusi, tõstavad esile uusi tegijaid ning aitavad hoida kultuurikorralduse järjepidevust;
  5) väikeste või keskmise suurusega elava muusika kontserdipaikade tegevust, mille eesmärk on pakkuda mitmekesist muusikaprogrammi ja võimaldada muu hulgas lava kasutada alustavatel kollektiividel;
  6) rahva- ja pärimuskultuuriga seotud projekte ja tegevust, sealhulgas laulu- ja tantsupeoprotsessis osalevate kollektiivide tegevust;
  7) noorte korraldatud kultuuriprojekte, mis pakuvad kultuuriprogrammi ja -kogemust 16–26-aastastele noortele;
  8) kultuuriprojekte, mis elavdavad kogukondlikku tegevust ja kultuurisündmusi, mis toimuvad eri linnaosades. 

§ 31.  Toetuse andmise üldised põhimõtted

  Toetuse andmisel lähtutakse järgmisest:
  1) taotlus peab vastama kultuurivaldkonna eesmärkidele;
  2) taotlus on selge ja läbimõeldud ning vastab nõuetele;
  3) taotluse eelarve kuluridade lõikes on kooskõlas sündmuse tegevuskavaga;
  4) arvestatakse projekti või toetatava tegevuse väärtust traditsioonide jätkamise, professionaalsuse või uuenduslikkuse seisukohalt;
  5) projektil või toetataval tegevusel on kaasfinantseerijad;
  6) projekti või toetatava tegevuse turundus- ja kommunikatsiooniplaan on kirjeldatud;
  7) projekti või toetatava tegevuse läbiviimisel lähtutakse keskkonnahoiu põhimõtetest.

§ 32.  Kultuuriprojektide toetamine

  (1) Kultuuriprojekti toetuse andmisel lähtutakse järgmisest:
  1) projekt on professionaalselt kõrgel tasemel ja aitab kaasa valdkonna arengule;
  2) projekt toob esile uusi algatusi, esinejaid, publikut ja korraldajaid;
  3) projekt rikastab linna kultuurielu;

  (2) Noorte korraldatud projekt peab lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatule vastama järgmistele tingimustele:
  1) projekt pakub kultuuriprogrammi ja kogemust 16–26-aastastele osavõtjatele;
  2) projektile toetuse taotlejal peab olema kogemus noortega tegelemisel (taotlusele tuleb lisada meeskonnaliikmete kogemuse kirjeldus).

  (3) Noorte korraldatud projektile võib toetuse andja igas taotlusvoorus määrata toetuse piirmäära.

  (4) Abikõlblikud kulud on:
  1) projekti juhtimisega seotud tööjõukulud (näiteks projektijuhi ja raamatupidaja töötasu);
  2) projekti tegevuste läbiviijate teenustasud (näiteks kunstnik, giid, juhendaja, lavastaja, esineja ja näitleja);
  3) ruumi üür (sündmuse ettevalmistamise ja toimumise aja eest) ning projekti läbiviimiseks vajaliku tehnika rent;
[RT IV, 29.06.2023, 23 - jõust. 02.07.2023]
  4) turunduskulud, sealhulgas sündmustega seotud trükimaterjalide ja plakatite valmistamine ning välireklaam, sotsiaalmeedia-, raadio- ja telereklaam;
  5) transpordi- ja majutuskulud;
  6) muud sündmuse ettevalmistamiseks ja elluviimiseks vajalikud põhjendatud kulud. 

  (5) Taotlus esitatakse projektitoetuse vormil (valdkond „Kultuur“).

§ 33.  Muusikaprojektide toetamine

  (1) Muusikaprojekti toetuse andmisel lähtutakse järgmisest:
  1) projekt rikastab linna muusikaelu mitmekülgsete sündmustega ning on kooskõlas Tallinna muusikalinna strateegiaga 2022–2025;
  2) projekt on omas žanris kõrge kunstilise tasemega ja aitab kaasa žanri arengule;
  3) projekt toob esile uusi algatusi, esinejaid, publikut ja korraldajaid;

  (2) Noorte korraldatud projekt peab lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatule vastama järgmistele tingimustele:
  1) projekt pakub muusikaprogrammi ja kogemust 16–26-aastastele osavõtjatele; 
  2) projektile toetuse taotlejal on noortega tegelemise kogemus (taotlusele tuleb lisada meeskonnaliikmete kogemuse kirjeldus).

