Jõelähtme kalmistu, Saha kalmistu ja Rammu kalmistu kasutamise eeskiri
Vastu võetud 30.05.2012 nr 93
jõustumine 04.06.2012
Määrus kehtestatakse „Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse“ § 6 lõike 3 punkti 2 ning §22 lõike 2 ja „Kalmistuseaduse“ § 7 lõike 1 alusel.
1. peatükk ÜLDOSA
§ 1. Üldsätted
(1) Jõelähtme kalmistu, Saha kalmistu ja Rammu kalmistu kasutamise eeskiri (edaspidi eeskiri) reguleerib Jõelähtme valla haldusterritooriumil asuvate ning valla omandis olevate Jõelähtme kalmistu ja Saha kalmistu ning riigi omandis oleval maal asuva Rammu kalmistu haldamist ja kasutamist tulenevalt kalmistuseadusest. Eeskiri on kohustuslik kõigile kalmistul viibivatele isikutele ja hauaplatside kasutajatele.
(2) Lisaks eeskirjas sätestatule lähtutakse eeskirja täitmisel kalmistuseadusest, muinsuskaitseseadusest ning Jõelähtme valla heakorra eeskirjast ja Jõelähtme valla avaliku korra eeskirjast.
(3) Kultuurimälestisteks on Jõelähtme kalmistu (ajaloomälestis nr 14401) ja Saha kalmistu/kabeliaed (ajaloomälestis ja ehitismälestis nr 2748) ning need asuvad Rebala muinsuskaitsealal (muinsuskaitseala nr 27015). Rammu kalmistu on ajaloomälestis nr 22297 ning see asub Kolga lahe maastikukaitsealal, mille valitseja on Keskkonnaamet.
(4) EELK Jõelähtme Püha Neitsi Maarja koguduse kalmistut (Jõelähtme kirikuaed) haldab kogudus ning sel kalmistul kehtib koguduse nõukogu poolt kehtestatud kalmistu kasutamise eeskiri.
§ 2. Mõisted
Eeskirjas kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses:
1) kalmistu – inimeste surnukehade ja surnud inimeste säilmete ning tuha (edaspidi nimetatud surnute) matmiseks ja mälestamiseks ettenähtud vajalike ehitistega maa-ala;
2) hauaplats – kalmistul asuv maa-ala, mis koosneb ühest või mitmest hauakohast ühe või mitme surnu matmiseks kirstus või tuhaurnis;
3) hauakoht – koht hauaplatsil kirstu või urni matmiseks;
4) kalmistu haldaja – kalmistu haldamist ja kasutamist korraldav Jõelähtme Vallavalitsuse (edaspidi vallavalitsus) maa-, ehitus- ja keskkonnaosakond (edaspidi osakond) või isik, kellega vallavalitsus on sõlminud kalmistu haldamisega seotud ülesannete täitmise volitamiseks halduslepingu;
5) hauaplatsi kasutaja – isik, kellel on hauaplatsi kasutamise õigus;
6) matja – isik, kes korraldab surnu matmise või kes on tellinud matmise korraldamise;
7) hauarajatis – hauaplatsil paiknev maapinnaga kohtkindlalt ühendatud ehitis (piirdeaed, betoonrant, inventar vms);
8) hauatähis – ühte või mitut hauakohta tähistav rist, plaat, sammas, kivi või muu tähis.
§ 3. Kalmistu haldamine
(1) Jõelähtme kalmistu, Saha kalmistu ja Rammu kalmistu haldaja on vallavalitsus. Haldaja ülesandeid teostab osakond, kui kalmistu haldamisega seotud ülesandeid ei ole vallavalitsuse poolt antud halduslepinguga kellelegi teisele.
(2) Kalmistu haldaja tagab kalmistu heakorra ja korraldab kalmistu kasutamist, sh eraldab hauaplatsid, võtab kasutajata hauaplatsid arvele, korraldab jäätmehooldust, täidab kalmistu kujundamisega seotud ülesandeid, peab Jõelähtme valla kalmistute registrit ning täidab teisi õigusaktidest tulenevaid ülesandeid.
