Sotsiaalteenuste osutamise kord
Vastu võetud 28.12.2017 nr 12
Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punkti 5, sotsiaalseadustiku üldosa seaduse ja sotsiaalhoolekande seaduse § 14 alusel.
§ 1. Üldsätted
(1) Käesolev kord sätestab Mustvee valla (edaspidi vald) sotsiaalteenuste osutamise tingimused ja korra ning esitab sotsiaalteenuste loetelu.
(2) Käesoleva määrusega nimetatud Mustvee valla ülesandeid täidab Mustvee Vallavalitsus kui ametiasutus (edaspidi ametiasutus), mille struktuuris on sotsiaalosakond. Sotsiaalosakonna ametnike (edaspidi vastutav ametnik) õigused ja pädevus sätestatakse ametijuhenditega.
(3) Käesoleva korraga vallavalitsusele pandud ülesanded, mis ei sisalda avaliku võimu teostamise elemente, võib vallavalitsus delegeerida valla hallatavatele asutustele, muudele sotsiaalteenust osutatavatele isikutele või asutustele.
§ 2. Sotsiaalteenuse taotlemine
(1) Sotsiaalteenuseid on õigus taotleda isikul, kes rahvastikuregistri järgi elab Mustvee vallas ning kelle igapäevane toimetulekuvõime on häiritud ja ta vajab toimetulemiseks kõrvalabi. Sotsiaalteenust võib taotleda ka kõrvalabi vajava isiku pereliige, hooldaja, eestkostja, ametnik või muu isik.
(2) Teenuse taotlemiseks tuleb vallavalitsusele esitada taotlus kirjalikus vormis, milles märgitakse:
1) taotleja ees- ja perekonnanimi, sünniaeg või isikukood;
2) sotsiaalteenuse liik või taotletav abi;
3) taotleja kontaktandmed (postiaadress, e-postiaadress, telefoninumber);
4) andmed perekonna koosseisu ja sissetulekute kohta ning teenuse taotlemise põhjus;
5) vajadusel täiendavad andmed ja dokumendid;
6) taotluse koostamise kuupäev ja taotleja allkiri.
(3) Ametiasutusel on õigus nõuda taotlejalt või tema esindajalt perekonna sissetulekut tõendavaid ja muid dokumente ning täiendavaid andmeid teenuse vajalikkuse hindamiseks. Sissetulekute hulka ei arvata riigi või valla eelarve vahenditest makstavaid ühekordseid sotsiaaltoetusi.
§ 3. Abivajaduse hindamine
(1) Teenuse taotlemisel hinnatakse abivajaja toimetulekut ja ühiskonnaelus osalemist mõjutavaid asjaolusid, sealhulgas isiku personaalse tegevusvõimega seonduvaid ning füüsilise ja sotsiaalse elukeskkonnaga seonduvaid asjaolusid.
(2) Ametiasutusel on põhjendatud vajaduse korral õigus teha päringuid andmete saamiseks läbi STAR infosüsteemi ja muude infosüsteemide.
(3) Isiku toimetulekuvõime ning abi - või hooldusvajaduse hindamisel kasutatakse selleks olemasolevaid hindamismetoodikaid. Vajadusel suunatakse isik pädevama ametiasutuse või spetsialisti poole ja tehakse isiku nõusolekul koostööd vajadustele vastava teenuse väljaselgitamiseks ja võimaldamiseks.
(4) Isikule, kes iseseisva toimetulekuvõime parandamiseks vajab pikaajalist ja mitmekülgset abi, rakendatakse juhtumikorraldust ning koostatakse juhtumiplaan. Teenuste võimaldamisel lähtutakse kehtivast juhtumiplaanist.
(5) Sotsiaalteenuseid osutatakse abivajavale isikule järjestatud teenuste süsteemi põhimõttel, mille kohaselt iga järgmist teenust osutatakse isikule vaid juhul, kui eelmise teenusega ei saa isiku vajadusi enam rahuldada või kui isik ei ole suuteline seda teenust kasutama.
(6) Sotsiaalteenust osutatakse abivajava isiku nõusolekul.
§ 4. Sotsiaalteenuste määramine
(1) Sotsiaalteenuste määramise otsustab vastutav ametnik hiljemalt 10 tööpäeva jooksul nõuetekohase taotluse esitamisest või teenuse taotlemiseks vajaliku viimase dokumendi saamise päevast.
