ElamumajandusÜhisveevärk ja kanalisatsioon

Teksti suurus:

Loksa linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise, nende kasutamise ja liitumistasu võtmise kord

Väljaandja:Loksa Linnavolikogu
Akti liik:määrus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:14.06.2019
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:04.08.2019
Avaldamismärge:RT IV, 11.06.2019, 29

Loksa linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise, nende kasutamise ja liitumistasu võtmise kord

Vastu võetud 15.12.2011 nr 32
jõustumine 19.12.2011

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

VastuvõtmineAvaldamineJõustumine
12.12.2013RT IV, 28.12.2013, 1431.12.2013
27.03.2014RT IV, 04.04.2014, 2107.04.2014
07.04.2016RT IV, 14.04.2016, 4417.04.2016
30.05.2019RT IV, 11.06.2019, 1714.06.2019

Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lg 1, § 22 lg 1 p 37, ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniseaduse § 3 lg 3, § 5 lg 2 ja lg 2¹, § 8 lg 4, § 11 lg 6, veeseaduse § 24¹ lg 4, Loksa Linnavolikogu 15.09.2008 määruse nr 32 “Loksa linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava aastateks 2007-2020”, Loksa Linnavolikogu 12.08.2009 määruse nr 26 “Loksa linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava aastateks 2007-2020 muutmine” ja Konkurentsiameti 30.01.2012 otsuse nr 9.1-7/12-002 alusel.
(Muudetud Loksa Linnavolikogu 09.02.2012 määrusega nr 2 – jõust. 14.02.2012).

§ 1.   Üldosa

  (1) Loksa linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise, nende kasutamise ja liitumistasu võtmise kord (edaspidi: kord) sätestab ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse alusel Loksa linna haldusterritooriumil ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise ning nende kasutamise nõuded ja korra.

  (2) Käesoleva korra nõuded kehtivad Loksa linna haldusterritooriumil ja on kohustuslikud täitmiseks nii vee-ettevõtjale kui kõigile linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitunud või liitumist taotlevatele isikutele.

  (3) Käesoleva korra sätteid kohaldatakse hoonestusõiguse alusel kasutatava maa ja ehitise kui vallasasja ning tema juurde kuuluva maa suhtes kinnistuga võrdsetel alustel.

§ 2.   Mõisted

  Käesolevas määruses kasutatakse mõisteid alljärgnevas tähenduses:
  1) arvestusperiood – veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuste osutamise periood, mille kohta kliendile esitatakse arve;
  2) avalik veevõtukoht – ühisveevärgil asuva veevõtmise seadme (olmevesi, paakautode täitmise seade jms) koht koos teenindamiseks vajalike ehitistega;
  3) fekaalid – kuivkäimlatest väljaveetavad jäätmed;
  4) heitvesi – kasutusel olnud ja loodusesse tagasi juhitav vesi, samuti kanalisatsiooni kaudu ärajuhitav sademete- ja drenaaživesi ning muu pinnase- ja pinnavesi;
  5) kanaliseerimine – heitvee kogumine ja ärajuhtimine kanalisatsiooni kaudu;
  6) klient – kinnistu omanik, kelle veevärk ja (või) kanalisatsioon on vahetult ühendatud ühisveevärgi ja (või) kanalisatsiooniga ning kes on sõlminud vee-ettevõttega veevarustuse-ja kanalisatsiooniteenuse lepingu;
  7) kinnistu – kinnistusraamatusseiseseisva üksusena kantud kinnisasi või hoonestusõigus;
  8) kinnistu kanalisatsioon – liitumispunktist kinnistupoolsed ehitised ja seadmed (sealhulgas ehitiste sisekanalisatsioon) kinnistult heitvee ärajuhtimiseks ühiskanalisatsiooni;
  9) kinnistu omanik – kinnisasja omanik või valdaja/haldaja, hoonestusõiguse alusel maakasutaja, ehitise kui vallasasja omanik või valdaja/haldaja, samuti ka kaasomandis oleva kinnis või vallasasja (ehitise) valdaja / haldaja;
  10) kinnistu veevärk – liitumispunktist kinnistupoolsed ehitised ja seadmed (sealhulgas ehitiste siseveevärk) kinnistu veega varustamiseks ühisveevärgist;
  11) liitumine – kinnistu veevärgi torustiku ühendamine ühisveevärgi torustikuga või kinnistu kanalisatsiooni ühendamine ühiskanalisatsiooni rajatistega veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuste kasutamiseks;
  12) liitumistasu – ühekordne tasu, mis tuleb kinnistu omanikul maksta kinnistu veevärgi ühendamiseks ühisveevärgiga ning kinnistu kanalisatsiooni ühendamiseks ühiskanalisatsiooniga;
  13) peakraan – viimane sulgemisseade ühendustorul enne kinnistu veevärki;
  14) peatoru – ühisveevärgi või -kanalisatsiooni torustik, mille kaudu toimub kinnistute veega varustamine või kinnistutelt heitvee kanaliseerimine;
  15) purgimine – tekkekohast äraveetud heitvee ja fekaalide ühiskanalisatsiooni laskmine;
  16) reovesi – olmes või tootmises kahjustuspiiri ületavalt rikutud vesi, on heitvee alaliik;
  17) reovee kanalisatsioon – rajatised ja seadmed ainult reovee kanaliseerimiseks;
  18) sademetevee kanalisatsioon – rajatised ja seadmed sademete- ja drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee ja puhta heitvee kanaliseerimiseks;
  19) sisendustoru – kinnistu veetorustiku lõik liitumispunktist veearvestini;
  20) vaatluskaev – avatava luugi ja põhjas asuva voolurenniga kaev kanalisatsioonitorustikul;
  21) vee-ettevõtja – ettevõtja, kes osutab veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuseid ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni abil;
  22) vee- või heitvee mõõtesõlm – vee või heitvee mõõtmiseks ettenähtud vee- või heitveearvesti ja arvesti juurde kuuluvast armatuurist koosnev tehniline sõlm;
  23) vee- või heitvee mõõtekaev – kaev, kus asub vee- või heitveemõõtesõlm;
  24) ühenduskraan – veevarustuse ühendustorul peatoru juures asuv sulgur, mis järgneva sulguri puudumisel on ühtlasi peakraaniks;
  25) ühendustoru – kinnistu veevärki veega varustav või kinnistu kanalisatsioonist heitvett vastuvõttev toru peatorust liitumispunktini;
  26) ühiskanalisatsioon – ehitiste ja seadmete kompleks mitme kinnistu heitvee kanaliseerimiseks;
  27) ühisveevärk – ehitiste ja seadmete kompleks mitme kinnistu veega varustamiseks ning vee kasutamiseks kahjutule tõrjumisel, kui selleks ei ole ette nähtud muid veevõtukohti;
  28) ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni avarii – ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ehitiste või seadmete ettenägematu purunemine või rikki minek, mille tagajärjel oluliselt halveneb või katkeb klientide veega varustamine ja nende heitvee kanaliseerimine, või on ohustatud inimesed, ehitised või keskkond;
  29) ühisvoolne kanalisatsioon – rajatised reovee ning sademete- ja drenaažvee ning muu pinnase- ja pinnavee ühiseks kanaliseerimiseks.
  30) Abonenttasu on tasu, mida klient maksab ühisveevärgi ja kanalisatsiooni nõuetekohase toimimise tagamise eest, sõltumata kasutamisest. Abonenttasu suuruse kinnitab Loksa Linnavalitsus vee-ettevõtja ettepanekul.
[RT IV, 11.06.2019, 17 - jõust. 14.06.2019]

§ 3.   Üldnõuded

  (1) Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendatus peab tagama ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arendamise kavaga määratud alal kõigi kinnistute nõuetekohase veega varustamise ja heitvee ärajuhtimise.

  (2) Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise eest vastutab selle omanik või valdaja, nõuetekohase toimimise eest vee-ettevõtja.

  (3) Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni väljaehitamine ja hooldamine peab toimuma selliselt, et oleks tagatud võrdsed tingimused sellega liitujatele ning klientidele.

  (4) Ühisveevärgi vesi on mõeldud kasutamiseks olme, tootmise ja kastmise vajadusteks ning kahjutule kustutamiseks. Vee kvaliteet peab vastama kehtestatud nõuetele.

  (5) Ühiskanalisatsioon on mõeldud heitvee vastuvõtmiseks, ärajuhtimiseks ja puhastamiseks. Selleks ettenähtud kohtades ja eritingimustel võib ühiskanalisatsiooni purgida ka fekaale. Kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni ühendamine ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga toimub ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise lepingu (edaspidi: liitumisleping) alusel.

  (6) Ühisveevärgist vee võtmine v.a vee võtmine avalikest veevõtukohtadest ja kahjutule kustutamiseks ning ühiskanalisatsiooni heitvee juhtimine toimub veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuslepingu (edaspidi: teenusleping) alusel.

  (7) Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise eest maksab liituja või klient liitumistasu ning ühisveevärgist võetud vee ja ühiskanalisatsiooni juhitud heitvee eest maksab klient vee-ettevõtjale teenustasu.