(3) Vallavalitsus kehtestab osakonna ettepanekul kalmistute kujunduspõhimõtted lähtuvalt kalmistute muinsuskaitse eritingimustest ja haljastusprojektidest.
§ 4. Nõuded kalmistule
(1) Kalmistut peab ümbritsema piire.
(2) Kalmistu sissekäigu juurde pannakse teadetetahvel haldaja või tema poolt määratud isiku kontaktandmetega, käesolev eeskiri jm vajalik info.
§ 5. Kalmistu kasutamise nõuded
(1) Kalmistu territooriumil tuleb hoida korda, puhtust ja hauarahu.
(2) Kalmistu territooriumil on keelatud:
1) kahjustada hooneid, väravaid, piirdeid, piirdeaeda, veevõtukohti, teid, hauaplatse, hauatähiseid ja -rajatisi;
2) eemaldada hauatähiseid ja -rajatisi kalmistu haldajaga kooskõlastamata;
3) raiuda puid ilma raieloata;
4) istutada puid kalmistu haldaja kooskõlastuseta;
5) panna maha olmejäätmeid ja rikkuda jäätmete kogumise nõudeid, sh paigutada jäätmeid väljapoole mahuteid või selleks mitte ette nähtud kohtadesse;
6) suurendada omavoliliselt hauaplatsi mõõtmeid;
7) sõita mootorsõiduki või jalgrattaga kalmistu haldaja loata;
8) paigaldada inventari ja rajatisi kalmistu haldaja kooskõlastuseta;
9) teha lõket ja põletada prahti;
10) viibida lemmikloomaga, v.a selleks ettenähtud kohad;
11) matta loomi;
12) muu avalikku korda, heakorda ja hauarahu rikkuv tegevus.
(3) Kõik tegevused, mille puhul ei kasutata kalmistuid ja Saha kabelit vastavalt kehtestatud eeskirjale, vajavad vallavalitsuse kirjalikku nõusolekut.
(4) Kalmistul viibiv isik peab kalmistu territooriumil täitma valla jäätmehoolduseeskirjas sätestatud jäätmekäitlusnõudeid.
2. peatükk HAUAPLATS
§ 6. Hauaplatsi suurus
(1) Matja peab taotlema hauaplatsi eraldamist.
(2) Hauaplats eraldatakse kas kirstus või urnis matmiseks.
(3) Matja soovi kohaselt eraldatakse kas ühe- või kahekohaline, erandjuhtudel kuni neljakohaline hauaplats (nn pereplats).
(4) Hauaplatsi mõõtmed kirstus matmise korral:
1) ühe hauakohaga hauaplats 1,25 x 2,50 m;
2) kahe hauakohaga hauaplats 2,50 x 2,50 m;
3) kolme hauakohaga hauaplats 3,75 x 2,50 m;
4) nelja hauakohaga hauaplats 5 x 2,50 m.
(5) Hauaplatsi mõõtmed urnis matmise korral on 1,0 x 1,0 m.
§ 7. Hauaplatsi eraldamine ja selle kasutamise õiguse andmine
(1) Hauaplatsi eraldamisel korraldab osakond matjaga hauaplatsi kasutamise lepingu (edaspidi kasutusleping) sõlmimise vastavalt käesolevas paragrahvis ning §-des 8 ja 23 lg 1 toodule. Kasutuslepingu vormi kinnitab vallavalitsus.
(2) Kasutuslepingusse kantakse hauaplatsi kasutaja andmed, hauaplatsi asukoht ja selle suurus
ning fikseeritakse poolte õigused ja kohustused, kasutuslepingu kehtivuse tähtaeg, selle muutmise ja lõpetamise ning hauaplatsi kolmandale isikule üleandmise kord, hauaplatsi kujundamise ja hooldamise nõuded, poolte vastutus hauaplatsi kasutamisel ja vaidluste lahendamise kord ning hauaplatsi kasutaja kinnitus kalmistu kasutamise eeskirja tundmise ja täitmise kohta.
