Maardu linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni liitumise ning kasutamise eeskiri
Vastu võetud 24.03.2026 nr 17
RT IV, 11.04.2026, 8
jõustumine 14.04.2026
Muudetud järgmiste aktidega (näita)
| Vastuvõtmine | Avaldamine | Jõustumine |
|---|---|---|
| 24.03.2026 | RT IV, 11.04.2026, 8 | 01.07.2026 |
Määrus kehtestatakse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse § 18 lõike 1 ja 2, § 34 lõike 1 alusel ning kooskõlas kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõikega 1 ja § 22 lõike 1 punktiga 37.
1. peatükk Üldsätted
§ 1. Eeskirja reguleerimisala
Käesolev Maardu linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni liitumise ning kasutamise eeskiri (edaspidi eeskiri) sätestab Maardu linna haldusterritooriumil ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise, kasutamise ning vee-ettevõtja veevarustuse ja reovee ning sademevee, drenaaživee ja muu pinnase- ja pinnavee ärajuhtimise teenuse osutamise korra ja tingimused.
§ 2. Mõisted
(1) Eeskirjas kasutatakse mõisteid seaduste ja nende rakendusaktides sätestatu tähenduses, vastava definitsiooni puudumisel aga sõna üldlevinud tähenduses. Lisaks kasutatakse käesolevas eeskirjas järgmisi mõisteid:
(2) Täiendavad mõisted:
1) hoonestus – hoone või rajatis või hoonete kogum;
2) kanaliseerimine – heit-, reo-, sademe- ja drenaaživee või muu pinnase- ja pinnavee kogumine ja ärajuhtimine kanalisatsiooni kaudu;
3) liituja – ühisveevärgi või -kanalisatsiooniga liitumiseks ettepaneku esitanud tarbimiskoha veevärgi või kanalisatsiooni omanik või hoonestusõiguse omanik või liitumise taotluse esitamise hetkel tarbimiskoha veevärgi või kanalisatsiooni puudumisel, kinnisasja omanik, hoonestusõiguse alusel maakasutaja või ehitise kui vallasasja omanik;
4) liitumine – tarbimiskoha veevärgi ja kanalisatsiooni ühendamine ühisveevärgi- ja/või kanalisatsiooniga vee- ja kanalisatsiooniteenuste edaspidiseks saamiseks;
5) liitumisprojekt – tarbimiskoha liitumispunktist kuni hoonestuseni märgitud kinnistusiseste võrkude (välisvõrkude) projekt, mille alusel ehitatakse tarbimiskoha veevärk ja kanalisatsioon;
6) paisutuskõrgus – kõrgusmärk, milleni võib paisutuse puhul tõusta vee tasapind ühiskanalisatsioonis;
7) peakraan – ühisveevärgi viimane sulgemisseade enne kinnisasja piiri või tarbimiskoha veevärki, asub reeglina liitumispunktis;
8) peatoru – ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni torustik, mille kaudu toimub mitme tarbimiskoha veega varustamine või millesse kanaliseeritakse mitme tarbimiskoha reovesi ja/või sademevesi;
9) reostus – vee omadusi halvendav saasteainete, organismide sisaldus vees, vee ülemäärane soojus või radioaktiivsus;
10) reostusgrupp (RG) – reoainete ja ohtlike ainete piirkontsentratsioonide vahemik, mis on reostuse tasu arvutamise aluseks;
11) reoveekanalisatsioon – rajatised ainult reovee kanaliseerimiseks ja ärajuhtimiseks;
12) sademeveekanalisatsioon – rajatised ainult sademe-, drenaaži- ja pinnase- ja pinnavee kanaliseerimiseks ja ärajuhtimiseks;
13) sisendustoru – tarbimiskoha veetorustiku lõik liitumispunktist veearvestini;
14) tarbimiskoht – kinnistusraamatusse iseseisva üksusena kantud kinnisasi või hoonestusõigus või maatükk vallasasjana;
15) vaatluskaev – avatava luugiga kaev kanalisatsioonitorustikul;
16) veemõõdukaev – kaev, kus asub veemõõdusõlm;
17) veemõõdusõlm – veearvesti koos juurdekuuluva armatuuriga tarbija veekulu mõõtmiseks;
18) ühendustoru – tarbimiskoha veevärki veega varustav või tarbimiskoha kanalisatsioonist reo- või sademevett vastuvõttev toru peatorust liitumispunktini;
19) ühisveevärgi ja/või -kanalisatsiooni avarii – ühisveevärgi ja/või -kanalisatsiooni ehitiste või seadmete purunemine või rike, mille tulemusena katkeb või halveneb tarbijate veevarustus ja/või nende reovee ning sademevee kanaliseerimine ja/või on ohustatud inimesed, ehitised või keskkond;
20) ühisveevärgi ja/või -kanalisatsiooniga kaetud ala – ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavaga määratud ala, kus ühisveevärk ja -kanalisatsioon on rajatud;
21) ÜVVKS – ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadus.
2. peatükk Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumine
§ 3. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise alused
(1) Vee-ettevõtja peab lubama ühendada tarbimiskoha veevärgi ühisveevärgiga ning tarbimiskoha kanalisatsiooni ühiskanalisatsiooniga ÜVVKS-s ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud tingimustel.
(2) Tarbimiskoha veevärgi ja kanalisatsiooni liitumiseks ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga teeb liituja vastava liitumisettepaneku vee-ettevõtjale.
(3) Tarbimiskoha liitumine ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga toimub liituja ettepanekul tema ja vee-ettevõtja vahel sõlmitud liitumislepingu alusel ning tingimustel.
(4) Piirkonna vee-ettevõtja võib anda kirjaliku nõusoleku ja tähtajalised tehnilised tingimused ajutiseks ühenduseks ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga ilma liitumislepingut sõlmimata.
(5) Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise eest maksab liituja vee-ettevõtjale liitumistasu eeskirjas sätestatud korras. Veevarustuse ja reo- ning sademevee ärajuhtimise teenuse kasutamise lõpetamisel liitumistasu ei tagastata.
(6) Kui liitumistingimused ei muutu, ei tule tarbija vahetumise või tarbimiskoha veevärgi ja kanalisatsiooni või nende osade välja vahetamisel esitada uut liitumisettepanekut.
(7) Kui tarbija soovib kasutada täiendavaid veevarustuse või reo- ning sademevee ärajuhtimise teenuseid (sh saasteainete ärajuhtimist) või kasutada neid ulatuses, millega kaasneb ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni laiendamine või ümberehitamine, käsitletakse seda uue liitumisena ja see toimub eeskirja kohaselt. Vee-ettevõtja otsustab, millise teenusmahu muutuse korral on vaja teha tarbijal uus liitumisettepanek, arvestades olemasoleva ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni võimekust.
(8) Kui vee-ettevõtja või liituja või tarbija taotleb liitumispunkti asukoha muutmist, toimub see taotleja kulul ja seda käsitletakse eeskirja kohaselt uue liitumisena.
§ 4. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni tarbimiskoha liitumispunkt
(1) Nõuded liitumispunkti asukoha ja tehniliste parameetrite kohta sätestatakse liitumistingimustes. Liitumispunkti asukoht fikseeritakse kirjalikult piiritlusjoonisel, milleks võib olla ka liitumispunktide asukohti kajastav teostusjoonis, mis on teenuslepingu lahutamatu osa. Vee-ettevõtja määrab liitumispunkti vastavalt ÜVVKS § 5 lõikele 2. Kui ÜVVKS §-i 5 lõikes 2 nimetatud kokkulepet ei saavutata, siis määrab liitumispunkti linnavalitsus.
