Kohila valla jäätmehoolduseeskiri
Vastu võetud 31.03.2022 nr 3
RT IV, 08.04.2022, 5
jõustumine 11.04.2022
Muudetud järgmiste aktidega (näita)
| Vastuvõtmine | Avaldamine | Jõustumine |
|---|---|---|
| 28.03.2024 | RT IV, 11.04.2024, 1 | 14.04.2024 |
Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punktide 365 ja 366, jäätmeseaduse § 66 lõike 4, § 71 lõigete 1 ja 2 ning pakendiseaduse § 15 lõike 1 alusel.
1. peatükk ÜLDSÄTTED
§ 1. Üldsätted
(1) Kohila valla jäätmehoolduseeskiri (edaspidi eeskiri) kehtestab nõuded jäätmehoolduse korraldamiseks, korraldatud jäätmeveo rakendamise korra, nõuded jäätmete liigiti kogumiseks, ehitus- ja lammutusprahi ning tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutamisel tekkivate jäätmete käitlemise korra, järelevalve korralduse ning jäätmekäitluskohtade järelhoolduse nõuded Kohila valla haldusterritooriumil (edaspidi Kohila vald).
(2) Eeskirja nõuded on täitmiseks kõigile Kohila vallas tegutsevatel juriidilistele ja füüsilistele isikutele.
(3) Jäätmehoolduse korraldamise eest vastutab Kohila Vallavalitsus (edaspidi vallavalitsus).
(4) Kohila valla elanikud saavad jäätmeid üle anda jäätmeveoõigust omavale jäätmevedajale, jäätmejaamades ja nõuetele vastavates jäätmepunktides. Täpsem info jäätmejaamade ja jäätmepunktide kohta on leitav valla veebilehelt.
[RT IV, 11.04.2024, 1 - jõust. 14.04.2024]
(5) Eeskirjas kasutatakse mõisteid jäätmeseaduse, pakendiseaduse ning nende seaduste alusel antud rakendusaktides sätestatud tähenduses, vastava legaaldefinitsiooni puudumisel sõna üldlevinud tähenduses.
2. peatükk JÄÄTMEHOOLDUSE KORRALDUS
§ 2. Jäätmehoolduse üldnõuded
(1) Iga tegevuse juures tuleb rakendada kõiki sobivaid jäätmetekke vältimise võimalusi. Jäätmete käitlemisel tuleb eelistada jäätmete korduskasutust, ringlusessevõttu või taaskasutust.
(2) Jäätmetekke vältimise ja jäätmehooldusmeetmete väljatöötamisel ning rakendamisel juhindutakse prioriteetide järjestuses järgmisest jäätmehierarhiast:
1) jäätmetekke vältimine;
2) korduskasutuseks ettevalmistamine;
3) ringlussevõtt;
4) muu taaskasutamine nagu energiakasutus;
5) kõrvaldamine.
(3) Tagamaks tekkinud jäätmematerjali kõrgemat kvaliteeti, suurendada selle taaskasutusvõimalusi, parendada sortimise tõhusust ning vältida ülearust energia- ja tööjõukulu järgneval järelsortimisel või segunenud olmejäätmete lahutamisel, tuleb esmajoones kasutada kõiki võimalusi jäätmete liigiti kogumiseks nende tekkemomendil või vahetult peale seda tekkekohas ning väljanopitud jäätmete kogumiseks ja üleandmiseks jäätmekäitlejale liikide kaupa. Liigiti tuleb koguda vähemalt järgmised jäätmed:
1) paber ja kartong (20 01 01);
2) plastid (20 01 39);
3) metallid (20 01 40);
4) klaas (20 01 02);
5) biolagunevad aia- ja haljastujäätmed (20 02 01);
6) biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed (20 01 08);
7) bioloogiliselt mittelagunevad aia- ja haljastujäätmed (20 02 02, 20 02 03);
8) pakendid (15 01), sealhulgas paber- ja kartongpakendid (15 01 01), plastpakendid (15 01 02), puitpakendid (15 01 03), metallpakendid (15 01 04), komposiitpakendid (15 01 05), klaaspakendid (15 01 07), tekstiilpakendid (15 01 09) ja muud jäätmeseaduse §-s 7 esitatud olmejäätmete mõistele vastavad pakendid;
9) puit (20 01 38);
10) tekstiil (20 01 10, 20 01 11);
11) suurjäätmed (20 03 07);
12) probleemtoodete jäätmed (20 01 21*, 20 01 23*, 20 01 34, 20 01 35*, 20 01 36);
13) ohtlikud jäätmed.
(4) Jäätmete liigiti kogumise nõue laieneb ka kaubanduses, tööstuses, ametiasutustes ja mujal tekkinud kodumajapidamisjäätmetega samalaadsete jäätmete kohta. Eraldi jäätmemahuti omamise kohustuse puudumine ei vabasta jäätmevaldajat jäätmete liigiti kogumise kohustusest.
(5) Liigiti kogutud jäätmeid on keelatud nii jäätmevaldajal kui jäätmevedajal teiste jäätmetega segada.
(6) Toitlustusasutused on lisaks eeltoodule kohustatud eraldi koguma ja üle andma, vastavat luba omavale isikule, ka toiduõli ja -rasva.
(7) Mootorsõidukite ja mootorrataste hoolduse ja remondiga tegelevad ettevõtted on kohustatud eraldi koguma ohtlikud jäätmed, sh vanaõli, õlifiltrid, reostunud pakendid, ning andma need üle vastavat luba omavale isikule.
§ 3. Jäätmete kogumise ja veo üldtingimused
(1) Eeskirja mõistes vajab prügiveoteenust iga hoonestatud ja elu- või äritegevusena kasutusel olev kinnistu.
(2) Jäätmete kogumismahuti (edaspidi jäätmemahuti) peab üldjuhul paiknema kinnistul või krundil (edaspidi mõlemad kinnistul), kus jäätmed tekivad (v.a ühismahuti ja jäätmemajade korral) ning seda peab olema võimalik tõstemehhanismiga varustatud jäätmeveokiga tühjendada.
(3) Kinnistul tekivad jäätmed, mida ei saa kohapeal taaskasutada, tuleb paigutada vastava jäätmeliigi kogumiseks ettenähtud jäätmemahutisse. Mahutitesse tohib panna ainult selleks ettenähtud jäätmeid ning jäätmemahutite reostamine ebasobivate jäätmetega on keelatud.
(4) Kergesti riknevate (nt biolagunevate jäätmete), halvasti lõhnavate või kergesti lenduvate (nt jahtunud tuhk, tänavapühkmed, lemmikloomade allapanu, sh kassiliiv, koerte väljaheited) tuleb paigutada jäätmemahutisse selliselt, et välistatud oleks ebameeldiva lõhna levik, oht inimestele ning mahuti määrdumine.
(5) Segaolmejäätmete hulka ei kuulu:
1) käesoleva eeskirja § 2 lõikes 3 toodud jäätmeliigid;
2) ohtlikke, sh tuleohtlikke, jäätmeid ja probleemtooteid (nt patareid, elektroonika, kuum tuhk, ravimid, kodukemikaalid, vanaõli, vanarehvid jms);
3) vedelad ja mudalaadsed jäätmed (nt biolagunevad toidujäätmed, kuivkäimlajäätmed);
[RT IV, 11.04.2024, 1 - jõust. 14.04.2024]
4) ehitus- ja lammutusjäätmeid;
5) erikäitlust vajavaid jäätmeid;
6) aineid ja esemeid, mis oma kaalu, mõõtmete või kuju tõttu või muul põhjusel võivad kahjustada kogumismahuteid või jäätmeveokeid või raskendavad märkimisväärselt jäätmete kokkupressimist.
(6) Segaolmejäätmete mahutisse on keelatud panna taaskasutatavaid jäätmeid, mille liigiti kogumine on korraldatud vastavalt eeskirja nõuetele (välja arvatud juhul, kui need on määrdunud ja taaskasutamiseks kõlbmatud).
(7) Suurjäätmed võib ajutiselt paigutada jäätmemahuti vahetusse lähedusse, kui nende äravedu on korraldatud jäätmevaldaja poolt viie tööpäeva jooksul.
(8) Pakendijäätmete mahutitesse võib panna vaid tühje pakendeid.
[RT IV, 11.04.2024, 1 - jõust. 14.04.2024]
(9) Paberi ja kartongi mahutisse tohib panna vaid paberit, pappi ja kartongi.
[RT IV, 11.04.2024, 1 - jõust. 14.04.2024]
(10) Liigiti kogutavad biolagunevad toidujäätmed tuleb paigutada jäätmemahutisse paberist või muust biolagunevast (st 100% taimsest toormest) materjalist kotti pakendatult (välja arvatud juhul, kui kogumismahutis on vooderduskott). Biolagunevate jäätmete kogumismahutisse ei tohi panna kompostimiseks kõlbmatuid jäätmeid (nt tolmuimejakotid, kiletatud/vahatatud pinnaga paber, ühekordsed toidunõud ja -pakendid, tekstiil, nahk, suitsukonid jm).
[RT IV, 11.04.2024, 1 - jõust. 14.04.2024]
(11) Biolagunevate toidujäätmete kompostimiseks tohib kasutada vaid selleks ettenähtud, kinnist kompostikasti (komposterit). Aia- ja haljastujäätmeid võib kompostida lahtises aunas.
[RT IV, 11.04.2024, 1 - jõust. 14.04.2024]
(12) Keelatud on kompostida jäätmeid, mis kahjustavad komposti või muudavad selle
[RT IV, 11.04.2024, 1 - jõust. 14.04.2024]
(13) Kompostri paigaldamisel tuleb arvestada, et komposter peab asuma joogiveekaevust vähemalt 10 m kaugusel ning naaberkinnistu piirist vähemalt 2 m kaugusel.
(14) Jäätmevedaja peab tagama liigiti kogutud jäätmete eraldi kokku kogumiseks ja transportimiseks sobivad jäätmeveokid, mille tehnilised nõuded vastavad jäätmete kogumissõidukitele kehtestatud standardites. Jäätmevedaja peab tagama jäätmeveokite tehnilise võimekuse kogumismahutite tühjendamiseks.