§ 8. Kasutuslepingu tähtaeg
(1) Kasutusleping sõlmitakse tähtajaga kuni 15 aastat.
(2) Kasutuslepingu tähtaja saabumisel loetakse kasutusleping lõppenuks. Kuus kuud enne kasutuslepingu lõppemist teavitab kalmistu haldaja hauaplatsi kasutajat kasutuslepingu lõppemisest, saates kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis teate kasutuslepingus toodud aadressile.
(3) Hauaplatsi senisel kasutajal on eesõigus uue kasutuslepingu sõlmimiseks. Uue kasutuslepingu sõlmimiseks esitab hauaplatsi kasutaja kalmistu haldajale kirjaliku avalduse hiljemalt ühe kuu jooksul enne kasutuslepingu tähtaja möödumist.
(4) Uue kasutuslepingu sõlmimise avalduse esitamata jätmisel loetakse kasutusleping lõppenuks ka juhul, kui hauaplatsi kasutaja jätkab hauaplatsi kasutamist.
§ 9. Kasutuslepingu üleandmine ja üleminek
(1) Hauaplatsi kasutaja võib kasutuslepingu üle anda kolmandale isikule kalmistu haldaja nõusolekul. Kasutuslepingu üleandmine vormistatakse kirjalikult kalmistu haldaja juures.
(2) Hauaplatsi kasutaja surma korral on tema perekonnaliikmel, matjal või pärijal õigus astuda kasutuslepingusse hauaplatsi kasutaja asemele. Matja võib astuda kasutaja asemele juhul, kui ta on ise pärija, pärija puudub või pärija loobub matja kasuks. Kasutuslepingusse astumise vormistab kalmistu haldaja kirjalikult hauaplatsi kasutaja surmatõendi esitamisel.
§ 10. Kasutuslepingu lõppemine
(1) Kasutusleping lõppeb tähtaja möödumisel või lepingu ülesütlemisel või hauaplatsi kasutaja surma korral, kui kasutuslepingut üle ei võeta.
(2) Hauaplatsi kasutaja võib kasutuslepingu erakorraliselt ühepoolselt enne tähtaja lõppu üles öelda, esitades kalmistu haldajale kirjalikult kasutuslepingu ülesütlemise avalduse.
(3) Kalmistu haldaja ütleb kasutuslepingu erakorraliselt ühepoolselt enne tähtaja lõppu üles, kui hauaplats on tunnistatud hooldamata hauaplatsiks vastavalt eeskirja §-le 20.
(4) Hauaplatsi, mille kasutusleping on lõppenud, võtab kalmistu haldaja arvele kui kasutajata hauaplatsi vastavalt eeskirja §-le 19.
§ 11. Erandid matmiskoha eraldamisel ja kasutuslepingu sõlmimisel
(1) Erandina võib vallavalitsus vastava korralduse alusel (nõusolekul) eraldada hauaplatsi juriidilisele isikule või kutse- või loomeliidule, kelle tegevusalasse kuulub Eesti riigi või Jõelähtme valla avalikus elus silmapaistvate isikute kultuuripärandi säilitamine.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud hauaplatsi/-de kohta sõlmitakse kasutusleping.
(3) Hauaplatsile, mille kasutaja on juriidiline isik või kutse- või loomeliit, maetakse kasutaja liikmeskonda kuulunud või nende poolt tunnustatud Eesti riigi või Jõelähtme valla avalikus elus silma paistnud surnud isikud või nende tuhk.
3. peatükk MATMINE
§ 12. Matmise korraldamine
(1) Surnu maetakse hauaplatsile kirstus, surnu tuhk urnis või ilma selleta.
(2) Kõik matmised tuleb registreerida haldaja juures vähemalt üks ööpäev enne matuse toimumist.
