Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskiri Kunda linnas
Vastu võetud 11.03.2009 nr 5
Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lg 1 p 37 ja ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse § 5 lg 21 ja § 8 lg 4 ja § 9 alusel.
§ 1. Määruse reguleerimisala
(1) Kunda ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskiri (edaspidi eeskiri) reguleerib suhteid veevarustuse ja reovee ning sademete- ja drenaaživee või muu pinnase- ja pinnavee (edaspidi sademete- ja drenaaživesi või muu pinnase- ja pinnavesi ühiselt nimetatud sademetevesi) ärajuhtimise teenuseid osutava ettevõtja (edaspidi vee-ettevõtja) ning ühisveevärgi ja ‑kanalisatsiooniga liitunud veevarustuse ja reovee ning sademetevee ärajuhtimise teenuste kasutajate vahel Kunda linna territooriumil.
(2) Eeskiri on kohustuslik täitmiseks kõigile Kunda linnas asuvatele juriidilistele ja füüsilistele isikutele.
§ 2. Mõisted
Eeskirjas kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses:
1) abonenttasu – tasu, mida klient maksab ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni nõuetekohase toimimise tagamise eest sõltumata kasutamisest;
2) arvestusperiood - veevarustuse ja kanaliseerimise teenuste osutamise periood, mille kohta kliendile esitatakse arve;
3) avalik veevõtukoht - ühisveevärgil asuva veevõtmise seadme (olmevesik, paakautode täitmise seade jms) koht koos teenindamiseks vajalike ehitistega;
4) fekaalid - kuivkäimlatest väljaveetavad jäätmed;
5) kanaliseerimine - reovee ning sademetevee kogumine ja ärajuhtimine kanalisatsiooni kaudu;
6) kinnistu - kinnistusraamatusse iseseisva üksusena kantud kinnisasi (maatükk) või hoonestusõigus;
7) kinnistu veevärk ja kanalisatsioon - liitumispunktist kinnistupoolsed ehitised ja seadmed (sealhulgas ehitiste siseveevärk ja-kanalisatsioon) kinnistu veega varustamiseks ühisveevärgist või kinnistult reovee ja sademetevee ärajuhtimiseks ühiskanalisatsiooni;
8) liitumine - kinnistu veevärgi torustiku ühendamine ühisveevärgi torustikuga või kinnistu kanalisatsiooni ühendamine ühiskanalisatsiooni rajatistega veevarustuse ja reovee ja sademetevee ärajuhtimise teenuste edaspidiseks kasutamiseks;
9) liitumispunkt - ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omaniku või valdaja määratud ühenduskoht kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooniga. Liitumispunkt asub avalikult kasutataval maal kuni üks meeter väljaspool kinnistu piire. Kui liitumispunkti ei ole võimalik määrata eelpool nimetatud tingimustel, määratakse liitumispunkt ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni omaniku või valdaja ja kinnistu omaniku või valdaja kokkuleppel;
10) liitumistasu - ühekordne tasu, mis tuleb kinnistu omanikul maksta kinnistu veevärgi ühendamiseks ühisveevärgiga ning kinnistu kanalisatsiooni ühendamiseks ühiskanalisatsiooniga;
11) peakraan - viimane sulgemisseade ühendustorul enne kinnistu veevärki;
12) peatoru - ühisveevärgi või -kanalisatsiooni torustik, mille kaudu toimub kinnistute veega varustamine või kinnistutelt heitvee kanaliseerimine;
13) purgimine - tekkekohast äraveetud reovee ja fekaalide ühiskanalisatsiooni laskmine;
14) reovesi – üle kahjutuspiiri rikutud ja enne suublasse juhtimist puhastamist vajav vesi;
15) reovee kanalisatsioon - rajatised ja seadmed ainult reovee kanaliseerimiseks;
16) sademetevesi – sademete ja drenaaživesi ning muu pinnase- ja pinnavesi (loodusliku päritoluga ühiskanalisatsiooni juhitav vesi, mis ei ole reovesi);
17) sademetevee kanalisatsioon – ehitiste, sealhulgas kraavituste ja seadmete süsteem sademetevee ärajuhtimiseks ja kanaliseerimiseks. Sademetevee kanalisatsiooni käsitletakse ühiskanalisatsioonina;
18) sisendustoru - kinnistu veetorustiku lõik liitumispunktist veearvestini;
19) vaatluskaev - avatava luugi ja põhjasasuva voolurenniga kaev kanalisatsioonitorustikul;
20) vee- või reovee mõõtesõlm - vee või reovee mõõtmiseks ettenähtud vee- või reoveearvesti ja arvesti juurde kuuluvast armatuurist koosnev tehniline sõlm;
21) vee- või reovee mõõtekaev - kaev, kus asub vee- või reoveemõõtesõlm;
22) ühenduskraan - veevarustuse ühendustorul peatoru juures asuv sulgur, mis järgneva sulguri puudumisel on ühtlasi peakraaniks;
23) ühendustoru - kinnistu veevärki veega varustav või kinnistu kanalisatsioonist reovett vastuvõttev toru peatorust liitumispunktini;
24) ühisveevärk ja -kanalisatsioon - ehitiste ja seadmete süsteem, mille kaudu toimub kinnistute veega varustamine või reovee kanaliseerimine, mis on vee-ettevõtte hallatav või teenindab vähemalt 50 elanikku. Ühisveevärgi ja -kanalisatsioonina käsitletakse ühisveevärki või kanalisatsiooni eraldi või üheskoos. Sademetevee kanalisatsiooni käsitletakse ühiskanalisatsioonina;
25) ühisvoolne kanalisatsioon - rajatised reovee ning sademete- ja drenaažvee ning muu pinnase- ja pinnavee ühiseks kanaliseerimiseks.
§ 3. Teenuse osutamine
Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni abil veevarustuse ja reovee ning sademetevee ärajuhtimise teenuste osutamine toimub vastavalt käesolevale eeskirjale ning Kunda Linnavalitsuse ja vee-ettevõtja vahel sõlmitud halduslepingule.
§ 4. Teenusleping
(1) Vee-ettevõtja sõlmib lepingu (edaspidi teenusleping) ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitunud kinnistu omaniku või valdajaga või hoonestusõiguse alusel maa kasutajaga.
