Pärnu Linnavalitsuse hankekord
Vastu võetud 02.07.2018 nr 12
Määrus kehtestatakse riigihangete seaduse § 9 lg 1 ja Pärnu Linnavolikogu 21. juuni 2018 määruse nr 31 „Hankekord“ § 2 lõike 1 alusel
1. peatükk Üldsätted
§ 1. Määruse reguleerimisala
(1) Käesolev määrus (edaspidi määrus) reguleerib hangete korraldamist Pärnu Linnavalitsuse (edaspidi linnavalitsus) poolt.
(2) Linnavalitsuse hallatavad asutused (edaspidi hallatav asutus) juhinduvad riigihangete korraldamisel riigihangete seaduse nõuetest ja Pärnu Linnavolikogu 21. juuni 2018 määrusest nr 31 „Hankekord“ ning vajadusel kehtestavad asutuse hankekorra.
§ 2. Hangete planeerimine ja korraldamine
(1) Riigihankeid planeerib linnavalitsus linna arengukavast ja eelarvest lähtudes.
(2) Kõik käesolevas määruses nimetatud maksumused arvestatakse käibemaksuta.
(3) Linnavalitsuse struktuuriüksuste (edaspidi struktuuriüksused) juhid esitavad riigihangete juhtivspetsialistile kolme nädala jooksul pärast Pärnu Linnavolikogu (edaspidi volikogu) poolt linnaeelarve s.h lisaeelarvete kinnitamist kava struktuuriüksustes planeeritavatest riigihangetest hankelepingu eeldatava maksumusega alates 10 000 eurost, ehitustööde ja sotsiaalteenuste riigihangetest hankelepingu eeldatava maksumusega alates 30 000 eurost, näidates ära järgmised andmed:
1) hanget korraldav struktuuriüksus;
2) hankelepingu eseme üldine kirjeldus;
3) hankelepingu eeldatav maksumus;
4) hankemenetluse liik;
5) riigihanke ja hankelepingu täitmise eest vastutav isik või isikud;
6) riigihanke korraldamise eeldatav aeg;
7) hankelepingu sõlmimise eeldatav tähtpäev ja planeeritav täitmise tähtaeg.
(4) Struktuuriüksuste juhid arvestavad andmete esitamisel ka hallatavate asutuste vajadustega.
(5) Struktuuriüksusena käesolevas määruses käsitletakse linnavalitsuse osakondi, kantseleid, osavallakeskusi, linnavalitsuse teenistusi (välja arvatud kantselei või osakonna koosseisus olevad teenistused).
(6) Struktuuriüksustest saadud informatsiooni põhjal koostab riigihangete juhtivspetsialist linnavalitsuse poolt korraldatavate riigihangete kohta hankeplaani ja selle muudatused, mille kooskõlastab finantsjuht-teenistuse juhatajaga.
(7) Hankeplaani kinnitab ja muudab linnavalitsuse riigihankekomisjon (edaspidi ka komisjon) viie nädala jooksul pärast linnaeelarve ja lisaeelarve vastuvõtmist volikogu poolt.
§ 3. Riigihangete korraldamine
(1) Linnavalitsus korraldab riigihankeid oma struktuuriüksuste kaudu. Riigihanke sisulise korraldamise eest vastutab struktuuriüksuse juht.
(2) Riigihanke korraldamise volitamise või hankemenetlusega seotud toimingute volitamise otsustab linnavalitsus korraldusega.
(3) Riigihangete korraldamisel järgitakse riigihangete seaduses sätestatut ning tagatakse rahaliste vahendite säästlik ja otstarbekas kasutamine, riigihanke läbipaistvus ja kontrollitavus ning huvide konflikti vältimine. Riigihangete korraldamisel koheldakse kõiki isikuid võrdselt ning tagatakse olemasoleva konkurentsi efektiivne ärakasutamine. Võimaluse korral eelistatakse keskkonnasäästlikke lahendusi.