§ 4. Jäätmete käitlemise eest vastutav isik ja jäätmevaldaja kohustused
(1) Jäätmevaldaja on jäätmetekitaja või muu isik või riigi või kohaliku omavalitsuse asutus, kelle valduses on jäätmed.
(2) Jäätmevaldaja on kohustatud:
1) omama ülevaadet tema valduses olevate jäätmete liigist, hulgast ja päritolust, jäätmekäitluse seisukohalt olulistest omadustest ning jäätmetest tulenevast ohust tervisele, keskkonnale või varale ning rakendama meetmeid nende kaudu haisu levimise ja muu ohu tervisele, keskkonnale või varale;
2) andma jäätmed käitlemiseks üle jäätmevedajale, kellel on vastav keskkonnakaitseluba;
3) edastama korraldatud jäätmeveo jäätmevedajale ajakohased kontaktandmed;
4) kasutama kõiki võimalikke ja sobilikke meetmeid jäätmete koguse ja ohtlikkuse vähendamiseks, sh koguma jäätmeid liigiti ja kasutama selleks piisavas koguses ja suuruses mahuteid ning andma jäätmed üle kohustusliku või mõistliku aja jooksul;
5) hoidma jäätmemahutid tervena ja puhtana ning tagama nende tühjendamise, sh mahutite kättesaadavuse veopäeval. Samuti hoidma korras jäätmemahuti ümbruse;
6) koristama oma kinnistul või hallataval territooriumil tekkinud või sinna toodud jäätmed juhul, kui ei suudeta tuvastada jäätmete tekitajat.
(3) Lisaks lõikes 2 toodud kohustustele peavad juriidilised isikud:
1) teavitama oma hallatavate hoonete elanikke, rentnikke või oma ettevõtete töötajaid vallas toimivast jäätmehoolduse korraldusest ning käesoleva eeskirja nõuetest;
2) paigutama asutuse, ettevõtte, kaupluse, söögikoha, müügipaviljoni ja teiste teenindusasutuste sisse- ja väljapääsude juurde jäätmemahuti (pealt kaetud prügikasti), mille kasutus tagatakse vähemalt koha lahtioleku ajal, Tagatud peab olema jäätmemahuti ümbruse korrashoid.
[RT IV, 11.04.2024, 1 - jõust. 14.04.2024]
(4) Üldkasutatavatesse kohtadesse (nt pargid, parklad, bussipeatused, kalmistud jms) paigutab vajalikul hulgal jäätmemahutiteid ja korraldab nende tühjendamise territooriumi haldaja kui ei ole kokku lepitud teisiti.
(5) Isikuandmeid sisaldavate andmekandjate käitlemisel (sh. hävitamisel) tuleb lähtuda isikuandmete kaitse seadusest ja arhiiviseadusest.
[RT IV, 11.04.2024, 1 - jõust. 14.04.2024]
(6) Valla territooriumil paiknevad juriidilised jäätmevaldajad (jäätmetekitajad ja –käitlejad) peavad oma tegevuse lõpetamisel üle andma jäätmekäitlejale kõik ettevõttes tekkinud ja käitlemata jäänud tava- ja ohtlikud jäätmed. Ettevõtte tegevuse lõpetamisel tuleb juriidilistel jäätmevaldajatel likvideerida kogu ettevõtte tegevusest tingitud reostus ja rakendada meetmeid, mis välistavad ettevõtte tegevuse lõpetamisest tingitud reostusohu teket.
[RT IV, 11.04.2024, 1 - jõust. 14.04.2024]
§ 5. Jäätmemahutitele esitatavad nõuded ja märgistus
(1) Korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmemahutina võib kasutada:
1) ühe pere jäätmete kogumiseks kuni 50-liitriseid (maksimaalselt 10 kg) niiskuskindlast paberist või plastist jäätmekotte, mis peavad olema piisavalt tugevad, et nad transportimisel jäätmeveokisse ei puruneks;
2) käsitsi teisaldatavat (üldjuhul 80 kuni 1100 liitrised) kaanega suletavat kogumismahutit;
3) suletavat 2,5 ja 4,5 m3 kogumismahutit;
4) süvakogumismahutit, mida on võimalik mehaaniliselt jäätmeveokisse tühjendada.
[RT IV, 11.04.2024, 1 - jõust. 14.04.2024]
(2) Kokkuleppel jäätmevedajaga võib kinnistul kasutada ka teistsugust kogumismahutit (presskogumismahutit), mis ei põhjusta ohtu keskkonnale.
[RT IV, 11.04.2024, 1 - jõust. 14.04.2024]
(3) Biolagunevate jäätmete kogumiseks sobilik kogumismahuti ei tohi olla suurem kui 240 liitrit.
(4) Jäätmete ühiskogumismahutid (edaspidi ühismahutid) kasutamine on lubatud vaid järgnevatel tingimustel:
1) ühismahuti kasutamiseks esitatakse vastavasisuline põhjendatud avaldus vallavalitsusele vähemalt 30 kalendripäeva enne ühiskasutuse taotletavat algusaega;
2) ühismahuti kasutamisel eeldatakse, et kinnistud asuvad kõrvuti, lähestikku või samas piirkonnas, sh ühise õuealaga elamutes või ühise jäätmemaja kasutamisel;
3) ühismahutina pole lubatud kasutada jäätmekotti;
4) vaid segaolmejäätmete ühismahuti kasutamisel peab olema tõendatud toidujäätmete liigiti kogumine kõigil ühiskasutuse jäätmevaldajatel enne segaolmejäätmete ühismahutite kasutusele võtmist;
5) ühismahuti kasutamiseks võib vallavalitsus teha põhjendatud juhul erandeid;
6) ühismahutite kasutuse lõppemisel on kohustus veolepingu sõlminud isikul vallavalitsust teavitada 5 tööpäeva jooksul.
(5) Kogumismahutite märgistus peab olema üheselt mõistetav, selge ning kulumis- ja ilmastikukindel. Vajadusel tuleb kogumismahutile lisada ka jäätmete tekkekoha aadress.
(6) Avalikuks kasutamiseks mõeldud jäätmete liigiti kogumiseks mõeldud kogumismahutitel peab olema nähtavas kohas, selgelt ja loetavalt kirjutatud, mis liiki jäätmeid sinna tohib paigutada ja jäätmeliiki täpsustav näidisloetelu. Avalikuks kasutamiseks mõeldud kogumismahutitel, sh jäätmejaamas, on soovituslik kasutada ühtset (kollane – plast-, metall- ja segapakend; sinine – paber- ja kartongpakend; roheline – klaaspakend; pruun – biojäätmed; hall ja must –segaolmejäätmed; punane – ohtlikud jäätmed) ning mitmekeelset märgistust.
§ 6. Jäätmete kogumismahuti paiknemiskoha ja mahuti tühjendamise nõuded
(1) Jäätmevaldaja vastutab jäätmete kogumismahuti paiknemiskoha, selle ümbruse ja juurdepääsutee korrashoiu ning kogumismahuti tühjendamise tagamise eest. Jäätmevaldaja peab kogumismahuti (sh jäätmemaja) lukustamisel kindlustama selle avamise tühjenduspäeval. Tühjenduspäeval võib väikeelamu jäätmemahuti paigutada väljapoole oma kinnistu piiri tänavaga, teega piirnevale alale ainult sellisel juhul, kui jäätmemahuti ei takista liiklust (autod, bussid, jalakäijad jt).
[RT IV, 11.04.2024, 1 - jõust. 14.04.2024]
(2) Jäätmemahuti tuleb paigaldada kõvale aluskattega pinnasele (nt betoonile, asfaldile, tänavasillutisele).
(3) Jäätmekoti paigutamine jäätmevedajale üleandmiseks peab välistama jäätmekoti sisu niiskumise ning võimaluse loomade ja lindude ligipääsu.
(4) Kogumismahuti tühjendamiseks peab sellele juurdepääsutee olema piisava kandevõimega. Ligipääsutee vaba teemaa peab olema vähemalt 3,5 m lai ja vaba kõrgus laadimiskoha kohal peab olema vähemalt 4,5 m. Juhul kui kasutatakse süvakogumismahutit, peab vaba kõrgus laadimiskoha kohal olema vähemalt 8 m. Jäätmevedaja peab rakendama kõiki jäätmevedaja kasutuses olevaid meetmeid, et jäätmevaldaja saaks jäätmed korraldatud jäätmeveo raames üle anda, sh kasutama vajadusel (teeoludele sobivat) väiksemat või kergemat jäätmeveokit. Kogumismahutile ligipääs peab olema jäätmeveokile tagatud kuni 10 m kauguselt, sh talvisel ajal.
[RT IV, 11.04.2024, 1 - jõust. 14.04.2024]
(5) Suurem kui 800-liitrine kogumismahuti paigutatakse jäätmeveokiga samal tasandil paiknevale jäätmeveokit kandvale pinnale, millele jäätmeveok pääseb vahetult juurde kogumismahuti tühjendusküljelt.
(6) Segaolme- ning biolagunevate jäätmete kogumismahutit peab tühjendama sagedusega, mis väldib kogumismahuti ületäitumist, häiriva haisu ja kahjurite tekke ning ümbruskonna reostuse.
