Linna ja valla valitsemineVolikogu töökorraldus

Teksti suurus:

Kohtla-Järve Linnavolikogu töökord

Väljaandja:Kohtla-Järve Linnavolikogu
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:01.01.2019
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:RT IV, 11.10.2018, 1

Kohtla-Järve Linnavolikogu töökord

Vastu võetud 26.09.2018 nr 24

Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 44 lõike 1 alusel.

§ 1.   Üldsätted

  (1) Kohtla-Järve Linnavolikogu (edaspidi volikogu) on kohaliku omavalitsusüksuse esinduskogu, mis valitakse linna hääleõiguslike elanike poolt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel.

  (2) Volikogu liikmete arvu määrab volikogu eelmine koosseis vastavalt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduses sätestatud nõuetele.

  (3) Töökorras kasutatakse mõisteid lähtuvalt Kohtla-Järve linna põhimäärusest.

§ 2.   Volikogu eestseisus

  (1) Volikogu eestseisus on nõuandev organ volikogu esimehe juures volikogu istungi päevakorra kavandi ja töökorralduse muudatusettepanekute läbivaatamiseks. Eestseisuse otsustused on volikogu esimehele soovitusliku iseloomuga.

  (2) Volikogu eestseisusesse kuuluvad hääleõigusega volikogu esimees, volikogu aseesimehed, fraktsioonide ja volikogu alatiste komisjonide esimehed.

  (3) Eestseisuse koosolekust võtavad sõnaõigusega osa Kohtla-Järve Linnavalitsuse liikmed (edaspidi valitsuse liikmed), linnasekretär ja Kohtla-Järve Linnavolikogu Kantselei juhataja. Teiste isikute kutsumise eestseisuse koosolekule ja neile sõnaõiguse andmise otsustab volikogu esimees.

  (4) Eestseisuse koosoleku kutsub kokku volikogu esimees. Eestseisuse koosolekud toimuvad vähemalt viis päeva enne korralist volikogu istungit. Volikogu esimees võib kokku kutsuda eestseisuse koosoleku vastavalt vajadusele.

  (5) Eestseisuse koosoleku päevakorra kavand koos eelnõude ja nende juurde kuuluvate dokumentidega peavad olema kättesaadavad eestseisuse liikmetele vähemalt kaks päeva enne eestseisuse koosolekut.

  (6) Eestseisuse koosolekul volikogu istungi päevakorra kavandi arutamisel kuulatakse ära eelnõu algataja esindaja. Juhtivkomisjonil ja volikogu alatistel komisjonidel (edaspidi komisjonid) on õigus esitada oma arvamust eelnõu kohta.

  (7) Eestseisuse koosolek protokollitakse ning protokollile kirjutab alla volikogu esimees.

  (8) Eestseisuse koosoleku protokollid on kättesaadavad Kohtla-Järve Linnavolikogu Kantseleis (edaspidi volikogu kantselei) . Eestseisuse koosoleku protokoll avalikustatakse elektrooniliselt linna dokumendiregistris (edaspidi dokumendiregister), mis on kättesaadav linna ametliku veebilehe kaudu.

§ 3.   Volikogu liige

  (1) Volikogu liige on isik, kes on osutunud valituks vastavalt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusele. Volikogu liikme volituste peatumise, lõppemise ja volituste taastamise alused sätestab kohaliku omavalitsuse korralduse seadus.

  (2) Volikogu liikme tegevus oma volituste täitmisel on avalik.

  (3) Volikogu liikmel on õigus:
  1) algatada volikogu õigusakte ja teha ettepanekuid volikogu istungil arutatavate küsimuste kohta;
  2) seada üles kandidaate volikogu poolt valitavatele, kinnitatavatele või määratavatele kohtadele;
  3) esitada volikogu menetluses olevale eelnõule täiendus- ja muudatusettepanekuid;
  4) kuuluda fraktsiooni, komisjoni;
  5) saada volikogu ja valitsuse õigusakte, valitsuse hallatavate asutuste dokumente ja muud teavet, välja arvatud andmed, mille väljastamine on seadusega keelatud;
  6) esineda volikogu istungil avaldusega, protestiga, sõnavõtuga, repliigiga ja esitada küsimusi;
  7) kasutada valitsuse ja volikogu ruume linnaelanike vastuvõtuks ja saada abi volikogu kantseleist selle korraldamiseks;
  8) informeerida linnaelanikke volikogu kantselei kaudu volikogu liikme vastuvõtuajast ja kohast;
  9) saada tasu volikogu tööst osavõtu eest ja hüvitust volikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste eest esitatud dokumentide alusel volikogu kehtestatud määras ja korras.