(2) Kui liitumist võimaldav peatoru asub liituva kinnisasja sees, on liitumispunktiks veetorustiku ja ühendustorustiku ristumispunktis paiknev vee-ettevõtjale kuuluv peakraan, selle puudumisel ühendustorustiku ristumiskoht peatorustikuga ning kanalisatsioonitorustikul ühenduskoht peatorustikul paiknevas kaevus. Kui tarbimiskoha asukohast ja tarbimiskohal paiknevate tarbimiskoha kanalisatsiooni tehnilisest lahendusest sõltuvalt ei ole võimalik tarbimiskohalt reovett isevoolselt ühiskanalisatsiooni juhtida, määratakse kanalisatsiooni liitumispunktiks lähim ühiskanalisatsiooni peatorustikul olev kaev.
(3) Kui tarbimiskoht ei piirne avalikult kasutatava maaga, vaid saab ühenduse läbi ühe või mitme eraõigusliku kinnisasja, asub liitumispunkt lähima avalikult kasutatava maaga piirneva kinnisasja piiril (st piirist kuni 1 m kaugusel).
(4) Liitumislepingu puudumisel kehtivad eramajade puhul automaatselt tarbimiskoha veevärgile ja kanalisatsioonile vee-ettevõtja kehtestatud tarbimiskoha üldised tehnilised tingimused ning üldised tarbimiskoha liitumispunkti tehnilised nõuded (parameetrid):
1) vee ühenduse korral: toru minimaalne nominaalläbimõõt 25 mm (plasttorul DE 32), maksimaalne päeva vooluhulk 0,5 m³ päevas, maksimaalne hetke vooluhulk 0,6 liitrit sekundis;
2) kanalisatsiooni ühenduse korral: toru minimaalne nominaalläbimõõt 150 mm (plasttoru DE 160), maksimaalne päeva vooluhulk 0,5 m³ päevas, maksimaalne hetke vooluhulk 1,2 liitrit sekundis;
3) sademeveekanalisatsiooni ühenduse (lahkvoolne) korral: toru minimaalne nominaalläbimõõt 110 mm (plasttorudel DE 160), maksimaalne hetke vooluhulk 10 liitrit sekundis või paigaldada regulaatorkaev maksimaalse vooluhulgaga 10 liitrit sekundis või ühtlustusmahuti miinimum mahuga 3 m³.
(5) Avalike teede, tänavate ja väljakute sademevee äravooluehitiste liitumispunkt asub peatorul asuva kaevu sissevoolutoru lõikepunktis, kui Maardu Linnavalitsuse (edaspidi linnavalitsus) ja vee-ettevõtja vahel ei ole kokku lepitud teisiti.
(6) Avalikelt teedelt, tänavatelt ja väljakutelt sademevee ärajuhtimise ehitiste liitumispunktiks ühiskanalisatsiooniga on esimene sademevee ärajuhtimiseks mõeldud ühiskanalisatsiooni ehitis (näiteks restkaev, kuivendusdrenaaži ühendus), mis asub Maardu linna omandis ja/või avalikus kasutuses oleval avalikul teel, tänaval või väljakul maapinna piiril, kui linnavalitsuse ja vee-ettevõtja vahel ei ole kokku lepitud teisiti.
(7) Kui tarbimiskoha piiride või hoonestuse muutuse korral tekib vajadus liitumispunktide või teiste veevärgi- või kanalisatsioonirajatiste ümberehitamiseks, tuleb liitujal või tarbijal see eelnevalt kooskõlastada vee-ettevõtjaga. Vee-ettevõtja seab liitumistingimused koos teostustähtajaga 30 kalendripäeva jooksul kooskõlastamise taotluse esitamise päevast arvates.
§ 5. Liitumisettepaneku esitamine, läbivaatamine ning tingimuste seadmine
(1) Tarbimiskoha liitumiseks ühisveevärgi ja -kanalisatsooniga esitab liituja vee-ettevõtjale liitumisettepaneku, mis peab sisaldama:
1) liituja isiku- ja kontaktandmeid;
2) kinnistusraamatu väljavõtet omandi kuuluvuse kohta, mis ei ole vanem kui viis tööpäeva (arenduse puhul väljavõte kogu arenduspiirkonna kohta);
3) andmeid tarbimiskoha (arenduspiirkonna puhul arenduspiirkonna) olemasoleva ja kavandatava hoonestuse ning nende kasutusotstarbe kohta;
4) andmeid tarbimiskoha olemasoleva ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kohta;
5) andmeid ühisveevärgist vee kasutuse kavandatava otstarbe ja koguse kohta;
6) andmeid ühiskanalisatsiooni juhtida kavandatava reo- ja sademevee koguse kohta;
7) ettepanekut liitumispunkti asukoha kohta;
8) ettepanekut tarbimiskoha veevärgi ja kanalisatsiooni ühisveevärgi ja kanalisatsiooniga ühendamise tähtaja kohta;
9) teenindus- ja tootmisotstarbega tarbimiskohtadel sisseseade andmeid vett kasutavate ja reovett eraldavate tehnoloogiliste protsesside kohta ning andmeid neist protsessidest ühiskanalisatsiooni ärajuhitava reovee reostustaseme ja -koguste kohta.
(2) Kinnisvara arenduspiirkonnas tulevaste tarbimiskohtade liitumiseks esitab liituja liitumisettepaneku lisaks lõikes 1 nimetatud andmetele ka:
1) arenduspiirkonna detailplaneeringu asukoha viidet või selle puudumisel koopiat detailplaneeringust;
2) arenduspiirkonna ehitusprojekti, ehitusloa või ehituse kasutusloa koopiat selle olemasolul.
(3) Vee-ettevõtjal on õigus nõuda lisaks käesolevas paragrahvis nimetatule täiendavaid andmeid ja selgitusi, kui need on vajalikud liitumisettepaneku läbivaatamiseks ning liitumistingimuste seadmiseks. Kui liitumisettepanek ei vasta käesoleva eeskirja § 5 lg 1 nõuetele, annab vee-ettevõtja liitujale teada puuduste kõrvaldamise vajadusest, sh kirjeldab puuduste sisu ja annab nende kõrvaldamiseks aega vähemalt 15 tööpäeva. Puuduste tähtajaks kõrvaldamata jätmise korral võib vee-ettevõtja jätta liitumistingimused väljastamata.
(4) Liitumiseettepaneku esitamise päevast 30 kalendripäeva jooksul seab vee-ettevõtja liitumisettepaneku esitanud tarbimiskoha omanikule või kinnisvara arenduspiirkonna arendajale kirjalikud liitumistingimused või piiratud ulatuses liitumise tingimused.
(5) Liitumistingimustes märgitakse:
1) liitumiskoha liitumispunktide asukohad;
2) tagatavad veevõtu tarbimisvõimsused (piirkogused l/s, m3/tunnis, m3/ööpäevas, rõhk (bar)) ja reo- ning sademevee ärajuhtimise tarbimisvõimsused (l/s, m3/ööpäevas), kogused, reo- ning sademeveega ära juhtida lubatavad saasteained ning ärajuhitava vee saastenäitajad;
3) võimalik paisutuskõrgus ühiskanalisatsioonis;
4) tehnilised erinõuded (mõõteseadmed (sh nõuded vee- ja/või reovee mõõdusõlmedele), lokaalpuhastid, vooluhulga regulaatorid, ühtlustusmahutid, õli- ja liivapüüdurid jne);
5) nõutav projektdokumentatsiooni koosseis ja kooskõlastamise kord;
6) liitumistingimuste kehtivusaeg.
