Pöide valla põhimäärus
Vastu võetud 29.01.2014 nr 2
Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 8 ja § 22 lg 1 punkti 9 alusel.
1. peatükk ÜLDSÄTTED
§ 1. Reguleerimisala
(1) Pöide valla põhimääruses sätestatakse:
1) Pöide valla kui juriidilise isiku tegevuse üldised õiguslikud alused;
2) valla sümbolid ja nende kasutamise kord;
3) vallavolikogu esimehe ja aseesimehe valimise kord, volikogu komisjonide moodustamise kord, õigused ja kohustused ning volikogu komisjonide esimeeste ja aseesimeeste valimise kord;
4) vallavolikogu liikmete õigused ja kohustused ning volikogu töökord;
5) vallavalitsuse moodustamise kord, vallavanema valimise kord, vallavalitsuse pädevus ja töökord ning nõuded vallavalitsuse liikmetele, nende õigused ja kohustused;
6) vallavalitsuse komisjonide moodustamise kord, komisjonide õigused ja kohustused ning töökord, komisjonide esimeeste valimise kord ning nende õigused ja kohustused;
7) valla kui avalik - õigusliku juriidilise isiku esindamine;
8) valla asutuste moodustamise kord, asutuste põhimääruste kinnitamise ja muutmise kord ning asutuste töötajate ning ametnike koosseisude kinnitamise kord;
9) valla arengukava, eelarvestrateegia ning eelarve koostamise, muutmise ja finantsjuhtimise üldised põhimõtted;
10) valla õigusaktide vastuvõtmise, avalikustamise ja jõustumise täpsem kord.
§ 2. Pöide vald juriidilise isikuna
(1) Pöide vald on avalik - õiguslik juriidiline isik, keda esindatakse seaduste, nende alusel antud õigusaktide ning põhimääruses sätestatud alustel ja volitustega.
(2) Pöide valla administratiivkeskuse asukoht ja aadress on Tornimäe küla (94501) Pöide vald Saare maakond.
(3) Pöide vald teostab õigusi ja täidab kohustusi oma asutuste kaudu.
(4) Pöide vallal on rahaliste kohustuste täitmiseks kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse alusel koostatud eelarve. Eelarve võtab vastu vallavolikogu.
(5) Pöide valla vara valdamise, kasutamise ja käsutamise on kehtestanud volikogu vallavara valitsemise korraga.
§ 3. Pöide vald territoriaalse haldusüksusena
(1) Pöide vald teostab omavalitsuslikku haldamist Pöide valla kui haldusüksuse territooriumil.
(2) Pöide valla kui haldusüksuse piir on määratud Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse alusel antud õigusaktidega.
(3) Pöide valla kui haldusüksuse piir on märgitud riigi maakatastri kaardil.
§ 4. Pöide valla omavalitsusorganid
(1) Pöide valla esinduskogu on Pöide Vallavolikogu ( edaspidi volikogu ), mille valivad valla hääleõiguslikud elanikud.
(2) Pöide Vallavalitsus ( edaspidi vallavalitsus ) on volikogu moodustatud täitevorgan.
§ 5. Keelekasutus
Pöide valla omavalitsusorganite ja asutuste töö - ja asjaajamiskeel on eesti keel.
§ 6. Pöide valla omavalitsusorganite suhted riigiorganitega
(1) Pöide valla omavalitsusorganite ning riigi valitsusasutuste suhted põhinevad seadustel ning lepingutel.
(2) Volikogu valib Vabariigi Presidendi valimiskogusse volikogu esindaja ning Pärnu Maakohtusse rahvakohtunikukandidaadid seaduses sätestatud korras.
(3) Pöide valla omavalitsusorganid ei tohi delegeerida oma ülesandeid ja pädevust ning nende täitmiseks seadusega ettenähtud vahendeid riigi valitsusasutustele.
§ 7. Pöide valla suhted teiste omavalitsusüksustega
(1) Valla omavalitsusorganid võivad ühiste huvide väljendamiseks, esindamiseks ja kaitsmiseks ning ühiste ülesannete täitmiseks sõlmida lepinguid teiste omavalitsustega.
(2) Pöide vallal on õigus moodustada teiste kohalike omavalitsustega liite ja muid ühendusi. Valla suhted teiste kohalike omavalitsustega rajanevad võrdõiguslikkuse põhimõttel.
2. peatükk VALLA SÜMBOLID JA NENDE KASUTAMINE
§ 8. Valla sümbolid
(1) Valla sümbolid on hümn, lipp ja vapp. Lipu ja vapi näidised asuvad vallakantseleis.
(2) Lipu ja vapi etalonkujutis on kinnitatud riigisekretäri poolt 03. oktoobril 1995.a.
(3) Valla lippu ja vappi kasutatakse käesoleva põhimääruse § 11. sätetele.
(4) Valla hümni sõnade ja muusika autor on Matti Laiho. Hümni sõnad on avalikustatud valla kodulehel ja hümni kasutatakse valla sisestel üritustel.
§ 9. Valla ajaloolised tähtpäevad
Pöide valla taasasutamise tähtpäeva tähistatakse iga aasta septembrikuus valla päevade korraldamisega.
§ 10. Valla vapi ja lipu kirjeldus
(1) Valla lipuks on ruudukujuline vapilipp. Kandelipu suurus on 105 x 105 cm.
(2) Valla vapi kuldsel kilbil on sinine müürihambuline päis ja sinine liiliakujuliste otstega kreeka rist. Müürihambuline kilbijaotus tähistab nii Pöide maalinna kui ka ordulinnust. Liiliarist märgib XIII saj. II veerandist pärinevat Maarjale pühitsetud Pöide kirikut. Risti põhitüüp, kreeka rist viitab Pöide vallas hiljem domineerivaks saanud apostellikule usutunnustele.
(3) Vapil on kaks kuju: tavaline vapp kilbiga ja kilbita.
(4) Vapi kujutisega pitsat on sõõr, mille keskel on kilbiga vapp ja äärel asutuse nimetus.
Vallavalitsuse pitsati läbimõõt on 3,5 cm ja allasutuste pitsatite läbimõõt on 3,0 cm.
§ 11. Valla lipu ja vapi kasutamise kord
(1) Valla lipu kasutamise kord:
1) valla lipp heisatakse alaliselt valla haldushoonel ja see võib olla heisatud ööpäevaringselt;
2) valla lippu võivad heisata kõik valla hallatavad asutused, ettevõtted, asutused ja organisatsioonid oma hoonetel ja kodanikud eramajadel peasissekäigu juures või mujale selleks sobivasse kohta, kas lipuvardaga vastavasse hoidjasse või lipumasti riigipühadel ning tähtpäevadel (riigilipu heiskamise päevadel), valla tähtpäevadel ja perekondlikel pidupäevadel ja muudel valla avalikel üritustel. Lipu heiskamiseks muude sündmuste puhul või kasutamiseks avalikel üritustel annab sellekohase loa vallavalitsus;
3) lipu heiskamise võib teha kohustuslikuks üksnes volikogu otsuse või vallavalitsuse korraldusega vallale kuuluvatel hoonetel, rajatistel või maa - aladel. Teistele omanikele on need otsused või korraldused üksnes soovitusliku iseloomuga;
4) heisatav lipp peab vastama kinnitatud kirjeldusele, olema puhas ja terve;
5) lipumasti kõrgus on ligikaudu kuus korda suurem lipu laiusest, seinalipu varda pikkus on ligikaudu kolm korda suurem lipu laiusest;
6) heisatud lippudel jääb lipukanga alumine serv vähemalt kolme meetri kõrgusele maapinnast;
7) lipp heisatakse päikesetõusul, kuid mitte hiljem kui kell 8.00 ja langetatakse päikeseloojangul, kuid mitte hiljem kui kell 22.00;
8) valla lipu heiskamisel leinalipuna kinnitatakse lipu ülemisse otsa 100 mm laiune must lint, mille mõlemad otsad ulatuvad lipukanga alumise servani või heisatakse lipp poolde lipumasti;
9) valla lippu võib heisata üksi või koos Eesti riigilipuga. Üks lipp teist ei asenda. Kui valla lipp heisatakse koos Eesti riigilipuga, asub riigilipp lippude poolt vaadates paremal, valla lipp vasakul;
10) kui valla lipp heisatakse koos Eesti riigilipuga, mõne välisriigi lipuga ning maakondade ja valdade - linnade lippudega, siis lippude poolt vaadates asetseb paremal Eesti riigilipp, sellest vasakul välisriikide lipud prantsuskeelsete riiginimede tähestikulises järjekorras, seejärel maakondade lipud maakondade tähestikulises järjekorras. Valla lipp asetseb vasakul äärel. Lipud peavad olema ühelaiused, iga lipp heisatud eri lipuvardasse või masti ja samale kõrgusele;
11) kasutamiskõlbmatuks muutunud valla lipp hävitatakse sündsal viisil;
12) valla lipu alusel vimplite valmistamine ja müük võib toimuda ainult vallavalitsusega sõlmitud sellekohase lepingu alusel.
(2) Valla vapi kasutamise kord:
1) valla vapi kujutist kasutavad volikogu ja vallavalitsus oma dokumendiplankidel ja pitsatitel, mis on hoiul vallasekretäri käes;
2) värvides ja värvideta valla vapi kujutise kasutamine valda läbivate suuremate maanteede ääres valla piire tähistavatel märkidel, samuti trükistel, suveniiridel, embleemidel, siltidel ning vallaametnike ja volikogu liikmete visiitkaartidel kujunduselemendina kooskõlastatakse eelnevalt vallavalitsusega;
3) valla vapi või sellega ära vahetamiseni sarnaste kujutiste kasutamine tööstus - ja käsitöötoodete valmistamisel müügiks toimub ainult vallavalitsusega sõlmitud sellekohase lepingu alusel;
4) käesolevas paragrahvis loetlemata juhtudel toimub vapi kasutamine vallavalitsuse loal.
§ 12. Valla tunnustusavaldused
(1) Vald avaldab tunnustust valla teeneteplaadi, teenetemärgi või tänukirja andmisega.
(2) Valla teeneteplaat ja teenetemärk antakse füüsilisele isikule vallale osutatud eriliste teenete eest.
Teenetemärgi andmise täpsem kord on kinnitatud volikogu poolt.
(3) Valla tänukirjaga tänatakse:
1) vallaelanikke, kes on oma töös saavutanud valla või maakonna tasandil silmapaistvaid tulemusi või kes on kohusetundlikult ja pikka aega täitnud oma tööülesandeid, saavutades kõrge kvalifikatsiooni ning autoriteedi vallas, oma ala spetsialistide hulgas – nende inimeste juubelitähtpäevade või ametist lahkumise puhul;
2) vallas asuvaid ühinguid, organisatsioone, seltse ja muid mittetulunduslikke ühendusi – nende tegevuse eest valla elanikkonna ühistegevuse arendamisel või nende juubelitähtpäevade puhul;
3) üksikisikuid, juriidilisi isikuid, mittetulunduslikke ühendusi ja teisi organisatsioone ning asutusi – ühekordse silmapaistva saavutuse eest kohaliku probleemi lahendamisel või kes on toetanud valla poolt või koostöös vallaga organiseeritud üritusi, või muudel juhtudel vastavalt vallavalitsuse otsusele;
4) valla hallatavaid asutusi – nende tegevuse juubelitähtpäevade puhul, või muudel juhtudel vastavalt vallavalitsuse otsusele.
§ 13. Pöide valla tunnuslause
(1) Pöide valla tunnuslauseks on „ Saare idapiir - varasem siin päiksekiir “.
(2) Pöide valla tunnuslauset kasutatakse Pöidet kui turismiobjekti tutvustavatel trükistel, suveniiridel, üritustel, valla esitlustel, rekvisiitidel, plakatitel, meedias jmt kohtades.
(3) Pöide tunnuslause kasutamine on üldjuhul tasuta. Tunnuslause kasutamine ärilistel eesmärkidel võib olla tasuline.
3. peatükk PÖIDE VALLA ELANIK
§ 14. Vallaelaniku mõiste ja valimisõigus
(1) Valla elanik on isik, kelle alaline elukoht rahvastikuregistri andmetel on Pöide vallas.
(2) Volikogul on õigus korraldada valla territooriumil olulistes küsimustes vallaelanike küsitlusi.
(3) Volikogu otsustab küsitluse korraldamise vajaduse volikogu liikmete, vallavalitsuse või vähemalt 1% hääleõiguslike vallaelanike algatusel. Küsitlus korraldatakse volikogu poolt kehtestatud korras.
§ 15. Külavanem
(1) Külavanem esindab külaelanike huve valla omavalitsusorganites ning juhib küla kogukondlikku tegevust.
(2) Külavanem valitakse küla(de) koosolekul lihthäälteenamusega.
(3) Külavanema statuut on kinnitatud volikogu poolt.
4. peatükk VALLAVOLIKOGU
§ 16. Vallavolikogu moodustamine
(1) Volikogu liikmete arvu määrab volikogu eelmine koosseis.