  (4) Volikogu liige ei tohi osa võtta volikogu sellise üksikakti arutamisest ja otsustamisest, mille suhtes talle laieneb toimingupiirang korruptsioonivastases seaduses sätestatu kohaselt. Volikogu liige on kohustatud enne küsimuse arutelu algust tegema avalduse enda mitteosalemise kohta antud päevakorrapunkti arutamisel. Vastav märge tehakse volikogu istungi protokolli. Küsimuse arutamiseks ja otsustamiseks vajalik kvoorum on selle volikogu liikme võrra väiksem.

  (5) Volikogu liige on kohustatud esitama majanduslike huvide deklaratsiooni korruptsioonivastases seaduses sätestatud korras.

§ 4.   Volikogu fraktsioon

  (1) Fraktsiooni võivad moodustada vähemalt viis volikogu liiget. Fraktsiooni võivad kuuluda ainult samast erakonna või valimisliidu nimekirjast volikogusse valitud liikmed. Ühte valimisnimekirja kuulunud volikogu liikmed võivad moodustada ainult ühe fraktsiooni. Fraktsiooni nimeks on erakonna või valimisliidu nimekirja nimi.

  (2) Fraktsioon moodustatakse otsusega, mille allkirjastavad kõik fraktsiooni liikmed ja see edastatakse volikogu kantseleisse.

  (3) Fraktsiooni registreerib volikogu kantselei. Fraktsioon valib oma liikmete hulgast esimehe ja aseesimehe. Fraktsiooni moodustamisest teavitab volikogu esimees volikogu lähimal istungil.

  (4) Muudatused fraktsiooni koosseisus vormistatakse fraktsiooni otsusega, mis edastatakse koheselt volikogu kantseleile. Volikogu kantselei edastab otsuse volikogu liikmetele dokumendiregistri kaudu. Fraktsiooni koosseisu muudatus jõustub fraktsiooni vastava otsuse vastuvõtmisest.

  (5) Fraktsiooni liikmel on õigus igal ajal lahkuda fraktsiooni koosseisust, informeerides sellest kirjalikult fraktsiooni ja volikogu kantseleid. Volikogu kantselei teeb selle teatavaks volikogu liikmetele dokumendiregistri kaudu. Liige loetakse fraktsioonist lahkunuks teate edastamisel volikogu kantselei poolt volikogu liikmetele, sõltumata fraktsiooni otsuse olemasolust.

  (6) Fraktsiooni liikme võib fraktsioonist välja arvata fraktsiooni vastava otsuse alusel. Vastav otsus edastatakse volikogu kantseleile. Volikogu kantselei teeb selle teatavaks volikogu liikmetele dokumendiregistri kaudu.

  (7) Fraktsioonil on õigus:

  1) algatada volikogu õigusaktide eelnõusid;
  2) anda arvamusi volikogu menetluses olevate eelnõude kohta;
  3) seada üles kandidaate volikogu poolt valitavale, kinnitatavale või määratavale kohale;
  4) oma liikme kaudu esineda volikogu istungil sõnavõtuga;
  5) võtta volikogu istungil enne eelnõu lõpphääletusele panemist kuni 10-minutilist vaheaega.

  (8) Fraktsiooni tegevus lõpeb:
  1) volikogu koosseisu volituste lõppemisega;
  2) kui samast nimekirjast volikokku valitud fraktsiooni liikmete arv langeb alla käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud miinimumarvu;
  3) fraktsiooni vastava otsuse alusel.

§ 5.   Volikogu komisjon

  (1) Volikogu võib moodustada nii alatisi kui ka ajutisi komisjone. Volikogu alatise komisjoni esimehe (edaspidi komisjoni esimees) ja aseesimehe valib volikogu oma liikmete hulgast Kohtla-Järve linna põhimääruses sätestatud korras, arvestades kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 47 lg 12 toodud erisusi.

  (2) Volikogu kinnitab alatise komisjoni liikmed ja teeb muudatusi komisjoni koosseisus komisjoni esimehe esildisel. Esildises on märgitud alatise komisjoni liikmete kandidaatide nimed, töökohad ja valiku põhjendus. Vähemalt pool alatise komisjoni liikmetest peavad olema volikogu liikmed, välja arvatud revisjonikomisjon, mille kõik liikmed peavad olema volikogu liikmed.