(3) Kalmistu haldaja registreerib matmise surnu surmatõendi või surnult sündinu puhul arstliku surmateatise ja matja isikut tõendava dokumendi alusel ning kooskõlastab matjaga hauaplatsile matmise.
(4) Kalmistu haldaja kannab kalmistute registrisse surnu ja matja andmed, hauaplatsi andmed ning toimingu kuupäeva.
(5) Matmine toimub ainult valgel ajal. Pühapäeval ja riiklikel pühadel matusetalitusi üldjuhul ei korraldata.
§ 13. Matmine hauaplatsile
(1) Haua kaevamise ning matmise korraldab matja kooskõlastatult kalmistu haldajaga.
(2) Matmist takistavate hauatähiste ja hauarajatiste ajutise kõrvaletõstmise ja taaspaigaldamise kulud kannab matja või hauaplatsi kasutaja.
(3) Kirstuhaua sügavus maapinnast hauapõhjani peab jääma vahemikku 1,5 – 2m.
(4) Surnu tuhk maetakse hauaplatsile urniga või ilma selleta. Urnihaua sügavus maapinnast peab olema vähemalt 0,7m.
(5) Kui haua kaevamisel tuleb pinnasest välja varem maetu säilmeid, maetakse need tagasi sama haua põhja kaevatud süvendisse. Tervena säilinud kirst jäetakse puutumata.
(6) Haua kaevamise ja matuse käigus hauaplatsi kõrval olevatele hauaplatsidele tekitatud kahjustused kõrvaldab matmise korraldaja kolme päeva jooksul pärast matuse toimumist. Hauaplatside korrastamata jätmisel kõrvaldab tekitatud kahjustused kalmistu haldaja matmise korraldaja kulul.
§ 14. Tundmatu või omasteta surnu matmine
Tundmatu või omasteta surnu matmise ja matuse registreerimise ning hauaplatside hooldamise korraldab vallavalitsus.
§ 15. Pealematmine
Samale hauakohale võib peale matta kõige varem 20 aastat pärast viimast matmist.
§ 16. Ümbermatmine
(1) Ümbermatmise korraldab matja kooskõlastatult kalmistu haldajaga. Ümbermatmiseks esitab matja kalmistu haldajale Terviseameti piirkondliku talituse loa ja ümbermatmiseks kasutatava matmiskoha kasutuslepingu või kasutaja notariaalselt kinnitatud allkirjaga nõusoleku juhul, kui ta ise ei ole kasutaja.
(2) Enne ümbermatmist peab liivapinnase puhul olema matmisest möödunud vähemalt üks aasta ja niiske pinnase puhul vähemalt kolm aastat.
(3) Säilmete väljakaevamine hauast peab toimuma külmal aastaajal.
4. peatükk HAUAPLATSI KUJUNDAMINE JA HOOLDAMINE
§ 17. Kalmistu ja hauaplatsi kujundamine
(1) Hauaplats on kalmistu osa ja selle kujundamisel tuleb järgida kalmistute kujunduse head tava, Jõelähtme kalmistu ja Saha kalmistu haljastusprojektide nõudeid ning käesoleva eeskirjaga kehtestatud kujunduspõhimõtteid nii hauarajatiste, hauatähiste kui ka haljastuse osas. Hauaplatsi kujundab hauaplatsi kasutaja.
(2) Kujunduspõhimõtetest erineva kujundusega hauaplatsi rajamiseks tuleb koostada tööjoonised ning kooskõlastada Muinsuskaitseameti ja kalmistu haldajaga.
(3) Hauaplatsi kujundamisel tuleb vältida keskkonda sobimatuid tehismaterjale (plastid, kergkruus, kunstmuru jmt). Uute hauarajatiste paigaldamisel tuleb jälgida nende sobivust keskkonda.
(4) Kalmistu haljastuses tuleb lähtuda vajadusest kaitsta hauarajatisi ja -tähiseid puude ning põõsaste kahjuliku mõju eest. Eemaldada tuleb puud, mis kahjustavad juurestiku, tüve või võraga hauarajatisi, põhjustades nende purunemist, deformeerumist või sammaldumist. Tagada tuleb ajalooliste alleede, kujundatud puuderühma ja memoriaalpuude säilimine.
