Keskkond ja heakordJäätmekäitlus

Teksti suurus:

Saarde valla jäätmehoolduseeskiri

Saarde valla jäätmehoolduseeskiri - sisukord
Väljaandja:Saarde Vallavolikogu
Akti liik:määrus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:12.06.2016
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:RT IV, 09.06.2016, 8

Vali redaktsioon:

Eelmine...

Hetkel kehtiv

Saarde valla jäätmehoolduseeskiri

Vastu võetud 25.08.2015 nr 9
RT IV, 11.09.2015, 1
jõustumine 14.09.2015

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

VastuvõtmineAvaldamineJõustumine
01.06.2016RT IV, 09.06.2016, 412.06.2016

Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punktide 365 ja 366, jäätmeseaduse § 66 lõike 4, § 67 lõike 6 ja § 71 lõike 1, pakendiseaduse § 15 lõike 1, keskkonnaministri 16. jaanuari 2007. a määruse nr 4 „Olmejäätmete sortimise kord ning sorditud jäätmete liigitamise alused“ § 4 lõike 2 ning Riigihangete seaduses teenuste kontsessiooni andmist käsitlevate sätete alusel.

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1.  Alused ja eesmärk

 (1) Eeskiri kehtestatakse eesmärgiga säilitada Saarde vallas puhas ja tervislik elukeskkond, vähendada jäätmete koguseid ja ohtlikkust ning soodustada jäätmete liigiti kogumist ja taaskasutamist.

 (2) Eeskirja kohaldatakse kõigi juriidiliste ja füüsiliste isikute ning riigi ja kohaliku omavalitsuse asutuste suhtes.

 (3) Jäätmehooldust Saarde vallas korraldab Saarde Vallavalitsus.

 (4) Käesoleva eeskirjaga kehtestatakse: jäätmehoolduse korraldamise nõuded ja jäätmevaldaja kohustused jäätmete sortimisel ja kogumisel; korraldatud jäätmeveoga seonduva nagu jäätmeveopiirkonna, veoga hõlmatud jäätmeliigid, jäätmete kogumise ja vedamise tingimused, veo sageduse ja aja, korraldatud jäätmeveoga liitumise ja mitteliitunuks lugemise tingimused, ühiste kogumismahutite kasutamise, korraldatud jäätmeveo teenustasude suuruse määramise ja muutmise korra; korraldatud jäätmeveo teenuste kontsessiooni andmist hanke võitnud jäätmekäitlejale ning järelevalve teostamise jäätmekäitluse üle.

§ 2.  Terminid ja mõisted

 (1) Eeskirjas kasutatakse termineid ja mõisteid jäätmeseaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud tähenduses:
 1) Biolagunevad jäätmed on anaeroobselt või aeroobselt lagunevad biojäätmed (aia- ja haljastusjäätmed ning toidu- ja köögijäätmed) ning paber ja papp.
 2) Jäätmehierarhia on põhimõte, mille kohaselt tuleb esmajärjekorras jäätmeteket vältida ja kui see osutub võimatuks, siis nii palju kui võimalik ette valmistada korduskasutuseks, ringlusse võtta ja muul viisil taaskasutada, et ladestada prügilasse võimalikult vähe jäätmeid.
 3) Jäätmehooldus on jäätmekäitlus, järelevalve jäätmekäitluse üle ja jäätmekäitluskohtade järelhooldus.
 4) Jäätmekäitleja on juriidiline või füüsiline isik, kes tegeleb jäätmete kogumise, vedamise, taaskasutamise või kõrvaldamise, sealhulgas vahendamise või edasimüümisega majandus- või kutsetegevusena ja kellel on selleks tegevuseks jäätmeluba, keskkonnakompleksluba või kes on Keskkonnaametis jäätmekäitlejana registreeritud
 5) Jäätmekäitlusleping on jäätmevaldaja kui tellija ja jäätmekäitlusettevõtja kui töövõtja vahel või läbi vahendaja sõlmitud leping, millega töövõtja võtab endale kohustuse jäätmete osaliseks või täielikuks käitlemiseks või vastava tegevuse vahendamiseks. Eeskirjas ka jäätmeveoleping - jäätmevaldaja ja jäätmeveoettevõtte vaheline leping.
 6) Jäätmepunkt e jäätmete kogumispunkt on üldkasutatavas kohas paiknev taaskasutatavate jäätmete (paber, pakendijäätmed jms) ning piiratud valikus ohtlike jäätmete (vähemalt akud, patareid ja õlised jäätmed) kogumiseks mõeldud koht, kuhu on paigutatud vastavad ja arusaadavalt märgistatud kogumiskonteinerid, mis on mõeldud tasuta kasutamiseks kõigile Saarde valla haldusterritooriumil viibivatele füüsilistele isikutele.
 7) Jäätmete korduskasutuseks ettevalmistamine on kontrolliv, puhastav või parandav taaskasutamismoodus, millega jäätmeteks muutunud tooteid või nende komponente valmistatakse ette selliselt, et neid oleks võimalik korduskasutada ilma muu eeltöötluseta.
 8) Jäätmete kõrvaldamine on nende ladestamine prügilasse, põletamine ilma energiakasutuseta või muu samaväärne toiming, mis ei ole taaskasutamine, k.a. ettevalmistamine kõrvaldamiseks.
 9) Jäätmete liigiti kogumine on tegevus, mille käigus jäätmed eraldatakse liigi ja olemuse alusel nende edasise käitlemise lihtsustamiseks, sh taaskasutamise soodustamiseks.
 10) Jäätmete sortimisel eraldatakse taaskasutatavad jäätmed ning ohtlikud jäätmed ülejäänud jäätmetest.
 11) Jäätmete taaskasutamine on jäätmekäitlustoiming, mille peamine tulemus on jäätmete kasutamine kasulikul otstarbel selliselt, et nad asendavad teisi materjale või ettevalmistamine kasutamiseks tootmises või majanduses. Taaskasutamismoodused on jäätmete korduskasutuseks ettevalmistus, ringlussevõtt (k.a bioloogiline ringlussevõtt, sh kompostimine), energiakasutus.
 12) Jäätmevaldaja on jäätmetekitaja või muu isik või riigi või kohaliku omavalitsuse asutus, kelle valduses on jäätmed (sh korteriühistu või selle puudumisel kinnisasja omanik, millel asub suvila, elu- või äriruum; ka suvila, elu- või äriruumina kasutatava ehitise või korteri kui vallasasja omanik või valdaja).
 13) Jäätmevedaja on korraldatud jäätmeveo teenuse osutaja, kes on leitud riigihanke korras ja kellele on antud teenuste kontsessioon kestusega mitte rohkem kui viis aastat või isik, kellel on õigus vedada korraldatud jäätmeveoga hõlmamata jäätmeid.
 14) Jäätmeveo piirkond on volikogu määrusega kindlaksmääratud omavalitsuse haldusterritooriumi osa, kus korraldatakse regulaarne olmejäätmete kogumine ja vedu, mida teostab üks, selleks ainuõigust omav jäätmevedaja.
 15) Korduskasutus on mis tahes toiming, mille käigustooteid või tootekomponente, mis ei ole jäätmed, kasutatakse uuesti nende esialgsel otstarbel.
 16) Kompostimine (bioloogiline ringlussevõtt) on biolagunevate jäätmete lagundamine kontrollitavates tingimustes ning mikroorganismide abil, mille tulemusena saadakse stabiliseerunud orgaanilised jääkmaterjalid või metaan.
 17) Korraldatud jäätmevedu on olmejäätmete kogumine ja vedamine määratud piirkonnast määratud jäätmekäitluskohta või -kohtadesse kohaliku omavalitsuse üksuse valitud ettevõtja poolt.
 18) Loomsed jäätmed on loomade korjused ja inimtarbeks sobimatud loomsed saadused, v.a. loomade väljaheiteid.
 19) Ohtlikud jäätmed on jäätmed, mis vähemalt ühe jäätmeseaduse §-s 8 nimetatud kahjuliku toime tõttu võivad olla ohtlikud tervisele, varale või keskkonnale.
 20) Olmejäätmed on kodumajapidamisjäätmed ning kaubanduses, teeninduses või mujal tekkinud oma koostise ja omaduste poolest samalaadsed jäätmed. Olmejäätmetes võib sisalduda nii tava- kui ohtlikke jäätmeid, nii püsi- kui biolagunevaid jäätmeid. Olmejäätmed võivad olla segunenud või liigiti kogutud, nt paber ja kartong, klaas, biolagundatavad köögijäätmed, tekstiil, kemikaalid, pesuained, patareid ja akud, elektri- ja elektroonikaseadmed, puit, plastid, metall, ravimid, aia- ja haljastusjäätmed, septiku setted, suurjäätmed, prügi jm.
 21) Pakendijäätmed on pakend või pakendimaterjal, mis on jäätmed jäätmeseaduse § 2 tähenduses, v.a tootmisjäägid.
 22) Probleemtoode on toode, mille jäätmed põhjustavad või võivad põhjustada tervise- või keskkonnaohtu, keskkonnahäiringuid või keskkonna ülemäärast risustamist, nagu patareid ja akud, mootorsõidukid ja nende osad, elektri- ja elektroonikaseadmed ja nende osad, rehvid, põllumajandusplast.
 23) Püsijäätmed on tavajäätmed, milles ei toimu olulisi füüsikalisi, keemilisi ega bioloogilisi muutusi. Nad ei lahustu, põle ega reageeri muul viisil füüsikaliselt või keemiliselt, nad ei ole biolagundatavad ega mõjuta ebasoodsalt muid nendega kokkupuutesse sattuvaid aineid viisil, mis põhjustaks keskkonna saastumist või kahju inimese tervisele.
 24) Segaolmejäätmed on liigiti kogumisest üle jäänud olmejäätmed või nende sortimisjääk.
 25) Suurjäätmed on olmejäätmed, mis oma suurte mõõtmete tõttu ei sobi segaolmejäätmete kogumismahutisse (nt vana mööbel, kraanikausid, vaibad jmt).
 26) Taaskasutusorganisatsioon on pakendiettevõtjate poolt pakendi ja pakendijäätmete kogumise ja taaskasutuse korraldamise eesmärgil loodud keskkonnaministri poolt akrediteeritud mittetulundusühing.
 27) Tavajäätmed on kõik jäätmed, mis ei kuulu ohtlike jäätmete hulka.
 28) Teenuste kontsessiooni andmine toimub valla ja jäätmevedaja vahel sõlmitava hankelepinguga, mille esemeks on ühtse riigihangete klassifikaatori (CPV) määruse VI ja VII lisas nimetatud teenuste tellimine ja mille kohaselt tasu teenuse osutamise eest seisneb kontsessionäärile antud õiguses osutada seda teenust ja saada selle teenuse kasutajatelt tasu teenuse osutamise eest või selles õiguses koos hankija rahalise maksega. Kontsessionäär on ettevõtja, kellele avaliku hankemenetluse tulemusena on antud kontsessioon korraldatud jäätmeveoga hõlmatud olmejäätmete vedamiseks konkreetses veopiirkonnas.