  (3) Komisjoni esimees:
  1) juhib komisjoni tööd;
  2) koostab komisjoni töökava;
  3) koostab koosolekute päevakorra;
  4) jaotab komisjoni liikmete vahel tööülesanded;
  5) kutsub kokku komisjoni koosoleku;
  6) otsustab, keda kutsuda osalema komisjoni koosolekul päevakorra küsimuste arutelul;
  7) juhatab komisjoni koosolekut;
  8) annab komisjoni tegevusest volikogule aru igal aastal hiljemalt 1. oktoobriks;
  9) kirjutab alla komisjoni poolt koostatavatele ja väljastatavatele dokumentidele.

§ 6.   Volikogu komisjoni töökord

  (1) Komisjoni töövormiks on koosolek.

  (2) Koosolekud toimuvad üldjuhul üks kord kuus. Juulikuus ning eestseisuse koosoleku ja volikogu istungi toimumise päeval komisjoni koosolekuid reeglina ei toimu.

  (3) Komisjoni koosoleku kutsub kokku komisjoni esimees, tema äraolekul aseesimees.

  (4) Komisjoni kokkukutsumise teade, koosoleku päevakorra ja päevakorras nimetatud küsimuste materjalid saadab komisjoni esimees e-posti kaudu komisjoni liikmetele ja volikogu kantseleisse hiljemalt viis päeva enne komisjoni koosolekut.

  (5) Volikogu kantselei avalikustab komisjoni kokkukutsumise teate koos päevakorraga esimesel võimalusel, kuid hiljemalt kaks päeva enne komisjoni koosolekut linna ametlikul veebilehel.

  (6) Komisjon on otsustusvõimeline, kui selle koosolekust võtab osa vähemalt pool komisjoni koosseisust, sealhulgas esimees või aseesimees. Komisjoni otsused tehakse avalikul hääletusel poolthäälte enamusega.

  (7) Kõigis alatistes komisjonides menetletakse põhimääruse, eelarve, eelarvestrateegia, linna arengukava ja üldplaneeringu ning nende muutmise eelnõusid.

  (8) Komisjoni koosolekust võib sõnaõigusega osa võtta komisjoni mittekuuluv volikogu liige, valitsuse liige, volikogu kantselei juhataja või linnasekretär. Teiste isikute kutsumise komisjoni koosolekule ja neile sõnaõiguse andmise otsustab komisjoni esimees.

  (9) Komisjoni liige informeerib esimesel võimalusel komisjoni esimeest, kui ta ei saa komisjoni koosolekust osa võtta.

  (10) Komisjonil on õigus vastu võtta otsuseid elektroonilise koosoleku vormis. Komisjoni esimees saadab otsuse eelnõu koos asjasse puudutavate materjalidega komisjoni liikmetele e-posti kaudu, määrates tähtaja, mille jooksul komisjoni liikmed peavad esitama elektrooniliselt oma seisukoha ja mis ei või olla lühem kui kolm päeva. Kui komisjoni liige ei teata nimetatud tähtaja jooksul, kas ta on komisjoni otsuse poolt või vastu, loetakse ta hääletamisel mitteosalenuks. Otsus loetakse vastuvõetuks poolthäälteenamusega.

  (11) Komisjoni koosolek protokollitakse. Protokoll vormistatakse seitsme päeva jooksul ja edastatakse koheselt volikogu kantseleisse. Protokollile kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija. Protokolli kantakse koosoleku toimumise aeg ja koht, osavõtjate nimed, arutlusel olnud küsimused, nende kohta esitatud ettepanekud ja vastuvõetud otsused, hääletustulemused, komisjoni liikmete ning algatajate eriarvamused.

  (12) Protokollid on kättesaadavad volikogu kantseleis ja dokumendiregistris.

§ 7.   Juhtivkomisjon

  (1) Volikogu esimees võib määrata volikogu komisjonide hulgast eelnõule juhtivkomisjoni. Juhtivkomisjon tuleb määrata linnaelanike algatatud eelnõu puhul.

  (2) Pärast juhtivkomisjoni määramist eelnõule peab komisjon viie nädala jooksul esitama eelnõu volikogu esimehele istungi päevakorda võtmiseks või esitama taotluse pikema menetlusaja saamiseks.

  (3) Juhtivkomisjoni määramisel esitatakse kõik eelnõu muudatusettepanekud juhtivkomisjonile e-posti kaudu.

  (4) Muudatusettepanekuid võivad teha kõik volikogu liikmed, komisjonid, fraktsioonid ning eelnõu koostaja juhtivkomisjoni sätestatud tähtajal, mis ei või olla lühem kui kakskümmend päeva.

  (5) Eelnõu muudatusettepanek peab sisaldama viidet eelnõu muudetavale osale ja soovitava muudatuse täpset sõnastust ning põhjendust.

