Linna ja valla valitsemineKOV põhimäärused

Teksti suurus:

Lääne-Nigula valla põhimäärus

Lääne-Nigula valla põhimäärus - sisukord
Väljaandja:Lääne-Nigula Vallavolikogu
Akti liik:määrus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:06.09.2019
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:RT IV, 03.09.2019, 6

Vali redaktsioon:

Eelmine...

Hetkel kehtiv

Lääne-Nigula valla põhimäärus

Vastu võetud 29.03.2018 nr 15
RT IV, 11.04.2018, 21
jõustumine 14.04.2018

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

VastuvõtmineAvaldamineJõustumine
22.08.2019RT IV, 03.09.2019, 106.09.2019

Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 8 lõigete 1 ja 2, § 22 lõike 1 punkti 9 alusel.

1. peatükk Üldsätted 

§ 1.  Reguleerimisala

  Lääne-Nigula valla põhimäärusega (edaspidi põhimäärus) sätestatakse:
 1) valla sümbolid ja nende kasutamise kord;
 2) Lääne-Nigula Vallavolikogu (edaspidi volikogu) esimehe ja aseesimehe valimise kord ning nende pädevus;
 3) volikogu töökord;
 4) volikogu komisjonide moodustamise kord, komisjonide õigused ja kohustused, pädevus ning töökord, volikogu komisjonide esimeeste ja aseesimeeste valimise kord, volikogu fraktsioon;
 5) Lääne-Nigula vallavanema (edaspidi vallavanem) valimise kord, vallavanema õigused ja kohustused ning vallavanema asendamise kord;
 6) Lääne-Nigula Vallavalitsuse (edaspidi vallavalitsus) moodustamise kord, pädevus ja töökord;
 7) volikogu ja vallavalitsuse õigusaktide vastuvõtmise, avalikustamise ja jõustumise kord;
 8) Lääne-Nigula valla ametiasutuste ja ametiasutuste hallatavate asutuste, ühisametite või -asutuste moodustamise kord;
 9) Lääne-Nigula valla arengukava, eelarvestrateegia ja eelarve koostamise ja muutmise kord ning finantsjuhtimise üldpõhimõtted;
 10) Lääne-Nigula valla esindamise kord;
 11) Osavalla õigusseisund ja moodustamine. Käesolevas määruses reguleerimata osavalla õigused ja kohustused sätestatakse osavalla põhimääruses, mille kinnitab vallavolikogu;
 12) Osmussaare üldkogu moodustamine ja saarevanem.

2. peatükk Valla sümbolid ja nende kasutamise kord 

§ 2.  Lääne-Nigula valla lipp

 (1) Lääne-Nigula vallal on oma lipp, mille:
 1) normaalmõõdud on 105 x 165 cm;
 2) laiuse ja pikkuse suhe on 7:11;
 3) seinalipu varda pikkus on ligikaudu kolm korda suurem lipu laiusest;
 4) lipumasti kõrgus on ligikaudu kuus korda suurem lipu laiusest.

 (2) Lääne-Nigula valla lipp heisatakse alaliselt Lääne-Nigula valla ametiasutuste, teeninduskeskuste ja hallatavate asutuste hoonetel või lipumastidel.

 (3) Valla lippu võib kasutada ja heisata:
 1) Lääne-Nigula valla ja teiste kohalike omavalitsusüksuste ametlike delegatsioonide kohtumistel, kus osaleb Lääne-Nigula vald;
 2) Lääne-Nigula valla avalikel üritustel;
 3) muudel üritustel, kus on esindatud Lääne-Nigula vald;
 4) elamutele ja hoonetele teise lipuna riigilipu kõrval riiklikel pühadel;
 5) teistel juhtudel vallavalitsuse loal.

 (4) Masti heisatud lipul peab jääma lipukanga alumine serv maapinnast vähemalt kolme meetri kõrgusele.

 (5) Lipu heiskamisel leinalipuna kinnitatakse lipu ülemisse otsa 10 cm laiune must lint, mille mõlemad otsad ulatuvad kuni lipukanga alumise servani, või heisatakse lipp poolde lipumasti.

 (6) Koos teiste lippudega heisates paigutatakse Lääne-Nigula valla lipp lipurivi tagant vaadatuna järgmiselt:
 1) koos Eesti riigilipuga - Eesti riigilipust vasakule;
 2) koos Eesti riigilipu ja teise riigi lipuga - teise riigi lipust vasakule, mis on omakorda vasakul Eesti riigilipust;
 3) koos maakonnalipuga - maakonnalipust vasakule;
 4) koos teiste Eesti linnade ja valdade lippudega - tähestiku järjekorras paremalt vasakule.

 (7) Kasutamiskõlbmatuks muutunud lipp hävitatakse sündsal viisil.

 (8) Osavallad võivad kasutada osavalla lippu ja Lääne-Nigula valla lippu. Osavalla sümboolika kasutamise üle otsustab osavallakogu.

§ 3.  Lääne-Nigula valla vapp

 (1) Lääne-Nigula vallal on oma vapp.

 (2) Lääne-Nigula valla vapi kujutist kasutatakse:
 1) ametiasutuse pitsatil;
 2) valla asutuste dokumendiplankidel;
 3) valla kodulehel.

 (3) Lääne-Nigula valla vapi kujutist võib kasutada:
 1) ametiasutust ja valla piiri tähistavatel siltidel;
 2) ametiasutuse teadetel, kutsetel ja kaartidel;
 3) valla ja ametiasutuse meenetel, trükistel ja suveniiridel;
 4) andmebaasidesse esitatavatel infokandjatel (nt telefoniraamatud jne);
 5) muudel juhtudel vallavalitsuse loal ja kehtestatud tingimustel.

 (4) Osavallad võivad kasutada osavalla vappi ja Lääne-Nigula valla vappi. Osavalla sümboolika kasutamise üle otsustab osavallakogu.

§ 4.  Valla tunnustusavaldused

 (1) Vald avaldab tunnustust autasu või Lääne-Nigula valla tänukirja andmisega.

 (2) Valla tunnustusavalduste andmise kord sätestatakse volikogu poolt.

 (3) Osavald võib tunnustust avaldada. Osavalla tunnustusavalduste andmine otsustatakse osavallavanema või osavallakogu poolt

3. peatükk Volikogu esimehe ja aseesimehe valimise kord ning nende pädevus 

§ 5.  Volikogu esimehe valimine

 (1) Volikogu uue koosseisu esimehe valimisi ning hääletamist korraldab valimiskomisjon. Hääletamis- ja valimistulemused kinnitatakse valimiskomisjoni otsusega. Kui volikogule tuleb valida uus esimees seoses vallavolikogu esimehe volituste lõppemise või lõpetamisega, korraldab volikogu esimehe valimised volikogu, moodustades salajase hääletamise korraldamiseks häältelugemiskomisjoni.

 (2) Volikogu esimehe valimist korraldab uue koosseisu esimesel istungil valla valimiskomisjon. Sama kord kehtib ka volikogu järgmistel istungitel, kui esimesel istungil ei osutunud volikogu esimees valituks. Muul ajal korraldab volikogu esimehe ja aseesimehe valimist volikogu poolt avalikul hääletamisel valitud häältelugemiskomisjon.

 (3) Volikogu esimehe kandidaadi seab üles volikogu liige. Kandidaadi ülesseadmise kohta esitatakse istungi juhatajale kirjalik ettepanek, mille kohta tehakse märge volikogu istungi protokolli. Oma ülesseadmise kohta annab kandidaat suulise nõusoleku, mille kohta tehakse märge vallavolikogu istungi protokolli. Kui kandidaati ei viibi istungil, peab tema nõusolek olema eelnevalt kirjalikult esitatud.

 (4) Kandidaat võib oma kandidatuuri taandada nimekirja sulgemiseni. Nimekirja sulgemise otsustab volikogu avalikul hääletamisel ning nimekiri suletakse poolthäälte enamusega.

 (5) Kui volikogu ei otsusta teisiti, tutvustab kandidaatide nimekirjas olev isik end pärast nimekirja sulgemist ja volikogu liige võib igale kandidaadile esitada ühe küsimuse. Kui kandidaat ei viibi istungil, siis tutvustamise ja küsimuste vooru ei toimu.

 (6) Pärast kandidaatide nimekirja sulgemist ja kandidaatide tutvustamist ning küsimustele vastamist kuulutab istungi juhataja välja vaheaja, mille jooksul valimiskomisjon valmistab ette hääletamissedelid.

 (7) Hääletamissedelile kantakse kandidaatide nimed esitamise järjekorras.

 (8) Istungi juhataja jätkab istungit ning kuulutab välja hääletamise.

 (9) Enne sedelite väljajagamist kontrollib valimiskomisjon valimiskasti.

 (10) Valimiskomisjon annab hääletamissedelid volikogu liikmetele nimekirja alusel. Hääletamissedeli saamise kohta annab volikogu liige allkirja.

 (11) Volikogu esimehe valimisel on volikogu liikmel üks hääl.

 (12) Volikogu liige märgistab hääletamissedelil ristiga lahtri selle kandidaadi nime juures, kelle poolt ta hääletab ja laseb hääletamissedeli valimiskasti.

 (13) Kui volikogu esimehe kandidaatide nimekirjas on ainult üks kandidaat, hääletab volikogu liige, märgistades hääletamissedelil kandidaadi nime juures ristiga vastavalt lahtri „poolt“ või „vastu“.

 (14) Kui hääletamissedel rikutakse enne selle valimiskasti laskmist, on volikogu liikmel õigus rikutud sedeli tagastamisel saada valimiskomisjonilt uus hääletamissedel, mille kohta tehakse nimekirja vastav märge.

 (15) Hääletamine lõpeb, kui istungi juhataja on selle lõppenuks kuulutanud. Istungi juhataja informeerib 1 minut enne hääletuse lõpetamist sellest volikogu liikmeid.

 (16) Hääled loetakse avalikult kohe pärast hääletamise lõppemist. Hääletamissedel, millel on märgistatud rohkem kui ühe kandidaadi nimi või millel ei ole märgistatud ühegi kandidaadi nime või millel ei ole võimalik üheselt aru saada kelle poolt hääletati, loetakse kehtetuks.

 (17) Hääletamistulemused teeb teatavaks istungi juhataja.

 (18) Volikogu esimeheks osutub valituks kandidaat, kes saab volikogu koosseisu häälteenamuse.

 (19) Kui ükski esitatud kandidaatidest ei saa nõutavat häälteenamust, viiakse läbi kordushääletamine. Kordushääletamisel jäävad kandideerima kaks enim hääli saanud kandidaati.

 (20) Kui on üks kandidaat ja ta ei saavuta vajalikku häälteenamust, korraldatakse uus valimine, kusjuures hääletamise läbinud kandidaati enam üles seada ei saa.

 (21) Kui kordushääletusel ei saa kandidaat vajalikku häälteenamust, kuulutab istungi juhataja välja 15 minutilise vaheaja ning pärast vaheaega korraldatakse uus valimine käesolevas paragrahvis sätestatud korras, kus võib kandideerida ka valituks mitteosutunud isik(ud).

 (22) Kui kolmanda hääletusega ei õnnestu volikogule esimeest valida siis kutsutakse volikogu esimehe valimiseks kokku uus volikogu istung.

 (23) Protestid hääletamise korraldamise kohta esitatakse istungi juhatajale kirjalikult kohe pärast hääletamistulemuste teatavakstegemist. Volikogu liikme protest lahendatakse viivitamata samal volikogu istungil. Protesti rahuldamise või mitterahuldamise otsustab volikogu avalikul hääletamisel poolthäälteenamusega.

§ 6.  Volikogu aseesimehe valimine

 (1) Volikogu aseesimees valitakse salajasel hääletamisel volikogu koosseisu häälteenamusega samas korras nagu volikogu esimees.

 (2) Volikogu aseesimeheks valituks osutub kandidaat, kes saab volikogu koosseisu häälteenamuse.

 (3) Volikogu aseesimehe valimisel juhatab volikogu istungit volikogu esimees. Volikogu esimehe puudumisel jätkab istungi juhatamist volikogu vanim liige. Aseesimehe salajase hääletamise läbiviimiseks ja hääletamistulemuste kindlakstegemiseks moodustab volikogu vähemalt 3-liikmelise häältelugemiskomisjoni, kes nimetab endi hulgast komisjoni esimehe. Valimistulemused vormistatakse volikogu otsusega.

§ 7.  Volikogu esimehe ja aseesimehe pädevus

 (1) Volikogu esimees:
 1) korraldab volikogu tööd, kutsub kokku ja juhatab volikogu istungeid ning korraldab nende ettevalmistamist;
 2) esindab Lääne-Nigula valda kui omavalitsusüksust ja selle volikogu vastavalt seadusega, valla põhimäärusega ning volikogu õigusaktidega antud pädevusele;
 3) kirjutab alla volikogu õigusaktidele ja teistele volikogu dokumentidele;
 4) korraldab komisjonide tööjaotust ja kutsub vajadusel kokku komisjonide ühise koosoleku;
 5) korraldab volikogu õigusaktide eelnõude menetlemist volikogu komisjonide ja vallavalitsuse kaudu;
 6) koostab volikogu istungi päevakorra projekti;
 7) korraldab ja kontrollib volikogu õigusaktide täitmist;
 8) edastab pressile volikogu ametlikku informatsiooni;
 9) korraldab juhul, kui vallavolikogu alalise komisjoni esimees ja aseesimees puuduvad või ei saa komisjoni tegevust korraldada, vastava komisjoni tööd ning juhib vajadusel komisjoni koosolekut;
 10) informeerib volikogu liikmeid volikogule saabunud kirjadest ja nende vastustest;
 11) osaleb ametlikel vastuvõttudel, visiitidel jt. ametlikel üritustel;
 12) täidab omavalitsuse, kui tööandja ülesandeid vallavanema suhtes.