  (8) Klient peab esitama ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise taotluse ka juhul, kui ta kasutab ühisveevärgist vett või juhib ühiskanalisatsiooni heitvett, mille kogus või heitvee reostusaste ületab veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuslepingus toodud näitajaid.

  (9) Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitunu maksab vee-ettevõtjale abonenttasu.
[RT IV, 11.06.2019, 17 - jõust. 14.06.2019]

§ 4.   Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni piiritlemine

  (1) Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ning kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni vahelise piiri määrab liitumispunkt.

  (2) Liitumispunkt on ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ühenduskoht kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooniga. Liitumispunkt asub avalikult kasutataval maal kuni üks meeter kinnistu piirist väljaspool. Kui liitumispunkti ei ole võimalik määrata eelnimetatud tingimustel, määratakse liitumispunkt ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omaniku või valdaja ja kinnistu omaniku või valdaja kokkuleppel.

  (3) Liitumispunktiks veevärgil on peakraan, mis kuulub ühisveevärgi hulka. Kui torustikul vahetult enne kinnistu piiri puudub sulgemisvahend, asub tinglik liitumispunkt kuni üks meeter väljaspool kinnistu piiri.

  (4) Liitumispunktiks kanalisatsioonitorustikul on kinnistupoolseim vaatluskaev tänava maa-alal enne kinnistu piiri. Vaatluskaev kuulub ühiskanalisatsiooni hulka. Kui liitumispunkti ei ole võimalik määrata eelnimetatud tingimustel, määratakse liitumispunkt ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omaniku või valdaja ja kinnistu omaniku või valdaja kokkuleppel. Kui hoone kanalisatsiooni väljalaskude kogumistorustik on kinnistu hoonestamata ala piiratuse tõttu paigaldatud väljapoole kinnistut tänavale, loetakse liitumispunktiks vaatluskaev, millest toimub äravool peatorusse.

  (5) Kui ühisveevärgi või -kanalisatsiooni peatoru läbib kinnistut ja sellest hargneb torustik ehitisse, on peakraaniks ühenduskraan või peatorule kõige lähem sulgur, kanalisatsiooni liitumispunktiks aga peatorul hargnemiskohas asuv vaatluskaev.

  (6) Kinnistu piiride muutmisel või kinnistu tükeldamisel täpsustatakse ka piiritlust.

  (7) Kui eeltooduga kaasneb veevärgi ja kanalisatsioonirajatiste ümberehitamise vajadus, esitab vee-ettevõtja vastavad tehnilised tingimused detailplaneeringu või krundijaotusplaani läbivaatamisel.

  (8) Kui vee-ettevõtja või ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omanik või kinnistu omanik või klient taotleb liitumispunkti ümberehitamist, toimub see taotleja kulul.

  (9) Liitumispunktid fikseeritakse kirjalikult piiritlusaktis koos skeemiga, mis on teenuslepingu ja liitumislepingu osa.

  (10) Avalikelt teedelt, tänavatelt ja väljakutelt sademete- ja drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee ärajuhtimise ehitiste puhul kuulub piiritlusakt linnavalitsuse ning ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omaniku või valdaja vahelise lepingu juurde.

  (11) Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitunud kinnistu omandiõiguse üleminekul ei tule uuel omanikul tasuda liitumistasu, kui ei muutu liitumislepingu kohased liitumistingimused.

  (12) Kui ühisveevärgi või -kanalisatsiooniga liitunud kinnistu omanik või valdaja soovib kasutada täiendavaid veevarustuse või heitvee ärajuhtimise teenuseid või kasutada neid ulatuses, millega kaasneb ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni laiendamine või ümberehitamine, käsitletakse seda ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumisena ning see toimub käesoleva korra kohaselt. Otsuse, millise teenusmahu muutuse korral on vaja taotleda uut liitumist, teeb ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omanik või valdaja.

  (13) [Kehtetu – jõust 14.02.2012]

§ 5.   Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumine

  (1) Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga kaetud alal, mis on piiritletud Loksa Linnavolikogu (edaspidi: linnavolikogu) kinnitatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava kohaselt, on kõigil kinnistu omanikel õigus liituda ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga.

  (2) Liitumine toimub kinnistu omaniku või valdajapoolt ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omanikule või valdajale esitatava vormikohase taotluse põhjal koostatud liitumislepingu alusel.

  (3) Taotluse vormi (lisa 1) koostab ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni valdaja ja see peab sisaldama:
  1) isikuandmed;
  2) andmed kinnisasja omandi ja suuruse kohta;
  3) andmed olemasoleva ja kavandatava hoonestuse kohta;
  4) andmed olemasoleva ja kavandatava veekasutuse otstarbe ja koguse kohta ühisveevärgist;
  5) andmed ühiskanalisatsiooni juhitava heitvee koguse ja reostusastme kohta;
  6) ettepanekut liitumispunkti asukoha kohta;
  7) ettepanekut kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni ühisveevärgi ja – kanalisatsiooniga ühendamise tähtaja kohta;
  8) kinnistu asukoha plaan.

  (4) Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni valdaja vaatab liitumise taotluse läbi 30 päeva jooksul ja esitab taotlejale ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise tingimused (edaspidi: liitumistingimused).

  (5) Liitumistingimustes näidatakse:
  1) liitumispunktid;
  2) lubatavad veevõtu ja heitvee ärajuhtimise kogused ning heitveega ära juhtida lubatavad reoained nende lubatavad kontsentratsioonid ja kogused;
  3) tehnilised erinõuded;
  4) liitumistingimuste kehtivusaeg;
  5) kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni ühendamise valmiduse tähtaeg ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga.

  (6) Juhul kui ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise taotluse rahuldamisega võib kaasneda häireid teiste klientide veega varustamises ja heitvee ärajuhtimises ning ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni nõuetekohases toimimises, on ühisveevärgi ja kanalisatsiooni omanikul õigus taotlust mitte rahuldada või rahuldada piiratud ulatuses. Taotluse mitterahuldamisest või rahuldamisest piiratud ulatuses teatatakse taotlejale kirjalikult koos põhjuste äratoomisega.

  (7) Liitumise taotlust ei rahuldata, kui liituda soovija:
  1) veevajadust ei ole võimalik ühisveevärgist rahuldada selle nõuetekohast toimimist kahjustamata;
  2) tahab juhtida ühiskanalisatsiooni reovett, milles ohtlike ainete sisaldus ei vasta nõuetele;
  3) reovee kogust ei ole võimalik juhtida ühiskanalisatsiooni seda kahjustamata.

  (8) Liitumisleping sõlmitakse pärast kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumiseks vajaliku projekti (edaspidi: liitumisprojekt) koostamist.

  (9) Liitumisprojekti koostamisel peab arvestama õigusaktide kohaselt esitatudliitumistingimustega.

  (10) Liitumisprojekti koostamine, ühendustorustiku ning kinnistu veevärgi ja -kanalisatsiooni ehitamine ja kasutusele võtmine toimub Loksa linna ehitusmäärusekohaselt.

  (11) Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omanikul või valdajal on õigus liitumislepingut mittesõlmida kui liitumisprojekt ei vasta kehtivatele nõuetele või ei ole arvestatudliitumistingimustega.

  (12) Liitumisleping lõpetatakse liituja taotlusel, kui ta loobub ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumisest. Selleks ajaks tasutud liitumistasu ei tagastata.

  (13) Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omanikul või valdajal on õigus liitumisleping lõpetada liitumislepingust või muudest seadusest tulenevatel põhjustel.

  (14) Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omanikul või valdajal on õigus liitumisleping lõpetada, kui:
  1) juriidilise isiku likvideerimisel, kui tal ei ole õigusjärglast;
  2) kinnistu omaniku surma korral, kui tal ei ole pärijat;
  3) muudel liitumislepingust tulenevatel põhjustel.

  (15) Liitumislepingu muutmine võib toimuda ulatuses, millega ei kaasne uueliitumisprojekti koostamine.

  (16) Kliendile, kes taotleb liitumistingimuste muutmist, sealhulgas olemasolevatele ühendustele ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga täiendavaid ühendusi või olemasolevaühendustoru ümberehitamist, toimub liitumine olemasoleva liitumislepingu muutmisevõi uue liitumislepingu alusel.

  (17) Kinnistu veevärgi ühendamine ühisveevärgiga ning kinnistu kanalisatsiooniühendamine ühiskanalisatsiooniga toimub liitumislepingu kohaselt.

  (18) Liitumislepingu lõpetamisel katab liituja ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omanikule või valdajale lepingu lõpetamise hetkeni tehtud tööde ja tööde katkestusega seotud kulutused, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõike 14 punktis 2 toodud juhul.

  (19) Liitumisleping lõpeb, kui lepingu osapooled on täitnud lepingujärgsed kohustused, fikseerinud liitumispunktid piiritlusaktiga ning liitujal on võimalik saada lepingu kohastel tingimustel ühisveevärgist vett ja juhtida ühiskanalisatsiooni heitvett. Liitumislepingu lõppedes tekib liitujal õigus veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuslepingu sõlmimiseks.

  (20) Liitumistasu eest ehitatud või ümberehitatud ühisveevärk ja -kanalisatsioon kuni liitumispunktini jääb ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omaniku või valdaja omandisse, kui osapooled ei lepi kokku teisiti.