  (6) Juhtivkomisjon menetleb muudatusettepanekuid, kaasates algataja. Ettepanekute arvestamisel muudab eelnõud ja seletuskirja. Seletuskirjas kirjeldab ettepanekuid ning esitab lõpliku eelnõu volikogu kantseleisse e-postile volikogu@kjlv.ee hiljemalt kümme päeva enne volikogu istungit.

  (7) Volikogu kantselei edastab juhtivkomisjonilt laekunud lõpliku eelnõu volikogu liikmetele.

§ 8.   Volikogu õigusaktide algatamine

  (1) Volikogu õigusaktide algatamise õigus on:
  1) volikogu liikmel;
  2) volikogu komisjonil;
  3) volikogu fraktsioonil;
  4) valitsusel;
  5) linnapeal;
  6) linnasekretäril;
  7) volikogu kantselei juhatajal;
  8) linnaelanikel seaduses sätestatud alustel ja korras.

  (2) Volikogu võib teha valitsusele ülesandeks välja töötada volikogu õigusakti eelnõu.

  (3) Eelnõu algataja esitab eelnõu volikogu kantseleisse e-postile volikogu@kjlv.ee.

§ 9.   Eelnõule esitatavad nõuded

  (1) Volikogu õigusakti eelnõu ja sellele lisatud materjalid peavad olema juriidiliselt, normitehniliselt ja keeleliselt korrektsed.

  (2) Eelnõu peab olema dateeritud ja varustatud koostaja ning algataja nime, kontaktandmetega ja nende allkirjadega.

  (3) Volikogu otsuse eelnõu peab sisaldama põhjendusi ja kaalutlusi.

  (4) Volikogu määruse eelnõule kohaldatakse Vabariigi Valitsuse poolt Vabariigi Valitsuse ja ministri määruse eelnõu kohta kehtestatud normitehnilisi nõudeid erisustega, mis tulenevad kohaliku omavalitsusüksuse õiguslikust seisundist.

  (5) Volikogu määruse eelnõule peab olema lisatud seletuskiri.

  (6) Määruse eelnõu seletuskiri peab sisaldama:
  1) eelnõu koostaja ja algataja nimed, kontaktandmeid, allkirjad ja kuupäeva;
  2) õigusakti kehtestamise vajalikkuse põhjendust;
  3) õigusakti kehtestamisega seotud majanduslike kulude arvestusi ja finantseerimisallikaid;
  4) õigusakti kehtestamisega kaasnevate võimalike õiguslike, majanduslike ja sotsiaalsete tagajärgede prognoosi;
  5) andmeid eelnõu rakendamisega kaasnevate organisatsiooniliste muudatuste kohta;
  6) andmeid selle kohta, millised rakenduslikud õigusaktid on veel esitatud õigusakti eelnõu rakendamiseks vajalikud, kes need koostab ja millistel tähtaegadel;
  7) muid vajalikke andmeid ja põhjendusi, mis on olulised eelnõu vastuvõtmiseks.

§ 10.   Eelnõu menetlemine

  (1) Eelnõud, mis vastavad paragrahvis 9 sätestatud nõuetele, edastab volikogu kantselei dokumendiregistri kaudu kõigile volikogu liikmetele ning valitsusele, kui algataja ei ole valitsus ega linnapea, lisades informatsiooni juhtivkomisjoni kohta.

  (2) Eelnõu puhul, mis ei vasta paragrahvis 9 sätestatud nõuetele, teeb volikogu kantselei eelnõu algatajale ettepaneku viia eelnõu nõuetega vastavusse kümne päeva jooksul. Kui eelnõu algataja ei kõrvalda puudusi, tagastab volikogu kantselei eelnõu selle algatajale.

  (3) Muudatusettepanekud esitatakse ning suunatakse arvamuse avaldamiseks algatajale dokumendiregistri kaudu kahekümne päeva jooksul ning erakorralise istungi korral kahe päeva jooksul eelnõu edastamisest, kui juhtivkomisjoni ei ole määratud, arvestades §-s 7 sätestatut.

  (4) Muudatusettepanekuid võivad teha kõik volikogu liikmed, komisjonid, fraktsioonid ning eelnõu koostaja.

  (5) Eelnõu muudatusettepanek peab sisaldama viidet eelnõu muudetavale osale ja soovitava muudatuse täpset sõnastust ning põhjendust.

  (6) Algataja menetleb muudatusettepanekuid. Ettepanekute arvestamisel muudab eelnõud ja lisab seletuskirja. Seletuskirjas kirjeldab kõiki arvestatud ja arvestamata ettepanekuid ning esitab lõpliku eelnõu volikogu kantseleisse e-postile volikogu@kjlv.ee hiljemalt kümme päeva ning erakorralise istungi korral kakskümmend neli tundi enne volikogu istungit.