(2) Kui maa on kaasomandis, sõlmitakse üks kirjalik teenusleping kaasomanike enamuse otsuse alusel nende volitatud esindajaga vastavalt asjaõigusseaduse §-le 72. Lepingu üheks pooleks on nimetatud juhul vee-ettevõtja ja teiseks pooleks kõik kinnistu kaasomanikud volitatud esindaja kaudu.
(3) Vee-ettevõtjaga teenuslepingu sõlminut nimetatakse edaspidi kliendiks.
(4) Teenusleping võib olla tähtajatu või tähtajaline. Tähtajatu teenusleping sõlmitakse kui on täidetud eeskirja ja liitumislepingu tingimused. Tähtajaline teenusleping sõlmitakse kui toimub ühekordne või lühiajaline veekasutus ja heitvee ärajuhtimine ning juhtudel, mis on määratud eeskirjas ja liitumislepingus.
§ 5. Teenuslepingu sõlmimine
(1) Tähtajalise või tähtajatu teenuslepingu sõlmimiseks tuleb kinnistu omanikul esitada vee-ettevõtjale vormikohane avaldus, kinnistu omandiõigust tõendavad dokumendid ning eeskirjast ja muudest õigusaktidest tulenevad lepingu sõlmimiseks vajalikud dokumendid.
(2) Vee-ettevõtja esitab avaldajale teenuslepingu projekti 14 päeva jooksul pärast avalduse kättesaamist.
§ 6. Teenuslepingu lõpetamine
(1) Teenusleping lõpetatakse kliendi taotlusel, kui ta ei soovi edaspidi ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni abil veevarustuse ja reovee ning sademetevee ärajuhtimise teenuseid kasutada, samuti muudel lepingus ettenähtud juhtudel.
(2) Kliendil on avalduse alusel õigus taotleda kinnistule veeandmise ja/või reovee ning sademetevee kanaliseerimise sulgemist lepingulist suhet lõpetamata, tasudes eelnevalt vee-ettevõtja poolt nõutavad vajalikud sulgemise kulud
(3) Kinnistu omandiõiguse üleminekul teisele isikule on klient kohustatud kirjalikult teatama lepingu lõpetamisest 14 päeva ette. Teenuste kasutamise jätkamisel kinnistu uue omaniku poolt on viimane kohustatud seitsme tööpäeva jooksul peale kinnistu omandamist esitama avalduse koos kinnistu omandit tõendavate dokumentidega uue teenuslepingu sõlmimiseks. Vastasel juhul võib vee-ettevõtja lugeda veekasutuse ja reovee või sademetevee kanaliseerimise omavoliliseks.
(4) Vee-ettevõtjal on õigus lõpetada kliendiga sõlmitud teenusleping järgmistel juhtudel:
1) klient ei ole vee-ettevõtja poolt määratud tähtajaks kõrvaldanud põhjusi, mille tõttu oli kinnistule vee andmine või reovee ning sademetevee kanaliseerimine eeskirja alusel suletud;
2) kinnistu piiri muutumisel või kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni ümberehitamisel või muu tegevuse tagajärjel muutub klient vee-ettevõtja suhtes mittekliendiks;
3) kui kinnistu omanik või valdaja on rikkunud liitumistingimusi;
4) ehitise lammutamisel, kui samaväärset veetarbimise ja heitvee ärajuhtimist uusehitusega või renoveerimisega ei taastata;
5) juriidilise isiku likvideerimisel kui tal ei ole õigusjärglast;
6) kinnistu omaniku surma korral kui tal ei ole pärijat;
7) muudel teenuslepingust tulenevatel põhjustel.
(5) Teenuslepingu lõpetamisest teatatakse kliendile kirjalikult, v.a. käesoleva paragrahvi lg 4 punkt 6 alusel.
(6) Teenuslepingu lõpetamisel liitumistasu ei tagastata.
§ 7. Teenuslepingu uuendamine
(1) Kinnistu omanikul (ka uuel omanikul) on peale teenuslepingu lõpetamist õigus teenuslepingu uuendamiseks endises mahus liitumislepingut sõlmimata, kui lepingu lõpetamise põhjused on nõutud viisil kõrvaldatud ja kasutatakse olemasolevaid ühendustorusid.
(2) Lepingu uuendamiseks tuleb avaldajal eelnevalt vee-ettevõtjale tasuda vee-ettevõtja poolt nõutud vee andmise, reovee või sademetevee kanaliseerimise taastamise kulud.
§ 8. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamine
(1) Ühisveevärgi vesi on mõeldud olme- ja kastmise vajadusteks ning kahjutule kustutamiseks. Ühiskanalisatsioon on mõeldud reo- ja sademetevee vastuvõtmiseks, ärajuhtimiseks ja puhastamiseks.
(2) Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni abil veevarustuse ja reo- ning sademetevee ärajuhtimise teenust osutab Kunda Linnavolikogu (edaspidi linnavolikogu) poolt kinnitatud vee-ettevõtja.
(3) Vee-ettevõtja tegevuspiirkonna määrab linnavolikogu oma otsusega.
(4) Vee-ettevõtja peab tagama ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni toimimise ja korrashoiu vastavalt käesolevale eeskirjale ning Kunda Linnavalitsuse (edaspidi linnavalitsus) ja vee-ettevõtja vahel sõlmitud halduslepingule.
(5) Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni klientidel on õigus saada ühisveevärgist kehtestatud kvaliteedinõuetele vastavat vett ja juhtida ühiskanalisatsiooni reovett vastavalt vee-ettevõtjaga sõlmitud teenuslepingule.
(6) Ühiskanalisatsioon on sõltuvalt ehitusviisist ette nähtud:
1) ühisvoolse kanalisatsiooni puhul reovee ja sademetevee kanaliseerimiseks teenuslepingus määratud tingimustel;
2) reovee kanalisatsiooni puhul ainult reovee kanaliseerimiseks;
3) sademetevee kanalisatsiooni puhul sademetevee kanaliseerimiseks teenuslepingus määratud tingimustel.
(7) Klient tasub veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuste eest vee-ettevõtjale Kunda Linnavalitsuse poolt kehtestatud hindade ja tingimuste alusel vastavalt kliendi ja vee-ettevõtja vahel sõlmitud teenuslepingule.