(5) Haljastamisel tuleb eelistada madalhaljastust, puude leina- ja kääbusvorme. Kõrgemakasvuliste puude hauaplatsile istutamine ilma Jõelähtme Vallavalitsuse vastava ametniku kooskõlastuseta ei ole lubatud ning isetekkelised puuvõrsed tuleb õigeaegselt eemaldada. Põõsaste maksimaalseks lubatud kõrguseks on kuni 1,5m, hekkidel kuni 0,75m. Puude ja põõsaste võra peab jääma hauaplatsi piiridesse.
(6) Hauaplats peab olema tähistatud risti, hauaplaadi, hauakivi, hauasamba või muu tähisega. Hauatähised, rajatised ja haljastus peavad asuma hauaplatsi piirides.
(7) Hauaplatsile paigutatud hauatähised ja -rajatised (piirdeaed, betoonrant, äärekivi jms) loetakse hauaplatsi kasutaja omandiks.
(8) Hauaplatsi ääristena on soovitatav kasutada mätasääristust või looduslikke äärekive. Uute monoliitbetoonist valatud hauaplatsiääriste rajamine on lubatud ainult Muinsuskaitseametiga kooskõlastatult.
(9) Hauatähiste või -rajatiste teisaldamine või eemaldamine tuleb kirjalikult kooskõlastada kalmistu haldajaga.
(10) Kalmistu miljöölise väärtuse säilitamise eesmärgil tuleb nii kasutusel olevatel kui mahajäetud hauaplatsidel vanemad kui 50 aastased hauatähised ja –piirded jätta oma algsele kohale. Jalalt murdunud ning katkised ristid ja muud hauatähised või nende tükid ning piirete fragmendid, mida ei ole võimalik algsel kohal eksponeerida, tuleb viia kalmistu haldaja poolt määratud kohta. Vanad metallist ja kivipostidega piirded ning hauatähised tuleb võimalusel taastada.
(11) Hauaplatsi, mille puhul ei ole järgitud kalmistu kujunduspõhimõtteid, tähistab kalmistu haldaja hoiatussildiga ning edastab hauaplatsi kasutajale kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis hoiatuse kasutuslepingus toodud aadressile. Hoiatuses märgitakse hauaplatsi olukord, hauaplatsi korrastamise kohustus ja tähtaeg ning kohustuse täitmata jätmise tagajärjed.
(12) Kui hoiatuse edastamisele järgneva 6 kuu jooksul hauaplatsi kasutaja ei kõrvalda kalmistu kujunduspõhimõtetele mittevastavaid hauarajatisi, hauatähiseid või haljastust, kõrvaldab kalmistu haldaja need hauaplatsi kasutaja kulul.
(13) Kasutajata hauaplatsiks tunnistatud hauaplatsi eraldamisel uuele kasutajale säilitatakse väärtuslikud hauatähised või -rajatised ning lisatakse vastav kohustus uue hauaplatsi kasutajaga sõlmitavasse kasutuslepingusse.
§ 18. Hauaplatsi hooldamine
(1) Hauaplatsi hooldamise eest vastutab hauaplatsi kasutaja. Hauaplats peab vastama kalmistu kujunduspõhimõtetele ning järgmistele nõuetele:
1) hauaplatsile istutatud taimed on terved ja elujõulised;
2) hauaplatsilt on eemaldatud kuivanud ja murdunud taimed, vanad pärjad;
3) hauaplatsi piiravaid hekke pügatakse regulaarselt;
4) hauatähised ja piirded on terved ning neil olev tekst loetav;
5) hauaplatsi kattev liiv on puhas;
6) hauaplatsilt on ära riisutud lehed ja muu praht;
7) hauaplatsi katteplaadid on terved.
(2) Hauaplatsi kasutaja võib tellida hauaplatsi hooldustöid kolmandatelt isikutelt kooskõlastatult kalmistu haldajaga.