  (7) Volikogu kantselei edastab algatajalt laekunud muudetud eelnõu ja seletuskirja volikogu liikmetele.

  (8) Mõjuval põhjusel võib eelnõu algataja esitada muudatusettepanekud volikogu kantseleisse e-postile volikogu@kjlv.ee hiljemalt kolm päeva enne volikogu istungit. Volikogu kantselei edastab muudatusettepanekud viivitamatult volikogu liikmetele.

  (9) Eelnõu algataja või ettekandja võib eelnõu tagasi võtta igal ajal enne selle lõpphääletusele panemist.

  (10) Eelnõu lugemise katkestamise või saatmise järgmisele lugemisele ja redaktsioonitoimkonna moodustamise, millesse kuulub ka eelnõu koostaja, otsustab volikogu, v.a juhul, kui eelnõu algataja või ettekandja võtab eelnõu tagasi. Eelnõu lugemise katkestamise või järgmisele lugemisele saatmise korral otsustab volikogu muudatusettepanekute esitamise aja, volikogu otsustus kantakse istungi protokolli.

  (11) Eelnõu langeb menetlusest välja, kui eelnõu esimesel lugemisel ei otsusta volikogu saata eelnõu teisele lugemisele ega katkesta eelnõu lugemist.

  (12) Eelnõud, mille lugemine katkestati, lülitab volikogu esimees järgmise istungi päevakorra kavandisse esimestena.

  (13) Eelnõu, mis otsustati saata järgmisele lugemisele, tuleb algatajal järgmisele lugemisele esitada hiljemalt kolme kuu jooksul, kui volikogu ei otsusta teisiti. Kui eelnõu algataja ei esita eelnõud järgmisele lugemisele kehtestatud tähtajaks, langeb eelnõu menetlusest välja.

  (14) Eelnõu lugemise jätkamisel või järgmisel lugemisel peab eelnõu algataja esitama parandatud või täiendatud teksti.

  (15) Järgmisi eelnõusid on kohustuslik menetleda vähemalt kahel lugemisel:
  1) linnaeelarve vastuvõtmine;
  2) linna põhimääruse kinnitamine ja muutmine, kui muutmine ei tulene seadusest;
  3) linna eelarvestrateegia ja arengukava vastuvõtmine ja muutmine;
  4) kohalike maksude kehtestamine ja muutmine.

§ 11.   Volikogu istung

  (1) Volikogu töö vorm on istung.

  (2) Volikogu on otsustusvõimeline, kui selle istungist võtab osa üle poole volikogu koosseisust.

  (3) Volikogu korralised istungid toimuvad iga kuu viimasel neljapäeval algusega kell 15.00. Juulis korralisi istungeid ei toimu. Kui istungi toimumise päev langeb riiklikule pühale või on otstarbekas muuta istungi toimumise aega, määrab volikogu esimees istungi toimumise teistsuguse aja ning informeerib istungi teistsugusest ajast volikogu eelneval istungil.

  (4) Volikogu esimees võib kutsuda erakorralise volikogu istungi kokku valitsuse või volikogu koosseisu vähemalt ühe neljandiku kirjalikul ettepanekul kiiret otsustamist vajavate küsimuste arutamiseks. Volikogu erakorralise istungi peab volikogu esimees kokku kutsuma hiljemalt nelja päeva jooksul kirjaliku ettepaneku saamisest. Erakorralisele istungile minevatele eelnõudele ei laiene § 2 ning § 10 lõikes 2 sätestatud nõuded.

  (5) Volikogu istungi kutsub kokku volikogu esimees. Volikogu uue koosseisu esimese istungi kutsub kokku Kohtla-Järve linna valimiskomisjoni esimees seaduses ettenähtud aja jooksul. Istungite nummerdamist alustatakse volikogu uue koosseisu kokkukutsumisest.

  (6) Kutse volikogu istungile tehakse volikogu liikmetele teatavaks volikogu kantselei poolt dokumendiregistri vahendusel vähemalt neli päeva enne korralist või erakorralist istungit. Kui volikogu liige soovib infovahetuseks kasutada muud viisi, informeerib ta sellest kirjalikult volikogu kantseleid. Volikogu istungi kutses peab olema ära näidatud istungi toimumise aeg, koht ja arutlusele tulevad küsimused.

  (7) Teade volikogu istungi kokkukutsumise kohta avaldatakse hiljemalt kaks päeva enne volikogu istungi toimumist linna ametlikul veebilehel. Teates peab olema ära näidatud istungi toimumise aeg, koht ja arutlusele tulevad küsimused.