§ 9. Veerõhu ja paisutustaseme piirväärtused
(1) Vee-ettevõtja kohustub tagama kinnistu veemõõtesõlmes minimaalse veerõhu 3 baari. Nimetatud nõude rikkumisel on kliendil õigus taotleda rõhutõsteseadmete paigaldamist kinnistu veetorustikule vee-ettevõtja kulul. Kui kinnistul vajatakse suuremat rõhku, kui liitumistingimustega määratud, tuleb rõhu tõstmine kliendil lahendada oma rõhutõstmis-seadmetega ning oma kulul.
(2) Maksimaalne veerõhk ei tohi kahjustada kliendi torustikke ja sinna ühendatud seadmeid.
(3) Ühiskanalisatsiooni paigaldussügavus ja reo- ning sademetevee paisutustase määratakse kanalisatsiooni tehnilise lahenduses ning liitumistingimustes. Kui paisutustase ei ole määratud, on selleks reovee kanalisatsiooni korral kinnistu poolt esimese, ühiskanalisatsiooni juurde kuuluva, vaatluskaevu kaanekõrgus ning ühisvoolse ja sademetevee kanalisatsiooni korral lähima tänavapinna kõrgus +0,1m. Kui pole tagatud reo- või sademetevee isevoolne või üleujutusriskita kanaliseerimine, tuleb reo- või sademetevee ülepumpamine või paisutustasemest allpool asuvate ruumide ja pindade kaitse lahendada kinnistu omanikul oma seadmetega ja omal kulul.
§ 10. Nõuded kinnistu veevärgile ja kanalisatsioonile
(1) Kinnistu veevärk ja kanalisatsioon peavad olema paigaldatud vastavuses õigusaktide ja tehniliste normdokumentidega.
(2) Klient on kohustatud:
1) tagama kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni korrasoleku ning vastavuse tehnilistele standarditele, normidele ja nõuetele ning käesolevale eeskirjale;
2) kasutama kinnistu veevärki ja kanalisatsiooni nii, et oleks tagatud teiste klientide veevärgi ja kanalisatsiooni ning ühisveevärgi ja ‑kanalisatsiooni ohutus ning ei oleks häiritud teiste klientide teenuslepingujärgsete nõuete täitmine;
3) hoidma sisendustoru kohal oleva maa-ala toru kontrollimiseks ja remontimiseks juurdepääsetavana;
4) tagama volitatud isikule ning vastavalt teenuslepingus ettenähtud tingimustele vee-ettevõtja esindajale vaba juurdepääsu kinnistu veevärgile ja kanalisatsioonile.
(3) Sisendustoru nähtava lekke ilmnemisel või vastava kahtluse olemasolul peab klient sellest koheselt teatama vee-ettevõtjale.
(4) Ühisveevärgil oleva avaliku veevõtukoha hooldust korraldab selle omanik, kes peab tagama veevõtukoha heakorra ja sanitaarnõuete täitmise.
(5) Klient peab hoidma lume- ja jäävabad tema puhastusalal ja kinnistul olevad hüdrandikaevude ja peakraani luugid ning hoidma vabad juurdepääsud maapealsetele hüdrantidele vastavuses Kunda linna heakorra eeskirjaga. Klient peab hoolitsema peakraani luugi ja ühisveevärgi tähissiltide säilivuse ning nähtavuse eest, teatades nende vigastustest ja kaotsiminekust koheselt vee-ettevõtjale.
(6) Kinnistu kanalisatsioonil peavad olema allpool ühiskanalisatsiooni paisutustaset paiknevatel reo- ja sademeveeneeludel ning drenaaživee äravoolul kaitseseadmed uputuste vältimiseks.
(7) Vee-ettevõtjal on õigus nõuda, et kanalisatsiooni ühendustorustik oleks ventileeritud läbi kinnistu kanalisatsiooni vähemalt ühe välisõhku avaneva ventilatsioonitoru kaudu.
§ 11. Kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni kontroll
(1) Õigus teostada kontrolli kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni, kliendi veekasutuse ning ühiskanalisatsiooni juhitava reovee ning sademetevee üle on linnavolikogu otsusega volitatud isikul (edaspidi volitatud isik) ja vee-ettevõtjal vastavalt eeskirjale ja teenuslepingu tingimustele.
(2) Volitatud isikul on õigus kontrollida kliendi lokaalse reoveepuhasti töö tõhusust. Vee-ettevõtjal või tema poolt volitatud isikul on õigus kontrolli teostada vastavalt teenuslepingu tingimustele.
(3) Eeskirja § 10 lõike 2 punktis 3 toodud nõuete eiramise, samuti sisendustoru lekke kohta koostatakse ülevaatust teinud vee-ettevõtja esindaja või linnavolikogu volitatud isiku poolt sellekohane akt, mille alusel on vee-ettevõtjal õigus sulgeda vee andmine kinnistule. Vee-ettevõtjal on õigus sulgeda vee andmine lekke ilmnemisel sisendustorust koheselt, ilma eelteateta ning eeskirja § 10 lõike 2 punkti 3 nõuete eiramisel vastavalt eeskirja § 12 lõikele 1.
(4) Ühiskanalisatsioonist põhjustatud üleujutuste eest vastutab ja tekkinud kahju hüvitab vee-ettevõtja. Vee-ettevõtja ei vastuta kliendi kinnistul allpool heitvee paisutuskõrgust paiknevate ehitiste, ruumide või pindade üleujutuse eest kanalisatsiooni kaudu.
(5) Kui vee-ettevõtja on tuvastanud, et sademete-, drenaaživesi või muu pinnase- ja pinnavesi satuvad ülenormatiivse infiltratsiooni ja vee juurdevoolu tõttu või muul teel suures ulatuses kinnistu reoveekanalisatsiooni, on vee-ettevõtjal õigus teostada vee kontrollmõõtmist. Kliendil või tema poolt volitatud isikul on õigus jälgida kontrollmõõtmise teostamist.
§ 12. Vee andmine ja reovee ning sademetevee vastuvõtmise katkestamine ning taastamine
(1) Kliendile vee andmise või reovee ning sademetevee kanaliseerimise sulgemine võib toimuda pärast linnavalitsuse kirjalikku kooskõlastust ja kliendile sellekohast kirjalikku ühekuulist etteteatamist vee-ettevõtja poolt. Kui linnavalitsus ei ole kahe nädala jooksul pärast vee-ettevõtja poolt esitatud taotlust vee andmise või reovee ning sademetevee kanaliseerimise sulgemise kohta esitanud oma seisukohta, on vee-ettevõtjal õigus kliendile vee andmine või reovee ning sademetevee kanaliseerimine sulgeda. Erandjuhtudel, vastavalt eeskirjas toodule ning ühiskanalisatsiooni ohustava reostuse korral on vee-ettevõtjal õigus klientidele vee andmine või reovee ning sademetevee kanaliseerimine sulgeda ette teatamata.