(4) Riigihanked hankelepingu eeldatava maksumusega alates lihthanke piirmäärast korraldatakse riigihangete registris elektroonilise menetlusena. Riigihangete registris leitavaid dokumente linnavalitsuse dokumendiregistris ei registreerita.
§ 4. Huvide konflikti vältimine
(1) Konkreetse riigihankega seoses ei või komisjoni tööst osa võtta isik, kellel on huvide konflikt või esineb asjaolu, mis annab alust kahelda tema erapooletuses. Komisjoni liige peab komisjonile viivitamatult teatama sellise asjaolu ilmnemisest, ennast selle päevakorrapunkti arutamisest taandama, selleks ajaks koosolekuruumist väljuma ja hoiduma konkreetse riigihankega seoses edasisest tegevusest komisjoni liikmena.
(2) Samad teatamis- ja taandumisnõuded kehtivad ideekonkursi puhulžürii suhtes.
(3) Muu isik, kes on kaasatud riigihanke ettevalmistamisse või korraldamisse või kes saab muul moel mõjutada selle tulemust ning kellel on huvide konflikt või esineb asjaolu, mis annab alust kahelda tema erapooletuses, peab oma otsesele ülemusele viivitamatult sellisest asjaolust teatama ja selle riigihankega seoses hoiduma edasisest tegevusest, mis võib mõjutada riigihanke tulemust.
2. peatükk Riigihankekomisjon
§ 5. Riigihankekomisjon
(1) Linnavalitsus moodustab linnavalitsuse poolt korraldatavate lihthankemenetluste ja riigihangete hankemenetluste ning ideekonkurssidega seotud toimingute teostamiseks riigihankekomisjoni.
(2) Linnavalitsus kinnitab komisjoni koosseisu. Komisjoni koosseisu kinnitamisel määrab linnavalitsus komisjoni esimehe, aseesimehe ja liikmed.
(3) Komisjoni koosseisu kuulub iga konkreetse riigihanke puhul selle hanke ja hankelepingu täitmise eest vastutav isik (edaspidi ka vastutav isik).
(4) Kui komisjoni liige on komisjoni tööst taandunud või ei ole tal muul põhjusel võimalik komisjoni tööst osa võtta, asendab teda isik, kes on määratud teda asendama ametijuhendi või linnapea käskkirjaga.
(5) Komisjoni liikme ülesannete täitmise eest tasu ei maksta.
§ 6. Komisjoni töö vorm
(1) Komisjoni töö vorm on koosolek.
(2) Komisjoni koosoleku kutsub kokku ja juhatab esimees.
(3) Komisjon on otsustusvõimeline, kui kohal on üle poole komisjoni liikmetest, sealhulgas esimees või aseesimees.
(4) Komisjon võib teha otsuse koosolekut kokku kutsumata, kui üle poole komisjoni liikmetest, sealhulgas esimees või aseesimees ja vastutav isik on oma seisukoha esitanud elektrooniliselt ning keegi ei nõua koosoleku kokkukutsumist.
(5) Arvestades konkreetse riigihanke spetsiifikat, on komisjonil õigus kaasata oma töösse erialaspetsialiste, kes ei ole komisjoni liikmed.
§ 7. Otsustamine komisjonis
(1) Komisjoni otsused võetakse vastu koosolekul osalevate komisjoni liikmete poolthäälte enamusega. Igal komisjoni liikmel on üks hääl.
(2) Komisjoni liige ei või jääda hääletamisel erapooletuks.
(3) Poolt- ja vastuhäälte võrdsuse korral otsustab hääletamise tulemuse koosoleku juhataja seisukoht.
§ 8. Protokoll
(1) Komisjoni koosoleku protokolli koostab riigihangete spetsialist. Komisjoni protokollile kirjutavad alla komisjoni koosoleku juhataja ja protokollija.
(2) Komisjoni liikmel on õigus lisada protokollile oma kirjalik eriarvamus.