(2) Volikogu valitakse kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse ( edaspidi KOVVS ) alusel.
(3) Volikogu uue koosseisu ja tema liikmete volitused algavad ning volikogu eelmise koosseisu ja tema liikmete volitused lõpevad valimistulemuste väljakuulutamisest või seoses volikogu tegutsemisvõimetusega kohaliku omavalituse korralduse seaduse paragrahvis 52. sätestatud alustel ja korras.
(4) Valimistulemuste väljakuulutamise päev on Pöide valla valimiskomisjoni ( edaspidi valimiskomisjon ) otsuse, millega valitud volikogu liikmed registreeriti, avalikustamisele järgnev päev. Valimiskomisjoni vastav otsus tuleb avalikustada Pöide valla kodulehel.
(5) Volikogu asjaajamist korraldab vallakantselei.
§ 17. Volikogu liige
(1) Volikogu liige peab võtma osa volikogu istungitest.
(2) Volikogu liige juhindub oma tegevuses kehtivatest õigusaktidest ning vallaelanike huvidest ja vajadustest.
(3) Volikogu liikme volitused algavad, peatuvad ja lõpevad seadustes ( KOVVS ja KOKS ) sätestatud alustel ja korras.
(4) Volikogu liikmele makstakse tasu volikogu tööst osavõtu eest ja hüvitust volikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste eest esitatud dokumentide alusel volikogu poolt kehtestatud määras ja korras.
(5) Volikogu esimees võib ise minna ja saata volikogu liikme teenistuslähetusse volikogu poolt kehtestatud korras.
(6) Volikogu liikmel on õigus seada üles kandidaate volikogu poolt valitavale, kinnitatavale ja määratavale ametikohale.
(7) Volikogu liikmel on õigus esitada volikogu menetluses olevate eelnõude muudatusettepanekuid.
(8) Volikogu liikmel on õigus kuuluda komisjonide ja töörühmade koosseisu.
(9) Volikogu liikmel on õigus esitada volikogu istungil arupärimisi volikogu poolt valitud ja kinnitatud ametiisikutele.
(10) Volikogu liige on kohustatud esitama oma majandushuvide deklaratsiooni korruptsioonivastases seaduses sätestatud alusel ja korras.
(11) Volikogu liige ei tohi osa võtta volikogu sellise üksikakti arutamisest ja otsustamisest, mille suhtes on tal huvide konflikt vastavalt korruptsioonivastases seaduses sätestatule:
1) volikogu liige teatab enesetaandamisest enne nimetatud päevakorrapunkti arutelu algust. Selles punktis ta sõna ei võta, ega osale hääletamises. Enesetaandamise korral lahkub volikogu liige volikogu istungiruumist. Enesetaandamine fikseeritakse istungi protokollis. Küsimuse arutamiseks ja otsustamiseks vajalik kvoorum on selle volikogu liikme võrra väiksem.
(12) Volikogu liikme volitused lõpevad ennetähtaegselt seaduses sätestatud ( KOKS § 18.) juhtudel. Valla valimiskomisjon teeb otsuse asendusliikme määramise kohta KOKS - is sätestatud alusel ja korras.
(13) Volikogu liikme valimisel vallavanemaks, kinnitamisel vallavalitsuse liikmeks või muudel seadusega sätestatud (KOKS § 19) juhtudel tema volitused peatuvad. Valla valimiskomisjon teeb otsuse asendusliikme määramise kohta KOKS - is sätestatud alusel ja korras.
(14) Volikogu liikmel on õigustagasi astuda volikogu esimehe, volikogu aseesimehe, volikogu komisjoni esimehe või aseesimehe või revisjonikomisjoni liikme kohalt KOKS - is sätestatud korras.
(15) Volikogu liige on kohustatud nii volikogu liikme volituste ajal kui ka pärast volituste lõppemist hoidma talle volikogu liikmena teatavaks saanud riigi - ja ärisaladust, teiste inimeste perekonna - ja eraellu puutuvaid andmeid ning muud konfidentsiaalsena saadud informatsiooni.
§ 18. Volikogu asendusliige
(1) Volikogu liikme volituste lõppemisel või peatumisel asub volikogu liikme asemele asendusliige. Asendusliikmel on volikogu liikme kõik õigused ja kohustused.
(2) Asendusliige määratakse valimiskomisjoni otsusega KOKS - is sätestatud korras valimiskomisjoni kinnitatud asendusliikmete nimekirja alusel.
(3) Asendusliikme volitused volikogu liikmena algavad valimiskomisjoni otsuse jõustumise hetkest.
§ 19. Volikogu esimene istung ja volikogu tegevus esimehe valimiseni
(1) Volikogu esimene istung kutsutakse kokku hiljemalt seitsmendal päeval pärast valimistulemuste väljakuulutamist.
(2) Volikogu esimese istungi kutsub kokku valimiskomisjoni esimees või esimehe äraolekul valimiskomisjoni aseesimees.
(3) Volikogu esimesel istungil valitakse volikogu esimees ja aseesimees ning kuulatakse ära eelmise volikogupoolt kinnitatud vallavalitsuse lahkumispalve.
(4) Kui volikogu esimesel istungil jääb volikogu esimees valimata, kutsub volikogu esimehe valimiseni istungid kokku valimiskomisjoni esimees või juhul, kui esimees ei saa oma ülesandeid täita, aseesimees. Volikogu esimehe valimiseks tuleb uus istung kokku kutsuda vähemalt kahe nädala jooksul eelmise istungi toimumisest arvates. Istungi päevakorras saab volikogu esimehe valimiseni olla ainult volikogu esimehe ja aseesimehe valimine.
(5) Volikogu esimehe valimiseni juhatab volikogu istungit valimiskomisjoni esimees või esimehe äraolekul aseesimees.
(6) Kui volikogu ei ole kahe kuu jooksul esimese istungi kokku tulemise päevast arvates valinud volikogu esimeest, on volikogu tegutsemisvõimetu ning selle koosseisu kõigi liikmete volitused loetakse ennetähtaegselt lõppenuks.
§ 20. Volikogu pädevus
(1) Volikogu ainupädevuses olevad küsimused sätestatakse seadusega ( KOKS § 22. ).
(2) Õigusaktidega kohaliku omavalitsuse, kohaliku omavalitsusüksuse või kohaliku omavalitsusorgani pädevusse antud küsimusi otsustab volikogu, kuid ta võib nimetatud küsimuste otsustamise delegeerida vallavalitsusele.
(3) Volikogu pädevusse kuuluvate küsimuste otsustamisel on volikogu iseseisev ja tegutseb õigusaktide alusel vallaelanike huvides ja nende nimel.
§ 21. Volikogu struktuur
(1) Volikogu töötab täiskoguna. Volikogu tööorganid on alatised ja ajutised komisjonid.
(2) Volikogu alatine komisjon:
1) selgitab välja kohaliku omavalitsuse poolt lahendamist vajavad vallaelu probleemid ja teeb ettepanekuid nende lahendamiseks;
2) töötab välja tegevuskavad ja esitab need volikogule kinnitamiseks;
3) algatab volikogu määruste ja otsuste eelnõusid;
4) esitab arvamusi talle läbivaatamiseks saadetud valla õigusaktide eelnõude kohta;
5) kontrollib volikogu määruste ja otsuste täitmist;
6) teeb ettepanekuid istungil arutusele tulevate küsimuste kohta;
7) vastab volikogu poolt edastatud avaldustele ja ettepanekutele, mis kuuluvad antud komisjoni pädevusse;
8) arutab valla elaniku(ke) poolt esitatud probleemi või küsimust ja esitab omapoolsed ettepanekud.
(3) Volikogu töövorm on istung. Istungid on üldjuhul avalikud. Volikogu võib kuulutada istungi kinniseks, kui selle poolt hääletab vähemalt kaks korda enam volikogu liikmeid kui vastu või arutatavat küsimust puudutavate andmete avalikustamine on seadusega keelatud või piiratud.
1) istungist raadio - ja teleülekannete ning videosalvestuste tegemisest informeeritakse eelnevalt istungi juhatajat, kes teeb selle teatavaks volikogule.
(4) Volikogu komisjoni töövorm on koosolek.
5. peatükk VOLIKOGU REGLEMENT (TÖÖKORD)
§ 22. Volikogu esimees ja aseesimees
(1) Volikogu esimees:
1) korraldab volikogu tööd, kutsub kokku ja juhatab volikogu istungeid ning korraldab nende ettevalmistamist;
2) esindab valda ja volikogu vastavalt seadusega, käesoleva põhimäärusega ning volikogu poolt antud pädevusele;
3) koostab volikogu istungi päevakorra projekti;
4) kirjutab alla volikogu poolt vastuvõetud määrustele, otsustele ja teistele volikogu dokumentidele;
5) allkirjastab volikogu istungi protokolli;
6) teeb ettepanekuid volikogu töötasustamise aluste kohta, esitab vastava õigusakti eelnõu otsustamiseks volikogule;
7) korraldab volikogu rahaliste vahendite kasutamist, viseerib volikogu liikmete poolt esitatud kuludokumendid;
8) suunab ja jälgib volikogule esitatud arupärimiste, avalduste, ettepanekute ja kaebuste lahendamist ja vastamist;
9) korraldab volikogu poolt vastuvõetud määruste, otsuste ja teiste dokumentide täitmise kontrolli;
10) otsustab volikogu liikme teenistuslähetusse saatmise;
11) esitab majanduslike huvide deklaratsiooni korruptsioonivastases seaduses sätestatud korras;
12) korraldab volikogu õigusaktide eelnõude menetlemist, suunates neid lahendamiseks komisjonidesse.
(2) Volikogul on üks aseesimees. Volikogu aseesimees asendab volikogu esimeest tema äraolekul või volituste peatumisel või juhul, kui volikogu esimees ei saa oma ülesandeid täita, volikogu esimehe tagasiastumisel kuni uue volikogu esimehe valimiseni või juhul, kui volikogu esimees ennast toimingupiirangute tõttu taandab. Volikogu esimehe asendamisel on aseesimehel kõik volikogu esimehe õigused ja kohustused. Aseesimees täidab muid talle volikogu õigusaktidega pandud ülesandeid.
(3) Volikogu esimehe ja aseesimehe volitused lõpevad samaaegselt tema volikogu liikme volituste peatumisega või ennetähtaegse lõppemisega.
§ 23. Volikogu esimehe valimine
(1) Volikogu esimees valitakse volikogu liikmete seast salajase hääletamise teel volikogu koosseisu häälteenamusega.
(2) Volikogu uue koosseisu esimehe valimisi ning hääletamist korraldab valimiskomisjon. Hääletamis - ja valimistulemused kinnitatakse valimiskomisjoni otsusega. Kui volikogule tuleb valida uus esimees seoses volikogu esimehe volituste lõppemise või lõpetamisega, korraldab volikogu esimehe valimised volikogu, moodustades salajase hääletamise korraldamiseks põhimääruse § 38. lõikes 2. sätestatud korras häältelugemiskomisjoni.
(3) Volikogu esimehe kandidaadi ülesseadmine:
1) kandidaadi ülesseadmise kohta esitatakse istungi juhatajale kirjalik ettepanek;
2) kandidaadid nummerdatakse ülesseadmise järjekorras ning kantakse kandidaatide nimekirja. Kandidaatide nimekirja sulgemiseni võib kandidaat oma kandidatuuri taandada;
3) ülesseadmise kohta annab kandidaat suulise nõusoleku, mille kohta tehakse märge volikogu istungi protokolli;
4) nimekirja sulgemise otsustab volikogu avalikul hääletamisel poolthäälteenamusega;
5) kui volikogu ei otsusta teisiti, tutvustab kandidaatide nimekirjas olev isik end pärast nimekirja sulgemist ja igal volikogu liikmel on õigus esitada kandidaadile üks küsimus.
(4) Pärast kandidaatide nimekirja sulgemist kuulutab istungi juhataja välja vaheaja, mille jooksul valimis - või häältelugemiskomisjon valmistab ette hääletussedelid.
(5) Hääletussedelile kantakse kandidaatide nimed kandidaatide esitamise järjekorras.
(6) Enne hääletussedelite jagamist kontrollib valimis - või häältelugemiskomisjon hääletuskasti ning kinnitab, et hääletuskast oli enne hääletussedelite kasti laskmist tühi.
(7) Valimis - või häältelugemiskomisjon annab hääletussedelid volikogu liikmetele hääletajate nimekirja alusel. Valla pitsatiga varustatud hääletussedel väljastatakse volikogu liikmele allkirja vastu.
(8) Volikogu esimehe valimisel on volikogu liikmel üks hääl.
(9) Volikogu liige märgistab hääletussedelil ristiga lahtri selle kandidaadi nime juures, kelle poolt ta hääletab ja laseb hääletamissedeli hääletuskasti. Kui kandidaatide nimekirjas on ainult üks kandidaat, märgistatakse hääletussedelil kandidaadi nime juures ristiga vastavalt lahter „ poolt “, „ vastu “ või “ erapooletu ”.