(2) Vee-ettevõtjal on õigus etteteatamata katkestada või piirata vee andmine klientidele või heitvee ärajuhtimine loodusõnnetuse või energiavarustuse katkemise korral ja vajadusel suurendada vee andmist tulekahjukohtadele.
(3) Kui vee andmise katkestamine toimus vee- või kanalisatsioonirajatiste avarii või nende remondi tõttu, peab vee-ettevõtja tagama väljalülitatud klientidele ajutise veevõtu võimaluse.
(4) Vee-ettevõtja ei vastuta Kliendile põhjustatud võimalike kahjude eest, kui vee andmise või kinnistu reovee ning sademetevee kanaliseerimise sulgemine on toimunud eeskirja kohaselt. Vee andmine või reovee ning sademetevee kanaliseerimine taastatakse peale sulgemise põhjuste kõrvaldamist ja sellega vee-ettevõtjale tekitatud kulude tasumist. Omavolilised ühendused taasavamisele ei kuulu.
(5) Vee-ettevõtja ei vastuta kliendi ees vee andmise või reovee ning sademetevee vastuvõtu vähenemise või katkemise ning üleujutuste ja nendest põhjustatud võimalike kahjude eest, kui see on toimunud vääramatu jõu tulemusena.
(6) Kui vee-ettevõtja on ühisveevärgi hooldus- või remonttööde käigus tekitnud kahju kliendi kinnistu veevärgile ja- kanalisatsioonile või põhjustnud üleujutusi kinnistul asuvates ruumides, hüvitab vee-ettevõtja kliendile kahjustuste kõrvaldamiseks tehtud kulutused.
§ 13. Ühisveevärgi ja ‑kanalisatsiooni kahjustuse või avarii korral vee andmine ja reovee ning sademetevee ärajuhtimise piiramine, peatamine ja taastamine
(1) Vääramatu jõu tagajärjel tekkinud veevarustuse või reovee ning sademetevee ärajuhtimise katkemisel teostab kliendi veega varustamist või reovee ning sademetevee ärajuhtimist vee-ettevõtja vastavalt antud valdkonna eest vastutava linnavalitsuse ametiisiku korraldustele.
(2) Vee-ettevõtjal on õigus piirata või katkestada kliendile vee andmine ja /või reovee ning sademetevee ärajuhtimine avariiliste ja plaaniliste remonttööde korral.
(3) Veekatkestuse korral remonttööde tõttu üle viie tunni tagab vee-ettevõtja ajutise veevõtu võimaluse klientide esmasteks vajadusteks.
(4) Teemaade või tänavate pinnale ulatuvate ühisveevärgi ja‑kanalisatsioonirajatiste ning seadmete purunemise või rikkimineku korral tähistab vee-ettevõtja teelõigu liikluskorraldusvahenditega ja likvideerib avarii kooskõlastatult tee või tänava omanikuga.
(5) Vee-ettevõtja võib sulgeda vee andmise kinnistule või kinnistu kanaliseerimise vastavalt eeskirja § 12 lõikele 1:
1) kui rikutakse eeskirja § 10 lõike 2 punktide 1, 2 ja 3 nõudeid;
2) kui klient ei ole taganud eeskirja § 10 lõike 2 punkti 4 kohast juurdepääsu.
§ 14. Omavoliliselt võetud vee ja omavoliliselt ärajuhitud reovee ja sademetevee määratlemine
(1) Ühisveevärgi või ‑kanalisatsiooni torustiku ühendust (ka ajutist voolikühendust), mis on tehtud ilma vastava lepinguta ja tehnilise järelevalveta, loetakse omavoliliseks ühenduseks.
(2) Omavolilise ühenduse ilmsiks tulekul:
1) koostatakse vee-ettevõtja või volitatud isiku poolt sellekohane akt;
2) kliendil, kelle tarbeks ühendus tehti, tuleb vee-ettevõtjale hüvitada kahju vastavalt eeskirja § 16 lõigetes 2 ja 3 ning § 16 lõikes 6 toodud arvestuskorrale ning lisaks tasuda ühenduse sulgemise kulud ning ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rajatistele tekitatud kahjud.
(3) Omavolilise ühenduse kestvus arvutatakse ajast, mil ühendus tehti. Kui ühenduse loomise aega ei ole tõendite puudumise tõttu võimalik määratleda, loetakse omavolilise ühenduse kestvuseks kuus kuud, veevõtu korral tuletõrje hüdrantidest üks kuu.
(4) Kui omavoliline ühendus tehti ajutisena mahutite täitmise või tühjendamise (purgimise) ajaks, siis selle tuvastamisel tuleb ühenduse tegijal vee-ettevõtjale hüvitada kahju, mille arvutamisel lähtutakse täidetud või tühjendatud mahuti 15-kordsest mahust.
§ 15. Omavoliline veekasutus ja reovee ning sademetevee kanaliseerimine
Omavoliliseks veekasutuseks või reovee ning sademetevee kanaliseerimiseks loetakse juhtumit, mille korral:
1) puudub vee-ettevõtjaga sõlmitud teenusleping;
2) on eemaldatud või rikutud torustikule, sulguritele, tuletõrjesüsteemile, vee- või reoveemõõtesõlme vee-ettevõtja poolt pandud plommid;
3) on eemaldatud või rikutud vee- või reoveearvesti taatlusplomm;
4) vee- või reoveearvesti on rikutud (ka külmumise või kuumenemise tõttu), arvesti näitu on moonutatud või arvesti on omavoliliselt eemaldatud;
5) on eemaldatud vee- või kanalisatsioonitorustiku sulgemiseks vee-ettevõtja poolt paigaldatud sulgur;
6) on avatud vee-ettevõtja poolt suletud peakraan või ühenduskraan;
7) kinnistu veevärgi sisendustorule on monteeritud veevõttu võimaldav ühendus;
8) vee-ettevõtja loata toimub vaatluskaevu kaudu vee või fekaalide purgimine ühiskanalisatsiooni;
9) toimub muu tegevus, mis on suunatud teenuse tarbimisele selle eest määratud hinda maksmata.