(7) Korraldatud jäätmeveoga on kogumismahutite minimaalne tühjendamissagedus:
1) üksik- ja paariselamud, sh ridaelamud (edaspidi eramud) tiheasutusalal – olmejäätmete äravedu vähemalt üks kord nelja nädala jooksul;
2) eramud tiheasutusalal, kus tekkekohal on sõlmitud toidujäätmete liigiti üleandmiseks jäätmeveo leping või kus on tagatud biojäätmete kompostimine - olmejäätmed vähemalt üks kord 12 nädala jooksul;
3) eramud hajaasustusalal – olmejäätmete äravedu vähemalt üks kord 12 nädala jooksul;
4) korterelamud – olmejäätmete äravedu vähemalt üks kord kahe nädala jooksul (va süvamahutid), paberi ja kartongi äravedu vähemalt üks kord nelja nädala jooksul;
[RT IV, 11.04.2024, 1 - jõust. 14.04.2024]
5) juriidilised isikud ja asutused – olmejäätmete äravedu üks kord kahe nädala jooksul, paberi ja kartongi äravedu vähemalt üks kord nelja nädala jooksul;
6) biolagunevate toidujäätmete äravedu hajaasustusalal vähemalt üks kord nelja nädala jooksul ja tiheasustusalal vähemalt üks kord kahe nädala jooksul (tellimisel üks kord nädalas), kui pole registreeritud kinnistul toidujäätmete kompostimist ja kompostimine ei toimu vastavalt jäätmehoolduseeskirja nõuetele;
[RT IV, 11.04.2024, 1 - jõust. 14.04.2024]
7) pakendite äravedu tiheasustusalal jäätmevaldajate juurest vähemalt üks kord nelja nädala jooksul;
[RT IV, 11.04.2024, 1 - jõust. 14.04.2024]
8) süvamahutit tuleb tühjendada vähemalt üks kord nelja nädala jooksul.
[RT IV, 11.04.2024, 1 - jõust. 14.04.2024]
(8) Jäätmekoti kasutamise korral on optimaalne tühjendamine üks kord nelja nädala jooksul. Kui jäätmevedu on vaja sagedamini, tuleb jäätmekott asendada kogumismahutiga.
(9) Kogumismahuti tühjendamine toimub tiheasutusalal ajavahemikus kell 06:00–22:00.
(10) Jäätmevedaja on kohustatud peale kogumismahuti tühjendamist selle paigutama endisesse asukohta.
(11) Kui kogumismahuti paiknemiskoht või selle ümbrus on prügistatud jäätmevedaja süül, on jäätmevedaja kohustatud selle koristama.
(12) Kui jäätmevaldaja ei ole jäätmevedajale võimaldanud juurdepääsu jäätmemahutile oma kinnistul või ei ole paigutanud jäätmemahutit äraveo päevaks kokkulepitud kohta, siis on jäätmevedajal õigus rakendada tasu tühisõidu eest.
[RT IV, 11.04.2024, 1 - jõust. 14.04.2024]
(13) Jäätmemahutile juurdepääsu puudumise tõendamise kohustus on jäätmevedajal.
§ 7. Jäätmete põletamine
(1) Kodumajapidamises on lubatud põletada üksnes töötlemata ja värvimata puitu ning kiletamata paberit ja pappi mahus, mis on vajalik küttekolde või lõkke tule süütamiseks. Suuremas mahus nimetatud jäätmete käitlemiseks ja taaskasutusse suunamiseks tuleb need üle anda jäätmevedajale.
(2) Hajaasustuses on lubatud lõkkes põletada puitu ja oksi, arvestades kõiki tuleohutuse seadusega kehtestatud nõudeid.
[RT IV, 11.04.2024, 1 - jõust. 14.04.2024]
(3) Tiheasutusalal on biolagunevate aia- ja haljastujäätmete (v.a okste) lõkkes põletamine keelatud.
[RT IV, 08.04.2022, 5 - jõust. 01.01.2023]
(4) Muude jäätmeliikide põletamine on lubatud vaid vastavat luba omaval ettevõttel.
[RT IV, 11.04.2024, 1 - jõust. 14.04.2024]
§ 8. Jäätmekäitluse korraldamine avalikel aladel ja üritustel
(1) Avaliku ürituse korraldaja peab tagama, et üritusel kogutakse igas kogumiskohas liigiti vähemalt segaolmejäätmed, biolagunevad jäätmed ning pakendijäätmed, sh eraldi ka taara. Jäätmemahutitele peab olema selgelt ja arusaadavalt, kogu ürituse alal ühesuguselt, märgitud kogutavate jäätmete liik, kasutades üldtunnustatud piktogramme. Jäätmete kogumiseks võib kasutada sobiva suurusega ja tõstmisele vastupidavaid prügikotte või mahuteid.
(2) Avaliku ürituse korraldaja ei tohi üritusel kasutada toidu ja joogi tarbimiseks nõusid, mis on ette nähtud ühekordseks kasutamiseks.
[RT IV, 11.04.2024, 1 - jõust. 14.04.2024]
(3) Kohila valla kalmistutel nähakse ette segaolmejäätmete ning biolagunevate aia- ja haljastujäätmete liigiti kogumine. Kalmistutele ja sealsetesse jäätmekonteineritesse ning aia- ja haljastujäätmete kogumiskohta on keelatud tuua jäätmeid väljastpoolt kalmistu territooriumi.
[RT IV, 11.04.2024, 1 - jõust. 14.04.2024]
(4) Rannas, mille korrashoiu tagab Kohila vallavalitsus, peab olema paigutatud piisavalt segaolmejäätmete mahuteid, mida tühjendatakse vastavalt käesoleva eeskirja nõuetele ja põhimõtetele.
[RT IV, 11.04.2024, 1 - jõust. 14.04.2024]
3. peatükk KORRALDATUD JÄÄTMEVEDU
§ 9. Korraldatud jäätmeveo veopiirkond
(1) Kohila valla haldusterritoorium on tervikuna hõlmatud korraldatud jäätmeveoga ja moodustab ühe jäätmeveo piirkonna. Liitumine ja jäätmete üleandmine on korraldatud jäätmeveoga kogu veopiirkonnas olevatele jäätmevaldajatele kohustuslik.
(2) Jäätmeveo piirkonna jagamise (tiheasustus, hajaasustus) aluseks on kehtiv omavalitsuse üldplaneering.
§ 10. Korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmeliigid
(1) Korraldatud jäätmevedu kohaldatakse vähemalt järgmistele olmejäätmetele:
1) 20 03 01 – segaolmejäätmed;
2) 20 01 01 – paber ja kartong (vanapaber);
3) 20 01 08 – biolagundatavad köögi- ja sööklajäätmed (edaspidi ka toidujäätmed);
4) 15 01 – pakendid:
a) 15 01 01 – papp- ja paberpakendid;
b) 15 01 02 – plastpakendid;
c) 15 01 04 – metallpakendid;
d) 15 01 07 – klaaspakendid.
5) 20 03 07 – suurjäätmed;
6) 20 02 01 - biolagunevad aia- ja haljastujäätmed
[RT IV, 11.04.2024, 1 - jõust. 14.04.2024]
(2) Korraldatud jäätmeveoga ei ole hõlmatud:
1) ühistranspordipeatustes, tänavatel, avalikes parkides ning haljasaladel paiknevate avalike jäätmemahutite tühjendamine ja nendes jäätmemahutites asuvad jäätmed;
2) avaliku ürituse korraldamise luba vajavatel üritustel tekkivad jäätmed;
3) avalikud pakendijäätmete kogumiskohad.
§ 11. Jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveoga liitunuks lugemine
(1) Jäätmevaldaja loetakse liitunuks korraldatud jäätmeveoga elu- või tegevuskohajärgses jäätmeveo piirkonnas.
(2) Jäätmevaldaja on jäätmetekitaja või muu isik või riigi või kohaliku omavalitsuse asutus, kelle valduses on jäätmed. Käesoleva eeskirja ja korraldatud jäätmeveo mõistes võib jäätmevaldajaks olla, selle olemasolul, ka korteriühistu või aiandusühistu.
(3) Korraldatud jäätmeveoga liitumise kohustusest on vabastatud isikud, kellel on kehtiv asjakohane keskkonnaluba.
§ 12. Korraldatud jäätmeveost erandkorras ja ajutiselt vabastamine
(1) Vallavalitsus võib jäätmevaldaja põhjendatud avalduse alusel vabastada erandkorras tähtajaliselt (kuni korraldatud jäätmeveo perioodi lõpuni) korraldatud jäätmeveoga liitumise kohustusest, kui on täidetud vähemalt üks alljärgnev tingimus:
[RT IV, 11.04.2024, 1 - jõust. 14.04.2024]
1) jäätmevaldaja kinnisasjal puuduvad ehitised ning kinnisasja kasutatakse vaid nõuetekohase, sh valla heakorra eeskirja nõuetele vastava, hooldamise eesmärgil;
2) jäätmevaldaja kinnisasjal ei toimu elu- ja äritegevus, mille käigus võib tekkida jäätmeid;
3) jäätmevaldaja kinnisasjal toimuvad ehitusteatise või -loa alusel ehitustööd, mille teostamise ajal on ehitus- ja lammutusjäätmete liigiti kogumine ja nõuetekohane üleandmine tagatud ning muud tegevust kinnistul ei toimu. Tegevuse lõppemisel esitatakse vallavalitsusele ehitus- ja lammutusjäätmete üleandmist tõendavad jäätmeõiendid;
[RT IV, 11.04.2024, 1 - jõust. 14.04.2024]
4) jäätmevaldaja tõendab, et kinnistul puudub elektri- ja/või veeteenuse (ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitunud kinnistute puhul) kasutamine mahus, mis tõendab ja kinnitab kinnistu kasutamist vaid eelnimetatud eelmärkidel.
(2) Vabastuse saanud jäätmevaldaja esitab järgmise aasta 20. jaanuariks vallavalitsusele kirjaliku kinnituse, et kinnistul ei ole eelmise aasta vabastatud perioodi kestel elatud või kinnistut ei ole vabastatud perioodil kasutatud. Jäätmevaldaja, kes ei esita tähtajaks (20. jaanuariks) kinnitust, loetakse korraldatud jäätmeveoga liitunuks 21. jaanuarist arvates.
[RT IV, 11.04.2024, 1 - jõust. 14.04.2024]
(3) Vallavalitsusel on õigus ennetähtaegselt erandkorras jäätmevabastus lõpetada, kui:
1) jäätmevaldaja on esitanud erandkorras jäätmevabastuse saamiseks valeandmeid;
2) jäätmevaldaja avaldab vallavalitsusele sellekohase soovi;
3) erandkorras jäätmevabastuse saamise tinginud asjaolud on ära langenud;
4) jäätmevaldaja ei ole esitanud õigeaegselt jäätmeseaduses nimetatud kirjalikku kinnitust või sisaldab kinnitus olulisel määral valeandmeid.