 (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetamata mõiste kasutamisel lähtutakse jäätmeseaduses, pakendiseaduses ning teistes jäätmehooldust reguleerivates õigusaktides sisalduvatest definitsioonidest ning sõna üldlevinud tähendusest.

2. peatükk JÄÄTMEKÄITLUSE ÜLDNÕUDED JA JÄÄTMEVALDAJA KOHUSTUSED 

§ 3.  Jäätmekäitluse üldnõuded

 (1) Kõik Saarde valla haldusterritooriumil tegutsevad füüsilised ja juriidilised isikud peavad iga tegevuse juures püüdma vältida jäätmeteket, võimaluse korral eelistama toodete korduskasutust ning kandma hoolt, et tekkivad jäätmed ei põhjustaks ülemäärast ohtu tervisele, varale ega keskkonnale, ei saastaks ega risustaks elukeskkonda.

 (2) Tekkinud jäätmeid tuleb taaskasutada, kui see on tehnoloogiliselt võimalik ning kui see ei ole muude jäätmekäitlusmoodustega võrreldes ülemääraselt kulukas.

 (3) Jäätmete hoidmisel tuleb tagada jäätmete ja mahutite säilivus ning hoiukoha korrasolek, võimalus hilisemaks töötlemiseks või taaskasutamiseks.

 (4) Jäätmed kõrvaldatakse ja segaolmejäätmed taaskasutatakse nende tekkekohale võimalikult lähedal asuvas tehnoloogiliselt sobivas jäätmekäitluskohas, kus on tagatud inimese tervise ja keskkonna ohutus. Jäätmete kõrvaldamine väljaspool prügilat või jäätmekäitluskohti on keelatud, välja arvatud oma kinnistul põllumajanduses, metsanduses või aianduses tekkinud jäätmed (v.a. kilejäägid), mida võib põletada oma kinnistu piires, ning pinnase täitmine inertse ehitusprahiga oma kinnistul.

§ 4.  Jäätmevaldaja kohustused

 (1) Jäätmete nõuetekohase käitlemise eest vastutab jäätmevaldaja. Kui jäätmetekitajat pole võimalik kindlaks teha või ta ei täida jäätmete nõuetekohase käitlemise kohustust, korraldab jäätmete kogumist ja edasist käitlemist jäätmete asukohajärgse kinnistu omanik või haldaja.

 (2) Jäätmevaldaja on kohustatud:
 1) koguma oma kinnistul tekkinud jäätmed ning teavitama kinnistul asuvaid elanikke ja seal töötavaid isikuid jäätmete sortimise ja kogumise korraldusest;
 2) käitlema tema valduses olevaid jäätmeid vastavalt kehtestatud nõuetele või andma need käitlemiseks üle selleks õigust omavale isikule;
 3) tagama tekkivate jäätmete, mida ei saa või ei tohi tekkekohas taaskasutada või kõrvaldada, liigiti kogumise ja hoiustamise;
 4) kasutama jäätmete kogumiseks ja hoiustamiseks piisavas koguses ja suuruses kogumismahuteid või kokkuleppe alusel ühismahuteid ning tagama nende tühjendamise sagedusega, mis väldib nende ületäitumise, ümbruse reostumise, haisu ja kahjurite tekke ning leviku;
 5) korraldama tekkinud jäätmete veo jäätmekäitluskohtadesse või kogumispunktidesse, v.a jäätmete osas, mis on hõlmatud korraldatud jäätmeveoga;
 6) juriidilisest isikust jäätmetekitaja on kohustatud omama ülevaadet tema valduses olevate jäätmete liigist, hulgast ja päritolust ning jäätmetest tulenevast ohust, pidama arvestust oma tegevusega seotud jäätmete tekke ja käitlemise kohta.

 (3) Ettevõtja, kes tegeleb jäätmekäitlusega jäätmeseaduse § 73 mõistes, peab omama jäätmeluba. Ohtlike jäätmete käitlemiseks on nõutav ohtlike jäätmete käitluslitsents.

 (4) Jäätmevaldaja ei tohi sõlmida jäätmekäitluslepingut ega anda jäätmeid üle isikule, kellel puudub vastav jäätmeluba.

3. peatükk JÄÄTMEKÄITLUSE JA JÄÄTMETE HOIDMISE KORRALDUS NING SELLEGA SEOTUD TEHNILISED NÕUDED 

§ 5.  Jäätmete sortimine ja liigiti kogumine

 (1) Saarde vallas on kõigil füüsilistest ja juriidilistest isikutest jäätmevaldajatel kohustus jäätmeid nõuetekohaselt sortida ning väljanopitud jäätmed liikide kaupa koguda.

 (2) Ohtlikud jäätmed tuleb koguda tavajäätmetest eraldi. Jäätmevaldajad peavad rakendama kõiki võimalikke meetmeid vältimaks ohtlike jäätmete segunemist omavahel või tavajäätmetega.

 (3) Taaskasutatavad jäätmed, mille liigiti kogumine on korraldatud, tuleb paigutada liigiti vastavatesse kogumismahutitesse või anda üle taaskasutusorganisatsioonile, tootjale või tema volitatud isikule. Liigiti kogutavate jäätmete kogumismahutitesse tohib panna ainult konkreetset kogutavat tüüpi jäätmeid. Liigiti kogutud jäätmeid ei tohi segada teiste jäätmetega.

 (4) Olmejäätmete sortimisel tekkekohas tuleb liigiti koguda järgmised jäätmeliigid (sulgudes on jäätmekood):
 1) ohtlikud jäätmed (20 01*, 15 01 10*);
 2) probleemtoodete jäätmed (20 01 21*,20 01 23*, 20 01 34, 20 01 35*, 20 01 36);
 3) pakendid (15 01), sh materjali järgi;
 4) biolagunevad aia- ja haljastusjäätmed (20 02 01);
 5) köögi- ja sööklajäätmed (20 01 08),
 6) suurjäätmed (20 03 07);
 7) paberi- ja kartongijäätmed (20 01 01 );
 8) klaasijäätmed (20 01 02);
 9) plastijäätmed (20 01 39);
 10) puidujäätmed (20 01 38);
 11) tekstiilijäätmed (20 01 10, 20 01 11);
 12) metallijäätmed (20 01 40).

 (5) Jäätmeliigid, mille liigiti kogumine Saarde vallas on kohustuslik ja nende äraandmine korraldatud, on loetletud käesoleva paragrahvi lõige 4 punktides 1,2,3,4 ja 6 ning kogumiskohad eeskirja lisas 1.