  (8) Volikogu istungi tööaeg on kuni kuus tundi, kui volikogu ei otsusta teisiti. Volikogu istungil tehakse kümneminutine vaheaeg iga kahe tunni töötamise järel, volikogu otsusel võib vaheaeg olla pikem. Vaheaja algust võib muuta, kui seda tingib küsimuse arutelu.

  (9) Volikogu istungid on üldjuhul avalikud. Volikogu võib kuulutada istungi kinniseks üksikküsimuse arutelu osas, kui selle poolt hääletab vähemalt kaks korda enam volikogu liikmeid kui vastu või kui küsimust puudutavate andmete avalikustamine on seadusega keelatud või piiratud.

  (10) Volikogu istungist võtavad osa sõnaõigusega valitsuse liikmed ja linnasekretär. Teiste isikute kutsumise volikogu istungile ja neile sõna andmise otsustab volikogu esimees.

  (11) Volikogu esimehega kooskõlastatult võib teha raadio- ja teleülekandeid ning foto-, video- ja helisalvestusi tingimusel, et see ei segaks volikogu istungi läbiviimist ega volikogu liikmete tööd.

  (12) Volikogu liikmed registreeritakse istungil osalejaks sellekohasel registreerimislehel. Kui volikogu liige peab istungilt lahkuma enne istungi lõppu, peab ta sellest eelnevalt informeerima volikogu esimeest ning istungi protokollijat. Volikogu liikme lahkumise aeg märgitakse istungi protokolli.

§ 12.   Volikogu istungi avamine, päevakorra kinnitamine ning avalduste ja ettepanekute ärakuulamine

  (1) Volikogu istungit juhatab volikogu esimees.

  (2) Volikogu arutab istungi kutses märgitud ja nõutavas korras ettevalmistatud küsimusi.

  (3) Istungi alguses tehakse teatavaks istungi päevakorra kavand. Seejärel vaadatakse läbi enne volikogu istungit kirjalikult esitatud volikogu esimehele ettepanekud päevakorra kohta. Kui volikogu nõustub päevakorra kavandi kohta esitatud ettepanekuga, loetakse see rahuldatuks hääletamata, kui keegi volikogu liikmetest hääletamist ei nõua.

  (4) Pärast ettepanekute läbivaatamist ja vajadusel hääletamist kinnitatakse päevakord poolthäälte enamusega. Kui päevakorda tervikuna ei kinnitata, paneb volikogu esimees kõik päevakorraküsimused ükshaaval hääletusele. Küsimus võetakse päevakorda poolthäälte enamusega.

  (5) Pärast päevakorra kinnitamist võivad volikogu liikmed esitada arupärimisi töökorra § 17 lõike 1 punktides 1-4 nimetatud isikutele, anda üle volikogu õigusakti eelnõusid ja esineda avaldusega, mille kestus ei tohi ületada viit minutit. Avaldusega võivad esineda ka valitsuse liikmed ja volikogu esimehe poolt kutsutud teised isikud.

  (6) Istungil üle antud eelnõud esitatakse hiljemalt järgmisel tööpäeval elektrooniliselt volikogu kantseleisse.

§ 13.   Päevakorraküsimuste arutamine volikogu istungil

  (1) Päevakorraküsimuse arutamine algab eelnõu ettekandja ja kaasettekandja, kui ta on määratud, kuni viieteistkümneminutise ettekandega igaüks. Kui eelnõule on määratud juhtivkomisjon, siis komisjoni esindaja on kaasettekandjaks. Eelnõu kannab ette linnapea, vastava valdkonna abilinnapea või linnasekretär, kui eelnõu esitajaks on valitsus.

  (2) Eelnõu ettekandja või kaasettekandja, kui selleks on juhtivkomisjon, annab ülevaate kõigi tähtajaks laekunud muudatusettepanekute arvestamise või mittearvestamise kohta. Eelnõu ettekandja või kaasettekandja taotlusel võib volikogu esimees ettekande aega pikendada. Kui ettekandja või kaasettekandja kaldub ilmselt antud teemast kõrvale, hoiatab volikogu esimees teda või lõpetab ettekande.

  (3) Ettekandjale ja kaasettekandjale võib esitada suuliseid küsimusi. Volikogu esimehel on õigus kõrvaldada asjasse mittepuutuvaid küsimusi. Samas päevakorraküsimuses antakse volikogu liikmele sõna kuni kahe suulise küsimuse esitamiseks.