  (21) Liitumislepingu kohased liitumistingimused ja nende koosseisu kuuluvad kinnistu andmed ning piiritlusakt on teenuslepingu sõlmimisel lepingu osaks. Enne käesoleva korra jõustumist ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga ühinenud (liitunud) kinnistute kohta määratakse liitumistingimused ja kinnistu alusandmed, lähtudes kooskõlastatud ehitusprojektist ning kinnistus- ja ehitusregistri andmetest. Projekti puudumisel lähtutakse tegelikust vee ja -kanalisatsiooniteenuse mahust ning kinnistus- ja ehitusregistri andmetest.

  (22) Liitumislepingu kohaste liitumistingimuste muutmisel peab liituja taotlema nimetatud tingimuste muutmist ning selle kohta sõlmitakse uus liitumisleping. Kui liituja on rikkunud liitumistingimusi on vee-ettevõtjal õigus pärast ühekuulist kirjalikku etteteatamist teenusleping lõpetada.

  (23) Kui vee-ettevõtja või ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omanik või valdaja või liituja või klient taotleb liitumispunkti ümberehitamist, toimub see taotleja kulul.

  (24) Kinnistu veevärgi ühendamine ühisveevärgiga ning kinnistu kanalisatsiooni ühendamine ühiskanalisatsiooniga toimub liitumislepingu kohaselt .

§ 6.   Liitumistasu võtmise alused

  (1) Liitumistasu on ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumist taotleva kinnisasja omaniku või valdaja (edaspidi: liituja) poolt makstav ühekordne tasu temale vajaliku ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ehitamise või rekonstrueerimise eest.

  (2) Liitumistasuga tagatakse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendus, ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ehitiste ja seadmete vastavus nõuetele, keskkonnakaitse tingimuste täitmine ning põhjendatud tulukus, kusjuures arendustegevuse tulukus ei tohi ületada kümmet protsenti.

  (3) Liitumistasu võtmise aluseks on liituja tarbeks ehitatava ühendustoru ja liitumispunkti ning kinnistu liitumislepingu kohaseks teenusega kindlustamiseks vajaliku ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ehitamise ja rekonstrueerimisega seotud kulud.

  (4) Liitumistasu suurus võib kinnistu kohta olla arvestuslik keskmine või kasutatakse keskmist arvestuslikku ehitushinda, mis on saadud vastava piirkonna tegelikest kuludest lähtudes. Kui ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga kaetaval alal asuva kinnistu omanik või valdaja soovib liituda enne ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rajatiste arendamise kava kohast väljaarendamist ning see on arendamise kava alusel tehniliselt võimalik, võib liitumine toimuda ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omaniku või valdaja ja liituja vahelisel kokkuleppel, kusjuures liituja tasub kõik liitumisega seotud kulud. Liituja tehtud kulutused kompenseeritakse teistele liitujatele langevas osas siis, kui toimub selle ala arendamise kava kohane rajatise ehitamine.

§ 7.   Liitumistasu arvutamine

  (1) Liitumistasu suuruse arvutab vee-ettevõtja.
(Muudetud Loksa Linnavolikogu 09.02.2012 määrusega nr 2 – jõust 14.02.2012)

  (2) Liitumistasu suuruse arvutamise aluseks on vee-ettevõtja poolt koostatud ja Konkurentsi-ameti poolt kooskõlastatud liitumistasu arvutamise metoodika.
(Muudetud Loksa Linnavolikogu 09.02.2012 määrusega nr 2 – jõust 14.02.2012)

  (3) Vee-ettevõtja tagab kooskõlastatud liitumistasu arvutamise metoodika avalikustamise.
(Muudetud Loksa Linnavolikogu 09.02.2012 määrusega nr 2 – jõust 14.02.2012)

  (4) – (9) [Kehtetud – jõust 14.02.2012]

§ 8.   Liitumistasu maksmine

  (1) Liituja maksab liitumistasu vastavalt vee-ettevõtja ja liituja vahel sõlmitud liitumislepingule.

  (2) Kui liituja ja ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omanik või valdaja ei ole kokku leppinud teisiti, siis maksab liituja:
  1) 10% liitumistasust 14 päeva jooksul pärast liitumislepingu sõlmimist;
  2) 50% liitumistasust pärast liitumislepingujärgsete ehitustööde vastuvõtmist;
  3) 40% kolme aasta jooksul pärast liitumislepingujärgsete ehitustööde vastuvõtmist, vastavalt poolte poolt allkirjastatud maksegraafikule.
(Muudetud Loksa Linnavolikogu 09.02.2012 määrusega nr 2 – jõust 14.02.2012)

  (3) Liitumislepingujärgsetest maksetähtaegadest mittekinnipidamise korral maksab liituja ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omanikule või valdajale viivist vastavalt liitumislepingule.

  (4) Keskkonnainvesteeringute Keskuse poolt toetatava eraisikute vee ja kanalisatsiooni rajamise programmi alusel liitumislepingu sõlmimisel on vee-ettevõtjal õigus vähendada liitumistasu 50% võrra.
[RT IV, 11.06.2019, 17 - jõust. 14.06.2019]

§ 9.   Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamine

  (1) Kliendi nõuetekohase veega varustamise ja heitvee ärajuhtimise ühiskanalisatsiooni abil tagab linnavolikogu otsusega määratud vee-ettevõtja vastavalt teenuslepingule.

  (2) Teenusleping võib olla tähtajatu või tähtajaline. Tähtajatu teenusleping sõlmitakse, kui on täidetud käesoleva korra ja liitumislepingu tingimused. Tähtajaline teenusleping sõlmitakse kui toimub ajutine veekasutus ja heitvee ärajuhtimine ning juhtudel, mis on määratud käesolevas korras ja liitumislepingus. Otsuse, mille alusel veekasutus ja heitvee ärajuhtimine loetakse ajutiseks teeb vee-ettevõtja.

  (3) Tähtajalise või tähtajatu teenuslepingu sõlmimiseks tuleb kinnistu omanikul esitada vee-ettevõtjale vormikohane avaldus, kinnistu omandiõigust tõendavad dokumendid ning käesolevast korrast ja muudest õigusaktidest tulenevad lepingu sõlmimiseks vajalikud dokumendid.

  (4) Vee-ettevõtja esitab avaldajale teenuslepingu projekti 14 päeva jooksul pärast avalduse kättesaamist.

  (5) Teenusleping lõpetatakse kliendi taotlusel, kui ta edaspidi ei soovi teenuseid kasutada, samuti muudel lepingus ettenähtud juhtudel. Kinnistu omandiõiguse üleminekul teisele isikule on klient kohustatud kirjalikult teatama lepingu lõpetamisest 14 päeva ette. Teenuste kasutamise jätkamisel kinnistu uue omaniku poolt on viimane kohustatud 30 tööpäeva jooksul peale kinnistu omandamist esitama avalduse koos kinnistu omandit tõendavate dokumentidega uue teenuslepingu sõlmimiseks.

  (6) Kliendil on avalduse alusel õigus taotleda kuni üheks aastaks kinnistule vee andmise ja heitvee kanaliseerimise sulgemist lepingulist suhet lõpetamata, tasudes eelnevalt vee-ettevõtjale sulgemise ja taasavamise kulud.

  (7) Vee-ettevõtjal on õigus lõpetada kliendiga sõlmitud teenusleping:
  1) juhul, kui klient ei ole vee-ettevõtja poolt määratud tähtajaks kõrvaldanud põhjusi, mille tõttu oli kinnistule vee andmine ja heitvee kanaliseerimine käesoleva korra alusel suletud;
  2) kinnistu piiri muutumine või kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni ümberehitamine või muu tegevus, mille tõttu klient muutub vee-ettevõtja suhtes mittekliendiks;
  3) ehitise lammutamisel, kui samaväärset veetarbimise ja heitvee ärajuhtimist uusehitusega või renoveerimisega ei taastata;
  4) muudel, teenuslepingust või seadusest tulenevatel põhjustel.

  (8) Teenuslepingu lõpetamisest käesoleva paragrahvi lõike 7 alusel teatatakse kliendile kirjalikult. Teenuslepingu lõpetamisel liitumistasu ei tagastata.

  (9) Kinnistu omanikul (ka uuel omanikul) on ühe aasta jooksul peale teenuslepingu lõpetamist õigus teenuslepingu uuendamiseks endises mahus liitumislepingut sõlmimata, kui lepingu lõpetamise põhjused on nõutud viisil kõrvaldatud ja kasutatakse olemasolevaid ühendustorusid. Lepingu uuendamiseks tuleb avaldajal eelnevalt vee-ettevõtjale tasuda vee andmise ja heitvee kanaliseerimise taastamise kulud.

  (10) Kui ühe aasta jooksul peale teenuslepingu lõppemist või lõpetamist pole lepingut käesoleva paragrahvi lõike 9 kohaselt uuendatud, on vee-ettevõtjal õigus lahutada kinnistu veevärk ja kanalisatsioon ühisveevärgi ja -kanalisatsioonirajatistest. Kui edaspidi soovitakse veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuseid taas kasutada, tuleb kinnistu omanikul sõlmida liitumisleping.