 (2) Volikogu esimehe ametikoht võib olla volikogu otsusel palgaline.

 (3) Volikogu aseesimees abistab volikogu esimeest volikogu istungite ettevalmistamisel ja juhatamisel ning asendab volikogu esimeest tema äraolekul lõikes 1 toodud ülesannete täitmisel.

4. peatükk Volikogu töökord 

§ 8.  Vallavolikogu istungi kokkukutsumine ja päevakord

 (1) Vallavolikogu istungi kutsub kokku volikogu esimees või tema äraolekul aseesimees. Uue koosseisu esimese istungi kutsub kokku valla valimiskomisjoni esimees hiljemalt seitsmendal päeval pärast valimistulemuste väljakuulutamist.

 (2) Volikogu erakorralise istungi kutsub kokku volikogu esimees või tema asendaja vallavalitsuse, volikogu komisjoni või vähemalt neljandiku volikogu koosseisu ettepanekul nende poolt tõstatatud ja kiiret otsustamist vajavate küsimuste arutamiseks. Istungi toimumise aja määrab volikogu esimees või tema asendaja, arvestades käesolevas põhimääruses sätestatut, kuid mitte hilisemaks kui kaks nädalat vastava ettepaneku esitamisest.

 (3) Istungi kokkukutsumise ettepanekus tuleb ära näidata istungile arutamiseks antavad küsimused. Kiireloomuliste küsimuste arutamiseks kokku kutsutava erakorralise istungi ettevalmistamisel võib selles osas, mis puudutab vallavalitsuse ja volikogu komisjoni poolt eelnõu läbivaatamise korda, põhimäärust mitte järgida.

 (4) Kutse volikogu istungi kokkukutsumise kohta, milles on ära näidatud istungi toimumise aeg, koht ja arutlusele tulevad küsimused, tehakse volikogu liikmetele teatavaks volikogu esimehe poolt vähemalt neli päeva enne volikogu istungit.

 (5) Kutse edastatakse volikogu liikmetele elektrooniliselt ning avaldatakse valla veebilehel. Kutsele lisatakse volikogu õigusaktide eelnõud ning nende seletuskirjad ja muud materjalid või lisatakse link valla veebilehele, millel nimetatud materjalid asuvad.

 (6) Kui volikogu liige ei saa volikogu istungil osaleda, peab ta sellest hiljemalt istungi alguseks teavitama vallasekretäri, kes edastab vastava info volikogu esimehele.

 (7) Volikogu istungi päevakorra eelnõu esitab tehtud ettepanekute ja laekunud materjalide alusel istungile kinnitamiseks volikogu esimees või tema puudumisel aseesimees. Volikogu istungi päevakorda võetakse need volikogu õigusaktide eelnõud, mis on vormistatud vastavalt valla põhimääruses sätestatud nõuetele ning mille kohta on vallavalitsus ja volikogu vastav komisjon esitanud oma arvamuse. Üldiseloomuga otsuste eelnõude kohta ei pea komisjonide arvamust olema. Volikogu sisemist töökorraldust puudutavate eelnõude kohta ei ole vallavalitsuse arvamus nõutav. Volikogu esimees võib erakorraliste asjaolude või küsimuse kiireloomulisuse korral päevakorra projekti esitada eelnõu, mis on volikogu komisjoni poolt läbi vaatamata.

 (8) Ettepanekuid volikogu istungi päevakorra kohta võivad teha kuni päevakorra kinnitamiseni volikogu liikmed, vallavanem, vallavalitsus ja volikogu komisjonid.

§ 9.  Volikogu istung

 (1) Volikogu töövorm on istung. Istungid on üldjuhul avalikud. Volikogu võib kuulutada istungi kinniseks, kui selle poolt hääletab vähemalt kaks korda enam volikogu liikmeid kui vastu või kui arutatavat küsimust puudutavate andmete avalikustamine on seadusega piiratud või keelatud.

 (2) Volikogu istung toimub üldjuhul üks kord kuus, kolmandal neljapäeval algusega kell 15.00, kui volikogu esimees või tema asendaja ei ole istungi kutses nimetanud teist korralise istungi aega.

 (3) Kui istungi toimumise päev langeb riiklikule pühale, määrab volikogu esimees istungi toimumiseks muu aja. Juulikuus üldjuhul volikogu istungit ei toimu.

 (4) Volikogu istung algab kohal olevate volikogu liikmete registreerimisega. Volikogu liige tõestab oma kohalolekut allkirjaga volikogu istungil osalejate registreerimislehel. Kui volikogu liige saabub istungile hiljem või lahkub varem, märgitakse protokolli ka tema saabumise või lahkumise kellaaeg.

 (5) Volikogu istungit juhatab volikogu esimees. Volikogu esimehe äraolekul juhatab volikogu istungit volikogu aseesimees. Juhul kui esimees või aseesimees enesetaanduse või mõne muu põhjuse tõttu ei saa oma ülesandeid istungil täita, juhatab volikogu istungit kohal olevatest volikogu liikmetest vanim liige.

 (6) Volikogu istungist võivad sõnaõigusega osa võtta vallavanem, vallavalitsuse liikmed ja vallasekretär ning volikogu esimehe poolt istungile kutsutud isikud.

 (7) Volikogu istungil osalevad isikud võivad vastava päevakorrapunkti menetlusel esineda sõnavõtuga, esitada küsimusi ja vastata küsimustele samas korras volikogu liikmega.

 (8) Volikogu istung koos vaheaegadega kestab kuni 5 tundi, kui volikogu ei otsusta teisiti. Vajadusel jätkatakse volikogu istungit teisel päeval, istungi toimumise aja määrab volikogu esimees.

 (9) Volikogu istungil tehakse vähemalt iga 1,5-tunnise töö järel vaheaeg 15 minutit.

§ 10.  Päevakorra kinnitamine ja muutmine

 (1) Volikogu istungi päevakord kinnitatakse volikogu poolthäälteenamusega vastavalt volikogu liikmetele edastatud päevakorra eelnõule.

 (2) Päevakorra eelnõus märgitud küsimuse väljajätmise otsustab volikogu poolthäälteenamusega. Päevakorra eelnõus märgitud küsimuse väljajätmine peab olema põhjendatud ning põhjus märgitakse volikogu istungi protokolli.

 (3) Ettepanekuid päevakorra eelnõu kohta võivad kuni päevakorra kinnitamiseni teha:
 1) volikogu liikmed;
 2) volikogu komisjon;
 3) volikogu fraktsioon;
 4) vallavanem või teda asendav vallavalitsuse liige;
 5) vallasekretär või tema asendaja.

 (4) Kinnitatud päevakorras võib küsimuste järjekorda muuta vallavolikogu poolthäälteenamusega.

 (5) Päevakorra eelnõus märkimata küsimusi saab päevakorda võtta volikogu koosseisu häälteenamusega. Päevakorda võib võtta küsimusi, mis ei nõua õigusakti vastuvõtmist.

 (6) Päevakorra väliselt edastatakse teateid või käsitletakse volikogu istungil päevakorra lõpus:
 1) proteste protseduurireeglite rikkumise kohta;
 2) istungi läbiviimist puudutavaid küsimusi istungi juhataja ettepanekul;
 3) ettepanekuid töö ajagraafiku muutmiseks;
 4) teadaandeid volikogu liikmetele ja komisjonidele. Teateid edastab volikogu istungi juhataja, kusjuures teadaande tekst antakse istungi juhatajale kirjalikult;
 5) volikogu istungi juhataja annab selgelt märku, kui päevakorra punkti arutamine päevakorra väliste teadete käsitlemiseks katkestatakse või kui seda jätkatakse.

 (7) Volikogu õigusakti eelnõu arutelu koosneb ettekandest, kaasettekandest, küsimustest ning nendele vastamisest, sõnavõttudest, ettekandja ja kaasettekandja lõppsõnast. Küsimusi saab esitada peale ettekande ja kaasettekande ärakuulamist.

 (8) Volikogu võib poolthäälte enamusega piirata päevakorrapunkti arutamise aega.

 (9) Volikogu istungi läbiviimisel:
 1) päevakorrapunkti tutvustamiseks antakse ettekandjale kuni 20 ja kaasettekandjale kuni 10 minutit;
 2) sõnavõtuks antakse arutatavas päevakorrapunktis maksimaalselt 5 minutit;
 3) küsimuse esitamiseks ettekandjale antakse 1 minut;
 4) igas päevakorrapunktis on käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud isikutel õigus ühele sõnavõtule, volikogu liikmel lisaks kahele küsimusele, kusjuures küsimusi saab esitada ainult ettekandjale ja kaasettekandjale;
 5) ettekandjal ja kaasettekandjal on õigus lõppsõnale kestusega kuni 1 minut;
 6) istungi juhataja katkestab ettekande, kaasettekande, sõnavõtu või küsimuse teemast ilmse kõrvalekaldumise või ajalimiidi ületamise korral;
 7) istungi juhatajal on õigus anda ettekandjale ja kaasettekandjale 5 minutit ning sõnavõtjale 2 minut lisaaega;
 8) sõnavõtusoovist ja küsimuse esitamisest teatatakse istungi juhatajale käetõstmisega, sõna antakse taotlemise järjekorras;
 9) muudatusettepanek volikogu õigusakti eelnõu kohta esitatakse kirjalikult istungi juhatajale;
 10) enne õigusakti eelnõu hääletusele panemist teatab istungi juhataja kõikidest kirjalikult laekunud muudatusettepanekutest nende laekumise järjekorras ja teeb vajadusel ettepaneku hääletamiseks.
 11) Muudatusettepaneku menetlemisel antakse sõna muudatusettepaneku esitajale, juhtivkomisjoni esindajale ja vallavalitsuse esindajale. Muudatusettepaneku menetlemisel võib esitada küsimusi muudatusettepaneku esitajale ja esineda sõnavõtuga.
[RT IV, 03.09.2019, 1 - jõust. 06.09.2019]

 (10) Enne hääletamist võib istungi juhataja anda küsimuseks sõna üksnes hääletusprotseduuri kohta. Hääletamise ajal sõna ei anta.

 (11) Volikogu võib eelnõu arutamise katkestada selle igal etapil, välja arvatud eelnõu esimesel lugemisel. Kui katkestamise ettepaneku teeb eelnõu algataja, katkestatakse arutamine hääletamata. Kui katkestamise ettepaneku teeb volikogu liige, fraktsioon või komisjon, paneb istungi juhataja katkestamise ettepaneku hääletamisele pärast juba esitatud muudatus- ja parandusettepanekute läbiarutamist.

 (12) Volikogu võib töökorralduslikes või õigusakti andmist mittenõudvates küsimustes vastu võtta istungi protokolli kantavaid otsustusi.

 (13) Kui istungi päevakorrapunkti kohta ei ole esitatud volikogu õigusakti eelnõud, koosneb arutelu ettekandest ja kaasettekandest ning küsimustele vastamisest.

 (14) Kui istungi päevakorras on arupärimisele vastamine, koosneb arutelu ettekandest, küsimustele vastamisest ja arupärija repliigist. Küsimuste esitamise eesõigus on arupärimise esitajal.

 (15) Kui istungi päevakorras on informatsiooni ärakuulamine, koosneb arutelu informatsiooni esitamisest ja küsimustele vastamisest.

§ 11.  Vallavolikogu istungi salvestamine

 (1) Kui volikogu istungit soovitakse audio- või videovahendiga salvestada, v.a volikogu protokolli koostamiseks helisalvestise tegemine, tuleb sellest volikogu istungi algul või enne salvestamist volikogu teavitada.

 (2) Istungi protokollija võib teha istungist audiosalvestuse. Salvestist kasutatakse protokolli koostamiseks ning see on mõeldud asutusesiseseks kasutamiseks. Salvestisi säilitatakse dokumendiregistris volikogu istungi vastava protokolli juures. Salvestisi säilitatakse 1 aasta.

 (3) Salvestistega on õigus tutvuda volikogu liikmetel, vallavalitsuse liikmetel ning ametiasutuse teenistujatel. Vajadusel võib salvestist kasutada järelevalve-, uurimis- või kohtumenetluses.

§ 12.  Hääletamine volikogus

 (1) Volikogu ainupädevusse kuuluvaid küsimusi otsustatakse hääletamise teel. Muudes küsimustes hääletatakse juhul, kui vähemalt üks volikogu liige seda nõuab.

 (2) Hääletamine volikogus on avalik, v.a. isikuvalimised, mis otsustatakse salajasel hääletamisel. Kolmandiku istungil osalevate volikogu liikmete nõudel toimub nimeline hääletamine.