 (6) Vastavalt Saarde valla jäätmekavale rakendub täiendavalt jäätmete liigiti kogumise kohustus:
 1) paberi- ja kartongijäätmed - alates korraldatud jäätmeveo uuest perioodist, hiljemalt 1. jaanuarist 2017; kogumine avalike konteinerite võrgustiku kaudu kogumispunktides Kilingi-Nõmmel, Tihemetsas ja Talil;
[RT IV, 09.06.2016, 4 - jõust. 12.06.2016]
 2) klaasijäätmed - alates korraldatud jäätmeveo uuest perioodist, hiljemalt 1. jaanuarist 2017, kogumisringide kaudu;
[RT IV, 09.06.2016, 4 - jõust. 12.06.2016]
 3) köögi- ja sööklajäätmed - 2016.a. tiheasustusalal 1-2 näidiskompostri ja kinnise kompostikasti paigutamine nende kasutusrežiimi ja hoolduse tutvustamiseks ja õppepäevade läbiviimiseks; kompostimise juurutamine alates 2017.a.
 4) puidu-, metalli-, plasti- ja tekstiilijäätmed - alates 2016.a.; kogumine ja taaskasutamine tekkekohal, realiseerimine ja viimine jäätmekäitluskohta jäätmevaldaja poolt;
 5) Suurte kogumispunktide varustamine liigiti kogumise konteineritega Kilingi-Nõmmes, Tihemetsas ja Talil - alates 2016.a., sh. ohtlike jäätmete konteineriga piiratud valikus ohtlike jäätmete (vähemalt akud, patareid ja õlised jäätmed) kogumiseks;
 6) Hajaasustusalal viib jäätmevaldaja tekkekohas liigiti kogutud jäätmed valla kogumispunktidesse või mõnda nõuetekohasesse käitluskohta.Nende äraveo korraldamine iga majapidamise juurest väikeste koguste ja asustuse hõreduse tõttu ei ole keskkonna seisukohast ja majanduslikult mõistlik.

 (7) Majanduslikku otstarbekust silmas pidades, arvesse võttes valla hõredat asustust ja jäätmeliikide hinnangulist kogust, rakendatakse Saarde vallas jäätmete sortimise ja liigiti kogumise mooduseid:
 1) tekkekohas sortimine ja liigiti kogumine ühildatuna korraldatud olmejäätmeveoga, kasutades vastavaid kogumismahuteid majade juures;
 2) jäätmete toomine avalikesse kogumispunktidesse eri jäätmeliikide jaoks ettenähtud mahutitesse;
 3) jäätmete kogumisringid.

§ 6.  Nõuded kogumismahutitele

 (1) Korraldatud olmejäätmeveoga liitunud jäätmevaldajal on lubatud kasutada:
 1) jäätmete kogumismahuteid (ka mahuti, jäätmemahuti), mida on võimalik käsitsi tühjendada või millega veetakse jäätmed jäätmekäitluskohtadesse, sh. niiskuskindlast paberist või plastikust 40-100 liitriseid kuni 10 kg kaaluvaid jäätmekotte, mis on paigutatud aiaga piiratud territooriumil või ruumis alustele või spetsiaalsesse hoidlasse nii, et nad oleksid kaitstud sademete või muul viisil niiskumise ning loomade ligipääsu eest;
 2) jäätmekonteinereid, mida on võimalik jäätmeveoki tõstemehhanismiga tühjendada, sh metallist või plastist konteinereid mahuga 80 kuni 800 liitrit, metallist suuri konteinereid mahuga 1,5 kuni 4,5 m3 või presskonteinereid;
 3) üldkasutatavates kohtades (pargid, parklad, tänavad, bussipeatused jm) võib kasutada teist tüüpi jäätmemahuteid;

 (2) Jäätmevaldaja kasutuses peab olema piisav kogus vastava suurusega kogumismahuteid. Mahutid võivad olla jäätmevaldaja omand või kasutusel lepingu alusel.

 (3) Mahuti säilimise, õige kasutamise, puhtuse, ligipääsetavuse ja selle ümbruse korrashoiu eest vastutab mahutit kasutav jäätmevaldaja, kui jäätmeleping ei sätesta teisiti. Mahutite tehnilise korrasoleku ja desinfitseerimise eest vastutab mahutite omanik.

 (4) Mahutid peavad olema terved, kaanega korralikult suletavad, kuuma veega pestavad ning ei tohi põhjustada terviseohtu ega keskkonnareostust. Mahutit tuleb puhastada ja desinfitseerida vähemalt 2 korda aastas.

 (5) Mahutile peab olema nähtavasse kohta kantud märge kogutava jäätmeliigi kohta (v.a. segaolmejäätmed) ning kogumismahutit tühjendava ettevõtte nimi ja kontaktandmed.

§ 7.  Kogumismahutite alus ja paiknemine

 (1) Jäätmete kogumismahutid peavad asetsema kinnistu piires tasasel alusel ja olema ligipääsetavad tühjendamiseks. Ligipääs mahutitele peab olema piisava kandevõimega, talvel lumest puhastatud ja vaba muust transporti takistavatest esemetest.

 (2) Mahutite paiknemiskohtade ja ligipääsuteede korrashoiu eest territooriumil vastutab territooriumi haldaja.

 (3) Käsitsi teisaldatavad mahutid ja kuni 800 liitrised konteinerid tuleb paigutada neid tühjendava jäätmeveokiga samal tasandil paiknevale kõvale pinnasele või alusele, mis ei ole jäätmeveoki lähimast võimalikust peatusmiskohast kaugemal kui 10 m.

 (4) Mahutid, mis ei ole käsitsi teisaldatavad ja üle 800 liitrised konteinerid tuleb paigutada jäätmeveokiga samal tasandil paiknevale kõva kattega (betoon, asfalt, kiviparkett, killustik jms.) alusele, millele on tagatud jäätmeveoki vahetu juurdepääs konteineri tühjendusküljelt.

 (5) Mahutid peavad paiknema hoonetest ja sõidukitest ohutus kauguses ja olema hästi nähtavad, nad ei tohi olla paigutatud sõidu- või kõnniteele, häirides sellega liikluskorraldust ja teehooldust. Rajatud piirded, kaitsed ja alused ei tohi takistada kogumisvahendite tühjendamist.

 (6) Mahutid võib paigutada vastavatesse jäätmemajadesse, katusealustesse või aedikutesse, tõkestamata vaba juurdepääsu mahutitele lukustatud ukse, künnise, trepiastmete või muude takistustega. Mahutite või ümbritseva rajatise lukustamise korral tuleb kindlustada jäätmevedajale vaba sissepääs vastavalt jäätmekäitluslepingule.

 (7) Mahutid peavad paiknema naaberkinnistust vähemalt 3 m kaugusel, kui naabrid pole kokku leppinud teisiti.

 (8) Jäätmemahuteid tohib paigutada väljapoole oma kinnistut ainult vastava kinnistu või krundi omanikuga kooskõlastatult. Omavalitsusele kuuluvale maale jäätmemahuti paigutamise kooskõlastab vallavalitsus.

 (9) Üldkasutatavatesse kohtadesse (pargid, parklad, ühissõidukite peatuskohad jm.) paigutab jäätmemahutid vallavalitsus või territooriumi haldaja.

 (10) Kaupluste, söögikohtade, asutuste sissekäikude ja müügipaviljonide juures peab nende lahtioleku ajal olema prügikast või prügikonteiner, mille õigeaegse tühjendamise ja korrashoiu eest vastutab ettevõte. Avalike ürituste toimumise kohad varustab prügikastide või -konteineritega ürituse korraldaja, kes korraldab ürituse käigus tekkinud jäätmete käitlemise.

 (11) Avalikus kasutuses olevate jäätmemahutite olemasolu eest vastutab vallavalitsus. Kogumismahutite asukohad tuleb paigutajal eelnevalt vallavalitsusega kooskõlastada. Konteinerite asukohad on jäätmehoolduseeskirja lisas 1.

§ 8.  Jäätmemahutite kasutamise piirangud

 (1) Jäätmed tuleb paigutada selleks ettenähtud jäätmemahutitesse. Jäätmete jätmine mahutite lähedusse neid mahutisse paigutamata ei ole lubatud, v.a. suurjäätmete või tekkekohal liigiti kogutud jäätmete puhul kokkuleppel jäätmevedajaga.

 (2) Segunenud olmejäätmed ning muud kergesti riknevad ja halvasti lõhnavad jäätmed tuleb paigutada mahutisse paberi- või kilekottidesse pakitult selliselt, et ei levitaks lõhna, ei põhjustaks ohtu inimestele ega määriks mahutit.

 (3) Võimaluse korral tuleb vähendada jäätmete mahtu enne kogumismahutisse asetamist kokku pressimise teel.

 (4) Eraldikogutavad kompostitavad biolagunevad jäätmed tuleb paigutada jäätmemahutise paberist või mõnest muust biolagunevast materjalist kottidesse pakitult. Biolagunevate jäätmete mahutisse ei tohi panna kilekotte või muud kompostimiseks kõlbmatuid jäätmeid.

 (5) Segaolmejäätmete mahutisse on keelatud paigutada:
 1) ohtlikke jäätmeid;
 2) tule- ja plahvatusohtlikke jäätmeid;
 3) üle 40°C kuuma tuhka jm. jäätmeid;
 4) vedelaid ja mudalaadseid jäätmeid;
 5) käimlajäätmeid ja kogumiskaevu setteid;
 6) nakkust tekitavaid ja bioloogilisi jäätmeid;
 7) radioaktiivseid jäätmeid;
 8) erikäitlust vajavaid jäätmeid;
 9) muid jäätmeid, mis võivad kahjustada jäätmemahutite hooldajat, jäätmekäitlejat või jäätmeveovahendeid;
 10) aineid ja esemeid, mis oma kaalu, koguse või kuju tõttu võivad kahjustada mahuteid või jäätmeveokeid või raskendavad märkimisväärselt jäätmete kokkupressimist;
 11) taaskasutatavaid jäätmeid, mille kogumine on korraldatud;
 12) ehitus- ja lammutusjäätmeid.