(4) Vallavalitsus võib peatada korraldatud jäätmeveo jäätmevaldaja kinnistule erandkorras või ajutiselt alljärgnevatel tingimustel:
1) jäätmevaldaja esitab vastavasisulise avalduse vallavalitsusele vähemalt 30 kalendripäeva enne korraldatud jäätmeveo peatamist;
2) jäätmevaldaja on valmis tõendama, et kinnistut kasutatakse vaid perioodiliselt, näiteks elektritarbimisteatisega, lähinaabrite kirjaliku kinnitusega või ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga hõlmatud aladel veekasutuse teatisega.
3) vallavalitsus on veendunud, et jäätmeveoga mittehõlmatud perioodil kinnistul ei elata ega kasutata seda.
(5) Suvilana kasutusel olevatel kinnistutele määratakse jäätmeveost vabastus ajutiselt. Ajutise vabastuse maksimaalseks perioodiks, mil kinnistule jäätmevedu ei toimu, on kuus kuud, perioodil vahemikus 1. november kuni 30. aprill.
(6) Ajutise jäätmevabastuse pikendamise jaoks tuleb esitada kirjalik avaldus vallavalitsusele.
(7) Korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks loetud või ajutiselt jäätmeveost vabastatud jäätmevaldaja on kohustatud teavitama vallavalitsust korraldatud jäätmevedu puudutavate asjaolude muutumisest hiljemalt 30 päeva jooksul alates nende asjaolude jäätmevaldajale teatavaks saamisest.
(8) Vallavalitsusel on õigus läbi viia täiendavaid kontrolle erandkorras ja ajutiselt jäätmeveost vabastatud kinnistute suhtes, et veenduda vabastuse aluseks olevate asjaolude õigsuses.
§ 13. Tühisõit
(1) Tühisõit on jäätmevedaja poolt jäätmevaldaja kinnistule tehtud sõit, mille eesmärk oli osutada jäätmeveo teenust, kuid mille käigus ei olnud võimalik jäätmeid ära vedada, kuna jäätmeid polnud või polnud jäätmemahutid paigutatud käesoleva eeskirja nõuetele vastavalt.
(2) Jäätmevedajal on õigus rakendada tühisõidu eest tasu, välja arvatud juhul, kui tühisõit oli tingitud jäätmevaldajast mitteolenevatel põhjustel. Määratud tühisõidu tasu peab olema igale isikule sarnane ja sarnaste tingimustega.
[RT IV, 11.04.2024, 1 - jõust. 14.04.2024]
1) Tasu tühisõidu eest on võrdne jäätmemahuti tühjendamise teenustasuga. Kirjaliku jäätmeveolepingu või jäätmemahuti suuruse kohta info puudumisel arvestatakse tühisõidu eest tasu nagu 80 liitrise segaolmejäätmete mahuti tühjendamise eest. Jäätmemahutile juurdepääsu puudumise tõendamise kohustus on jäätmevedajal.
[RT IV, 11.04.2024, 1 - jõust. 14.04.2024]
2) Kui jäätmevaldaja on tellinud suurjäätmete veo ja ei ole kokkulepitud ajaks paigutanud suurjäätmeid mahuti kõrvale või ei ole taganud jäätmevedajale juurdepääsu suurjäätmetele, siis on jäätmevedajal õigus rakendada tasu tühisõidu eest. Tasu tühisõidu eest on suurjäätmete 1 m3 äravedamise teenustasu.
[RT IV, 11.04.2024, 1 - jõust. 14.04.2024]
3) Kui mahutis olevad jäätmed ei vasta sellesse mahutisse kogutavale jäätmeliigile, siis on jäätmevedajal mahuti tühjendamisel õigus rakendada jäätmeveo teenustasu sama suurusega mahutist segaolmejäätmete vedamise eest või mahuti tühjendamata jätmisel tasu tühisõidu eest. Käesolevas lõikes nimetatud tasu tühisõidu eest on jäätmevedajal õigus rakendada üksnes siis, kui ta jätab mahuti tühjendamata ning ta on täitnud käesoleva lõike punktis 4 nimetatud teavitamise tingimuse. Jäätmete sellesse mahutisse kogutavale jäätmeliigile mittevastavuse tõendamise kohustus on jäätmevedajal.
[RT IV, 11.04.2024, 1 - jõust. 14.04.2024]
4) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 1, 2 ja 3 nimetatud jäätmemahuti tühjendamist või muude vedu takistavate asjaolude ilmnemisel on jäätmevedaja kohustatud jäätmevaldajaga kokkulepitud viisil jäätmevaldajat teavitama kohe, kuid mitte hiljem kui 24 tunni jooksul alates takistuse ilmnemisest, asjaoludest, mis ei võimaldanud jäätmemahutit tühjendada või jäätmeid ära vedada, ning kokkuleppel jäätmevaldajaga tagama tühjendamata jäänud mahuti tühjendamise või äravedamata jäätmete veo seitsme (7) päeva jooksul alates takistuse esinemisest. Juhul kui graafikujärgne jäätmevedu toimub reedel, laupäeval või pühapäeval, on jäätmevedaja kohustatud jäätmevaldajat teavitama asjaoludest, mis põhjustasid jäätmemahuti tühjendamata jätmise, algava nädala esimese tööpäeva jooksul. Juhul, kui jäätmevedaja ei teavita jäätmevaldajat käesolevas lõikes ettenähtud tähtaja jooksul, siis ei ole tal õigust rakendada tasu tühisõidu eest.
[RT IV, 11.04.2024, 1 - jõust. 14.04.2024]
(3) Jäätmevedaja saadab igal kvartalil vallavalitsusele aruande kolmekuulisel perioodil toimunud tühisõitudest koos selgitustega, mille alusel on vallavalitsuse esindajal õigus kontrollida jäätmevaldaja jäätmelepingu nõuete ja eeskirjakohase jäätmekäitluse korraldamise täitmist.
§ 14. Jäätmevedaja ja jäätmekäitluskoha või -kohtade valik
(1) Vallavalitsus korraldab korraldatud jäätmeveo teenuse osutaja ehk jäätmevedaja leidmiseks teenuste kontsessiooni lähtuvalt jäätmeseaduses ja riigihangete seaduses sätestatust ning sõlmib edukaks tunnistatud pakkujaga hankelepingu kuni viieks aastaks. Vallavalitsus avalikustab informatsiooni jäätmevedajaga lepingu sõlmimise kohta Kohila valla ajalehes ja veebilehel.
(2) Vallavalitsus annab teenuste kontsessioonil edukaks tunnistatud pakkumise esitanud ettevõtjale ainuõiguse teostada korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete vedamist veopiirkonnas.
(3) Jäätmekäitluskoha või -kohtade määramiseks võib vallavalitsus korraldada riigihanke riigihangete seaduses sätestatud korras. Juhul kui vallavalitsus ei ole riigihangete seaduses sätestatud korras valinud korraldatud jäätmeveo jäätmekäitluskohta või -kohtasid, peab jäätmevedaja vedama jäätmed jäätmekäitluskohta, kus on tagatud olmejäätmete korduskasutuseks ettevalmistamine ja ringlusesse võtmine jäätmeseaduse § 1363 toodud mahus ja millel on vastav keskkonnakaitseluba.
§ 15. Jäätmeveo teenustasu suuruse määramise ja muutmise kord ning lisateenused
(1) Korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete jäätmeveo teenustasu suurus on määratud kindlaks edukaks tunnistatud jäätmevedaja esitatud pakkumuses. Jäätmete vedamise ja käitlemise teenustasu peab katma jäätmeseaduses sätestatud kulud. Jäätmeveo teenustasu peab sisaldama tasu jäätmekäitluskoha rajamis-, kasutamis-, sulgemis- ja järelhoolduskulude ning jäätmete veo ja veo ettevalmistamisega seotud kulude ja nende tegevustega seotud toimingute eest. Jäätmeveo teenustasu suuruse muutmine on lubatud üksnes käesolevas eeskirjas ja hankedokumentides toodud tingimustel.
(2) Jäätmete vedamisega seotud toimingud on vähemalt jäätmeveolepingu sõlmimine, peatamine, jätkamine, lõpetamine, selle täitmisega seotud teadete, arvete ja veograafikute väljastamine ja edastamine, v.a võlateadete väljastamine ja edastamine, kogumismahuti käsitransport jäätmeveokini kuni 10 m, jäätmevedaja poolt jäätmevaldajale üürile antavate või müüdavate kogumismahutite laialipaigutamine korraldatud jäätmeveo teenuse osutamise alguses kuni kolme kuu jooksul ja kogumismahutite äravedu teenuse osutamise perioodi lõppemisel. Jäätmeveo teenustasu peab sisaldama jäätmete vedamisega seotud toimingute tasu ja jäätmevedajal ei ole õigust võtta nende toimingute eest eraldi tasu. Hankija võib täiendada hankedokumentides korraldatud jäätmeveoga hõlmatud toimingute loetelu.
(3) Jäätmevedaja peab olema suuteline teenust osutama pakkumuses esitatud teenustasu hinnaga kogu lepingu kestvuse perioodi. Erandkorras on võimalik muuta teenustasu kui teenustasu muutmine on tingitud riigipoolse käibemaksu, kütuseaktsiisi, tulumaksu, sotsiaalmaksu, keskkonnatasude määra muutmise või muu teenuse hinda mõjutava riikliku maksu või riikliku tasu muutmise korral, mida ei olnud võimalik jäätmevedajal pakkumuse esitamise momendil ette näha. Teenustasu saab muuta alates uue maksumäära või tasu kehtima hakkamisest ja ainult muutunud maksumäära või tasu ulatuses.