(2) Teenuse taotlejat teavitatakse otsusest 5 tööpäeva jooksul kirjalikult või muul kokkulepitud viisil.
(3) Ametiasutusel on õigus hinnata teenuse taotleja toimetulekut igapäevases keskkonnas.
(4) Ametiasutusel on õigus vajadusel nõuda lisaandmeid või -dokumente, mis on vajalikud teenuse vajaduse väljaselgitamiseks, samuti kaasata olukorra selgitamiseks spetsialiste.
(5) Sotsiaalteenuste määramisest võib keelduda juhul, kui esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest:
1) taotluses on esitatud ebaõigeid andmeid;
2) taotleja ei võimalda taotluse asjaolusid kontrollida;
3) taotleja või tema perekonna omandis või kasutuses olevate vahendite abil on võimalik tagada tema või perekonna toimetulek;
4) teenuste vajadust on võimalik või otstarbekam katta teiste teenuste või muu abiga;
5) abivajaduse katavad riiklikud või Mustvee valla toetused või teenused.
(6) Vajadusel sõlmib ametiasutus sotsiaalteenuse osutamise otsuse alusel halduslepingu teenuse saaja ja teenuse osutaja vahel.
(7) Käesoleva määruse alusel tehtud otsusega mittenõustumisel on isikul õigus esitada vaie Mustvee Vallavalitsusele või halduskohtule halduskohtumenetluse seaduses sätestatud korras.
(8) Sotsiaalteenuste osutamisega seotud kulud kaetakse vallaeelarvest sotsiaaltoetusteks ja -teenusteks ettenähtud vahenditest ning riigi eelarvest eraldatud vahenditest või nende jäägist seaduses sätestatud tingimustel.
§ 5. Sotsiaalteenuste eest tasumine
(1) Vallavalitsuse ja vallavalitsuse hallatavate asutuste osutatava sotsiaalteenuse eest võetava tasu suuruse kehtestab Mustvee Vallavalitsus ( edaspidi vallavalitsus ).
(2) Isikult võetava tasu suurus oleneb sotsiaalteenuse mahust, teenuse maksumusest ning teenust saava isiku ja tema perekonna majanduslikust olukorrast. Sotsiaalteenuse eest võetava tasu suurus ei tohi olla teenuse saamise takistuseks.
(3) Vallavalitsus nõuab seaduses sätestatud juhtudel isikult talle sotsiaalteenuse osutamisega alusetult tehtud kulutused osaliselt või täielikult tagasi.
§ 6. Korraldatavad sotsiaalteenused
Korraldatavad teenused on:
1) koduteenus;
2) väljaspool kodu osutatav üldhooldusteenus;
3) täisealise isiku hooldus;
4) tugiisikuteenus;
5) isikliku abistaja teenus;
6) varjupaigateenus;
7) turvakoduteenus;
8) sotsiaaltransporditeenus;
9) eluruumi tagamine;
10) võlanõustamisteenus;
11) lapsehoiuteenus;
12) asendushooldus;
13) järelhooldus;
14) muud vajaduspõhised sotsiaalteenused.
§ 7. Koduteenus
(1) Koduteenuse eesmärk on täisealise isiku iseseisva ja turvalise toimetuleku tagamine kodustes tingimustes, säilitades ja parandades tema elukvaliteeti.
(2) Koduteenuse puhul abistatakse isikut toimingutes, millega ta kõrvalise abita hakkama ei saa, kuid mis on vajalikud harjumuspärases keskkonnas toimetulekuks.
(3) Koduteenust ei osutata isikutele, kelle igapäevane elu harjumuspärases keskkonnas on rahuldavalt korraldatud ja täiendavat tugiteenust ei vaja.
(4) (Koduteenuseid taotlev isik esitab ametiasutusele suulise või kirjaliku avalduse, milles kirjeldatakse ja põhjendatakse kõrvalabi vajadust. Koduteenuse vajadusest võivad teatada ka naabrid, arst, sotsiaalhooldustöötaja või muud isikud.
(5) Vastutav ametnik teeb kodukülastuse, mille käigus hindab koduteenuste taotleja toimetulekuvõimet ja selgitab välja koduteenuste vajaduse.
