Vinni valla finantsjuhtimise kord
Vastu võetud 30.08.2018 nr 15
Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 35 lõike 1, kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse § 5 lg 1, 6 ja 7, § 21 lg 1 ja § 28 lg 31 ning Vinni valla põhimääruse § 54 lg 4 § 55 lg 6 alusel.
1. peatükk ÜLDSÄTTED
§ 1. Määruse reguleerimisala
(1) Vinni valla finantsjuhtimise kord (edaspidi kord) sätestab Vinni vallas kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse (edaspidi KOFS) täitmise korraldamise tingimused ja korra.
(2) Korraga reguleeritakse:
1) Vinni valla eelarve (edaspidi eelarve) liigendamise põhimõtted;
2) eelarve ja Vinni valla lisaeelarve (edaspidi lisaeelarve) eelnõu koostamise, eelnõu Vinni Vallavolikogus (edaspidi vallavolikogu) menetlemise ning eelnõu avalikustamise nõuded;
3) nõuded eelarve ja lisaeelarve vastuvõtmiseks ja avalikustamiseks;
4) reeglid eelarvest väljaminekute tegemiseks, kui eelarve on eelarveaasta alguseks vastu võtmata;
5) eelarve täitmise reeglid, sh eelarve täitmise tulude kavandatust väiksema laekumise korral eelarves ettenähtud väljaminekute tegemise piiramise tingimused, ulatus ja ajaline kestus;
6) tingimused ja nõuded eelarve reservfondi kasutamiseks;
7) Vinni valla majandusaasta aruande koostamise, aruande vallavolikogus menetlemise reeglid ning majandusaasta aruande kinnitamise ja avalikustamise nõuded;
8) finantsdistsipliini tagamise üldised nõuded.
(3) Vinni valla raamatupidamisarvestuse tingimused ja kord kehtestatakse raamatupidamise sise-eeskirjas, mille kinnitab Vinni vallavanem käskkirjaga.
§ 2. Määruse kohaldumisala
Vinni valla finantsjuhtimise üldised nõuded tulenevad KOFSist ja teistest kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimist reguleerivatest riiklikest õigusaktidest. Määrust kohaldatakse eelarvest raha taotlemisele ning eelarvest eraldatud raha jaotamisele, kasutamisele, aruandlusele ja kontrollimisele juhul, kui seadusest või muust õigusaktist või välisabist rahastatava projekti kohta kehtivatest reeglitest ei tulene teistsugust regulatsiooni.
§ 3. Mõisted
(1) Korras kasutatakse mõisteid KOFSi ja raamatupidamisseaduse ning nende alusel antud õigusaktide tähenduses.
(2) Lisaks kasutatakse käesolevas määruses mõisteid järgmises tähenduses:
1) ametiasutus – Vinni valla asutus, mida finantseeritakse valla eelarvest ning mille ülesandeks on avaliku võimu teostamine;
2) ametiasutuse hallatav asutus – vallavolikogu poolt teenuste osutamiseks moodustatud asutus, mis ei teosta avalikku võimu;
3) asutus – ametiasutus ja ametiasutuse hallatavad asutused koos;
§ 4. Eelarveaasta
(1) Eelarveaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril.
(2) Eelarve kinnitatakse üheks eelarveaastaks.
2. peatükk EELARVE JA SELLE LIIGENDAMISE PÕHIMÕTTED
§ 5. Eelarve tekkepõhisus
Eelarve koostatakse tekkepõhiselt. Tekkepõhises eelarves kajastatakse tehingud vastavalt nende toimumisele, sõltumata sellest, millal nende eest raha laekub või välja makstakse.
§ 6. Eelarve ülesehitus
Eelarve osad on:
1) põhitegevuse tulud;
2) põhitegevuse kulud;
3) investeerimistegevus;
4) finantseerimistegevus;
5) likviidsete varade muutus.
§ 7. Eelarve liigendus ja detailsus
(1) Põhitegevuse tulude eelarveosas jaotatakse tulud majandusliku sisu järgi:
1) maksutulud, s.h füüsilise isiku tulumaks ja maamaks;
2) tulud kaupade ja teenuste müügist;
3) saadavad toetused tegevuskuludeks, sh tasandusfond ja toetusfond;
4) muud saadud toetused tegevuskuludeks;
5) muud tegevustulud
(2) Põhitegevuse tulude eelarveosas võib planeerida ja kogusummas arvesse võtta tuludega seotud nõuete ja kohustuste muutusi, kui prognoositakse nende olulist mõju likviidsete varade muutuse eelarveosas kajastatavale raha ja pangasaldode muutusele.