(6) Liitumistingimuste kehtivusaja möödumisel esitab liituja uue taotluse liitumistingimuste saamiseks või liitumistingimuste kehtivusaja pikendamiseks. Liitumistingimuste kehtivusaja pikendamise korral liitumistingimuste väljastamise tasu ei nõuta. Liitumistingimused muutuvad tähtajatuks pärast liitumislepingu sõlmimist.
§ 6. Liitumislepingu sõlmimine ja täitmine
(1) Liitujale väljastatakse liitumispunktide olemasolul liitumisleping 30 kalendripäeva jooksul pärast liitumistingimuste kinnitamist liituja poolt.
(2) Kui liitumispunkt puudub, siis vee-ettevõtja viib läbi ehitushanke 30 päeva jooksul ja informeerib hanke tulemustest 3 tööpäeva jooksul kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Liituja teatab oma otsusest sõlmida liitumisleping vastavalt hanke tulemustele 10 tööpäeva jooksul pärast hanke tulemuste kättesaamist kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.
(3) Liitumisleping sõlmitakse kirjalikult ning selles sätestatakse üldjuhul:
1) poolte ja tarbimiskoha andmed;
2) liitumispunktide andmed;
3) liitumistasu suurus (või liitumistasu kalkulatsioon) selle määratlemisel ja tasumise kord;
4) poolte muud õigused ja kohustused (sh liitumise tähtaeg);
5) vajaduse korral muud liitumise kohta esitatavad nõuded (sh viide liitumistingimustele).
(4) Liitumislepingu kohaselt tekib liitujal õigus veevarustuse ja reo- ning sademevee ärajuhtimise teenuslepingu sõlmimiseks, kui lepingu osapooled on täitnud lepingulised kohustused ning liitujal on võimalik saada liitumislepingu kohastel liitumistingimustel ühisveevärgist vett ja juhtida ühiskanalisatsiooni reo- ning sademevett.
(5) Tarbimiskoha veevärk ja kanalisatsioon peavad olema rajatud vastavalt vee-ettevõtja koostatud liitumistingimustele ja vee-ettevõtja kehtestatud tarbimiskoha veevärgi ja kanalisatsiooni üldiste tehniliste tingimustele. Liituva tarbimiskoha veevärgi ja kanalisatsiooni vastavust liitumislepingule ja liitumistingimustele on õigus kontrollida linnavalitsusel koostöös vee-ettevõtjaga. Puuduste ilmnemisel vormistatakse puuduste kohta akt, mida menetletakse vastavalt seadusele. Liitujal ei teki teenuslepingu sõlmimise õigus enne puuduste kõrvaldamist.
(6) Liitumistasu eest ehitatud või ümberehitatud ühisveevärk ja/või -kanalisatsioon koos liitumispunktiga on ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni osa.
(7) Liitumislepingut ei sõlmita ÜVVK-s sätestatud juhtudel.
§ 7. Liitumislepingu lõpetamine
(1) Liitujal on õigus liitumisleping üles öelda, kui ta loobub ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumisest ja tegevus on kooskõlas ÜVVKS-ga.
(2) Liitumislepingu ülesütlemisel liitujale liitumislepingu täitmiseks tehtud kulutusi ei hüvitata ning liituja tasub vee-ettevõtjale lepingu ülesütlemiseni tehtud tööde ja tööde lõpetamisega seotud kulud.
3. peatükk Liitumistasu maksmine
§ 8. Liitumistasu arvutamine ja tasumise kord
(1) Vee-ettevõtjal on õigus võtta ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitujalt põhjendatud liitumistasu vastavalt ÜVVKS-s sätestatule.
(2) Tarbimiskoha veevärgi ja kanalisatsiooni või selle osade vahetamisel ei võeta tarbimiskoha omanikult liitumistasu, kui tehniliste tingimuste muutmine ei põhjusta vee-ettevõtjale lisakulutusi.
(3) Veevarustuse ja reovee ning sademe- ja drenaaživee või muu pinnase- ja pinnavee ärajuhtimise teenuste kasutamise lõpetamisel liitumistasu ei tagastata.
(4) Liituja maksab liitumistasu vee-ettevõtja ja liituja vahel sõlmitud liitumislepingus ettenähtud summas ja tähtaegadel.
4. peatükk Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamine
§ 9. Ühisveevärgi ja kanalisatsiooni kasutamise korraldus
(1) Ühisveevärgi ja kanalisatsiooni abil veevarustuse ja reo- ning sademevee ärajuhtimise teenuste osutamine toimub vee-ettevõtja poolt.
(2) Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni toimimise ning korrashoiu oma tegevuspiirkonnas tagab vee-ettevõtja.
(3) Veevarustuse ja reo- ning sademevee ärajuhtimise teenuste osutamine vee-ettevõtjate vahel toimub lepingu alusel, mis on kooskõlas linnavalitsuse, vee-ettevõtja ja ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omaniku vahelise lepinguga.
§ 10. Teenuste kasutamine ja teenusleping
(1) Ühisveevärgi ja kanalisatsiooni tarbijatel on õigus saada ühisveevärgist vett ja juhtida ühiskanalisatsiooni reo- ning sademevett vastavalt vee-ettevõtjaga sõlmitud lepingule (edaspidi teenusleping).
(2) Teenusleping sõlmitakse tarbija ja vee-ettevõtja vahel.
(3) Teenuslepingu sõlmimise eelduseks on vee-ettevõtja ja liituja vahel sõlmitud liitumisleping vastavalt kehtivatele õigusaktidele. Kui tarbimiskohal puudub liitumisleping, loetakse liitumispunktiks eeskirjas sätestatud alustel määratud liitumispunkt. Liitumislepingu puudumisel kehtivad eramajade puhul automaatselt käesoleva eeskirja § 4 lg 4 toodud tarbimiskoha sisestele vee- ja kanalisatsioonirajatistele vee-ettevõtte üldised tehnilised tingimused ja üldised tarbimiskoha liitumispunkti tehnilised parameetrid. Kortermajade puhul tuleb vee-ettevõtjalt taotleda tehnilised tingimused.
§ 11. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamine üldistes huvides
(1) Ühiskanalisatsiooni kaudu avalikelt teedelt, tänavatelt ja väljakutelt sademevee ärajuhtimist ning selle eest tasumist reguleeritakse linnavalitsuse, vee-ettevõtja ning ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omaniku vahelise lepinguga.
(2) Ühisveevärgiga ühendatud tuletõrje hüdrantide korrashoiu eest vastutab vee-ettevõtja. Tuletõrje hüdrandist võib vett võtta kahjutule tõrjumiseks ja vajaduse korral teiste päästetööde tegemiseks. Tuletõrje hüdrandist võib vett võtta muul otstarbel ning neist tarvitatav vee kogus tuleb vee-ettevõtjaga eelnevalt kooskõlastada, vastasel juhul loetakse veevõtt ebaseaduslikuks vee kasutamiseks. Tuletõrje veevõtukohast tulekahju kustutamise või veevõtukoha testimise korral tagab vee-ettevõtja miinimumrõhu 100kPa.
5. peatükk Teenuslepingu sõlmimine, lõpetamine ja uuendamine
§ 12. Teenuslepingu sõlmimine
(1) Teenusleping sõlmitakse tarbijaga määramata tähtajaks, kui on täidetud käesoleva eeskirja ja liitumislepingu tingimused. Kuni liitumistasu viimase osamakse tasumiseni võib teenuste kasutamiseks sõlmida tähtajalise teenuslepingu. Teenuslepingu lisadeks võivad olla muuhulgas liitumisleping ja piiritlusjoonis.