  (11) Veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuse osutamine vee-ettevõtjate vahel toimub lepingu alusel, mis on sõlmitud kooskõlas Loksa Linnavalitsuse (edaspidi: linnavalitsus) ja vee-ettevõtja vahelise lepinguga.

  (12) Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ulatumisel teise kohaliku omavalitsuse haldusterritooriumile määratakse sellise ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise tingimused vastavate omavalitsuste vahelise lepinguga.

  (13) Teenusleping sõlmitakse vahetult ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitunud kinnistu omanikuga. Kui maa on kaasomandis, sõlmitakse ühisveevärgivee võtmiseks või reovee ühiskanalisatsiooni juhtimiseks üks kirjalik leping kaasomanike enamuse otsuse alusel nende volitatud esindajaga vastavalt asjaõigusseaduse §-le 72. Lepingu üheks pooleks on vastav vee-ettevõtja ja teiseks pooleks kõik kinnistu kaasomanikud volitatud esindaja kaudu.

  (14) Kui mitme kinnistu või kinnistute grupi veega varustamine ühisveevärgist ja heitvee kanaliseerimine ühiskanalisatsiooni toimub mitmele kinnistule või kinnistute grupile nende kokkuleppel ühe teenuslepingu alusel, on tegemist ühe kliendiga.

  (15) Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga ühendatava kinnistu veevärgi ja -kanalisatsiooni vastavust nõuetele on õigus kontrollida linnavolikogu otsusega volitatud isikul.

  (16) Ei tohi avalikustada kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni ehitiste ja seadmete ning vee kasutuse ja heitvee kanaliseerimise kontrollimisel saadud teavet, mis ei ole seotud käesolevas korras, samuti teistes antud valdkonna kohta käivates õigusaktides toodud nõuete rikkumisega või ohuga ühisveevärgile ja -kanalisatsioonile.

  (17) Kliendile vee andmise ja heitvee kanaliseerimise sulgemine võib toimuda pärast kliendi ja linnavalitsuse sellekohast kirjalikku teavitamist vee-ettevõtja poolt Erandjuhtudel, vastavalt käesolevas korras toodule on vee-ettevõtjal õigus kliendile vee andmine ja heitvee kanaliseerimine sulgeda ette teatamata.

  (18) Kõigil juhtudel, kus käesolev kord annab vee-ettevõtjale õiguse kliendile vee andmise ja kinnistu heitvee kanaliseerimise sulgemiseks, ei vastuta vee-ettevõtja sellest kliendile põhjustatud võimalike kahjude eest. Vee andmine ja heitvee kanaliseerimine taastatakse peale sulgemise põhjuste kõrvaldamist ja sellega vee-ettevõtjale tekitatud kulude tasumist. Omavolilised ühendused taasavamisele ei kuulu.

  (19) Vee-ettevõtja ei vastuta kliendile vee andmise ja heitvee vastuvõtu vähenemise või katkemise ning üleujutuste ja nendest põhjustatud võimalike kahjude eest, kui see on toimunud vääramatu jõu või ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni avarii tulemusena ja vee-ettevõtja on täitnud käesoleva korraga kehtestatud nõuded vee andmise ja heitvee vastuvõtu vähenemise või katkemise osas.

  (20) Vääramatu jõu tagajärjel tekkinud veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise katkemisel teostab kliendi veega varustamist ja heitvee ärajuhtimist vee-ettevõtja vastavalt linnavalitsuse korraldustele.

  (21) Vee-ettevõtjal on õigus kliendile piirata või katkestada vee andmine ja heitvee vastuvõtt avariiliste ja plaaniliste remonttööde korral, teavitades sellest kliente avariiliste tööde puhul tööde alustamisel linnavalitsuse poolt määratud teabevahendite kaudu ning enne plaanilisi töid vähemalt viis kalendripäeva ette kirjalikult.

  (22) Veekatkestuse korral remonttööde tõttu üle 10 tunni, tagab vee-ettevõtja elumajade juurde ajutise veevõtu võimaluse elanike esmasteks vajadusteks.

  (23) Kõik isikud, kes on süüdi ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ehitiste või seadmete vigastamises, kannavad seaduse alusel vastutust tekitatud kahju, sealhulgas sellega kaasneva veekao ja keskkonnakahjude eest. Veekao suurus arvestatakse vee-ettevõtja poolt veevoolu ristlõike pinna, kiiruse ja veevoolu kestvuse järgi või kontrollmõõtmise teel.

§ 10.   Veega varustamise nõuded ja tingimused

  (1) Vee-ettevõtja peab tagama nii ühisveevärki juhitava kui ka seal oleva vee kvaliteedi kontrolli vastavalt tervisekaitse talituse poolt kehtestatud vee kvaliteedi kontrolli nõuetele. Vee-ettevõtja ei vastuta vee kvaliteedi muutuste eest kinnistu veevärgis.

  (2) Peatorus tagatav veerõhk määratakse vee-ettevõtja poolt piirkonniti, lähtudes valdavast hoonestuskõrgusest ja võrgurajatiste tehnilisest lahendusest. Minimaalne veerõhk ühisveevärgiga liitumispunktis ei tohi olla väiksem kui 1,75 atmosfääri . Kui kinnistul vajatakse suuremat rõhku, tuleb rõhu tõstmine kliendil lahendada oma rõhutõstmiseseadmetega ja omal kulul.

  (3) Ühisveevärgi vee kasutamist kastmiseks võib vee-ettevõtja piirata kui see põhjustab häireid klientide olmeveega varustamisel. Vajadusel määratakse vee kasutamise tingimused kastmiseks teenuslepinguga, kooskõlastades nimetatud tingimused eelnevalt linnavalitsusega.

  (4) Ühisveevärgil oleva avaliku veevõtukoha hooldust korraldab selle omanik, kes peab tagama veevõtukoha heakorra ning sanitaarnõuete täitmise. Nõuetest mittekinnipidamisel võib vee-ettevõtja sulgeda vee andmise veevõtukohale vastavalt korra paragrahv 9 lõikele 17.

  (5) Ühisveevärgi tuletõrjehüdrantide korrashoiu eest vastutab vee-ettevõtja. Tuletõrjehüdrante kasutab tuletõrje- ja päästeteenistus (edaspidi: päästeteenistus) kahjutule tõrjumisel ja vajadusel teistel päästetöödel. Neist võib muuks otstarbeks vett kasutada vaid vee-ettevõtja loal lepingu alusel. Hüdrantide kasutamine õppusel ja neist tarvitatav vee kogus tuleb vee-ettevõtjaga eelnevalt kooskõlastada, vastasel juhul loetakse veevõtt omavoliliseks.

  (6) Sisendustoru võib paigaldada, remontida või asendada vee-ettevõtja tehnilise järelevalve all. Sisendustorul ei tohi olla veevõttu võimaldavat ühendust.

  (7) Klient peab hoidma sisendustoru kohal maa-ala toru kontrollimiseks ja remontimiseks juurdepääsetavana.

  (8) Sisendustoru nähtava lekke ilmnemisel peab klient sellest koheselt teatama vee-ettevõtjale.

  (9) Käesoleva paragrahvi lõigete 7 ja 8 toodud nõuete eiramise korral, samuti sisendustoru lekke kohta koostatakse ülevaatust teinud linna volitatud isiku poolt sellekohane akt, mille alusel on vee-ettevõtjal õigus sulgeda vee andmine kinnistule vastavalt korra paragrahvi 9 lõike 7 ja käesoleva paragrahvi lõike 7 nõuete eiramisel kliendi poolt või lekke ilmnemisel sisendustorust koheselt, ilma eelteateta.

§ 11.   Heitvee ärajuhtimise nõuded ja tingimused

  (1) Ühiskanalisatsioon on sõltuvalt ehitusviisist ette nähtud:
  1) ühisvoolse kanalisatsiooni puhul heitvee kanaliseerimiseks teenuslepingus määratud tingimustel;
  2) reovee kanalisatsiooni puhul ainult reovee kanaliseerimiseks;
  3) sademetevee kanalisatsiooni puhul sademete- ja drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee, samuti muu puhta heitvee kanaliseerimiseks teenuslepingus määratud tingimustel.

  (2) Torude paigalduskõrgus (sügavus) liitumispunktis ja heitvee paisutuskõrgus on määratud kanalisatsiooni tehnilise lahendusega ja antakse ühiskanalisatsiooniga liitujale teada tehnilistes tingimustes või kliendile teenuslepingus. Kui paisutuskõrgus ei ole määratletud, loetakse selleks kinnistu poolt esimese, ühiskanalisatsiooni juurde kuuluva vaatluskaevu kaanest 10 cm võrra kõrgem tase. Kui see ei taga kinnistult heitvee isevoolset või üleujutusriskita kanaliseerimist, tuleb heitvee ümberpumpamine või paisutuskõrgusest allpoolasuvate ruumide ja pindade kaitse üleujutuse eest lahendada kinnistu omanikul oma seadmetega ja omal kulul.

  (3) Ühiskanalisatsioonist põhjustatud üleujutuste eest vastutab ja tekkinud kahju hüvitab vee-ettevõtja, välja arvatud korra paragrahvi 9 lõigetes 18 ja 19 toodud juhtudel. Vee-ettevõtja ei vastuta kliendi kinnistul allpool heitvee paisutuskõrgust paiknevate ehitiste, ruumide või pindade üleujutuse eest kanalisatsiooni kaudu.