(6) Vastutav ametnik koostab koostöös abivajajaga hoolduskava. Hoolduskavas kajastatakse osutatavate koduteenuste loetelu, maht ja teenuse osutamise aeg ning allkirjastatakse abivajaja, sotsiaalhooldustöötaja ja vastutava ametniku poolt. Hoolduskava vormi kehtestab vallavalitsus.
(7) Koostatud hoolduskava vaadatakse üle vastavalt vajadusele, kuid vähemalt üks kord aastas.
(8) Koduteenuste osutamiseks sõlmib sotsiaaltöö peaspetsialist lepingu koduteenust vajava isiku või tema seadusjärgse ülalpidajaga. Lepingus määratakse teenuse kestus ja osutatavate teenuste loetelu, sagedus ning vajadusel tasu maksmise kord. Lepingu osaks on koduteenuse hoolduskava.
(9) Lepingut võib täiendada, muuta või lõpetada poolte kokkuleppel igal ajal, kui selleks tekib põhjendatud vajadus. Täiendused ja muudatused fikseeritakse lepingus ja kinnitatakse poolte allkirjadega.
(10) Ametiasutusel on õigus koduteenuse osutamise leping lõpetada kui:
1) teenuse saaja toimetulek on paranenud määral, mis võimaldab isiku toimetuleku ilma koduteenusteta;
2) teenuse saaja asub elama hoolekandeasutusse;
3) seoses teenuse saaja surmaga.
(11) Teenuse osutaja teatab teenuse saajale või tema seaduslikule esindajale lepingu lõpetamisest kirjalikult 10 tööpäeva jooksul.
(12) Koduteenuste hinnakirja kehtestab vallavalitsus.
§ 8. Väljaspool kodu osutatav üldhooldusteenus ( edaspidi üldhooldusteenus )
(1) Väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse eesmärgiks on turvalise keskkonna ja toimetuleku tagamine täisealisele isikule, kes terviseseisundist, tegevusvõimest või elukeskkonnast tulenevatel põhjustel ei suuda kodustes tingimustes ajutiselt või püsivalt iseseisvalt toime tulla.
(2) Üldhooldusteenust on õigustatud saama professionaalset hooldamist ja kõrvalabi vajav isik, kelle elukoht rahvastikuregistri andmetel on Mustvee vald.
(3) Kirjaliku põhjendatud otsuse taotleja hooldekodusse paigutamiseks või hooldekodusse paigutamisest keeldumiseks teeb vallavalitsus vastutava ametniku ettepanekul hiljemalt 30 päeva jooksul taotluse saamisest.
(4) Vallavalitsuse korralduse alusel sõlmitakse ametiasutuse, üldhooldusteenust saava isiku ja teenuseosutajaga haldusleping, määrates selles muu hulgas kindlaks kõrvalabi vajaduse määrast tulenevad toimingud, mis tagavad isiku turvalisuse ja toimetuleku hooldusteenuse kasutamise ajal.
(5) Üldhooldusteenust taotlev isik võtab endale kohustuse tasuda kas osaliselt või täielikult enda ülalpidamiskulud hoolekandeasutuses. Selleks tasub ta hoolekandeasutusele kuni 95% oma igakuisest sissetulekust (v.a sotsiaaltoetused).
(6) Isikult võetava tasu suurus oleneb teenuse maksumusest ning teenust saava isiku ja tema perekonna majanduslikust olukorrast.
(7) Üldhooldusteenuse osutamine lõpetatakse hooldusvajaduse lõppemisel.
§ 9. Täisealise isiku hooldus
(1) Teenuse eesmärk on hoolduse korraldamine täisealisele isikule, kes vaimse või kehalise puude tõttu vajab abi oma õiguste teostamiseks ja kohustuste täitmiseks. Hoolduse seadmisel määratakse kindlaks hooldava isiku ülesanded.
(2) Hooldaja on isik, kes vabatahtlikkuse ja vastastikuse kokkuleppe alusel hooldab ja abistab isikut, kes hooldust taotles.
(3) Üldjuhul ei määrata hooldajaks isikut, kellel on sügav või raske puue.