§ 16. Vastutus ühisveevärgist omavolilise vee kasutamise eest.
(1) Omavolilise veekasutamise või reovee ning sademetevee kanaliseerimise ilmnemisel koostatakse ülevaatust teinud vee-ettevõtja või linnavolikogu volitatud isiku poolt sellekohane akt ning kinnistule vee andmise või reovee ning sademetevee kanaliseerimise võib vee-ettevõtja sulgeda ette teatamata. Eemaldatud plommi asendamise eest tasub klient
(2) Omavolilise veekasutuse ilmnemisel tasub klient või kinnistu omanik vee-ettevõtjale hüvitist toru läbilaskevõime järgi avamis-, plommi eemaldamis-, rikkumis- või ühenduskohas arvestusega, et toru töötab kogu ristlõikega 24 tundi ööpäevas. Sealjuures võetakse vee kiiruseks torudes siseläbimõõduga 15 kuni 20 mm - 0,5 m/s, torudes 25 kuni 40 mm - 1,0 m/s ning torudes 50 mm ja suuremad - 1,5 m/s. Kui omavoliliselt kasutatud vett oli võimalik kanaliseerida ühiskanalisatsiooni, lisatakse hüvitisele tasu selle kanaliseerimise eest. Hüvitis arvutatakse lähtudes vastavale tarbijagrupile kehtestatud teenustasust veevarustuse ja reovee ning sademetevee ärajuhtimise eest.
(3) Omavolilise reovee ning sademetevee kanaliseerimise ilmnemisel tasub klient või kinnistu omanik vee-ettevõtjale hüvitust:
1) ühisveevärgist või muust veeallikast (sõltuvalt vee saamise kohast) suubuva veetoru siseläbimõõdu järgi vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 3 kohasele arvestuskorrale;
2) kanalisatsiooni survetorul asuva reoveearvesti, mõõtesõlme või nende plommide rikkumise puhul vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 3 kohasele arvestuskorrale reoveearvesti siseläbimõõdu järgi.
(4) Omavolilise veekasutuse või reovee ning sademetevee kanaliseerimise kestvus arvutatakse päevani, millal vee-ettevõtja esindaja või linnavolikogu volitatud ametiisik võis veenduda omavolilise veekasutuse või reovee ning sademetevee kanaliseerimise puudumises, kuid mitte rohkem kui kuus kuud tagasiulatuvalt.
(5) Kui omavoliline veekasutamine või reovee ning sademetevee kanaliseerimine on tekkinud teenuslepingu lõppemise, lõpetamise või kinnistu omaniku vahetuse tõttu, on vee-ettevõtjal õigus sulgeda kinnistule vee andmine ja kinnistu reovee ning sademetevee kanaliseerimine, kui lepingu osapooled ei ole kokku leppinud teisiti.
(6) Omavolilise veekasutuse ja vee kanaliseerimise juhtudel, mis ei mahu eeskirja § 16 lõigetes 2 ja 3 toodu alla, määratakse hüvitus vee-ettevõtja tehniliste arvestuste alusel.
§ 17. Keelatud ühendused
Keelatud ühendusteks loetakse:
1) ühendust, mis võimaldab reostunud või reostusohtliku vee, samuti ohtlike vedelike või gaaside tagasivoolamise või imbumise torustikuga ühendatud seadmetest või süsteemidest ühisveevärki (seda nii võrgu normaal- kui ka alarõhu korral), samuti ühendust, mille veetorustik ei ole kaitstud kõrgetemperatuurilise vee või auru eest;
2) ühendust, mis võimaldab ühisveevärgiga vahetus ühenduses olevasse kinnistu veevärki juhtida vett teistest veeallikatest või veevarustussüsteemidest;
3) kinnistu veevärgi vahetut ühendamist (vaba väljavooluta, torukatkestita jms) kanalisatsioonitorustike, -seadmete ja -kaevudega, vedelike reservuaaridega (v.a. joogivee reservuaarid), kõrgsurveseadmetega, samuti tehnoloogilise seadmestikuga, milles kasutatakse tervisele ohtlikke aineid;
4) ühendust, mis võimaldab reovee juhtimist sademetevee kanalisatsiooni;
5) ühendus, mis võimaldab sademetevee juhtimist reoveekanalisatsiooni.
§ 18. Keelatud ühenduse tuvastamine ja vastutus
(1) Keelatud ühenduse ilmsiks tulekul koostatakse ülevaatust teostanud vee-ettevõtja esindaja või volitatud ametiisiku poolt sellekohane akt.
(2) Eeskirja § 17 lg 1 punktides 1,2 ja 3 toodud juhtudel võib vee-ettevõtja veeandmise kliendi kinnistutorustikku etteteatamata sulgeda. Eeskirja § 17 lg 1 punktides 4 ja 5 toodud juhtudel võib vee-ettevõtja reovee ja sademetevee kanaliseerimise sulgeda vastavalt eeskirja § 12 lõikele 1.
(3) Keelatud ühenduste ilmsiks tulekul tasub klient vee-ettevõtjale hüvitist. Hüvitise arvutamisel kasutatakse heitvee ärajuhtimise teenustasu määra ja ühenduse kestvus määratakse vastavalt käesoleva eeskirja § 14 lõikele 3.
(4) Kui kliendi või kinnistuomaniku poolt keelatud ühenduse loomise tõttu või muu süülise tegevuse tõttu on reostunud vesi sattunud ühisveevärki või on klient või kinnistuomanik oma ebaseadusliku tegevusega koormanud üle ühiskanalisatsiooni rajatised, tuleb tekitatud kahju kliendi või kinnistuomaniku poolt hüvitada.
§ 19. Ajutised torustikud
(1) Vee-ettevõtja võib lubada tähtajalist veekasutust või reovee ning sademetevee kanaliseerimist ehituseks, tänavakaubanduseks ja -kastmiseks tähtajalise teenuslepingu alusel.
(2) Ajutisi vee- ja kanalisatsioonitorustikke on lubatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga ühendada vastavuses vee-ettevõtja poolt antud tehnilistele tingimustele.
(3) Ajutiste torustike ehitamine, hooldus ja likvideerimine toimub tähtajalise teenuslepingu taotleja poolt ja tema kulul. Kui ühendusi ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga tähtaegselt ei likvideerita, võib seda teha vee-ettevõtja teise lepingupoole kulul.