 (3) Hääletamisest võtavad osa ainult istungil viibivad volikogu liikmed. Volikogu liige ei saa hääletamisõigust edasi volitada.

 (4) Hääletamisele pandud küsimus peab olema formuleeritud nii, et sellele oleks võimalik vastata „poolt“, „vastu“ või „erapooletu“. Erisused võivad olla isikuvalimistel hääletamisel.

 (5) Volikogu õigusakt võetakse vastu poolthäälte enamusega, kui seaduses ei ole sätestatud volikogu koosseisu häälteenamuse nõuet.

 (6) Hääletamisel loetakse poolthäälte enamuseks, kui volikogu istungil osalevatest volikogu liikmetest hääletab otsuse poolt rohkem kui vastu, koosseisu häälteenamuseks, kui poolt hääletab rohkem kui pool volikogu koosseisust.

 (7) Volikogu õigusakti eelnõu kohta esitatud muudatusettepanekud pannakse hääletamisele ning otsustatakse poolthäälte enamusega. Kui ühe ja sama sätte kohta on esitatud mitu konkureerivat muudatusettepanekut, käsitletakse neid koos, esitamise järjekorras. Vastuvõetuks loetakse enim poolthääli saanud ettepanek.

 (8) Isikuvalimistel, kus ei nõuta volikogu koosseisu häälteenamust, loetakse valituks poolthäälte enamusega enim hääli saanud kandidaat.

 (9) Hääletamise tulemused fikseerib istungi juhataja.

 (10) Kui hääletamise tulemusel jagunevad poolt- ja vastuhääled võrdselt, korraldatakse veel kord arutelu ja pärast arutelu kordushääletus. Vajadusel võib istungi juhataja välja kuulutada kuni 15 minutilise vaheaja. Kui ka kordushääletus ei anna tulemust, peatatakse päevakorra punkti arutelu ja teemat jätkatakse järgmisel volikogu istungil.

§ 13.  Isikuvalimised

 (1) Isikuvalimisteks korraldatakse salajane hääletamine.

 (2) IIsikuvalimised korraldatakse samadel alustel volikogu esimehe valimisega. Hääletamise läbiviimiseks ja hääletamistulemuste kindlakstegemiseks moodustab volikogu vähemalt 3-liikmelise häältelugemiskomisjoni, kes nimetab endi hulgast komisjoni esimehe. Valimistulemused vormistatakse volikogu otsusena.
[RT IV, 03.09.2019, 1 - jõust. 06.09.2019]

§ 14.  Arupärimised ja volikogu liikme kirjalikud küsimused

 (1) Volikogu liikmel on õigus esitada kirjalik arupärimine volikogu määruste ja otsuste täitmise kohta volikogu määratud, valitud või kinnitatud isikutele.

 (2) Arupärimine esitatakse kirjalikult vallasekretäri kaudu, volikogu esimehe kaudu või antakse üle avalikult volikogu istungil istungi juhatajale.

 (3) Arupärimine peab sisaldama arupärimise põhjendust ja sellele vastamise viisi, millisteks on suuline vastus volikogu istungil või kirjalik vastus arupärijale.

 (4) Kirjaliku vastuse nõudmisel esitatakse vastus arupärimisele 30 päeva jooksul pärast arupärimise kättesaamist adressaadi poolt.

 (5) Kirjaliku ja suulise vastuse nõudmisel esitatakse vastus arupärimisele ühe kuu jooksul pärast arupärimise kättesaamist adressaadi poolt ning kantakse suuliselt ette järgmisel korralisel volikogu istungil.

§ 15.  Volikogu istungi protokoll

 (1) Volikogu istungi käik protokollitakse. Istungi protokollimise korraldab vallasekretär.

 (2) Volikogu istungi protokolli koostamiseks võib istungit helisalvestada. Istungi helisalvestusi võivad volikogu ja vallavalitsuse liikmed ning huvitatud isikud kuulata vallavalitsuse ruumides vallasekretäri juuresolekul. Tehniliste võimaluste olemasolul võib istungi salvestise avaldada valla veebilehel.

 (3) Istungi protokoll (edaspidi protokoll) peab vastama haldusdokumentidele kehtestatud põhinõuetele.

 (4) Protokolli märgitakse:
 1) istungi toimumise aeg ja koht;
 2) istungist osavõtjate nimed;
 3) kinnitatud päevakord;
 4) arutlusel olnud küsimused ja nende kohta esitatud ettepanekud;
 5) vastuvõetud otsused;
 6) hääletustulemused, kui küsimus otsustati hääletamise teel;
 7) otsustajate, küsimuste algatajate ja sõnaõigusega isikute eriarvamused;
 8) märked volikogu liikmete istungile saabumise ja lahkumise kohta.

 (5) Protokolli juurde lisatakse istungist osavõtnud volikogu liikmete registreerimisleht, vastuvõetud otsuste ja määruste originaalid ning häältelugemiskomisjoni protokollid isikuvalimiste kohta.

 (6) Protokollile kirjutab alla volikogu esimees või tema asendaja, kes vastutab protokolli õigsuse eest.

 (7) Protokoll avalikustatakse hiljemalt seitsmendal tööpäeval pärast istungit. Protokollid avalikustatakse valla veebilehel dokumendiregistri kaudu. Üldkättesaadavaks ei tehta protokollides sisalduvaid andmeid, mille väljastamine on seadusega piiratud või mõeldud valla ametiasutuse siseseks kasutamiseks.

 (8) Volikogu liikmel on õigus teha protokolli kohta märkusi kolme tööpäeva jooksul pärast protokolli väljapanemist. Märkused lisatakse protokollile.

5. peatükk Volikogu komisjonide moodustamise kord, komisjonide õigused ja kohustused, pädevus ning töökord, esimeeste ja aseesimeeste valimise kord, volikogu fraktsioon 

§ 16.  Volikogu komisjoni moodustamine ja muutmine

 (1) Volikogu moodustab alatisi ja ajutisi komisjone. Komisjoni tegevusvaldkond, liikmete arv ning tegutsemise tähtaeg määratakse komisjoni moodustamise otsuses.

 (2) Alatised komisjonid moodustatakse volikogu volituste ajaks valdkondade kaupa volikogu tegevuse kavandamiseks ja korraldamiseks, volikogule ja valitsusele arvamuse esitamiseks, samuti volikogu istungitel arutamisele tulevate küsimuste ning volikogu õigusaktide eelnõude ettevalmistamiseks ja kooskõlastamiseks.

 (3) Komisjonide esimehed ja aseesimehed valitakse volikogu liikmete hulgast. Teised komisjoni liikmed kinnitab volikogu komisjoni esimehe esildusel, arvestades erakondade ja valimisliitude proportsionaalsust. Igal volikogu liikmel on õigus kuuluda vähemalt ühte komisjoni.

 (4) Komisjoni (va revisjonikomisjon) koosseis kinnitatakse ja koosseisu muudetakse volikogu otsusega avalikul hääletamisel. Revisjonikomisjoni puhul valitakse kõik komisjoni liikmed salajase hääletamise teel.

 (5) Komisjoni liikme kinnitamisel või valimisel on eelduseks tema nõusolek. Kui komisjoni liikmeks kandideerija ei viibi komisjoni koosseisu kinnitamise juures, peab tema nõusolek olema kirjalik.

 (6) Valmisperioodi kestel vaadatakse komisjoni koosseis üle ja kinnitatakse komisjoni esimehe ja aseesimehe uuesti valimise korral. Komisjoni koosseisu muudetakse lähtudes vajadusest järgida seadustest ja valla õigusaktidest tulenevat proportsionaalsuse põhimõtet.

 (7) Komisjoni liikme koosseisust väljaarvamise otsustab volikogu komisjoni esimehe ettepanekul kas komisjoni liikme või teda komisjoni esitanud erakonna, valimisliidu või fraktsiooni avalduse alusel või juhul, kui komisjoni liige ei ole osalenud vähemalt kolmel järjestikusel komisjoni koosolekul.

 (8) Komisjoni tööd juhib komisjoni esimees, kes:
 1) koostab komisjoni tööplaani ja koosolekute päevakorra;
 2) valmistab ette, kutsub kokku ja juhatab komisjoni koosolekuid;
 3) jaotab vajadusel komisjoni liikmete vahel tööülesanded;
 4) annab komisjoni tööst aru volikogule, esindab komisjoni volikogu istungil ja suhetes kolmandate isikutega või volitab selleks teisi komisjoni liikmeid;
 5) korraldab komisjoni info- ja kirjavahetust;
 6) allkirjastab komisjonile esitatud pöördumiste ja märgukirjade vastused;
 7) täidab teisi valla põhimäärusest tulenevaid ülesandeid.

 (9) Komisjoni esimehe volitusel, tema äraolekul või komisjoni esimehe tagasiastumise korral täidab komisjoni esimehe ülesandeid aseesimees.

 (10) Alatise komisjoni tegevus lõpeb koos volikogu koosseisu volituste lõppemisega. Volikogu võib oma otsusega lõpetada alatise komisjoni tegevuse ka enne volikogu koosseisu volituste lõppemist. Ajutise komisjoni tegevus lõpeb talle antud ülesande täitmisega või muul ajal vastavalt volikogu otsusele.
[RT IV, 03.09.2019, 1 - jõust. 06.09.2019]

§ 17.  Komisjoni pädevus

 (1) Volikogu esimees suunab komisjonile läbivaatamiseks:
 1) volikogu õigusaktide eelnõud;
 2) vallavalitsuse poolt komisjoni arvamuse saamiseks või informatsiooniks esitatu;
 3) isikute avaldused.

 (2) Komisjonil on õigus:
 1) algatada ja esitada volikogu õigusakti eelnõusid;
 2) teha ettepanekuid volikogu istungi päevakorra, volikogu ja teiste komisjonide menetluses olevate volikogu õigusaktide eelnõude kohta;
 3) algatada arutelusid vallaelu küsimustes;
 4) saada vallavalitsuselt komisjoni menetluses oleva küsimusega seotud täiendavaid dokumente ja teavet;
 5) kaasata oma töösse asjatundjaid ja tellida eelarveliste vahendite olemasolul tasulisi ekspertiise, kooskõlastades selle eelnevalt volikogu esimehega.

 (3) Komisjoni ettepanekud ja seisukohad on volikogu ja vallavalitsuse õigusaktide vastuvõtmisel soovitusliku ja/või nõuandva iseloomuga.

§ 18.  Komisjoni koosolek

 (1) Komisjoni töövorm on koosolek. Komisjoni koosolek kutsutakse kokku vajadusel.

 (2) Koosoleku kutsub kokku komisjoni esimees, tema äraolekul komisjoni aseesimees. Komisjoni esimees, või tema äraolekul aseesimees, on kohustatud komisjoni koosoleku kokku kutsuma kolmandiku komisjoni liikmete kirjalikul nõudel.

 (3) Komisjoni kokkukutsumisest ja päevakorrast tuleb komisjoni liikmeid teavitada vähemalt neli päeva enne komisjoni koosoleku toimumist, kutsele lisatakse koosoleku materjalid või link valla veebilehel, millel nimetatud materjalid asuvad. Erandjuhtudel võib komisjonile materjale edastada ka hiljem. Komisjoni koosoleku päevakord edastatakse teadmiseks vallasekretärile.
[RT IV, 03.09.2019, 1 - jõust. 06.09.2019]

 (4) Komisjon on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtab osa vähemalt pool komisjoni koosseisust, sh esimees või aseesimees. Otsustused tehakse avalikul hääletusel poolthäälte enamusega.

 (5) Komisjoni koosolekud on kinnised. Koosoleku juhataja võib kuulutada koosoleku avalikuks, kui koosoleku päevakorras olevaid küsimusi puudutavate andmete avalikustamine ei ole seadusega keelatud või piiratud. Komisjoni koosolekust võivad sõnaõigusega osa võtta vallavanem, vallavalitsuse liikmed, komisjoni mittekuuluvad volikogu liikmed ning komisjoni esimehe poolt koosolekule kutsutud isikud.

 (6) Komisjoni koosoleku kohta koostatakse protokoll, mis sisaldab koosoleku päevakorra, toimumise aja, koosolekust osa võtnud isikute nimekirja, komisjoni otsused ja komisjoni liikmete eriarvamused. Protokoll peab vastama haldusdokumentidele kehtestatud põhinõuetele. Protokolli vormistamise ja kättesaadavuse eest vastutab komisjoni esimees. Protokollile kirjutab alla koosoleku juhataja.

 (7) Koosoleku otsustused ettepanekute või taotlustega volikogule või vallavalitsusele vormistatakse vajadusel eraldi dokumendina ja esitatakse registreerimiseks valla ametiasutusele.

 (8) Protokollid peavad olema kättesaadavad valla ametiasutuses hiljemalt viiendal tööpäeval pärast komisjoni koosoleku toimumist. Protokollid avalikustatakse valla veebilehel dokumendiregistri kaudu. Üldkättesaadavaks ei tehta protokollides sisalduvaid andmeid, mille väljastamine on seadusega piiratud või mõeldud valla ametiasutuse siseseks kasutamiseks.