§ 9.  Jäätmete vedu

 (1) Jäätmeveo jäätmekäitluskohtadesse korraldab jäätmevaldaja, v.a. jäätmeliikide osas, mida veetakse korraldatud olmejäätmeveo raames jäätmekäitluskohta hanke korras valitud ettevõtja poolt.

 (2) Jäätmed tuleb vedada jäätmeloas märgitud jäätmekäitluskohtadesse. Kui jäätmevaldaja veab ise oma valduses olevaid jäätmeid, tuleb need viia vastavat jäätmeluba omavasse jäätmekäitluskohta.

 (3) Jäätmemahuteid peab tühjendama sagedusega, mis väldib nende ületäitumist, haisu ja kahjurite teket ning ümbruskonna reostust. Jäätmed, mille säilitamine kinnistul või krundil kujutab endast vahetut ohtu inimeste tervisele, tuleb ära vedada koheselt.

 (4) Jäätmeid tuleb vedada kas kinnises veovahendis, pakitult või muul asjakohasel viisil nii, et jäätmed, sealhulgas nendest imbuvad vedelikud ning nõrgvesi ei satuks laadimise ja transpordi ajal keskkonda.

 (5) Jäätmevedaja on kohustatud koristama jäätmemahutite tühjendamisel ning jäätmete veol keskkonda sattunud jäätmed ning koristama mahutite paiknemiskoha, kui see on prahistatud vedaja süül toimumata jäänud tühjenduskorra tõttu.

4. peatükk KORRALDATUD JÄÄTMEVEO RAKENDAMISE KORD 

§ 10.  Korraldatud jäätmeveo piirkond

 (1) Saarde vallas on üks korraldatud olmejäätmeveo piirkond, mis hõlmab kogu Saarde valla haldusterritooriumi.

 (2) Korraldatud jäätmeveo korral kogutakse ja veetakse jäätmed määratud piirkonnast määratud jäätmekäitluskohta või -kohtadesse vallavalitsuse korraldatud riigihankel valitud ettevõtja poolt.

 (3) Veopiirkonnast kogutavate jäätmete käitlemine toimub jäätmeveoettevõtja valitud nõuetele vastavas tehnoloogiliselt sobivas jäätmekäitluskohas või -kohtades, mis võimaldab jäätmeid käidelda juhindudes jäätmehierarhiast ning on tagatud inimese tervise ja keskkonna ohutus. Käitluskoha valikul peab kontsessionäär silmas pidama aspekte, mis tagaks jäätmevaldajatele soodsama korraldatud jäätmeveo teenustasu.

§ 11.  Korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmeliigid

 (1) Jäätmeteks, millele kohaldatakse Saarde vallas korraldatud olmejäätmevedu, on jäätmeseaduse § 2 lg 5 alusel määrusega kehtestatud jäätmenimistus loetletud segaolmejäätmed (koodinumber 20 03 01), paberi- ja kartongijäätmed (20 01 01 ), klaasijäätmed (20 01 02) ja suurjäätmed (20 03 07).
[RT IV, 09.06.2016, 4 - jõust. 12.06.2016]

 (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud segaolmejäätmete kogumine ja regulaarne vedu toimub kõigi korraldatud olmejäätmeveoga liitunud ja jäätmevaldajate registrisse kantud jäätmevaldajate juurest.

 (3) Käesoleva paragarahvi lõikes 1 nimetatud suurjäätmete ja klaasijäätmete kogumine toimub kogumisringidega 1-2 korda aastas jäätmevaldajate juurest, kes veo tellivad.

 (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud paberi- ja kartongijäätmete kogumine ja regulaarne vedu toimub avalike konteinerite võrgustiku kaudu; paberi- ja kartongijäätmete kogumise mahutite paigaldamise kohustus on korraldatud jäätmeveo teenusepakkujal.

 (5) Korraldatud jäätmeveoga on hõlmatud ka bussipeatustes, tänavatel, avalikes parkides, kalmistutel ning haljasaladel paiknevate avalike jäätmemahutite tühjendamine ja jäätmevedu.

 (6) Korraldatud jäätmeveoga ei ole hõlmatud käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetamata jäätmed ning nende käitlemine toimub käesoleva eeskirja 5. peatükis sätestatud korras.

§ 12.  Jäätmete kogumismahutid

  Korraldatud olmejäätmeveo kogumismahutite kohta kehtivad samad nõuded ja piirangud, mis üldiselt kõigi kogumisvahendite kohta ja need on esitatud käesoleva eeskirja eelnevates paragrahvides § 6, § 7, § 8.

§ 13.  Korraldatud jäätmeveo sagedus ja aeg

 (1) Heakorra ja puhtuse tagamiseks on segaolmejäätmete mahutite tühjenduse ja jäätmete regulaarse äraveo sagedus kogu Saarde valla territooriumil vähemalt üks kord 4 nädala jooksul.

 (2) Segaolmejäätmete veo sagedus ja aeg sätestatakse igal konkreetsel juhul jäätmevaldaja ja jäätmevedaja vahelise jäätmekäitluslepinguga. Lepingu mittesõlmimisel lähtutakse § 13 lõikes 1 sätestatud veosagedusest.

 (3) Jäätmevedaja on jäätmevaldaja soovi korral kohustatud sõlmima lepingu jäätmemahuti sagedasemaks tühjenduseks võrreldes § 13 lõikes 1 sätestatuga, kuid mitte sagedamini kui üks kord 2 nädala jooksul.

 (4) Jäätmevedaja peab tagama jäätmevaldaja soovil lisanduva segaolmejäätmete konteineri erakorralise tühjenduse 2 nädala jooksul jäätmevaldaja soovist teada saamisest.

 (5) Hooajaliselt kasutatavatel kinnistutel (suvekodudes, suvilates) toimub olmejäätmevedu üldjuhul 01. maist kuni 30. septembrini käesolevas paragrahvis sätestatud sagedustel.

 (6) Jäätmevaldajal on õigus taotleda soodustust, et segaolmejäätmete mahuti tühjendamine toimuks § 13 lõikes 1 sätestatust harvemini, kuid mitte harvemini kui üks kord 12 nädala jooksul hajaasustusalal ja üks kord 8 nädala jooksul tiheasustusalal.

 (7) Soodustuse saamise eelduseks tiheasustusalal on, et jäätmetekkekohas on tagatud biojäätmete nõuetekohane kompostimine ja segaolmejäätmete mahutisse ei panda biolagunevaid jäätmeid.

 (8) Harvema veo soodustust ei saa kortermajade ja mitme majapidamise peale võetud ühise konteineri kasutajad.

 (9) Harvema veo soodustus antakse määratud perioodiks kuni koolmekd aastaks.

 (10) Soodustuse saamiseks esitab jäätmevaldaja vallavalitsusele vastavasisulise põhjendatud taotluse (Lisa 5). Jäätmevaldaja esitatud taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsustab Saarde Vallavalitsus oma korraldusega, milles sätestatakse:
 1) lubatud veosagedus;
 2) soodustuse ajaline kestus.

 (11) Vallavalitsuse korraldus on aluseks taotleja ja jäätmevedaja vahelise jäätmekäitluslepingu sõlmimiseks või muutmiseks.

 (12) Soodustus lõpetatakse ennetähtaegselt, kui ilmneb jäätmehoolduseeskirja rikkumine või on tekkinud antisanitaarne olikord.

 (13) Juhul, kui segaolmejäätmete mahuti on enne regulaarse äraveo päeva saabumist ületäitunud või levitab haisu või on suurenenud kahjurite tekke või ümbruskonna reostuse oht, tuleb jäätmemahuti tühjendada esimesel võimalusel, aga hiljemalt kahe nädala jooksul.

 (14) Liigiti kogutud taaskasutatavate jäätmete kogumismahuteid tühjendatakse regulaarselt või vastavalt täitumisele, lähtuvalt jäätmevaldaja ja -vedaja vahelisest lepingust.

 (15) Jäätmete vedu elumajade juurest võib toimuda kella 7.00 kuni 22.00.
[RT IV, 09.06.2016, 4 - jõust. 12.06.2016]

§ 14.  Konteineri tühjendamise erijuhud

 (1) Kui jäätmevaldaja süül on jäätmekonteiner jäänud tühjendamata või jäätmekott viimata, samuti siis, kui jäätmekonteineris olevad jäätmed ei vasta kogutavale jäätmeliigile, on jäätmevedajal õigus rakendada tasu tühisõidu eest.

 (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asjaolude ilmnemisel on jäätmevedaja kohustatud tõestama nimetatud olukorra ning jäätmevaldajaga kokkulepitud viisil teavitama teda kahe tööpäeva jooksul pärast jäätmeveo päeva asjaoludest, mis ei võimaldanud jäätmekonteinerit tühjendada ning kokkuleppel jäätmevaldajaga tagama tühjendamata jäänud konteineri tühjendamise esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui 2 nädala jooksul.
[RT IV, 09.06.2016, 4 - jõust. 12.06.2016]

 (3) Kui jäätmevedaja kahjustab jäätmete kogumise käigus eeskirja nõuetele vastavat jäätmekonteinerit, siis asendab jäätmevedaja selle nõuetele vastava uue konteineriga omal kulul.