(10) Kui hääletussedel rikutakse enne selle hääletuskasti laskmist, on volikogu liikmel õigus rikutud sedeli tagastamisel saada valimis - või häältelugemiskomisjonilt uus hääletussedel ning sedeli rikkumise ja uue sedeli väljastamise kohta tehakse hääletajate nimekirja vastav märge.
(11) Hääletamine lõpeb, kui istungi juhataja on selle lõppenuks kuulutanud.
(12) Valimis - või häältelugemiskomisjon loeb hääled avalikult kohe pärast hääletamise lõppemist. Hääletussedel, millel on märgistatud rohkem kui ühe kandidaadi nimi või millel ei ole märgistatud ühegi kandidaadi nime või millel ei ole üheselt arusaadavalt märgitud, kas hääletaja on kandidaadi poolt, vastu või erapooletu, loetakse kehtetuks.
(13) Hääletustulemused teeb teatavaks valimiskomisjoni või häältelugemiskomisjoni esimees. Hääletustulemused märgitakse volikogu istungi protokolli.
(14) Volikogu esimeheks valituks osutub kandidaat, kes saab volikogu koosseisu häälteenamuse, st kandidaadi poolt hääletab rohkem kui pool volikogu koosseisust. Valimistulemused kinnitatakse:
1) volikogu uuele koosseisule volikogu esimehe valimise korral valimiskomisjoni otsusega;
2) seoses volikogu esimehe volituste lõppemise või lõpetamisega volikogule uue volikogu esimehe valimise korral volikogu otsusega.
(15) Enne valimistulemuse väljakuulutamist selgitab valimis - või häältelugemiskomisjon, kas keegi volikogu liikmetest soovib valimiste korraldamise ja hääletamise protseduuri kohta esitada protesti. Protestid esitatakse valimis - või häältelugemiskomisjonile kirjalikult kohe pärast hääletustulemuste teatavakstegemist. Valimis - või häältelugemiskomisjon vaatab protestid läbi ja teeb nende suhtes otsuse enne valimistulemuste väljakuulutamist. Valimis - või häältelugemiskomisjoni seisukohad märgitakse volikogu istungi protokolli.
(16) Kui ükski esitatud kandidaatidest ei saa nõutavat häälteenamust, viiakse läbi kordushääletamine. Kordushääletamisel jäävad kandideerima kaks enam hääli saanud kandidaati. Kui on üks kandidaat ja ta ei saavuta vajalikku häälteenamust, korraldatakse uus valimine.
(17) Kui kordushääletusel ei saa kumbki kandidaat vajalikku häälteenamust või kui esitati ainult üks kandidaat, kes ei saanud vajalikku häälteenamust, korraldatakse uus valimine, kus võib kandideerida ka valituks mitteosutunud isik.
(18) Kui samal istungil volikogu esimehe valimiseks korraldatud täiendava valimise käigus ei saa ükski kandidaat volikogu koosseisu häälteenamust, kutsutakse volikogu istung kokku uuesti. Istung volikogu esimehe valimiseks tuleb kokku kutsuda vähemalt kahe nädala jooksul esimesest istungist arvates.
§ 24. V olikogu aseesimehe valimine
(1) Volikogu aseesimees valitakse salajasel hääletamisel volikogu koosseisu häälteenamusega volikogu esimehe valimisega sätestatud korras (põhimääruse § 23. sätestatud korras v a lg 14. ).
(3) Volikogu aseesimehe valimistulemused kinnitab volikogu otsusega.
§ 25. Volikogu komisjonide moodustamine
(1) Volikogu moodustab alatisi ja vajadusel ajutisi komisjone.
(2) Volikogu alatised komisjonid moodustatakse volikogu perioodiks valdkondade kaupa volikogu tegevuse kavandamiseks ja korraldamiseks, volikogule ja valitsusele arvamuse esitamiseks, samuti volikogu istungitel arutamisele tulevate küsimuste ning volikogu õigusaktide eelnõude ettevalmistamiseks ja kooskõlastamiseks.
(3) Volikogu ajutine komisjon moodustatakse volikogu otsusega teatud probleemi, küsimuse või situatsiooni lahendamiseks. Komisjoni tegevusvaldkond, tegutsemise tähtaeg ja ülesanded määratakse komisjoni moodustamise otsuses.
(4) Volikogu komisjoni esimees ja aseesimees valitakse volikogu liikmete hulgast salajase hääletamise teel volikogu poolthäälteenamusega.
(5) Komisjoni esimehe ja aseesimehe valimised viiakse läbi käesoleva põhimääruse 38.paragrahvi alusel.
(6) Komisjoni koosseisust liikmete väljaarvamise otsustab volikogu kas komisjoni esimehe ettepanekul või komisjoni liikme esitanud avalduse alusel või juhul, kui komisjoni liige ei ole osalenud vähemalt kolmel järjestikusel komisjoni koosolekul.
§ 26. Komisjonide koosseis
(1) Komisjoni koosseis kinnitatakse komisjoni esimehe ettepanekul volikogu poolthäälteenamusega avalikul hääletamisel. Lisaks komisjoni esimehele peab komisjoni kuuluma vähemalt neli liiget (v a revisjonikomisjon).
(2) Alalise ja ajutise komisjoni liikmete valimise eelduseks on liikme nõusolek. Kui komisjoni liikmeks kandideerija ei viibi valimiste juures, peab olema nõusolek kirjalik.
(3) Vähemalt ühe komisjoniliikme kohta teeb esildise vallavalitsus.
(4) Volikogu alatise komisjoni esimees kaasab komisjoni koosseisu volikogus esindatud valimisliitude ja erakondade esindajad ja teisi vallaelanikke.
(5) Revisjonikomisjoni liikmeteks võivad olla ainult volikogu liikmed.
(6) Volikogu komisjoni esimehe või aseesimehe tagasiastumise, vabastamise, talle volikogu poolt umbusalduse avaldamise, tema kui volikogu liikme volituste lõppemise või peatamise korral valib volikogu uue komisjoni esimehe vastavalt käesoleva põhimääruse 38. paragrahvile.
(7) Komisjoni uus esimees võib esitada volikogule kinnitamiseks uue komisjoni koosseisu.
§ 27. Komisjoni liikme õigused ja kohustused
(1) Esitada ettepanekuid volikogu istungi päevakorra kohta volikogu istungite vahelisel ajal kirjalikult volikogu esimehe või aseesimehe kaudu, koos omapoolsete dokumentide eelnõuga või ilma.
(2) Teha märkusi töökorra rikkumise kohta ja taotlusi töökorra tõlgendamiseks.
(3) Esitada küsimusi ja järelpärimisi kas suuliselt või kirjalikult volikogu dokumentide eelnõude kohta komisjoni esimehe kaudu.
(4) Tutvuda volikogu dokumentidega ja teha nendest väljakirjutusi.
(5) Komisjoni liige võib isikliku avalduse alusel igal ajal tagasi astuda. Komisjoni liikme volitused lõpevad volikogu vastava otsuse jõustumisel.
§ 28. Komisjoni pädevus
(1) Volikogu esimees suunab komisjonile läbivaatamiseks
1) volikogu õigusaktide eelnõud;
2) vallavalitsuse poolt komisjoni arvamuse saamiseks või informatsiooniks esitatud materjalid;
3) isikute avaldused.
(2) Komisjonil on õigus:
1) algatada volikogu õigusaktide eelnõusid;
2) vallavalitsuse poolt komisjoni arvamuse saamiseks või informatsiooniks esitatud materjalid;
3) teha ettepanekuid volikogu istungi päevakorra, volikogu ja teiste komisjonide menetluses olevate volikogu õigusaktide eelnõude kohta;
4) saada vallavalitsuselt komisjoni menetluses oleva küsimusega seotud täiendavaid dokumente ja teavet;
5) kaasata oma töösse asjatundjaid ja tellida ekspertiise, kooskõlastades selle eelnevalt volikogu esimehega.
§ 29. Volikogu komisjoni töökord
(1) Volikogu komisjoni töövormiks on koosolek. Otsused võetakse vastu poolthäälteenamusega. Komisjon on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtab osa vähemalt pool komisjoni koosseisust.
(2) Komisjoni koosoleku kutsub kokku komisjoni esimees või tema äraolekul aseesimees. Komisjoni esimehe ja aseesimehe äraolekul kutsub vajadusel komisjoni kokku volikogu esimees.
(3) Komisjoni esimees või aseesimees teatab komisjoni liikmetele vähemalt kolm päeva enne koosoleku toimumist selle toimumise aja, koha ja arutusele tulevad küsimused.
(4) Komisjoni koosolekust võib sõnaõigusega osa võtta komisjoni mittekuuluv volikogu liige või vallavalitsuse liige. Teiste isikute kutsumise komisjoni koosolekule ja neile sõnaõiguse andmise otsustab koosoleku kokkukutsuja.
(5) Komisjoni koosoleku kohta koostatakse protokoll, mis sisaldab koosoleku päevakorra, toimumise aja, koosolekust osa võtnud isikute nimekirja, komisjoni otsused ja komisjoni liikmete eriarvamused. Protokoll peab vastama haldusdokumentidele esitatavatele nõuetele. Protokollile kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija.
(6) Protokoll koostatakse hiljemalt viie tööpäeva jooksul arvates komisjoni koosoleku toimumisest. Protokolle säilitatakse vallakantseleis. Protokoll on kättesaadav ka valla veebilehel aadressil http://www.poidevald.ee.
1) üldkättesaadavaks ei tehta protokollides sisalduvaid andmeid, mille väljastamine on seadusega piiratud või mõeldud valla ametiasutuse siseseks kasutamiseks.
(7) Otsused võetakse vastu poolthäälteenamusega.
§ 30. Asjade menetlemine komisjonis
(1) Komisjonidele suunavad materjale läbivaatamiseks volikogu, volikogu esimees, vallavalitsus ja vallavanem.
(2) Komisjon on kohustatud tema menetlusse suunatud volikogu õigusakti eelnõu läbi vaatama hiljemalt kolme nädala jooksul. Avaldused ja märgukirjad vaadatakse läbi seaduses sätestatud tähtajal, muud dokumendid vaadatakse läbi volikogu esimehe poolt määratud tähtajal.
(3) Avalduste, märgukirjade ja muude dokumentide kohta annab komisjon oma seisukoha ning esitab selle kirjalikult volikogu esimehele. Komisjonile adresseeritud avaldusele või märgukirjale vastab komisjon ning vastusele kirjutab alla komisjoni esimees või aseesimees.
(4) Volikogu komisjon teeb protokollilisi otsuseid, mis võetakse vastu kohalolijate poolthäälteenamusega.
(5) Häälte võrdse jagunemise korral toimuvad uued läbirääkimised ning seejärel hääletatakse uuesti. Kui ka uue hääletamise järel jagunevad hääled võrdselt, võetakse sama küsimus arutusele komisjoni järgmisel koosolekul.
(6) Eelnõu menetlemisel volikogus kaitseb komisjoni esimees komisjoni seisukohta, kuid ei ole hääletamisel seotud komisjoni otsusega.
§ 31. Komisjoni tegutsemisvõimetus
(1) Volikogu komisjon on tegutsemisvõimetu, kui komisjon ei ole kahel korral järjest tähtajaks täitnud talle antud ülesannet.
(2) Komisjoni tegutsemisvõimetuse korral teeb volikogu esimees volikogule ettepaneku valida komisjonile uus esimees, kelle ettepanekul kinnitatakse komisjoni uus koosseis.
§ 32. Komisjoni aruandlus
Komisjon annab oma tegevusest aru volikogule vähemalt üks kord aastas. Ülevaade komisjoni tegevusest avalikustatakse valla veebilehel.
§ 33. Revisjonikomisjon
(1) Volikogu moodustab põhimääruse 38. paragrahvis sätestatud korras oma volituste kehtivuse ajaks vallavalitsuse ja hallatavate asutuste tegevuse kontrollimiseks vähemalt kolmeliikmelise revisjonikomisjoni. Revisjonikomisjoni esimees ja esimehe ettepanekul revisjonikomisjoni liikmed valitakse salajasel hääletusel poolthäälteenamusega.
(2) Revisjonikomisjon kontrollib vähemalt kord aastas:
1) vallavalitsuse tegevuse vastavust volikogu määrustele ja otsustele;
2) tulude tähtaegset sissenõudmist ja arvele võtmist ning kulude vastavust valla eelarvele;
3) valla vara kasutamise sihipärasust;
4) valla poolt sõlmitud lepingute täitmist;
5) volikogu ülesandel vallavalitsuse ja valla hallatavate asutuste tegevuse seaduslikkust ja otstarbekust.
(3) Revisjonikomisjon nimetab kontrolli teostavad isikud. Kontrolli teostaval isikul on õigus:
1) siseneda kontrollitava asutuse ruumidesse ja viia vajadusel läbi inventuure;
2) nõuda majandus - ja finantstegevust kajastavate algdokumentide, lepingute ja muu asjasse puutuva dokumentatsiooni esitamist, saada loetletud dokumentidest ärakirju ja väljavõtteid;
3) saada kontrollitava asutuse juhilt ja teistelt isikutelt suulisi ja kirjalikke seletusi.