§ 19.  Eelnõude ja dokumentide menetlemine komisjonis

 (1) Komisjon on kohustatud tema menetlusse suunatud volikogu õigusakti eelnõu läbi vaatama hiljemalt järgmiseks volikogu istungiks kui volikogu esimees ei ole määranud pikemat läbivaatamise tähtaega. Märgukiri ja selgitustaotlus vaadatakse läbi seaduses sätestatud tähtajal, muud dokumendid vaadatakse läbi volikogu esimehe määratud tähtajal.

 (2) Õigusakti eelnõu esitamisel mitmesse komisjoni määrab volikogu esimees juhtiva komisjoni.

 (3) Märgukirja, selgitustaotluse ja muude dokumentide kohta annab komisjon oma seisukoha ning esitab selle kirjalikult volikogu esimehele. Komisjonile adresseeritud märgukirjale, selgitustaotlusele või muule talle suunatud kirjale vastab komisjon, vastuse allkirjastab komisjoni esimees või teda asendav komisjoni liige. Vastus vormistatakse volikogu kirjaplangile.

 (4) Eelnõu menetlemisel volikogus esitab komisjoni esimees komisjoni seisukoha, kuid ei ole hääletamisel seotud komisjoni otsustusega.

 (5) Volikogu esimees edastab volikogu üldaktide ja vastavat piirkonda puudutavad üksikaktide eelnõud osavallakogu esimehele ja osavallavanemale.
[RT IV, 03.09.2019, 1 - jõust. 06.09.2019]

§ 20.  Komisjonide ühine koosolek

 (1) Volikogu komisjonid võivad volikogu esimehe ettepanekul või komisjonide esimeeste omavahelisel kokkuleppel korraldada ühise koosoleku.

 (2) Komisjonide ühist koosolekut juhib eelnõu juhtivkomisjoni esimees või üks komisjoni esimeestest omavahelisel kokkuleppel.

§ 21.  Elektrooniline koosolek

 (1) Vajadusel ja tehniliste võimaluste olemasolul võib komisjoni liige komisjoni koosolekul osaleda elektrooniliselt. Elektroonilise koosolekul osalemise otsustab komisjoni esimees, tema äraolekul aseesimees või volikogu esimees. Komisjoni liikme(te) elektrooniliselt koosolekul osalemise kohta tehakse protokolli sellekohane märge.

 (2) Erandolukorras ja üksikküsimuse otsustamiseks võib komisjoni esimees või tema äraolekul aseesimees volikogu esimehe teadmisel korraldada komisjoni elektroonilise koosoleku ja hääletuse. Elektroonilise hääletuse korral peavad komisjoni liikmed etteantud ajavahemiku jooksul edastama elektrooniliselt oma seisukoha arutatava küsimuse kohta. Elektroonilise koosoleku toimumise korral tehakse protokolli sellekohane märge.

§ 22.  Komisjoni tööplaan ja tööaruanne

 (1) Komisjoni esimees koostab ja komisjon kinnitab hiljemalt 1. veebruariks jooksva aasta tööplaani. Tööplaan esitatakse teadmiseks volikogu esimehele ja avalikustatakse valla veebilehel.

 (2) Komisjoni esimees koostab eelmise kalendriaasta tööaruande ja tutvustab seda korralisel volikogu istungil vähemalt üks kord aastas.

§ 23.  Revisjonikomisjoni kontrollifunktsiooni täitmise kord

 (1) Volikogu revisjonikomisjon moodustatakse seadus sätestatud korras.

 (2) Revisjonikomisjoni kontrollifunktsiooni täidavad revisjonikomisjoni liikmed, kellel on kontrolliülesandes pandud ülesannete täitmiseks õigus:
 1) saada kontrollitavas asutuses teavet, tutvuda kõigi vajalike dokumentidega ja saada vajadusel nende koopiaid ning kirjalikke seletusi;
 2) pääseda koos kontrollitava asutuse esindajaga asutuse objektidele ja ruumidesse;
 3) kaasata oma tegevusse spetsialiste.

 (3) Kontrollimised toimuvad kirjaliku ühekordse kontrolliülesande alusel, mille valmistab ette revisjonikomisjon. Kontrolliülesanne sisaldab kontrollitava asutuse nime, kontrolli eesmärki ja ulatust, kontrollijate nimesid ja kontrollimise aega. Kontrolliülesandele kirjutab alla revisjonikomisjoni esimees. Kontrolliülesanne tehakse teatavaks kontrollitava asutuse juhile ning kontrollülesandest teavitatakse vallavanemat või tema asendajat.

 (4) Volikogul on õigus anda revisjonikomisjonile ühekordne kontrollülesanne.

 (5) Kontrollijal ei ole õigust takistada kontrollitava asutuse tööd. Kontrollija võib kontrollimise käigus teatavaks saanud andmeid kasutada ainult kontrollimise huvides.

 (6) Kontrollimise tulemusi ei avaldata enne revisjonikomisjoni vastavat otsust. Kontrollimise tulemused vormistatakse revisjoniaktiga.

 (7) Aktis märgitakse kontrollitava asutuse nimi ja alluvus, kontrolliülesanne, kontrollijate nimed ja ametinimetused, kontrollitava asutuse juhi nimi, kontrollitav periood ja kontrollimise aeg. Sõltuvalt ülesandest ja tulemustest käsitletakse aktis:
 1) riigi ja valla õigusaktide järgimist kontrollitavas asutuses;
 2) vallavara kasutamise õigsust;
 3) vallaeelarve tulude laekumise tagamist ja eelarvevahendite kasutamise sihipärasust;
 4) tehingute ja majandusliku tegevuse otstarbekust;
 5) raamatupidamise ja aruandluse tõepärasust.

 (8) Revisjonikomisjoni otsus ja revisjoniakt saadetakse valitsusele, kes võtab revisjoniakti suhtes seisukoha ja esitab selle kümne päeva jooksul revisjonikomisjonile. Revisjonikomisjon esitab nimetatud dokumendid volikogule otsuse tegemiseks kontrolli tulemuste realiseerimise kohta, lisades nendele dokumentidele otsuse tegemiseks vajaliku volikogu õigusakti eelnõu.

§ 24.  Revisjonikomisjoni aruandekohustus

 (1) Revisjonikomisjon esitab vähemalt kord aastas kirjaliku aruande oma tegevuse kohta volikogu istungil.

 (2) Revisjonikomisjonil on kohustus esitada volikogule kirjalik aruanne majandusaasta aruande kohta.

 (3) Revisjonikomisjoni aruanne avaldatakse valla veebilehel.

§ 25.  Volikogu fraktsioon

 (1) Volikogu fraktsiooni võivad moodustada vähemalt kolm volikogu liiget. Fraktsioon moodustatakse volikogu volituste ajaks.

 (2) Fraktsiooni registreerimise aluseks on volikogu esimehele esitatud volikogu liikmete kirjalik avaldus, milles näidatakse fraktsiooni nimetus, liikmete nimed, fraktsiooni esimees, aseesimees ja soovi korral muud andmed. Avaldusele kirjutavad alla avalduses nimetatud isikud. Informatsiooni avaldusest esitab volikogu esimees volikogu istungile. Fraktsiooni tegevus algab tema registreerimisest volikogu istungil. Vastav märge kantakse istungi protokolli. Muudatuste tegemine fraktsiooni koosseisus toimub fraktsiooni esimehe esitatud avalduse alusel samas korras.

 (3) Fraktsiooni liikmeks astuda või fraktsioonist välja astuda saab kirjaliku avalduse alusel. Volikogu liige võib samaaegselt olla ainult ühe fraktsiooni liige. Ühes nimekirjas volikogusse valitud volikogu liikmed saavad moodustada ühe fraktsiooni.

 (4) Fraktsiooni liikmel on õigus igal ajal lahkuda fraktsiooni koosseisust, informeerides sellest kirjalikult fraktsiooni ja volikogu esimeest, kes teeb selle teatavaks volikogu istungil. Fraktsiooni liikme võib fraktsioonist välja arvata kõigi ülejäänud fraktsiooni liikmete ühisel otsusel, mis on nende kõigi poolt allkirjastatud. Vastav otsus edastatakse volikogu esimehele, kes teeb selle teatavaks volikogu istungil.

 (5) Fraktsiooni tegevuse lõpetamiseks esitavad fraktsiooni kuuluvad volikogu liikmed volikogule vastava kirjaliku avalduse, millel on kõigi fraktsiooni kuuluvate volikogu liikmete allkirjad. Fraktsiooni tegevus loetakse lõpetatuks juhul, kui fraktsiooni jääb alla kolme volikogu liikme.

6. peatükk Vallavanema valimise kord, vallavanema õigused ja kohustused ning vallavanema asendamise kord 

§ 26.  Vallavanema valimine

 (1) Vallavanemaks võib volikogu valida teovõimelise Eesti Vabariigi kodaniku, kes valdab eesti keelt ning kes oma hariduse, töökogemuste ja tervisliku seisundi poolest on suuteline täitma vallavanema ülesandeid.

 (2) Volikogu võib vallavanema kandidaadi leidmiseks välja kuulutada ka avaliku konkursi. Konkursi korraldamise tingimused sätestatakse volikogu poolt.

 (3) Volikogu valib vallavanema oma volituste ajaks salajasel hääletamisel.

 (4) Vallavanema kandidaadi ülesseadmine toimub järgmises korras:
 1) kandidaadi võib üles seada volikogu liige, kes esitab selle kohta istungi juhatajale ettepaneku. Kui vallavanem valitakse avaliku konkursi korras, siis on kandidaatide esitamise õigus konkurssi läbi viival komisjonil;
 2) kandidaadid nummerdatakse ülesseadmise järjekorras ja kantakse kandidaatide nimekirja;
 3) nimekirja sulgemise otsustab volikogu avalikul hääletamisel poolthäälte enamusega;
 4) kui volikogu ei otsusta teisiti, tutvustab kandidaatide nimekirjas olev isik end pärast nimekirja sulgemist, esitab oma programmi kuni kümne minuti jooksul ning igal volikogu liikmel on õigus esitada kandidaadile kuni 3 küsimust. Pärast küsimustele vastamise lõppu on kandidaadil õigus lõppsõnaks kuni 1 minuti jooksul.

 (5) Pärast nimekirja sulgemist moodustatakse vähemalt kolmeliikmeline häältelugemiskomisjon, kes nimetab enda hulgast komisjoni esimehe. Komisjon valmistab ette hääletamissedelid.

 (6) Hääletamissedelile kantakse kandidaatide nimed esitamise järjekorras.

 (7) Istungi juhataja jätkab istungit ning kuulutab välja hääletamise.

 (8) Enne sedelite väljajagamist kontrollib häältelugemiskomisjon valimiskasti.

 (9) Häältelugemiskomisjon annab hääletamissedelid volikogu liikmetele nimekirja alusel. Hääletamissedeli saamise kohta annab volikogu liige allkirja.

 (10) Vallavanema valimisel on volikogu liikmel üks hääl.

 (11) Volikogu liige märgistab hääletamissedelil ristiga lahtri selle kandidaadi nime juures, kelle poolt ta hääletab ja laseb hääletamissedeli valimiskasti.

 (12) Kui vallavanema kandidaatide nimekirjas on ainult üks kandidaat, hääletab volikogu liige, märgistades hääletamissedelil kandidaadi nime juures ristiga vastavalt lahtri „poolt“ või „vastu“.

 (13) Kui hääletamissedel rikutakse enne selle valimiskasti laskmist, on volikogu liikmel õigus rikutud sedeli tagastamisel saada häältelugemiskomisjonilt uus hääletamissedel, mille kohta tehakse nimekirja vastav märge.

 (14) Hääletamine lõpeb, kui istungi juhataja on selle lõppenuks kuulutanud.

 (15) Hääled loetakse avalikult kohe pärast hääletamise lõppemist. Hääletamissedel, millel on märgistatud rohkem kui ühe kandidaadi nimi või millel ei ole märgistatud ühegi kandidaadi nime või millel tehtud valik ei ole üheselt mõistetav, loetakse kehtetuks.

 (16) Hääletamistulemused teeb teatavaks istungi juhataja.

 (17) Vallavanemaks osutub valituks kandidaat, kes saab volikogu koosseisu häälteenamuse.

 (18) Kui ükski kandidaatidest ei saa nõutavat häälteenamust, viiakse läbi kordushääletamine kahe esimeses voorus enam hääli saanud kandidaadi vahel. Kui on üks kandidaat ja ta ei saavuta vajalikku häälteenamust, korraldatakse uus valimine, kusjuures hääletamise läbinud kandidaati enam üles seada ei saa.

 (19) Kui kordushääletusel ei saa kandidaat vajalikku häälteenamust, kuulutab istungi juhataja välja 15 minutilise vaheaja ning pärast vaheaega korraldatakse uus valimine käesolevas lõikes sätestatud korras, kus võib kandideerida ka valituks mitteosutunud isik. Kui ükski kandidaat ei saavuta vajalikku häälteenamust, jätkatakse küsimuse arutelu järgmisel volikogu istungil lõikes 5 sätestatud korras.

 (20) Protestid hääletamise korraldamise kohta esitatakse istungi juhatajale kirjalikult kohe pärast hääletamistulemuste teatavakstegemist. Volikogu liikme protest lahendatakse viivitamata samal volikogu istungil. Protesti rahuldamise või mitterahuldamise otsustab volikogu avalikul hääletamisel poolthäälteenamusega.