§ 9. Riigihangete spetsialist
(1) Riigihangete spetsialist käesoleva määruse tähenduses on linnavalitsuse teenistuja, kes korraldab riigihangete alast tegevust linnavalitsuses. Riigihangete spetsialistide vaheline tööjaotus, mis ei ole määratletud käesolevas määruses, reguleeritakse asutuse siseselt.
(2) Riigihangete spetsialist:
1) koostab käesolevas määruses sätestatud linnavalitsuse ja volikogu haldusaktide eelnõud;
2) koostöös vastutava isikuga koostab riigihanke alusdokumendid ja hankelepingu, valmistab ette komisjoni koosoleku materjalid;
3) informeerib komisjoni liikmeid koosoleku kokkukutsumisest;
4) saadab komisjoni liikmetele komisjoni koosoleku päevakorra koos materjalidega hiljemalt 1 tööpäev enne koosoleku toimumise päeva;
5) teostab toimingud riigihanke väljakuulutamiseks, esitab riigihangete registrile kõik ettenähtud teated ja muud dokumendid;
6) korraldab pakkumuste avamise ning koostöös vastutava isikuga kontrollib pakkujate kvalifikatsiooni ja pakkumuste vastavust riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele;
7) riigihanke hankemenetluses jälgib hankija otsuste kohta pakkujatele teadete edastamist seaduses sätestatud tähtajal. Lihthankemenetluses teavitab pakkujaid hankija otsustest;
8) kontrollib riigihanke hankemenetluse käigus pakkuja hankemenetlusest kõrvaldamise aluseid;
9) tagab kõigi vajalike teadete riigihangete registrile õigeaegse esitamise ning riigihanke korraldamise vastavalt seadusele;
10) koondab ühe riigi- või lihthanke hankemenetlusega seotud dokumendid ühte toimikusse;
11) vajadusel koostab raamatupidamisele tagatise tagastamise avalduse;
12) tagab riigihanke kohta teabe avaldamise Pärnu linna veebilehel www.parnu.ee;
13) koostöös vastutava isikuga esindab hankijat riigihangete vaidlustuskomisjonis ja kohtus;
14) täidab muid käesolevast määrusest tulenevaid ülesandeid.
§ 10. Riigihanke ja hankelepingu täitmise eest vastutav isik
Riigihanke ja hankelepingu täitmise eest vastutav isik on linnavalitsuse teenistuja, kes:
1) koostöös riigihangete spetsialistidega ning vajadusel hallatava asutuse juhiga valmistab ette riigihanke alusdokumendid;
2) koostöös struktuuriüksust teenindava juristiga valmistab ette hankelepingu projekti;
3) enne hankemenetlust võib teha eelpäringu (turu-uuringu) hankelepingu eseme täpsemaks piiritlemiseks (tehnilise kirjelduse koostamiseks) või hankelepingu eeldatava maksumuse määratlemiseks. Eelpäringus kirjeldatakse hankija vajadusi ja riigihanke eesmärke Sellekohane kirjavahetus peab olema dokumenteeritud vastavalt linnavalitsuse teabehalduse korrale;
4) annab hankemenetlusest osavõtjatele ja huvitatud isikutele riigihanke alusdokumentide sisu kohta selgitusi ja täiendavat teavet;
5) koostöös riigihangete spetsialistiga kontrollib pakkujate kvalifikatsiooni ja pakkumuste vastavust riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele;
6) kontrollib hankelepingu nõuetekohast täitmist;
7) teavitab struktuurüksuse juhti lepingu täitmisega seotud probleemidest;
8) algatab vajaduse korral lepingu rikkumisest tuleneva hinna alandamise või leppetrahvi nõudmise menetluse;
9) teavitab struktuuriüksuse juhti lepingu muutmise vajadusest;
10) teavitab allkirjastatud lepingu muudatusest riigihangete spetsialisti;
11) teavitab komisjoni esimeest ja riigihangete spetsialisti komisjoni kokkukutsumise vajadusest;
12) teavitab komisjoni esimehe nõudel teda riigihanke käigust;
13) koostöös riigihangete spetsialistiga esindab hankijat riigihangete vaidlustuskomisjonis ja kohtus;
14) täidab muid käesolevast määrusest tulenevaid riigihanke eest vastutava isiku ülesandeid.