  (3) Noorte korraldatud projektile võib toetuse andja igas taotlusvoorus määrata toetuse piirmäära.

  (4) Abikõlblikud kulud on:
  1) projekti juhtimisega seotud tööjõukulud (näiteks projektijuhi ja raamatupidaja töötasu);
  2) projekti tegevuste läbiviijate teenustasud (näiteks esineja ja õhtujuht);
  3) ruumi üür (sündmuse ettevalmistamise ja toimumise aja eest) ning pilli, heli- ja valgustehnika rent;
[RT IV, 29.06.2023, 23 - jõust. 02.07.2023]
  4) turunduskulud, sealhulgas sündmustega seotud trükimaterjalide ja plakatite valmistamine ning välireklaam, sotsiaalmeedia-, raadio- ja telereklaam;
  5) transpordi- ja majutuskulud;
  6) muud sündmuse ettevalmistamiseks ja elluviimiseks vajalikud põhjendatud kulud.

  (5) Taotlus esitatakse projektitoetuse vormil (valdkond „Muusikaprojektid“).

§ 34.  Laulu- ja tantsupeo protsessis osalevate kollektiivide tegevustoetus

  (1) Toetuse andmisel lähtutakse järgmisest: 
  1) eelistatakse linna koore, orkestreid ja rahvatantsurühmi (edaspidi koos kollektiivid), kes osalesid viimasel üldlaulupeol ja -tantsupeol või selle ettevalmistusprotsessis;
  2) toetust taotlev kollektiiv peab olema tegutsenud vähemalt ühe aasta erialase ettevalmistusega juhendaja juhtimisel;
  3) toetust taotlevas kooris on vähemalt 12 lauljat, puhkpilliorkestris vähemalt 8 orkestranti, sümfooniaorkestris vähemalt 12 orkestranti ja tantsurühmas vähemalt 10 tantsijat.

  (2) Kõigi organisatsioonis tegutsevate kollektiivide tegevused esitatakse ühes taotluses.

  (3) Abikõlblikud kulud on:
  1) tööjõukulud (näiteks dirigendi, juhendaja, hääleseadja ja klaverisaatja töötasu);
  2) ruumide rent;
  3) nootide ost ja rent;
  4) esinemisriiete hooldus ja säilitamine;
  5) muusikainstrumentide hooldus ja parandamine.

  (4) Üldjuhul tegevustoetuse kohta kuluaruannet ega -dokumente ei nõuta. Toetuse andjal on õigus küsida toetuse saajalt kuluaruannet või täiendavat teavet toetuse kasutamise kohta.

  (5) Taotlus esitatakse tegevustoetuse vormil (valdkond „Laulu- ja tantsupeoliste toetus“).
[RT IV, 10.11.2023, 1 - jõust. 01.01.2024]

§ 35.  Elava muusikaga kontserdipaiga pidaja toetamine

  (1) Toetust antakse väikse või keskmise suurusega kontserdipaiga pidajale järgmistel tingimustel:
  1) kontserdipaik asub siseruumis ja mahutab kuni 1000 inimest;
  2) kontserdipaigas korraldatakse poolaastas vähemalt kümme erineva artisti ja/või muusikalise kollektiivi elava muusika kontserti, millele müüakse pileteid;
  3) kontserdipaiga pidaja esitab toetuse taotlemisel sündmuste kava, mis hõlmab toetuse kasutamise perioodi ja sellele eelnenud kuue kuu sündmusi, millele on müüdud pileteid;
  4) eelistatakse kontserdipaiku, mis pakuvad žanriliselt mitmekesist programmi ja esinemisvõimalust muu hulgas alustavatele kollektiividele;
  5) kontserdipaiga pidajal on kehtiv leping Eesti Autorite Ühinguga ja puuduvad võlgnevused Eesti Autorite Ühingu ees.
[RT IV, 29.06.2023, 23 - jõust. 02.07.2023]

  (2) Toetust ei anta üldjuhul ööklubidele Tallinna Linnavolikogu 17. septembri 2020 määruse nr 14 § 2 lõike 4 tähenduses.