(4) Teenustasu muutmise taotlemine peab olema erakorraline ja põhjendatud ning kooskõlas jäätmehoolduseeskirja, hankelepingu ja seadusandlusega. Teenustasu muutmise aluseks olevate asjaolude esinemist on kohustatud tõendama pool, kes teenustasu muutmist taotleb.
(5) Hankelepingu kehtivuse jooksul ei muudeta pakutud lisateenuste hinnakirja, v.a juhul, kui esineb käesoleva paragrahvi lõikes 3 toodud asjaolu.
(6) Jäätmevedaja võib taotleda teenustasu muutmist põhjendatud taotlusega juhul, kui pärast hankelepingu sõlmimist esinevad objektiivsed asjaolud, mis oluliselt mõjutavad jäätmete veokulusid ja jäätmete käitluskulusid. Vallavalitsus otsustab korraldatud jäätmeveo teenustasude muutmise 60 kalendripäeva jooksul pärast nõutud tõendusmaterjali esitamist.
(7) Jäätmevedajale makstavaid teenustasusid ei saa käesoleva eeskirja alusel muuta sagedamini kui üks kord aasta jooksul ja mitte varem kui kahe aasta pärast hankelepingu sõlmimist.
(8) Kehtestatud muudetud teenustasud rakenduvad mitte varem kui 30 päeva möödumisel alates uute teenustasude avalikustamisest ajalehes valla ajalehes ja veebilehel.
(9) Lisateenus eeskirja tähenduses on korraldatud jäätmeveoga hõlmamata tasuline jäätmekäitlusteenus, mida jäätmevedaja jäätmevaldajale osutab. Lisateenuseid osutatakse kokkuleppel jäätmevaldajaga. Lisateenuse osutamisel on jäätmevedajal õigus võtta osutatud teenuse eest tasu.
(10) Lisateenuste osutamise tingimused peavad olema kooskõlas kehtivate õigusaktidega ning ei tohi seada jäätmevaldajale piiranguid teenuse tarbimisele seadusega ettenähtud korras.
4. peatükk JÄÄTMETE LIIGITI KOGUMISE NÕUDED
§ 16. Segaolmejäätmete kogumine
(1) Segaolmejäätmete kogumine on Kohila valla territooriumil hõlmatud korraldatud jäätmeveoga.
(2) Avalikes kohtades asuvate segaolmejäätmete kogumismahutite tühjendamise korraldab eeskirja nõuetele vastavalt jäätmemahutite valdaja.
§ 17. Paberi ja kartongi kogumine
(1) Paber- ja kartongjäätmete kogumine on Kohila valla territooriumil hõlmatud korraldatud jäätmeveoga.
(2) Paberit ja kartongi tuleb koguda liigiti ja anda üle jäätmevedajale kõigil kinnistutel, kus ühist jäätmemahutit kasutab enam kui kolm leibkonda.
(3) Eramutes tuleb paberit ja kartongi koguda liigiti ning anda need üle korraldatud jäätmeveoga või jäätmekäitluskohta, mis on nimetatud käesoleva eeskirja § 1 lõikes 4.
(4) Ettevõttel ja asutusel, kelle tegevuse käigus tekib paberit või kartongi (sõltumata kogusest), on kohustus omada paberi- ja kartongijäätmete mahutit ning anda jäätmed üle veoõigust omavale jäätmevedajale.
[RT IV, 11.04.2024, 1 - jõust. 14.04.2024]
§ 18. Pakendi ja pakendijäätmete kogumine
(1) Pakendeid ja pakendijäätmeid (edaspidi koos pakendijäätmed) kogutakse avalike kogumispunktide ja valla jäätmekäitluskohtade kaudu. Hiljemalt uue korraldatud jäätmeveo hanke järel hakatakse teenust, vähemalt tiheasutusaladel, pakkuma ka korraldatud jäätmeveoga.
(2) Kogutud ja üleantavad pakendijäätmed peavad olema tühjad ja kokku surutud.
[RT IV, 11.04.2024, 1 - jõust. 14.04.2024]
(3) Tekkekohal kogumine ehk pakendikoti ja/või individuaalse kogumismahuti teenus on mõeldud pakendi ja pakendijäätmete kogumiseks tiheasustusalal asuvates eramutes, korteriühistutes ning ühismahutite kasutajatele. Pakendite tekkekohal kogumise täpsemad tingimused lepitakse kokku korraldatud jäätmeveo hankelepingus, järgides kõiki vastavast seadusandlusest tulenevaid nõudeid.
[RT IV, 11.04.2024, 1 - jõust. 14.04.2024]
(4) Avalikke pakendimahuteid tuleb kasutada heaperemehelikult paigutades sinna vaid sobivaid pakendijäätmeid. Muude jäätmete paigutamine pakendijäätmete kogumismahutitesse on keelatud.
(5) Avalikesse kogumispunktidesse peab saama üle anda tasuta kõiki pakendijäätmete liike.
[RT IV, 11.04.2024, 1 - jõust. 14.04.2024]
(6) Avalikud pakendipunkti kogumismahutid peavad võimaldama pakendijäätmete mugava sisestamise. Segapakendite puhul on minimaalne ava suurus 30 x 20 cm. Pakendijäätmete avalikud kogumispunktid paigutab pakendiettevõtja või taaskasutusorganisatsioon selliselt, et oleks tagatud pakendiseaduses sätestatud pakendite kogumisvõrgustiku tihedus. Kogumispunktis kogutud jäätmete veo käitluskohta korraldab pakendiettevõtja või taaskasutusorganisatsioon. Kogumismahutite asukohad leitakse ja vajadusel tagatakse nendele sobiv aluspind ja teised tingimused koostöös vallavalitsusega.
[RT IV, 11.04.2024, 1 - jõust. 14.04.2024]
(7) Avalike pakendikogumispunktide asukohad on avaldatud pakendiettevõtja või taaskasutusorganisatsiooni ning vallavalitsuse veebilehel.
(8) [Kehtetu - RT IV, 11.04.2024, 1 - jõust. 14.04.2024]
(9) Postimüügiga tegelev pakendiettevõtja peab teavitama lõppkasutajat ja tarbijat tema õigusest tagastada pakend ja pakendijäätmed kauba üleandjale.
(10) Pakendiettevõtja või taaskasutusorganisatsioon on kohustatud tagama enda hallatavate pakendimahutite puhastamise illegaalsest graffitist, tahmast, roostest, jäätmetest jms. Samuti peab olema tagatud püsiv ja soovituslikult käesoleva eeskirja § 5 lõikes 6 tingimustele vastav märgistus. Amortiseerunud pakendimahutid tuleb välja vahetada esimesel võimalusel.
(11) Pakend, millele on määratud tagatisraha, tuleb lõppkasutaja või tarbija poolt tagastada müügikohta või selle vahetus läheduses selleks ettenähtud kohta (taarapunkti, taaraautomaati). Tagatisrahaga pakendit ei pea tagasi võtma tagatisrahaga pakendisse pakendatud kaupa müüv isik, kui müügikoha suurus on alla 20 m² ja see paikneb tiheasustusalal.
§ 19. Biojäätmete kogumine ja käitlemine
(1) Biojäätmed käesoleva eeskirja tähenduses on:
1) biolagunevad aia- ja haljastujäätmed, nt muru, hein, puulehed ja oksad;
2) kodumajapidamises, jaemüügikohas ja toitlustusasutuses tekkinud köögi- ja sööklajäätmed.
(2) Komposter on igast küljest kinnine kompostikast, mis on kahjurite, loomade (sealhulgas näriliste) ja lindude eest kaitstud ning mõeldud aastaringseks toidujäätmete ning aia- ja haljastujäätmete kohtkompostimiseks.
[RT IV, 11.04.2024, 1 - jõust. 14.04.2024]
(3) Liigiti kogutud biolagunevad aia- ja haljastujäätmed võib kompostida tekkekohal, kompostris või lahtiselt aunas või koguda biojäätmete mahutisse ja anda üle jäätmevedajale või sellekohase keskkonnakaitseloaga jäätmekäitluskohta.
[RT IV, 11.04.2024, 1 - jõust. 14.04.2024]
(4) Kodumajapidamises tekkivaid biolagunevaid toidujäätmeid võib koguda biojäätmete mahutisse ja anda üle jäätmevedajale või kompostida tekkekohal nõuetekohases kompostris tingimusel, et tekkivat komposti on võimalik kasutada samal kinnistul ning kompostimiseks on saadud vallavalitsuselt nõusolek.
[RT IV, 11.04.2024, 1 - jõust. 14.04.2024]
(5) Üksikelamu ja hajaasustusalal asuv kuni 8 korteriga elamu kinnistul võib biolagunevaid toidujäätmeid kompostida lähtudes käesoleva eeskirja § 3 toodud nõuetest. Tiheasustusalal asuvate korterelamute juurest tuleb biolagunevad toidujäätmed koguda mahutisse ja anda üle jäätmevedajale.
[RT IV, 11.04.2024, 1 - jõust. 14.04.2024]
(6) Väljaspool oma kinnistut on biojäätmeid lubatud kompostida ainult sellekohase keskkonnakaitseloaga jäätmekäitluskohas.
[RT IV, 11.04.2024, 1 - jõust. 14.04.2024]
(7) Ühine segaolmejäätmete konteiner ei vabasta jäätmevaldajat kohustusest tagada toidujäätmete liigiti kogumist tekkekohal. Soovituslik on ühise segaolmejäätmete mahuti kasutamisel, kui seda kasutab enam kui kaks leibkonda, võtta kasutusele ka ühine toidujäätmete kogumismahuti.
[RT IV, 11.04.2024, 1 - jõust. 14.04.2024]
(8) Toitlustusasutustes, koolides, lasteaedades, hoolekandeasutustes ja toidukauplustes on kohustus biolagunevaid toidujäätmed koguda eraldi kogumismahutitesse ja anda need üle jäätmevedajale.
[RT IV, 11.04.2024, 1 - jõust. 14.04.2024]
§ 20. Suurjäätmete kogumine
(1) Suurjäätmed on suuremõõtmelised jäätmed (mööbel, madratsid, kardinapuud, vaibad, kraanikausid, WC-potid, vannid jms).
