PlaneerimineDetailplaneering

Teksti suurus:

Detailplaneeringu eskiisi ja detailplaneeringu koostamise ning vormistamise nõuded

Väljaandja:Kose Vallavolikogu
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:14.10.2018
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:RT IV, 11.10.2018, 27

Detailplaneeringu eskiisi ja detailplaneeringu koostamise ning vormistamise nõuded

Vastu võetud 02.10.2018 nr 35

Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korraldamise seaduse § 6 lg 1 alusel.

§ 1.  Eesmärk

  Määruse eesmärk on sätestada detailplaneeringu koostamise nõuded, mille rakendamisega tagatakse planeeringute ühetaoline ülesehitus, terviklikkus ja hea loetavus.

§ 2.  Mõisted

  Mõisteid kasutatakse alljärgnevas tähenduses:
 1) vald – Kose vald;
 2) keskkonnaseisundi ülevaade – planeeritava maa-ala keskkonna üldine kirjeldus, mis on aluseks planeeringuga kavandatu elluviimisel võimaliku negatiivse keskkonnamõju leevendavate ja/või ennetavate meetmete kavandamisele;
 3) avalik ruum – hooned ja nende vaheline avalikus kasutuses olev ruum;
 4) planeeritav maa-ala – piiritletud maa-ala, millele koostatakse detailplaneeringut;
 5) planeeritava maa-ala kontaktvöönd – detailplaneeringuga kavandatava muudatuse mõjuala;
 6) planeeritava maa-ala kontaktvööndi avaliku ruumi ja funktsionaalsete seoste analüüs – detailplaneeringuga kavandatava ja kontaktvööndi vastastikuse mõju ja sobivuse analüüs;
 7) maakasutuse juhtotstarve – üldplaneeringuga määratav maa-ala kasutamise valdav otstarve, mis annab kogu määratud piirkonnale edaspidise maakasutuse põhisuunad;
 8) miljööväärtuslik hoonestusala – üldplaneeringuga ja/või detailplaneeringuga määratletud ala, kus on kehtestatud piirkonna ajaloolis-kultuurilisest eripärast ja selle säilitamise vajadustest tulenevad spetsiifilised planeeringulised ja ehituslikud regulatsioonid. Maa-ala terviklik miljöö kuulub säilitamisele oma ajalooliselt väljakujunenud tänavavõrgu, haljastuse, hoonestusviisi, ühtse ja omanäolise arhitektuuri või muu olulise avaliku huvi tõttu;
 9) kultuurimälestis ehk mälestis – riigi kaitse all olev kinnis- või vallasasi või selle osa või asjade kogum või terviklik ehitiste rühm, millel on ajalooline, teaduslik, kunstiline, arhitektuurne, usundilooline või muu kultuuriline väärtus, mida peetakse vajalikuks säilitada tulevastele põlvkondadele ning mis on seetõttu muinsuskaitseseaduses sätestatud korras tunnistatud mälestiseks;
 10) puhke-ja virgestusala – puhkuseks, taastumiseks ja liikumisharrastuseks ette nähtud sobiv maa-ala;
 11) roheala – loodusliku või inimtekkelise päritoluga taimkattega ala;
 12) roheline võrgustik – eri tüüpi ökosüsteemide ja maastike säilimist tagav ning asustuse ja majandustegevuse mõjusid tasakaalustav looduslikest ja poollooduslikest kooslustest koosnev süsteem, mis koosneb tuumikaladest ja neid ühendavatest rohekoridoridest;
 13) puittaimestiku inventeerimine (dendroloogiline inventeerimine) – planeeritava maa-ala puittaimestiku hinnang, eesti- ja ladinakeelsed puude nimetused, kõrgus, võra kuju ja suurus. Joonisel numereeritakse üksikpuud ja/või puuderühmad. Haljastusele antakse hinnang dendroloogilisest ja ökoloogilisest seisukohast lähtudes, tehes ettepanekud haljastuse säilitamiseks või asendamiseks ning hoolduseks;