(4) Liitumispunktiks ajutise torustiku ja ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni vahel on nende ühinemiskohad. Veetoru ühinemiskohal peab olema sulgur, vee-ettevõtja nõudmisel ka tagasilöögiklapp.
(5) Ajutiste torustike kohta kehtivad eeskirjas kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni kohta käivad nõuded ja kliendi kohustused. Ainult suvel kasutatavate torustike puhul ei kehti neile külmumisohuga seonduvad nõuded.
(6) Tähtajalise lepingu taotlejal tuleb veekasutuse üle arvestuse pidamiseks paigaldada tema poolt ja kulul ajutisele torustikule vee-ettevõtja nõuetele vastav arvestiga veemõõtesõlm.
§ 20. Reovee ärajuhtimise nõuded ja tingimused
(1) Reovett võivad ühiskanalisatsiooni purgida ainult vastavat luba omavad ettevõtjad ja ainult vee-ettevõtja poolt selleks määratud kohtades. Purgimiskohtade hooldust korraldab vee-ettevõtja.
(2) Ühiskanalisatsiooni on lubatud kanaliseerida ainult sellist reovett, mis ei kahjusta selle ehitisi ja on puhastusseadmetes puhastatav.
(3) Ühiskanalisatsiooni on keelatud kanaliseerida reovett, mis sisaldab:
1) põlemis- ja plahvatusohtlikke aineid;
2) torustikule kleepuvaid ja ummistusi tekitavaid aineid;
3) inimesele ja keskkonnale ohtlikke mürkaineid ja gaase;
4) radioaktiivseid aineid;
5) inimestele ja keskkonnale ohtlikku bakterioloogilist reostust;
6) biopuhastusele toksiliselt mõjuvaid aineid;
7) bioloogiliselt raskesti lagundatavaid keskkonnaohtlikke aineid.
(4) Kanaliseeritava reovee temperatuur ei tohi olla kõrgem kui 40º C.
(5) Ühiskanalisatsiooni on keelatud lasta olmeprügi, ehitusprahti, tootmisjäätmeid, lund, lokaalsete puhastite jäätmeid jms, seda ka eelnevalt purustatud kujul.
(6) Reovee ning sademetevee kanaliseerimisel on keelatud tekitada ühiskanalisatsioonis nii hüdraulilisi kui reostuslikke löökkoormusi.
(7) Isikud, kes on vastutavad ühisveevärgi ja ‑kanalisatsiooni ehitiste või seadmete vigastamise eest seoses reovee ärajuhtumise nõuete ja tingimuste rikkumisega , vastutavad põhjustatud kahju eest, sealhulgas rikkumisega kaasneva veekao ja keskkonnakahjude eest. Veekao suurus arvestatakse vee-ettevõtja poolt veevoolu ristlõike pinna, kiiruse ja veevoolu kestvuse järgi või kontrollmõõtmise teel.
§ 21. Ühiskanalisatsiooni juhitava reovee reostusnäitajate piirväärtused
(1) Ühiskanalisatsiooni ei tohi juhtida reoaineid, mille kohta ei ole kinnitatud piirväärtusi või mille kohta klient ei ole vee-ettevõtjalt saanud vastuvõtutingimusi.
(2) Ühiskanalisatsioonirajatiste kaitsmiseks ja suublasse lastava heitvee nõuetele vastavuse tagamiseks kehtivad reovee reostumuse piirkontsentratsioonid reoainete kaupa järgmiselt:
1) hõljuvaine (mg/l) 1300;
2) BHT7 (mg/l) 1400;
3) üldfosfor (mg/l) 30;
4) üldlämmastik (mg/l) 90;
5) pH alla 6 või üle 9;
6) KHT (mg/l) 2500;
7) naftasaadused (mg/l) 5.
(3) Nõuded ühiskanalisatsiooni juhitavate ohtlike ainete kohta on sätestatud Keskkonnaministri 16.oktoobri 2003.a määruses nr75 „Nõuete kehtestamine ühiskanalisatsiooni juhitavate ohtlikeainete kohta”
(4) Ühiskanalisatsiooni võib juhtida lõigetes 2 ja 3 reostumuse piirkontsentratsiooni ületavat reovett ainult eelneval kokkuleppel vee-ettevõtjaga.
§ 22. Ühiskanalisatsiooni juhitud reovee reoainesisalduse kontrollimise kord
(1) Kliendi reovee reoainesisalduse kontrollimise proovivõtu kohaks on kontrollkaev, mis fikseeritakse vee-ettevõtja ja kliendi vahelises teenuslepingus. Kontrollkaevuks on proovivõtmise nõuetele vastav viimane (kokkuleppeliselt muu nõuetele vastav) kinnistu kanalisatsiooni vaatluskaev enne liitumist ühiskanalisatsiooniga. Kui kontrollkaev ei ole teenuslepingus määratud, siis võetakse proov liitumispunktist või selleks sobivast kinnistupoolsest vaatluskaevust.
(2) Proovivõtu sagedus ja reoainete loetelu proovivõtus määratakse vee-ettevõtja poolt lähtuvalt reovee reostuse iseloomust. Reostuse iseloomu ja reoainete loetelu määramiseks on vee-ettevõtja esindajal õigus tutvuda kliendi tootmistehnoloogiaga, kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooniga ning lokaalsete puhastusseadmetega. Klient on kohustatud teatama vee-ettevõtjale kõigist tema reoveega ärajuhitavatest reoainetest ja tema kinnistul kasutatavatest või hoitavatest ohtlikest ainetest ja materjalidest (sh bakterioloogiliselt ja radioaktiivselt ohtlikest ainetest ja materjalidest).
(3) Avariijuhtudel, mis põhjustasid reovee reoainete kontsentratsiooni tõusu, samuti ohtlike ainete sattumisel ühiskanalisatsiooni, on klient kohustatud viivitamata teatama nimetatud juhtumist vee-ettevõtjale vajalike ohutusmeetmete rakendamiseks.
(4) Proovivõtmise korraldab vee-ettevõtja kliendi esindaja või volitatud isiku juuresolekul. Proovivõtja peab olema atesteeritud Keskkonnaministri 11.jaanuari 2002.a määrusega nr3 vastu võetud „ Veeuuringut teostava proovivõtja atesteerimise kord” kehtestatud korras ja omama vastavat atesteerimise tunnistust. Vee-ettevõtja korraldab proovide analüüsi veeuuringuteks akrediteeritud laboratooriumis.