§ 15.  Korraldatud jäätmeveoga liitumine ja lepingu sõlmimine

 (1) Jäätmevaldaja loetakse liitunuks korraldatud jäätmeveoga elu- või tegevuskohajärgses jäätmeveo piirkonnas jäätmeseaduse § 69 lõike 1 alusel.

 (2) Korraldatud jäätmeveo piirkonnas on jäätmevaldajate liitumine korraldatud jäätmeveoga kohustuslik ning jäätmevaldaja on kohustatud andma korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmed üle valla jäätmehoolduseeskirjas sätestatud tingimustel.

 (3) Vallavalitsus informeerib kirjalikult jäätmevaldajat päevast, mil ta on liitunud korraldatud jäätmeveoga.

 (4) Jäätmevedaja on kohustatud sõlmima kirjalikud jäätmekäitluslepingud kõigi jäätmevaldajatega.

 (5) Jäätmekäitluslepinguga täpsustatakse korraldatud jäätmeveoga seonduvat. Kui kirjalikku jäätmekäitluslepingut ei ole sõlmitud, juhinduvad jäätmevedaja ja jäätmevaldaja vastastikuste õiguste ja kohustuste kindlaksmääramisel jäätmeseadusest ja käesoleva korra nõuetest, sealhulgas jäätmekonteinerina kasutatakse sel juhul standardset 80 liitrilist konteinerit ja selle tühjendamisel lähtutakse käesoleva korra § 13 lg 1 sätestatud jäätmekonteinerite tühjendamise sagedustest.

 (6) Jäätmekäitluslepingus sätestatakse vähemalt:
 1) kogumismahuti olemasolu jäätmevaldajal või rentimine jäätmevedajalt;
 2) kogumismahuti suurus ja jäätmeveo sagedus ning aeg;
 3) lisateenuste osutamise ja jäätmeveo teenustasude maksmise tingimused;
 4) poolte õigused ja kohustused.

 (7) Lepingu sõlmimine või sõlmimata jätmine jäätmevaldaja ja jäätmevedaja vahel ei vabasta jäätmevaldajat jäätmete kogumise ja üleandmise kohustusest. Jäätmevaldaja loetakse korraldatud jäätmeveoga liitunuks sõltumata sellest, kas vallavalitsus on jäätmevaldajat kirjalikult informeerinud päevast, mil jäätmevaldaja on liitunud korraldatud jäätmeveoga või mitte ja kas jäätmevaldaja on sõlminud jäätmeveo lepingu või mitte.

 (8) Saarde Vallavalitsus edastab jäätmevaldajate registrit kaudu jäätmeveoettevõttele lepingute sõlmimiseks vajaliku info, sh soodustuste, mitteliitumiste ja ühise kogumismahuti kasutamise kohta.

§ 16.  Korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks lugemine

 (1) Saarde Vallavalitsus võib lugeda jäätmevaldaja tema põhjendatud avalduse alusel erandkorras kuni 3 aastaks korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks, kui kinnistul ei elata või kinnistut ei kasutata ja vallavalitsus on eelnevalt kohapeal kontrollinud, et jäätmeveost vabastamise asjaolud on tõesed ja vabastamist võimaldavad.

 (2) Korraldatud jäätmeveoga liitumise kohustusest on jäätmeseaduse § 69 lõike 41 alusel vabastatud isikud, kellel on jäätmeluba või kompleksluba.

 (3) Kui jäätmevaldaja kasutab temale kuuluvat korraldatud jäätmeveokohustusega kinnistut suvila või suvekoduna, või kui jäätmeveoki ligipääs kinnistule on teeolude tõttu periooditi takistatud, võib jäätmevaldaja taotleda kuni 3 aastaks korraldatud jäätmeveoga perioodilist mitteliitumist. Vabastus antakse üldjuhul ajavahemikuks 1. oktoobrist kuni 30. aprillini.

 (4) Korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks lugemiseks esitab jäätmevaldaja Saarde Vallavalitsusele vähemalt üks kuu enne vabastamise perioodi alguskuupäeva taotluse, millest peavad nähtuma korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks lugemise põhjused ja mitteliitunuks lugemise periood (Lisa 2 ja Lisa 3).

 (5) Jäätmevaldaja erandkorras või perioodiliselt mitteliitunuks lugemiseks esitatud taotluse menetlemisel:
 1) kontrollib vallavalitsus jäätmevaldaja taotluse vastavust nõuetele. Nõuetele mittevastava taotluse saadab vallavalitsus esitajale tagasi märkega taotluse nõuetele mittevastavuse kohta;
 2) taotluse vastavusel nõuetele ja taotluses toodud andmete vastamisel käesoleva paragrahvi lõikes 1 või lõikes 3 esitatud tingimustele, otsustab Saarde Vallavalitsus taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise.

 (6) Jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks lugemise otsustab Saarde Vallavalitsus oma korraldusega, milles sätestatakse jäätmevaldaja liitumisest vabastamise põhjus, liitumisest vabastamise ajaline kestvus ja liitumisest vabastatuks loetud jäätmevaldaja kohustus esitada käesoleva paragrahvi lõikes 8 nimetatud kinnitus.

 (7) Avalduse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsustab Saarde vallavalitsus 30 päeva jooksul alates avalduse saabumisest.

 (8) Käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks loetud jäätmevaldaja kohustub esitama iga aasta 20. jaanuariks vallavalitsusele kirjaliku kinnituse, et kinnistul ei ole aasta kestel elatud või kinnistut ei ole kasutatud (Lisa 4).

 (9) Jäätmevaldaja, kes ei esita nimetatud tähtajaks kinnitust, loetakse korraldatud jäätmeveoga liitunuks 21. jaanuarist arvates.

 (10) Jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks lugemine lõpeb vallavalitsuse korralduses märgitud tähtaja möödumisel. Jäätmevaldajal on õigus esitada uus avaldus tema järgnevaks perioodiks korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks lugemiseks.

 (11) Vabastatud jäätmevaldaja on kohustatud vallavalitsust teavitama korraldatud jäätmeveoga erandkorras liitumisest vabastamise asjaolude muutumisest või ära langemisest hiljemalt kümne päeva jooksul alates nende asjaolude talle teatavaks saamisest.

 (12) Vallavalitsusel on õigus ennetähtaegselt lõpetada korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks lugemine, kui:
 1) jäätmevaldaja on esitanud korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks lugemise avalduses valeandmeid;
 2) jäätmevaldaja avaldab selleks soovi;
 3) on ära langenud jäätmevaldaja korraldud jäätmeveoga mitteliitunuks lugemise alused;
 4) jäätmevaldaja ei esita õigeaegselt käesoleva paragrahvi lõikes 8 nimetatud kinnitust või esitab selles valeandmeid.

§ 17.  Ühise kogumismahuti kasutamine

 (1) Jäätmevaldajad võivad jäätmete kogumiseks kasutada ühiseid kogumismahuteid (v.a. kilekotte), mis teenindavad mitut korterit või kinnistut.

 (2) Ühismahuti kasutamiseks esitatakse vastav taotlus (Lisa 6) Saarde Vallavalitsusele, näidates ära kõik ühist kogumismahutit kasutavad jäätmevaldajad ning jäätmevaldaja (ühiskasutuse põhiobjekt), kes sõlmib jäätmevedajaga jäätmekäitluslepingu. Eeltoodu ei kehti korteriühistute kohta, kus eeldatakse ühismahuti kasutamist

 (3) Ühismahuti kasutamiseks esitatud avalduse rahuldamisel või rahuldamata jätmisel lähtub vallavalitsus eelkõige:
 1) ühist kogumismahutit kasutada soovivate jäätmevaldajate kinnistute asukohtadest;
 2) ühist kogumismahutit kasutavate isikute arvust;
 3) kogumismahuti suurusest.

 (4) Ühiskasutuse põhiobjektiga sõlmitud jäätmekäitluslepingus peab olema fikseeritud kõik temaga ühist kogumismahutit kasutavad jäätmevaldajad. Ühismahuti kasutaja loetakse korraldatud jäätmeveoga liitunuks.

 (5) Ühise kogumismahuti lepingust lahkumisest peab jäätmevaldaja või vedajaga lepingu sõlminud isik teavitama vallavalitsust kümne päeva jooksul alates kokkuleppest lahkumisest.

§ 18.  Jäätmeveo teenustasu suuruse määramise kord

 (1) Korraldatud jäätmeveo teenustasu määratakse kindlaks korraldatud jäätmeveo teenuste kontsessiooni riigihanke tulemusena ning sätestatakse korraldatud jäätmeveo teenuste kontsessiooni lepingus.