 14) planeeringu lähteseisukohad – planeerimismenetluses algatamisel või pärast algatamist koostatav dokument, milles planeeringu koostamise korraldaja kirjeldab detailplaneeringu koostamise vajadust, eesmärki ja ülesandeid, mida detailplaneeringuga kavatsetakse lahendada, esitab detailplaneeringu koostamise eeldatava ajakava ning annab ülevaate detailplaneeringu koostamiseks vajalike uuringute tegemisest ja detailplaneeringu koostamisse kaasatavatest ja koostöötegijatest;
 15) planeeringulahendus – planeeringuala kohta koostatav terviklik ruumilahendus, mis elluviimisel võimaldab detailplaneeringuga kavandatud maa ja ehitiste sihtotstarbelist kasutamist detailplaneeringuga määratud maakasutus- ja ehitustingimustest kinnipidamisel;
 16) planeeringu põhilahendus – detailplaneeringu oluline osa, mis tagab detailplaneeringuga kavandatu elluviimisel lahenduse tervikliku toimimise;
 17) krunt – detailplaneeringuga määratud maa-ala, millel on ehitusõigus;
 18) krundi kasutamise sihtotstarve – määrab, millisel otstarbel võib krunti pärast detailplaneeringu kehtestamist kasutada;
 19) krundi hoonestusala – detailplaneeringus määratud krundi piiritletud osa, kuhu võib püstitada ehitusõigusega lubatud hooneid ja rajatisi;
 20) hoonestuslaad – piirkonna hoonestusele iseloomulike tunnuste kogum, mis võib seisneda hoone kõrguses, mahus, krundijaotuses, hoonete paiknemises üksteise suhtes või krundil;
 21) kinnine hoonestuslaad – hoonestusviis, kus hooned on plokistatud naaberhoonetega kruntide ühisel piiril;
 22) lahtine hoonestuslaad – hoonestusviis, kus hooneid ei plokistata naaberhoonetega kruntide ühisel piiril;
 23) hoonestustihedus – hoonete maapealsete korruste suletud brutopindala suhe krundi pindalasse;
 24) kuja – vähim lubatud vahemaa ehitiste vahel, mis määratakse õigusakti alusel;
 25) ehitusjoon – kohustuslik piir, milleni peab ulatuma hoone või hoone osa;
 26) korterelamukrundi koormusindeks (KKKI) – korterelamu krundipinna suhe korterite arvu. Koormusindeksi kaudu antakse minimaalne lubatud krundipind korterelamu korteri kohta;
 27) hoone korruselisus – defineeritud vastavalt Majandus- ja taristuministri 05.06.2015 määrusele nr 57 „Ehitise tehniliste andmete loetelu ja arvestamise alused“;
 28) ehitise kõrgus – defineeritud vastavalt Majandus- ja taristuministri 05.06.2015 määrusele nr 57 „Ehitise tehniliste andmete loetelu ja arvestamise alused“;
 29) ehitise absoluutne kõrgus – defineeritud vastavalt Majandus- ja taristuministri 05.06.2015 määrusele nr 57 „Ehitise tehniliste andmete loetelu ja arvestamise alused“;
 30) ehitisealune pind – defineeritud vastavalt Majandus- ja taristuministri 05.06.2015 määrusele nr 57 „Ehitise tehniliste andmete loetelu ja arvestamise alused“;
 31) rajatisealune pind – defineeritud vastavalt Majandus- ja taristuministri 05.06.2015 määrusele nr 57 „Ehitise tehniliste andmete loetelu ja arvestamise alused“;
 32) suletud brutopind – defineeritud vastavalt Majandus- ja taristuministri 05.06.2015 määrusele nr 57 „Ehitise tehniliste andmete loetelu ja arvestamise alused“;
 33) hoone suletud brutopind – defineeritud vastavalt Majandus- ja taristuministri 05.06.2015 määrusele nr 57 „Ehitise tehniliste andmete loetelu ja arvestamise alused“;
 34) ehitise arhitektuurilised tingimused – eelkõige tingimused ehitise ruumilisele terviklahendusele;
 35) ehitise kujunduslikud tingimused – käsitlevad ehitise terviklahenduse raames näiteks ehitise detaile.