(5) Reovee proovide võtmine vormistatakse aktiga kahes eksemplaris, millest üks tagastatakse kliendile pärast proovide analüüsimist järgneva proovivõtu või kontrollreidi ajal.
(6) Proov võetakse punktproovina järgides keskkonnaministri määrusega kehtestatud proovivõtmise nõudeid.
(7) Kliendil on õigus võtta reostusnäitajate määrangul aluseks tema poolt valitud veeuuringuteks akrediteeritud laboratooriumi analüüsitulemused, kusjuures proovid peavad olema võetud paralleelproovidena ka vee-ettevõtja poolt ja täidetud teenuslepingu lisas sätestatud vastavad protseduurireeglid.
§ 23. Vee mõõtmine
(1) Kinnistu veevärk, mis on liitunud ühisveevärgiga, peab olema varustatud veemõõtesõlmega.
(2) Kinnistu piires tarbitav vesi peab üldjuhul tulema ühe veemõõtesõlme kaudu. Enam kui ühe veemõõtesõlme rajamine kinnistule ühisveevärgist vee võtmiseks võib toimuda erandina vee-ettevõtja loal.
§ 24. Nõuded veemõõtesõlmele
(1) Veemõõtesõlm peab asuma hoones, selle peatorupoolses küljes kohe peale sisendustoru suubumist hoonesse või veemõõtekaevus, kohe peale sisendustoru suubumist kinnistule
(2) Veemõõtesõlm paigutatakse vee-ettevõtja otsusel veemõõtekaevu kui:
1) hoones puudub selleks võimalus;
2) kinnistu on hoonestamata või puudub ruum, kus oleks välditud veearvesti külmumine;
3) sisendustoru krundil osutub pikemaks kui 50 m;
(3) Veemõõtesõlme asukoht ja ehitus peab vastama vee-ettevõtja poolt esitatud tehnilistele tingimustele. Sõlme paigaldab oma veearvesti vee-ettevõtja, kui klient ja vee-ettevõtja ei lepi kokku teisiti.
(4) Veemõõtesõlme, kui see nõutaval kujul puudub, peab ehitama kinnistu omanik, taotledes vee-ettevõtjalt selleks eelnevalt tehnilisete tingimuste väljastamist. Veemõõtesõlme rajamisest keeldumise korral on vee-ettevõtjal õigus teenuslepingut mitte sõlmida või olemasolev teenusleping lõpetada.
(5) Veearvesti monteerib omal kulul vee-ettevõtja kliendi veemõõtesõlme 5 tööpäeva jooksul peale lepingu sõlmimist, teostades ka edaspidist veearvesti hooldust ja taatlust. Teenuslepingu lõpetamisel demonteerib veearvesti vee-ettevõtja.
(6) Peale veearvesti paigaldamist koostatakse akt arvesti ja sõlme juurde kuuluvate plommide vastuvõtu kohta, mille alusel klient vastutab nende nõuetekohase toimimise eest.
(7) Vee-ettevõtjal on õigus kehtestada nõudeid veearvestite elektritoite ja -ülekande süsteemide ning nende plommimise kohta. Nimetatud plomme käsitletakse kui veemõõtesõlme plomme.
§ 25. Kliendi õigused ja kohustused veearvesti toimimise tagamiseks
(1) Klient peab tagama:
1) veearvesti säilimise vigastamatuna ning selle kaitsmise külmumise ja ülekuumenemise eest;
2) veemõõtesõlme ruumi või veemõõtekaevu korrasoleku, puhtuse ja kuivuse, samuti ruumi valgustuse;
3) veemõõtesõlme armatuuri töökorras oleku;
4) veemõõtesõlme lähima ümbruse korrasoleku ning juurdepääsu vabana hoidmise veearvesti kontrollimiseks ja teenindamiseks.
(2) Klient vastutab kinnistu veevärgil ja kanalisatsioonil asuvate plommide säilimise eest ja on kohustatud koheselt teatama vee-ettevõtjale nende kadumisest või rikkumisest.
(3) Vee-ettevõtjale kuuluva rikutud (ka külmunud või kuumenenud) või omavoliliselt eemaldatud veearvesti asendab vee-ettevõtja viie tööpäeva jooksul peale veearvesti rikkumisest tuleneva kahju tasumist vee-ettevõtjale kahju tekitaja või kliendi poolt. Veearvesti tehnilise rikke korral, mille eest klient ei vastuta, asendatakse arvesti vee-ettevõtja poolt tasuta.
(4) Veearvesti riketest, vigastustest, külmumisest, ülekuumenemist või arvesti rikkumisest tuleb kliendil koheselt teatada vee-ettevõtjale. Teavitamiskohustuse täitmisel võidakse vee-ettevõtja poolt mitte rakendada § 16 lg 3 sätestatud hüvitise nõuet.
(5) Klient võib kirjalikult nõuda vee-ettevõtjale kuuluva arvesti täpsuse kontrollimist enne taatlustähtaega. Kui taatlemisel selgub, et mõõtetäpsus on lubatud vea piires, kannab kulud klient, vastasel juhul vee-ettevõtja.
§ 26. Kliendi veearvestus
(1) Klientidele antav vesi mõõdetakse veearvesti järgi.
(2) Veearvesti rikke korral, mille eest klient ei vastuta, arvestatakse tarbitud vett rikke avastamisele eelnenud mõõteperioodi kaheteistkümne kalendrikuu keskmise ööpäevase tarbimise järgi. Juhul kui kliendi vee tarbimise periood on lühem kui kaksteist kuud, siis võetakse aluseks kliendi vee tarbimise perioodi keskmine ööpäeva tarbimine.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud arvlemise kord kehtib rikke tuvastamise kalendrikuu kohta kuni uue arvesti paigaldamiseni.
(4) Kui erakorralisel kontrolltaatlusel osutus arvesti mõõteviga lubatust suuremaks, tehakse vee-ettevõtja poolt vea ulatuses kliendile tarbitud veekoguse ümberarvestus alates veearvesti elamusse paigaldamise kuupäevast möödunud poole aja eest, kuid mitte rohkem kui kuue kuu ulatuses.
§ 27. Veearvestus muul otstarbel vee kasutamise eest
(1) Ühekordsed veetarvitused (läbipesud, katsetused jms) mõõdetakse või arvestatakse vee-ettevõtte poolt igakordselt vastavalt kasutusele.