 (2) Jäätmevedaja poolt hanke pakkumuses esitatud jäätmeveo teenustasu peab olema piisav, et katta jäätmekäitluskoha rajamis-, kasutamis-, sulgemis- ja järelhoolduskulud ning jäätmete veo ja veo ettevalmistamisega seotud kulud. Jäätmete veo ja veo ettevalmistamisega seotud toimingud on jäätmeveolepingu sõlmimine, muutmine ja lõpetamine, selle täitmisega seotud teadete, arvete ja veograafikute väljastamine ja edastamine (v.a kordusarvete ja võlateadete väljastamine ja edastamine), käsitsi teisaldatava kogumismahuti käsitransport jäätmeveokini kuni 10m, jäätmevedaja poolt jäätmevaldajale üürile antavate või müüdavate kogumismahutite esimene paigaldamine korraldatud jäätmeveo perioodil ja äravedu perioodi lõppedes. Hankijal on õigus täiendada hankedokumentides korraldatud jäätmeveoga hõlmatud toimingute loetelu.

 (3) Jäätmevedajal puudub õigus ühepoolselt suurendada jäätmeveo teenustasusid Saarde vallas.

 (4) Jäätmevedajal on õigus taotleda Saarde Vallavalitsuselt teenustasu suurendamist, kui esinevad objektiivsed asjaolud, mis oluliselt mõjutavad jäätmete veo- või käitluskulusid. Jäätmevedaja võib taotleda iga konkreetse jäätmeliigi osas jäätmeveo teenustasu muutmist erineva protsendi võrra, kuid mitte rohkem kui 10%.

 (5) Jäätmevedaja esitab teenustasu muutmise taotluse Saarde Vallavalitsusele. Taotlus peab sisaldama hindade muutmise vajaduse põhjendust ning taotlusele tuleb lisada taotletavate teenustasude kalkulatsioon, näidates ära muudatused võrreldes pakkumuse ajal tehtud teenustasude kalkulatsiooniga. Vallavalitsusel on õigus nõuda täiendavate selgituste ja dokumentide esitamist, mis on vajalikud taotluse hindamiseks.

 (6) Teenustasude muutmise taotluse rahuldamine või rahuldamata jätmine otsustatakse vallavalitsuse korraldusega kolmekümne päeva jooksul nõuetekohase taotluse laekumisest.

 (7) Muudetud teenustasud rakenduvad mitte varem kui kolmekümne päeva pärast alates uute teenustasude avalikustamisest kohalikus ajalehes „Saarde Sõnumid“ ja Saarde valla veebilehel.

 (8) Teenustasude muutmist ei saa taotleda sagedamini kui üks kord aastas.

 (9) Lisateenus korraldatud jäätmeveo tähenduses on korraldatud jäätmeveoga hõlmamata tasuline jäätmekäitlusteenus, mida jäätmevedaja jäätmevaldajale osutab. Lisateenusega peab kaasnema jäätmevaldajale lisahüve. Lisateenuseid osutatakse kokkuleppel jäätmevaldajaga. Lisateenuse osutamisel on jäätmevedajal õigus võtta tasu. Jäätmevedaja peab jäätmevaldajat teavitama osutatavate lisateenuste tingimustest ja hinnakirjast.

 (10) Jäätmevedaja esitab korraldatud jäätmeveoga liitunud jäätmevaldajale arve igakuiselt või harvema veo korral vastavalt veo sagedusele.

 (11) Jäätmevaldaja on kohustatud jäätmevedajale tasuma teenustasu vastavalt jäätmekäitluslepingus sätestatud teenustasude ning jäätmevaldajale arveldusperioodil osutatud teenuste alusel esitatud arvele.

 (12) Jäätmevedajal on õigus esitada miinimumpaketi alusel (80 l konteineri tühjendus sagedusega §13 lõige 1 järgi) arved jäätmevaldajatele, kes on kohustatud liituma, kuid pole sõlminud lepingut ega saavutanud kokkulepet jäätmeveo tingimuste kohta ning ei ole saanud vabastust.

 (13) Juhul kui korraldatud jäätmeveoga liitunud isik pole jäätmeveo toimumise ajaks kogumismahutit nõuetekohaselt paigaldanud, on jäätmevedajal õigus nõuda jäätmeveo teenustasu suuruses, millist ta võiks nõuda kogumismahuti tegeliku tühjendamise korral.

§ 19.  Riigihange korraldatud jäätmeveo teenuste kontsessiooni andmiseks

 (1) Korraldatud jäätmeveo teenuse osutaja leidmiseks korraldab Saarde Vallavalitsus teenuste kontsessiooni riigihanke, juhindudes jäätmeseaduse § 67, riigihangete seadusest ning Saarde valla riigihangete korraldamise korras (Saarde Vallavolikogu 09.04.2008 määrus nr 11) sätestatust.
[RT IV, 09.06.2016, 4 - jõust. 12.06.2016]

 (2) Vallavalitsus annab teenuste kontsessiooni korraldatud jäätmeveoks ja sõlmib riigihanke tulemusena edukaks tunnistatud ettevõtjaga korraldatud jäätmeveo teenuste kontsessiooni lepingu kuni viieks aastaks.

 (3) Korraldatud jäätmeveo teenuste kontsessiooni riigihanke tulemusena valitud jäätmevedajast, jäätmeveo teenustasudest ning korraldatud jäätmeveo olulistest tingimustest teavitab vallavalitsus avalikkust kohaliku ajalehe „Saarde Sõnumid“ ning valla veebilehe kaudu.

 (4) Korraldatud jäätmeveo rakendamine algab pärast korraldatud jäätmeveo teenuste kontsessiooni riigihanke tulemuste kinnitamist ning edukaks tunnistatud teenuse osutajale Keskkonnaameti poolt korraldatud jäätmeveoks jäätmeloa väljastamist.

 (5) [Kehtetu - RT IV, 09.06.2016, 4 - jõust. 12.06.2016]

5. peatükk KORRALDATUD JÄÄTMEVEOGA HÕLMAMATA JÄÄTMETE KÄITLEMISE NÕUDED 

§ 20.  Ohtlikud jäätmed

 (1) Ohtlikud jäätmed tuleb koguda ülejäänud jäätmetest eraldi, vältides erinevat liiki ohtlike jäätmete segunemist omavahel või teiste jäätmeliikidega.

 (2) Kodumajapidamises tekkinud ohtlikud jäätmed peab jäätmevaldaja viima jäätmete kogumispunkti, andma üle ohtlike jäätmete kogumisringi raames või vastavat litsentsi omavale isikule.

 (3) Kodumajapidamises tekkinud ohtlikke jäätmeid saab ära anda ohtlike jäätmete konteinerisse Muru tn 4 Kilingi-Nõmmes ning Paikre prügilasse ja sorteerimisjaama.

 (4) Ohtlike jäätmete valdaja vastutab nende ohutu hoidmise ja üleandmise eest kuni jäätmete üleandmiseni jäätmekäitlejale. Valdaja peab tõkestama kõrvaliste isikute ligipääsu nendele jäätmetele.

 (5) Vedelaid ohtlikke jäätmeid peab säilitama kindlalt suletavate mahutites, mis välistab nende sattumise atmosfääri, veekogudesse, maapinnale või kanalisatsiooni.

 (6) Juriidilised isikud korraldavad ohtlike jäätmete kogumise ise ning on kohustatud tekkinud ohtlikud jäätmed üle andma otse ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale ettevõttele.

 (7) Juriidiline isik on kohustatud pidama arvestust oma tegevuses tekkinud ohtlike jäätmete täpse koostise ja koguste kohta ning märgistama tekkinud ohtlikud jäätmed või nende pakendid vastavalt keskkonnaministri määrusega kehtestatud korrale.

 (8) Ohtlike jäätmete üleandmisel vastavat litsentsi omavale ettevõttele peab juriidiline isik vormistama igakordselt nõuetekohase saatekirja ohtlike jäätmete üleandmise kohta.

 (9) Ohtlike jäätmete kogumist, vedu ja edasist käitlemist tohib korraldada ainult ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omav ettevõte.

§ 21.  Probleemtooted

 (1) Probleemtooted tuleb koguda ülejäänuid jäätmetest eraldi. Nende paigutamine olmejäätmekonteinerisse on keelatud. Probleemtooted tuleb viia või tellida nende äraviimine jäätmekäitluskohta.

 (2) Patareide ja väikeste akude kogumiseks on vastavalt tähistatud kogumiskastid kauplustes, asutustes jm, neid saab ära anda ka elektri- ja elektroonikaromude ja ohtlike jäätmete konteinerisse.

 (3) Elektri- ja elektroonikaromud, sh külmikud, pesumasinad, arvutid, telerid, tööriistad jmt saab anda elektri- ja elektroonikaseadmete turustajale tagastamiskohta või tuua elektri- ja elektroonikaromude konteinerisse Pärnu tn 37 Kilingi-Nõmmes ja Tali küla keskuses.

 (4) Romusõidukid, kasutatud osad ja vanarehvid tuleb üle anda vastavasse kogumiskohta või lammutuskotta.

 (5) Rehvikonteiner asub Muru tn 4 ja rehve võetakse vastu ka autoremonditöökodades.

 (6) Metallijäätmed tuleb üle anda vastavat jäätmeluba omavale isikule või toimetada vastavasse kogumiskohta.

 (7) Põllumajandusplasti (silopallikile, silokattekile, kiletunnel, kattevõrk ja plastnöör) tagasivõtmist korraldab plasti tootja jäätmejaamades (sh Paikre prügila ja sorteerimisjaam, Viljandi jäätmejaam) ja põllumajandustootjate juurest.