(2) Suurjäätmete äraveo saab tellida jäätmevedajalt või anda need üle käesoleva eeskirja §1 lõikes 4 nimetatud jäätmekäitluskohta.
[RT IV, 11.04.2024, 1 - jõust. 14.04.2024]
(3) [Kehtetu - RT IV, 11.04.2024, 1 - jõust. 14.04.2024]
§ 21. Korraldatud jäätmeveoga mitte hõlmatud jäätmete kogumine
(1) Korraldatud jäätmeveoga mittehõlmatud jäätmeid kogutakse Kohila valla või valla lepingulistele partnerite jäätmekäitluskohtades, v.a erijuhud, mis on toodud alljärgnevalt. Jäätmekäitluskohad võtavad jäätmeid vastu vastavalt kehtestatud hinnakirjale. Kõnealuste jäätmekäitluskohtade kohta leiab infot valla veebilehelt.
(2) Liigiti kogutavad majapidamises tekkivad jäätmed, mis pole hõlmatud korraldatud jäätmeveoga, on:
1) plastid (nt plastikust mänguasjad, kausid, ämbrid, kelgud, vannid, lauanõud, kuivatusrestid jms);
2) metallid (nt metallist lauanõud, potid, käärid, plekid, redelid, okastraat jms);
3) klaas (nt lauanõud, lambikuplid, pildiraamid, lehtklaas jms);
4) bioloogiliselt mittelagunevad aia- ja haljastujäätmed (nt saastumata pinnas, kivid jms);
5) puit (nt puidust mänguasjad, lauanõud, köögitarvikud (lõikelauad, nuiad jms), korvid);
6) tekstiil (nt rõivad, vaibad, voodipesu, rätikud, kardinad jms);
7) probleemtoodete jäätmed (nt elektri- ja elektroonikatoodete jäätmed, vanarehvid, kasutuskõlbmatud patareid ja akud, romusõidukid, põllumajandusplast (silopallikile, silokattekile, kiletunnel, kattevõrk ja plastnöör) jms);
8) ravimijäätmed (sh süstlad, aegunud või kasutamata ravimid jms);
9) ohtlikud jäätmed (nt värvid jt olmes kasutatavad kemikaalide jäägid ning nendega saastunud taara, vanaõli, õlifiltrid, ravimid, päevavalguslambid).
(3) Metallijäätmeid on lisaks valla jäätmekäitluskohadele võimalik üle anda ka vanametalli kokkuostupunkti. Metallijäätmete kokkuostmisele kehtestatud piirangud on toodud jäätmeseaduse §-s 105. Sularahas arveldamine metallijäätmete kokkuostul ja edasisel vahendamisel on keelatud. Vanametall suunatakse uute toodete ja osadena ringlusesse.
(4) Bioloogiliselt mittelagunevad aia- ja haljastujäätmeid käideldakse koos ehitustegevuses tekkiva pinnase, kivide jmt materjalidega. Vastavaid jäätmeid võtab vastu Mäepere jäätmejaam.
(5) Probleemtoode on toode, mille jäätmed põhjustavad või võivad põhjustada tervise- või keskkonnaohtu, keskkonnahäiringuid või keskkonna ülemäärast risustamist.
(6) Probleemtoodetest tekkivate jäätmete kogumise ja nende taaskasutamise või kõrvaldamise korraldab tootja või tootjavastutusorganisatsioon ning jäätmevaldajal on õigus probleemtooteid piiramatus koguses tasuta üle anda.
(7) Probleemtoodete tootja ja tootjavastutusorganisatsiooni kohustus on korraldada üksi või koostöös teiste tootjatega vähemalt kord aastas teabekampaaniaid, et teavitada probleemtoote kasutajaid sellest tekkinud jäätmete kogumise ja käitlemise võimalustest.
(8) Tootja on kohustatud elektroonikajäätme valdajalt, sh vallavalitsuselt, kodumajapidamise elektroonikajäätmed tasuta vastu võtma, sõltumata üleantavate elektroonikajäätmete arvust. Terviklikke elektroonikajäätmeid saab üle anda jäätmejaamas ja vastavas kogumispunktis.
[RT IV, 11.04.2024, 1 - jõust. 14.04.2024]
(9) Rehvide ja vanarehvide tootjavastutusorganisatsioon on MTÜ Rehviringlus, kellelt saab infot vallas ja maakonnas asuvatest rehvikogumiskohadest. Kohila vallas saab rehve üle anda Kohila jäätmejaamas.
(10) Patareide ja akude kogumiseks peab tootja varustama iga sellise müügikoha, kus temapoolt turule lastud patareisid ja akusid, sh mootorsõidukite akud, sobiva kogumismahutiga. Turustaja ei tohi keelduda vastu võtmast patareisid ja akusid. Kohila vallas saab patareisid ja akusid üle anda Kohila jäätmejaamas.
(11) [Kehtetu - RT IV, 11.04.2024, 1 - jõust. 14.04.2024]
(12) Romusõidukite demonteerimine on lubatud vaid vastava jäätmeloa omajatel ning mootorsõidukite või nende oluliste osade kokkuost jäätmetena on lubatud isikult vaid Transpordiameti või tema volitatud isiku poolt väljastatud tõendi alusel sõiduki arvelt kustutamise kohta või keskkonnakaitseluba omavalt ettevõtjalt, kelle õiguspärase tegevuse tulemusena need jäätmed on tekkinud. Keskkonnakaitseloa olemasolu saab kontrollida keskkonnalubade infosüsteemist KOTKAS.
(13) Romusõiduki üleandmine peab olema tagatud romusõiduki omaniku elukohajärgses maakonnas. Romusõiduki vastuvõtmisel on tootja kohustatud tasuta vastu võtma ka kuni 4 sõiduki küljes olevat rehvi ning sõidukiga kaasas oleva tagavararehvi ning korraldama nende taaskasutuse.
(14) Põllumajandusplasti jäätmete kogumiseks peab igas maakonnas olema vähemalt üks kogumispunkt. Põllumajandusplasti müügikohad on kohustatud hoidma üleval teated, kuhu saab põllumajandusplasti jäätmeid tagastada. Plast peab olema enne üleandmist sorteeritud (mh ei tohi jäätmed olla segamini mulla, silojääkide, rehvide jm jäätmetega).
(15) Ravimijäätmeid võtab vastu Kohila jäätmejaam. Vastavalt ravimiseadusele peavad kõlbmatuid ravimeid tarbijatelt vastu võtma ja hävitamisele suunama ka üldapteek, veterinaarravimite osas ka veterinaarapteek.
(16) [Kehtetu - RT IV, 11.04.2024, 1 - jõust. 14.04.2024]
5. peatükk KOHILA VALLAS TERVISHOIU- JA VETERINAARTEENUSE OSUTAJA JÄÄTMETE KÄITLEMISE KORD
§ 22. Üldsätted
(1) Eeskirja järgimine on kohustuslik kõikidele vallas tegutsevatele tervishoiu- ja veterinaarteenuse (edaspidi tervishoiuteenus) osutajatele, kellel tekivad jäätmed, mis on jäätmeliikide (sh ohtlike jäätmete) nimistus määratletud inimeste ja loomade tervishoiul või sellega seonduvatel uuringutel tekkinud jäätmetena.
(2) Tervishoiuteenuse osutajad peavad tagama teenuse osutamisega tekkinud jäätmete liigiti kogumise ja nende edasise käitlemise, sh nende nõuetekohase pakendamise ja märgistamise, võttes kasutusele sobiva süsteemi, töötama välja juhendmaterjalid ning tagama vajadusel töötajatele asjakohase koolituse ning vajalikud lisatarvikud (nt isikukaitsevahendid).
(3) Tervishoiuteenuse osutaja leiab tegevuse käigus tekkivate ja käesoleva eeskirja § 23 loetletud jäätmete üleandmiseks jäätmeveoteenuse pakkuja või jäätmekäitluskoha vastavalt oma vajadustele. Valdkonnaga seotud jäätmete nõuetekohast ja liigiti üleandmist peab olema võimalik tõendada.
(4) Tervishoiuteenuse pakkumise tagajärjel tekkinud jäätmete käitlust reguleerib lisaks käesolevale eeskirjale ka jäätmeseadus, ravimiseadus, nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seadus, kemikaaliseadus, töötervishoiu ja tööohutuse seadus ning nende rakendusaktid.
§ 23. Tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutaja jäätmekategooriad
Tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutaja tekitatud jäätmed jagatakse järgmiselt:
1) tavajäätmed - jäätmed, mis ei kujuta endast konkreetset bioloogilist, keemilist, radioaktiivset või füüsilist ohtu.
2) ohtlikud jäätmed, milleks on:
a) patoloogilised jäätmed (nt kehaosad ja -vedelikud, elundid, kasutamata veretooted);
b) tsütotoksilised ja ravimijäätmed (nt aegunud või ebavajalikud ravimid, tsütostaatilised ravimid, genotoksilised kemikaalid, ühekordsed kasutatud materjalid (kiirtestid, kindad, linad, riided jms));
c) kemikaalide jäätmed – plast või klaasanum, mis ei reageeri kemikaaliga, st keemilisi aineid sisaldavad jäätmed (nt desinfitseerimisvahendid, lahustid, raskemetalle sisaldavad jäätmed, patareid, katkised termomeetrid).
§ 24. Tervishoiu- ja veterinaarteenuse tagajärjel tekkinud jäätmete kogumise üldnõuded
(1) Jäätmete kogumise puhul tuleks jälgida põhimõtet, et jäätmed liiguksid puhtalt alalt mustemale ehk teekond oleks läbimõeldud ning ei tekitaks ebavajalikke riske.
(2) Jäätmete kogumiseks peab olema ette nähtud piisaval hulgal jäätmemahuteid ning lisaks tagatud nende piisav tühjendamissagedus. Jäätmemahutite kasutamine peab olema üheselt mõistetav ja ohutu.