 (21) Valimistulemused vormistatakse volikogu otsusega.

§ 27.  Vallavanema pädevus

 (1) Vallavanem tegutseb Eesti Vabariigi, volikogu ja vallavalitsuse õigusaktide ning käesoleva põhimääruse alusel.

 (2) Vallavanem on vallavalitsuse täitevorgani ja ametiasutuse juht, kes:
 1) esitab volikogule kinnitamiseks vallavalitsuse liikmete arvu, vallavalitsuse struktuuri ja vallavalitsuse liikmed, ettepaneku vallavalitsuse täiendava liikme kinnitamiseks ja vallavalitsuse liikme vabastamiseks valitsuse liikme kohustustest;
 2) korraldab vallavalitsuse istungite ettevalmistamist, kinnitab vallavalitsuse istungi päevakorra projekti ning kutsub kokku vallavalitsuse istungi;
 3) juhib vallavalitsuse istungeid;
 4) kirjutab alla vallavalitsuse õigusaktidele ning teistele vallavalitsuse dokumentidele, korraldab nende täitmist ning vastutab nende seaduslikkuse eest;
 5) juhib ja korraldab valla ametiasutuste teenistust;
 6) koostab ametiasutuse teenistuskohtade koosseisu ja teenistusgruppideks liigitamise eelnõu ning esitab selle kehtestamiseks vallavolikogule;
 7) kehtestab seadustest ja teistest õigusaktidest tulenevalt ametiasutuse tööd reguleerivad eeskirjad, juhised ja korrad (teenistusalased aktid) ning tagab ametiasutuse ametnike ja töötajate informeerimise vastavatest aktidest;
 8) kinnitab ametnike ametijuhendid, nimetab ametnikud konkursi korras ametikohale ning sõlmib töötajatega töölepingud ja täidab teisi õigusaktidega asutuse juhi või tööandja pädevusse antud ülesandeid;
 9) sõlmib ametiasutuse pädevusse kuuluvates ülesannetes valla nimel lepingud või volitab selleks vajadusel teisi ametnikke, töötajaid või isikuid;
 10) otsustab vallavalitsuse ülesannete täitmiseks vajamineva vara hankimise või teenuste tellimise kooskõlas riigihangete seadusega;
 11) otsustab valla ametiasutuste pädevusse kuuluvaid küsimusi, kui nende otsustamine ei ole seaduse või seaduse alusel antud õigusaktidega pandud ametiasutuse ametnikele;
 12) nimetab ametisse ja vabastab ametist vallasekretäri, ametiasutuse ametnikud ning sõlmib töölepingud ametiasutuse teenistujatega;
 13) esitab vallavalitsusele ametisse nimetamiseks osavallavanemate ja ametiasutuse hallatavate asutuste juhtide kandidaadid ning sõlmib ametiasutuse hallatavate asutuste juhtidega töölepingud;
 14) annab valitsuse liikmete ja muude talle vahetult alluvate isikute kohta ning vallavalitsuse ja tema ametiasutuste sisemise töö korraldamiseks käskkirju;
 15) esindab valda, vallavalitsust ja ametiasutust kõigi õigustega suhetes juriidiliste ja füüsiliste isikutega.

 (3) On valla kriisikomisjoni esimees ja kinnitab kriisikomisjoni koosseisu.

 (4) Vallavanem täidab muid talle Eesti Vabariigi õigusaktidega ning käesoleva põhimäärusega antud ülesandeid.

§ 28.  Vallavanema tasustamine ning soodustuste määramine

 (1) Vallavolikogu määrab otsusega vallavanema palga ning lisatasud.

 (2) Vallavanemale hüvitiste või toetuste määramise ja maksmise ning soodustuste rakendamise otsustab vallavolikogu, lähtudes kohaliku omavalitsuse korralduse seadusega sätestatust.

§ 29.  Vallavanema puhkusele lubamine ja teenistuslähetusse saatmine

 (1) Vallavanemal on õigus 35-kalendripäevasele põhipuhkusele ja talle kohaldatakse töölepingu seaduse §-des 54 ja 59–71 sätestatud puhkuseregulatsiooni.

 (2) Vallavanema puhkusele lubamine vormistatakse volikogu esimehe käskkirjaga.

 (3) Vallavanemal on õigus teenistuslähetuse kulude hüvitamisele õigusaktidega kehtestatud tingimustel, ulatuses ja korras.

 (4) Vallavanema riigisisese ja välislähetusse saatmise otsustab volikogu esimees ning lähetus vormistatakse Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras volikogu esimehe käskkirjaga.

§ 30.  Vallavanema asendamine

 (1) Vallavanemat asendab tema puhkusel või teenistuslähetuses olemise ajal, haigestumise, tagasiastumise või vabastamise korral (edaspidi äraolekul) kõigi õiguste ja kohustustega vallavanema asendaja, kelle nimetab vallavalitsus vallavanema ettepanekul vallavalitsuse esimesel istungil vallavalitsuse liikmete hulgast. Asendaja lahkumisel vallavalitsuse koosseisust nimetatakse samas korras uus asendaja.

 (2) Vallavanema ja tema asendaja äraolekul asendab vallavanemat kõigi õiguste ja kohustustega kõige pikema vallavalitsuse liikme staažiga vallavalitsuse liige.

 (3) Korruptsioonivastases seaduses sätestatud juhtudel, mil vallavanem ennast toimingute või tehingute tegemisel taandab, teostab vastavad toimingud või tehingud vallavanema asendaja.

§ 31.  Vallavanema hüvitised ametist vabastamisel

 (1) Vallavanemale võib volikogu otsusega maksta ametist vabastamisel hüvitist, kui vabastamine toimub seoses volituste tähtajalise lõppemisega, umbusalduse avaldamisega või vallavanema lahkumisel enda algatusel tervislikel põhjustel, mis ei võimalda püsivalt oma teenistuskohustusi täita:
 1) kuni kolme kuu ametipalga ulatuses, kui ta on vallavanemana töötanud 2 kuni 8 aastat;
 2) kuni kuue kuu ametipalga ulatuses, kui ta on vallavanemana töötanud rohkem kui kaheksa aastat.

 (2) Vallavanemale ei maksta hüvitist, kui ta valitakse uuesti vallavanemaks või kui ta lahkub ametist enda algatusel (v.a lahkumine tervislikel põhjustel).

7. peatükk Vallavalitsuse moodustamise kord, pädevus, hüvitise maksmine ja töökord 

§ 32.  Vallavalitsuse moodustamine, hüvitise maksmine ja pädevus

 (1) Vallavalitsus on valla täitevorgan, mille moodustab vallavanem ja kinnitab ametisse volikogu vallavanema volituste ajaks.

 (2) Vallavalitsuse struktuuri ja liikmete arvu kinnitab volikogu vallavanema ettepanekul.

 (3) Vallavanemal on ametisse valimisest ühe kuu jooksul kohustus moodustada vallavalitsus ning esitada vallavalitsuse koosseis volikogule kinnitamiseks.

 (4) Vallavalitsuse koosseisu kuuluvad vallavanem ja vallavalitsuse liikmed.

 (5) Vallavalitsuse liikme ametikoht võib volikogu otsusel olla palgaline. Vallavalitsuse liikmele ei või maksta sellist lisatasu, hüvitist või toetust ega rakendada tema suhtes selliseid soodustusi, mida volikogu ei ole otsustanud.

 (6) Vallavalitsuse koosseisu ametisse kinnitamine toimub avalikul hääletamisel poolthäälte enamusega.

 (7) Vallavalitsuse liikme vabastamisel vallavalitsuse liikme kohustustest enne volituste tähtaja lõppu kinnitatakse ametisse uus vallavalitsuse liige vallavanema esildise alusel.

 (8) Vallavalitsus esitab lahkumispalve volikogu uue koosseisu esimesel istungil. Pärast lahkumispalve esitamist täidab vallavalitsus oma ülesandeid kuni uue vallavalitsuse ametisse kinnitamiseni.

 (9) Vallavalitsus:
 1) valmistab ette volikogus arutamisele tulevaid küsimusi, lähtudes vallavalitsuse seisukohtadest või volikogu otsustustest;
 2) lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis volikogu määruste või otsustega või käesoleva põhimäärusega on pandud täitmiseks vallavalitsusele;
 3) lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis ei kuulu volikogu pädevusse;
 4) lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis on delegeerinud kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse alusel vallavalitsusele;
 5) võib taotleda volikogu ees volikogu poolt vastuvõetud määruse või otsuse uuesti läbivaatamist;
 6) kehtestab oma korraldusega valla asutuse poolt osutatavate teenuste hinnad, arvestades seejuures haldusmenetluse seaduse § 5 lõikes 3 sätestatut.

§ 33.  Vallavalitsuse töökord

 (1) Vallavalitsuse töövorm on istung, mille kutsub kokku vallavanem või tema asendaja.

 (2) Vallavanem on kohustatud istungi kokku kutsuma, kui seda nõuab vähemalt pool vallavalitsuse liikmetest.

 (3) Vallavalitsus on otsustusvõimeline, kui vallavalitsuse istungist võtab osa vähemalt pool vallavalitsuse koosseisust sealhulgas vallavanem või tema asendaja. Kvoorumi puudumisel kutsutakse vallavalitsus kokku uueks istungiks.

 (4) Vallavalitsuse istungid toimuvad üldjuhul kaks korda kuus, kokkulepitud päeval ja kellaajal. Vallavanem võib mõjuval põhjusel määrata istungi korraldamiseks teise aja või päeva.

 (5) Istungi kokkukutsumise teade tehakse vallavalitsuse liikmetele ja ametnikele teatavaks üldjuhul kolm päeva enne istungi toimumist. Teates edastatakse istungi toimumise aeg ja koht, päevakorra eelnõu ning korralduste ja määruste eelnõud.

 (6) Teistele istungile kutsutud isikutele teatatakse vähemalt kolm päeva enne istungi toimumist istungi toimumise koht ning isiku kohalolekut eeldav päevakorrapunkti arutamise aeg.

 (7) Vallavalitsuse liige on kohustatud osalema vallavalitsuse istungitel. Kui vallavalitsuse liige ei saa mõjuvatel põhjustel istungist osa võtta, peab sellest eelnevalt teatama vallavanemale või tema asendajale või vallasekretärile.

 (8) Vallavalitsuse istungitest võtab sõnaõigusega osa vallasekretär.

 (9) Vallavalitsuse istungit juhatab vallavanem või tema asendaja.

 (10) Vallavalitsuse istungid on kinnised, kui vallavalitsus ei otsusta teisiti. Istungi avalikuks kuulutamiseks otsustab selle vallavalitsus poolthäälteenamusega. Vallavalitsuse istungil on lubatud viibida vallasekretäril või tema asendajal, konkreetse päevakorrapunkti ettekandega esineval isikul ja arutelu juurde vallavanema poolt kutsutud isikutel vastava punkti arutamisel.

 (11) Kui vallavalitsuse istungist soovitakse teha raadio- või teleülekannet ning video- või audiosalvestust, otsustab selle lubamise vallavalitsus poolthäälteenamusega.

 (12) Vallavalitsuse istungi päevakorraprojekti koostab vallasekretär ning kinnitab vallavanem. Päevakorda kinnitatakse küsimused, mille eelnõud on eelnevalt kooskõlastanud vallasekretär.

 (13) Vallavalitsuse istungi päevakorda esitatakse:
 1) vallavalitsuse määruste ja korralduste eelnõud;
 2) volikogu määruste ja otsuste eelnõud;
 3) muud vallavalitsuse pädevuses olevad otsustamist vajavad asjad, mis ei vaja vallavalitsuse õigusakti kehtestamist;
 4) informatsioon.

 (14) Istung algab päevakorra kinnitamisega. Ettepanekuid päevakorra eelnõu kohta võivad teha:
 1) vallavanem;
 2) vallavalitsuse liikmed;
 3) vallasekretär.

 (15) Istungi alguses võib päevakorrapunkti päevakorrast välja arvata või lisada. Istungi alguses lisatud päevakorrapunkti eelnõu võib formuleerida istungi käigus.

 (16) Päevakord kinnitatakse enne küsimuste arutamisele asumist poolthäälteenamusega. Istungi juhataja võib päevakorrapunktide arutamise järjekorras teha muudatusi. Istungi juhataja võib kindlaks määrata ettekannete ja sõnavõttude kestuse, samuti keerukate ja mahukate asjade arutamise korra, sealhulgas lugemiste läbiviimise arvu ja tähtajad.

 (17) Päevakorrapunkti arutamine algab eelnõu esitanud isiku ettekandega ja eelnõu tutvustamisega. Pärast ettekannet annab istungi juhataja soovija märguandel talle sõna küsimuste esitamiseks. Kui istungist osavõtjatel küsimusi ei ole või küsimused on esitatud, annab istungi juhataja istungist osavõtjatele sõna sõnavõttudeks ja repliikideks vastavalt soovijate märguannetele. Sõna andmise kutsutud isikutele otsustab istungi juhataja. Kui päevakorrapunkti kohta ei ole esitatud õigusakti eelnõu, koosneb arutelu küsimuse tõstatanud isiku ettekandest ja küsimustele vastamisest. Kui istungi päevakorras on informatsiooni ärakuulamine, koosneb arutelu informatsiooni esitamisest ja küsimustele vastamisest.