(4) Revisjonikomisjoni liige ei tohi häirida kontrollitava ametiasutuse või valla hallatava asutuse igapäevast tööd, ta peab järgima kehtestatud (töö) sisekorraeeskirju ja teisi kontrollitava ametiasutuse või hallatava asutuse töökorraldust reguleerivaid õigusakte.
(5) Revisjonikomisjon võib kutsuda kontrolli tulemuste arutamisele vallavalitsuse liikmeid ja kontrollitud asutuste juhte.
(6) Avastatud puudustest ja nende kõrvaldamise ettepanekutest teatab revisjonikomisjon kirjalikult vallavalitsusele, kes võtab kümne päeva jooksul pärast revisjoniakti saamist seisukoha ning esitab selle koos aktiga volikogule.
(7) Revisjonikomisjoni akt peab vastama revisjonikomisjoni põhimääruse sätetele.
(8) Revisjonikomisjon esitab vähemalt kord aastas oma tegevuse kohta ülevaate volikogu istungil.
§ 34. Volikogu kokkukutsumine ja päevakord
(1) Volikogu töövorm on istung. Istungid on üldjuhul avalikud. Volikogu võib kuulutada istungi kinniseks, kui selle poolt hääletab vähemalt kaks korda enam volikogu liikmeid kui vastu või arutatavat küsimust puudutavate andmete avalikustamine on seadusega keelatud või piiratud.
(2) Volikogu istungid toimuvad vähemalt üks kord kuus. Juulis ja augustis üldreeglina istungeid ei toimu.
(3) Istungi kutsub kokku volikogu esimees või tema äraolekul aseesimees. Uue koosseisu esimese istungi kutsub kokku valla valimiskomisjoni esimees seaduses ette nähtud tähtaja jooksul.
(4) Kutse volikogu korralise istungi kokkukutsumise kohta, milles on ära näidatud istungi toimumise aeg ja koht ning arutusele tulevad küsimused, tehakse volikogu liikmetele teatavaks vallakantselei poolt vähemalt neli päeva enne istungi algust. Volikogu istungi kutse ja materjalid edastatakse liikmetele elektronpostiga ning avaldatakse valla veebilehel. Volikogu liikme soovil edastatakse talle kutse ja istungi materjalid paberkandjal.
(5) Kui istungile on otsustatud kutsuda ka teisi isikuid, saadetakse neile teade elektroonilise postiaadressile või isiku poolt antud postiaadressile, näidates ära päevakorrapunkti, mille arutamise juurde teda kutsutakse ja vajadusel ka selle päevakorrapunktiga seotud materjalid.
(6) Volikogu esimees või tema asendaja kutsub erakorralise istungi kokku vallavalitsuse, volikogu komisjoni või vähemalt ¼ volikogu koosseisu ettepanekul, nende tõstatatud ja kiiret otsustamist vajavate küsimuste arutamiseks, nädala jooksul pärast vastava ettepaneku esitamist.
(7) Ettepanekuid volikogu istungi päevakorra kohta võivad teha kuni päevakorra kinnitamiseni:
1) volikogu liikmed;
2) vallavanem, vallasekretär ja valitsuse liikmed;
3) revisjonikomisjon ja teised komisjonid;
4) valla territooriumil elavad kodanikud, asutused ja ettevõtted volikogu liikme või volikogu esimehe kaudu.
(8) Volikogu istungi päevakorda võetakse need volikogu õigusaktide eelnõud, mis on vormistatud vastavalt põhimääruse 57. paragrahvile.
(9) Volikogu istungi päevakorra koostab laekunud materjalide alusel volikogu esimees, tema äraolekul aseesimees, arvestades vallavalitsuse ja volikogu liikmete ettepanekuid.
(10) Volikogu istungi päevakord kinnitatakse poolthäälteenamusega, st. kui poolt hääletab rohkem istungil osalevatest volikogu liikmetest kui vastu.
(11) Kinnitatud päevakorras võib küsimuste järjekorda muuta volikogu poolthäälteenamusega.
(12) Volikogu liige teatab ( võimalusel ) volikogu istungilt puudumisest eelnevalt vallakantseleisse.
§ 35. Volikogu istungi läbiviimine
(1) Volikogu istungeid juhatab volikogu esimees või tema asendaja. Esimehe või aseesimehe puudumisel juhatab istungit kohal olevatest volikogu liikmetest vanim liige. Esimest istungit juhatab kuni volikogu esimehe valimiseni valla valimiskomisjoni esimees või tema asetäitja:
1) volikogu liige annab allkirja osavõtu lehele, mis lisatakse volikogu istungi protokollile;
2) volikogu liikme hilinemine või lahkumine fikseeritakse osavõtu lehel ja istungi protokollis.
(2) Volikogu istungi avab istungi juhataja. Volikogu istungi avamine hõlmab järgmisi toiminguid:
1) volikogu liikmete osalemisest teatamine;
2) kutsutud külalistest teatamine;
3) päevakorra projekti arutamine ja päevakorra kinnitamine.
(3) Volikogu istungi juhataja:
1) teeb kindlaks istungist osavõtjate arvu;
2) jälgib istungi päeva - ja töökorrast kinnipidamist;
3) korraldab hääletamised ja teeb teatavaks hääletamise tulemused;
4) sõnavõtjate poolt sobimatute väljendite kasutamisel, nõuab neilt väljendite parandamist või vabandamist, keeldumise korral lõpetab sõnavõtu;
5) annab sõna üldjuhul taotlemise järjekorras, teeb sellest erandeid sõna taotlejate ettepanekute alusel;
6) kutsub päevakorrast kõrvalekalduva kõneleja teema juurde tagasi, lõpetab sõnavõtu, kui see ei puuduta arutatavat päevakorraküsimust või kui seda ei tehta volikogu töökorrale vastavalt ja taandab asjasse mittepuutuvad küsimused;
7) kuulutab volikogu määruste ja otsuste vastuvõtmise, vaheajad ja istungi lõppemise sõnadega “istung on lõppenud”.
(4) Volikogu õigusakti eelnõu arutelu koosneb ettekandest, kaasettekannetest, sõnavõttudest, küsimustest ning nendele vastamisest.
(5) Volikogu istungi läbiviimisel kehtivad järgmised põhimõtted:
1) ettekanne on päevakorrapunkti käsitlemine, mis esitatakse maksimaalselt 15 minuti jooksul;
2) kaasettekanne on teema täiendav käsitlemine maksimaalselt 10 minuti jooksul;
3) küsimus esitatakse lühidalt ja konkreetselt;
4) küsimusi saab esitada ainult ettekandjale ja kaasettekandjale;
5) istungi juhataja katkestab ettekande, kaasettekande, sõnavõtu või küsimuse teemast ilmse kõrvalekaldumise korral;
6) sõnavõtusoovist ja küsimuse esitamisest teatatakse istungi juhatajale käetõstmisega. Sõna antakse taotlemise järjekorras;
7) sõnavõttude lõpetamine otsustatakse pärast vastava ettepaneku esitamist volikogu poolthäälte - enamusega;
8) muudatusettepanekud volikogu õigusaktide eelnõude ja päevakorra kohta esitatakse kirjalikult; enne õigusakti eelnõu hääletusele panemist teatab istungi juhataja kõikidest kirjalikult laekunud muudatusettepanekutest nende laekumise järjekorras ja teeb vajadusel ettepanekuid hääletamise korra kohta. Volikogu otsustab, kas eelnõu lugemine katkestada või jätkata eelnõu menetlemist istungil.
9) volikogu võib katkestada küsimuse arutamise arutelu igas staadiumis poolthäälteenamusega. Katkestamise ettepanek pannakse kohe peale selle tegemist hääletamisele, kuulates enne ära eelnõu algataja arvamuse. Katkestamisega peab kaasnema volikogu protokolliline otsus arutelu jätkamise aja ning muudatusettepanekute tähtaja kohta (viimane võib olla samal päeval vaid juhul, kui ükski volikogu liige seda ei vaidlusta).
(6) Enne hääletamisele asumist peab istungi juhataja veenduma, et kõigile volikogu liikmetele on hääletamisele pandav küsimus ühtemoodi arusaadav. Kui küsimus on kellelegi arusaamatu, siis kordab juhataja seletust.
(7) Volikogu õigusaktid võetakse vastu poolthäälte enamusega. KOKS § 21. lg 1. punktides 2,4,6 - 10,14,15,18,24 ja 26 ning põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduses ettenähtud küsimustes on õigusaktide vastuvõtmiseks vajalik volikogu koosseisu häälteenamus.
(8) Kui istungi päevakorrapunkti kohta ei ole esitatud volikogu õigusakti eelnõud, koosneb arutelu ettekandest ja kaasettekannetest ning küsimustele vastamisest.
(9) Kui istungi päevakorras on arupärimisele vastamine, koosneb arutelu ettekandest, küsimustele vastamisest. Küsimuste esitamise eesõigus on arupärimise esitajal.
(10) Kui istungi päevakorras on informatsiooni ära kuulamine, koosneb arutelu informatsiooni esitamisest ja küsimustele vastamisest. Volikogu otsustab poolthäälteenamusega, kas võtta informatsioon teadmiseks või anda võimalus sõnavõttudeks.
(11) Volikogu istungil on sõnaõigus volikogu liikmetel, vallavanemal, vallavalitsuse liikmetel, vallasekretäril ja teistel istungile kutsutud isikutel. Sõna andmise otsustab istungi juhataja.
(12) Enne volikogu istungi lõppu kuulatakse ära informatsioon volikogu menetluses olevate eelnõude kohta ning antakse eelinformatsiooni volikogu järgmise istungi toimumise aja kohta.
(13) Väljaspool päevakorda käsitletakse ainult järgmisi küsimusi:
1) proteste protseduurireeglite rikkumise kohta;
2) teadete edasiandmist;
3) töökorda käsitlevaid küsimusi istungi juhataja ettepanekul;
4) ettepanekuid päevakorra ja tööajagraafiku muutmiseks.
(14) Volikogu istungi tööaeg on kuni neli tundi, kui volikogu ei otsusta teisiti. Volikogu istungil tehakse 10. minutine vaheaeg iga 1,5 tunni töötamise järel, kusjuures vaheaja algust võib muuta, kui seda tingib küsimuse arutelu.
§ 36. Volikogu istungi salvestamine
(1) Kui volikogu istungit soovitakse audio - või audio - videovahendiga salvestada, v a volikogu protokolli koostamiseks helisalvestise tegemine, tuleb sellest volikogu istungi algul või enne salvestamist volikogu teavitada.
(2) Salvestaja peab volikogu teavitama heli - või pildimaterjali jäädvustamise faktist, salvestamise eesmärgist ning informeerima, kus ja millisel eesmärgil salvestist kasutatakse. Vastavad asjaolud märgitakse volikogu istungi protokolli.
(3) Volikogul on õigus salvestamist keelata. Audio - või audio - videovahendi kasutamine volikogu istungil on keelatud, kui päevakorrapunkti aruteluga seotud andmete avalikustamine on seadusega keelatud, volikogu on istungi küsimuse arutelu osas kinniseks kuulutanud või kui salvestusvahendi keelamise poolt hääletab vähemalt kaks korda enam volikogu liikmeid kui vastu. Viimasel juhul on volikogu kohustatud ka keelamist põhjendama ning vastav asjaolu märgitakse volikogu istungi protokolli.
(4) Volikogu istungist on audiosalvestit õigusteha istungi protokollijal. Salvestit kasutatakse protokolli koostamiseks ning see on mõeldud asutusesiseseks kasutamiseks.
(5) Salvestistega on üldjuhul õigustutvuda volikogu liikmetel, vallavalitsuse liikmetel ning ametiasutuse ametnikel. Vajadusel võib salvestist kasutada järelevalve -, uurimis - või kohtumenetluses.
§ 37. Hääletamine volikogus
(1) Volikogu ainupädevusse kuuluvaid küsimusi otsustatakse hääletamise teel. Muudes küsimustes hääletatakse juhul, kui vähemalt üks volikogu liige seda nõuab.
(2) Volikogu võtab õigusakte vastu poolthäälteenamusega, välja arvatud kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 45. lõikes 5. märgitud juhtudel, milleks on vajalik volikogu koosseisu häälteenamust. Poolthäälteenamuse puhul peab otsuse poolt hääletama rohkem volikogu istungil osalevatest volikogu liikmetest kui vastu. Koosseisu häälteenamuse puhul peab otsuse poolt hääletama rohkem kui pool volikogu koosseisust.
(3) Hääletamine volikogus on avalik, v a isikuvalimised, mis otsustatakse salajasel hääletamisel. Volikogu liige võib taotleda, et volikogu protokolli kantakse tema hääletamine nimeliselt.
(4) Hääletamisest võtavad osa ainult istungil viibivad volikogu liikmed. Volikogu liige ei saa hääletamisõigust edasi volitada.
(5) Istungi ruumis viibiv volikogu liige peab hääletamisest osa võtma ega tohi jätta hääletamata.