(3) Mahuteid, mis sisaldavad tervishoiujäätmeid, tuleb hoida tervishoiuasutuses piisava suurusega lukustavas hoiuruumis. Hoiuruum peab olema jahe ja ventileeritud, kergesti puhastavatest materjalidest seinte ja põrandatega.
(4) Tavajäätmete liigiti kogumine ja üleandmine toimub vastavalt käesolevas eeskirjas toodud tingimustel.
(5) Diskreetseid andmeid sisaldav paber kas purustatakse tervishoiuteenust osutavas ettevõttes või kogutakse spetsiaalsesse lukustatavasse mahutisse. Diskreetseid andmeid sisaldav purustamata paber tuleb anda edasiseks töötlemiseks vastavat keskkonnakaitseluba omavale isikule. Kohapeal purustatud paberijäägid võib paigutada vanapaberi ja kartongi kogumismahutisse.
(6) Teravad ja torkivad jäätmed tuleb koguda läbitorkekindlast materjalist kindlalt suletavasse vastavalt tähistatud kanistrisse, millel on markeering „Teravad ja torkivad jäätmed”, bioloogilise ohu sümbol ja tervishoiu või veterinaarteenust osutava asutuse nimi ning pakkimiskuupäev. Teravate ja torkivate jäätmetega täidetud kanistrid tuleb vähemalt üks kord poole aasta jooksul anda üle keskkonnakaitseluba omavale isikule.
(7) Patoloogilised jäätmed tuleb koguda eraldi plastikkottidesse, millel on markeering „Patoloogilised jäätmed” ja bioloogilise ohu sümbol. Markeeritud plastikkotid antakse üle keskkonnakaitseluba omavale isikule või kremeerimiseks vastavat teenust osutavale isikule.
(8) Ravimijäätmed tuleb pakkida lekkekindlasse lukustatavasse kogumismahutisse, millel on markeering „Ravimijäätmed“. Ravimijäätmed tuleb vähemalt üks kord poole aasta jooksul anda üle keskkonnakaitseluba omavale isikule. Ravimijäätmete käitlemisel tuleb lähtuda muuhulgas ravimiseadusest tulenevatest nõuetest.
(9) Nakkusohtlike jäätmete (sh koroonaviirusega kokku puutunud materjali – kindad, maskid, kaitseriietus) kogumise konteinereid ja kotte võib täita vaid ¾ mahust. Nakkusohtlike jäätmete konteinerid peavad olema lukustatud.
(10) Kemikaalijäätmed tuleb pakkida lekkekindlasse kogumismahutisse, millel on markeering „Kemikaalijäätmed“. Kemikaalijäätmed tuleb vähemalt üks kord poole aasta jooksul anda üle keskkonnakaitseluba omavale isikule.
§ 25. Loomsed jäätmed
(1) Surnud lemmiklooma, kes ei surnud nakkushaigusesse, võib matta oma kinnistule, arvestades, et matmispaik ei tohi paikneda karstialal, veekaitsevööndis, joogiveekaevu sanitaarkaitsealal või hooldusalal. Matmispaigale peab olema välistatud liha- ja raipetoiduliste metsloomade ja lindude juurdepääs.
(2) Surnud või hukkunud suurlooma korjuse peab loomaomanik käitlema loomsete jäätmete käitluskohas. Suurlooma korjus tuleb koheselt, kuni viimiseni loomsete jäätmete ümbertöötlemise käitluskohta, paigutada isoleeritud jahedasse kohta, kus on tõkestatud loomade, lindude ja kõrvaliste isikute juurdepääs.
6. peatükk EHITUS- JA LAMMUTUSJÄÄTMETE KÄITLEMISE NÕUDED
§ 26. Ehitus- ja lammutusjäätmete käitlemise üldnõuded
(1) Ehitus- ja lammutusjäätmete (edaspidi ehitusjäätmed) hulka kuuluvad ehitamisel, lammutamisel ja remontimisel tekkivad puidu, metalli, betooni, telliste, plaatide ja keraamikatoodete, ehituskivide, klaasi ja muude ehitusmaterjalide jäätmed, sealhulgas asbesti ja teisi ohtlikke jäätmeid sisaldavad materjalid ning pinnas, mis tekib ehitus-, lammutus- ja remonditööde, tee-ehituse ja pinnasetööde käigus ning mida ehitustööde tegemiseks ei kasutata.
(2) Ehitusjäätmetena ei käsitleta ehitustegevuse käigus välja kaevatud saastumata pinnast ja muud looduslikku materjali, kui seda kasutatakse selle loomulikus olekus ehitamiseks samal kinnistul, kus see välja kaevati.
(3) Ehitusjäätmete valdaja on kohustatud tekkekohal liigiti koguma vähemalt järgmised jäätmed:
1) puidujäätmed (töödeldud ja töötlemata puit eraldi);
2) paber ja papp;
3) metallijäätmed (eraldi must- ja värviline metall);
4) mineraalsed jäätmed (kivid, tellised jne);
5) kipsijäätmed (tuleb koguda teistest mineraalsetest jäätmetest eraldi);
6) klaas;
7) pinnas;
8) plastijäätmed (sh kile);
9) pakendid;
10) raudbetoon- ja betoondetailid;
11) ohtlikud jäätmed liikide kaupa.
(4) Ehitise lammutamise ehitusprojektis peab olema märgitud lammutatavate ehitusmaterjalide ja -toodete ligikaudsed kogused jäätmeliikide kaupa ning juhised lammutamisel tekkivate jäätmete käitlemiseks, st kogumiseks ja edasiseks käitlemiseks.
(5) Jäätmevaldaja on oma tegevuses kohustatud vältima ja vähendama jäätmete teket, koguma ehitusjäätmeid nende tekkekohal liigiti ja viisil, mis välistab nende sattumise keskkonda ning kõrvaliste isikute juurdepääsu. Lisaks rakendama kõiki teisi võimalusi ehitusjäätmete taaskasutamiseks. Kõrvaldada võib vaid sellised jäätmeid, mille taaskasutamine pole võimalik.
(6) Ehitusjäätmetena nõuetekohase liigiti kogumise ja käitlemise tagab jäätmevaldaja. Ehitusjäätmete valdaja on ehitise omanik kui pole kokku lepitud teisiti.
(7) Ehitusjäätmeid võib anda vedamiseks, kõrvaldamiseks või taaskasutamiseks üle isikule, kes omab sellekohast keskkonnakaitseluba.
(8) Kaevise võõrandamiseks või väljaspool kinnisasja kasutamiseks tuleb tegevus kooskõlastada Keskkonnaametiga. Kaevis on looduslikust olekust eemaldatud kivimi või setendi tahke osis.
(9) Eelsorditud ehituskivid ja tellised tuleb taaskasutada ehituskivide ja tellistena või võimaluse korral anda üle purustamiseks ja taaskasutamiseks vastavat luba omavale isikule.
(10) Raudbetooni- ja betoonijäätmed ning kivisöe- ja põlevkivitõrva mittesisaldav asfalt tuleb anda üle purustamiseks ja materjalide taaskasutamiseks vastavat luba omavale isikule.
(11) Puhtaid puidujäätmeid võib kasutada küttena või anda puiduhakke valmistamiseks üle vastavat luba omavale isikule.
(12) Ehitusloa või ehitusteatise kohustusliku ehitise ehitus- ja lammutustegevuse lõppedes esitatakse vallavalitsusele jäätmeõiend tõendamaks ehitusjäätmete nõuetekohast käitlemist kas läbi ehitisregistri või edastades õiend vallavalitsusele vähemalt 1 tööpäev enne kasutusloa või -teatise esitamist ehitisregistris. Jäätmeõiendil tuleb kajastada vähemalt jäätmetekke koht, kui palju ja millised jäätmed tekkisid ning kuhu või kellele need üle anti.
(13) Ehitus- ja lammutustegevus peab olema kooskõlas ehitusseadustikus ning selles alusel kehtestatud määrustes esitatud nõuetega.
§ 27. Ohtlike ehitus- ja lammutusjäätmete käitlemise erinõuded
(1) Ohtlik ehitus- ja lammutusjääde on ehitamisel tekkinud jääde, mis oma ohtlike omaduste tõttu võib põhjustada kahju tervisele ja keskkonnale ning nõuab käitlemisel erimenetlust. Ohtlikud jäätmed tuleb koguda ja üle anda jäätmevedajale ja -käitlejale liigiti.
(2) Ohtlike ehitus- ja lammutusjäätmete hulka kuuluvad:
1) asbesti sisaldavad ehitusmaterjalid – eterniit, asbesttsementplaadid, asbesttsementtorud, isolatsioonimaterjalid jne;
2) värvid, lakid, liimid, trükivärvid ja vaigud, sh neid sisaldanud tühi taara ja nimetatud jäätmetega immutatud materjalid jne;
3) naftajääke sisaldavad jäätmed – tõrvapapp, tõrva sisaldav asfalt, bituumenitaolised segud, kivisöe- või põlevkivitõrv, tõrvasaadused, vanaõli jne;
4) saastunud pinnas - ohtlikke aineid sisaldavad kivid ja pinnas;
5) luminofoorvalgustid.
(3) Ohtlikke ehitusjäätmeid tuleb koguda lekkekindlatesse kogumismahutitesse ning jäätmete hoidmine maapinnal või muul viisil ilma kogumismahutita, on keelatud.
(4) Ohtlike ehitusjäätmete valdaja vastutab nende ohutu hoidmise eest kuni jäätmete üleandmiseni, sh veoks, selleks õigust omavale isikule.
(5) Jäätmevaldaja peab kontrollima, et ohtlikud ehitusjäätmed antakse üle ettevõttele, kes omab vastavat keskkonnakaitseluba.
(6) Ohtlike ehitusjäätmete valdajale rakenduvad lisaks käesolevas eeskirjas toodud nõuetele ka jäätmeseaduse ja selle rakendusaktidest tulenevad nõuded ohtlike ehitus- ja lammutusjäätmete käitlemiseks, vedamiseks, kõrvaldamiseks või taaskasutamiseks.