(3) Põhitegevuse kulude eelarveosas jaotatakse kulud majandusliku sisu järgi:
1) antavad toetused tegevuskuludeks;
2) muud tegevuskulud, sh tööjõukulud, majandamiskulud, muud kulud.
(4) Põhitegevuse kulude eelarveosas võib planeerida ja kogusummas arvesse võtta kuludega seotud nõuete ja kohustuste muutusi, kui prognoositakse nende olulist mõju likviidsete varade muutuse eelarveosas kajastatavale raha ja pangasaldode muutusele.
(5) Investeerimistegevuse eelarveosa jaotatakse majandusliku sisu järgi:
1) põhivara soetus;
2) põhivara müük;
3) põhivara soetuseks saadav sihtfinantseerimine;
4) põhivara soetuseks antav sihtfinantseerimine;
5) osaluste soetus;
6) osaluste müük;
7) muude aktsiate ja osade soetus;
8) muude aktsiate ja osade müük;
9) antavad laenud;
10) tagasilaekuvad laenud;
11) finantstulud ja finantskulud.
(6) Käesoleva paragrahvi lõike 5 punktides 2, 6 ja 8 nimetatud müügid planeeritakse müügist saadava tuluna, mitte müügist saadava kasumi või kahjumina.
(7) Finantseerimistegevus jaotatakse majandusliku sisu järgi järgmisteks liikideks:
1) kohustuste võtmine;
2) kohustuste tasumine.
(8) Likviidsete varade muutuse eelarveosa arvestatakse koondsummana, mis koosneb:
1) raha ja pangakontode saldo muutus;
2) rahaturu- ja intressifondide aktsiate või osakute saldo muutus;
3) soetatud võlakirjade saldo muutus.
(9) Vallavolikogu liigendab eelarve põhitegevuse kulud tegevusalade ja vallaasutuste lõikes.
(10) Vallavalitsus kinnitab hallatavate asutuste ja ametiasutuse alaeelarved tegevusalade kaupa vastavalt tegevusvaldkonnale järgmiste kululiikidena:
1) materiaalsete ja immateriaalsete varade soetamine;
2) eraldised;
3) tegevuskulud;
4) personalikulud;
5) majandamiskulud;
6) muud kulud.
(11) Valla raamatupidamises toimub tulude ja kulude arvestus vastavalt Rahandusministri 11.12.2003 määrusega nr 105 „Avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhendis“ kinnitatud kontoplaanile.
3. peatükk EELARVE JA LISAEELARVE KOOSTAMINE, MENETLEMINE, VASTUVÕTMINE JA AVALIKUSTAMINE
1. jagu Eelarve koostamine
§ 8. Eelarve koostamise põhimõtted ja alused
(1) Eelarve koostatakse, lähtudes Vinni valla arengukavas sätestatud eesmärkidest, Vinni valla eelarvestrateegia põhimõtetest, õigusaktidega Vinni vallale pandud ning õigusaktide või lepingutega Vinni vallale võetud kohustustest ning avalikust huvist.
(2) Avalikust huvist tulenev eelarveosa planeeritakse Vinni valla elanikke eelarve koostamise menetlusse kaasates. Huvitatud isikute eelarve eelnõu koostamisse kaasamisega antakse kohaliku kogukonna liikmetele võimalus eelarve koostamisel eelarves selleks määratud summa osas kaasa rääkida, tehes ettepanekuid valla elu edendamiseks ja osaleda hääletamisel parimate ettepanekute väljaselgitamiseks. Eesmärgiks on vallakodanike kaasamine eelarve prioriteetide seadmisesse ning teadlikkuse tõstmine valla finantsjuhtimisest ja eelarve koostamise alustest.
(3) Eelarvesse planeeritakse reservfond ettenägematute väljaminekute tegemiseks. Reservfond moodustab vähemalt 0,5% valla iga aastase põhitegevuse tulude eelarve kogusummast.
(4) Eelarve eelnõu koostamist koordineerib ametiasutus, kes koostab ametiasutusele teada olevate ning talle esitatud andmete alusel eelarve eelnõu.
(5) Eelarve eelnõu koostamine algab eelarve eelnõu koostamise ajakava ja vajadusel eelarves arengudokumentidest tulenevalt valdkondlike alaeelarvete piirsummade, eelarve koostamise tingimuste ning vormide kehtestamise ning kogukonda eelarve eelnõu menetlusse kaasamise algatamisega.
(6) Eelarve eelnõu koostamise ajakava, tingimused, piirsummad, kaasava eelarve summa ja vormid kehtestab ametiasutuse finantsjuhi ettepanekul vallavalitsus hiljemalt 1. septembriks. Eelarve eelnõu selle osa, mille koostamisse kaasatakse ka kogukond, koostamise algatamisest ning menetluse põhimõtetest tuleb teavitada hiljemalt 1. oktoobril. Eelarve eelnõu menetlus kogukonna kaasamisel toimub käesoleva korra 3. peatüki 2. jaos sätestatud korras.