(2) Kui tarbimiskoht on kaasomandis, sõlmitakse ühisveevärgivee võtmiseks või reovee ning sademevee ühiskanalisatsiooni juhtimiseks üks kirjalik teenusleping kaasomanike enamuse otsuse alusel nende volitatud esindajaga vastavalt asjaõigusseadusele. Lepingu üheks pooleks on vastav vee-ettevõtja ja teiseks pooleks kõik tarbijad volitatud esindaja kaudu.
(3) Eeskirjaga ettenähtud tähtajalise või tähtajatu teenuslepingu sõlmimiseks tuleb tarbijal esitada vee-ettevõtjale vormikohane avaldus, tarbimiskoha omandiõigust tõendavad dokumendid ning eeskirjast ja muudest õigusaktidest tulenevad lepingu sõlmimiseks vajalikud dokumendid.
(4) Tähtajalise teenuslepingu sõlmimiseks esitab tarbija vee-ettevõtjale avalduse ja dokumendi, mis tõendab tähtajalise teenuse kasutamise vajadust. Avalduse alusel väljastab vee-ettevõtja tehnilised tingimused. Paigaldatud torustikud ja seadmed vaatab üle vee-ettevõtja esindaja, kes nende nõuetele vastavuse korral vormistab kasutusele lubamise akti, mille alusel sõlmitakse leping.
(5) Ühekordse veekasutuse või reovee ning sademevee kanaliseerimise loa saamiseks esitab seda soovinud isik vormikohase avalduse vee-ettevõtjale. Ühisveevärgist vee saamiseks või reovee ning sademevee kanaliseerimiseks ühiskanalisatsiooni koostatakse tähtajaline leping.
§ 13. Teenuslepingu lõpetamine ja uuendamine
(1) Tarbijal on õigus teenusleping üles öelda ÜVVKS-is sätestatud tingimustel ja korras. Tarbimiskoha omandiõiguse üleminekul teisele isikule on tarbija kohustatud kirjalikult teatama lepingu lõpetamisest 15 tööpäeva ette. Teenuste kasutamise jätkamisel uue tarbija poolt on viimane kohustatud seitsme tööpäeva jooksul pärast tarbimiskoha omandamist esitama avalduse koos tarbimiskoha omandit tõendavate dokumentidega uue teenuslepingu sõlmimiseks. Vastasel juhul võib vee-ettevõtja lugeda veekasutuse või reovee ning sademevee kanaliseerimise uue tarbija poolt ebaseaduslikuks.
(2) Kui tarbija lõpetab teenuslepingu põhjusel, et teenuseid enam ei vajata ehitiste kasutamisotstarbe muutumise või lammutamise tõttu, tuleb tarbijal vee-ettevõtjale eelnevalt tasuda kulutused ühendustorude likvideerimise või sulgemise eest.
(3) Tarbijal on avalduse alusel õigus taotleda kuni kaheks aastaks tarbimiskohale vee andmise ja/või reovee ning sademevee kanaliseerimise katkestamist lepingulist suhet lõpetamata, tasudes eelnevalt vee-ettevõtjale katkestamise ja taasavamise kulud.
(4) Vee-ettevõtjal on õigus öelda üles tarbijaga sõlmitud teenusleping ÜVKKS-is sätestatud korras.
(5) Teenuslepingu lõpetamisest käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel teatatakse tarbijale kirjalikult. Teenuslepingu lõpetamisel liitumistasu ei tagastata.
(6) Tarbijal on kahe aasta jooksul pärast teenuslepingu lõppemist õigus teenuslepingu uuendamiseks endises mahus liitumislepingut sõlmimata, kui lepingu lõpetamise põhjused on nõutud viisil kõrvaldatud ja kasutatakse olemasolevaid ühendustorusid. Lepingu uuendamiseks tuleb tarbijal eelnevalt vee-ettevõtjale tasuda vee andmise või reovee ning sademevee kanaliseerimise taastamise kulud.
(7) Kui kahe aasta jooksul pärast teenuslepingu lõppemist või lõpetamist ei ole lepingut käesoleva paragrahvi lõike 6 kohaselt uuendatud, on vee-ettevõtjal õigus lahutada tarbimiskoha veevärk ja kanalisatsioon ühisveevärgi rajatistest. Kui edaspidi soovitakse veevarustuse või reovee ning sademevee ärajuhtimise teenuseid taaskasutada, tuleb liitujal sõlmida liitumisleping.
6. peatükk Veega varustamine ja reo- ning sademevee ärajuhtimine
§ 14. Ühisveevärgi veerõhk ja ühiskanalisatsiooni paisutuskõrgus
(1) Rõhutsoonide ulatust tagatav veerõhk määratakse ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arendamise kavaga. Liitumispunktide veerõhk määratakse vee-ettevõtja poolt piirkonniti linnavolikogu poolt kehtestatud üldplaneeringu alusel, lähtudes valdavast hoonestuskõrgusest ja võrgurajatiste tehnilisest lahendusest.
(2) Kui tarbimiskohal vajatakse suuremat veerõhku, peab rõhu tõstmise korraldama tarbija oma rõhutõsteseadmetega ja omal kulul.
(3) Ühiskanalisatsiooni paigaldussügavus ja reo- ja sademevee paisutuskõrgus on määratud kanalisatsiooni tehnilise lahendusega ning määratakse tehnilistes tingimustes.
(4) Kui paisutuskõrgus ei ole määratud, on selleks reoveekanalisatsiooni korral liitumispunkti (vaatluskaevu) poolt esimese, ühiskanalisatsiooni juurde kuuluva, vaatluskaevu kaane kõrgus maapinnal +0,1 m ning sademeveekanalisatsiooni korral lähima tänavapinna kõrgus +0,1 m.
(5) Kui pole tagatud reo- või sademevee isevoolne või üleujutusriskita kanaliseerimine (sh allpool paisutuskõrgust paiknevate reoveeneelude korral), tuleb reo- või sademevee ülepumpamine või paisutustasemest allpool asuvate ruumide ja pindade kaitse lahendada tarbimiskoha omanikul oma seadmetega ja omal kulul.
§ 15. Nõuded tarbimiskoha veevärgile ja kanalisatsioonile
(1) Tarbimiskoha veevärk ja kanalisatsioon on ehitiste ja seadmete süsteem kinnisasja veega varustamiseks ühisveevärgist ja reovee juhtimiseks ühiskanalisatsiooni ning sademevee juhtimiseks sademeveekanalisatsiooni. Tarbimiskoha veevärk ja kanalisatsioon ei kuulu ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni hulka.
(2) Tarbimiskoha veevärk ja kanalisatsioon peavad olema paigaldatud vastavuses õigusaktide ja tehniliste normdokumentidega, vee-ettevõtja tehniliste tingimustega ning vee-ettevõtja poolt kooskõlastatud liitumisprojektiga. Kui tarbimiskoha liitmiseks on vaja rajada liitumispunkt ning muu ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni osa, kajastatakse eeltoodu liitumisprojektis.