7. peatükk JÄRELEVALVE KORRALDUS JÄÄTMEKÄITLUSE ÜLE KOHILA VALLAS
§ 28. Järelevalve teostajad
(1) Järelevalvet eeskirjast tulenevate nõuete täitmise üle teostab vallavalitsus käesolevas eeskirjas, jäätmeseaduses, pakendiseaduses ja keskkonnajärelevalve seaduses sätestatud korras.
(2) Vallavalitsusel ja vallavalitsuse volitatud isikul on õigus:
1) teostada järelevalvet eeskirja täitmise üle;
2) koostada ettekirjutusi eeskirja täitmiseks;
3) rakendada ettekirjutuste täitmata jätmisel või mittekohasel täitmisel seaduses sätestatud sunnivahendeid.
§ 29. Keskkonnareostuse likvideerimise nõuded
Jäätmete keskkonda viimisega ja jäätmetest põhjustatud saastusega seonduva kahju, sealhulgas jäätmete käitlemisega ja jäätmetest põhjustatud saastuse likvideerimisega seotud kulud, hüvitab ja likvideerib jäätmeseaduses sätestatud korras jäätmed keskkonda viinud isik (saastaja).
8. peatükk KOHILA VALLAS ASUVATE JÄÄTMEKÄITLUSKOHTADE JÄRELHOOLDUSE NÕUDED
§ 30. Jäätmekäitluskoht
(1) Jäätmekäitluskoht on tehniliselt varustatud ehitis jäätmete nõuetekohaseks kogumiseks, taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks.
[RT IV, 11.04.2024, 1 - jõust. 14.04.2024]
(2) Jäätmekäitluskoht on ka maa-ala, kus jäätmete taaskasutamine võimaldab parendada mullaviljakust, maa-ala keskkonnaseisundit või selle kasutusvõimalusi või maa-ala, kus tehakse jäätmete taaskasutamise või kõrvaldamise toiminguid, milleks ehitise olemasolu ei ole vajalik.
(3) Jäätmekäitluskohaks ei loeta jäätmekogumisnõud, -konteinerit või muud -mahutit, mis on ette nähtud vaid ühte liiki tava- või ohtlike jäätmete esmakogumiseks jäätmetekitajalt, samuti ehitisi või teisaldatavaid hoiukohti, kuhu eelnimetatud mahutid tava- või pakendijäätmete esmakogumiseks on paigutatud.
§ 31. Jäätmekäitluskoha järelhoolduse nõuded
(1) Jäätmekäitluskoha järelhooldus on suletud jäätmekäitluskoha keskkonnaseire ning võimaliku negatiivse keskkonnamõju, sealhulgas keskkonnahäiringu tõrje, mida tuleb teostada lähtuvalt jäätmeseaduse, selle rakendusaktide ning käesoleva eeskirja nõuetest.
(2) Tegevuse lõpetanud jäätmekäitluskoht ja selle vahetu ümbrus tuleb korrastada ning puhastada seal leiduvatest jäätmetest.
(3) Järelhoolduse kulud kannab jäätmekäitluskoha viimane käitaja või selle puudumisel jäätmekäitluskoha maaomanik.
(4) Jäätmekäitluskoha järelhoolduse tulemusena peab olema välistatud jäätmekäitluskohast tulenev võimalik oht tervisele, varale ja keskkonnale.
9. peatükk JÄÄTMETE LIIGITI KOGUMISE JA SORTIMISE ARENDAMISE NÕUDED KOOS TÄHTAEGADEGA JÄÄTMELIIKIDE KAUPA
§ 32. Jäätmete liigiti kogumise ja sortimise arendamise nõuded ja tähtajad
(1) Biolagunevate köögi- ja sööklajäätmete (20 01 08) liigiti kogumine säilitatakse korraldatud jäätmeveo raames ka edaspidi. Eesmärk on suurendada ringlusesse võetud biolagunevate toidujäätmete koguhulka, suurendades kinnistute koguarvu, kus biojäätmeid liigiti kogutakse. Bioloogiliselt lagunevate jäätmete ringlusesse võtmine kinnistul kohapeal, nõuetekohaselt kompostides, tagab jäätmete efektiivsema kasutuse ja suurendab ringlusesse võtmise kasu.
(2) Paberi ja kartongi (20 01 01) liigiti kogumise eesmärgiks on jäätmete liigiti kogumine tekkekohas ja taaskasutamine materjalina vähemalt 50% ulatuses nende jäätmete kogumassist kalendriaastas. Liigiti kogumine säilitatakse korraldatud jäätmeveo raames ka edaspidi.
(3) Pakendite (15 01) liigiti kogumise eesmärgiks on jäätmete liigiti kogumine tekkekohas ja taaskasutamine materjalina vähemalt 50% ulatuses nende jäätmete kogumassist kalendriaastas. Käesoleva eeskirja eesmärgiks on võimaldada pakendijäätmete liigiti kogumist tekkekohas, vähemalt tiheasutusaladel, hiljemalt 1. juulist 2024 ning jätkata pakendijäätmete kogumist avalike pakendite kogumispunktide ja jäätmejaamades ka edaspidi.
(4) Plastide (20 01 39) ja klaasi (20 01 02) liigiti kogumise eesmärgiks on jäätmete liigiti kogumine tekkekohas ja taaskasutamine materjalina vähemalt 50% ulatuses nende jäätmete kogumassist kalendriaastas. Nende jäätmete liigiti üleandmine tagatakse jäätmejaamas ja jäätmepunktis.
[RT IV, 11.04.2024, 1 - jõust. 14.04.2024]
(5) Metallide (20 01 40) ja ehituspuidu (17 02 01) liigiti üleandmine tagatakse ka edaspidi Kohila jäätmejaamas. Puidu (20 01 38) liigiti üleandmine tagatakse ka edaspidi Mäepere jäätmejaamas. Metallide liigiti kogumise eesmärgiks on jäätmete liigiti kogumine tekkekohas ja taaskasutamine materjalina vähemalt 50% ulatuses nende jäätmete kogumassist kalendriaastas.
(6) Biolagunevate aia- ja haljastujäätmete (20 02 01) liigiti üleandmine tagatakse korraldatud jäätmeveo raames. Bioloogiliselt lagunevate jäätmete ringlusesse võtmine kinnistul kohapeal, nõuetekohaselt kompostides, tagab jäätmete efektiivsema kasutuse ja suurendab ringlusesse võtmise kasu. Bioloogiliselt lagunevate jäätmete ringlusesse võtmine kinnistul kohapeal, nõuetekohaselt kompostides, tagab jäätmete efektiivsema kasutuse ja suurendab ringlusesse võtmise kasu.
[RT IV, 11.04.2024, 1 - jõust. 14.04.2024]
(7) Bioloogiliselt mittelagunevate aia- ja haljastujäätmete (20 02 02, 20 02 03) liigiti üleandmine tagatakse ka edaspidi Mäepere jäätmejaamas.
(8) Tekstiili- ja rõivajäätmete (20 01 11, 20 01 10) liigiti üleandmine tagatakse jäätmejaamas ja kogumispunktis. Eesmärk on suurendada taaskasutusse suunatud tekstiilijäätmete ning ringlusesse võetavate tekstiilijäätmete hulka. Puhtaid ja terveid rõivaid jm tekstiili on võimalik taaskasutuseks üle anda vastavat teenust pakkuvale ettevõtjale (nt kogumisringid) või kogumiskonteinerisse.
[RT IV, 11.04.2024, 1 - jõust. 14.04.2024]
(9) Suurjäätmete (20 03 07) liigiti üleandmine on tagatud jäätmejaamas ja vastavas kogumiskohas (näit. jäätmepunktis, kogumisringil). Suurjäätmete äravedu saab tellida jäätmevedajalt. Puhtaid ja terveid suurjäätmeid on lubatud üle anda selliseid jäätmeid käitlevale ettevõtjale (nt kogumisringil), tellida ettevõtjalt selliste jäätmete äravedu või viia need ise vastavasse kogumispunkti.
[RT IV, 11.04.2024, 1 - jõust. 14.04.2024]
(10) Ehitus- ja lammutusjäätmete taaskasutamise eesmärgiks on aastaks 2023 ja sealt edasi suunata taaskasutusse vähemalt 70% ehitus- ja lammutusjäätmetest, eraldades neist ohtlikud jäätmed. Selleks on vajalik teha teavitustööd ja järelevalvet, et ehitus- ja lammutusjäätmete kogumine toimiks kohapeal materjalipõhiselt ning toimuks jäätmete kohtsortimine. Ehitus- ja lammutusjäätmete liigiti kogumise eesmärgiks on jätkata nende jäätmete üleandmine Mäepere jäätmejaamas ja Kohila jäätmejaamas.
(11) Elektri- ja elektroonikaseadmete ning ohtlike jäätmete liigiti üleandmine tagatakse jäätmejaamas ja nõuetekohases jäätmepunktis või kogumiskohas (kogumisringil).
[RT IV, 11.04.2024, 1 - jõust. 14.04.2024]
(12) Õli ja rasva liigiti kogumise kohutus toitlustusasutustele rakendub alates 1. juulist 2022.
(13) Avalike üritustel jäätmete liigiti kogumise kohutus rakendub alates 1. juulist 2022.
(14) [Kehtetu - RT IV, 11.04.2024, 1 - jõust. 14.04.2024]
10. peatükk LÕPPSÄTTED
§ 33. Rakendussätted
(1) Eeskirja § 10 lõike 1 punkte 4 ja 5 ei kohaldata kehtivale korraldatud jäätmeveo hankelepingule perioodil 01.07.2019 kuni 31.06.2024.
(2) [Käesolevast tekstist välja jäetud.]
(3) [Käesolevast tekstist välja jäetud.]
§ 34. Määruse jõustumine
(1) Eeskirja § 7 lõige 3 jõustub alates 1. jaanuar 2023. aastal.
(2) Määrus jõustub kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.
Facebook
X.com