(6) Hääletamisele pandud küsimus peab olema formuleeritud nii, et sellele oleks võimalik vastata „ poolt “, „ vastu “ või „ erapooletu “. Erisused võivad olla isikuvalimiste hääletamisel.
(7) Kui õigusakti vastuvõtmiseks on esitatud mitu eelnõud, määrab hääletamise järjekorra istungi juhataja. Eelnõud tervikuna ei panda hääletusele enne parandus - või muudatusettepanekute hääletamist. Parandus - või muudatusettepanekud otsustatakse poolthäälteenamusega. Kui ühe ja sama sätte kohta on esitatud mitu muudatusettepanekut, käsitletakse neid koos ning esitamise järjekorras. Vastuvõetuks loetakse ettepanek, mille poolt hääletab rohkem volikogu liikmeid kui vastu.
(8) Kui hääletamise tulemusel jagunevad poolt - ja vastuhääled võrdselt, korraldatakse veel kord arutelu ja pärast arutelu kordushääletus. Kui ka kordushääletus ei anna tulemust, peatatakse arutelu ja teemat jätkatakse volikogu järgmisel istungil.
§ 38. Isikuvalimised
(1) Isikuvalimised otsustatakse salajasel hääletamisel.
(2) Salajase hääletamise korraldamiseks moodustab volikogu oma liikmete hulgast kolmeliikmelise häältelugemiskomisjoni, kes nimetab endi hulgast komisjoni esimehe. Ettepanekuid häältelugemiskomisjoni koosseisu kohta võivad teha kõik volikogu liikmed. Häältelugemisekomisjoni liikme kandidaat peab komisjoni koosseisu kinnitamiseks andma selleks suulise nõusoleku ning vastav asjaolu märgitakse volikogu istungi protokolli. Häältelugemiskomisjoni koosseisu ei või kuuluda volikogu liige, kes isikuvalimistel on esitatud kandidaadiks. Häältelugemiskomisjoni koosseis kinnitatakse avalikul hääletamisel poolthäälteenamusega ning komisjoni koosseis märgitakse volikogu istungi protokollis.
(3) Isikuvalimised, kus nõutakse volikogu koosseisu häälteenamust, korraldatakse üldjuhul volikogu esimehe valimisega sätestatud korras. Erisuseks on, et kui kandidaatide nimekirjas oli ainult üks isik ja see ei saavutanud vajalikku häälteenamust, seatakse üles uus kandidaat ning korraldatakse uus hääletamine.
(4) Kui valituks osutumiseks ei ole vaja volikogu koosseisu häälteenamust, loetakse valituks isik, kes saab istungil viibivate volikogu liikmetelt kõige rohkem poolthääli.
(5) Kui kandidaadiks esitatakse üks isik, vormistatakse hääletussedel nii, et kandidaadi poolt saab hääletada „ poolt “, „ vastu “ ja „ erapooletu “. Kui kandidaate on rohkem kui üks, on igal volikogu liikmel üks poolthääl ning ta annab oma hääle kandidaadile, kelle kandidatuuri ta toetab. Hääletamise täpsem kord ( voorude arv ) lepitakse kokku enne hääletamist ning see märgitakse volikogu istungi protokolli.
(6) Häältelugemiskomisjon väljastab volikogu liikmetele hääletussedelid. Hääletussedelid täidetakse salajast hääletamist võimaldavas kohas. Hääletamise tulemuste kohta koostab häältelugemiskomisjon protokolli, millele kirjutavad alla kõik häältelugemiskomisjoni liikmed ning see lisatakse volikogu istungi protokollile.
(7) Valimistulemused kinnitatakse volikogu otsusega.
§ 39. Volikogu istungi protokoll
(1) Volikogu istungid protokollitakse. Protokolli kantakse istungi aeg ja koht, osavõtjate nimed, arutlusel olnud küsimused, nende kohta esitatud ettepanekud ja vastuvõetud otsused, hääletustulemused, kui küsimus otsustati hääletamise teel, ning otsustajate või küsimuste algatajate eriarvamused.
(2) Protokoll koos juurde kuuluvate dokumentidega peavad vastama Pöide vallakantselei asjaajamiskorras sätestatud nõuetele.
(3) Volikogu istungi protokollijal on õigus kasutada istungi protokolli koostamiseks kõiki tehnilisi vahendeid (raadio, audio - video, elektroonilist jne tehnikat). Volikogu istungit võivad kõik istungile lubatud isikud salvestada (filmida jmt) volikogu istungil osalevate volikogu liikmete enamuse nõusolekul. Kinnisel istungil on salvestamine keelatud, v a istungi protokollija poolt. Volikogu istungi käigu salvestust säilitatakse vallakantseleis 30 päeva, arvates volikogu istungi toimumise järgnevast päevast.
(4) Istungi protokollile lisatakse istungil esitatud avaldused ja arupärimised ning salajase hääletamise protokollid. Vastuvõetud määruste ja otsuste originaalid ning määruste ja otsuste eelnõud säilitatakse vallakantselei arhiiviruumis.
(5) Istungi protokoll on kättesaadav hiljemalt kümnendaks päevaks pärast volikogu istungit valla veebilehel aadressil http://www.poidevald.ee:
1) üldkättesaadavaks ei tehta protokollides sisalduvaid andmeid, mille väljastamine on seadusega piiratud või mõeldud valla ametiasutuse siseseks kasutamiseks.
§ 40. Õigusakti eelnõu esitamine ja eelnõule esitatavad nõuded
(1) Õigusakte esitavad ja valmistavad ette istungile volikogu komisjonid, volikogu liikmed, vallavanem, vallavalitsuse ametnikud ja valla valimiskomisjon talle seadusega pandud ülesannete täitmiseks.
(2) Esitatud õigusakti eelnõu menetlemiseks suunab volikogu esimees eelnõu vajadusel ühte või mitmesse volikogu komisjoni.
(3) Volikogu õigusakti eelnõu vaadatakse vastavas komisjonis läbi kolme nädala jooksul pärast selle registreerimist vallakantseleis. Komisjoni seisukoht eelnõu kohta esitatakse volikogu istungil kaasettekandena.
(4) Õigusakti eelnõu esitatakse vallakantseleisse hiljemalt 10 päeva enne istungi algust välja arvatud käesoleva põhimääruse paragrahvi 34 lõikes 6 sätestatud juhtudel mille eelnõud esitatakse hiljemalt 5 päeva enne istungi algust:
1) vallasekretär kooskõlastab õigusakti eelnõu enne volikogule esitamist ning teeb vajadusel ettepanekud redaktsiooniliseks muutmiseks.
(5) Eelnõus või sellele lisatud seletuskirjas esitatakse:
1) õigusakti vastuvõtmise vajalikkuse põhjendus;
2) milliste õigusaktidega on käesoleval ajal küsimus reguleeritud;
3) milliseid valla õigusakte on vaja tühistada või muuta õigusakti vastuvõtmisel;
4) õigusakti vastuvõtmisest tulenevad kulutused ja katteallikad. Rahataotlusi vaadatakse volikogu poolt läbi ainult eelarve või lisaeelarve vastuvõtmise ja eelarve muutmise käigus;
5) vallavalitsuse arvamus eelnõu kohta, mida ei ole esitanud vallavanem või vallavalitsus, v a volikogu töökorraldust puudutavad eelnõud;
6) eelnõu esitaja, allkiri, esitamise kuupäev, koostaja nimi ning nimekiri, keda kutsuda istungile ja kellele saata määrus või otsus.
(6) Eelnõule võivad olla lisatud ka muud esitaja poolt vajalikuks peetavad materjalid (eksperthinnangud jms), vajadusel lisatakse eelnõule muudatusettepanekute koondtabel koos komisjoni ja vallavalitsuse arvamusega.
(7) Eelnõu peab olema normitehniliselt ja keeleliselt korrektne.
(8) Eelnõu lugemise katkestamise või saatmise järgmisele lugemisele otsustab volikogu poolthäälteenamusega. Eelnõu järgmisele lugemisele saatmise korral teatab volikogu eelnõule muudatusettepanekute esitamise tähtaja.
(9) Täiendavate muudatuste ja paranduste sisse hääletamise korral istungi käigus võetakse määrus või otsus vastu volikogu järgmisel istungil.
(10) Kui volikogu otsustab esitada eelnõu kinnitamiseks järgmisele volikogu istungile, toimub määruse või otsuse vastuvõtmine järgmisel volikogu istungil lihtsustatud korras, ilma eelneva aruteluta. Arutelu uuendatakse, kui enne istungi algust on volikogu liige või vallavalitsus teinud kirjaliku ettepaneku eelnõud muuta või täiendada.
(11) Mitmele lugemisele tuleb panna eelnõud, mis käsitlevad:
1) valla eelarvet;
2) valla põhimääruse muutmist, kui muudatus ei tulene seadusest;
3) valla arengukava;
4) kohalike maksude kehtestamist.
5) üldplaneeringut.
(12) Volikogu õigusakti eelnõu, mida volikogu menetleb mitmel lugemisel, võivad esitaja või komisjon anda arutamiseks volikogu istungile uue terviktekstina, arvestades tehtud muudatusi.
(13) Volikogu koosseisu volituste lõppemisega langevad menetlusest välja lõpuni menetlemata jäänud eelnõud.
§ 41. Volikogu liikme arupärimine
(1) Volikogu liige võib esitada arupärimise volikogu poolt ametisse valitud, nimetatud või kinnitatud isikule.
(2) Arupärimine esitatakse kirjalikult volikogu istungil istungi juhatajale. Arupärimine peab sisaldama arupärimise põhjendust ja sellele vastamise viisi. Arupärimisele vastatakse kas kirjalikult või kirjalikult ja suuliselt volikogu istungil.
(3) Volikogu istungil esitatud arupärimisele tuleb vastata järgmisel volikogu istungil.
6. peatükk VALLAVALITSUSE MOODUSTAMISE KORD JA VALLAVALITSUSE PÄDEVUS
§ 42. Vallavalitsus ja selle koosseis
(1) Vallavalitsuse liikmete arvu ja vallavalitsuse struktuuri kinnitab volikogu.
(2) Volikogu valib vallavanema ja kinnitab vallavanema ettepanekul vallavalitsuse liikmed.
(3) Volitused saab vallavalitsus volikogu poolt ametisse nimetamise päevast.
(4) Vallavanema ja vallavalitsuse liikmete ametipalga ja/või neile rakendatavad muud tasud ning soodustused otsustab volikogu nimetatud isikute valimisel või kinnitamisel.
§ 43. Vallavanem
(1) Vallavanem on kohaliku omavalitsuse juht, kelle valib ametisse volikogu ning kes:
1) esindab oma tegevusega Pöide valda ja juhib Pöide valda kui omavalitsusüksust;
2) juhib vallavalitsuse tegevust;
3) on ametiasutuse juht.
(2) Vallavanemaks võib volikogu valida teovõimelise Eesti Vabariigi kodaniku, kes valdab eesti keelt ning kes oma hariduse, töökogemuste ja tervisliku seisundi poolest on suuteline täitma vallavanema ülesandeid.
(3) Vallavanemaks võib volikogu valida isiku, kes vastab kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 48² nõuetele.
(4) Õigussuhteid vallavanemaga reguleerib kohaliku omavalitsuse korralduse seadus.
§ 44. Vallavanema valimine
(1) Volikogu peab vallavanema valima kahe kuu jooksul volikogu uue koosseisu esimese istungi päevast või eelmise vallavanema ametist vabanemisest arvates. Kui volikogu ei ole kahe kuu jooksul esimese istungi kokku tulemise päevast või vallavanema ametist vabanemise päevast arvates valinud vallavanemat, on volikogu tegutsemisvõimetu ning selle koosseisu kõigi liikmete volitused loetakse ennetähtaegselt lõppenuks.
(2) Vallavanem valitakse salajase hääletamise teel volikogu koosseisu häälteenamusega.
(3) Vallavanema kandidaadi ülesseadmine:
1) vallavanema kandidaadi seab volikogu istungil üles volikogu liige, kandidaadi ülesseadmise kohta esitatakse istungi juhatajale kirjalik ettepanek. Oma ülesseadmise kohta annab kandidaat suulise nõusoleku, mille kohta tehakse märge volikogu istungi protokolli;
2) kandidaadid nummerdatakse ülesseadmise järjekorras;
3) kandidaat võib nimekirja sulgemiseni oma kandidatuuri taandada, nimekirja sulgemise otsustab volikogu avalikul hääletamisel poolthäälte enamusega;
4) kui volikogu ei otsusta teisiti, tutvustab kandidaatide nimekirjas olev isik end pärast nimekirja sulgemist ja volikogu liikmel on õigus esitada kandidaadile üks küsimus.
(4) Pärast nimekirja sulgemist moodustab volikogu salajase hääletamise korraldamiseks põhimääruse § 38. sätestatud korras häältelugemiskomisjoni.
(5) Pärast häältelugemiskomisjoni moodustamist katkestab istungi juhataja istungi ning häältelugemiskomisjon valmistab ette hääletussedelid.