(4) Hooldus seatakse perioodiks, mil isik teenust vajab, üldjuhul tuvastatud puude kehtivusaja lõpuni. Kui isikule on määratud puue tähtaega määramata, seatakse hooldus samuti määramata tähtajaks.
§ 10. Tugiisikuteenus
(1) Tugiisikuteenus on inimese abistamine nõustamise ja juhendamise kaudu tema kohustuste täitmisel, õiguste teostamisel või toimetulekul raske olukorraga inimese igapäevases elukeskkonnas.
(2) Tugiisikuteenust on õigustatud saama:
1) pered/lapsevanemad (ka eestkostja, perekonnas hooldaja ja lapsendaja), kes vajavad abi lapse eest hoolitsemisel ning lapsele turvalise ja toetava kasvukeskkonna loomisel;
2) isikud, kes vajavad abi puude, haiguse või raske olukorra tõttu (õnnetused, lein), mis oluliselt raskendab toimetulekut;
3) isikud, kes vajavad abi kinnipidamiskohast vabanemise järel;
4) pikaajalised töötud.
(3) Tugiisikuteenuse vajaduse, sageduse ja mahu osas teeb otsuse vallavalitsus vastutava ametniku ettepanekul.
(4) Tugiisik töötab teenusesaaja igapäevases elukeskkonnas, milleks võib olla isiku elukoht, lasteaed, kool või töökoht. Tugiisik võib kohtuda teenusesaajaga ka mujal mõlemale sobivas kohas või olla saatjaks väljaspool kodu jm.
(5) Tugiisikuteenuse osutamise aluseks on kliendi, ametiasutuse ja tugiisikuteenuse osutaja vahel sõlmitud kolmepoolne leping, milles märgitakse poolte õigused ja kohustused, teenuse eest tasumise kord, teenuse maksumus, tähtaeg ja muu vajalik.
(6) Tugiisikuteenust osutab täisealine isik, kes on läbinud tugiisiku koolituse ja/või töötanud eelnevalt teenuse sihtgrupiga ning kes sobib teenuse saajaga.
§ 11. Isikliku abistaja teenus
(1) Isikliku abistaja teenuse eesmärk on suurendada puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse tähenduses puude tõttu füüsilist kõrvalabi vajava täisealise isiku iseseisvat toimetulekut ja osalemist kõigis eluvaldkondades, vähendades teenust saava isiku seadusjärgsete hooldajate hoolduskoormust.
(2) Isikliku abistaja teenust kasutav puudega inimene peab olema võimeline korraldama oma asjaajamist ja koordineerima isikliku abistaja tööd.
(3) Isikliku abistaja teenuse sisu: kliendi abistamine liikumisel, kliendi abistamine söömisel, kliendi abistamine riietumisel, kliendi abistamine suhtlemisel (raske kõnepuudega kliendi puhul), kliendi abistamine hügieeniprotseduuride sooritamisel, kliendi abistamine kirjutamisel ja lugemisel, kliendi abistamine kodu ja tööpaiga korrastamisel.
§ 12. Varjupaigateenus
(1) Varjupaigateenuse eesmärk on ajutise ööbimiskoha võimaluse kindlustamine täisealisele isikule, kes ei ole võimeline endale ööbimiskohta leidma. Ajutises ööbimiskohas peab olema tagatud voodikoht, pesemisvõimalus ja turvaline keskkond.
(2) Teenust osutatakse isikutele, kes on kantud rahvastikujärgselt Mustvee valda või isikutele, kes viibivad abivajamise hetkel väljaspool oma rahvastikuregistrijärgset kohaliku omavalitsuse üksust, ning vajavad varjupaigateenust kui vältimatu abi osutamist.
(3) Teenuse osutamist korraldatakse varjupaigateenust pakutavates asutustes. Ajutiseks ööbimiskohaks võib lugeda ka vallale kuuluva eluruumi ajutist kasutamist.
(4) Teenust finantseerib kohalik omavalitsus ja teenust saav isik.
(5) Teenuse eest võetava isiku omaosaluse suurus oleneb teenuse mahust, maksumusest ja teenust saava isiku majanduslikust olukorrast. Teenuse eest võetava isiku omaosaluse suurus ei tohi olla takistuseks teenuse saamisel.