3. peatükk Hankemenetluse üldalused
§ 11. Riigihanke korraldamise otsustamine alates riigihanke piirmäärast
(1) Riigihanke korraldamise otsustab komisjon.
(2) Riigihanke korraldamise otsustamisel määratakse kindlaks:
1) riigihanke nimetus ja iseloomustus;
2) kasutatav hankemenetluse liik;
3) riigihanke ja hankelepingu täitmise eest vastutav isik;
4) väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse korral isikud, kellele esitatakse riigihanke alusdokumendid;
5) pakkumuste esitamise tähtaeg.
(3) Riigihanke alusdokumendid kinnitab komisjon.
(4) Kui kavandatava hankelepingu sõlmimisega kaasneb väljaminek tulevastel eelarveaastatel, on riigihanke korraldamine lubatud, kui sellega on arvestatud eelarvestrateegias. Kui väljaminekutega ei ole eelarvestrateegias arvestatud, võib riigihanke korraldada ainult volikogu loal.
§ 12. Riigihanke alusdokumentide koostamine
(1) Riigihangete spetsialist vormistab riigihanke alusdokumendid, lähtudes vastutava isiku poolt esitatust ja tagab, et need vastaksid riigihangete seaduses nõutud tingimustele ning sisaldaksid kogu pakkujale vajalikku teavet riigihanke hankemenetluses osalemiseks.
(2) Riigihangete spetsialist esitab riigihangete registrile või väljastab riigihanke alusdokumendid pärast seda, kui komisjon on need kinnitanud.
(3) Riigihanke alusdokumentide muutmise otsustab komisjon.
(4) Piiratud hankemenetluse ja konkurentsipõhise läbirääkimistega hankemenetluse, innovatsioonipartnerluse, võistleva dialoogi korral otsustab komisjon, kellele taotlejatest esitada riigihanke alusdokumendid.
§ 13. Pakkumuste ja hankemenetluses osalemise taotluste avamine
(1) Pakkumused ja hankemenetluses osalemise taotlused avatakse riigihanke alusdokumentides näidatud ajal.
(2) Pakkumuste avamisel teeb riigihangete spetsialist avalikuks riigihangete seaduses ettenähtud andmed.
§ 14. Pakkuja või taotleja kvalifikatsiooni ja pakkumuse vastavuse kontrollimine ning pakkumuste võrdlemine ja hindamine
(1) Pärast pakkumuste või hankemenetluses osalemise taotluste avamist kontrollitakse komisjoni poolt pakkuja või taotleja hankemenetlusest kõrvaldamise, pakkuja või taotleja kvalifikatsiooni ja pakkumuse vastavust hanketeates ja riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele ning võrreldakse ja hinnatakse pakkumusi. Komisjoni materjalid valmistab ette riigihangete spetsialist.
(2) Põhjendamatult madala maksumusega pakkumuse või pakkumuses esinevate ebatäpsuste ja ebaselguste kohta nõuab riigihanke eest vastutav isik pakkujalt kirjalikke selgitusi. Nõude edastamise riigihangete seadusega kehtestatud korras korraldab riigihangete spetsialist.
(3) Konkurentsipõhise läbirääkimistega ja väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse korral peab pakkujaga läbirääkimisi komisjoni poolt volitatud isik. Läbirääkimised dokumenteeritakse.
(4) Komisjoni ettepaneku alusel linnavalitsus otsustab:
1) pakkuja või taotleja hankemenetlusest kõrvaldamise või kõrvaldamata jätmise;
2) pakkuja või taotleja kvalifitseerimise või kvalifitseerimata jätmise;
3) pakkumuse vastavaks tunnistamise;
4) pakkumuse tagasilükkamise;
5) hankemenetluse kehtetuks tunnistamise;
6) pakkumuse edukaks tunnistamise ja hankelepingu sõlmimise.