  (4) Heitvett ja fekaale võivad ühiskanalisatsiooni purgida ainult vastavat luba omavad ettevõtjad ja ainult vee-ettevõtja poolt selleks määratud kohtades. Purgimiskohtade hooldust korraldab vee-ettevõtja.

  (5) Ühiskanalisatsiooni on lubatud kanaliseerida ainult sellist heitvett, mis ei kahjusta selle ehitisi ja on puhastusseadmetes puhastatav.

  (6) Ühiskanalisatsiooni on keelatud kanaliseerida heitvett, mis sisaldab ohtlikke aineid vastavalt keskkonnaministri 16.10.2003 määrusele nr 75 “Nõuete kehtestamine ühiskanalisatsiooni juhitavate ohtlike ainete kohta“ või, mille kohta ei ole teenuslepingus toodud vastuvõtutingimusi, samuti heitvett, mis sisaldab:
  1) põlemis- ja plahvatusohtlikke aineid;
  2) torustikele kleepuvaid ja ummistusi tekitavaid aineid;
  3) inimesele ja keskkonnale ohtlikke mürkaineid ja gaase;
  4) radioaktiivseid aineid;
  5) inimestele ja keskkonnale ohtlikku bakterioloogilist reostust;
  6) biopuhastusele toksiliselt mõjuvaid aineid;
  7) bioloogiliselt raskesti lagundatavaid keskkonnaohtlikke aineid.

  (7) Kanaliseeritava heitvee temperatuur ei tohi olla kõrgem kui 40C ja pH madalam kui 6,0 ning kõrgem kui 9,0.

  (8) Ühiskanalisatsiooni on keelatud lasta olmeprügi, ehitusprahti, tootmisjäätmeid, lund, lokaalsete puhastite jäätmeid jms, seda ka eelnevalt purustatud kujul.

  (9) Heitvee kanaliseerimisel on keelatud tekitada ühiskanalisatsioonis nii hüdraulilisi kui reostuslikke löökkoormusi.

  (10) Kui kliendi heitvesi ei vasta teenuslepingus toodud nõuetele, tuleb kliendil heitvesi enne kanalisatsioonivõrku juhtimist kohtpuhastis nõutava tasemeni puhastada.

  (11) Reostuskoormuse suure ebaühtluse korral tuleb kliendil ehitada reostuskoormuse ühtlustamiseks vahemahuti.

  (12) Vee-ettevõtte esindajal ja linnavolikogu volitatud isikul on õigus kontrollida kliendile kuuluva kohtpuhasti tööd.

§ 111.   Ühiskanalisatsiooni juhitava reo- ja sademevee reostusnäitajate piirväärtused
[RT IV, 28.12.2013, 14 - jõust. 31.12.2013]

  (1) Ühiskanalisatsiooni juhitava reo- ja sademevee reostusnäitajate piirväärtused on järgmised:
  1) üldreostusnäitajate piirväärtused:

TähisMõõtühikPiirväärtus
Heljuvainete sisaldus mg/l240,0
Biokeemiline hapnikutarve BHT7mg/l 200,0
Keemiline hapnikutarve KHT mg/l 400,0
Naftasaaduste sisaldus mg/l 1,5
Üldlämmastiku sisaldus mg/l44,0
Ühealuseliste fenoolide sisaldus mg/l0,3
Kahealuseliste fenoolide sisaldus mg/l 15,0
Üldfosfori sisaldus mg/l7,2

[RT IV, 14.04.2016, 44 - jõust. 17.04.2016]
  2) ohtlike ainete reostusnäitajate piirväärtusteks on ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse § 10 lõike 2 alusel keskkonnaministri kehtestatud piirväärtused;
  3) sademevee juhtimisel sademevee kanalisatsiooni (kraavi) on naftasaaduste piirväärtuseks 5 mg/l, kui sademevee kanalisatsioonil puuduvad puhastusrajatised;
  4) sademevee juhtimisel sademevee kanalisatsiooni (kraavi) on heljuvainete sisalduse piirväärtus 40 mg/l, kui sademevee kanalisatsioonil puuduvad puhastusrajatised ja ohtlike ainete sisalduse piirväärtused vastavad käesoleva lõike punktis 2 sätestatule.
[RT IV, 28.12.2013, 14 - jõust. 31.12.2013]

  (2) Vee-ettevõtja on kohustatud kliendilt vastu võtma reovett, mille reostusnäitajad ei ületa käesoleva paragrahvi lõikes 1 esitatud piirväärtusi, ning reovett, mille jaoks saasteainete sisalduse piirväärtusi ei ole kehtestatud, kui need ained ei kahjusta ühiskanalisatsiooni ega põhjusta puhastusprotsessi häireid.
[RT IV, 28.12.2013, 14 - jõust. 31.12.2013]

  (3) Kui reo- või sademevee reostusnäitajad ületavad käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaseid piirväärtusi, on klient kohustatud enne reo- või sademevee ühiskanalisatsiooni juhtimist kasutama eelpuhastust.
[RT IV, 28.12.2013, 14 - jõust. 31.12.2013]

  (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud reostusnäitajate piirväärtuste ületamise korral loetakse seda reo- või sademevett ühiskanalisatsiooni, inimese elu või tervist või keskkonda ohustavalt reostatuks, kui selline ületamine ei ole lubatud ülenormatiivse reostuse grupi kohaselt (ülenormatiivse reostustasu maksmisega) või teenuslepinguga.
[RT IV, 28.12.2013, 14 - jõust. 31.12.2013]

§ 112.   Reo- ja sademevee reostusnäitajate kontrollimine
[RT IV, 28.12.2013, 14 - jõust. 31.12.2013]

  (1) Kliendi reovee reostusnäitajate kontrollimise proovivõtu kohaks on kontrollkaev, mis fikseeritakse teenuslepingus. Kontrollkaevuks on kinnistu kanalisatsiooni viimane vaatluskaev enne liitumispunkti, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Kui kontrollkaev ei ole teenuslepinguga määratud, võetakse proov liitumispunktist või selleks sobivast kinnistupoolsest vaatluskaevust.

  (2) Kliendi sademevee reostusnäitajate kontrollimise proovivõtu kohaks on kontrollkaev, selle puudumisel tuleb proove võtta vahetult enne sademevee suubumist sademeveekanalisatsiooni.

  (3) Reo- ja sademevee proovivõtu sageduse ja proovis reostusnäitajate loetelu ning reostusgrupi määrab vee-ettevõtja, lähtudes reostuse iseloomust ja tasemest. Klient, kes kasutab oma tegevusalas või tehnoloogias ohtlikke aineid sisaldavat tooret, abimaterjale, pooltooteid või kemikaale, on kohustatud teatama vee-ettevõtjale kõigist reoveega ärajuhitavatest saasteainetest ja kinnistul kasutatavatest või hoitavatest ohtlikest ainetest ja materjalidest, sealjuures bakterioloogiliselt ja radioaktiivselt ohtlikest ainetest ja materjalidest.

  (4) Proove võtab vee-ettevõtja proovivõtja kliendi esindaja või volitatud isiku juuresolekul. Proovivõtja peab olema atesteeritud keskkonnaministri kehtestatud korras ja omama asjaomast tunnistust. Vee-ettevõtja korraldab proovide analüüsi veeuuringuteks akrediteeritud laboratooriumis.

  (5) Proov võetakse punktproovina, järgides keskkonnaministri määrusega kehtestatud proovivõtmise nõudeid.

  (6) Reo- ja sademevee proovide võtmine vormistatakse proovivõtu protokolliga kahes eksemplaris, millest üks antakse pärast proovide analüüsimist koos analüüsiandmetega kliendile.

  (7) Kui proovivõtu analüüsi andmetel põhjustab reovee reostusnäitajate tase reovee reostusgrupi muutumist, väljastatakse kliendile sellekohane kirjalik teatis kahe nädala möödumisel proovivõtu päevast arvates.

  (8) Kui proovi analüüsi andmetel reovee reostusnäitajate tase ületab eeskirja või kliendi ja veeettevõtja vahelise teenuslepinguga määratud saasteainete piirväärtusi või reovee reostusgruppe (k.a ohtlike ainete sisalduse osas), on vee-ettevõtjal õigus võtta ülenormatiivse reostuse tasu kuni uue proovi analüüsi andmete esitamiseni, millest selgub et saasteainete (k.a ohtlike ainete) sisaldus vastab eeskirjas või teenuslepingus märgitule.
[RT IV, 28.12.2013, 14 - jõust. 31.12.2013]

§ 12.   Omavolilised ühendused

  (1) Mistahes torustiku ühendust (ka ajutist voolikühendust) ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga, mis on tehtud ilma liitumislepinguta või teenuslepinguta ja tehnilise järelevalveta, loetakse omavoliliseks ühenduseks.