 (18) Kõigil istungil osalejatel on õigus teha õigusakti osas muudatusettepanekuid. Enne hääletamist kordab istungi juhataja kõiki hääletamisele pandavaid ettepanekuid. Esimesena pannakse hääletamisele ettekandja ettepanek, siis muudatusettepanekud nende esitamise järjekorras. Kui ettepanekud ei ole kõigile üheselt arusaadavad, kordab istungi juhataja ettepanekuid. Vastuvõetuks loetakse enim poolthääli saanud ettepanek. Eelnõu pannakse tervikuna hääletusele pärast kõigi muudatusettepanekute läbihääletamist.

 (19) Erandolukorras ja üksikküsimuse otsustamiseks võib vallavanem või tema äraolekul asendaja korraldada elektroonilise arutelu ja hääletuse. Elektroonilise hääletuse korral peavad valitsuse liikmed etteantud ajavahemiku jooksul edastama elektrooniliselt oma seisukoha arutatava küsimuse kohta. Elektroonilise istungi toimumise korral tehakse protokolli sellekohane märge.

§ 34.  Vallavalitsuse komisjonid

  Vallavalitsus võib moodustada oma pädevuses olevate küsimuste läbitöötamiseks komisjone, mille koosseis, tegevuse eesmärgid ja tegutsemise tähtaeg sätestatakse komisjoni moodustavas vallavalitsuse korralduses.

§ 35.  Vallavalitsuse istungi protokoll

 (1) Vallavalitsuse istungid protokollitakse. Protokollib vallasekretär või tema määratud protokollija.

 (2) Istungi protokoll (edaspidi protokoll) peab vastama haldusdokumentidele kehtestatud põhinõuetele.

 (3) Istungi protokolli kantakse:
 1) istungi toimumise aeg ja koht;
 2) istungist osavõtjate nimed;
 3) arutlusel olnud küsimused ja nende kohta esitatud ettepanekud;
 4) vastuvõetud otsustused;
 5) hääletustulemused, kui küsimus otsustati hääletamise teel;
 6) otsustajate ja küsimuste algatajate eriarvamused.

 (4) Protokolli juurde lisatakse volikogule suunatud õigusaktide eelnõud.

 (5) Juhul, kui vallavalitsuse liige saabub istungile hiljem või lahkub varem, tehakse protokolli vastav märge koos kellaajaga.

 (6) Protokollile kirjutavad alla vallavanem või tema asendaja ja protokollija, kes vastutavad protokollis sisalduvate andmete õigsuse eest. Kui istungit juhatab mitu vallavalitsuse liiget, kirjutavad protokollile alla kõik istungit juhatanud isikud.

 (7) Protokollid peavad olema kättesaadavad valla ametiasutuses hiljemalt viiendal tööpäeval pärast istungi toimumist. Protokollid avalikustatakse valla veebilehel dokumendiregistri kaudu. Üldkättesaadavaks ei tehta protokollides sisalduvaid andmeid, mille väljastamine on seadusega piiratud või mõeldud valla ametiasutuse siseseks kasutamiseks.

8. peatükk Volikogu ja vallavalitsuse õigusaktide vastuvõtmise, avalikustamise ja jõustumise kord 

§ 36.  Volikogu õigusaktid

 (1) Volikogu õigusaktide algatamise õigus on:
 1) volikogu liikmel;
 2) volikogu komisjonil;
 3) volikogu fraktsioonil
 4) vallavalitsusel;
 5) vallavanemal;
 6) vallaelanikel kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses ettenähtud korras;
 7) valla valimiskomisjonil talle seadusega pandud ülesannete täitmiseks.

 (2) Õigusakti eelnõu töötab välja selle algataja. Õigusakti eelnõu väljatöötamise võib volikogu teha ülesandeks vallavalitsusele või volikogu komisjonile. Õigusakti eelnõu kooskõlastab enne volikogule esitamist vallasekretär või tema asendaja. Määruse eelnõu avalikustatakse vähemalt 4 päeva enne vastuvõtmist valla veebilehel. Volikogu määruse eelnõule kohaldatakse Vabariigi Valitsuse poolt Vabariigi Valitsuse ja ministri määruse eelnõu kohta kehtestatud normitehnilisi nõudeid erisustega, mis tulenevad kohaliku omavalitsusüksuse õiguslikust seisundist (avalik arutelu, vallavalitsuse arvamus).

 (3) Volikogu õigusakte menetletakse ühel või mitmel lugemisel. Lugemiste arvu ning lugemise katkestamise või järgmisele lugemisele saatmise otsustab volikogu poolthäälte enamusega.

 (4) Vähemalt kahel lugemisel tuleb menetleda järgmiste õigusaktide eelnõusid:
 1) valla põhimäärus;
 2) valla eelarve;
 3) valla arengukava;
 4) valla eelarvestrateegia.

 (5) Arutatava õigusakti eelnõu kohta võib volikogu istungil teha muudatusettepanekuid, mille kirjaliku teksti annab ettepaneku tegija samal ajal üle istungi juhatajale.
[RT IV, 03.09.2019, 1 - jõust. 06.09.2019]

 (6) Mitmel lugemisel menetletava eelnõu kohta võib teha muudatusettepanekuid esitades need kirjalikult istungil määratud tähtajaks. Muudatusettepanekud esitatakse vallakantselei kaudu vallasekretärile, kes edastab need eelnõu algatajale, vallavalitsusele ja juhtivale komisjonile. Juhtivkomisjon kuulab muudatusettepanekute osas ära eelnõu algataja ja vallavalitsuse seisukoha ning esitab eelnõu koos omapoolse seisukohaga volikogule. Komisjoni seisukohti muudatusettepanekute kohta hääletatakse volikogus üksnes siis, kui mõni volikogu liige seda nõuab. Volikogu istungil saab eelnõu kohta teha üksnes keelelisi ja normitehnilisi muudatusettepanekuid. Volikogu võib suunata eelnõu järgmisele lugemisele ja määrata uue muudatusettepanekute tähtaja.

 (7) Eelnõu, mida volikogu menetleb mitmel lugemisel, võivad algataja või juhtivkomisjon anda arutamiseks volikogu istungile uue terviktekstina, arvestades tehtud muudatusi. Sellisel juhul on eelnõu seletuskirjas ära näidatud õigusaktis tehtud muudatused.

 (8) Eelnõu algataja võib eelnõu tagasi võtta igal ajal enne selle lõpphääletusele panemist.

 (9) Eelnõu loetakse õigusaktina vastuvõetuks, kui volikogu on seda põhimääruses sätestatud korras menetlenud.

 (10) Õigusakt loetakse vastuvõetuks, kui see on saanud nõutud häälteenamuse ning istungi juhataja on õigusakti vastuvõtmist kinnitanud.

 (11) Volikogu õigusakte muudab, tühistab ja tunnistab kehtetuks volikogu.

 (12) Volikogu õigusaktidele kirjutab alla istungi juhataja (volikogu esimees või tema asendaja). Õigusaktid allkirjastatakse hiljemalt viiendal tööpäeval volikogu istungi toimumisest arvates.

 (13) Volikogu määrus avaldatakse Riigi Teatajas ja jõustub kolmandal päeval pärast avaldamist, kui määruses ei ole sätestatud hilisemat tähtpäeva.

 (14) Volikogu otsused saadetakse asjasse puutuvale isikule ja need jõustuvad teatavakstegemisest.

 (15) Volikogu õigusaktid avalikustatakse hiljemalt viiendal tööpäeval pärast istungit. Õigusaktid avalikustatakse elektroonilise dokumendiregistri kaudu ja vallakantseleis ning teeninduskeskustes, välja arvatud aktid, mis sisaldavad andmeid, mille väljastamine on seadusega keelatud või mis on mõeldud kasutamiseks valla ametiasutuses ja hallatavates asutustes.

 (16) Volikogu õigusaktide avalikustamise ning edastamise korraldab vallasekretär.

 (17) Kontrolli volikogu õigusaktide täitmise üle teostab volikogu esimees ja revisjonikomisjon.

§ 37.  Vallavalitsuse õigusaktid

 (1) Vallavalitsuse õigusaktide algatamise ning eelnõude koostamise õigus on:
 1) vallavanemal;
 2) vallasekretäril;
 3) vallavalitsuse liikmel;
 4) ametnikul talle ametijuhendiga antud ülesannete täitmiseks;
 5) vallaelanikel kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses ettenähtud korras;
 6) valla valimiskomisjonil talle seadusega pandud ülesannete täitmiseks.

 (2) Õigusakti eelnõu esitatakse valitsuse istungile. Eelnõu kooskõlastatakse enne vallavalitsuse istungit vallasekretäriga. Vallavalitsuse õigusaktide eelnõule kohaldatakse Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud normitehnilisi nõudeid erisustega, mis tulenevad omavalitsusüksuse õiguslikust seisundist.

 (3) Vallavalitsuse määrused ja korraldused võetakse vastu istungil osalevate vallavalitsuse liikmete poolthäälteenamusega. Hääletamine on avalik. Vallavalitsuse liige, kes ei ole nõus vastuvõetud otsustustega, võib lisada oma kirjalikult esitatud eriarvamuse kandmist protokolli. Kui ükski vallavalitsuse liige eriarvamust otsuse või määruse eelnõu kohta ei väljenda ja hääletamist ei nõua, loetakse korraldus või määrus vastuvõetuks ühehäälselt.

 (4) Vallavalitsuse määrus avaldatakse Riigi Teatajas ja jõustub kolmandal päeval pärast avaldamist, kui määruses ei ole sätestatud hilisemat tähtpäeva.

 (5) Vallavalitsuse korraldus kehtib adressaadile teatavaks tegemisest või kättetoimetamisest alates, kui haldusaktis ei ole ette nähtud hilisemat kehtima hakkamist.

 (6) Vallavalitsuse määrustele ja korraldustele kirjutab alla vallavanem või tema asendaja ja vallasekretär või tema asendaja. Vallavanemat või vallasekretäri asendav isik kirjutab õigusaktidele ja muudele vallavalitsuse dokumentidele alla oma nime lisades sellele sõnad “vallavanema ülesannetes“ või "vallasekretäri ülesannetes“.

 (7) Vallavalitsus suunab läbivaadatud volikogu õigusaktide eelnõud edasi protokollilise otsustusega. Protokollilise otsustuse võib vastu võtta ka nendes küsimustes, mille puhul ei ole lahendus veel lõplik ning vallavalitsuse töökorralduse küsimustes, mis ei nõua määruse või korralduse andmist.

 (8) Ei avalikustata dokumente ja andmeid, mille väljasaatmine on seadusega piiratud (sisaldavad eraelulisi andmeid jms) või mõeldud üksnes asutusesiseseks kasutamiseks.

 (9) Vallavalitsuse õigusaktide avalikustamise ning edastamise asjaomastele isikutele või asutustele korraldab vallasekretär.

 (10) Õigusaktid avalikustatakse hiljemalt viiendal tööpäeval pärast istungit. Õigusaktid avalikustatakse elektroonilise dokumendiregistri kaudu ja vallakantseleis ning teeninduskeskustes, välja arvatud aktid, mis sisaldavad andmeid, mille väljastamine on seadusega keelatud või mis on mõeldud kasutamiseks valla ametiasutuses ja hallatavates asutustes.

 (11) Kontrolli vallavalitsuse õigusaktide täitmise üle teostavad vallavanem või revisjonikomisjon.

9. peatükk Lääne-Nigula valla ametiasutuste ja ametiasutuste hallatavate asutuste, ühisametite või -asutuste moodustamise kord 

§ 38.  Lääne-Nigula valla asutused

 (1) Lääne-Nigula valla asutusteks on valla ametiasutused (vallavalitsus ja osavalla valitsused) ja ametiasutuste hallatavad asutused. Asutused ei ole iseseisvad juriidilised isikud.

 (2) Lääne-Nigula valla asutused registreeritakse riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste riiklikus registris.

§ 39.  Lääne-Nigula valla ametiasutused

 (1) Lääne-Nigula valla ametisutused on Lääne-Nigula Vallavalitsus ja osavalla valitsused. Valla ametiasutusi finantseeritakse Lääne-Nigula valla eelarvest ning nende ülesandeks on avaliku võimu teostamine.

 (2) Ametiasutused esindavad oma tegevuses Lääne-Nigula valda ning täidavad seadusega ametiasutuse pädevusse ning vallavalitsuse ja volikogu antud ülesandeid. Ametiasutused teenindavad asjaajamise korraldamisel vallavalitsust ja volikogu ja osavallakogusid.

 (3) Lääne-Nigula Vallavalitsuse ametiasutuse teeninduskeskused asuvad Taebla ja Risti alevikus ning Linnamäe külas.

 (4) Osavalla valitsused asuvad Kullamaa külas, Martna külas, Pürksi külas ja Nõva külas.

 (5) Ametiasutustes palgalist tööd tegev isik on valla teenistuja, kelle teenistussuhet reguleerib avaliku teenistuse seadus ja töölepingu seadus. Teenistujad nimetab ametisse ja vabastab ametist ametiasutuse juht.