(3) Tarbija on kohustatud:
1) tagama tarbimiskoha veevärgi ja kanalisatsiooni korrasoleku ning vastavuse vee-ettevõtja tingimustele, normidele ja nõuetele ning käesolevale eeskirjale, sh tekkinud avariilised olukorrad (lekked jmt) viivitamatult kõrvaldama ning tagama reovee saastenäitajate vastavuse nõuetele;
2) kasutama tarbimiskoha veevärki ja kanalisatsiooni nii, et oleks tagatud teiste tarbijate veevärgi ja kanalisatsiooni ning ühisveevärgi ja kanalisatsiooni ohutus ning ei oleks häiritud teiste tarbijate teenuslepingujärgsete nõuete täitmine;
3) hoidma sisendustoru kohal oleva maa-ala toru kontrollimiseks ja remontimiseks juurdepääsetavana;
4) tagama vee-ettevõtja esindajale ja linnavalitsuse pädevale isikule vaba juurdepääsu tarbimiskoha veevärgile ja kanalisatsioonile, sh veemõõdusõlmele ja arvestitele;
5) sisendustoru nähtava lekke ilmnemisel või vastava kahtluse olemasolul sellest koheselt teatama vee-ettevõtjale;
6) hoidma lume- ja jäävabad tema tarbimiskohal olevad hüdrandikaevude ja peakraani luugid ning hoidma vabad juurdepääsud maapealsetele hüdrantidele, samuti hoolitsema peakraani luugi ja ühisveevärgi tähistuste säilivuse ning nähtavuse eest, nende vigastustest ja kaotsiminekust koheselt teatama vee-ettevõtjale.
(4) Tarbimiskoha kanalisatsioonil peavad olema allpool ühiskanalisatsiooni paisutuskõrgust paiknevatel reo- ja sademeveeneeludel ning drenaaživee äravoolul kaitseseadmed uputuste vältimiseks.
(5) Vee-ettevõtjal on õigus nõuda tarbimiskoha reo- ja sademeveeneeludele õli ja/või liivapüüdurite või muude puhastusseadmete paigaldamist tarbija kulul.
(6) Tarbija tarbimiskohalt sademeveekanalisatsiooni juhitava sademevee hulk ei tohi ületada 10 l/s.
(7) Vee-ettevõtjal on õigus nõuda, et kanalisatsiooni ühendustorustik oleks ventileeritud läbi tarbimiskoha kanalisatsiooni vähemalt ühe välisõhku avaneva ventilatsioonitoru kaudu.
(8) Tarbijal on keelatud ühisveevärgi juurde kuuluvate sulgurite ebaseaduslik avamine või sulgemine. Erandina on tarbijal lubatud, teatades katkestamisest koheselt vee-ettevõtjale, sulgeda oma tarbimiskoha peakraan, kui on ilmnenud leke tarbimiskoha sisendustorust või on veemõõdusõlme purunemise tõttu tekkimas uputus. Tarbija poolt peakraani lõhkumisel hüvitab tarbija vee-ettevõtjale selle tõttu tekkiva kulu.
(9) Vee-ettevõtjal on õigus ühisveevärgi ja kanalisatsiooni avariide ja remonttööde korral kasutada tarbimiskoha veevärki või kanalisatsiooni teiste tarbimiskohtade veega varustamiseks või reovee ning sademevee kanaliseerimiseks tingimusel, et see ei halvenda selle tarbija kasutustingimusi, kelle veevärki või kanalisatsiooni kasutatakse. Kulud kannab lõpptarbija.
(10) Vee-ettevõtjal on õigus tarbimiskoha veevärgil ja kanalisatsioonil plommida:
1) vee- või reoveearvestit või liitmikku ning arvesti elektritoite ja -ülekande süsteemi;
2) veearvestita tuletõrjesüsteemi sulgurit ja hüdranti;
3) ebaseadusliku või keelatud ühenduse sulgurit;
4) kanalisatsioonitorustiku sulgurit.
(11) Tarbija vastutab tarbimiskoha veevärgil ja kanalisatsioonil asuvate plommide säilimise eest ning on kohustatud koheselt teatama vee-ettevõtjale nende kadumisest või rikkumisest.
(12) Tarbijal on keelatud tarbimiskoha veemõõtja plommitud sulgurite ebaseaduslik avamine või sulgemine ning teiste vee-ettevõtja paigaldatud plommide eemaldamine, lõhkumine ja rikkumine, välja arvatud lõikes 13 nimetatud juhul. Eemaldatud plommide asendamise kulud kannab tarbija, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 13 loetletud juhtudel.
(13) Tarbija võib tuletõrjesüsteemi sulguritelt ja hüdrantidelt plomme ära võtta:
1) tuletõrjesüsteemi katsetamiseks, pärast eelnevat kooskõlastamist vee-ettevõtjaga;
2) tulekahju kustutamiseks, millest ta on kohustatud vee-ettevõtjale teatama mitte hiljemalt 24 tunni jooksul pärast plommi eemaldamist.
§ 16. Tarbimiskoha veevärgi ja kanalisatsiooni kontroll
(1) Tarbimiskoha veevärgi ja kanalisatsiooni korrasoleku kontrollimise õigus on vee-ettevõtja volitatud esindajal.
(2) Kontrolli käigus leitud puuduste või rikkumiste kohta koostatakse akt, mille koopia edastatakse tarbijale. Akt on sõltuvalt puuduste või rikkumiste iseloomust tähtajaliste teadete või ettekirjutuste, vee andmise ja reo- ning sademevee ärajuhtimise katkestamise, kahjuhüvitise ning seadusejärgsete trahvide määramise aluseks.
7. peatükk Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuste osutamise peatamine, katkestamine ja taastamine ning teenuste osutamine avariiolukorras
§ 17. Vee andmise ja reo- ning sademevee vastuvõtmise peatamine ja taastamine
(1) Vee-ettevõtja võib teenuse peatada ÜVVKS-is sätestatud juhtudel ja tingimustel.
(2) Vee andmine ja reo- ning sademevee ärajuhtimine taastatakse mõistliku aja jooksul, tarbija kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis esitatud taotluse alusel, pärast peatamise põhjuste kõrvaldamist ja sellega vee-ettevõtjale tekitatud kahju hüvitamist.
(3) Vee-ettevõtja ei vastuta tarbija tarbimiskohale vee andmise ja reo- ning sademevee ärajuhtimise eeskirja kohase peatamise korral sellest tarbijale või kolmandale isikule põhjustatud võimalike kahjude eest.
§ 18. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kahjustuse või avarii korral joogivee andmine piiramine, katkestamine ja taastamine ning reovee või sademevee ärajuhtimise piiramine, katkestamine ja taastamine
(1) Kui on tekkinud avarii, siis korraldab vee-ettevõtja tarbijate joogiveega varustamist või reo- ning sademevee ärajuhtimist lähtudes eeskirjas kajastuvatest juhistest ning vajadusel linnavalitsuse antud juhistest. Kui vee-ettevõtja täidab linnavalitsuse juhiseid, siis ei ole alust nõuda teenuse häiretest põhjustatud kahjude hüvitamist.
(2) Vee-ettevõtjal on õigus piirata või katkestada tarbijale joogivee andmine ja/või reovee ning sademevee ärajuhtimine avariiliste ja plaaniliste remonttööde korral. Joogivee katkestuse korral üle viie (5) tunni, tagab vee-ettevõtja mõistliku aja jooksul, kuid vähemalt viie (5) tunni jooksul, ajutise joogivee võtu võimaluse tarbijate esmasteks vajadusteks. Vee-ettevõtja taastab joogivee andmise ja reovee ärajuhtimise võimalikult kiiresti ning sademevee ärajuhtimise alates remonttööde valmimisest. Avariilistest remonttöödest ja sellega seonduvatest joogivee katkestustest teavitab vee-ettevõtja koheselt pärast avariiteate saamist linnavalitsust. Vee-ettevõtja teavitab teenuse katkestusega mõjutatud tarbijaid ning avaldab avariiga seotud informatsiooni koos likvideerimise orienteeruva ajaga oma kodulehel.