  (3) Toetust antakse kuni 25% taotluse eelarve kogumahust summas kuni 15 000 eurot taotleja kohta.

  (4) Abikõlblikud kulud on:
  1) sündmuste kava koostamise ja läbiviimisega seotud tööjõukulud ja/või teenuse osutamise eest makstavad tasud. Tööjõukulud ja/või tasud võivad moodustada kuni 20% taotletava toetuse summast;
[RT IV, 29.06.2023, 23 - jõust. 02.07.2023]
  2) lava-, heli-, valgus- ja videotehnika rendi ja paigalduse kulud;
  3) turundus- ja kommunikatsioonikulud;
  4) esinejate teenustasud.

  (5) Taotlus esitatakse projektitoetuse vormil (valdkond „Muusikaprojektid, kontserdipaiga toetus“).

§ 36.  Taotluste esitamise aeg

  Taotluste esitamise tähtpäevad määratakse kindlaks ametiasutuse juhataja haldusaktiga ja avaldatakse linna veebilehel.

7. peatükk Keskkonnavaldkonna lisatingimused 

§ 37.  Valdkonna eesmärgid ja nende saavutamise indikaatorid

  (1) Valdkonna eesmärgid:
  1) Tallinna elanike eri vanuse- ja huvirühmade keskkonnateadlikkuse kestev kasv ja keskkonda säästev eluviis;
  2) Tallinna elanike teadlikkuse kasv kliimamuutustest;
  3) mitteformaalset haridust toetavate keskkonnavaldkonna tegevuste areng;
  4) linnaelanike koostöö ja ühistegevus keskkonnahoiu eesmärgil;
  5) projektid on kooskõlas arengustrateegia „Tallinn 2035“ tegevusvaldkonna „Keskkonnahoid“ eesmärkidega.

  (2) Eesmärkide saavutamise indikaatorid:
  1) projekti tegevuste arv;
  2) projekti tegevustes osalejate arv;
  3) projekti tegevuste tagasiside analüüs.

§ 38.  Valdkonna prioriteedid

  Valdkonna prioriteedid on järgmised:
  1) linnaelanike keskkonnateadlikkuse pidev parandamine;
  2) uuenduslike lahenduste väljatöötamine keskkonnateadlikkuse suurendamiseks ja tarbimise vähendamiseks;
  3) keskkonnateadlikkust suurendavate kodanikualgatuste toetamine.

§ 39.  Toetuse andmise üldised põhimõtted

  (1) Projekti hindamisel lähtutakse järgmisest:
  1) tegevuste mõju Tallinna elanike keskkonnateadlikkuse suurenemisele;
  2) taotluse informatiivsus.

  (2) Taotlusest peab selguma:
  1) projekti sihtrühm;
  2) projektis kavandatud tegevused;
  3) tegevuse jätkusuutlikkus;
  4) tegevuste ja eelarve vastavus seatud eesmärkidele.

  (3) Projektikonkurss korraldatakse ühe vooruna, taotluste esitamise tähtpäev on 1. märts.

  (4) Taotlus esitatakse projektitoetuse vormil (valdkond „Keskkonnavaldkond“).

8. peatükk Linnaaianduse valdkonna lisatingimused 

§ 40.  Valdkonna eesmärgid 

  (1) Linnaaianduse valdkond hõlmab kogukonnaaedade ning erakoolide ja eralasteaedade õppeaedade (edaspidi koos linnaaiad) loomist ja arendamist ning muid linnaaiandusprojekte.
[RT IV, 10.11.2023, 1 - jõust. 01.01.2024]