(7) Hiljemalt 1. oktoobriks võivad eelarvesse raha planeerimiseks esitada taotlusi füüsilised ja juriidilised isikud, kellel on õigus saada eelarvest hüvitist või toetust või nõuda kulude katmist seaduse, seaduse alusel antud õigusakti või Vinni valla sisepädevusest tulenevalt antud vallavolikogu otsuse alusel. Taotlus eelarvesse raha planeerimiseks esitatakse ametiasutuse struktuuriüksuse (teenistuse) kaudu, kelle pädevuses on tegevusvaldkonna, milles taotleja tegutseb, koordineerimine, kui seaduse või muu õigusaktiga ei ole sätestatud teisiti. Kui taotleja ei tegutse ühegi ametiasutuse struktuuriüksuse pädevuses olevas tegevusvaldkonnas või ta ei oska struktuuriüksust valida, esitatakse taotlus ametiasutusele. Taotlus peab sisaldama taotlevat rahasummat ja selgitust selle suuruse ja kasutamise otstarbe kohta.
(8) Eelarve eelnõu koostamiseks esitavad ametiasutuse struktuuriüksused ning ametiasutuse hallatavad asutused taotluse vastava tegevusvaldkonnaga seotud alaeelarve kavandamiseks. Koos eelarvesse raha kavandamise ettepanekuga esitatakse ka seletuskiri, milles märgitakse põhjendused eelarvesse taotletud rahasummade suuruse ja kasutamise otstarbe kohta. Seletuskirjas märgitakse eelarve eelnõu koostamise alusandmed (nt laste, klasside, päevade, hoolealuste, koosseisuüksuste arv) ja kulude arvestus, tuues eraldi välja arvestused ja selgitused lisanduvatele kuludele, mis on seotud uute objektide kasutusele võtmise või muudatustega õigusaktides. Samuti esitatakse ülevaade kavandatavaks eelarvesaastaks lõppenud erinevate kulude (projektid, üritused, uute ruumide sisustamine jne) mahu ja sisu kohta.
(9) Ametiasutuse finantsteenistus koostab ametiasutuse struktuuriüksustelt ja asutustelt laekunud taotlustest koondi.
(10) Eelarvesse raha kavandamise taotlusi menetletakse arutelude vormis koondi alusel. Arutelus osalevad vallavanem, finantsteenistuse ametnikud ning ametiasutuse struktuuriüksuse juht või valdkonda koordineeriv ametnik. Ametiasutuse hallatavate asutuste eelarvete eelnõu arutelus osaleb ka vastava asutuse juht või asutuse eelarve koostanud töötaja.
§ 9. Eelarve eelnõu ja seletuskirja koostamine
(1) Eelarve esialgse eelnõu koostab ametiasutuse finantsteenistus ning esitab selle vallavalitsusele hiljemalt 15. oktoobriks. Vallavalitsus arutab eelnõu vallavalitsuse istungil ning annab finantsteenistusele edasised suunised eelnõu muutmiseks.
(2) Eelarve eelnõule lisatakse seletuskiri, milles märgitakse:
1) KOFSis § 22 lõikes 2 sätestatu;
2) tabelite või graafikute kujul ülevaade eelarve põhinäitajatest;
3) eelarveaastasse planeeritud uued algatused koos maksumustega.
2. jagu Kogukondliku kokkuleppe alusel eelarve osa koostamine
§ 10. Kogukondliku kokkuleppe alusel eelarvesse kulude planeerimise põhimõtted
(1) Kogukonda eelarve koostamise kaasamisse eesmärk on eelarvesse sellisteks kuludeks raha planeerimine, mis eelarveaastal enim teenib kogukonna huve.
(2) Kogukonda kaasavas eelarvemenetluses planeeritakse eelarvesse raha selliste objektide rajamiseks või parendamisek, mis pakuvad avalikku hüve ja on vallas avalikus kasutuses. Kaasava eelarve menetluse kaudu eelarvesse planeeritud raha abil rajatud või parendatud objekt ei tohi tekitada valla järgnevate aastate eelarvetele ebamõistlikke kulusid.
(3) Kogukonda kaasava eelarve osa igal eelarveaastal on kuni 0,25 % eelarve põhituludest.
(4) Objekti, mille rajamise või parendamise rahastamise kohta võib teha ettepaneku ja maksimaalne kulu ei või ületada kaasava eelarve summat.