(3) Plaaniliste remonttööde algusest ning nendega seotud joogivee andmise ja reo- ning sademevee vastuvõtu piiramisest või katkestusest teavitatakse e-posti teel linnavalitsust ja tarbijaid kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis vähemalt viie (5) päeva enne tööde algust.
(4) Kui vee-ettevõtja on ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni hooldus- või remonttööde käigus põhjustatud tarbija tarbimiskoha veevärgile või kanalisatsioonile kahjustusi või ruumide üleujutusi, hüvitab vee-ettevõtja eeldusel, et tarbimiskoha veevärk ja kanalisatsioon vastab üldistele tarbimiskoha veevärgi ja kanalisatsiooni tehnilistele nõuetele, tarbijale kahjustuste kõrvaldamiseks vajalikud kulud tarbija kirjaliku põhjendatud taotluse alusel.
(5) Teemaale või tänava pinnale ulatuvate ühisveevärgi ja kanalisatsiooni rajatiste purunemise või rajatiste purunemisest põhjustatud teepinna vajumise korral tagab vee-ettevõtja teelõigu liikluskorraldusvahenditega märgistamise ning likvideerib avarii võimalikult kiiresti kooskõlastatult tee või tänava kinnisasja omanikuga.
(6) Tarbijad kohustuvad võimaldama vee-ettevõtjale kiire ligipääsu veemõõdusõlmele, tarbimiskoha liitumispunktile, vee-ettevõtjale kuuluvatele torustikele ning mitte takistama ühisveevärgi ja -kanalisatsioonitorustike teostavate avariitööde teostamist.
(7) Avarii ennetamiseks võib samuti teostada avariitöid.
§ 19. Ühiskanalisatsiooni juhitava sademevee koguse arvestamise metoodika
(1) Tarbimiskoha sademe- ja drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee kasutamisel tarbimiskohal ning ärajuhtimisel reoveekanalisatsiooni kaudu toimub reovee ärajuhtimise arvestus vee-ettevõtja ja tarbija vahelises teenuslepingus kokkulepitud viisil.
(2) Reovee, sademe- ja drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee mõõdusõlme paigutus ja ehitus ning kasutatavad seadmed ja arvestid peavad tehniliselt vastama vee-ettevõtja esitatud nõuetele. Mõõdusõlme vaatab üle ja lubab kasutusse vee-ettevõtja.
(3) Kui ärajuhitud sademe- ja drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee kogus ei ole mõõdetud, siis arvutatakse ärajuhitud kogused valdkonna heale tavale sobiva metoodika kohaselt.
8. peatükk Nõuded ärajuhitava reo- ja sademevee kohta
§ 20. Ühiskanalisatsiooni juhitava reo- ja sademevee saastenäitajate piirväärtused, nõuded ja tingimused
(1) Ühiskanalisatsiooni juhitava reo- ja sademevee saastenäitajate (v.a ohtlikud ained) piirväärtused sätestatakse käesoleva eeskirja lisas.
(2) Ühiskanalisatsiooni juhitud reovee saasteainete kontsentratsioonid ei tohi ületada käesoleva eeskirja kehtestatud piirväärtusi. Piirväärtuse ületamisel on vee-ettevõtjal õigus keelduda reovee vastuvõtmisest.
(3) Ühiskanalisatsiooni, sõltumata selle ehitusviisist, on keelatud juhtida reovett või sademevett, mis sisaldab:
1) põlemis- ja plahvatusohtlikke aineid;
2) torustikule kleepuvaid ja ummistusi tekitavaid aineid, sh rasvad, toidu- ja tootmisõlid ning toidujäätmed;
3) inimesele ja keskkonnale ohtlikke aineid ja gaase;
4) radioaktiivseid aineid;
5) inimestele ja keskkonnale ohtlikku bakterioloogilist reostust;
6) biopuhastusele toksiliselt mõjuvaid aineid;
7) bioloogiliselt raskesti lagundatavaid keskkonnaohtlikke aineid;
8) naftasaadusi ja naftasaaduste jääke;
9) ravimeid.
(4) Ärajuhitava reovee temperatuur ei tohi olla kõrgem kui 40 °C.
(5) Ühis- ja sademeveekanalisatsiooni, sõltumata selle ehitusviisist, on keelatud lasta olmeprügi, ehitusprahti, tootmisjäätmeid, lund, lokaalsete puhastite jäätmeid jms (sh purustatud kujul).
(6) Reo- ja sademevee ärajuhtimisel on keelatud tekitada nii hüdraulilisi kui reostuslikke löökkoormusi.
(7) Avariijuhtudest, mis on põhjustatud ärajuhitava reo- ning sademevee saastenäitajate tõusu või täiendavate, kanalisatsioonirajatistele, inimestele või keskkonnale ohtlike saateainete sattumise ühiskanalisatsiooni, on tarbija kohustatud viivitamatult teatama vee-ettevõtjale ohutusmeetmete rakendamiseks.
(8) Vett läbilaskmatute pindadega tarbimiskohtadel peab olema lahendatud sademevee ärajuhtimine selliselt, et sademevesi ei satuks lahkvoolsesse reoveekanalisatsiooni.
(9) Bensiinijaamade, autoremonditöökodade, garaažide, autopesulate, õliküttel töötavate katlamajade, autolammutustöökodade, metallitöökodade ja muude sarnaste objektide territooriumilt enne sademevee ärajuhtimist sademeveekanalisatsiooni tuleb kasutada õlipüüdurit ja vajadusel liivapüüdurit või muid asjakohaseid puhastusseadmeid.
(10) Isikud, kelle tegevuse või tegevusetuse tulemusel tekivad ühisveevärgi ja kanalisatsiooni ehitiste või seadmetele kahjustused, peavad põhjustatud kahju hüvitama, sealhulgas sellega kaasneva veekao ja keskkonnakahjud. Veekao suurus arvestatakse vee-ettevõtja poolt veevoolu ristlõike pinna, kiiruse ja veevoolu kestvuse järgi või kontrollmõõtmise teel.
§ 21. Ohtlike ja saasteainete ühiskanalisatsiooni juhtimine
(1) Ühiskanalisatsiooni on lubatud juhtida:
1) reovett, mille saastenäitajad ei ületa õigusaktides toodud ohtlike ainete ja eeskirja lisaks olevas tabelis toodud saasteainete piirväärtusi;
2) lahkvoolsesse sademeveekanalisatsiooni sademevett, mille saastenäitajad ei ületa õigusaktides toodud ohtlike ainete ja keskkonnaministri 8. novembri 2019. a määrusele nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused” või muus asjakohases õigusaktis sätestatud saasteainete piirväärtusi;
3) reo- ja sademevett, mis ei kahjusta ühiskanalisatsiooni toimimist ning mille puhul vee-ettevõtjal on võimalik tagada vastavus talle väljastatud keskkonnaloas määratud heit- ja sademevee saasteainete piirväärtustele.
(2) Kui tarbija poolt ühiskanalisatsiooni juhitud reovee mis tahes saasteaine sisaldus ületab eeskirja lisaks olevas tabelis toodud või õigusaktides toodud ohtlike ainete piirväärtust, on vee-ettevõtjal õigus võtta tarbijalt piirväärtusi ületava reostuse eest võetavat tasu (edaspidi reostuse tasu), lähtudes õigusaktidest.