§ 3.  Katastriüksuse sihtotstarbed ja krundi kasutamise sihtotstarbed

 (1) Katastriüksuste sihtotstarvete liigituse alus tuleneb maakatastriseadusest.

 (2) Mitmekorruselise hoonega katastriüksuse sihtotstarvete suhte määramisel lähtuda hoone üldpinna sihtotstarvete jagunemise suhtest.

 (3) Hoone teenindamiseks vajalik maa loetakse hoonega sama sihtotstarbeliseks (näiteks hoonet teenindav parkla või muruväljak krundil).

§ 4.  Detailplaneeringu koostamise algatamiseks esitatavad dokumendid

 (1) Detailplaneeringu koostamise algatamise ettepanek esitatakse Kose Vallavalitsuse kehtestatud vormil.

 (2) Detailplaneeringu koostamise algatamise ettepanekule lisatakse detailplaneeringu eskiislahendus.

 (3) Detailplaneeringu koostamise algatamise ettepanekule võib lisada täiendavaid andmeid ja materjale, mis täpsustavad detailplaneeringu eskiislahendust.

§ 5.  Detailplaneeringu eskiislahendus

 (1) Detailplaneeringu eskiis esitatakse mahus, mis võimaldab hinnata kavandatava ruumimuudatuse sobivust keskkonnas ja mõju avalikule ruumile.

 (2) Detailplaneeringu eskiislahendus esitatakse Kose Vallavalitsusele ühes eksemplaris paberkandjal ja digitaalselt järgmises mahus:
 1) eskiislahenduse tiitelleht;
 2) eskiislahenduse seletuskiri – tekstilises kirjelduses esitatakse olemasoleva olukorra ja kavandatava ruumilise keskkonna muudatuse kirjeldus ning kavandatava tegevuse sobivuse põhjendused;
 3) planeeritava maa-ala lähipiirkonna avaliku ruumi ehituslike ja funktsionaalsete seoste analüüs.

 (3) Eskiislahendust illustreeriv põhijoonis, mis sisaldab:
 1) graafilist kirjeldust, mis esitatakse maaüksuse plaanil või Maa-ameti aluskaardil;
 2) krundijaotust;
 3) hoonestusala;
 4) krundi ehitusõigust (krundi kasutamise sihtotstarve või sihtotstarbed, hoonete suurim lubatud arv krundil, hoonete suurim lubatud ehitisealune pind, hoonete suurim lubatud kõrgus);
 5) põhimõttelist liikluslahenduse skeemi ning parkimise lahendust;
 6) põhimõttelist haljastuse lahendust;
 7) olemasolevaid tehnovõrke;
 8) põhimõttelist kavandatavate tehnovõrkude lahendust;
 9) vajadusel mahulist illustratsiooni või maketti.

 (4) Elektronkandjal esitatava info formaat on kogu detailplaneeringu eskiislahendusele tekstiosa *.odt, *.doc, *.docx või *.rtf failina ja selle tuletis *.pdf failina ning joonised *.dwg failina, koordineeritult L-EST süsteemis ja selle tuletis *.pdf failina.

 (5) Juhul, kui detailplaneeringu lähteseisukohtade ja eskiislahenduse tutvustamiseks on nõutav eskiislahenduse avaliku arutelu(de) korraldamine, tuleb detailplaneeringu lähteseisukohtade ja eskiislahenduse koosseisus esitada järgmised dokumendid:
 1) detailplaneeringu eskiislahendus (seletuskiri ja joonis(ed));
 2) juhul kui on, siis detailplaneeringu algatamise korraldus või algatamise otsus;
 3) juhul kui on, siis detailplaneeringu lähteseisukohad;
 4) juhul kui on, siis detailplaneeringu algatamise teated;
 5) juhul kui on, siis haldusleping detailplaneeringu koostamise või detailplaneeringu koostamise tellimise üleandmiseks ning detailplaneeringukohaste avalikuks kasutamiseks ette nähtud tee ja sellega seonduvate rajatiste, haljastuse, välisvalgustuse ning tehnorajatiste väljaehitamiseks;
 6) informatsioon vajalike kooskõlastuste kohta.

§ 6.  Detailplaneeringu koostamise alused ja lähtedokumendid

 (1) Detailplaneeringu koostamise alused:
 1) planeerimisseadus ja selle rakendusaktid;
 2) kehtiv üldplaneering;
 3) detailplaneeringu koostamise algatamise ettepanek;
 4) detailplaneeringu koostamise algatamise korraldus;
 5) keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise / mittealgatamise korraldus.

 (2) Detailplaneeringu koostamise lähtedokumendid:
 1) õigusaktid ja neist tulenevad eritingimused;
 2) arengukavad ja -strateegiad;
 3) planeeritaval maa-alal algatatud detailplaneeringud;
 4) planeeritaval maa-alal kehtestatud detailplaneeringud;
 5) planeeritaval maa-alal asuvate hoonete kinnitatud ehitusprojektid;
 6) planeeritaval maa-alal asuvate hoonete väljastatud projekteerimistingimused;
 7) planeeritaval maa-alal asuvate tehnovõrkude kinnitatud ehitusprojektid;
 8) planeeritaval maa-alal asuvate tehnovõrkude väljastatud projekteerimistingimused;
 9) piirkonna tehnovõrkude skeemid;
 10) maaparandus- ja kuivendusprojektid;
 11) eritingimused kitsendusi põhjustavate objektide valitsejate poolt;
 12) keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne;
 13) detailplaneeringu koostamisel tehtud uuringud (nt. ehitusgeoloogilised uurimistööd, mürauuringud);
 14) Eesti Vabariigi standardid;
 15) tehnovõrkude valdajate tehnilised tingimused ja teised tehnilised tingimused;
 16) kokkulepped maakasutuse kitsendamise kohta.