(5) Kogukondliku kokkuleppe alusel koostatava eelarve osa menetluses võivad osaleda kõik Vinni valla arengust huvitatud vähemalt 16 aastased füüsilised isikud, kelle elukoht Eesti rahvastikuregistri alusel on Vinni vallas.
§ 11. Kogukondliku kokkuleppe alusel eelarve planeerimise menetlustoimingud
(1) Kogukonna eelarve eelnõu koostamisse kaasamiseks avaldab ametiasutus infolehes „Koduvalla Sõnumid“ ja valla veebilehel www.vinnivald.ee teate eelarve eelnõu kogukonda kaasava osa menetlemise alustamise, ettepanekute esitamise aja ning ettepanekute menetlemise ja otsustamise asjaolude kohta.
(2) Ettepanekuid eelarvesse kogukonna huvides raha planeerimiseks võivad korra § 10 lõikes 5 nimetatud isikud teha perioodil 1. november – 31.detsember (viimane kuupäev kaasa arvatud).
(3) Ettepanekud (ideed) esitatakse kirjalikult ametiasutuse postiaadressile või e-postiaadressile [email protected] märgusõnaga „Kaasav eelarve“.
(4) Ettepanekute (idee) esitamisel peab olema märgitud:
1) esitaja andmed (nimi, isiku- või registrikood, kontakttelefon või e-posti aadress);
2) ettepaneku nimetus (lühike fraas, mis iseloomustab ettepaneku sisu);
3) ettepaneku eesmärk ja olulisus (lühike kirjeldus, millisele Vinni valla vajadusele ettepanek vastab, millise probleemi lahendab või millise uue võimaluse avab, miks on ettepaneku teostamine eelarvest vajalik ja oluline);
4) idee kirjeldus (lühike kirjeldus, kus ja millal ettepankus toodud idee ellu viiakse, kas ettepanek investeeringu puhul on 12 kuu jooksul teostatav);
5) sihtrühm (lühike kirjeldus, kes saavad probleemi lahendamisest või uue võimaluse avanemisest otsest kasu, hinnanguliselt sihtrühma suurus, vanus ja olulised tunnused);
6) eelarve (idee teostamise hinnanguline maksumus);
7) muu oluline info (lühike kirjeldus sellest, mida oleks idee hindajail oluline teada).
(5) Esitatud ettepanekute hindamiseks ning teostatavuse kohta seisukoha andmiseks moodustab vallavalitsus ajutise komisjoni. Ajutise komisjoni koosseisu kuulub vallavolikogu eelarve-, arengu- ja õiguskomisjoni liikmed ning 2 vallavalitsuse esindajat.
(6) Komisjon analüüsib kõiki esitatud ettepanekuid ja annab idee teostatavuse kohta oma hinnangu ning valib esitatud taotluste alusel välja kuni 10 ideed, mis esitatakse hääletamiseks kogukonnale. Ideede analüüsimise (sõelumise) käigus võib komisjon sarnaseid ideid liita või ideid täiendada. Komisjoni analüüsi tulemused avaldatakse Vinni valla veebilehel hiljemalt 31.jaanuaril.
(7) Komisjoni valitud ideed esitatakse avaliku huvi väljaselgitamiseks kogukonnale. Korra § 10 lõikes 5 nimetatud isik võib hääletada ühe hääletusele esitatud idee poolt. Hääletamine toimub perioodil 01. -28.veebruar.
(8) Hääletamise täpsema korra kehtestab vallavalitsus.
(9) Kogukonna hääletustulemusena reastatakse ideed vastavalt saadud häälte arvule, alustades enim hääli saanud ideest. Eelarve eelnõusse kavandatakse raha paremusjärjestuses enim hääli saanud ideest alustades, mille eeldatav maksumus kokku ei ületa kaasava eelarve summat, kuni olukorrani, kus paremusjärjekorras järgmist ideed ei ole võimalik enam täies ulatuses rahastada. Kui lõpphääletusel saavad mitu ideed, mille kogumaksumus ei ületa kaasava eelarve summat, ühepalju hääli, siis komisjon otsustab objekti rahastamise liisu heitmise teel. Juhul, kui leitakse idee esitaja poolt lisarahastus, siis võib komisjon otsustada rahastamise ka objektile, mis esimesena oleks jäänud rahastamata. Hääletustulemusena selgunud objektid edastab komisjon finantsteenistusele, kes viib objektide jaotuse sisse eelarve eelnõusse ja seletuskirja.
3. jagu Eelarve eelnõu menetlemine, vastuvõtmine ja avalikustamine
§ 12. Eelarve vallavolikogule esitamine ja eelnõu avalikustamine
(1) Vallavalitsuse heaks kiidetud eelarve eelnõu koos seletuskirjaga esitletakse hiljemalt üks kuu enne eelseisva eelarveaasta algust vallavolikogule.