 (6) Ametiasutuste teenistujate struktuuri, palgamäärad ja palgajuhendi kinnitab volikogu.

§ 40.  Ühisametid ja -asutused

 (1) Vald võib kohalikule omavalitsusele pandud ühiste ülesannete täitmiseks moodustada koostöös teiste omavalitsusüksustega ühiseid asutusi.

 (2) Kohalike omavalitsusüksuste ühine ametiasutus on ühisamet. Kohalike omavalitsusüksuste ametiasutuste hallatav asutus on ühisasutus.

§ 41.  Ühiste asutuste moodustamise ja tegutsemise aluspõhimõtted

 (1) Ühisameti või -asutuse moodustamine ja juhtimine toimub kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse sätestatud korras.

 (2) Ühisamet või asutus moodustatakse asjaomaste kohalike omavalitsusüksuste koostöökokkuleppe alusel volikogude otsusel ja otsuse alusel asjaomaste valitsuste sõlmitud halduslepingu alusel. Halduslepinguga määratakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses märgitud asjaolud.

 (3) Ühisameti või -asutuse tegevuse aluseks on haldusleping ning asutuse põhimäärus, mille kinnitavad kõik ühise asutuse asutamisel osalevate omavalitsusüksuste volikogud. Ühisameti või -asutuse põhimääruses sätestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses märgitud asjaolud.

 (4) Ühisameti või -asutuse moodustajad lepivad halduslepinguga kokku, millise lepingu poole koosseisu ühisamet või -asutus moodustatakse.

 (5) Olenemata asjaolust, millise kohaliku omavalistuse üksuse koosseisus ühisamet või -asutus on moodustatud, täidavad ühisameti ametnikud ja töötajad ning ühisasutuse töötajad ülesandeid selle kohaliku omavalitsuse üksuse nimel, kes on halduslepinguga volitanud ühisameti või -asutuse ülesannet täitma.

 (6) Nõukogu koosseisu kinnitab selle omavalitsuse volikogu, millise koosseisus ühisamet või -asutus moodustatakse. Enne nõukogu koosseisu kinnitamist, tuleb nõukogu koosseis kooskõlastada halduslepingu pooleks olevate kohalike omavalitsuste volikogudega.

10. peatükk Arengukava, eelarvestrateegia ja eelarve koostamise ja muutmise kord ning finantsjuhtimise üldpõhimõtted 

§ 42.  Arengukava ja eelarvestrateegia koostamise ja muutmise üldpõhimõtted

 (1) Valla arengut kavandatakse strateegilise, valdkonnapõhiste ning hallatavate asutuste arengudokumentidega.

 (2) Valla eelarvestrateegiat koostatakse Lääne-Nigula valla arengukavas sätestatud eesmärkide saavutamiseks.

 (3) Valla arengukava ja eelarvestrateegia või selle muutmise eelnõu valmistab ette ja esitab osavallakogule seisukoha kujundamiseks ja volikogule vastuvõtmiseks vallavalitsus.

 (4) Vallavalitsus avalikustab arengukava ja eelarvestrateegia eelnõu valla veebilehel vähemalt kaheks nädalaks avalikuks aruteluks.

 (5) Arengukava ja eelarvestrateegia koostamisel ja menetlemisel lähtutakse kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest ning Lääne-Nigula Vallavolikogu määrusega kinnitatud arengukava ja eelarvestrateegia koostamise, menetlemise ja muutmise korrast.

§ 43.  Eelarve koostamise ja muutmise ning finantsjuhtimise üldpõhimõtted

 (1) Olulisemad eelarve koostamise põhimõtted on:
 1) eelarves peavad kajastuma kõik tulud ja kulud (täielikkuse põhimõte);
 2) eelarve kõik tulud ja kulud peavad olema nii selgesti ja arusaadavalt esitatud, et nende päritolu ja eesmärk oleksid üheselt mõistetavad (selguse põhimõte);
 3) eelarve tulud ja kulud peavad olema kooskõlas (tasakaalustatuse põhimõte);
 4) eelarve hõlmab kindla perioodi- eelarveaasta- tulusid ja kulusid (eelnevuse põhimõte);
 5) kõik eelarve menetluse etapid peavad olema avalikustatud määral mis võimaldab igal kodanikul saada ülevaate kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvepoliitikast (avalikkuse põhimõte).

 (2) Finantsjuhtimisel lähtutakse seaduses või muudes õigusaktides sätestatud finantsjuhtimisepõhimõtetest, et tagada optimaalne omavalitsus ja finantsdistsipliinist kinnipidamine.

 (3) Vallal on iseseisev eelarve, mis koostatakse lähtudes kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seadusest ning valla arengukavast ja eelarvestrateegiast.

 (4) Eelarve eelnõu koostab vallavalitsus ning esitab koos seletuskirjaga vallavolikogule hiljemalt üks kuu enne eelseisva eelarveaasta algust.

 (5) Lääne-Nigula valla eelarve koostamise, vastuvõtmise, muutmise, täitmise ja aruandluse koostamisel lähtutakse kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest, kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seadusest ning Lääne-Nigula Vallavolikogu määrusega kinnitatud Lääne-Nigula valla eelarve koostamise, vastuvõtmise ja täitmise korrast.

11. peatükk Osavald 

§ 44.  Osavalla õigusseisund ja moodustamine

 (1) Osavald on valla territooriumil ja koosseisus volikogu kinnitatud osavalla põhimääruse alusel tegutsev piirkondlik üksus, mille eesmärk on kohaliku initsiatiivi ja identiteedi hoidmine, elanike kaasamine kohaliku elu küsimuste otsustamisse ning piirkondlike huvide esindamine valla ülesannete täitmisel.

 (2) Osavalla valitsus on ametiasutus, mis teostab avalikku võimu. Osavallal on hallatavad asutused, mis ei teosta avalikku võimu

 (3) Osavalla moodustab volikogu oma otsusega.

 (4) Osavallakogu töös osalemine hüvitatakse volikogu poolt kehtestatud määras ja korras.

§ 45.  Osavalla eelarve

  Osavallal on valla eelarve osana iseseisev eelarve oma ülesannete täitmiseks ja tema pädevuses olevate otsuste langetamiseks. Eelarvet saab jooksva aasta sees muuta vaid osavallakogu algatusel või nõusolekul.

§ 46.  Osavalla institutsioonid

 (1) Osavalla elanike esinduskoguks on osavallakogu.

 (2) Osavalla tegevuse korraldamiseks ning kodanikulähedaste teenuste tagamiseks moodustatakse valla ametiasutusena osavalla valitsus, mida juhib osavallavanem.

§ 47.  Osavalla pädevus

 (1) Valla kui terviku ja osavalla arengu kindlustamiseks, kvaliteetsete ja kättesaadavate teenuste tagamiseks lahendab osavald talle Lääne-Nigula valla õigusaktidega pandud ülesandeid järgmistes valdkondades:
 1) kodanikuühiskonna arendamine ja kohalik identiteet, koostöö kohalike ettevõtjatega;
 2) sotsiaalhoolekanne;
 3) noorsootöö;
 4) elamu- ja kommunaalmajandus;
 5) ehitus;
 6) heakord ja haljastus;
 7) jäätmekäitlus;
 8) ruumiline planeerimine;
 9) maakasutus;
 10) kultuur, sport ja vaba aja veetmine;
 11) haridus;
 12) rahvastikuregistri haldamine.

 (2) Osavald lahendab oma haldusterritooriumil ka teisi talle Lääne-Nigula valla õigusaktidega pandud ülesandeid.

 (3) Osavalla likvideerimise taotluse esitamise otsustab osavallakogu.

§ 48.  Osavallakogu

 (1) Osavallakogu on osavalla elanike esinduskogu.

 (2) Osavallakogu pädevuses on seisukoha võtmine ja ettepanekute tegemine kõigis osavalla territooriumil omavalitsuse toimimist või kohalikku elukorraldust puudutavates küsimustes.

 (3) Osavallakogu pädevuses on omavalitsuse esindamine ning otsuste langetamine osavalla territooriumi puudutavates küsimustes talle seadusega, valla põhimäärusega, osavalla põhimäärusega või volikogu otsusega antud valdkondades ning pädevuste piires.

 (4) Osavallakogu valib osavallakogu esimehe ja aseesimehe, kes korraldavad osavallakogu tööd ja peavad osavallakogu nimel kirjavahetust.

 (5) Osavallakogu moodustamine, töökorraldus ja pädevused sätestatakse osavalla põhimääruses.

 (6) Muu hulgas on osavallakogu pädevuses:
 1) valla arengukava, eelarvestrateegia ning eelarve eelnõu kohta seisukoha kujundamine, ettepanekute esitamine vallavalitsusele ja volikogule;
 2) osavalla põhimääruse ja selle muudatuste kohta seisukoha kujundamine ja ettepanekute esitamine vallavalitsusele ja volikogule;
 3) ettepaneku tegemine või arvamuse andmine osavallavanema kandidaadi kohta ning arvamuse andmine osavallavanema ametist vabastamise kohta;
 4) arvamuse andmine osavallas asuva vallavara valitsemist puudutavate otsustuste kohta (vallavara müük, kasutusse andmine või koormamine);
 5) arvamuse andmine osavalla territooriumil asuvate hallatavate asutuste või nende filiaalide asutamise, ümber kujundamise või lõpetamise, arengukavade projektide, põhimääruste ja nende muudatuste kohta;
 6) arvamuse andmine valla üldplaneeringu või osavalda puudutavate detailplaneeringute ning keskkonnamõju hindamise menetluste erinevate otsustuste kohta;
 7) arvamuse andmine ühinemislepingu muutmiseks esitatud volikogu õigusakti eelnõu kohta;
 8) volikogule või vallavalitsusele kohaliku elu küsimustes või osavalla haldusterritooriumiga seotud küsimustes aruteluks ja õigusaktide vastuvõtmiseks, muutmiseks või kehtetuks tunnistamiseks ettepanekute tegemine;
 9) teiste volikogu poolt osavallakogule volitatud küsimuste läbiarutamine ja otsuste tegemine;
 10) ettepaneku tegemine osavalla lõpetamiseks lähtudes kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 57 lõikest 12;
 11) esindajate nimetamine osavalla territooriumil asuvate hallatavate asutuste hoolekogudesse ja nõukogudesse;
 12) osavalla tööd puudutavate ettepanekute tegemine osavallavanemale.

§ 49.  Osavallavanem

 (1) Osavalla valitsust juhib osavallavanem, kelle nimetab ametisse ja vabastab ametist vallavalitsus vallavanema ettepanekul, võttes arvesse osavallakogu arvamuse või ettepaneku.

 (2) Osavallavanema volituste tähtaeg ei tohi ületada vallavolikogu volituste tähtaega.

 (3) Osavallavanem on piirkonna arendusjuht ja kohaliku elu korraldaja ning koordinaator.

 (4) Osavallavanem kuulub vallavalitsuse koosseisu.

 (5) Osavallavanem:
 1) juhib ja korraldab osavalla valitsuse tööd;
 2) esindab osavalla valitsust Lääne-Nigula valla põhimääruse, osavalla põhimääruse ja teiste õigusaktidega sätestatud korras. Osavallavanem võib volitada teisi isikuid esindama valitsust temale antud pädevuse piires;
 3) võib oma volituste piires ja ülesannete täitmiseks anda üksikaktidena korraldusi ja valitsuse sisemise töö korraldamiseks käskkirju;
 4) kirjutab alla teistele valitsuse dokumentidele või volitab selleks teisi valitsuse ametnikke;
 5) nimetab ametisse valitsuse ametnikud ja sõlmib töölepingud teenistujatega;
 6) täidab tööandja õigusi ja kohustusi osavalla valitsuse ametnike ja teenistujate suhtes;
 7) käsutab osavalla eelarvelisi vahendeid;
 8) osaleb vallaeelarve projekti koostamisel osavalda puudutavas osas;
 9) täidab teisi vallavanema poolt antud ülesandeid;
 10) juhindub oma tegevuses volituste piires osavallakogu ettepanekutest ja arvamusest.

 (6) Osavallavanemat asendab vallavanema poolt määratud isik. Asendaja määratakse osavalla valitsuse ametnike hulgast.

 (7) Osavallavanem on aruandekohustuslik vallavalitsuse ja osavallakogu ees.

 (8) Lisaks avaliku teenistuse seaduses sätestatud teenistusest vabastamise alustele vabastatakse osavallavanem teenistusest vallavanema põhjendatud ettepanekul Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses sätestatud korras.

 (9) Osavallavanema teenistusest vabastamisel osavalla likvideerimise järgselt või vallavalitsuse volituste tähtaja lõppemise järgselt, kohaldatakse käesoleva määruse § 31 sätteid kuivõrd need ei ole vastuolus seadusega.