  (4) Volikogu liikmele antakse sõna kuni kaheminutiseks sõnavõtuks kohalt või kuni viieminutiseks kõneks kõnepuldist.

  (5) Küsimuse esitamise, sõnavõtu- ja kõnesoovist annab volikogu liige märku käega.

  (6) Volikogu esimees paneb hääletusele need õigeaegselt esitatud, kuid juhtivkomisjoni või algataja poolt arvestamata jäetud muudatusettepanekud, mida volikogu liige nõuab.

  (7) Ettekandjal ja kaasettekandjal on õigus kuni kolmeminutiseks lõppsõnaks.

  (8) Volikogu esimees paneb vajadusel eelnõu lõpphääletusele.

§ 14.   Hääletamine volikogu istungil

  (1) Volikogu istungi alguses kontrollitakse volikogu liikmete kohalolekut.

  (2) Volikogu ainupädevusse kuuluvaid küsimusi otsustatakse hääletamise teel. Muudes küsimustes hääletatakse juhul, kui vähemalt üks volikogu liige seda nõuab.

  (3) Hääletamine on avalik, välja arvatud isikuvalimised.

  (4) Volikogu liige hääletab isiklikult.

  (5) Hääletamine toimub käe tõstmisega, isikuvalimistel hääletusedelite täitmisega põhimääruses sätestatud korras.

  (6) Hääletamise tulemused fikseerib ja teeb teatavaks volikogu esimees.

  (7) Õigus hääletamise tulemusi vaidlustada on volikogu liikmel kohe pärast hääletamise tulemustest teatamist. Kordushääletamine viiakse läbi juhul, kui on tekkinud kahtlus häältelugemise õigsuses käe tõstmisega toimunud hääletamisel.

§ 15.   Volikogu istungi lõpetamine

  (1) Volikogu istungi lõpetab volikogu esimees sõnadega "Istung on lõppenud".

  (2) Volikogu esimees pikendab istungit arutusel oleva päevakorrapunkti ammendumiseni, kui volikogu istungi lõppemise kellaajaks ei ole istungi päevakord ammendunud. Päevakorrapunkti ammendumisel paneb volikogu esimees hääletamisele istungi pikendamise päevakorra ammendumiseni või istungi lõpetamise.

  (3) Arutamata jäänud päevakorrapunktid lülitatakse järgmise istungi päevakorra kavandisse esimestena, kui volikogu otsustab istungi lõpetada enne päevakorra ammendumist.

§ 16.   Umbusaldusmenetlus volikogus

  (1) Isik, kelle suhtes umbusalduse avaldamine on algatatud, või valitsuse esindaja, kui umbusalduse avaldamine on algatatud valitsuse suhtes, võib esineda kaasettekandega.

  (2) Pärast küsimusi on ettekandjal ja kaasettekandjal õigus lõppsõnale.

  (3) Pärast lõppsõna ärakuulamist paneb volikogu esimees umbusalduse avaldamise otsuse eelnõu hääletusele. Otsus tehakse avalikul hääletusel volikogu koosseisu häälteenamusega.

§ 17.   Arupärimine

  (1) Volikogu liikmel ja fraktsioonil on õigus esitada arupärimisi:
  1) valitsuse liikmetele;
  2) omavalitsusliitude volikogusse ja üldkoosolekule kuuluvate volikogu esindajatele;
  3) omavalitsusliitude juhatusse kuuluvatele volikogu liikmetele;
  4) kohaliku omavalitsuse üksuse valitseva mõju all oleva äriühingu, sihtasutuse ja mittetulundusühingu nõukogu või juhatuse esimehele.

  (2) Arupärimine esitatakse kirjalikult. Arupärimine peab sisaldama arupärimisele vastamise viisi.

  (3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1-3 nimetatud arupärimised esitatakse kas volikogu istungil või volikogu kantseleile. Volikogu kantselei korraldab arupärimise edastamise selle adressaadile esimesel võimalusel.

  (4) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 4 nimetatud arupärimised esitatakse Kohtla-Järve Linnavalitsuse Linnakantseleile (edaspidi linnakantselei). Linnakantselei korraldab esimesel võimalusel arupärimise edastamise selle adressaadile ning suulise vastuse soovi korral volikogu asjaomasele komisjonile koos taotlusega võtta arupärimisele vastamine komisjoni koosoleku päevakorda.

  (5) Arupärimisele, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 1 punktis 4 nimetatud isikule esitatud arupärimisele, vastamise viisideks on:
  1) suuline vastus volikogu istungil;
  2) kirjalik vastus;
  3) suuline vastus volikogu istungil ja kirjalik vastus.