(2) Vallavolikogu esimees edastab eelarve eelnõu menetlemiseks vallavolikogu alatistele komisjonidele.
(3) Eelarve vastuvõtmiseks korraldatakse vallavolikogus vähemalt kaks lugemist. Pärast esimest lugemist avalikustab ametiasutus eelarve koos seletuskirjaga ning ettepanekute esitamise tähtajaga veebilehel.
§ 13. Eelarve eelnõu muutmiseks ettepanekute tegemine
(1) Pärast esimest lugemist ja eelarve eelnõu avalikustamist on vallavolikogu alalistel komisjonidel ning isikutel õigus esitada eelarve eelnõusse muudatuste tegemiseks ettepanekuid.
(2) Eelarve eelnõu muutmise ettepanekutele, mis tingib ettenähtud tulude või kulude vähendamise, suurendamise või ümberpaigutamise, lisatakse algatajapõhjendused ja arvutused kavandatavate muudatustega kaasnevate väljaminekute ja nende katteallikate kohta. Püsiva iseloomuga väljaminekute korral kirjeldatakse mõju vähemalt kolmele eelseisvale eelarveaastale.
(3) Muudatusettepanekute alusel koostab ametiasutuse finantsteenistus koondi ning esitab selle vallavalitsusele seisukoha võtmiseks.
(4) Muudatusettepanekute koond koos vallavalitsuse seisukohtadega esitatakse juhtivkomisjonile.
(5) Vallavalitsus võib teha juhtivkomisjonile ettepaneku muudatusettepaneku tagasilükkamiseks juhul, kui see on vormistatud puudulikult, selle mõjusid või katteallikaid ei ole piisavalt selgitatud või see ei ole kooskõlas Vinni valla kehtiva arengukava ja eelarvestrateegiaga. Samuti juhul, kui muudatusettepanekud suurendavad kulude kogusummat, kuid katteallikaid ei ole lisatud või katteallikad ei ole reaalsed.
(6) Muudatusettepaneku koondis on märgitud vallavalitsuse seisukoht ning juhtivkomisjon lisab koondile ka oma seisukohad.
(7) Vallavolikogule esitatakse teiseks lugemiseks muudatusettepanekute koond ning vallavolikogu hääletab teisel lugemisel eelarvesse muudatuste tegemise.
(8) Kui vallavolikogu otsustab eelarve teise lugemise katkestada, võib eelarve eelnõusse kuni teise lugemise lõpetamiseni teha täiendavaid muudatusettepanekuid.
§ 14. Eelarve vastuvõtmine ja avalikustamine
(1) Pärast muudatuste läbihääletamist otsustab vallavolikogu eelarve eelnõu vastuvõtmise või suunamise kolmandale lugemisele.
(2) Eelarve teise ja kolmanda lugemise vahel võib ametiasutuse finantsteenistus täiendada eelarve eelnõu sihtotstarbeliste laekumistega seotud kulu ja tuluga.
(3) Eelarve võetakse vastu poolthäälteenamusega.
(4) Eelarve koos seletuskirjaga avalikustatakse 7 tööpäeva jooksul valla veebilehel. Veebilehel avalikustatakse eelarve menetlemist käsitlevad vallavolikogu istungite ja vallavolikogu komisjonide protokollid. Avalikustamise tagab ametiasutus.
4. jagu Lisaeelarve koostamine, menetlemine, vastuvõtmine ja avalikustamine
§ 15. Lisaeelarve eelnõu koostamine
(1) Eelarveaasta jooksul võib eelarvet muuta lisaeelarvega. Lisaeelarvet ei pea koostama, kui eelarve muutub KOFS § 26 lõikes 4 sätestatud asjaoludest tulenevalt.
(2) Lisaeelarve vajaduse selgitab välja ning lisaeelarve eelnõu koostab ametiasutuse finantsteenistus, lähtudes KOFSiga lisaeelarvele sätestatud nõuetest. Lisaeelarve eelnõule lisatakse seletuskiri, milles märgitakse põhjendus lisaeelarve vajaduse ning lisaeelarve jaotuse kohta.
(3) Eelarve tulude alalaekumise korral on vallavalitsusel õigus piirata eelarves ettenähtud väljaminekute tegemist ning vajadusel esitada vallavolikogule negatiivne lisaeelarve.
(4) Lisaeelarve eelnõu peab enne vallavolikogule menetlemiseks heaks kiitma vallavalitsus.