 (8) [Kehtetu - RT IV, 09.06.2016, 4 - jõust. 12.06.2016]

§ 22.  Biojäätmete kompostimine

 (1) Majapidamises ja ettevõtluse käigus tekkivad biojäätmed tuleb eraldi koguda ja viia vastava jäätmeloaga jäätmekäitluskohta või kompostida. Aia- ja pargijäätmeid võib kompostida lahtiselt aunas.

 (2) Kompostimisnõud ja -aunad peavad asuma naaberkinnistust vähemalt 3 meetri kaugusel, kui naabrid ei lepi kokku teisiti. Lahtise kompostiauna paiknemine krundil peab vastama veekaitse nõuetele. Kompostitavat materjali peab paigutama ja käitlema tervisele ja ümbruskonnale kahjutult ning viisil, mis ei põhjusta kahjurite ega haisu teket

 (3) Biolagunevaid toidu- ja köögijäätmeid võib kompostida selleks ettenähtud kohtades oma kinnistul aias või aiamaal, jälgides eeskirja, või panna selleks ettenähtud kompostrisse (kinnine kompostikast või tööstuslikult valmistatud komposter). Kompostimiskoha ja kompostri puudumisel võib köögijäätmed panna segaolmejäätmete konteinerisse, kui need ei sisalda vedelaid jäätmeid ja on prügikotis. Biolagunevate köögijäätmete lahtiselt kallamine segaolmejäätmete kogumismahutisse on keelatud.

 (4) Kui kasutatakse kompostrit, siis vastutab nende sisude segamise ja tühjendamise eest elamu valdaja.

 (5) Haljasalade, parkide ja kalmistute hooldamisel tekkinud biolagunevad haljastusjäätmed tuleb kompostimiseks üle anda vastava jäätmeloaga jäätmekäitluskohta või kompostida selleks tehniliselt ettevalmistatud ja omavalitsusega kooskõlastatud väljakutel. Kompostimisplats haljastusjäätmete kompostimiseks asub Marana külas Heitvete puhastusseade kinnistul. Aiajäätmete viimine kompostimisplatsile tuleb kooskõlastada Saarde Kommunaal OÜ-ga.

 (6) Keelatud on kompostida jäätmeid, mis kahjustavad komposti või muudavad selle kasutamiskõlbmatuks.

 (7) Puidu töötlemise ja mööbli tootmise jäätmeid, sh saepuru, puukoor, laastud, pinnud jm kogutakse eraldi ja taaskasutatakse energia tootmiseks, kompostitakse, kasutatakse multšiks või taaskasutatakse muul moel.
[RT IV, 09.06.2016, 4 - jõust. 12.06.2016]

§ 23.  Jäätmete põletamine

 (1) Lahtises tules võib oma kinnistu või krundi piires tuleohutusnõudeid järgides põletada põllumajandus- ja metsandustegevuse, aiakoristuse ning haljastusjäätmeid (taimeosad, oksad, risu), immutamata puitu ja kiletamata paberit. Muude jäätmete põletamine on keelatud.

 (2) Lõke peab paiknema vähemalt 15 m kaugusel mis tahes ehitisest või põlevmaterjali lahtisest hoiukohast ja vähemalt 20 m kaugusel metsast. Pärast lõkke kustumist tuleb põlemisjäägid kustutada veega ülevalamise või mulla või liivaga katmise teel. Tuleohtlikul ajal on metsa ja muu taimestikuga kaetud alal ja turbapinnasel keelatud igasugune jäätmete põletamine. Kulupõletamine on aasta ringi keelatud. Tuleohtliku aja alguse ja lõpu määrab igal aastal Päästeamet.

 (3) Küttekolletes võib põletada immutamata ja värvimata puitu ning kiletamata paberit ja pappi.

 (4) Saarde valla tiheasustusega aladel võib aia- ja haljastusjäätmeid põletada vaid tuleohutul ajal.

§ 24.  Reovee ja setete käitlus

 (1) Reovee puhastamine ja setete käitlemine toimub vastavalt ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavadele.

 (2) Kogumiskaevusid ja püüdureid tühjendatakse vastavalt vajadusele. Kogumiskaevu, sh välikäimla omanik peab tagama selle korrasoleku, vettpidavuse ja õigeaegse tühjendamise.

 (3) Reovesi ja kogumiskaevude setted tuleb anda käitlemiseks üle vastavat luba omavale käitlusettevõttele. Reovee käitluskoht ja purgimissõlm Saarde vallas on Heitvete puhastusseade kinnistul Marana külas.

 (4) Reovett ja kogumiskaevude setteid võib käitluskohta vedada vastavat jäätmeluba omav ettevõte. Saarde vallas on see õigus Saarde Kommunaal OÜ-l.

 (5) Kogumis- ja settekaevude, biotiikide ja septiku setted töödeldakse reoveepuhastis, kasutades nõuetekohast tehnoloogiat.
[RT IV, 09.06.2016, 4 - jõust. 12.06.2016]

 (6) Puhastamata reovett ei või juhtida veekogudesse. Käitlemata reovee- ja septikusette ning käimlajäätmete põldudele laotamine on keelatud. Kuivkäimla sisu tohib hajaasustusega alal kaevata oma kinnistul maasse hilissügisel. Sõnnikut tohib laotada sulanud maale. Säilitamisel peab sõnnik olema kompostitud ning kaetud mulla vm kattega.

§ 25.  Pakendid ja pakendijäätmed

 (1) Pakendite ja pakendijäätmete kogumise, veo vastuvõtupunktist käitluskohta ning taaskasutamise korraldavad pakendiettevõtjad või nende volitusel taaskasutusorganisatsioon.

 (2) Tagatisrahaga koormatud pakendid võetakse vastu müügikohtades või nende läheduses.

 (3) Taaskasutusorganisatsioon paigutab pakendite ja pakendijäätmete, v.a tagatisrahaga pakendid, avalikult kasutatavad konteinerid selliselt, et oleks tagatud pakendiseaduses sätestatud pakendite kogumisvõrgustiku tihedus: Kilingi-Nõmme linnas tihedusega vähemalt 1 punkt 1000 meetri kaugusel, valla hajaasustusaladel vähemalt 1 konteiner iga 500 elaniku kohta. Vastavalt valla jäätmekavale tuleb pakendikonteiner paigaldada igasse üle 50 elanikuga asulasse. Konteinerite asukohad ja paigaldamistingimused kooskõlastab taaskasutusorganisatsioon vallavalitsusega. Konteinerite asukohad on käesoleva eeskirja lisas 1.

 (4) Pakendite kogumismahutitel peab olema kasutajale nähtavas kohas, selgelt loetavalt pakendijäätmete sorteerimisjuhend ja pakendimahuti valdaja või seda teenindava jäätmekäitleja nimi ja telefoninumber.

 (5) Pakendid ja pakendijäätmed peavad vastama taaskasutusorganisatsiooni kehtestatud nõuetele, olema tühjad ja liigiti sorditud. Pakendimaterjali liigid on klaas, plastik, paber ja kartong, metall, puit. Võimalusel kogutakse eri konteineritesse vähemalt 1)paber- ja kartong, 2) klaas, 3) segapakend. Kui pakendikonteinereid eri liiki pakendijäätmetele pole paigaldatud, võib kõik koguda ühte konteinerisse. Pakendijäätmed tuleb konteinerisse panna kas lahtiselt või soovitavalt läbipaistvasse kotti pakendatult.

 (6) Taaskasutusorganisatsioon peab tagama, et pakendite kogumiskohas oleks tagatud kõikide pakendimaterjali liikide kogumise võimalus.

§ 26.  Loomsed jäätmed

 (1) Loomsete jäätmete käitlemise aluseks on veterinaarkorralduse seadus, jahiseadus, loomatauditõrje seadus ja neist tulenevad õigusaktid.

 (2) Loomsed jäätmed tuleb käitlemiseks üle anda Toidu- ja Veterinaarameti poolt tunnustatud loomsete jäätmete käitlusettevõttele. Loomsete jäätmete matmine on keelatud. Oma kinnistul või krundil võib matta üksikuid lemmikloomi.

§ 27.  Tervishoiu- ja veterinaarjäätmete käitlemine

 (1) Tervishoiu riskijäätmed käesoleva eeskirja tähenduses on tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutamisel tekkinud jäätmed, millega vahetu kontakti puhul on bioloogilistest ohuteguritest tingituna nakatumise risk ja mida peab nakkuse vältimiseks koguma ja kõrvaldama erinõuete kohaselt. Tervishoiu riskijäätmete hulka kuuluvad bioloogilised ja nakkusohtlikud jäätmed.

 (2) Tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutaja peab bioloogilised jäätmed nagu operatsiooni käigus tekkinud amputeeritud kehaosad, organid, koeproovid, platsenta jne kohe pärast tekkimist pakendama kindlalt suletud ja vastavalt tähistatud punasesse jäätmekotti ning toimetama tekkekohast jäätmehoidlasse, kus neid hoitakse teistest jäätmetest eraldi sügavkülmikus temperatuuril alla -20°C. Bioloogilised jäätmed kõrvaldatakse ainult volitatud jäätmekäitleja kaudu.