  (6) Kirjalik vastus arupärimisele tuleb saata linnakantselei kaudu volikogule kümne tööpäeva jooksul, arvates arupärimise adressaadile edastamisest. Volikogu kantselei korraldab vastuse edastamise arupärimise esitajale. Kirjalik vastus tehakse hiljemalt volikogu istungi ajaks teatavaks kõikidele volikogu liikmetele.

  (7) Volikogu esimees võtab pärast vastuse laekumist volikogu kantseleile arupärimisele vastamise järgmise volikogu istungi päevakorda, kui arupärimisele soovitakse suulist vastust volikogu istungil.

  (8) Volikogu istungil arupärimisele suulise vastamise korral on arupärijal õigus esitada iga arupärimise küsimuse kohta kaks täpsustavat küsimust. Volikogu liikme taotlusel võib volikogu esimees anda sõna täiendavate suuliste küsimuste esitamiseks.

  (9) Kohaliku omavalitsuse üksuse valitseva mõju all oleva äriühingu, sihtasutuse ja mittetulundusühingu nõukogu või juhatuse esimehele esitatud arupärimisele vastamise viisideks on:
  1) suuline vastus volikogu asjaomase komisjoni koosolekul;
  2) kirjalik vastus;
  3) suuline vastus volikogu asjaomase komisjoni koosolekul ja kirjalik vastus.

  (10) Kirjalik vastus kohaliku omavalitsuse üksuse valitseva mõju all oleva äriühingu, sihtasutuse ja mittetulundusühingu nõukogu või juhatuse esimehele esitatud arupärimisele tuleb saata linnakantseleile kolmekümne päeva jooksul, arvates arupärimise adressaadile edastamisest. Linnakantselei korraldab vastuse edastamise arupärimise esitajale.

  (11) Asjaomase komisjoni esimees võtab komisjoni arupärimisele vastamise komisjoni koosoleku päevakorda arupärija ja arupärimise adressaadiga kokkulepitud ajal, kui arupärimisele soovitakse suulist vastust volikogu asjaomase komisjoni koosolekul.

  (12) Komisjoni koosolekul arupärimisele suulise vastamise korral on arupärijal ja komisjoni liikmetel õigus esitada arupärimise vastajale täpsustavaid küsimusi.

§ 18.   Volikogu istungi protokoll

  (1) Volikogu istung protokollitakse ja helisalvestatakse, kinnise küsimuse arutelu ei avalikustata. Protokoll vormistatakse seitsme päeva jooksul. Helisalvestist säilitatakse volikogu kantseleis kuus kuud. Helisalvestist võivad protokolliga võrdlemise eesmärgil kuulata volikogu liikmed, volikogu istungil sõnaõigusega osalevad isikud või põhjendatud huvi korral teised isikud volikogu esimehe loal. Helisalvestisi ei ole lubatud kopeerida ega volikogu kantseleist välja viia.

  (2) Protokolli kantakse istungi toimumise aeg ja koht, osavõtjate nimed, arutlusel olnud küsimused, nende kohta esitatud ettepanekud, ettepanekute esitajate nimed, vastuvõetud otsused, hääletustulemused.

  (3) Volikogu istungi protokollile lisatakse häältelugemiskomisjoni protokollid isikuvalimiste kohta.

  (4) Volikogu istungi protokolli vormistab volikogu esimehe poolt määratud isik. Volikogu istungi protokollile kirjutab alla volikogu esimees.

  (5) Volikogu istungite protokollid on kättesaadavad volikogu kantseleis ja avalikustatakse dokumendiregistris.

  (6) Linna ametlikul veebilehel ja sotsiaalmeediakanalites avaldatud volikogu istungi materjalide (tekstid, fotod, videomaterjalid) autoriõigused kuuluvad volikogu kantseleile. Materjalide kasutamine on lubatud seaduses sätestatud juhtudel. Materjalide reprodutseerimine (välja arvatud isiklikel mitteärilistel eesmärkidel), töötlemine, avalik esitamine, eksponeerimine, üldsusele suunamine tehnilise vahendi kaudu ja levitamine, on lubatud ainult omaniku loal. Loa taotlemise avaldus tuleb esitada e-postile volikogu@kjlv.ee.

§ 19.   Määruse kehtetuks tunnistamine

  Kohtla-Järve Linnavolikogu 28. oktoobri 2015. a määrus nr 82 "Kohtla-Järve Linnavolikogu töökord" tunnistatakse kehtetuks.

§ 20.   Määruse jõustumine

  Määrus jõustub 1. jaanuaril 2019. a.

Riina Ivanova
volikogu esimees

/otsingu_soovitused.json