4. peatükk Lihthankemenetluse läbiviimine
§ 15. Lihthankemenetluse läbiviimise otsustamine
Lihthankemenetluse läbiviimise otsustab komisjon.
§ 16. Lihthankemenetluse korraldamine
(1) Lihthankemenetluse korraldamiseks vajalikud dokumendid valmistab ette struktuuriüksus, kelle eelarves on ette nähtud vahendid vastava asja ostmiseks või teenuse või ehitustöö tellimiseks.
(2) Komisjon:
1) määrab kindlaks lihthanke objekti ning lihthanke teostamise ja hankelepingu täitmise eest vastutava isiku;
2) kinnitab lihthanke dokumendid;
3) määrab pakkumuste esitamise tähtaja;
4) peab vajadusel pakkujatega läbirääkimisi või volitab teisi isikuid pidama läbirääkimisi;
5) selgitab välja eduka pakkumuse;
6) otsustab hankelepingu sõlmimise.
(3) Pakkumused avatakse hanketeates näidatud ajal.
(4) Riigihangete spetsialist ja vastutav isik kontrollivad pakkujate kvalifikatsiooni ja pakkumuste vastavust riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele.
(5) Enne hankelepingu sõlmimist riigihangete spetsialist kontrollib eduka pakkuja kõrvaldamise aluste puudumist.
5. peatükk Asjade ostmine ja teenuste tellimine ning ehitustöö tellimine alla lihthanke piirmäära
§ 17. Alla lihthanke piirmäära jäävate riigihangete kord
(1) Alla lihthanke piirmäära jääva riigihanke korraldamise otsustab struktuuriüksuse juht aasta eelarve kuludes ettenähtud vahendite piires, järgides riigihangete seaduse §-s 3 toodud üldpõhimõtteid.
(2) Struktuuriüksuse juht otsustab, kas alla lihthanke piirmäära jääva riigihanke vastutavaks läbiviijaks (edaspidi vastutav teenistuja) on teenistuja, kelle ametijuhendijärgseks ülesandeks see on või teeb selle ülesandeks muule teenistujale või kokkuleppel hallatava asutuse juhile.
(3) Vastutav teenistuja:
1) viib läbi alla lihthanke piirmäära jäävate riigihangete korraldamise, kirjavahetuse ja dokumentide nõuetekohase registreerimise ja menetlemise vastavalt linnavalitsuse teabehalduse korrale;
2) võib korraldada turu-uuringu pakkujate paljususe ning eeldatava maksumuse väljaselgitamiseks;
3) valib konkurentsi olemasolu korral võimalusel vähemalt kolm ettevõtjat ja teeb neile üheaegselt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis samasisulise ettepaneku pakkumuse esitamiseks;
4) teeb pärast pakkumuste laekumist kokkuvõtte, selgitab välja soodsaima pakkumuse ja kooskõlastab riigihanke tulemused asutuse dokumendihaldussüsteemis struktuuriüksuse juhiga, selgitades kommentaarides riigihanke tulemusi ja alla kolme pakkumuse võtmise korral konkurentsi puudumisega seotud asjaolusid;
5) informeerib pakkumuse esitanud pakkujaid riigihanke tulemustest.
(4) Struktuuriüksuse juht sõlmib eduka pakkumuse esitanud pakkujaga kirjaliku lepingu või kinnitab arve, tellimiskirja või ostukviitungi.
(5) Struktuuriüksuse juhil on hankeõigus kohustuseta järgida käesolevas paragrahvis sätestatud korda, sh konkureerivate hinnapakkumiste küsimise nõuet, kui hankelepingu eeldatav maksumus on asjade ja teenuste hankelepingu korral kuni 2000 eurot ja ehitustööde hankelepingu korral kuni 5000 eurot.