(6) Hääletussedelile kantakse kandidaatide nimed esitamise järjekorras. Kui kandidaatide nimekirjas on ainult üks kandidaat, valmistatakse hääletussedelid ette nii, et volikogu liige saab hääletada kandidaadi „ poolt “ või „ vastu “ või olla „ erapooletu “.
(7) Pärast hääletussedelite ettevalmistamist jätkab istungi juhataja istungit ning kuulutab välja hääletamise.
(8) Enne hääletussedelite jagamist kontrollib häältelugemiskomisjon hääletuskasti ning kinnitab, et hääletuskast oli enne hääletussedelite kasti laskmist tühi.
(9) Häältelugemiskomisjon annab hääletussedelid volikogu liikmetele hääletajate nimekirja alusel. Hääletussedeli saamise kohta annab volikogu liige allkirja.
(10) Vallavanema valimisel on volikogu liikmel üks hääl.
(11) Volikogu liige märgistab hääletussedelil ristiga lahtri selle kandidaadi nime juures, kelle poolt ta hääletab ja laseb hääletussedeli hääletuskasti. Kui kandidaatide nimekirjas on ainult üks kandidaat, märgistatakse hääletussedelil kandidaadi nime juures ristiga vastavalt lahter „ poolt ”, „ vastu ” või „ erapooletu ”.
(12) Kui hääletussedel rikutakse enne selle hääletuskasti laskmist, on volikogu liikmel õigus rikutud sedeli tagastamisel saada häältelugemiskomisjonilt uus hääletussedel ning sedeli rikkumise ja uue sedeli väljastamise kohta tehakse hääletajate nimekirja vastav märge.
(13) Hääled loetakse avalikult kohe pärast hääletamise lõppemist. Hääletussedel, millel on märgistatud rohkem kui ühe kandidaadi nimi või millel ei ole märgistatud ühegi kandidaadi nime või millel ei ole üheselt arusaadavalt märgitud, kas hääletaja on kandidaadi poolt, vastu või erapooletu, loetakse kehtetuks.
(14) Hääletamistulemuste kohta koostab häältelugemiskomisjon protokolli, millele kirjutavad alla kõik komisjoni liikmed.
(15) Enne valimistulemuse väljakuulutamist selgitab häältelugemiskomisjon, kas keegi volikogu liikmetest soovib valimiste korraldamise ja hääletamise protseduuri kohta esitada protesti. Protestid esitatakse komisjonile kirjalikult kohe pärast hääletustulemuste teatavakstegemist. Komisjon vaatab protestid läbi ja teeb nende suhtes otsuse enne valimistulemuste väljakuulutamist. Häältelugemiskomisjoni seisukohad märgitakse volikogu istungi protokolli.
(16) Häältelugemiskomisjoni protokolli kinnitab volikogu avalikul hääletamisel poolthäälte-enamusega.
(17) Vallavanemaks valituks osutub kandidaat, kes saab volikogu koosseisu häälteenamuse.
(18) Kui ükski esitatud kandidaatidest ei saa nõutavat häälteenamust, viiakse läbi kordushääletamine. Kordushääletamisel jäävad kandideerima kaks enam hääli saanud kandidaati. Kui on üks kandidaat ja ta ei saavuta vajalikku häälteenamust, korraldatakse uus valimine.
(19) Kui kordushääletusel ei saa kumbki kandidaat vajalikku häälteenamust või kui esitati ainult üks kandidaat, kes ei saanud vajalikku häälteenamust, korraldatakse uus valimine, kus võib kandideerida ka valituks mitteosutunud isik.
(20) Kui kaks või enam kandidaati saavad võrdsel hulgal hääli, viiakse läbi kordushääletamine.
(21) Kui samal istungil vallavanema valimiseks korraldatud täiendava valimise käigus ei saa ükski kandidaat volikogu koosseisu häälteenamust, valitakse vallavanem järgmisel istungil.
(22) Vallavanema ametist vabastamisel umbusaldamise korral valib volikogu samal istungil uue vallavanema või määrab ühe vallavalitsuse liikme vallavanema asendajaks kuni uuele vallavalitsusele volituste andmiseni.
§ 45. Vallavanema ametisse vormistamine
(1) Vallavanema ametisse valimine vormistatakse volikogu otsusega.
(2) Volikogu määrab otsusega vallavanema ametipalga ning lisatasud vastavalt volikogu kehtestatud palgajuhendile.
(3) Vallavanemal on õigus puhkusele vastavalt kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses sätestatule.
(4) Vallavanemal on õigusteenistuslähetuse kulude hüvitamisele avaliku teenistuse seaduses sätestatud alustel ja korras.
§ 46. Vallavanema volitused
(1) Ametisse valimisest saab vallavanem volituse moodustada vallavalitsus. Kõik muud vallavanema õigused ja kohustused saab vallavanem vallavalitsuse ametisse kinnitamisest.
(2) Vallavanema volitused kestavad kuni uue vallavalitsuse ametisse kinnitamiseni, vallavanema tagasiastumiseni või vallavanemale umbusalduse avaldamiseni.
§ 47. Vallavanema pädevus
(1) Vallavanem täidab talle seaduste, käesoleva põhimääruse ja muude õigusaktidega pandud ülesandeid.
(2) Vallavanem:
1) korraldab vallavalitsuse tööd ja vallavalitsuse istungite ettevalmistamist;
2) esindab valda ja vallavalitsust vastavalt seadusega, käesoleva põhimäärusega ning volikogu poolt antud pädevusele;
3) annab vallavalitsuse (ametiasutusena) sisemise töö korraldamiseks käskkirju;
4) kirjutab alla vallavalitsuse määrustele ja korraldustele ning teistele vallavalitsuse dokumentidele;
5) esitab volikogule kinnitamiseks vallavalitsuse koosseisu;
6) esitab volikogule ettepaneku valitsuse täiendava liikme ametisse kinnitamiseks või mõne valitsuse liikme ametist vabastamiseks;
7) esindab Pöide valda tööandjana suhetes ametiasutuse hallatavate asutuste juhtidega. Vallavanem esitab hallatavate asutuste juhtide kandidaadid vallavalitsusele ametisse nimetamiseks ning sõlmib ametiasutuse hallatavate asutuste juhtidega töölepingud. Vallavanem annab käskkirju ametiasutuse hallatavate asutuste juhtidega tööõiguslike suhete reguleerimiseks;
8) nimetab ametisse ja vabastab ametist ametiasutuse ametnikud ning sõlmib töölepingud ametiasutuse töötajatega;
9) esindab Pöide valda kui avalik - õiguslikku juriidilist isikut avalik - õiguslikes ja tsiviilõiguslikes suhetes kõigi tehingute tegemisel ja volitab selleks teisi isikuid;
10) juhib eriolukordade korral moodustatud erikomisjoni tööd;
11) esitab majanduslike huvide deklaratsiooni korruptsioonivastases seaduses sätestatud korras.
(3) Vallavanema äraolekul asendab vallavanemat tema poolt määratud vallavalitsuse liige.
§ 48. Vallavanema volituste lõppemine
(1) Vallavanema volitused lõpevad enne tähtaega:
1) tema tagasiastumise korral;
2) temale või vallavalitsusele volikogu poolt umbusalduse avaldamise korral;
3) tema suhtes süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisel;
4) temale piiratud teovõime tõttu eestkostja määramise korral;
5) tema surma korral.
(2) Käesoleva paragrahvi 1.lõikes nimetatud juhtudel, välja arvatud vallavanemale umbusalduse avaldamise korral, astub tagasi kogu vallavalitsus, kes jätkab oma ülesannete täitmist kuni uue vallavalitsuse ametisse nimetamiseni.
(3) Käesoleva paragrahvi 1.lõike 3. ja 4. punktides nimetatud juhtudel vabastab volikogu vallavanema ametist kohtuotsuse jõustumisele järgnevast päevast.
(4) Vallavanema surma korral loetakse tema teenistus lõppenuks surmapäevale järgnevast päevast.
§ 49. Vallavalitsuse moodustamine/kinnitamine
(1) Vallavalitsus on valla täitevorgan, mille moodustab vallavanem ja kinnitab ametisse volikogu.
(2) Vallavalitsus tuleb kinnitada ametisse pärast igakordset vallavanema valimist.
(3) Vallavanemal on ametisse valimisest kahe kuu jooksul kohustus moodustada vallavalitsus ning esitada vallavalitsuse koosseis kinnitamiseks volikogule.
(4) Pärast vallavalitsuse struktuuri ja liikmete arvu kinnitamist volikogu poolt esitab vallavanem volikogule otsuse eelnõu vallavalitsuse liikmete kinnitamise või palgaliste vallavalitsuse liikmete ametisse nimetamise kohta. Kõigi vallavalitsuse liikmete kandidaatide nimed esitatakse ühes otsuse eelnõus, millele lisatakse kandidaatide kirjalikud nõusolekud. Vallavanem võib esitada vallavalitsuse liikme kandidaadiks ka ametniku, kes on teenistuses mõnes muus ametiasutuses.
(5) Vallavalitsuse koosseisu kinnitab volikogu vallavanema esildisel nimekirja avalikul hääletusel poolthäälte enamusega. Hääletamistulemus vormistatakse volikogu õigusaktiga.
(6) Vallavalitsus saab oma volitused vallavalitsuse ametisse kinnitamise päeval. Kui vallavanem esitab vähem valitsuse liikmete kandidaate, kui on volikogu otsusega kinnitatud valitsuse liikmete arv, saab vallavalitsus oma volitused, kui lisaks vallavanemale on kinnitatud vähemalt pool vallavalitsuse koosseisust.
(7) Vallavalitsuse liikme ametist vabastamise kinnitab vallavanema ettepanekul volikogu avalikul hääletamisel poolthäälteenamusega. Volikogu kinnitab ja nimetab vallavanema ettepanekul ametisse uue vallavalitsuse liikme.
(8) Vallavalitsus esitab lahkumispalve volikogu uue koosseisu esimesel istungil. Pärast lahkumispalve esitamist täidab vallavalitsus oma ülesandeid kuni uue vallavalitsuse ametisse kinnitamiseni.
§ 50. Valitsuseliikme õigused, kohustused ja volituste lõppemine
(1) Vallavalitsuse liige peab võtma osa vallavalitsuse istungitest.
(2) Vallavalitsuse liige juhindub oma tegevuses kehtivatest õigusaktidest ning vallaelanike huvidest ja vajadustest.
(3) Vallavalitsuse liikmel on õigus saada vallavalitsuse pädevuses olevate ülesannete täitmiseks ametiasutuselt ja ametiasutuse hallatavatelt asutustelt õigusakte, dokumente ja muud teavet, välja arvatud andmeid, mille väljastamine on seadusega keelatud.
(4) Vallavalitsuse liikmel on õigus vallavalitsuse liikme kohalt kohaliku omavalitsuse korralduse seadusega sätestatud korras tagasi astuda.
(5) Vallavalitsuse liige on kohustatud nii vallavalitsuse liikme volituste ajal kui ka pärast volituste lõppemist hoidma talle vallavalitsuse liikmena teatavaks saanud riigi - ja ärisaladust, teiste inimeste perekonna - ja eraellu puutuvaid andmeid ning muud konfidentsiaalsena saadud informatsiooni.
(6) Vallavalitsuse liige ei tohi võtta osa sellise üksikakti arutamisest ja otsustamisest, mille suhtes tal on huvide konflikt korruptsioonivastases seaduses sätestatust lähtudes. Enne nimetatud küsimuse arutelu algust on vallavalitsuse liige kohustatud tegema vallavalitsusele suulise avalduse enda mitteosalemise kohta antud päevakorra punkti arutamisel ja lahkuma istungi ruumist. Vallavalitsuse liikme taandamise kohta tehakse märge vallavalitsuse istungi protokollis ning küsimuse arutamiseks ja otsustamiseks vajalik kvoorum on vallavalitsuse liikme võrra väiksem.
(7) Vallavalitsuse liikme võib vallavalitsuse ülesannete täitmiseks suunata teenistuslähetusse. Vallavalitsuse liikmel on õigusteenistuslähetuse kulude hüvitamisele avaliku teenistuse seaduses sätestatud tingimustel ja korras.
(8) Valitsuseliikme volitused lõpevad enne tähtaega:
1) tema tagasiastumisel;
2) vallavanema tagasiastumisel;
3) temale volikogu poolt umbusalduse avaldamise korral;
4) tema suhtes süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisel;
5) temale piiratud teovõime tõttu eestkostja määramise korral;
6) tema surma korral;
7) vallavalitsuse tagasiastumisel.
§ 51. Vallavalitsuse pädevus
(1) Vallavalitsus täidab ülesandeid, mis seadustega, käesoleva põhimääruse ja teiste volikogu õigusaktidega on antud vallavalitsuse pädevusse.
(2) Seadustega kohaliku omavalitsuse, kohaliku omavalitsusüksuse või kohaliku omavalitsusorgani pädevusse antud küsimuse lahendamise delegeerimise vallavalitsusele otsustab volikogu igal konkreetsel juhul eraldi.