(3) Reostuse tasu määramisel lähtutakse järgmisest:
1) vee-ettevõtja võtab tarbija ühiskanalisatsiooni juhitavast reoveest proovi. Kui reovee saastenäitaja ületab piirväärtust, rakendatakse piirväärtust ületavale osale reostuse tasu. Vee-ettevõtja võib reostuse tasu rakendada viimase nelja proovi keskmise tulemuse alusel;
2) vee-ettevõtja määrab reostuse tasu proovivõtmise kuu arvestusperioodi eest kuni järgmise proovivõtmiseni. Proovide võtmise vahe ei või olla lühem kui kolm kuud ja pikem kui kaksteist kuud. Täpsema proovivõtmise sageduse määrab vee-ettevõtja vastavalt tarbija reovee reostuse iseloomule.
(4) Reostuse tasu arvutamisel lähtutakse järgmisest:
1) arvestusperioodil tarbija poolt ühiskanalisatsiooni juhitud reovee kogusest ja keskkonnatasude seadusest tulenevast saastetasumäärast saasteaine ühe tonni kohta;
2) reostuse tasu arvutamisel võetakse aluseks kõik piirväärtust ületavad saastenäitajad eraldi;
3) rasva puhul rakendatakse biokeemilise hapnikutarbe BHT7 saastetasumäära, mis korrutatakse koefitsiendiga 1,25;
4) maksimaalne reostuse tasu, mida vee-ettevõtja võib tarbijalt nõuda, vastab vee-ettevõtja tegevuspiirkonnas ühiskanalisatsiooni juhitud, piirväärtust ületava reovee mediaankeskmiste kõikide saastenäitajate alusel arvutatud reostuse tasule, mis korrutatakse koefitsiendiga 2. Saastenäitajate keskmised väärtused on toodud eeskirja lisaks olevas tabelis;
5) kui tarbimiskohal on mitu ühiskanalisatsiooni liitumispunkti, määratakse reostuse tasu suuremate saastenäitajatega liitumispunkti järgi. Kui tarbimiskoha eraldi asuvad liitumispunktid on eraldi mõõdetavad, võib kehtestada eri liitumispunktidele erineva reostuse tasu vastavalt mõõdetud reovee kogusele;
6) ühiskanalisatsiooni juhitavate ohtlike ainete piirväärtuse ületamisel kohaldatakse keskkonnatasude seadusest tulenevat ohtlikele ainetele kehtestud saastetasumäära.
[RT IV, 11.04.2026, 8 - jõust. 01.07.2026]
9. peatükk Vee mõõtmine, reovee arvestus ning teenuse eest tasumine
§ 22. Vee mõõtmise üldtingimused
(1) Tarbimiskoha veevärk, mis on ühendatud ühisveevärgiga, peab olema varustatud nõuetekohase veemõõdusõlmega. Veemõõdusõlm peab vastama vee-ettevõtja tehnilistele nõuetele, lähtudes üldlevinud ja veearvesti tootja nõuetest. Veemõõdusõlme vastavuse tagab tarbija ning kannab selleks vajalikud kulud. Olemasolev tarbimiskoha veemõõdusõlm, mis ei vasta eeskirja nõuetele, tuleb tarbijal oma kuludega viia vastavusse nõuetega vee-ettevõtja antud mõistliku aja jooksul.
(2) Tarbimiskoha piires tarbitav vesi peab üldjuhul toimuma ühe veemõõdusõlme kaudu. Enam kui ühe veemõõdusõlme rajamine tarbimiskohale ühisveevärgist vee võtmiseks võib toimuda erandina vee-ettevõtja loal.
(3) Veemõõdusõlm peab reeglina asuma hoones, selle peatorupoolses küljes, kohe pärast sisendustoru suubumist hoonesse või veemõõdukaevus, kohe pärast sisendustoru suubumist tarbimiskohale või liitumispunktis. Tarbija tagab, et veemõõdusõlme ruum on ligipääsetav, kuiv ja veearvesti koht valgustatud ning küllaldaselt soojustatud (minimaalselt + 2°C), et vältida veearvesti külmumist.
(4) Kui veemõõdusõlme rajamiseks ei ole hoones sobivat ruumi, tuleb tarbimiskoha omanikul rajada vee-ettevõtja juhiste järgi veekindel mõõdukaev, mis asub tarbimiskoha ühendustorustikul võimalikult liitumispunkti lähedal.
(5) Veemõõdusõlme võib paigutada vee-ettevõtja otsusel veemõõdukaevu, kui:
1) hoones puudub veemõõdusõlme paigutamiseks võimalus;
2) tarbimiskoht on hoonestamata või puudub ruum, kus oleks välditud veearvesti külmumine;
3) tarbimiskoha torustik osutub pikemaks kui 50 m;
4) tarbimiskoha veetorustikul on tuvastatud liitumispunkti ja senise veemõõdusõlme vahel hargnemine.
(6) Veemõõdusõlme paigaldab oma veearvesti vee-ettevõtja.
(7) Pärast veearvesti paigaldamist koostatakse kahepoolne akt arvesti ja sõlme juurde kuuluvate plommide vastuvõtu kohta, mille alusel tarbija vastutab nende nõuetekohase säilimise eest.
(8) Tarbija, kes soovib kasutada tarbimiskohal muid veeallikaid kui ühisveevärk, mida juhitakse ühiskanalisatsiooni, peab rajama omal kulul veetorule, tarbimiskoha veevärgi ja kanalisatsiooni üldistes tehnilistes tingimustes kirjeldatud veemõõdusõlme tüüptingimustele vastava veemõõdusõlme ning paigaldama veearvesti. Veearvesti peab olema plommitud vee-ettevõtja poolt. Veearvesti vahetamine ja taatlemine kulud kannab tarbija. Ühisveevärgi koosseisu mittekuuluva veeallika veetorustiku ühendamine ühisveevärgist tuleva veetorustikuga ja veemõõdusõlmega on keelatud.
(9) Vee-ettevõtja ei võimalda loodusressursi säästmise eesmärgil tarbimiskohas kastmisvee osas mahaarvestust.
§ 23. Tarbija kohustused veearvesti toimimise tagamiseks
(1) Tarbija peab tagama:
1) veearvesti säilimise vigastamatuna ning selle kaitsmise külmumise või ülekuumenemise eest;
2) veemõõdukaevu korrasoleku ja kuivuse (sh et veearvesti ei oleks uppunud kaevu valgunud vee poolt);
3) veemõõdusõlme armatuuri töökorras oleku, sh veearvestiga sobiva kanduri olemasolu;
4) juurdepääsu veemõõdusõlme ning selle lähimale ümbrusele veearvesti kontrollimiseks ja teenindamiseks.
(2) Vee-ettevõtjale kuuluva rikutud (ka külmunud või kuumenenud) või ebaseaduslikult eemaldatud veearvesti asendab vee-ettevõtja mõistliku aja jooksul pärast tekitatud kahjude tasumist vee-ettevõtjale tarbija poolt. Veearvesti tehnilise rikke korral, mis ei sõltunud tarbijast, asendatakse arvesti vee-ettevõtja poolt tasuta.
(3) Kui ei ole kinni peetud käesoleva paragrahvi lõike 1 punktide 3 ja 4 nõuetest, on vee-ettevõtjal õigus peatada vee andmine tarbimiskohale (sh ridaelamu boksile, kui on võimalik eraldi ridaelamu boksi veevarustust peatada) vastavalt ÜVVKS-is sätestatud tingimustele.