(3) Raieloa hauaplatsil kasvava puu mahavõtmiseks taotleb hauaplatsi kasutaja kooskõlastatult kalmistu haldajaga ja Muinsuskaitseametiga. Kalmistu territooriumil väljaspool hauaplatsi kasvava puu mahavõtmise korraldab kalmistu haldaja vastavalt Jõelähtme valla raiemääruses sätestatule.
5. peatükk KASUTAJATA HAUAPLATSI ARVELEVÕTMINE
§ 19. Hauaplatsi kasutajata hauaplatsina arvelevõtmine
(1) Kasutajata hauaplatsina võetakse arvele hauaplats, mille kasutuslepingu tähtaeg on möödunud, kasutusleping on erakorraliselt enne tähtaja lõppu lõpetatud või hauaplats, mis on tunnistatud hooldamata hauaplatsiks vastavalt eeskirja §-le 20.
(2) Kasutajata hauaplatsi võib kalmistu haldaja eraldada uuesti kasutamiseks, kui viimasest matmisest on möödunud vähemalt 20 aastat.
§ 20. Hooldamata hauaplats
(1) Hooldamata hauaplatsiks loetakse hauaplats, millel esineb vähemalt üks järgmistest tunnustest:
1) hauaplatsi pinnasest olulises osas, st üle poole pindalast, on läbi kasvanud aastaid niitmata rohi ja võsa;
2) hauarajatised ja -tähised on tugevalt sammaldunud, läbiroostetanud või lagunenud ning hauatähisel olev tekst on loetamatu;
3) hauaplatsile kogunenud prahist ja lehtedest on ilmne, et hauaplatsi ei ole pikka aega hooldatud.
(2) Hauaplatsi hooldamata hauaplatsiks tunnistamiseks ja kasutajata hauaplatsina arvelevõtmiseks korraldab kalmistu haldaja selle ülevaatamise.
(3) Hauaplatsi ülevaatamiseks moodustab kalmistu haldaja komisjoni, kuhu kuuluvad kalmistu haldaja esindajad ja Muinsuskaitseameti esindaja.
(4) Komisjon vaatab hauaplatsi üle kahel korral:
1) esimene ülevaatus, mille käigustuvastatakse, et hauaplats on hooldamata. Ülevaatamise korral märgistatakse see kollase sildiga, millel on musta värviga kiri “hooldamata hauaplats”. Sildile märgitakse ülevaatuse järjekorranumber, ülevaatuse kuupäev, järgmise ülevaatuse kuupäev ja kalmistu haldaja kontaktandmed. Kalmistu haldaja edastab hauaplatsi kasutajale kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis hoiatuse kasutuslepingus toodud aadressile;
2) teine ülevaatus toimub mitte varem kui aasta pärast esimest ülevaatust. Selle käigus kontrollitakse esimesel ülevaatusel märgistatud hauaplatsi seisukorda ja võetakse vastu otsus hauaplatsi kasutajata hauaplatsiks tunnistamise või tunnistamata jätmise kohta.
(5) Ülevaatuse kohta koostatakse protokoll, milles tuuakse ära hooldamata hauaplatsi asukoht, suurus ja kirjeldus. Teise ülevaatuse ajal lisatakse protokolli märge otsusest hauaplatsi kasutajata hauaplatsiks tunnistamise kohta. Protokollile kirjutavad alla kõik ülevaatusel osalenud komisjoni liikmed.
(6) Hooldamata hauaplatsina arvele võetud hauaplatside kohta avaldatakse teade Jõelähtme valla kodulehel ja ajalehes Jõelähtme, andes hauaplatsi kasutajale võimaluse kolme kuu jooksul pärast teate avaldamist võtta ühendust kalmistu haldajaga ja korrastada hauaplats või loobuda hauaplatsi kasutamise õigusest ja kasutusleping erakorraliselt üles öelda.