(5) Vallavalitsus võib teha enne lisaeelarve vastuvõtmist lisaeelarve eelnõus kavandatud väljaminekuid, kui nende tegemise tähtaeg saabub enne lisaeelarve vastuvõtmist ja need tulenevad:
1) seadusest, seaduse alusel antud õigusaktidest või volikogu õigusaktist;
2) investeeringute elluviimiseks sõlmitud lepingust või välja kuulutatud riigihankest;
3) põhivara soetamiseks sõlmitud antud sihtfinantseerimise lepingust;
4) sõlmitud lepingu alusel saadud sihtfinantseerimisest.
5) kohtuotsusest.
(6) Kui eelarveaasta jooksul lisaeelarvet ei koostata, esitatakse ülevaade sihtotstarbeliselt eraldatud raha ja annetuste kasutusse võtmise kohta vallavolikogule eelarve täitmise aruande koosseisus.
§ 16. Lisaeelarve vallavolikogule esitamine ja avalikustamine
(1) Vallavalitsuse heaks kiidetud lisaeelarve eelnõu esitatakse menetlemiseks vallavolikogule.
(2) Vallavolikogu esimees edastab lisaeelarve eelnõu menetlemiseks vallavolikogu alalistele komisjonidele.
(3) Pärast vallavolikogu esimehele eelnõu edastamist avalikustab finantsteenistus lisaeelarve eelnõu valla veebilehel.
§ 17. Lisaeelarve menetlemine
(1) Kui lisaeelarve eelnõu muutmiseks ei ole selle avalikustamise ja vallavolikogu alatistes komisjonides menetlemise tulemusel tehtud muudatusettepanekuid, otsustab vallavolikogu lisaeelarve vastuvõtmise esimesel lugemisel.
(2) Kui lisaeelarve eelnõusse tehakse avalikustamise ajal ning vallavolikogu alaliste komisjonide poolt muudatusettepanekuid, otsustab juhtivkomisjon, kas eelnõu saadetakse teisele lugemisele.
§ 18. Lisaeelarve vastuvõtmine ja avalikustamine
(1) Vallavolikogu võib otsustada, et ühel ja samal istungil teha lisaeelarve kaks lugemist.
(2) Lisaeelarve võtab vallavolikogu vastu poolthäälteenamusega.
(3) Lisaeelarve avalikustatakse korra § 14 lõikes 5 sätestatud korras.
4. peatükk VASTUVÕTMATA EELARVE KORRAL EELARVEST VÄLJAMINEKUTE TEGEMINE
§ 19. Eelarveaasta alguseks vastu võtmata eelarvest väljaminekute tegemine
(1) Kui volikogu ei ole eelarvet eelarveaasta alguseks vastu võtnud, võib vallavalitsus teha kuni eelarve vastuvõtmiseni igas kuus väljaminekuid ühe kaheteistkümnendiku ulatuses eelmise aasta eelarve vastavatest väljaminekutest, kui need on kavandatud alanud eelarveaasta eelarve eelnõus vähemalt samas mahus.
(2) Kui alanud eelarveaasta eelarve eelnõus on väljaminekud kavandatud väiksemas mahus eelmise aasta eelarve vastavate väljaminekutega võrreldes, võib ametiasutus teha neid väljaminekuid ühe kaheteistkümnendiku ulatuses alanud eelarveaasta eelarve eelnõus kavandatust.
(3) Vallavalitsus võib teha eelarve eelnõus kavandatud väljaminekuid, kui nende tegemise tähtaeg saabub enne eelarve vastuvõtmist ja need tulenevad:
1) seadusest, seaduse alusel antud õigusaktist või volikogu õigusaktist;
2) investeeringute elluviimiseks sõlmitud lepingust või välja kuulutatud riigihankest;
3) põhivara soetamiseks sõlmitud antud sihtfinantseerimise lepingust;
4) sõlmitud lepingu alusel saadud sihtfinantseerimisest.
5) kohtuotsusest.
5. peatükk EELARVE TÄITMINE
§ 20. Eelarve täitmine
(1) Eelarve täitmist ja raamatupidamist korraldab vallavalitsus.
(2) Eelarve täitmine on sissetulekute kogumine, väljaminekute tegemine ning tehingud varade ja kohustustega, samuti nende kohta arvestuse pidamine vastavuses eelarve koostamisel kasutatud arvestuspõhimõtetega.
(3) Eelarve täitmisel on lubatud kajastada arvestuspõhimõtetest tulenevaid amortisatsioone, allahindlusi, mahakandmisi, väärtuste muutusi, ebatõenäoliselt laekuvaks hindamisi, valuuta kursi muutusest tingitud kasumeid ja kahjumeid, eraldiste moodustamist ja korrigeerimist ning muid raamatupidamise arvestuspõhimõtetest tulenevaid ümberhindlusi ja korrigeerimisi, olenemata sellest, kas need olid eelarve ette nähtud või mitte.