  (2) Valdkonna eesmärgid:
  1) kasvanud on Tallinna elanike ja organisatsioonide teadlikkus linnaaedades toidu kasvatamisest ning selle positiivsest mõjust linnakeskkonnale ja -elanikele;
[RT IV, 10.11.2023, 1 - jõust. 01.01.2024]
  2) loodud on linnaaiandusega tegelemise võimalused;
[RT IV, 10.11.2023, 1 - jõust. 01.01.2024]
  3) linnaelanikud ja organisatsioonid osalevad aktiivselt elurikka ja mitmekesise linnaruumi loomises;
[RT IV, 10.11.2023, 1 - jõust. 01.01.2024]
  4) linnaaedade ja muude linnaaiandusprojektide praktiline ja mitteformaalne tegevus toetab tervislikku, keskkonnahoidlikku ja kogukondlikku eluviisi;
[RT IV, 10.11.2023, 1 - jõust. 01.01.2024]
  5) linnaaeaedade tegevus ja areng on jätkusuutlik;
[RT IV, 10.11.2023, 1 - jõust. 01.01.2024]
  6)
[Kehtetu - RT IV, 10.11.2023, 1 - jõust. 01.01.2024]
  7)
[Kehtetu - RT IV, 10.11.2023, 1 - jõust. 01.01.2024]
  8) projektid on kooskõlas arengustrateegia „Tallinn 2035“ tegevusvaldkonna „Keskkonnahoid“ eesmärkidega.

  (3) Eesmärkide saavutamise indikaatorid:
  1) tegevuste ja/või sündmuste arv;
[RT IV, 10.11.2023, 1 - jõust. 01.01.2024]
  2) avalike tegevuste puhul meediakajastuste arv;
  3) tegevustes osalejate ja neisse kaudselt (näiteks sotsiaalmeedia kaudu) kaasatud inimeste arv;
[RT IV, 10.11.2023, 1 - jõust. 01.01.2024]
  4) tagasiside ja/või tulemuste analüüs.
[RT IV, 10.11.2023, 1 - jõust. 01.01.2024]

§ 41.  Valdkonna prioriteedid

  Valdkonna prioriteedid on järgmised: 
  1) linnaaedades või muudes linnaaiandusprojektides kasutatakse keskkonnasäästlikke looduslikke ja taaskasutusmaterjale ning viiakse ellu elurikkust suurendavaid tegevusi, lähtudes muu hulgas Tallinna elurikka haljastuse kataloogist ja järgides permakultuuri põhimõtteid;
[RT IV, 10.11.2023, 1 - jõust. 01.01.2024]
  2) linnaaedade või muude linnaaiandusprojektide tegevusse kaasatakse eri vanuse, rahvuse, sissetuleku ja taustaga linnaelanikke ning need soodustavad sihtrühma liikmete omavahelist koostööd;
[RT IV, 10.11.2023, 1 - jõust. 01.01.2024]
  3) tegevused on uuenduslikud;
[RT IV, 10.11.2023, 1 - jõust. 01.01.2024]
  4) eelistatakse uute linnaaedade rajamist.
[RT IV, 10.11.2023, 1 - jõust. 01.01.2024]
  5)
[Kehtetu - RT IV, 10.11.2023, 1 - jõust. 01.01.2024]

§ 42.  Projektikonkurss ja projektide hindamine

  (1) Projektikonkurss korraldatakse ühe vooruna. Taotluste esitamise tähtpäev on 1. veebruar.

  (2) Projekti hindamisel lähtutakse järgmisest:
  1) tegevuste vastavus valdkonna eesmärkidele ja prioriteetidele;
[RT IV, 10.11.2023, 1 - jõust. 01.01.2024]
  2) tegevuse mõju Tallinna linnaaianduse arengule;
  3) taotluse informatiivsus. Taotluses tuleb selgelt põhjendada sihtrühma valikut, kirjeldada tegevusplaani ja eelarve jätkusuutlikkust ning vastavust seatud eesmärkidele.
[RT IV, 10.11.2023, 1 - jõust. 01.01.2024]
  4)
[Kehtetu - RT IV, 10.11.2023, 1 - jõust. 01.01.2024]

§ 43.  Toetuse piirsummad ja abikõlblikud kulud

  (1) Toetuse piirsummad ühe taotluse kohta:
  1) uue linnaaia rajamise puhul 5000 eurot;
  2) toimiva linnaaia ja muu linnaaiandusprojekti puhul 3000 eurot.
[RT IV, 10.11.2023, 1 - jõust. 01.01.2024]

