Projekti „Puuetega inimeste eluaseme füüsiline kohandamine Saku vallas“ rakendamise kord
Vastu võetud 22.10.2019 nr 9
RT IV, 29.10.2019, 44
jõustumine 01.11.2019
Muudetud järgmiste aktidega (näita)
| Vastuvõtmine | Avaldamine | Jõustumine |
|---|---|---|
| 03.12.2019 | RT IV, 10.12.2019, 14 | 13.12.2019 |
Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 2, sotsiaalhoolekande seaduse § 42, sotsiaalkaitseministri 26. veebruari 2018 määruse nr 4 “Puuetega inimeste eluaseme füüsiline kohandamine” § 24 lõike 1 punkti 1, Saku Vallavolikogu 19. aprilli 2018 otsuse nr 20 “Delegeerimine Saku Vallavalitsusele” ja Saku Vallavolikogu 17. augusti 2017 määruse nr 5 „Sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord” § 11 lõike 12 alusel.
§ 1. Reguleerimisala ja eesmärk
(1) Määrusega sätestatakse puuetega inimeste eluaseme füüsilise kohandamise projekti (edaspidi projekt) taotluste vastuvõtmine ja menetlemine, toetuse saajate nimekirja koostamise alused, kokkulepete ja lepingute sõlmimine, tööde eest tasumine, dokumentide säilitamine ning projektide järelkontrolli ja kohanduse mõju hindamine.
(2) Määrusega kehtestatakse sotsiaalkaitseministri 26. veebruari 2018. a määruse nr 4 „Puuetega inimeste eluaseme füüsiline kohaldamine“ (edaspidi meetme määrus) alusel makstava toetuse andmise tingimused lähtuvalt meetme määruse § 24 lõike 1 punktist 1.
§ 2. Õigustatud isikud
Õigus taotleda kohandamist projekti raames on Eesti rahvastikuregistri andmetel ja tegelikult Saku vallas elaval inimesel, kellel on puue puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse § 2 lõike 1 tähenduses.
§ 3. Mõisted
Käesoleva määruse tähenduses on:
1) kohandatav eluruum – ruum või ruumide kogum, sealhulgas abiruumid, mis on ette nähtud aastaringseks elamiseks ning on kohanduse saaja rahvastikuregistrijärgne ja tegelik elukoht või kohaliku omavalitsuse omandis olev eluruum, mis antakse üürilepingu alusel puudega inimese kasutusse (v.a. varjupaigateenuse ja turvakoduteenuse asukoht);
2) füüsiline kohandamine – puudega inimese erivajadusest tulenev eluruumi ümberehitamine;
3) puue – puue puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse tähenduses;
4) kohanduse saaja – inimene, kelle eluruume kohandatakse tema puudest tuleneva erivajaduse tõttu;
5) liikuvusega seotud toimingud – püsti, pikali ja istuma saamine, treppidest üles ja alla liikumine, ustest ja väravatest sisse ja välja liikumine;
6) köögitoimingud – toiduvalmistamine, söömine ja joomine;
7) hügieenitoimingud – pesemis- ja tualetitoimingud.
§ 4. Teavitamine
(1) Kui Riigi Tugiteenuste Keskus on kuulutanud välja puuetega inimeste eluaseme füüsilise kohandamise meetme kohalike omavalitsuste taotlusvooru, siis otsustab Saku Vallavalitsus (edaspidi valitsus) selles meetmes osalemise.
[RT IV, 10.12.2019, 14 - jõust. 13.12.2019]
(2) Kui valitsus otsustab taotlusvoorus osaleda, avaldab ta vähemalt valla veebilehel ja vallalehes järgmise teabe:
1) taotluste esitamise tähtaeg (vähemalt 30 kalendripäeva);
2) kohanduste tegemise periood (kuni 24 kalendrikuud);
3) taotluste vastuvõtmise koht ja aeg;
4) taotluste esitamise posti ja e-posti aadressid;
5) taotluse kohustuslikud andmed.
§ 5. Kohanduse ese
(1) Kohandatav eluruum peab olema taotleja rahvastikuregistrijärgne ja tegelik elukoht.
(2) Kohandada saab eluruumi, mis on taotleja:
1) omandis, sh kaas- ja ühisomandis;
2) kasutuses lepingu alusel, mille järgi on tal õigus asja igakordsest omanikust sõltumata kasutada eluruumi vähemalt viis aastat kohanduse planeeritud lõpetamisest.