(3) Vallavalitsus võib oma täitva ja korraldava tegevuse üksikud funktsioonid lepingu alusel üle anda teistele isikutele, jäädes ise kontrollijaks ja vastutajaks nimetatud ülesannete täitmise eest.
(4) Vallavalitsus võib seadustes ja nende alusel antud õigusaktides ning volikogu poolt delegeeritud ülesannete täitmist delegeerida korralduse alusel vallavalitsuse ametnikule.
(5) Vallavalitsus võib taotleda volikogu poolt vastuvõetud määruse või otsuse uuesti läbivaatamist.
7. peatükk VALLAVALITSUSE TÖÖ KORRALDAMINE (TÖÖKORD)
§ 52. Vallavalitsuse istung
(1) Vallavalitsuse töövorm on istung. Vallavalitsuse istungid toimuvad 2 korda kuus, kui vallavalitsus ei otsusta teisiti. Vallavalitsuse istungi kokkukutsumiseks eraldi kutseid välja ei saadeta.
(2) Vallavalitsuse istungid on kinnised, kui vallavalitsus ei otsusta teisiti.
(3) Vallavalitsuse istungit juhatab vallavanem, tema äraolekul tema poolt määratud vallavalitsuse liige.
(4) Vallavalitsuse liige, kes ei saa istungil osaleda, informeerib sellest vallasekretäri või vallasekretäri asendajat.
(5) Istungi juhataja ettepanekul arutatakse läbi ning kinnitatakse istungi päevakord.
(6) Vallavalitsuse määrused ja korraldused võetakse vastu poolthäälteenamusega. Vallavalitsuse otsused töökorralduse küsimustes, mis ei nõua määruse või korralduse andmist, kantakse istungi protokolli.
(7) Vallavalitsuse liikmed võivad nõuda oma eriarvamuse kandmist istungi protokolli.
(8) Vallavalitsuse istungist võtab sõnaõigusega osa vallasekretär, kes ei kuulu vallavalitsuse koosseisu.
(9) Vallavalitsuse istung protokollitakse. Protokolli kantakse istungi aeg ja koht, osavõtjate nimed, arutlusel olnud küsimused, nende kohta esitatud ettepanekud ja vastuvõetud otsused, hääletustulemused, kui küsimus otsustati hääletamise teel, ning otsustajate või küsimuste algatajate eriarvamused. Protokoll vormistatakse 7 päeva jooksul pärast istungit ja sellele kirjutavad alla juhataja ja protokollija. Protokoll on igaühele kättesaadav Pöide valla veebilehel http://www.poidevald.ee. dokumendiregistri kaudu ja paberkandjal vallakantseleis.
(10) Vallavalitsuse istungil otsustatu kohta annavad ajakirjandusele informatsiooni vallavanem, vallasekretär või vallavanema poolt volitatud isikud.
§ 53. Vallavalitsuse õigusaktile esitatavad nõuded
(1) Vallavalitsuse õigusakti preambulas tuleb märkida seaduse ja valla vastava õigusakti (selle olemasolul) säte, mille alusel õigusakt antakse.
(2) Õigusaktile, mis kuulub täitmisele või vajab järelkontrolli, märgitakse täitja / kontrollija nimi ning täitmise tähtaeg.
(3) Õigusakti ärakiri (jad) saadetakse vallakantselei poolt täitjale ja asjaosalistele tähitud kirjaga või väljastatakse allkirja vastu.
(4) Ei avalikustata korraldusi, mille avaldamine on seadusega keelatud või mõeldud üksnes valla ametiasutuse sisemiseks kasutamiseks.
§ 54. Vallavalitsuse komisjonid
(1) Vallavalitsus võib temale pandud ülesannete täitmiseks ja vallavalitsuse ettepanekute väljatöötamiseks moodustada komisjone.
(2) Komisjoni moodustamise korralduses peab olema märgitud komisjoni nimi, komisjoni koosseis ja ülesanded.
(3) Komisjoni esimehel on õigus vajaduse korral kaasata komisjoni töösse isikuid kes ei kuulu komisjoni koosseisu.
(4) Komisjoni töövormiks on koosolek. Komisjon on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtab osa vähemalt pool komisjoni koosseisust. Komisjon teeb oma otsustused poolthäälte enamusega. Häälte võrdsuse korral on otsustav komisjoni esimehe hääl.
(5) Komisjoni otsustused on vallavalitsusele soovituslikud.
(6) Komisjoni seisukohad ja ettepanekud protokollitakse. Komisjoni koosoleku protokoll, kuhu kantakse koosoleku toimumise aeg, koht, osavõtjate nimed, arutusel olnud küsimused, nende kohta esitatud seisukohad ja ettepanekud, hääletamistulemused, kui küsimusi otsustati hääletamise teel ning komisjoni liikmete eriarvamused.
(7) Protokoll peab vastama haldusdokumentidele kehtestatud põhimõtetele. Protokolli allkirjastavad komisjoni esimees ja protokollija, kes vastutavad protokolli õigsuse eest.
8. peatükk OMAVALITSUSORGANITE ÕIGUSAKTID
§ 55. Õigusaktide liigid
(1) Oma pädevuse alusel ja volituste piires:
1) annab volikogu üldaktidena määrusi ja võtab vastu üksikaktidena otsuseid;
2) annab vallavalitsus üldaktidena määrusi ja võtab vastu üksikaktidena korraldusi.
§ 56. Õigusaktide algatamine
(1) Õigusaktide algatamise õigus on
1) volikogu komisjonil;
2) volikogu liikmel;
3) vallavalitsusel;
4) vallavanemal;
5) vallasekretäril talle seadusega pandud ülesannete täitmiseks;
6) valla valimiskomisjonil talle seadusega pandud ülesannete täitmiseks;
7) külavanemate kogul;
8) vallaelanikel kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse §-s 32 ettenähtud korras.
§ 57. Õigusaktide eelnõude koostamine
(1) Õigusakti eelnõu töötab välja selle algataja. Õigusakti, mille andmise kohustus tuleneb seadustest ning Vabariigi Valitsuse õigusaktidest, koostamise kohustus on ametiasutuse ametnikul või vallavalitsuse liikmel, kelle teenistusülesandeid vastav õigusnorm puudutab.
(2) Volikogu võib õigusakti eelnõu koostamise teha ülesandeks volikogu komisjonile või vallavalitsusele.
(3) Volikogu ja vallavalitsuse määruse eelnõule kohaldatakse normitehnilisi ning haldusmenetluse seaduses määrusele sätestatud nõudeid.
(4) Õigusakt haldusaktina peab vastama haldusemenetluse seaduses sätestatud nõuetele.
(5) Õigusaktide eelnõud esitatakse enne volikogule või vallavalitsusele esitamist kooskõlastamiseks ja õigusliku hinnangu andmiseks vallasekretärile.
(6) Enne eelnõu volikogule esitamist peab selle olema lisatud vallavalitsuse seisukoht või arvamus eelnõu kohta, välja arvatud volikogu töökorraldust puudutavates küsimustes.
§ 58. Õigusaktide eelnõude kättesaadavaks tegemine ja muutmine
(1) Volikogu päevakorras märgitud õigusaktide eelnõud peavad olema volikogu liikmetele koos päevakorraga kättesaadavaks tehtud. Õigusaktide eelnõud edastatakse volikogu liikmele elektronpostiga või paberkandjal.
§ 59. Õigusaktide vastuvõtmine ja muutmine
(1) Eelnõu loetakse õigusaktina vastuvõetuks, kui volikogu või vallavalitsus on seda põhimääruses sätestatud korras menetlenud.
(2) Õigusakt loetakse vastuvõetuks, kui see on saanud nõutud häälteenamuse.
(3) Volikogu õigusaktidele kirjutab alla istungi juhataja (volikogu esimees või tema asendaja). Õigusaktid allkirjastatakse hiljemalt viiendal tööpäeval volikogu istungi toimumisest arvates.
(4) Vallavalitsuse õigusaktidele kirjutavad alla istungi juhataja (vallavanem või tema asendaja) ja vallasekretär või tema asendaja. Õigusaktid allkirjastatakse hiljemalt viiendal tööpäeval vallavalitsuse istungi toimumisest arvates.
§ 60. Õigusaktide edastamine ja avalikustamine
(1) Volikogu otsuse ja vallavalitsuse korralduse ärakiri saadetakse asjasse puutuvale isikule või asutusele ja need on jõus isikule või asutusele teatavakstegemisest.
(2) Volikogu ja vallavalitsuse määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avalikustamist Riigi Teatajas, kui määruses ei ole sätestatud hilisemat tähtpäeva.
(3) 1. jaanuarist 2013 avalikustatakse volikogu ja vallavalitsuse määrused Riigi Teatajas vastuvõetud algtekstidena ning nende alusel kõiki muudatusi sisaldavate terviktekstidena. 1. jaanuarist 2013 loetakse määrus avalikustatuks selle Riigi Teatajas avaldamisest arvates.
(4) Volikogu ja vallavalitsuse õigusaktid on kõigile kättesaadavad Pöide vallakantseleis ning on avalikustatud Pöide valla dokumendiregistri kaudu. Dokumendiregistrile juurdepääs on tagatud Internetis Pöide valla veebilehelt http://www.poidevald.ee. Kättesaadavaks ei tehta ja dokumendiregistri kaudu ei avalikustata õigusaktis sisalduvat teavet, millele on seaduse alusel kehtestatud juurdepääsupiirang ja mille väljastamine on seadusega keelatud.
(5) Volikogu ja vallavalitsuse õigusaktide avalikustamise ning edastamise korraldab vallasekretär.
§ 61. Õigusaktide järelevalve
(1) Vallavalitsuse õigusaktide täitmise üle teostavad kontrolli vallavanem ja volikogu revisjonikomisjon.
(2) Volikogu õigusaktide täitmise üle teostavad kontrolli volikogu esimees ja revisjonikomisjon.
(3) Volikogu ja vallavalitsuse üksikaktide seaduslikkuse üle teostab järelevalvet Saare maavanem.
(4) Volikogu ja vallavalitsuse õigustloovate aktide ( määruste ) põhiseaduslikkuse ja seadusele vastavuse üle teostab järelevalvet õiguskantsler.
9. peatükk VALLA FINANTSJUHTIMISE ÜLDISED ALUSED
§ 62. Valla arengukava
(1) Valla arengukava on valla pika- ja lühiajalise arengu eesmärke määratlev ja nende elluviimise võimalusi kavandav dokument, mis tasakaalustatult arvestab majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise keskkonna ning looduskeskkonna arengu pikaajalisi suundumusi ja vajadusi ning on aluseks erinevate eluvaldkondade arengu integreerimisele ja koordineerimisele.
(2) Arengukava peab olema kooskõlas seaduse alusel vallale kohustuslike valdkondlike arengukavade ja üldplaneeringuga.
(3) Mis tahes eelarveaastal peab kehtiv arengukava hõlmama vähemalt kolme eelseisvat eelarveaastat. Kui vallal on pikemaajalisi varalisi kohustusi või neid kavandatakse pikemaks perioodiks, peab arengukava olema nimetatud varalisi kohustusi käsitlevas osas kavandatud selleks perioodiks.
(4) Arengukava muudetakse arengukava täitmise ülevaatamise tulemuste, muutunud arenguperspektiivide, eesmärkide ning vajaduste arvesse võtmiseks. Ettepanekud kehtiva arengukava muutmise kohta esitab vallavalitsus volikogule hiljemalt iga aasta 1.septembriks. Arengukava muutmisel lähtutakse selle koostamise põhimõtetest.
(5) Arengukava on aluseks:
1) eelarvestrateegia koostamisel;
2) vallaeelarve koostamisel;
3) investeeringute kavandamisele ja nende jaoks rahaliste ja muude vahendite taotlemisele, sõltumata nende allikast;
4) laenude võtmisele, kapitalirendi kasutamisele ja võlakirjade emiteerimisele.
§ 63. Eelarvestrateegia koostamise, eelarve koostamise ja finantsjuhtimise üldpõhimõtted
(1) Eelarvestrateegia koostatakse valla arengukavas sätestatud eesmärkide saavutamiseks, et planeerida kavandatavate tegevuste finantseerimiseks. Eelarvestrateegia koostatakse neljaks eelseisvaks eelarveaastaks.
(2) Eelarve koostamise aluseks on valla arengukava ja eelarvestrateegia.
(3) Olulisemad eelarve koostamise põhimõtted on:
1) eelarves peavad kajastuma kõik tulud ja kulud;
2) eelarve kõik tulud ja kulud peavad olema nii selgesti ja arusaadavalt esitatud, et nende päritolu ja eesmärk oleksid üheselt mõistetavad;
3) eelarve tulud ja kulud peavad olema kooskõlas;
4) eelarve hõlmab kindla perioodi – eelarveaasta – tulusid ja kulusid;
5) kõik eelarve menetluse etapid peavad olema avalikustatud määral, mis võimaldab igal kodanikul saada ülevaate kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvepoliitikast.