  (2) Abikõlblikud kulud on:
[RT IV, 10.11.2023, 1 - jõust. 01.01.2024]
  1) materjalid (näiteks muld, vesi, peenrakastid, istikud, seemned), vahendid (näiteks tööriistad, taimetoed, kastmissüsteemid), inventar (näiteks kompostikast, veenõu, kuur, kasvuhoone), selle paigaldamine ja transport;
[RT IV, 10.11.2023, 1 - jõust. 01.01.2024]
  2) töötubade, talgute ja muude linnaaiandust toetavate ürituste korraldamise kulud (näiteks kujundus, trükk, juhendaja tasu, osalejate toitlustus, tõlge, video- ja fotojäädvustus);
  3) projektijuhtimise ja raamatupidamise tasud.
[RT IV, 10.11.2023, 1 - jõust. 01.01.2024]

§ 44.  Lisadokumendid ja muud põhimõtted

  (1) Linnaaia projekti puhul tuleb taotlusele lisada:
[RT IV, 10.11.2023, 1 - jõust. 01.01.2024]
  1) linnaaia ruumiline kavand;
[RT IV, 10.11.2023, 1 - jõust. 01.01.2024]
  2) kinnistu omaniku ja/või haldaja kirjalik nõusolek käesoleva lõike punktis 1 nimetatud kavandiga, kui rajatakse uus linnaaed või kui toimiva linnaaia puhul muutub taotleja isik.
[RT IV, 10.11.2023, 1 - jõust. 01.01.2024]

  (2) Taotlus esitatakse projektitoetuse vormil (valdkond „Linnaaiandus (sh eraõppeasutus)“).
[RT IV, 10.11.2023, 1 - jõust. 01.01.2024]

9. peatükk Sotsiaalhoolekande valdkonna lisatingimused 

§ 45.  Valdkonna eesmärgid ja nende saavutamise indikaatorid

  (1) Valdkonna eesmärgid:
  1) laste ja lastega perede, puuetega inimeste, eakate ning teiste sihtrühmade toimetuleku soodustamine ja toimetulekuraskuste leevendamine;
  2) sotsiaalsete erivajadustega inimeste areng, turvalisus ja ühiskonda kaasatus;
  3) laste ja noorte käitumisprobleemide ennetamine.

  (2) Eesmärkide saavutamise indikaatorid:
  1) projektist kasu saajate arv (otsesed ja kaudsed);
  2) ürituste või koolituste rahuloluküsitlused (positiivne tagasiside);
  3) projekti raames algatatud tegevuste arv.

§ 46.  Valdkonna prioriteedid ja muud põhimõtted

  (1) Laste ja perede puhul on valdkonna prioriteedid järgmised:
  1) asendushooldusele paigutamise vältimiseks last ja peret toetavad tegevused, eelistatavalt varane sekkumine;
  2) vanemlikke oskusi arendavad ning toetavad koolitused ja tegevused;
  3) teismeliste rasedate ja noorte emade toimetulekut toetavad tegevused;
  4) lähisuhtevägivalla all kannatavates peredes elavatele lastele mõeldud tugiprogrammid;
  5) pereliikmete vastu vägivalda tarvitavatele meestele mõeldud vägivallavaba elu programmid, mis parandavad nende emotsionaalset tasakaalukust, enesekindlust ja empaatiavõimet ning arendavad paari- ja peresuhete hoidmise oskusi.

  (2) Puuetega inimeste ja eakate puhul on valdkonna prioriteedid järgmised:
  1) tegevused, mis toetavad eakate ja puuetega inimeste kodus elamist ja iseseisvat toimetulekut ning aitavad vältida institutsionaalsetele teenustele sattumist;
  2) puuetega inimeste ühiskonda kaasatust suurendavad ning nende tööturule sisenemist ja seal püsimist soodustavad tegevused.

  (3) Kriisirühmade puhul on valdkonna prioriteet toimetulekuraskustes inimeste ja perede iseseisvat toimetulekut parandavad ja sotsiaalset kaasatust suurendavad tegevused.

  (4) Taotlus esitatakse projektitoetuse vormil (valdkond „Sotsiaalhoolekanne“).

10. peatükk Linnamajanduse valdkonna lisatingimused 

§ 47.  Valdkonna eesmärgid ja nende saavutamise indikaatorid

  (1) Valdkonna eesmärgid:
  1) kestev ja roheline linnaruum ning keskkonnahoidlik Tallinna elanik;
  2) tänapäevane ja hooldatud taristu ning energiasäästlik ja energeetiliselt mitmekesine Tallinn;
  3) säilinud ja väärtustatud ajalooline arhitektuuripärand Tallinnas.