(6) Sõltumata hankelepingu eeldatavast maksumusest, on struktuuriüksuse juhil hankeõigus kohustuseta järgida käesolevas paragrahvis sätestatud korda erakorralistel juhtudel:
1) avariitööde teostamiseks teenuse tellimisel;
2) kui ostetav asi või teenus on otseselt seotud füüsilisest isikust asja müüja või teenuse osutaja isikuga;
3) kui müüja pakub asja või teenust turuhinnast selgelt odavama hinnaga.
(7) Juhul, kui hankeplaanis ei ole alla lihthanke piirmäära jääva riigihanke puhul ette nähtud hankemenetlust e-riigihangete keskkonnas, võib komisjon hiljemalt kaks kuud enne riigihanke korraldamiseks planeeritud aega otsustada hankemenetluse liigi, mis toimub e-riigihangete keskkonnas.
(8) Käesoleva paragrahvi 7. lõikes ette nähtud otsusest teavitab riigitangete spetsialist viivitamata selle riigihanke eest vastutava struktuuriüksuse juhti ning vastutavat isikut.
6. peatükk Sotsiaal- ja eriteenused
§ 18. Sotsiaal- ja eriteenuste erimenetlus
(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/24/EL lisa XIV 1.-5. jaotises nimetatud sotsiaalteenuste lepingu sõlmimisel eeldatava maksumusega alates 300 000 eurot tuleb lähtuda riigihangete seaduse § 3 sätestatud riigihangete korraldamise üldpõhimõtetest, võttes arvesse sotsiaalteenuste eripärasid ja käesoleva määruse 3. peatükis sätestatut.
(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/24/EL lisa XIV 6.-15. jaotises nimetatud eriteenuste lepingu sõlmimisel eeldatava maksumusega alates 60 000 eurot tuleb lähtuda riigihangete seaduse § 3 sätestatud riigihangete korraldamise üldpõhimõtetest ja käesoleva määruse 3. peatükis sätestatust.
(3) Sotsiaal- või eriteenuste hankelepingu sõlmimisel maksumusega alla käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud riigihanke piirmäära tuleb lähtuda riigihangete seaduse § 3 sätestatud riigihangete korraldamise üldpõhimõtetest ja käesoleva määruse 5. peatükis sätestatust.
(4) Hankeplaanis ette nägemata sotsiaalteenuste riigihanke puhul, mille hankelepingu eeldatav maksumus on üle 60 000, kuid alla 300 000 euro, otsustab riigihanke korraldamise komisjon ning muus osas lähtutakse käesoleva määruse 5. peatükis sätestatust.
7. peatükk Ideekonkursi korraldamine
§ 19. Ideekonkursi korraldamine
(1) Ideekonkursi, mille eeldatav maksumus on võrdne riigihanke piirmääraga või ületab seda, korraldamise otsustab linnavalitsus korraldusega, milles:
1) määratakse ideekonkursi läbiviimise eest vastutav isik;
2) määratakse ideekonkursile laekuvate tööde hindamisežürii;
3) näidatakse ära, kas ideekonkurss korraldatakse eesmärgiga sõlmida ideekonkursi võitjaga tema pakutud ideekavandi alusel teenuse hankeleping või leida hankijale sobiv ideelahendus, andes võitjatele auhindu või makstes osalejatele osalemistasusid;
4) määratakse auhindade või osalemistasude suurused.
(2) Ideekonkursi läbiviimise eest vastutav isik esitab ideekonkursi väljakuulutamiseks vajalikud andmed riigihangete spetsialistile.
(3) Kui ideekonkursil osalejatele kehtestatakse kutsealase kvalifikatsiooni nõuded, siis kontrollib vastutav isik enne kavanditežüriile edastamist osalejate kvalifikatsiooni vastavust.