§ 13. Turvakoduteenus
(1) Turvakoduteenuse eesmärk on tagada esmane abi, tugi, kaitse ning turvaline keskkond vanemliku hoolitsuseta või muul moel ohtu sattunud kõikidele lastele, kelle puhul teenuse vajadus on tuvastatud.
(2) Teenuse osutamisel juhindutakse koduläheduse printsiibist maakonnas.
(3) Õigus turvakoduteenusele on kuni 18-aastasel lapsel või täisealisel isikul, kes vajab abi, tuge, kaitset ning turvalist keskkonda erinevate puuduste tõttu, mis ohustavad tema elu, tervist või arengut.
(4) Turvakoduteenus on ööpäevaringne teenus, mille osutamise maht ja kestvus sõltuvad isiku elukohajärgse ametiasutuse poolt teenuse vajaduse hindamise tulemustest.
(5) Turvakodusse võivad isikud jääda maksimaalselt kaheks kuuks.
(6) Ajutise eluasemega tagatakse toitlustamise, voodikoha, isikliku hügieeni ja pesupesemise võimalus ning vajadusel korraldatakse meditsiiniline või muu vajalik abi.
(7) Teenuse raames luuakse sobivad tingimused õppimiseks ja korraldatakse lapse eakohast arengut soodustavaid vaba aja tegevusi.
(8) Teenuse eest tasub vallavalitsus või isik ise.
§ 14. Sotsiaaltransporditeenus
(1) Teenust osutatakse Mustvee vallas alaliselt elavale puudega isikule, kes on kantud rahvastikuregistrisse Mustvee valla elanikuna ja kes erivajaduse tõttu ei saa kasutada ühistransporti või ei ole suuteline iseseisvalt sõitma ravi-, rehabilitatsiooni-, abivahendit väljastavasse asutusesse ja riigi või kohaliku omavalituse ametiasutusesse.
(2) Erandjuhul, mõjuvate põhjuste olemasolul võib osutada teenust ka teistele abivajajatele.
(3) Sotsiaaltransporditeenust vajav isik või muu isik (perearst, hooldaja, naaber jms) esitab vastutavale ametnikule kirjaliku või suulise avalduse teenuse vajalikkuse põhjendusega, milles märgib ära sõidu kuupäeva, otstarbe ja marsruudi.
(4) Sotsiaaltransporditeenust vajav isik esitab avalduse transporditeenuse saamiseks maakonna piires vähemalt 3 tööpäeva (v.a. kiireloomulised juhtumid perearsti pöördumisel), väljaspool maakonda vähemalt 7 tööpäeva enne soovitud sõiduaega.
(5) Erandjuhtudel osutatakse sotsiaaltransporditeenust esimesel võimalusel kooskõlastatult sotsiaalvaldkonna ametniku või vallavanemaga.
(6) Ametiasutusel on õigus jätta taotlus rahuldamata kui:
1) isik ei ole õigustatud teenust saama;
2) tegu on korduvtaotlejaga, kellel on vallavalitsuse ees võlgnevusi;
3) transpordivahend(id) teenuse osutamiseks soovitud ajal on juba eelnevalt broneeritud;
4) muudel teenuse osutajast mitte olenevatel põhjustel.
(7) Teenuse osutamisest või mitteosutamisest teavitab sotsiaalvaldkonna ametnik teenust taotlenud isikut esimesel võimalusel taotlejale arusaadaval viisil.
(8) Teenuse hinnakirja kehtestab vallavalitsus
§ 15. Eluruumi tagamine
(1) Sotsiaaleluruumi teenuse osutamise eesmärk on eluruumi kasutamise võimaluse kindlustamine (ruumi üürimine) isikule, kes ei ole sotsiaalmajanduslikust olukorrast tulenevalt võimeline enda ja oma perekonna vajadustele vastavat eluruumi tagama, sh:
1) puudega isikud, kes vajavad abi ja kellel ei ole seadusjärgseid ülalpidajaid või kelle kasutada olevas vallas asuvas eluruumis ei ole võimalik nende hooldamist korraldada;
2) regulaarseid sotsiaalteenuseid, sh laste hoolekannet vajavad isikud, kes oma materiaalse olukorra tõttu ei suuda tagada endale või oma perekonnale eluruumi kasutamise võimalust ja kellel ei ole seadusjärgseid ülalpidajaid;
3) kinnipidamiskohast või erihoolekandeasutusest vabanenud isikud, kellel ei ole võimalik asuda elama vallas asuvasse eluruumi, mida nad kasutasid enne kinnipidamiskohta või erihoolekandeasutusse paigutamist;
4) isikud, kes tulekahju, loodusõnnetuse või muul sarnasel põhjusel on kaotanud oma eluaseme.