  (2) Omavolilise ühenduse ilmsiks tulekul:
  1) koostatakse linnavalitsuse volitatud isiku poolt sellekohane akt ning ühendus kuulub vee-ettevõtja poolt kohesele sulgemisele;
  2) kliendi või kinnistu omanikul, kelle tarbeks ühendus tehti, tuleb vee-ettevõtjale hüvitada kahju vastavalt korra paragrahv 13 lõigetes 3, 4 ja 5 toodud arvestuskorrale ning lisaks tasuda ühenduse sulgemise kulud ja ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rajatistele tekitatud kahju eest.

  (3) Omavolilise ühenduse kestvus arvutatakse ajast, mil ühendus tehti. Kui vee-ettevõtjal pole seda küllaldaste tõendite puudumisel võimalik määratleda, loetakse kestvuseks kuni üks aasta., veevõtu korral tuletõrjehüdrantidest üks kuu.

  (4) Kui omavoliline ühendus tehti ajutisena mahutite täitmise või tühjendamise (purgimise) ajaks, siis selle tuvastamisel tuleb ühenduse tegijal vee-ettevõtjale hüvitada kahju, mille arvutamisel lähtutakse täidetud või tühjendatud mahuti kuni 15-kordsest mahust.

§ 13.   Omavoliline veekasutus ja heitvee kanaliseerimine

  (1) Omavoliliseks veekasutuseks ja heitvee kanaliseerimiseks loetakse juhtumit, mille korral:
  1) ei ole vee-ettevõtjaga sõlmitud teenuslepingut;
  2) on eemaldatud või rikutud torustikule, sulguritele, tuletõrjesüsteemile, vee- või heitveemõõtesõlme vee-ettevõtja poolt pandud plommid;
  3) on eemaldatud või rikutud vee- või heitveearvesti taatlusplomm;
  4) vee- või heitveearvesti on rikutud (ka külmumise või kuumenemise tõttu), arvesti näitu on moonutatud või arvesti on omavoliliselt eemaldatud;
  5) on eemaldatud vee- või kanalisatsioonitorustiku sulgemiseks vee-ettevõtja poolt paigaldatud sulgur;
  6) on avatud vee-ettevõtja poolt suletud peakraan või ühenduskraan;
  7) kinnistu veevärgi sisendustorule on monteeritud veevõttu võimaldav ühendus;
  8) vaatluskaevu kaudu toimub heitvee või fekaalide purgimine ühiskanalisatsiooni.

  (2) Omavolilise veekasutamise ja heitvee kanaliseerimise ilmnemisel koostatakse ülevaatust teinud linnavalitsuse volitatud isiku poolt sellekohane akt ning kinnistule vee andmise ja heitvee kanaliseerimise võib vee-ettevõtja sulgeda ette teatamata. Eemaldatud plommi asendamise eest tasub klient või kinnistu omanik.

  (3) Omavolilise veekasutuse ilmnemisel tasub klient või kinnistu omanik vee-ettevõtjale hüvitust toru läbilaskevõime järgi avamis-, plommi eemaldamis-, rikkumis- või ühenduskohas arvestusega, et toru töötab kogu ristlõikega 24 tundi ööpäevas. Sealjuures võetakse vee kiiruseks torudes siseläbimõõduga 15 kuni 20 mm - 0,5 m/s, torudes 25 kuni 40 mm - 1,0 m/s ning torudes 50 mm ja suuremad - 1,5 m/s. Kui omavoliliselt kasutatud vett oli võimalik kanaliseerida ühiskanalisatsiooni, lisatakse hüvitusele tasu selle kanaliseerimise eest. Hüvitus arvutatakse lähtudes vastavale tarbijagrupile kehtestatud teenustasust heitvee ärajuhtimise eest. Omavolilise veekasutuse korral olmevajadusteks ei tohi hüvitise suurus ületada 640€.

  (4) Omavolilise heitvee kanaliseerimise ilmnemisel tasub klient või kinnistu omanik vee-ettevõtjale hüvitust:
  1) ühisveevärgist või muust veeallikast (sõltuvalt vee saamise kohast) suubuva veetoru siseläbimõõdu järgi vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 3 kohasele arvestuskorrale;
  2) kanalisatsiooni survetorul asuva heitveearvesti, mõõtesõlme või nende plommide rikkumise puhul vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 3 kohasele arvestuskorrale heitveearvesti siseläbimõõdu järgi;
  3) sademete-, drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee kanaliseerimisel ühisvoolsesse või sademetevee kanalisatsiooni vastavalt käesoleva paragrahvi lõikes 3 toodud arvestuskorrale.
  4) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 kohase omavolilise heitvee kanaliseerimise korral vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 3.

  (5) Omavolilise veekasutuse ja heitvee kanaliseerimise kestvus arvutatakse päevani, millal vee-ettevõtja esindaja või linnavolikogu volitatud ametiisik võis veenduda omavolilise veekasutuse ja heitvee kanaliseerimise puudumises, kuid mitte üle ühe aasta tagasi.

  (6) Käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel määratud mahtusid võib vee-ettevõtja, lähtudes faktilistest tingimustest ja tehnilistest asjaoludest, vähendada.

§ 14.   Keelatud ühendused

  (1) Kinnistu veevärk peab olema paigaldatud ja ühendatud ühisveevärgiga nii, et oleks takistatud reostunud või reostusohtliku vee, samuti ohtlike vedelike või gaaside tagasivoolamine või imbumine torustikuga ühendatud seadmetest või süsteemidest ühisveevärki (seda nii võrgu normaal- kui ka alarõhu korral). Kinnistu veetorustik peab olema kaitstud kõrgetemperatuurilise vee või auru sinna sattumise eest. Ühendusi, mis eeltoodut ei võimalda, loetakse keelatud ühendusteks.

  (2) Keelatud ühendusteks on ka:
  1) ühendused, mis võimaldavad ühisveevärgiga vahetus ühenduses olevasse kinnistu veevärki juhtida vett teistest veeallikatest või veevarustussüsteemidest;
  2) kinnistu veevärgi vahetu ühendamine kanalisatsioonitorustike, -seadmete ja -kaevudega, vedelike reservuaaridega (v.a. joogivee reservuaarid), kõrgsurveseadmetega, samuti tehnoloogilise seadmestikuga milles kasutatakse tervisele ohtlikke aineid;
  3) ühendused, mis võimaldavad reovee juhtimist sademetevee kanalisatsiooni;
  4) ühendused, mis võimaldavad sademete- ja drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee juhtimist reoveekanalisatsiooni.

  (3) Keelatud ühenduse ilmsiks tulekul koostatakse ülevaatust teostanud linnavalitsuse poolt volitatud isiku poolt sellekohane akt.

  (4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 toodud juhtudel võib vee-ettevõtja vee andmise kliendi kinnistutorustikku ette teatamata sulgeda. Käesoleva paragrahvi lõikes 2 toodud juhtudel võib vee-ettevõtja heitvee kanaliseerimise sulgeda vastavalt korra paragrahv 9 lõikele 17.

  (5) Käesoleva paragrahvi lõike 2 kohaste keelatud ühenduste ilmsiks tulekul tasub klient vee-ettevõtjale hüvitust vastavalt korra paragrahv 13 lõikes 3 toodud arvestuskorrale. Arvutustes kasutatakse vastava tarbijagrupi heitvee ärajuhtimise teenustasu määra ja ühenduse kestvus määratakse korra paragrahv 9 lõike 3 kohaselt.

  (6) Kui kliendi või kinnistuomaniku poolt keelatud ühenduse tegemise või nende muu süülise tegevuse tõttu on reostunud vesi ühisveevärgis või koormati üle ühiskanalisatsiooni rajatised, hüvitatakse sellest tulenevad kahjud kliendi või kinnistuomaniku poolt.

§ 15.   Ajutised torustikud

  (1) Vee-ettevõtja võib lubada tähtajalist veekasutust ja heitvee kanaliseerimist ehituseks, tänavakaubanduseks ja kastmiseks tähtajalise teenuslepingu alusel.

  (2) Ajutisi vee- ja kanalisatsioonitorustikke on lubatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga ühendada vastavuses vee-ettevõtja poolt antud tehnilistele tingimustele.

  (3) Ajutiste torustike ehitamine, hooldus ja likvideerimine toimub tähtajalise teenuslepingu taotleja poolt ja tema kulul. Kui ühendusi ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga tähtaegselt ei likvideerita, võib seda teha vee-ettevõtja teise lepingupoole kulul.

  (4) Liitumispunktiks ajutise torustiku ning ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni vahel on nende ühinemiskohad. Veetoru ühinemiskohal peab olema sulgur, vee-ettevõtja nõudmisel ka tagasilöögiklapp.

  (5) Ajutiste torustike kohta kehtivad eeskirjas kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni kohta käivad nõuded ja kliendi kohustused, ainult suvel kasutatavate torustike puhul ei kehti neile külmumisohuga seonduvad nõuded.

  (6) Kui vesi saadakse ühisveevärgist, tuleb teenuste tähtajalise lepingu taotlejal veekasutuse üle arvestuse pidamiseks paigaldada tema poolt ja kulul ajutisele torustikule vee-ettevõtja nõuetele vastav veemõõtesõlm.

§ 16.   Nõuded kinnistu veevärgile ja kanalisatsioonile

  (1) Kinnistu veevärk ja kanalisatsioon peavad olema paigaldatud vastavuses nende kohta käivate õigusaktide ja tehniliste normdokumentidega, samuti õigusaktide alusel vee-ettevõtja poolt kehtestatud nõuetega.’