(4) Ideekonkursile laekunud töid hindab ideekonkursižürii, kes koostab oma tegevuse kohta protokolli, kandes sinna esitatud ideekavandite paremusjärjestuse koos põhjendusega, võimalikudžüriiliikmete eriarvamused ja täiendavat selgitamist vajavad asjaolud.
(5) Ideekonkursi võitja kuulutab välja linnavalitsus korraldusega.
(6) Ideekonkursi läbiviimise eest vastutav isik esitab andmed ideekonkursi tulemuste kohta riigihangete spetsialistile.
(7) Alla riigihanke piirmäära jääva ideekonkursi korraldamise otsustab struktuuriüksuse juht, lähtudes riigihangete seaduse § 3 sätestatud riigihangete korraldamise üldpõhimõtetest ja käesoleva määruse 5. peatükis sätestatust.
8. peatükk Hankeleping
§ 20. Hankelepingu sõlmimine
(1) Hankeleping sõlmitakse edukaks tunnistatud pakkumuse esitanud pakkujaga riigihanke alusdokumentides ettenähtud tingimustel.
(2) Hankeleping sõlmitakse kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, kui selle maksumus on vähemalt 10 000 eurot.
(3) Hankelepingule kirjutab alla struktuuriüksuse juht, kelle eelarves on ette nähtud vahendid vastava asja ostmiseks või teenuse või ehitustöö tellimiseks, kui riigihanke alusdokumentidega või linnavalitsuse korraldusega ei ole ette nähtud teisiti.
(4) Riigihanke eest vastutav isik teavitab riigihangete spetsialisti hankelepingu sõlmimisest.
(5) Hankelepingu täitmise üle tagab kontrolli riigihanke eest vastutav isik, kui hankelepingus ei ole sätestatud teisiti.
§ 21. Hankelepingu muutmine
(1) Hankelepingu muutmine on lubatav üksnes seaduses sätestatud juhtudel.
(2) Juhul, kui hankelepingu muutmine toob linnale kaasa täiendava rahalise kulu ning kulu on suurem kui 10 000 eurot või ei ole täiendava rahalise kulutuse tegemiseks vahendeid eelarvesse kavandatud, otsustab hankelepingu muutmise lubamise linnavalitsus.
(3) Juhul, kui hankelepingu muutmisega ei kaasne linnale võrreldes hankelepingu esialgse maksumusega täiendavaid rahalisi kulusid või ei ületa nimetatud kulud 10 000 eurot ja vahendid on eelarves olemas, otsustab hankelepingu muutmise hankelepingu täitmise eest vastutava struktuuriüksuse juht.
9. peatükk Teabe avaldamine
§ 22. Avalikustamine
(1) Hankekord ja hankeplaan avalikustatakse Pärnu linna veebilehel viivitamata pärast kinnitamist.
(2) Andmed linnavalitsuse poolt teostatavate ja teostatud riigihangete kohta avalikustatakse Pärnu linna veebilehel lingina riigihangete registrile.
(3) Ideekonkursi tulemused avalikustatakse Pärnu linna veebilehel 10 päeva jooksul ideekonkursi tulemuste selgumisest arvates. Kodulehel avalikustatakse ideekonkursil auhindu saanud isikute nimed koos auhinna suurusega või ideekonkursil osalemistasu saanud isikud koos osalemistasu suurusega. Võimalusel avalikustatakse ka esitatud ideekavandid.
10. peatükk Järelevalve
§ 23. Järelevalve
Järelevalvet hankekorra täitmise üle teostab sisekontrolör.
11. peatükk Lõppsätted
§ 24. Varasemate määruste kehtetuks tunnistamine
(1) Pärnu Linnavalitsuse 18.06.2013 määrus nr 6 „Hankekord“ tunnistatakse kehtetuks.
(2) Paikuse Vallavalitsuse 28.08.2017 määrus nr 3 „Paikuse Vallavalitsuse hankekord“ tunnistatakse kehtetuks.
Romek Kosenkranius
Linnapea
Tiina Roht
Linnasekretär
Facebook
Twitter