(2) Sotsiaaleluruumi lühiajalist kasutamist võib taotleda vabade pindade olemasolul käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetamata isik.
(3) Eluruumi tagamise teenuseks kasutab ametiasutus valla munitsipaalomandis olevaid eluruume, mis on kinnitatud volikogu poolt sotsiaaleluruumiks.
(4) Vallavalitsus kehtestab sotsiaaleluruumide kasutamise korra ja kinnitab üürimäärad.
(5) Isikuid, kellel on puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse tähenduses puudest tingituna raskusi eluruumis liikumise, endaga toimetuleku või suhtlemisega, abistab ametiasutus eluruumi kohandamisel või sobivama eluruumi saamisel.
§ 16. Võlanõustamisteenus
(1) Võlanõustamisteenuse eesmärk on abistada isikut tema varalise olukorra kindlakstegemisel, võlausaldajaga läbirääkimiste pidamisel ja nõuete rahuldamisel, et vältida uute võlgnevuste tekkimist toimetulekuvõime parandamise kaudu ning lahendada muid võlgnevusega seotud probleeme.
(2) Võlanõustamisteenus hõlmab isiku nõustamist, juhendamist ja edasiste võlgade tekkimise ennetamist.
(3) Võlanõustamisteenus on isikule tasuta.
§ 17. Lapsehoiuteenus
(1) Lapsehoiuteenuse eesmärk on toetada last kasvatava isiku toimetulekut või töötamist või vähendada lapse erivajadusest tulenevat hoolduskoormust.
(2) Raske ja sügava puudega lapse puhul hindab ametiasutus lapsehoiuteenuse vajadust igal lapsel eraldi.
(3) Lapsehoiuteenusele on õigus kuni selle kalendriaasta lõpuni, kui laps saab 18-aastaseks.
(4) Lapse hooldusõigust omava isiku ja teenusepakkuja vahel sõlmitakse teenuse osutamise leping, määrates selles kindlaks lapsehoiuteenuse vajadusest tulenevad toimingud ja teenuse osutamise tingimused.
(5) Riigi poolt rahastatava lapsehoiuteenuse rahaliste vahendite olemasolu korral võib neid kasutada raske või sügava puudega lastele ja nende peredele osutatud sotsiaalteenuste kompenseerimiseks ning uute teenuste arendamiseks, sealhulgas:
1) transporditeenus lapse viimisel ravi-, rehabilitatsiooni- või haridusasutusse;
2) perede nõustamisteenus;
3) lastele isikliku abistaja ja tugisiku teenus;
4) pereliikmete viibimine koos lapsega rehabilitatsiooniteenusel;
5) teraapia,massaaž ja logopeediline abi;
6) ravimite ja abivahendite kompenseerimine;
7) puudega lapsele eluaseme kohandamine;
8) teised puudega lapse ja tema perekonna olukorda ning toimetulekut parandavad teenused.
§ 18. Asendushooldusteenus
(1) Asendushooldusteenuse eesmärk on pika- või lühiajaliselt lapse heaolu ja õiguste tagamine, lapsele tema põhivajaduste rahuldamiseks peresarnaste elutingimuste võimaldamine, talle turvalise ja arenguks soodsa elukeskkonna loomine ning lapse ettevalmistamine võimetekohaseks toimetulekuks täisealisena.
(2) Asendushooldusteenust osutatakse hooldusperes, perekodus või asenduskodus.
(3) Ametiasutus tagab lapsele asendushooldusteenuse kuni lapse 18-aastaseks saamiseni, kui:
1) lapsevanem on surnud;
2) lapse vanemale on tema piiratud teovõime tõttu määratud eestkostja;
3) vanema hooldusõigus lapse suhtes on peatatud, seda on piiratud või see on täielikult ära võetud;
4) laps on vanemast eraldatud
§ 19. Järelhooldusteenus
(1) Järelhooldusteenuse eesmärk on asendushoolduselt ja eestkostelt lahkuva isiku iseseisva toimetuleku ja õpingute jätkamise toetamine.