  (2) Eesmärkide saavutamise indikaatorid:
  1) teabeüritustel osalejate arv;
  2) teabeüritustel osalevate korteriühistute arv;
  3) osalejate rahulolu korraldatud teabeüritustega;
  4) toetatava tegevuse meediakajastuste arv;
  5) Tallinna linna elanike rahulolu kasv elukeskkonna suhtes;
  6) Tallinna linna elamumajanduse alasele nõustajale esitatud pöördumiste arv;
  7) soojusenergia tarbimise ja köetavate hoonete suhtarvu vähenemine Tallinna linnas viie aasta jooksul;
  8) aasta jooksul kasutusloa saanud rekonstrueeritud elamute ja eluruumide arvu kasv Tallinna linnas.

§ 48.  Valdkonna prioriteedid ja muud põhimõtted

  (1) Valdkonna prioriteedid on järgmised: 
  1) elamute kvaliteedi parandamine ja ümbritseva elukeskkonna esteetilise väärtuse ja turvalisuse suurendamine;
  2) elamute energiasäästlikkuse parandamine (sealhulgas energiatarbimise optimeerimine, tehnilise seisundi parendamine, standarditele vastava sisekliima tagamine) tänapäevase keskkonnahoidliku ehitustehnoloogia ja -materjalide ning meetodite tutvustamise kaudu;
  3) elanike teadlikkuse parandamine oma õigustest ja kohustustest elamumajanduse valdkonnas.

  (2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatu hõlmab muu hulgas järgmist:
  1) ühistegevuse edendamine elamute haldamisel ja korrashoiul;
  2) korteriühistute jätkusuutliku ja usaldusväärse tegevuse tagamine, suurendades ühistute liikmete ja juhtkonna teadlikkust nende kohustustest ja õigustest;
  3) kinnisvaraomanike ja korteriühistute teadlikkuse parandamine majanduslikest ja tehnilistest võimalustest ning parimatest elamute ja elukeskkonna kvaliteedi parendamise meetoditest (hoonete tehnosüsteemide ja fassaadide korrastamine, kinnistute korrashoid, vanade hoonete renoveerimine ja nende kui kultuurimälestiste säilitamine, lagunevate alade korrastamine jms).

  (3) Taotlus esitatakse projektitoetuse vormil (valdkond „Linnamajandus“).

11. peatükk Kodurahuprogrammi lisatingimused 

§ 49.  Valdkonna eesmärgid ja nende saavutamise indikaatorid

  (1) Valdkonna eesmärgid:
  1) usaldusväärsed suhted eri rahvuste vahel;
  2) rahvusvähemuste kaasatus eri valdkondades.

  (2) Eesmärgi saavutamise indikaatorid:
  1) projektis osalejate arv;
  2) publiku arv;
  3) läbiviidud projekti sündmuste arv;
  4) osalejate rahulolu.

§ 50.  Valdkonna prioriteedid

  Valdkonna prioriteedid on järgmised: 
  1) noorte ühistegevuse edendamine;
  2) vähemusrahvuste kultuuride tutvustamine ja kultuurisündmuste toetamine.

§ 51.  Projekti hindamise kriteeriumid

  Projekti hindamisel arvestatakse:
  1) tegevuse vastavust Tallinna kodurahuprogrammi eesmärkidele;
  2) projekti tulemustele orienteeritust ja jätkusuutlikkust;
  3) eesmärkide ja tegevuste vastavust eelarvele;
  4) taotleja kogemusi ja võimekust projekti ellu viia;
  5) projekti käigus kavandavate tegevuste ulatust ehk inimeste hulka, keda projekti tegevused mõjutavad.

§ 52.  Toetuse andmise üldised põhimõtted

  (1) Toetuse andja eraldab projektitoetuse saajale kuni 80% toetusest ettemaksena pärast lepingu sõlmimist ja/või toetuse kasutamise nõusoleku andmist ning vähemalt 20% toetusest pärast projekti lõpparuande kinnitamist.

  (2) Projekti juhtimise kulud koos tööjõumaksudega ei tohi ületada 20% projekti eelarve kogumahust.