 (3) Nakkusohtlikud jäätmed nagu verega või muude potentsiaalselt nakkusohtlike kehavedelikega saastunud meditsiinitarbed, ühekordsed esemed, muud nakkusohtlikud jäätmed tuleb kohe pärast tekkimist paigutada vastavalt tähistatud jäätmekotti. Nakkusohtlike jäätmete kogumiseks tuleb kasutada jäätmekotte, millised on heaks kiitnud nakkusohtlikke jäätmeid kahjutustamisele vastu võttev käitleja.

 (4) Diagnostika- ja raviprotsessis kasutatud teravad ja torkivad esemed nagu süstlanõelad, skalpelliterad, ampullikillud jne tuleb koguda läbitorkekindlast materjalist vastavalt tähistatud ning kindlalt suletavasse kanistrisse või muusse nõusse, millel on markeering „Teravad ja torkivad jäätmed. Suur vigastuse oht!”.

 (5) Plastikkotte, mis sisaldavad nakkusohtlikke ja bioloogilisi jäätmeid, tuleb hoida jäätmevaldaja juures piisava suurusega sobivas lukustatavas hoiuruumis. Hoiuruum peab olema jahe ja ventileeritud, kergesti puhastatavatest materjalidest seinte ja põrandatega.

 (6) Kogutud nakkusohtlikud jäätmed tuleb kahjutustamiseks ja kõrvaldamiseks üle anda vastavat litsentsi ja jäätmeluba omavale käitlusettevõttele.

 (7) Erikäitlust vajavate jäätmete hulka mittekuuluvad ohtlikud jäätmed nagu kemikaalide, ravimi- ja elavhõbedajäätmed, tuleb koguda eraldi ja anda üle ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale isikule.

 (8) Olmejäätmed ja taaskasutatavad jäätmed tuleb koguda ja üle anda vastavat luba omavale isikule, järgides käesoleva eeskirjaga kehtestatud nõudeid.

 (9) Tervishoiu- ja veterinaarasutused peavad välja töötama asutusesisesed juhised jäätmete liigiti kogumiseks ja edasiseks käitlemiseks. Personal, kes vastutab jäätmete liigiti kogumise ja edasisse käitlusse suunamise eest, peab saama vajaliku informatsiooni ja/või koolituse, kuidas neid juhiseid järgida.

§ 28.  Ehitus- ja lammutusjäätmete käitlemine

 (1) Ehitus- ja lammutusjäätmete hulka kuuluvad pinnas ning puidu, metalli, betooni, telliste, ehituskivide, klaasi ja muude ehitusmaterjalide jäätmed (sh asbesti ja teisi ohtlikke jäätmeid sisaldavad materjalid).

 (2) Ehitus- ja lammutusjäätmete paigutamine segaolmejäätmete konteinerisse on keelatud. Jäätmeid tuleb tekkekohas liigiti koguda, eraldi ohtlikud jäätmed, vanapaber ja papp, puidujäätmed, metallijäätmed, püsijäätmed (kivid, krohv, betoon, kips jne), plastijäätmed (sh kile).

 (3) Ohtlikud ehitusjäätmed, nagu asbesti sisaldavad eterniit ja isolatsioonimaterjalid, värvi-, laki- liimi- ja vaigujäätmed, tõrvapapp jm tõrva sisaldavad jäätmed tuleb koguda liikide kaupa eraldi kinnistesse mahutitesse. Ohtlikud jäätmed ja saastunud pinnas tuleb käitlemiseks üle anda ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale isikule.

 (4) Eraldi kogutud ehitus- ja lammutusjäätmeid on lubatud tekkekohas taaskasutada või kõrvaldada vastavalt keskkonnaministri määrusega kehtestatud taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise nõuetele teatud liiki ja teatud koguses tavajäätmete kohta, mille vastava käitlemise korral pole jäätmeloa omamine kohustuslik.

 (5) Ehitus- ja lammutusjäätmed, mida ei taaskasutata või kõrvaldata tekkekohas, tuleb käitlemiseks üle anda vastavat õigust omavale isikule.

 (6) Ehituse ja lammutuse ajal, ehitusjäätmete kogumisel, jäätmeveokile laadimisel ja veol tuleb vältida tolmu ja jäätmete levikut, sh asbestikiu ja -tolmu sattumist keskkonda ning pinnase levikut veoki rataste abil teedele ja tänavatele.

 (7) Ehitus- ja lammutustegevuse käigus tekkivate jäätmete käitlemine tuleb kooskõlastada vallavalitsusega, juhindudes valla ehitusmäärusest ja alljärgnevast:
 1) Jäätmekava on ehitusjäätmete käitlust kirjeldav dokument, milles esitatakse tekkivate jäätmete prognoositav maht ja liigiline koosseis kehtiva jäätmenimistu järgi, pinnasetööde mahtude bilanss, jäätmete kogumismahutite tüüpide ja paiknemise kirjeldus ehitusplatsil ning tegevusjuhised tekkinud jäätmete liigiti kogumise, taaskasutamise ja edasise käitlusesse suunamise kohta.
 2) Jäätmeõiend on dokument, kus enne ehitustegevuse algust näidatakse prognoositav jäätmete kogus liigiti ning ehitustööde lõppedes näidatakse tööde käigus tekkinud jäätmete kogused liigiti ja nende käitlemine (Lisa 7).
 3) Kui ehitustegevuse käigus tekib jäätmeid üle 10 m3, tuleb ehitise vastuvõtmiseks esitatavatele dokumentidele lisada jäätmeõiend jäätmete käitlemise kohta.
 4) Kui ehitustegevuse käigus tekib jäätmeid üle 100 m3, tuleb ehitusloa taotlemisel lisada loataotlusele jäätmekava.
 5) Ehitise lammutamisel tuleb lammutustegevuse lõpetamisel vormistada jäätmeõiend.

§ 29.  Jäätmekäitluskohtade järelhooldus

  Kilingi-Nõmme suletud prügila järelhooldus toimub vastavalt järelhoolduskavale.

§ 30.  Aruandlus

 (1) Jäätmevaldajal peab olema ülevaade tema valduses olevate jäätmete liigist, hulgast ja päritolust, jäätmekäitluse seisukohast olulistest omadustest ja jäätmetest tulenevast ohust tervisele, keskkonnale või varale.

 (2) Kõik füüsilised ja juriidilised isikud on kohustatud andma teavet jäätmekäitluse üle järelevalvet teostavatele ametnikele käesoleva eeskirja nõuete täitmise kohta.

 (3) Vallas tegutsevad jäätmeluba ja kompleksluba omavad isikud ning jäätmeseaduse § 74 kohaselt registreeritud isikud, samuti ohtlike jäätmete tekitajad, v.a. kodumajapidamised, on kohustatud pidama arvestust oma tegevuses tekkinud, kogutud, hoitud või vaheladustatud, veetud, töödeldud, taaskasutatud ja kõrvaldatud jäätmeliigi, hulga, omaduste ja tekke kohta. Kui jäätmed antakse üle teisele jäätmekäitlejale, tuleb arvestust pidada ka jäätmete sihtkoha, kogumissageduse, veomooduste ning taaskasutamis- ja kõrvaldamistoimingute kohta. Jäätmealase arvestuse algdokumente ja nende alusel koostatud koondandmeid tuleb säilitada vähemalt viis aastat ning esitada need jäätmekäitluse üle järelevalvet teostavale ametnikule viimase nõudmisel.

6. peatükk JÄRELEVALVE JA VASTUTUS 

§ 31.  Järelevalve

  Järelevalvet käesoleva jäätmehoolduseeskirja täitmise üle Saarde valla haldusterritooriumil teostavad Saarde Vallavalitsuse poolt määratud ametiisikud jäätmeseaduses, pakendiseaduses ja keskkonnajärelevalve seaduses sätestatud korras.

§ 32.  Vastutus

 (1) Eeskirja nõuete rikkumise eest karistatakse jäätmeseaduse §-de 120–12611 ja pakendiseaduse § de 29–31 alusel.

 (2) Ebaseaduslikult keskkonda viidud jäätmete kõrvaldamine ja nendest põhjustatud keskkonnareostuse likvideerimine toimub vastavalt jäätmeseadusele. Ebaseaduslikult keskkonda viidud jäätmeid käitleb ja nendest põhjustatud saastuse likvideerimise korraldab saastaja omal kulul.

7. peatükk RAKENDUSSÄTTED 

§ 33.  Õigusaktide kehtetuks tunnistamine

  [Käesolevast tekstist välja jäetud]

§ 34.  Määruse jõustumine

  Määrus jõustub kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.
 

Lisa 1  Taaskasutatavate ja ohtlike jäätmete avalike kogumismahutite ning biolagunevate haljastusjäätmete kompostimise asukohad.

Lisa 2 Taotlus korraldatud jäätmeveoga perioodiliselt mitteliitumiseks.

Lisa 3 Taotlus korraldatud jäätmeveoga erandkorras mitteliitunuks lugemiseks.

Lisa 4 Kinnitus korraldatud jäätmeveoga erandkorras mitteliitunuks loetud kinnistu mittekasutamise kohta.

Lisa 5 Taotlus jäätmemahuti tühjendamise sageduse muutmiseks.

Lisa 6 Taotlus ühise jäätmemahuti kasutamiseks.

Lisa 7 Jäätmeõiend