  (2) Klient on kohustatud:
  1) teostama kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni projekteerimis-, ehitus- ja remonttööd vastavalt vee-ettevõtja poolt väljastatud tingimustele;
  2) tagama kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni korrasoleku ning vastavuse tehnilistele standarditele ja normidele ning käesolevale korrale, samuti teistele selle kohta käivatele nõuetele;
  3) hoidma ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga ühendatud kinnistu veevärki ja kanalisatsiooni sellises korras, et need ei kahjustaks ühisveevärki või -kanalisatsiooni ega takistaks teenuste osutamist;
  4) tagama linna volitatud isikule ning vastavalt teenuslepingus ettenähtud tingimustele vee-ettevõtja esindajale vaba juurdepääsu kinnistu veevärgile ja kanalisatsioonile.

  (3) Vee-ettevõtja võib sulgeda vee andmise kinnistule või kinnistu kanaliseerimise vastavalt korra paragrahv 9 lõikele 17:
  1) kui rikutakse korra käesoleva paragrahvi lõike 2 nõudeid;
  2) kui klient ei ole taganud käesoleva paragrahvi lõike 2 kohast juurdepääsu.

  (4) Kinnistu omanik peab hoidma lume- ja jäävabad tema kinnistul olevad hüdrandikaevude ja peakraani luugid ning hoidma vabad juurdepääsud maapealsetele hüdrantidele vastavuses linna heakorra eeskirjale, samuti hoolitsema peakraani luugi ja ühisveevärgi tähissiltide säilivuse ning nähtavuse eest, nende vigastustest ja kaotsiminekust koheselt teatama veeettevõtjale.

  (5) Keelatud on ühisveevärgi juurde kuuluvate sulgurite omavoliline avamine või sulgemine. Erandina on kliendil lubatud, teatades sulgemisest koheselt vee-ettevõtjale, sulgeda oma kinnistu peakraan, kui on ilmnenud leke kinnistu sisendustorust või on veemõõtesõlme armatuuri purunemise tõttu tekkimas uputus.

  (6) Vee- ettevõtjal on õiguskinnistu veevärgil ja kanalisatsioonil plommida:
  1) veearvestite tuletõrjesüsteemi sulgur ja hüdrant;
  2) vee- või heitveearvesti liitmik ja arvesti elektritoite ja – ülekande süsteem;
  3) omavolilise või keelatud ühenduse sulgur;
  4) kanalisatsioonitorustiku sulgur.

  (7) Klient vastutab kinnistu veevärgil ja kanalisatsioonil asuvate plommide säilimise eest ning on kohustatud koheselt teatama vee-ettevõtjale nende kadumisest või rikkumisest.

  (8) Klient võib tuletõrjesüsteemi sulguritelt ja hüdrantidelt plomme ära võtta:
  1) tuletõrjesüsteemi katsetamiseks pärast eelnevat kooskõlastamist vee-ettevõtjaga;
  2) kahjutule tõrjumiseks, millest ta on kohustatud vee-ettevõtjale teatama mitte hiljem kui 24 tunni jooksul peale plommi eemaldamist.

  (9) Kui vee-ettevõtja on tuvastanud, et sademete-, drenaaživesi või muu pinnase- ja pinnavesi satuvad ülenormatiivse infiltratsiooni ja vee juurdevoolu tõttu või muul teel suures ulatuses kinnistu reoveekanalisatsiooni, on vee-ettevõtjal õigus teostada selle vee kontrollmõõtmist. Kliendil või tema poolt volitatud isikul on õigus jälgida kontrollmõõtmise teostamist. Vee mõõtmisega seotud kulud kannab klient, kui ülenormatiivne infiltratsioon leiab kontrollmõõtmistega kinnitust. Mõõtmisandmed on aluseks kanaliseeritava vee eest tasumisel lähtudes vastava tarbijagrupi heitvee hinnast.

  (10) Linnavalitsuse volitatud isikul on õigus kontrollida kliendi reovee-puhasti töö tõhusust. Vee-ettevõtjal või tema poolt volitatud isikul on õigus kontrolli teostada vastavalt teenuslepingu tingimustele.

§ 17.   Vee ja heitvee mõõtmine ning arvestus

  (1) Kinnistu veevärk, mis on otseselt ühendatud ühisveevärgiga, peab olema varustatud veemõõtesõlmega.

  (2) Kinnistu piires tarbitav vesi peab üldjuhul tulema ühe veemõõtesõlme kaudu. Enam kui ühe veemõõtesõlme rajamine kinnistule ühisveevärgist vee võtmiseks võib toimuda erandina vee-ettevõtja loal ja tingimustel.

  (3) Kastmisveele võib olla eraldi ehitatud väljund, mis on varustatud omaette veemõõdusõlmega.

  (4) Veemõõtesõlm peab asuma hoones selle peatorupoolsel küljel, kohe peale sisendustoru suubumist hoonesse või veemõõtekaevus, kohe peale sisendustoru suubumist kinnistule.

  (5) Veemõõtesõlm võib vee-ettevõtja ja kliendi kokkuleppel paigaldada veemõõtekaevu.

  (6) Veemõõtesõlme asukoht ja ehitus peab vastama vee-ettevõtja poolt esitatud tehnilistele tingimustele. Sõlme paigaldab oma veearvesti vee-ettevõtja, kui klient ja vee-ettevõtja ei lepi kokku teisiti. Kliendi poolt paigaldatud veearvesti peab vastama vee-ettevõtja poolt esitatud tehnilistele tingimustele.

  (7) Veemõõtesõlme, kui see nõutaval kujul puudub, peab ehitama kinnistu omanik, võttes vee-ettevõtjalt selleks eelnevalt tehnilised tingimused. Keeldumise korral on vee-ettevõtjal õigus teenuslepingut mitte sõlmida või olemasolev teenusleping lõpetada.

  (8) Veearvesti monteerib omal kulul vee-ettevõtja tähtajatut, samuti käesoleva korra kohast tähtajalist teenuslepingut omava kliendi veemõõtesõlme viie tööpäeva jooksul peale lepingu sõlmimist, teostades ka edaspidist veearvesti hooldust ja taatlust. Teenuslepingu lõpetamisel demonteerib veearvesti vee-ettevõtja.

  (9) Peale veearvesti paigaldamist koostatakse akt arvesti ja sõlme juurde kuuluvate plommide vastuvõtu kohta, mille alusel klient vastutab nende nõuetekohase toimimise eest.

  (10) Klient peab tagama:
  1) veearvesti säilimise vigastamatuna ja kaitsmise külmumise ja ülekuumenemise eest;
  2) veemõõtesõlme ruumi või veemõõtekaevu korrasoleku, puhtuse ja kuivuse; samuti ruumi valgustuse;
  3) veemõõtesõlme armatuuri töökorras oleku;
  4) veemõõtesõlme lähima ümbruse korras ja juurdepääsu veearvesti kontrollimiseks ja teenindamiseks vabana.

  (11) Vee-ettevõtjale kuuluva rikutud (ka külmunud, kuumenenud) või omavoliliselt eemaldatud veearvesti asendab vee-ettevõtja viie tööpäeva jooksul peale tekitatud kahjude tasumist vee-ettevõtjale kliendi poolt. Veearvesti tehnilise rikke korral, mis ei sõltunud kliendist, asendatakse arvesti vee-ettevõtja poolt tasuta.

  (12) Kui ei ole kinni peetud korra § 14 lõikes 1 nõuetest, on vee-ettevõtjal õigus sulgeda vee andmine kinnistule vastavalt korra paragrahv 9 lõikele 17.

  (13) Veearvesti riketest, vigastustest, külmumisest, ülekuumenemist või arvesti ja veemõõtesõlme plommide riknemisest, kaotsiminekust tuleb kliendil koheselt teatada vee-ettevõtjale. Eeltoodust kinnipidamisel ei rakenda vee-ettevõtja korra § 13 lõikes 3 toodud hüvituse nõuet.

  (14) Klient võib kirjalikult nõuda vee-ettevõtjale kuuluva arvesti täpsuse kontrollimist enne taatlustähtaega. Kui taatlemisel selgub, et mõõtetäpsus on lubatud vea piires, kannab kulud klient, vastasel juhul vee-ettevõtja.

  (15) Vee-ettevõtjal on õigus kehtestada nõudeid veearvestite elektritoite ja -ülekande süsteemide ning nende plommimise kohta. Nimetatud plomme käsitletakse kui veemõõtesõlme plomme.

§ 18.   Veearvestus

  (1) Üldjuhul kliendi veetarvidust mõõdetakse veearvestiga.

  (2) Veearvesti rikke korral, kui klient ei ole selles süüdi, arvestatakse tarbitud vett rikke avastamisele eelnenud mõõteperioodi kolme kalendrikuu keskmise ööpäevasetarbimise järgi. Nimetatud arvestamiskord kehtib rikke tuvastamise kalendrikuu kohta kuni uue arvesti paigaldamiseni.