(4) Vallavalitsusel, ametiasutusel ning ametiasutuse hallatavatel asutustel on keelatud teha tehinguid, mida ei ole valleelarves ette nähtud, välja arvatud seadustes või Vinni vallavara eeskirjas sätestatud korras ja juhtudel.
(5) Vallavalitsus, ametiasutus ja ametiasutuse hallatav asutus võivad rahaliselt hinnatavaid kohustusi võtta või tagada eelarveaastast pikemaks perioodiks Vinni vallavara eeskirjas sätestatud juhtudel ja korras.
(6) Vallavalitsus informeerib vallavolikogu eelarves kirjendamata väljaminekutest, kui lisaeelarve koostamine ei ole nõutav.
§ 21. Aruandlus eelarve täitmise kohta
(1) Eelarve täitmise kohta koostab ametiasutuse finantsteenistus vähemalt üks kord kvartalis aruande.
(2) Ametiasutuse hallatavatele asutustele saadetakse nende eelarve täitmise eelarveaasta algusest arvestatuna vähemalt üks kord kvartalis
(3) Vähemalt üks kord kvartalis edastab ametiasutuse finantsjuht eelarve täitmisest vallavalitsusele kokkuvõtte.
(4) Vallavalitsus annab vallavolikogu juhtivkomisjonile eelarve täitmise kohta informatsiooni komisjoni esimehe nõudmisel.
(5) Vallavalitsus annab vallavolikogule eelarve täitmisest ülevaate ühel korral kvartalis vallavolikogu istungil.
(6) Ametiasutus esitab Rahandusministeeriumile saldoandmikke süsteemi andmed eelarve, lisaeelarve ja eelarve täitmise kohta tegevusalade lõikes igale kvartalile järgneva kuu viimaseks kuupäevaks.
6. peatükk EELARVE RESERVFONDI KASUTAMINE
§ 22. Reservfondist raha eraldamise alused
(1) Reservfondi võib kasutada ainult ettenägematutel juhtudel, st üksnes selliste väljaminekute tegemiseks, mida eelarve koostamise käigus ei olnud võimalik ette näha ja eelarvesse planeerida.
(2) Reservfondist eraldatakse raha sihtotstarbeliselt järgmistel juhtudel:
1) kriisiolukordade ja õnnetusjuhtumite ennetamiseks ning õnnetusjuhtumite tagajärgede likvideerimiseks;
2) kuluks, mille katmiseks ei ole eelarvesse raha planeeritud, kuid mis on hädavajalik valla tegevuse korraldamiseks
3) kulu katmiseks, mis on eelarvesse planeeritud, kuid tegelik kulu on planeeritust suurem ja kulu ületamine on põhjendatud, eeskätt vallale seadustega pandud kohustuste täitmiseks, valla asutuste tegevuse ning Vinni Vallavolikogu kehtestatud kordade alusel isikute subjektiivsete õiguste tagamiseks;
4) valla asutuste koondamishüvitiste kulu katmiseks, mida ei olnud eelarve koostamisel võimalik ette näha;
5) projektide omaosaluste katmiseks, kui selleks ei ole valla eelarvesse vahendeid planeeritud või planeeritud vahendid on ebapiisavad;
6) muude ettenägemata ning põhjendatud kulude katmiseks.
§ 23. Reservfondi kasutamine
(1) Reservfondi kasutamist korraldab vallavalitsus.
(2) Reservfondist raha eraldamiseks esitatakse vallavalitsusele taotlus. Taotlus peab sisaldama andmeid raha kasutamise eesmärgi ja perioodi ning ettenägemata kulu kohta.
(3) Ametiasutuse vastava eluvaldkonnaga tegeleva teenistuse juht või vastav ametnik kontrollib taotletava summa põhjendatust ja vastavust korras sätestatud nõuetele mille aluse koostab ametiasutuse finantsjuht vallavalitsuse korralduse eelnõu.
(4) Kui taotlus ei vasta nõuetele, määrab eelnõu koostaja tähtaja puuduste kõrvaldamiseks.
(5) Vallavalitsusel on õigus jätta taotlus rahuldamata või rahuldada see osaliselt või täielikult.
(6) Vallavalitsus vormistab oma otsuse korraldusega. Korralduse koopia edastatakse ametiasutuse raamatupidamisele.
§ 24. Aruandlus
(1) Reservfondist raha saaja on kohustatud pidama raha kasutamise kohta eraldi arvestust ning kasutamata raha eelarvesse tagastama.
(2) Vallavalitsusel on õigus nõuda reservfondist finantseeritud kulu kuludokumentidega tõestamist.
(3) Reservfondi kasutamise kohta esitab vallavalitsus aruande vallavolikogule koos eelarve täitmise aruandega või vallavolikogu igakordsel nõudmisel.