(3) Kui kohandatav eluruum ei ole taotleja omandis, peab taotleja koos kohanduse taotlusega esitama eluruumi omaniku, kaas- või ühisomandi puhul kaas- või ühisomaniku ning vajaduse korral hoone teiste korteriomanike või korteriühistu kirjaliku nõusoleku kohanduse tegemise lubamise kohta.
(4) Kui kohandatavale eluruumile on seatud hüpoteek, peab taotlemisel olema hüpoteegipidaja nõusolek kohanduse tegemiseks, kui hüpoteegi seadmise kokkulepe piirab taotlejal vara käsutamist.
(5) Kohandada ei saa eluruumi, mille osas on algatatud täitemenetlus, välja arvatud juhul, kui eluruumi kasutatakse lepingu alusel, mille järgi on taotlejal õigus asja igakordsest omanikust sõltumata kasutada eluruumi vähemalt viis aastat kohanduse planeeritud lõpetamisest.
(6) Projekti raames toetatakse taotleja eluruumi kohandamist:
1) liikuvusega seotud toimingute parandamiseks, sealhulgas eluruumi sissepääsu, hoone välisukse ja eluruumi vahelise käigutee, hoone ja selle territooriumile sissepääsu või piirde kohandamist;
2) hügieeni- ja köögitoimingute parandamiseks tehtavad kohandused.
§ 6. Kohanduse taotlemine
(1) Eluruumi kohanduse taotleja esitab valitsusele kirjaliku taotluse, milles märgitakse:
1) taotleja ees- ja perekonnanimi, isikukood ja kontaktandmed;
2) taotleja esindaja ees- ja perekonnanimi, isikukood, kontaktandmed ja esindusõiguse alus;
3) kohandatava eluruumi andmed;
4) eluruumi omaniku, kõigi kaasomanike või korteriühistu nõusolek eluruumi kohandamiseks;
5) eluruumi kohandamise eesmärk ja selgitus;
6) vajalike tööde liik ja laad.
(2) Taotlusele lisatakse:
1) eluruumi omaniku, kõigi kaasomanike või kortriühistu kirjalik nõusolek eluruumi kohandamiseks, kui taotleja ei ole eluruumi ainuomanik või kui kohandatakse kaasomanike ühiskasutuses olevaid ruume;
2) vähemalt 2 hinnapakkumist.
(3) Taotlus tuleb esitada väljakuulutatud taotluste vastuvõtmise tähtaja jooksul. Taotlus jäetakse läbi vaatamata, kui taotlus esitati enne taotluste vastuvõtmise alguskuupäeva või taotlus esitati pärast taotluste esitamise tähtaega ning tähtaega ei ennistatud.
§ 7. Toetuse taotluste menetlemine ning toetuse saajate nimekirja koostamine
(1) Taotlused registreeritakse valla dokumendihaldussüsteemis vastavalt nende laekumise ajalisele järgnevusele.
(2) Taotluse menetlemise käigus kontrollib valitsuse vastava valdkonna teenistuja taotleja, taotluse ning lisadokumentide vastavust projekti nõuetele. Kui taotleja või taotlus ei vasta nõuetele või taotleja ilmselgelt ei ole õigustatud isik, siis jääb taotlus rahuldamata.
(3) Teenistuja sisestab taotluse menetlemisega seotud informatsiooni sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistrisse (edaspidi STAR).
(4) Teenistuja võib taotluse vastavuse hindamise käigus nõuda taotlejalt selgitusi ja lisainformatsiooni taotluses esitatud andmete kohta või taotluse täiendamist või muutmist ning teha kodukülastuse kohandatava eluruumi ülevaatamiseks ning taotleja tegevuspiirangute ja kõrvalabi vajaduse hindamiseks.
(5) Taotluse puuduste korral teavitab teenistuja taotlejat kirjalikult ning annab puuduste kõrvaldamiseks mõistliku tähtaja. Puuduste kõrvaldamiseni või selleks antud tähtaja möödumiseni menetlustähtaeg peatub.
(6) Taotluste menetlemise käigus hinnatakse kas ja kuivõrd taotletud kohandamise tulemusel:
1) paraneb taotleja iseseisev toimetulek ja tegevusvõime igapäevastes praktilistes tegevustes;
2) väheneb tunduvalt taotleja vajadus kõrvalabi järele liikumisel, hügieeni- ja köögitoimingutes, turvalisuse tagamisel ja suhtlemisel;
3) kõrvalabi vajaduse rahuldamine teenuste või muu abiga ei ole otstarbekas või võimalik.