  (3) Kui klient ei ole võimaldanud kahe nädala möödumisel pärast kirjalikku hoiatust juurdepääsu veearvestile, võib vee-ettevõtja rakendada korra paragrahvi 13 lõikes 3 sätestatut korra paragrahvi 13 lõike 5 kohase kestvusega.

  (4) Kui korra paragrahvi 17 lõike 14 kohasel kontrolltaatlusel osutus arvesti mõõteviga lubatust suuremaks, tehakse vee-ettevõtja poolt tasaarveldus eelneva kolme kalendrikuu veetarvituse kohta, kaasa arvatud kontrolltaatluse kalendrikuu päevade kohta kuni uue arvesti paigaldamiseni. Tasaarveldus toimub tasaarveldusperioodile eelnenud kolme kalendrikuu keskmise veetarbimise alusel.

  (5) Avalikust veevõtukohast võetava vee arvestus ja tasumine toimub vastavalt vee-ettevõtja poolt kehtestatud korrale kooskõlas linnavalitsuse ja vee-ettevõtja vahelise lepingu tingimustega.

  (6) Ühekordsed veetarvitused (läbipesud, katsetused jms) mõõdetakse või arvestatakse vee ettevõtte poolt igakordselt vastavalt kasutusele.

  (7) Päästeteenistuse poolt kahjutule tõrjumiseks, teisteks päästetöödeks ja õppustekskulutatud veekoguse üle peab arvestust päästeteenistus, esitades igakuiselt vee-ettevõtjale sellekohased andmed.

  (8) Kinnistusisese tulekustutussüsteemi kaudu tarbitud vee eest tasub klient veearvestinäidu järgi üldistel alustel. Kui vesi ei läbinud veearvestit, teeb korra § 13 lõikest 2tulenevatel juhtudel vastava veekasutuse akti ja kuluarvestuse vee-ettevõtja.

  (9) Veearvesti puudumise korral arvestatakse ostja tarbitud veekogus 4m³ kuus inimese kohta. Arvestust ei tehta ainult tingimusel, et hoone seisab tühjana ning veetarbimist üldse ei ole aastaringselt.
[RT IV, 28.12.2013, 14 - jõust. 31.12.2013]

  (10) Veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuste arve ja muude maksekohustuste tähtajaks täitmata jätmisel on vee-ettevõtjal õigus esitada kliendile viie tööpäeva möödudes kirjalik hoiatus veeandmise ja reovee kanaliseerimise sulgemiseks. Kliendile vee andmise ja heitvee kanaliseerimise sulgemine võib toimuda pärast kliendi ja linnavalitsuse sellekohast kirjalikku teavitamist vee-ettevõtja poolt. Erandjuhtudel, vastavalt käesolevas korras toodule on vee-ettevõtjal õigus kliendile vee andmine ja heitvee kanaliseerimine sulgeda ette teatamata.
[RT IV, 28.12.2013, 14 - jõust. 31.12.2013]

§ 19.   Heitvee mõõtmine

  (1) Heitvee mõõtesõlmega varustatakse kinnistud korra § 20 lõigetes 1 ja 2 toodud juhtudel.

  (2) Heitvee mõõtesõlme paigutus ja ehitus ning kasutatavad heitveearvestid peavad tehniliselt vastama vee-ettevõtja poolt esitatud tingimustele.

  (3) Heitvee mõõtesõlme ehitab soovi avaldanud pool.

  (4) Heitvee mõõtesõlme vaatab üle, annab kasutusloa ja plommib vee-ettevõtja. Mõõtesõlme hooldust ning heitveearvesti taatlust korraldab ja kulud kannab klient. Koostatakse akt arvesti ja sõlme juurde kuuluvate plommide vastuvõtu kohta.

  (5) Heitvee mõõtesõlme puhul tuleb samaselt veemõõtesõlmega kinni pidada korra § 17 lõikes 10 toodud nõuetest. Nõuete eiramisel on vee-ettevõtjal õigus sulgeda vee andmine või heitvee kanaliseerimine ühiskanalisatsiooni.

  (6) Heitveearvesti riketest, vigastustest, külmumisest, ülekuumenemisest või arvesti ja mõõtesõlme plommide kaotsiminekust tuleb kliendil koheselt teatada vee-ettevõtjale. Eeltoodust kinnipidamisel võidakse neil juhtudel vee-ettevõtja poolt mitte rakendada korra § 13 lõike 3 kohast hüvituse nõuet.

  (7) Kui vee-ettevõtja kasutab käesoleva paragrahvi lõike 1 kohast õigust heitvee mõõtesõlme ehitamiseks, langevad selle ehituse ja hooldusega seotud kulud vee-ettevõtjale.

  (8) Vee-ettevõtjal on õigus kehtestada nõudeid arvestite elektritoite ja -ülekande süsteemide ning nende plommimise kohta. Nimetatud plomme käsitletakse kui mõõtesõlme plomme.

§ 20.   Heitvee arvestus

  (1) Kliendilt ühiskanalisatsiooni ärajuhitava heitvee kogus võrdsustatakse ühisveevärgist tarvitatud vee kogusega või mõõdetakse eraldi heitveearvestiga. Heitvee mõõtmist kasutatakse siis, kui üks lepingupooltest seda soovib või see toimub käesoleva korra kohaselt.

  (2) Kui klient saab kogu vee või osa sellest muudest veeallikatest kui ühisveevärk, määratakse ühiskanalisatsiooni ärajuhitud vee kogus heitveearvestiga või võrdsustatakse kõigist veeallikatest kokku tarvitatud veega, kui vee-ettevõtja loeb selle mõõtmist usaldusväärseks ja ei eelda muu vee ülemäärast sattumist kanalisatsiooni. Kõik heitvee mõõtesõlme või muudest veeallikatest tarvitatud vee mõõtesõlmede ehitamise ja hooldusega seotud kulud kannab klient, kui teenuslepingus ei ole kokku lepitud teisiti.

  (3) Heitveearvesti rikke korral arvutatakse ärajuhitud heitvee kogus korra § 20 lõikes 1 sätestatud korras.

  (4) Kui klient ei ole võimaldanud pärast ühekordset kirjalikku hoiatust ilma mõjuva põhjuseta juurdepääsu heitveearvestile, võib vee-ettevõtja rakendada korra § 13 lõikes 4 sätestatut korra § 13 lõike 5 kohase kestvusega.

  (5) Ühekordne heitvee ärajuhtimine ühiskanalisatsiooni juhul, kui kasutatakse vett, mis ei ole mõõdetud (läbipesu, katsetuse jms), arvestatakse vee-ettevõtja poolt igakordselt vastavalt kasutusele.

  (6) Sademete- ja drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee kogus määratakse vee-ettevõtja poolt tehniliste arvestuste alusel või mõõdetakse.

§ 21.   Arveldamine veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuse eest

  (1) Arveldamine veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuste eest sh vee- (heitvee) arvesti näidu registreerimine ja näidu teatamine vee-ettevõtjale toimub teenuslepingu alusel kooskõlas käesoleva korraga. Kasutatud vee ja ärajuhitud heitvee kogust arvestatakse kuupmeetri täpsusega.

  (2) Arve saanud klient on kohustatud tasuma vee-ettevõtjale teenuslepingus kokkulepitud aja jooksul alates arve väljasaatmise päevast. Kui arve tasumise tähtaeg ei ole kokku lepitud, siis on klient kohustatud tasuma arve kümne kalendripäeva jooksul alates arve väljasaatmise päevast. Arve loetakse tasutuks raha laekumise kuupäevast vee-ettevõtja arvelduskontole.

  (3) Arvelduskorra muudatused määratakse kindlaks teenuslepinguga. Kui toimub tarbija hinnagrupi muutus, on klient kohustatud sellest kümne tööpäeva jooksul vee-ettevõtjale teatama.

  (4) Pretensioone arvete õigsuse suhtes võib klient esitada vee-ettevõtjale kümne tööpäeva jooksul arve kättesaamise päevast. Pretensiooni esitamine ei pikenda arve tasumise tähtaega. Pretensioonid vaadatakse läbi kümne tööpäeva jooksul arvates pretensiooni kättesaamisest.

  (5) Veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuste arve ja muude maksekohustuste tähtajaks täitmata jätmisel on vee-ettevõtjal õigus esitada kliendile viie tööpäeva möödudes kirjalik hoiatus veeandmise ja heitvee kanaliseerimise sulgemiseks. Sulgemine toimub käesoleva korra paragrahvi 9 lõike 17 kohaselt.

§ 22.   Lõppsätted

  (1) Enne käesoleva korra jõustumist vastuvõetud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumist ja nende kasutamist reguleerivad õigusaktid kehtivad niivõrd, kuivõrd need ei ole vastuolus seaduse, käesoleva korra ja muude õigusaktidega.

  (2) Enne käesoleva korra jõustumist linnavalitsus ja vee-ettevõtja ning kliendi ja vee-ettevõtja vahel sõlmitud lepingud kehtivad niivõrd, kuivõrd need ei ole vastuolus seaduse, käesoleva korra ja muude õigusaktidega.

§ 23.   Rakendussätted

  (1) [Käesolevast tekstist välja jäetud].

  (2) Määrus jõustub 19. detsembril 2011. a

Lisa Taotlus Loksa linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumiseks

/otsingu_soovitused.json