§ 50.  Osavalla põhimäärus

 (1) Osavalla põhimääruses sätestatakse:
 1) osavalla nimi ja piirid;
 2) osavalla institutsioonid;
 3) osavalla pädevus;
 4) osavallakogu moodustamise kord;
 5) osavallakogu esimehe ja aseesimehe valimise kord ja pädevused;
 6) osavallakogu pädevus;
 7) osavallakogu töökorraldus;
 8) osavallakogu õigusaktid;
 9) osavallavanema valimise kord ja pädevused;
 10) osavalla valitsuse pädevuse määratlemine;
 11) osavallavanema korralduste väljaandmise kord;
 12) osavalla valitsuse ametnike sotsiaalsed garantiid;
 13) järelevalve;
 14) osavalla tegevuse lõpetamise alused;
 15) muu vajalik teave osavalla jätkusuutlikuks toimimiseks.

 (2) Osavalla põhimääruse kehtestab volikogu oma määrusega.

 (3) Osavalla põhimäärus on Lääne-Nigula valla põhimääruse lahutamatu osa.

§ 51.  Kogukonnakogu

 (1) Kogukonnakogud võib moodustada Lääne-Nigula valla piirkondades, kus puudub osavald.

 (2) Kogukonnakogu moodustatakse kogukonna aktiivsetest inimestest.

 (3) Kogukonnakogu toimimise alused määratakse kogukonnakogu statuudis.

 (4) Kogukonnakogu statuudi kinnitab Lääne-Nigula Vallavolikogu.

§ 52.  Osavallakogu ja kogukonnakogu otsustuste üle kontrolli teostamine

 (1) Kontrolli osavallakogu otsuste üle teostab vallavanem .

 (2) Kui vallavanem leiab, et osavallakogu otsus või selle säte on vastuolus seaduste või teiste riigi ja Lääne-Nigula valla õigusaktidega, teeb ta osavallakogule ettepaneku viia vastav korraldus seaduste ja teiste õigusaktidega kooskõlla 30 päeva jooksul. Kui osavallakogu ei ole 30 päeva jooksul pärast vallavanema kirjaliku ettepaneku saamist korraldust või selle sätet seaduse või muu õigusaktiga kooskõlla viinud või on keeldunud seda tegemast, teeb vallavanem volikogule ettepaneku osavallakogu otsuse või selle sätte kehtetuks tunnistamiseks.

12. peatükk Osmussaare üldkogu ja saarevanem 

§ 53.  Osmussaare üldkogu

 (1) Valla haldusterritooriumil asuvad püsiasustusega väikesaarte seaduses mõistes oleva püsiasustusega väikesaare (edaspidi väikesaar) üldkogu (edaspidi üldkogu) on püsiasutusega väikesaare püsielanike (edaspidi püsielanik) kogu, mille pädevuses on püsiasustusega väikesaarte seaduse § 5 lõikes 1 nimetatud ülesanded.

 (2) Üldkogu koosolek on püsielanike koosolek, mis võidakse kokku kutsuda saarevanema, vähemalt 1/3 püsielanike või vallavalitsuse poolt. Esimese üldkogu koosoleku kutsub kokku volikogu.

 (3) Üldkogu valib saarevanema.

 (4) Üldkogule kutsutakse ja üldkogul omavad hääleõigust kõik vähemalt 15-aastased püsielanikud.

 (5) Üldkogu toimub vähemalt üks kord aastas.

 (6) Üldkogu on otsustusvõimeline, kui sellest võtavad osa vähemalt pooled hääleõiguslikud püsielanikud.

 (7) Hääletamine üldkogus võib olla kas avalik või salajane.

 (8) Üldkogu koosolekud protokollitakse.

 (9) Üldkogu tööd juhib saarevanem.

§ 54.  Üldkogu koosolek

 (1) Üldkogu koosoleku päevakorra projekti koostab saarevanem.

 (2) Üldkogu koosolekut juhib saarevanem. Üldkogu koosolekul valitakse osalejate hulgast protokollija.

 (3) Protokollis kajastatakse toimumise aeg ja koht, osavõtjad, päevakord, küsimuste arutelu käik, tehtud ettepanekud ja otsused.

 (4) Protokollile kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija seitsme päeva jooksul. Protokoll edastatakse vallavalitsusele. Protokoll avalikustatakse valla dokumendiregistris.

§ 55.  Saarevanema valimise kord

 (1) Saarevanema valimise või tagasikutsumise koosolekust teatatakse vähemalt kaks nädalat ette. Üldkogu koosoleku teatel peab olema näidatud kokkukutsuja. Vastav kirjalik teade pannakse välja küla teadete ülespanemise kohta ja levitatakse muul asjakohasel viisil.

 (2) Saarevanema ennetähtaegse tagasikutsumise koosolek kutsutakse kokku vähemalt 1/3 püsielanike algatusel.

 (3) Saarevanem valitakse täisealiste püsielanike hulgast kohalolevate üldkogu liikmete poolthäälteenamusega. Saarevanem kutsutakse tagasi üldkogu koosolekul osalevate üldkogu liikmete poolthäälteenamusega.

 (4) Saarevanema valimised viib läbi komisjon, mis moodustatakse üldkogu poolt.

 (5) Saarevanema valimine toimub salajasel hääletamisel.

 (6) Saarevanema volitused kestavad kuni 5 aastat. Saarevanema volitused algavad saarevanemaks valimisest. Saarevanema volitused lõpevad uue saarevanema valimisel.

§ 56.  Saarevanema õigused ja kohustused

 (1) Saarevanemal on õigus:
 1) esindada püsielanikke riigiasutustes, kohaliku omavalitsuse asutustes ja muudes institutsioonides;
 2) kutsuda kokku üldkogu koosolekuid ja lahendada väikesaare elanike poolt algatatud küsimusi;
 3) teha püsielanike huve puudutavate küsimuste lahendamiseks algatusi, mis esitatakse volikogule või valitsusele;
 4) taotleda väikesaarele eelarvelisi vahendeid, lähtudes üldkogu koosolekul kinnitatud otsustest ja arengukavast;
 5) saada vallavalitsuselt oma tegevuseks vajalikku teavet;
 6) juhtida püsielanike tähelepanu väikesaare probleemidele, mh heakord ja avalik kord;
 7) astuda saarevanema kohalt tagasi, eelnevalt kokku kutsudes üldkogu uue saarevanema valimiseks.

 (2) Saarevanemal on kohustus:
 1) edastada püsielanikele asjakohast informatsiooni, sh teavitada püsielanikke neid puudutavatest õigusaktidest;
 2) teha ettepanek väikesaare arengukava koostamise või muutmise algatamiseks;
 3) ärgitada püsielanikke koostööle;
 4) organiseerida töid õnnetusjuhtumite ja eriolukordade puhul;
 5) korraldada vähemalt üks kord aastas üldkogu koosolek ja esitada püsielanikele aruanne oma tegevuse kohta.

§ 57.  Saarevanema töö tasustamine

 (1) Saarevanemaks olemine on usaldusamet.

 (2) Saarevanemale võib kompenseerida avalike ülesannete täitmisest tulenevad otsesed kulutused vallaga sõlmitud lepingu alusel.

13. peatükk Lääne-Nigula valla esindamise kord 

§ 58.  Lääne-Nigula valla esindamise mõiste ja alused

 (1) Lääne-Nigula valla esindamise all mõistetakse Lääne-Nigula valla omavalitsusorganite ja isikute pädevust esindada Lääne-Nigula valda suhetes juriidiliste ja füüsiliste isikutega nii Eesti Vabariigis kui välismaal.

 (2) Valla esindamise õiguslikeks alusteks on kehtivad seadused, käesolev põhimäärus, teised volikogu ja vallavalitsuse õigusaktid, lepingud ning volikirjad.

§ 59.  Valla esindamine avalikus halduses

 (1) Avalik-õiguslike haldusülesannete täitmisel esindavad valda volikogu ja vallavalitsus, nende määratud või nimetatud isikud, valla asutused ning teised isikud ja organid seaduse alusel.

 (2) Volikogu esindab valda avalik-õiguslikes suhetes seaduste ja nende alusel antud õigusaktidega volikogu pädevusse antud küsimuste lahendamisel.

 (3) Vallavalitsus esindab valda avalik-õiguslikes suhetes seaduste ja nende alusel antud õigusaktidega ning volikogu õigusaktidega vallavalitsuse pädevusse antud küsimuste lahendamisel või muudel juhtudel täitevvõimu teostamisel.

 (4) Seaduses sätestatud juhtudel esindab volikogu kui omavalitsusorganit volikogu määratud või nimetatud esindaja. Volikogu võib esindada volikogu esimees, volikogu liige või muu isik. Volikogu esimees, tema äraolekul volikogu aseesimees, esindab volikogu ilma erivolituseta, volikogu liige või muu isik esindab volikogu otsuse alusel.

 (5) Seaduses sätestatud juhtudel esindab valda vallavalitsus või esindab vallavalitsust kui omavalitsuse täitevorganit vallavalitsuse määratud või nimetatud esindaja. Vallavalitsust võib esindada vallavanem, vallavalitsuse liige või muu isik vallavalitsuse korralduse alusel. Vallavanem või tema asendaja esindab vallavalitsust ilma erivolitusteta, vallavalitsuse liige või muu isik esindab vallavalitsust vallavalitsuse korralduse alusel.

 (6) Valla asutus esindab valda seadusest, asutuse põhimäärusest ja teistest õigusaktidest tulenevate ülesannete täitmisel. Valla asutust esindab vastavalt asutuse põhimäärusele asutuse juht või tema ülesannete täitja, kui seaduses või asutuse põhimääruses ei ole sätestatud teisiti.

 (7) Valla osalusega eraõiguslikes juriidilistes isikutes osalemisel esindab valda asutaja-, liikme-, aktsionäri- või osanikuõigusi teostava isikuna vallavalitsuse nimetatud isik.

 (8) Halduslepingu alusel avaliku halduse ülesannete volitamisel füüsilistele ja juriidilistele isikutele esindab valda pärast volitamise otsustamist halduslepingu sõlmimisel vallavanem või tema volitatud isik.

§ 60.  Valla esindamine tsiviilõiguslikes suhetes

  Tsiviilõiguslikes suhetes esindab valda kõigi tehingute tegemisel ja volitab selleks teisi isikuid vallavanem.

§ 61.  Valla esindamine kohtus

 (1) Valda esindavad kohtus seaduse alusel vallasekretär ning ilma erivolitusteta ka vallavanem ja volikogu esimees. Teised isikud esindavad üldjuhul valda kohtus vallasekretäri või vallavanema antud volituse alusel.

 (2) Üldjuhul volitatakse valda esindama valla ametiasutuste koosseisu kuuluv teenistuja või vallavalitsuse hallatava asutuse juht. Valda võib esindada ka lepinguline esindaja. Lepinguliseks esindajaks valitakse advokaat või muu õigusteadmisega isik.

 (3) Lepingulise esindaja kasutamise otsustab vallavalitsus vallasekretäri ettepanekul. Kui vastava ettepaneku teeb muu isik, kuulatakse ära vallasekretäri arvamus.

 (4) Lepinguline esindaja osutab õigusabi volitajaga sõlmitud kirjaliku lepingu ning selle alusel välja antud volikirja alusel.

 (5) Kui kohtuasja algatajaks on vald, otsustab kohtuasja algatamise vallasekretäri ettepanekul vallavalitsus. Kui kohtuasja algatamise ettepaneku teeb keegi teine, kuulab vallavalitsus ära vallasekretäri arvamuse.

§ 62.  Valla esindamine ametikohtumistel, ametlikel läbirääkimistel ja avalikel üritustel

 (1) Volikogu esindab Lääne-Nigula valda suhetes Riigikogu, Vabariigi Valitsuse, teiste volikogude ja rahvusvaheliste organisatsioonidega.

 (2) Volikogu esimees, tema nimetatud või volikogu nimetatud isik esindab Lääne-Nigula valda suhetes Eesti Vabariigi Presidendi, Riigikogu liikmete, peaministri ja ministritega, teiste riikide ja nende omavalitsuste esindajate ning rahvasvaheliste organisatsioonide esindajatega, teiste kohalike omavalitsuste volikogude ja nende esindajatega ning omavalitsusliitude esindajatega.

 (3) Vallavalitsus esindab Lääne-Nigula valda suhetes Riigikogu, Vabariigi Valitsuse ning nende struktuuriüksustega, teiste kohalike omavalitsuste volikogude ning valla- ja linnavalitsuste ja rahvusvaheliste esinduste ja organisatsioonidega.

 (4) Vallavanem esindab Lääne-Nigula valda suhetes kõigi riiklike institutsioonide, organite ja ametitega, teiste omavalitsuste valla- või linnavalitsustega ning omavalitsusjuhtide ja omavalitsusliitudega, välisriikide ja nende omavalitsuste esindajatega, juriidiliste ja füüsiliste isikutega.

 (5) Avalikel üritustel esindavad Lääne-Nigula valda üldjuhul volikogu esimees, vallavanem, vallasekretär ja volikogu või vallavalitsuse liikmed.

14. peatükk Lõppsätted 

§ 63.  Põhimääruse kinnitamine, muutmine ja tühistamine

  Käesoleva põhimääruse kinnitamine, muutmine ja tühistamine on volikogu ainupädevuses ning otsustatakse volikogu koosseisu häälteenamusega.

§ 64.  Rakendussätted

 (1) [Käesolevast tekstist välja jäetud]

 (2) Määrus jõustub kolmandal päeval pärast avaldamist Riigi Teatajas.

/otsingu_soovitused.json