(4) Veearvesti riketest, vigastustest, külmumisest, ülekuumenemisest või arvesti ja veemõõdusõlme plommide kaotsiminekust peab tarbija koheselt teatama vee-ettevõtjale.
(5) Tarbija võib kirjalikult nõuda vee-ettevõtjale kuuluva arvesti täpsuse kontrollimist enne taatlustähtaega. Kui taatlemisel selgub, et mõõtetäpsus on lubatud vea piires, kannab kulud tarbija, vastupidisel juhul vee-ettevõtja.
(6) Vee-ettevõtjal on õigus kehtestada nõudeid veearvestite elektritoite ja ülekande süsteemide ning nende plommimise kohta. Nimetatud plomme käsitletakse kui veemõõdusõlme plomme.
§ 24. Joogivee mõõtmise kord
(1) Tarbijale antava vee arvestus toimub tarbimiskoha veevärgile paigaldatud veearvesti näidu järgi.
(2) Veearvesti rikke korral või kui veearvesti ei toimi muul põhjusel nõuetekohaselt ning kui tarbija ei ole selles süüdi, arvestatakse tarbitud vett rikke avastamisele eelnenud mõõteperioodi kaheteistkümne kalendrikuu keskmise ööpäevase tarbimise järgi. Kui tarbija tarbimise periood on lühem kui kaksteist kuud, võetakse aluseks tarbija tarbimise perioodi keskmine ööpäevane tarbimine. Nimetatud tasu arveldamise kord kehtib rikke tuvastamise kalendrikuu kohta kuni uue arvesti paigaldamiseni.
(3) Kui tarbija ei ole võimaldanud kahe nädala möödumisel pärast kirjalikku hoiatust juurdepääsu veearvestile, võib vee-ettevõtja ÜVVKS alusel peatada teenuslepingu täitmise.
(4) Kui eeskirja § 23 lõike 5 kohasel erakorralisel taatlusel osutus arvesti mõõteviga lubatust suuremaks, tehakse vee-ettevõtja poolt vea ulatuses tarbijale tarbitud veekoguse ümberarvestus alates veearvesti tarbimiskohta paigaldamise kuupäevast möödunud poole aja eest, kuid mitte rohkem kui kuue (6) kuu ulatuses.
(5) Avalikust veevõtukohast võetava vee arvestus ja tasumine toimub vastavalt vee-ettevõtja poolt kehtestatud korrale kooskõlas linnavalitsuse ning vee-ettevõtja ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omaniku vahelise lepingu tingimustega.
(6) Ühekordset veetarbimist (läbipesuks, katsetuseks, õppuseks jms) võimaldatakse eelneval kokkuleppel vee-ettevõtjaga ning seda mõõdab või arvestab ja vajadusel arveldab vee-ettevõtja vee tarbijaga vastavalt vee kasutusele.
(7) Tarbimiskoha või kinnistusisese tulekustutussüsteemi kaudu tarbitud vee eest tasub tarbija veearvesti näidu järgi üldistel alustel. Kui vesi ei läbinud veearvestit, teeb vee-ettevõtja eeskirja § 16 lõikele 2 vastava veekasutuse akti ja kuluarvestuse.
§ 25. Ärajuhitava reo- ja sademevee arvestamise kord
(1) Tarbija poolt ühiskanalisatsiooni ärajuhitava reovee kogus võrdsustatakse üldjuhul ühisveevärgist tarvitatud vee kogusega, välja arvatud juhul, kui tarbija ja vee-ettevõtja on kokku leppinud teistsuguse metoodika.
(2) Tarbija soovil võib ühiskanalisatsiooni juhitud reovett mõõta reoveearvestiga. Reovee mõõdusõlme paigaldus ja ehitus ning kasutatavad reoveearvestid peavad tehniliselt vastama vee-ettevõtja kehtestatud tingimustele. Kõik reovee mõõdusõlme ehitamise, reoveearvesti paigaldamise, taatlemise ja hooldusega seotud kulud kannab tarbija. Vee-ettevõtja vaatab reovee mõõdusõlme üle ja lubab kasutusse oma aktiga.
(3) Kui tarbija saab kogu vee või osa sellest muudest veeallikatest kui ühisveevärk, määratakse ühiskanalisatsiooni ärajuhitud reovee kogus reoveearvestiga või võrdsustatakse kõigist veeallikatest kokku tarvitatud veega, kui vee-ettevõtja loeb selle mõõtmist usaldusväärseks ega eelda muu vee ülemäärast sattumist kanalisatsiooni. Kõik reovee mõõdusõlme või muudest veeallikatest tarvitatud vee mõõdusõlmede ehitamise ja arvestite paigaldamise, taatlemise ja hooldusega seotud kulud kannab tarbija.
(4) Reoveearvesti rikke korral arvutatakse ärajuhitud reovee kogus eeskirja § 24 lõikes 2 sätestatud korras.
(5) Kui tarbija ei ole võimaldanud pärast teistkordset kirjalikku hoiatust ilma mõjuva põhjuseta juurdepääsu reoveearvestile, võib vee-ettevõtja peatada ÜVVKS alusel teenuslepingu täitmise.
(6) Ühekordne reovee ärajuhtimine ühiskanalisatsiooni (katsetus jms) arvestatakse vee-ettevõtja poolt igakordselt vastavalt kasutusele.
10. peatükk Teenuse eest tasumine
§ 26. Veevarustuse ja kanalisatsiooni teenuse eest tasumise kord
(1) Veevarustuse ja reo- ning sademevee ärajuhtimise ja puhastamise teenuste hinnad kehtestab vee-ettevõtja kooskõlastatult Konkurentsiametiga.
(2) Tarbija tasub veevarustuse ja reo- ning sademevee ärajuhtimise ja puhastamise teenuste eest vee-ettevõtjale vastavalt Konkurentsiameti poolt kehtestatud hindadele ning tarbija ja vee-ettevõtja vahel sõlmitud teenuslepingule.
(3) Tarbija on kohustatud tasuma veevarustuse ja reo- ning sademevee ärajuhtimise teenuste eest vee-ettevõtjale teenuslepingus kokkulepitud ajal vastavalt vee-ettevõtja poolt esitatud arvetele. Viivise suurus lepitakse kokku teenuslepingus.
(4) Ebaseadusliku veekasutamise, reovee ning sademevee kanaliseerimise ning keelatud ühenduste eest vee-ettevõtjale tasumisele kuuluva hüvitise maksetähtaeg on 14 päeva vastava arve väljastamisest.
11. peatükk Rakendus- ja lõppsätted
§ 27. Varasemate lepingute kehtivus
Enne käesoleva eeskirja jõustumist vee-ettevõtja ja tarbimiskoha omaniku vahel sõlmitud leping kehtib ulatuses, kuivõrd see ei ole vastuolus õigusaktide või käesoleva eeskirjaga.
§ 28. Vaidluste lahendamine
Eeskirja täitmisel tekkivad lahkarvamused tarbija ja vee-ettevõtja vahel lahendatakse nendevaheliste läbirääkimiste teel või õigusaktidega kehtestatud korras.
§ 29. Rakendussätted
(1) [Käesolevast tekstist välja jäetud.]
(2) [Käesolevast tekstist välja jäetud.]
(3) [Käesolevast tekstist välja jäetud.]
Lisa : Reovee saastenäitajate piirväärtused
[RT IV, 11.04.2026, 8 - jõust. 01.07.2026]
Facebook
X.com