  (3) Reisi- ja lähetuskuludest antakse toetust transpordi- ja majutuskulude katteks.

  (4) Toetuse saaja on kohustatud:
  1) igal võimalikul juhul viitama projekti seotusele Tallinna kodurahuprogrammiga. Tallinna kodurahuprogrammi nime peab ära märkima tegevuse kajastamisel või kasutama Tallinna kodurahuprogrammi logo projekti kajastamisel avalikel esinemistel, trükistes, reklaamis, pressiteates või muul teabekandjal;
  2) teavitama toetuse andjat e-posti teel kõigist olulistest asjaoludest ja projektiga seotud sündmustest vähemalt seitse päeva enne sündmuse toimumist, et toetuse andja esindajal oleks võimalik sellel osaleda;
  3) esitama koos projekti lõpparuandega fotomaterjali projekti raames läbi viidud üritustest, sealhulgas fotod koos Tallinna kodurahuprogrammi logo kasutamisega.

  (5) Taotlus esitatakse projektitoetuse vormil (valdkond „Kodurahuprogramm“).

12. peatükk Turvalisusvaldkonna lisatingimused 

§ 53.  Valdkonna eesmärgid ja nende saavutamise indikaatorid

  (1) Valdkonna eesmärgid:
  1) turvalisuse tagamine süütegude ärahoidmise ja nendele reageerimise, süütegudega tekitatud kahju vähendamise ning õigusrikkujatega tegelemise kaudu;
  2) alaealiste kuritegelikule teele sattumise vältimine ning riskilaste varajane väljaselgitamine;
  3) kodanikuühenduste ja kogukonna kaasatus süüteoennetusse;
  4) süütegude struktuuri ja dünaamika analüüs ning õigeaegne reageerimine muudatustele.

  (2) Eesmärkide saavutamise indikaatorid:
  1) projekti vastavus riigi ja linna süüteoennetusprogrammidele ja asjakohastele arengukavadele;
  2) sihtrühmas osalejate arv;
  3) sihtrühmas osalejate valimise kriteeriumide põhjendatus;
  4) korraldatavate ürituste sobivus sihtrühma eripäraga;
  5) projektimeeskonna liikmete arv;
  6) projektimeeskonna liikmete erialane pädevus;
  7) projektimeeskonna liikmete kogemus süüteoennetuse valdkonnas;
  8) projektis osalejate või sihtrühma rahulolu.

§ 54.  Valdkonna prioriteedid

  Valdkonna prioriteedid on järgmised: 
  1) alaealiste poolt või alaealiste suhtes toime pandud süütegusid soodustavate tegurite väljaselgitamine ja nende mõju vähendamine;
  2) lastevastase psühholoogilise, füüsilise ja seksuaalse vägivalla, sealhulgas koolivägivalla ärahoidmine ja tõkestamine;
  3) koostöö korraldamine Põhja prefektuuri, Põhja päästekeskuse jt linna haldusterritooriumil elukeskkonna turvalisust ja avalikku korda tagavate asutustega;
  4) abipolitseinike tegevuse toetamine nii varustuse hankimise, väljaõppe parandamise kui ka aktiivsete abipolitseinike ergutamise kaudu;
  5) süüteoennetuses osalejate erialateadmisi ja -oskusi parandavate koolituste, õppepäevade ja teabevahetuse korraldamine ning valdkonnasisese asjaajamise dubleerimise vähendamine.

§ 55.  Kulude tegemise erandid ja muud põhimõtted

  (1) Süüteoennetuse komisjoni otsusel võib suurendada käesoleva määruse § 1 lõikes 4 nimetatud tööjõukulude ülemmäära ja vähendada mittetulundustegevuse toetuse andmise korra § 6 punktis 5 nimetatud projekti omafinantseeringu alammäära.

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud otsus võetakse vastu taotluse läbi vaadanud komisjoni koosolekul ja see kantakse komisjoni koosoleku protokolli.

  (3) Reisi- ja lähetuskuludest antakse toetust transpordi- ja majutuskulude katteks.

  (4) Taotlus esitatakse projektitoetuse vormil (valdkond „Turvalisusprojektid“).