(2) Päästeteenistuse poolt kahjutule tõrjumiseks, teisteks päästetöödeks ja õppusteks kulutatud veekoguse üle peab arvestust päästeteenistus, esitades igakuiselt vee-ettevõtjale sellekohased andmed.
(3) Tuletõrjehüdrantide katsetused ja õppused tuleb eelnevalt kooskõlastada vee-ettevõtjaga.
(4) Kinnistusisese tulekustutussüsteemi kaudu tarbitud vee eest tasub klient veearvesti näidu järgi üldistel alustel. Kui vesi ei läbinud veearvestit, teeb veekasutuse akti ja kuluarvestuse vee-ettevõtja.
§ 28. Nõuded reovee mõõtmispunktile
(1) Reovee mõõtesõlme paigutus ja ehitus ning kasutatavad reoveearvestid peavad tehniliselt vastama vee-ettevõtja poolt esitatud tingimustele.
(2) Reovee mõõtesõlme ehitab klient omal kulul.
(3) Reovee mõõtesõlme vaatab üle, annab kasutusloa ja plommib vee-ettevõtja. Arvesti ja sõlme juurde kuuluvate plommide vastuvõtu kohta koostatakse kahepoolne vastuvõtmise akt. Mõõtesõlme hooldust ning reoveearvesti taatlust korraldab ja kulud kannab klient.
(4) Reoveearvesti riketest, vigastustest, külmumisest, ülekuumenemisest või arvesti ja mõõtesõlme plommide kaotsiminekust tuleb kliendil koheselt teatada vee-ettevõtjale.
Teavitamiskohustuse täitmisel võidakse vee-ettevõtja poolt mitte rakendada hüvitise nõuet.
(5) Vee-ettevõtjal on õigus kehtestada nõudeid arvestite elektritoite ja -ülekande süsteemide ning nende plommimise kohta. Nimetatud plomme käsitletakse kui mõõtesõlme plomme.
§ 29. Ärajuhitava reovee arvestus
(1) Kliendilt ühiskanalisatsiooni ärajuhitava reovee kogus võrdsustatakse ühisveevärgist tarvitatud vee kogusega või mõõdetakse eraldi reoveearvestiga. Reovee mõõtmist kasutatakse siis, kui klient seda soovib, tasudes mõõtesõlme ehitamise ja hooldusega seotud kulud.
(2) Kui klient saab kogu vee või osa sellest muudest veeallikatest kui ühisveevärk, määratakse ühiskanalisatsiooni ärajuhitud vee kogus reoveearvestiga või võrdsustatakse kõigist veeallikatest kokku tarvitatud veega, kui vee-ettevõtja loeb selle mõõtmist usaldusväärseks ja ei eelda muu vee ülemäärast sattumist kanalisatsiooni. Kõik heitvee mõõtesõlme või muudest veeallikatest tarvitatud vee mõõtesõlmede ehitamise ja hooldusega seotud kulud kannab klient, kui teenuslepingus ei ole kokku lepitud teisiti.
(3) Reoveearvesti rikke korral arvutatakse ärajuhitud reovee kogus eeskirja § 26 lõikes 2 sätestatud korras.
(4) Ühekordne reovee ärajuhtimine ühiskanalisatsiooni juhul, kui kasutatakse vett, mis ei ole mõõdetud (läbipesu, katsetuse jms), arvestatakse vee-ettevõtja poolt hinnanguliselt igakordselt eraldi.
§ 30. Veevarustuse ja kanalisatsiooni teenuste eest tasumise kord
(1) Arvlemine veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuste eest sh vee- ja/või reoveearvesti näidu registreerimine ja näidu teatamine vee-ettevõtjale toimub teenuslepingu alusel kooskõlas käesoleva eeskirjaga. Kasutatud vee ja ärajuhitud reovee kogust arvestatakse kuupmeetri täpsusega.
(2) Arve saanud klient on kohustatud tasuma vee-ettevõtjale teenuslepingus kokkulepitud aja jooksul alates arve väljasaatmise päevast või arvel näidatud tähtaja jooksul. Kui arve tasumise tähtaeg ei ole kokku lepitud, siis on klient kohustatud tasuma arve kümne kalendripäeva jooksul alates arve väljasaatmise päevast. Arve loetakse tasutuks raha laekumise kuupäevast vee-ettevõtja arvelduskontole. Nimetatud tähtaegade ületamisel tasub klient vee-ettevõtjale viivist vastavalt teenuslepingus kokkulepitule,
(3) Viivise suurus lepitakse kokku teenuslepingus, kuid see ei või olla rohkem kui 0,5% tasumata summalt päevas. Klient ei ole kohustatud viivist tasuma, kui klient ei ole temast olenemata põhjustel saanud arvet või ei ole saanud seda õigeaegselt või esitatud arve on vee-ettevõtjast tulenevatel põhjustel ebaõige.
(4) Arvelduskorra muudatused määratakse kindlaks teenuslepinguga.
(5) Pretensioone arvete õigsuse suhtes võib klient esitada vee-ettevõtjale kümne tööpäeva jooksul alates arve kättesaamise päevast.
(6) Pretensiooni vaatab vee-ettevõtja läbi ja vastab pretensioonile kümne tööpäeva jooksul pretensiooni kättesaamise päevast alates.
(7) Klient on kohustatud arve tasuma kümne päeva jooksul pärast vee-ettevõtja vastuse kättesaamist.
(8) Veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuste arve ja muude maksekohustuste tähtajaks täitmata jätmisel on vee-ettevõtjal õigus esitada kliendile 10 tööpäeva möödudes kirjalik hoiatus veeandmise või reovee ning sademetevee kanaliseerimise sulgemiseks.
(9) Ühiskanalisatsiooni kaudu avalikelt teedelt, tänavatelt ja väljakutelt sademete- ja drenaaživee ning pinnasevee ärajuhtimise kulud ning ühisveevärgil asuvatest tuletõrjehüdrantidest kahjutule tõrjumiseks, teisteks päästetöödeks ja õppusteks kasutatava vee eest tasutakse vastavalt linnavalitsuse ja vee-ettevõtja vahelisele halduslepingule.
§ 31. Määruse jõustumine
Määrus jõustub 01. aprillil 2009.a.
Anne Tasuja
Linnavolikogu esimees
Facebook
Twitter