7. peatükk VINNI VALLA MAJANDUSAASTA ARUANDE KOOSTAMINE, MENETLEMINE, KINNITAMINE JA AVALIKUSTAMINE
§ 25. Majandusaasta aruande koostamine
(1) Majandusaasta aruande koostamisel lähtutakse raamatupidamise seaduses sätestatud põhimõtetest ja KOFSi 5. peatükis sätestatud nõuetest.
(2) Majandusaasta aruande koostamist korraldab finantsteenistus.
(3) Majandusaasta aruande kiidab heaks vallavalitsus.
(4) Vinni valla valitseva ja olulise mõju all olev äriühing, sihtasutus ja mittetulundusühing peavad majandusaasta lõppemisest arvates hiljemalt nelja kuu jooksul majandusaasta lõppemisest arvates esitama vallavalitsusele kinnitatud majandusaasta aruande ja vandeaudiitori aruande, kui raamatupidamise aastaaruande audiitorkontroll on audiitortegevuse seaduse alusel kohustuslik.
(5) Vallavalitsus kiidab majandusaasta aruande heaks, vormistades protokollilise otsuse.
(6) Vallavanem allkirjastab majandusaasta aruande koos kuupäeva märkimisega viivitamata pärast seda, kui vallavalitsus on aruande heaks kiitnud.
(7) Vallavalitsus esitab heakskiidetud ja allkirjastatud majandusaasta aruande vallavolikogule kinnitamiseks hiljemalt 31. maiks. Majandusaasta aruandele lisatakse vandeaudiitori aruanne ja vallavalitsuse protokolliline otsus aruande heakskiitmise kohta.
§ 26. Majandusaasta aruande menetlemine
(1) Majandusaasta aruanne edastatakse vallavolikogu esimehe poolt menetlemiseks vallavolikogu alatistele komisjonidele.
(2) Kui komisjonil on majandusaasta aruande kohta märkusi või tähelepanekuid või kui komisjon ei ole majandusaasta esitatud kujul kinnitamise poolt, esitab komisjoni esimees vallavolikogule sellekohase kirjaliku arvamuse.
(3) Enne majandusaastaaruande kinnitamist vallavolikogus vaatab revisjonikomisjon vallavolikogule esitatud majandusaasta aruande läbi ja koostab selle kohta kirjaliku aruande, mis esitatakse volikogule. Aruandes avaldab revisjonikomisjon, kas ta toetab vallavalitsuse koostatud majandusaasta aruande kinnitamist. Lisaks annab revisjonikomisjon aruandes ülevaate oma tegevuse kohta.
(4) Majandusaasta aruannet menetletakse vallavolikogus üldises korras ning majandusaasta aruanne kinnitatakse vallavolikogu poolthäälteenamusega.
§ 27. Majandusaasta aruande avalikustamine
Majandusaasta aruanne, vandeaudiitori aruanne, vallavalitsuse korraldus aruande heakskiitmise kohta ning vallavolikogu otsus aruande kinnitamise kohta avaldatakse pärast nende kinnitamist seitsme tööpäeva jooksul valla veebilehel. Avalikustamise tagab ametiasutus.
8. peatükk FINANTSDISTSIPLIINI TAGAMISE ÜLDISED PÕHIMÕTTED
§ 28. Finantsdistsipliini tagamise üldised nõuded
(1) Eelarve põhitegevuse tulude ja põhitegevuse kulude vahe (tulem) aruandeaasta lõpu seisuga peab olema null või positiivne.
(2) Netovõlakoormus võib ulatuda seaduses sätestatud määrani aruandeaasta põhitegevuse tuludest.
(3) Likviidseid varasid ei tohi fondidesse paigutada.
(4) Börsiettevõtte aktsiaid ei tohi soetada.
(5) Võlakohustusi võib võtta ainult investeeringuteks või võlakohustuste refinantseerimiseks.
(6) Arvelduskrediiti või lühiajalist laenu käibevahendite juhtimiseks võib võtta ainult tingimusel, et see makstakse aasta lõpu seisuga tagasi.
9. peatükk RAKENDUSSÄTTED
§ 29. Määruste kehtetuks tunnistamine
Kehtetuks tunnistatakse:
1) Laekvere Vallavolikogu 29.12.2015 määrus nr 14 „Laekvere valla finantsjuhtimise kord“;
2) Rägavere Vallavolikogu 15.03.2007 määrus nr 39 „Rägavere valla eelarve reservfondi käsutamise kord“;
3) Vinni Vallavolikogu 29.03.2012 määrus nr 4 „Reservfondi kasutamise kord“.
Meelis Maine
Esimees
Facebook
Twitter