13. peatükk Tervisedenduse valdkonna lisatingimused 

§ 56.  Valdkonna eesmärgid ja nende saavutamise indikaatorid

  (1) Valdkonna eesmärgid:
  1) lastel ja noortel on kujunenud tervist väärtustav ja soodustav käitumine ning elulaad;
  2) linnaelanike sotsiaalselt tundlikud rühmad on kaasatud tervisekäitumist puudutavate otsuste tegemisse, neil on teadlikkus teha igapäevaseid tervist toetavaid valikuid, ning neil on võrdsed eneseteostusvõimalused;
  3) linnaelanike kehaline aktiivsus on suurenenud, toitumine on muutunud tasakaalustatumaks ja riskikäitumine vähenenud;
  4) projektid ja toetatavad tegevused on kooskõlas arengustrateegia „Tallinn 2035“ tegevusvaldkonna „Tervis ja tervishoid“ eesmärkidega.

  (2) Eesmärkide saavutamise indikaatorid:
  1) projekti kaasatud siht- ja sidusrühma inimeste arv;
  2) läbiviidud programmide, koolituste ja ürituste arv;
  3) avaldatud publikatsioonide arv;
  4) tegevuste tagasiside, sealhulgas rahulolu analüüs;
  5) projekti idee elluviimine (jah/ei).

§ 57.  Valdkonna prioriteedid

  (1) Laste ja noorte puhul on prioriteedid järgmised:
  1) laste kodus ja vabal ajal saadud vigastuste jätkusuutlik ennetamine;
  2) mittenakkuslike haiguste riskitegurite vähendamine ja tervisliku eluviisi propageerimine;
  3) tubakatoodete, alkoholi ja uimastite tarbimise vähenemine ja esmatarbijate vanuse kasvu saavutamine;
  4) riskantse seksuaalkäitumise vähenemine ning professionaalse ja järjepideva nõustamise tagamine.

  (2) Sotsiaalselt tundlike rühmade puhul on prioriteet nende osalemine koduasumi tervisevajaduste ja riskide määratlemisel, tervisega seotud probleemide lahendamisel ja võimaluste suurendamisel.

  (3) Linnaelanike tervisekäitumise kujundamise puhul on prioriteedid järgmised:
  1) linnaelanike terviseteadlikkuse suurendamine;
  2) tallinlaste turvakäitumise soodustamine liikluses, olmes ja vaba aja veetmisel;
  3) tubakatoodete, alkoholi ja uimastite tarbimise ennetamine;
  4) uimastisõltlaste ja HIV-positiivsete inimeste kvaliteetse ennetus- ja rehabilitatsiooniteenuse ning kahjude vähendamise teenuse kättesaadavuse tagamine;
  5) paikkonnapõhise tervisedenduse soodustamine.

§ 58.  Projektile esitatavad sisulised nõuded ja muud põhimõtted

  (1) Projektile esitatavad sisulised nõuded on järgmised:
  1) projekti sihtrühm on selgelt määratletud ja kirjeldatud;
  2) tegevusel on kindel ja saavutatav eesmärk, taotluses on märgitud eesmärgi saavutamise ja hindamise indikaatorid;
  3) projekti idee teostus on jätkusuutlik pärast projekti lõppu.

  (2) Taotlus esitatakse projektitoetuse vormil (valdkond „Tervisedenduse projektid“).

14. peatükk Rohelise pealinna valdkonna lisatingimused 
[Kehtetu - RT IV, 10.11.2023, 1 - jõust. 01.01.2024]

§ 59.  Valdkonna eesmärgid ja nende saavutamise indikaatorid
[Kehtetu - RT IV, 10.11.2023, 1 - jõust. 01.01.2024]

§ 60.  Valdkonna prioriteedid
[Kehtetu - RT IV, 10.11.2023, 1 - jõust. 01.01.2024]

§ 61.  Projekti hindamise kriteeriumid
[Kehtetu - RT IV, 10.11.2023, 1 - jõust. 01.01.2024]

§ 62.  Toetuse andmise üldised põhimõtted
[Kehtetu - RT IV, 10.11.2023, 1 - jõust. 01.01.2024]

15. peatükk Rakendussäte 

§ 63.  Määruse rakendamine

  Määrust rakendatakse alates 1. jaanuarist 2023 elluviidavatele projektidele ja toetatavatele tegevustele.