(7) Pärast kolmekuulise tähtaja möödumist võib kalmistu haldaja kasutuslepingu ühepoolselt üles öelda.
(8) Hauaplatsi, millele ei ole kasutuslepingut sõlmitud, kasutusõigus loetakse lõppenuks kolme kuu jooksul pärast käesoleva paragrahvi lõigetes 5 ja 6 nimetatud toimingute tegemist, kui hauaplatsi kasutaja ei ole teates määratud tähtaja jooksul hauaplatsi korrastanud.
6. peatükk MÄLESTISED
§ 21. Mälestistena kaitse all olevad objektid
(1) Jõelähtme kalmistu ja Saha kalmistu kui muinsuskaitsealuste kinnismälestiste kaitseks on kehtestatud kaitsevöönd, millele kohaldatakse muinsuskaitseseaduse § 24 lõikes 2 sätestatud kitsendusi ja milles tehtavad leevendused märgitakse kaitsekohustuse teatisse. Kaitsevööndiks on 50m laiune maa-ala mälestise väliskontuurist või piirist arvates.
(2) Kalmistutel võib asuda üksikobjektidena ajaloo-, arheoloogia-, kunsti- ja arhitektuurimälestisi.
(3) Muinsuskaitseameti kirjaliku loata on kalmistu kaitsevööndis keelatud:
1) püstitada ehitisi, rajada teid, kraave ja trasse ning teha muid mulla- ja ehitustöid;
2) istutada, maha võtta ja välja juurida puid ja põõsaid.
(4) Mälestiste ja kalmistul asuvate ehitiste muinsuskaitse eritingimused, konserveerimise ja restaureerimise projektid ning mälestistel ja kalmistutel tehtavate mulla- ning ehitustööde projektid tuleb kooskõlastada Muinsuskaitseametiga ja Vallavalitsusega.
(5) Mälestiseks tunnistatud hauaplats, hauarajatis ja sakraalehitis tähistatakse eritähisega. Mälestise tähistamist korraldab Muinsuskaitseamet vastavalt muinsuskaitseseadusele.
(6) Muudatused mälestiseks tunnistatud hauaplatsil peavad olema kooskõlastatud vastavalt muinsuskaitseseadusele.
(7) Kui mälestiseks tunnistatud hauaplatsi kasutaja loobub hauaplatsi kasutamise õigusest, läheb hauaplatsi kasutamise õigus üle kalmistu haldajale.
7. peatükk JÄRELEVALVE JA VASTUTUS
§ 22. Järelevalve ja vastutus
(1) Vastutus käesoleva eeskirja rikkumise eest on sätestatud kalmistuseaduse § 12 lg 1.
(2) Järelevalvet eeskirja täitmise üle teostavad vallavalitsus ja Muinsuskaitseamet ning Keskkonnaamet vastavalt oma pädevusele.
8. peatükk LÕPPSÄTTED
§ 23. Rakendussätted
(1) Senisel hauaplatsi kasutajal, st isikul, kelle nimele on kalmistute registris või vastavas nimistus vormistatud matmiskoha kasutamise õigus, on kohustus esitada kalmistu haldajale taotlus kasutuslepingu sõlmimiseks kolme aasta jooksul pärast käesoleva eeskirja jõustumist. Kalmistu haldaja tagab pärast andmete kontrollimist esitatud taotluse alusel lepingu sõlmimise hiljemalt kolme kuu jooksul arvates eeskirja jõustumisest.
(2) Eeskirja § 4 lõikes 2 nimetatud teadetetahvel paigaldatakse hiljemalt aasta jooksul arvates käesoleva eeskirja jõustumisest.
(3) Tunnistada kehtetuks Jõelähtme Vallavolikogu 23.01.2008.a määrus nr 5 „Kalmistute sisekorra eeskirjad“.
(4) Määrus avaldatakse Jõelähtme valla veebilehel ja ajalehes „Jõelähtme“.
(5) Määrus jõustub 04. juunil 2012.
Toomas Laanejõe
Volikogu esimees
Facebook
Twitter