(2) Teenust osutatakse lähtuvalt juhtumiplaanist, mille alusel otsustatakse eluruumi tagamise ja muude vajaduspõhiste tugiteenuste ning toetuste vajadus.
§ 20. Muud vajaduspõhised sotsiaalteenused
(1) Ametiasutus osutab võimalusel ja lähtuvalt isiku abivajadusest muid toetavaid sotsiaalteenuseid, mis tulenevad seadusest ja isiku tegelikust vajadusest.
(2) Muude vajaduspõhiste sotsiaalteenuste osutamine toimub eelarveliste vahendite olemasolul. Teenusele suunatakse vastutava ametniku ettepanekul ja isiku taotluse alusel.
(3) Muude vajaduspõhiste sotsiaalteenuste osutamise kohta koostatakse haldusakt ja haldusleping määrates selles muu hulgas kindlaks teenuse kirjeldus, üldised juhised ja finantseerimine.
§ 21. Rakendussätted
(1) Tunnistada kehtetuks
1) Avinurme Vallavolikogu 31.01.2008 määrus nr 62 „Hooldekodu teenuse osutamise kord “;
2) Avinurme Vallavolikogu 22.03.2016 määrus nr 47 „Koduteenuste osutamise tingimused ja kord “;
3) Avinurme Vallavolikogu 27.11.2008 määrus nr 62 „Riigieelarvest rahastatava puuetega laste sotsiaaltoetuste ning-teenuste ja lapsehoiuteenuse vahendite ülejäägi kasutamise tingimuste ja korra kehtestamine ";
4) Kasepää Vallavolikogu 20.06.2016 määrus nr 15 „Kasepää valla eelarvest hoolekandeteenuste eest maksmine kord "
5) Kasepää Vallavolikogu 18.03.2016 määrus nr 10 „Riigi rahastatava lapsehoiuteenuse rahaliste vahendite ülejäägi kasutamise kord ";
6) Kasepää Vallavolikogu 18.03.2016 määrus nr 7 „ Koduteenuste osutamise tingimused ja kord "
7) Kasepää Vallavolikogu 18.03.2016 määrus nr 8 „Sotsiaaltransporditeenuse osutamise kord "
8) Lohusuu Vallavolikogu 10.03.2016 määrus nr 6 „Isiku toimetulekut soodustavate sotsiaalteenuste osutamise kord " ;
9) Lohusuu Vallavolikogu 22.09.2015 määrus nr 13 „Lastega peredele tugiisiku teenuse osutamise kord Lohusuu vallas ";
10) Lohusuu Vallavolikogu 22.09.2015 määrus nr 12 „Riigi rahastatava lapsehoiuteenuse rahaliste vahendite ülejäägi kasutamise kord ";
11) Lohusuu Vallavolikogu 29.06.2016 määrus nr.14 „ Väljaspool kodu osutatavale ööpäevaringsele üldhooldusteenusele suunamine ja hooldekodutoetuse maksmise kord ";
12) Lohusuu Vallavolikogu 19.10.2016 määrus nr 16 „Koduteenuste osutamise kord Lohusuu vallas "
13) Mustvee LInnavolikogu 28.04.2016 määrus nr 9 „Hoolekandeasutusse paigutamise ja hoolekandeasutuses hooldusteenuse eest tasumise kord " ;
14) Mustvee Linnavolikogu 28.04.2016 määrus nr 8 „Koduteenuste ostutamise tingimused ja kord ";
15) Saare Vallavolikogu 29.11.2006 määrus nr 22 „Hooldekodudesse paigutamise ja ülalpidamiskulude kompenseerimise kord Saare vallas ";
16) Saare Vallavolikogu 07.10.2009 määrus nr 10 „Riigi rahastatava lapsehoiuteenuse raha ülejäägi kasutamise kord ";
17) Saare Vallavolikogu 30.03.2016 määrus nr 3 „Koduteenuse osutamise kord "
(2) Määrus jõustub kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.
(3) Määrust rakendatakse tagasiulatuvalt 01.jaanuarist 2018.
Aivar Saarela
Volikogu esimees