(7) Nõuetele vastavatest taotlustest koostab teenistuja toetuse saajate nimekirja, mille koostamisel arvestatakse:
1) isiku abivajadust;
2) kohanduse mõju isiku iseseisvale toimetulekule ja kõrvalabi vajadusele.
3) taotluse laekumise aega.
(8) Valitsus otsustab taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise korraldusega, milles märgitakse hüvitise suurus.
[RT IV, 10.12.2019, 14 - jõust. 13.12.2019]
(9) Valitsus jätab taotluse rahuldamata, kui:
1) eluruumi soovitud viisil kohandamine ei paranda taotleja liikuvusega seotud toiminguid, köögi- või hügieenitoiminguid;
2) eluruumi on lepingulise kasutusõiguse tähtaja tõttu võimalik kasutada alla kahe aasta;
3) eluruumi omanik, kaasomanik või korteriühistu ei anna eluruumi kohandamiseks nõusolekut;
4) eluruumi soovitud viisil kohandamine ei ole ehituslikult või tehniliselt otstarbekas;
5) taotleja või tema esindaja ei võimalda eluruumi vastavust taotlusele kontrollida;
6) esinevad muud asjaolud, mille tõttu eluruumi kohandamine ei paranda taotleja toiminguid.
§ 8. Lepingute sõlmimine ja kohanduse elluviimine
(1) Valitsusepoolse taotluse rahuldamise otsuse tegemise järel sõlmib valitsus kohanduse saajaga kirjaliku lepingu. Lepingus lepitakse kokku, et valitsus maksab kohandustöid teostava ettevõtte arve otse ettevõttele, samuti vahe- ja/või lõpparuande esitamises, tööde ja väljamaksete tähtaegades, jms.
(2) Valitsusel on õigus teha enne väljamakse tegemist koduvisiit taotleja juurde, hindamaks olukorda ja tehtud tööde vastavust lepingule.
(3) Juhul, kui projektis kirjeldatud tööde teostamiseks on nõutav ehitusprojekt ja ehitusluba või ehitusteatis, siis teostab valitsus väljamaksed pärast nimetatud dokumentide väljastamist. Kui esimene väljamakse toimub nimetatud dokumentide taotlemisega seotud kulude katteks, peab nimetatud dokumendid esitama viivitamatult pärast nende valmimist ja enne järgmist väljamakset.
(4) Kui valitsus maksab kohandustöid teostava ettevõtte arve otse ettevõttele, teeb valitsuse esindaja enne arve tasumist koduvisiidi kohanduse saaja juurde hindamaks tehtud tööde vastavust lepingule. Juhul, kui tööd on tehtud lepingu kohaselt ja tööde vastuvõtuakt on sõlmitud, teeb valitsus väljamakse. Töödes puuduste esinemisel tuleb need enne arve tasumist kõrvaldada. Puuduste kõrvaldamise osas peab ehitusettevõttega läbirääkimisi kohanduse saaja, vajadusel valitsus nõustab ja abistab.
§ 9. Dokumentide säilitamine ja järelkontroll
(1) Valitsus säilitab määruse rakendamisega seotud dokumente meetme tegevusi reguleerivates õigusaktides ja muudes Eesti Vabariigi õigusaktides sätestatud tingimustel ja korras. Rahaliste vahendite arvestust peetakse valitsuse raamatupidamises viisil, mis võimaldab eristada määruse rakendamisel tehtud väljamakseid muudest maksetest.
(2) Valitsus annab eluruumi kohandamise kohta kogutud ja analüüsitud teabe põhjal hinnangu projekti tegevuste elluviimisele ja tulemuslikkusele.
(3) Valitsusel on õigus viie aasta jooksul otsuse tegemisest kontrollida, kuidas eluruumi kohandamine on parandanud toetuse saaja toiminguid. Valitsusel on õigus igal ajal kontrollida kohanduse kasutamise sihtotstarbelisust.
(4) Juhul, kui kohandust ei ole kasutatud sihtotstarbeliselt, hüvitab kohanduse saaja valitsusele õigusliku aluseta saadud ja kasutatud kohanduse summad.
(5) Kohanduse saaja peab võimaldama valitsusel ja Riigi Tugiteenuste Keskuse esindajatel teha kohandustööde üle järelkontrolli, muu hulgas veenduda kohapeal hiljemalt viie aasta jooksul pärast projekti abikõlblikkuse tähtaja lõppu, et kohanduse saajad jätkavad eluruumi kasutamist vastavalt nende individuaalsetele vajadustele.
[RT IV, 10.12.2019, 14 - jõust. 13.12.2019]
§ 10. Määruse jõustumine
Määrus jõustub kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.
Facebook
Twitter