(4) Eelarvestrateegia koostamine ja kinnitamine ning valla eelarve koostamine, vastuvõtmine, muutmine ja selle täitmise aruande läbivaatamine ning kinnitamine toimub volikogu poolt kehtestatud korra kohaselt arvestades kohaliku omavalitsuse finantsjuhtimise seaduses sätestatut.
(5) Majandusaasta aruande koostamisel lähtutakse raamatupidamise seaduses või muudes õigusaktides sätestatud põhimõtetest.
§ 64. Majandustegevus ja osalemine juriidilistes isikutes
(1) Vald võib teenuste osutamiseks asutada valla ametiasutuse hallatavaid asutusi, mis ei ole juriidilised isikud, olla osanikuks või aktsionäriks valla arengu seisukohast olulises äriühingus, samuti asutada sihtasutusi ja olla mittetulundusühingu liikmeks.
(2) Valla ametiasutuse hallatava asutuse asutamise ja selle tegevuse lõpetamise otsustab volikogu. Hallatava asutuse põhimääruse, struktuuri ja koosseisu kinnitab volikogu. Valla ametiasutus ja ametiasutuse hallatav asutus registreeritakse riigi - ja kohaliku omavalitsuse asutuste registris.
(3) Sihtasutuse, mille ainuasutajaks on vald, samuti osaühingu või aktsiaseltsi, mille ainsaks osanikuks või aktsionäriks on vald, asutamise, ühinemise, jagunemise ja ümberkujundamise ja lõpetamise otsustab ning põhikirja ja selle muudatused kinnitab volikogu. Sihtasutuse, osaühingu või aktsiaseltsi nõukogu liikmed nimetab, samuti muid asutaja, osaniku või aktsionäri õigusi teostab vallavalitsus. Kui osaühingul ei ole nõukogu, nimetab vallavalitsus osaühingu juhatuse liikmed.
(4) Kui sihtasutusel on mitu asutajat või kui äriühingus osaleb lisaks vallale ka teisi osanikke või aktsionäre, samuti kui vald osaleb liikmena mittetulundusühingus, otsustab osalemise ja selle lõpetamise volikogu. Muus osas teostab osaniku -, aktsionäri -, asutaja - või liikmeõigusi vallavalitsuse poolt nimetatud isik.
(5) Pöide vallal on keelatud omandada aktsiaid ja osi, mida ei peeta likviidseteks varadeks vastavalt kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse paragrahvile 36., kui see ei ole vajalik kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse paragrahvi 6. lõigetes 1. ja 2. või muudest seadustest tulenevate ülesannete täitmiseks.
10. peatükk VALLA ESINDAMINE JA LEPINGUTE SÕLMIMINE
§ 65. Pöide valla esindamine ametikohtumistel, ametlikel läbirääkimistel ja avalikel üritustel
(1) Valda esindavad ametikohtumistel, ametlikel läbirääkimistel volikogu esimees, volikogu aseesimees, vallavanem ja vallavalitsuse liikmed.
(2) Volikogu esimees, volikogu aseesimees ja vallavanem esindavad Pöide valda suhetes kõigi riiklike institutsioonide, organite ja asutustega, teiste omavalitsuste valla - või linnavalitsustega ning omavalitsusjuhtide ja omavalitsusliitudega, välisriikide ja nende omavalitsuste esindajatega ning juriidiliste ja füüsiliste isikutega.
(3) Pöide valla esindamiseks võivad volikogu ja vallavalitsus moodustada omaette delegatsiooni või ka mõlema omavalitsusorgani ühise delegatsiooni. Delegatsioonid moodustatakse alljärgnevalt:
1) volikogu delegatsiooni koosseisu määrab volikogu oma otsusega;
2) vallavalitsuse delegatsiooni koosseisu määrab vallavalitsus oma korraldusega;
3) volikogu ja vallavalitsuse ühise delegatsiooni koosseisu määrab volikogu esindajate osas volikogu oma otsusega ja vallavalitsuse esindajate osas vallavalitsus oma korraldusega.
(4) Avalikel üritustel esindavad Pöide valda volikogu esimees, vallavanem, vallasekretär ja volikogu või vallavalitsuse liikmed.
§ 66. Valla esindamine kohtus
(1) Pöide valda esindavad kohtus ilma erivolitusteta vallavanem ja volikogu esimees ning seaduse alusel vallasekretär. Teised isikud esindavad Pöide valda kohtus vallasekretäri või vallavanema antud volituse alusel.
(2) Üldjuhul volitatakse Pöide valda esindama ametiasutuse koosseisu kuuluv ametnik või vallavalitsuse hallatava asutuse juht. Pöide valda võib esindada ka lepinguline esindaja. Lepinguliseks esindajaks valitakse advokaat või muu õigusteadmisega isik.
(3) Lepinguline esindaja osutab õigusabi volikirja ja volitajaga sõlmitud kirjaliku lepingu alusel.
§ 67. Valla esindamine seaduses ja teistes õigusaktides sätestatud toimingutes
(1) Seadustes ja nende alusel antud õigusaktides sätestatud kohaliku omavalitsuse, kohaliku omavalitsusüksuse või kohaliku omavalitsusorgani esindaja nimetab volikogu või delegeerib esindaja nimetamise valitsusele.
(2) Valitsust esindab vallavanema käskkirjaga või valitsuse korraldusega nimetatud vallavalitsuse liige või vallavalitsuse ametnik.
§ 68. Lepingute sõlmimine
(1) Lepingute sõlmimise otsustab oma pädevuse piires volikogu või vallavalitsus, kelle nimel kirjutab lepingule alla:
1) volikogu esimees või volikogu poolt volitatud isik volikogu otsusega antud volituse alusel;
2) vallavanem või vallavalitsuse poolt selleks volitatud isik vallavalitsuse korraldusega antud volituse alusel.
(2) Valla hallatava asutuse nimel sõlmib lepinguid asutuse juht või tema käskkirjaga volitatud isik.
(3) Valla nimel sõlmitavate, samuti vallavanema ja vallavalitsuse liikmete poolt vallavalitsuse nimel sõlmitavate lepingute üle peetakse arvestust ja lepingute originaaleksemplare säilitatakse vallakantseleis.
(4) Igaühel on õigus saada informatsiooni valla nimel sõlmitud lepingute kohta seadusega sätestatud korras.
11. peatükk OMAVALITSUSTEENISTUS JA VALLA AMETIASUTUSTE MOODUSTAMISE KORD
§ 69. Ametiasutus
(1) Valla ametiasutuseks on vallavalitsus (asutusena). Ametiasutust finantseeritakse valla eelarvest ja tema ülesandeks on avaliku võimu teostamine. Ametiasutust juhib vallavanem.
(2) Ametiasutuses töötamist loetakse töötamiseks Pöide valla omavalitsusteenistuses. Vallavalitsuse struktuuri ja ametikohtade koosseisu ja palgamäärad kinnitab volikogu.
(3) Valla ametiasutus registreeritakse riigi ja kohaliku omavalitsuse asutuste registris.
(4) Vallavalitsuse (asutuse) struktuuri töökorraldus on täpsemalt reguleeritud asutuse sisekorraeeskirjaga, mis kinnitatakse vallavanema käskkirjaga. Töökord peab sisaldama vähemalt järgmisi punkte:
1) tööaja algus ja lõpp;
2) puhkamiseks ja einestamiseks antavad vaheajad ja tööpäevasisesed üldised vaheajad;
3) palga maksmise aeg ja koht;
4) töökaitse ja tuleohutuse üldjuhised;
5) üldised käitumiseeskirjad ametiasutuses;
6) töölt ja teenistusest puudumisest teatamise kord.
(5) Töökord tehakse vallakantselei poolt teatavaks kõigile ametnikele ja töötajatele allkirja vastu.
(6) Ametisse ja tööle võtmisel tutvustab vallakantselei personali - ja finantsalaspetsialist ametnikele või töötajale töökorda, mille kohta ametnikult või töötajalt võetakse allkiri.
§ 70. Vallavalitsuse hallatavad asutused
(1) Volikogu võib asutada vallavalitsuse hallatava asutuse, mille ülesandeks on Pöide vallale vajalike teenuste osutamine. Asutus ei ole iseseisev juriidiline isik.
(2) Vallavalitsuse hallatava asutuse moodustamise, ümberkorraldamise ja tegevuse lõpetamise ning selle põhimääruse kinnitamise ja muutmise otsustab volikogu. Asutuse tegevuse lõpetamist korraldab vallavalitsus.
(3) Asutuse põhimääruses sätestatakse:
1) asutuse nimi;
2) vallavalitsuse struktuuriüksus, mille haldusalas asutus tegutseb;
3) asutuse tegevusvaldkond ja ülesanded;
4) asutuse juhtimise põhimõtted;
5) asutuse tegevuse üle järelevalve tegijad;
6) vajadusel muud tingimused.
7) kui nõuded asutuse põhimäärusele tulenevad eriseadusest, siis lähtutakse seaduses sätestatust.
(4) Vallavalitsuse hallatav asutus registreeritakse riigi ja kohaliku omavalitsuse asutuste registris.
(5) Vallavalitsuse hallatava asutuse juhi kinnitab ametisse vallavalitsus avaliku konkursi alusel.
(6) Vallavalitsuse hallatavate asutuste struktuuri, töötajate koosseisud kinnitab volikogu.
(7) Vallavalitsuse hallatavate asutuste töötajate palgamäärad kinnitab volikogu.
(8) Vallavalitsuse hallatavates asutustes töötamist ei loeta avalikuks teenistuseks ja nende asutuste töötajad võetakse tööle töölepingu alusel.
(9) Vallavalitsuse hallatavate asutuste arengukavad kinnitab ja muudab volikogu.
§ 71. Vallasekretär ja vallakantselei
(1) Vallasekretär juhib vallakantseleid ja täidab talle seadusega ning volikogu ja valitsuse õigusaktidega pandud ülesandeid.
(2) Vallasekretärile esitatavad nõuded, õigused ja kohustused on sätestatud kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse paragrahvis 55.
(3) Vallasekretäri asendamise korra määrab vallavanem. Vallasekretäri asendajal on kõik vallasekretäri õigused ja kohustused ning ta peab vastama kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse paragrahvis 55. sätestatud tingimustele.
§ 72. Teenistuslik järelevalve
(1) Teenistuslik järelevalve on ametnike ning vallavalitsuse hallatavate asutuste ja nende juhtide tegevuse seaduslikkuse ja otstarbekuse kontroll.
(2) Teenistusliku järelevalve teostamiseks valib volikogu revisjonikomisjoni, vastavalt käesoleva põhimääruse 38. paragrahvile ja mille pädevus on sätestatud seadusega ( KOKS ) ja mis teostab kontorolli vastavalt käesoleva põhimääruse 33.paragrahvile.
14. peatükk VÄLISSUHTED
§ 73. Välissuhted
(1) Välissuhtlusega tegelevad oma pädevuse piires volikogu, vallavalitsus ja vallavalitsuse hallatav asutus.
(2) Volikogu otsustab valla osalemise ja esindamise rahvusvahelistes organisatsioonides ja koostöölepingute sõlmimise välisriigi kohaliku omavalitsusega. Lepingutele kirjutab alla volikogu esimees või volikogu poolt volitatud isik. Osalemine rahvusvahelistes projektides või programmides toimub volikogu poolt kehtestatud korras.
(3) Vallavalitsus:
1) korraldab käesoleva paragrahvi 2.lõikes nimetatud lepingute täitmist;
2) valmistab ette ja esitab volikogule välissuhtlemist puudutavate õigusaktide eelnõud;
3) moodustab delegatsioone ja osaleb läbirääkimistel välislepingute sõlmimiseks;
4) korraldab rahvusvaheliste projektide või programmide täitmist;
5) lahendab muid välissuhtlusega seotud küsimusi, mis on seadusega või volikogu õigusaktidega antud linnavalitsuse pädevusse.
(4) Vallavalitsusel ja vallavalitsuse hallataval asutusel on õigus käesoleva paragrahvi 2.lõikes nimetatud lepingute raames sõlmida suhete arendamise eesmärgil lepinguid volikogu poolt kehtestatud korras. Vallavalitsuse sõlmitavatele lepingutele kirjutab alla vallavanem või vallavalitsuse poolt volitatud isik. Vallavalitsuse hallatava asutuse nimel kirjutab lepingule alla asutuse juht või tema asendaja.
15. peatükk LÕPPSÄTTED
§ 74. Põhimääruse kinnitamine ja muutmine
(1) Põhimäärus või selle muudatus võetakse vastu, kui vastavat eelnõu on arutatud vähemalt kahel lugemisel kahel volikogu istungil. Põhimääruse vastuvõtmine ja muutmine otsustatakse volikogu koosseisu häälteenamusega.
§ 75. Rakendussätted
(1) Tunnistada kehtetuks Pöide vallavolikogu 29. oktoobri 2010.a määrus nr 19 „Pöide valla põhimäärus“.
(2) Määrus jõustub kolmandal päeval peale Riigi Teatajas avalikustamist.
Marina Treima
volikogu esimees