 (3) Kose valla arhitektil on õigus anda detailplaneeringu koostamiseks täpsustavaid tehnilisi nõudeid.

 (4) Üldplaneeringu muutmisel detailplaneeringuga tuleb detailplaneeringu dokumentide hulka lisada üldplaneeringu teksti ja jooniste vastava osa muudatuste ettepanek.

 (5) Koostatava detailplaneeringuga samale maa-alale varem kehtestatud detailplaneeringu(te) täielikult või osaliselt kehtetuks tunnistamise ettepaneku puhul lisada koostatavasse detailplaneeringusse samal maa-alal kehtetuks tunnistatava(te) detailplaneeringu(te) andmed ning motiveeritud kehtetuks tunnistamise vajaduse põhjendus(ed).

§ 7.  Detailplaneeringu koostamise põhimõtted

 (1) Detailplaneeringu koostamisel lähtutakse planeerimise heast tavast ning detailplaneeringu koostamise alustest ja lähtedokumentidest.

 (2) Detailplaneeringu koostamisel suhtutakse hoolivalt olemasolevasse ruumilisse keskkonda, säilitades väärtusliku ning kavandades korrastatud ja tasakaalustatud avaliku ruumi.

 (3) Detailplaneeringu koostamisel arvestatakse piirkonna jätkusuutliku arengu vajaduste ning avalike huvide ja väärtustega.

§ 8.  Nõuded detailplaneeringu koostamisele

  Detailplaneering vormistatakse detailplaneeringu kaustana ja detailplaneeringu lisade kaustana.

§ 9.  Detailplaneeringu kaust

 (1) Detailplaneeringu kaust koosneb tekstiosast ning joonistest.

 (2) Detailplaneeringu tekstiosasse kuulub:
 1) tiitelleht;
 2) sisukord;
 3) seletuskiri.

 (3) Tiitellehel esitatakse:
 1) detailplaneeringu nimetus vastavalt detailplaneeringu koostamise algatamise korraldusele;
 2) töö number ja kuupäev;
 3) detailplaneeringu koostaja, detailplaneeringu koostamise tellija ja nende esindaja nimi, postiaadress, telefon ja e-posti aadress (juriidilisest isikust planeerija ja tellija või asjast huvitatud isiku nimi vastavalt äriregistri kandele);
 4) vastavat märget, kui detailplaneeringu koostamise tellijaks on Kose Vallavalitsus;
 5) tiitelleht allkirjastada detailplaneeringu koostaja ja tellija poolt.

 (4) Sisukord peab sisaldama:
 1) detailplaneeringu seletuskirja peatükkide ja alapeatükkide loetelu;
 2) detailplaneeringu jooniste loetelu.

 (5) Seletuskiri peab sisaldama:
 1) seletuskirja nummerdatud lehti, mis on allkirjastatud detailplaneeringu koostaja poolt;
 2) detailplaneeringu koostamise aluseid ja eesmärke;
 3) planeeritava ala kruntide andmeid (katastritunnused, sihtotstarbed, pindalad) ning omanikke detailplaneeringu algatamisel;
 4) planeeritava maa-ala asukoha kirjeldust. Avaliku ruumi analüüsi, ehituslikku situatsiooni, olemasolevaid keskkonnakaitselisi aspekte, haljastust, tehnovõrke, kehtivaid kitsendusi ja servituude;
 5) planeeritava maa-ala kontaktvööndi avaliku ruumi funktsionaalsete seoste analüüsi. Olulisemad põhimõtted: Arvestada olemasolevat avalikku ruumi. Pakkuda lahendusi piirkonna tasakaalustatud arenguks. Anda kavandatava hoonestuse mahuline analüüs koos avaliku ruumi vaadetega ning ehituslike ettepanekute tekstiline põhjendus, lähtudes kontaktvööndi hoonestuse eripärast ja ümbritsevast keskkonnast. Anda ülevaade korterelamute ja elamupiirkondade planeerimisel piirkonda teenindavatest sotsiaalobjektidest ja puhke- ning virgestusaladest. Puhke- ja virgestusalade asukohtade määramisel arvestada kehtestatud rohelise võrgustiku toimimist tagavaid tingimusi. Kui planeeritava maa-ala kontaktvööndis puuduvad puhke- ning virgestusalad, kavandada need planeeritavale maa-alale. Vajadusel näha planeeritaval maa-alal ette piirkonda teenindavad sotsiaalasutused ja äriettevõtted. Kirjeldada olemasolevat ja planeeritud liiklusskeemi, sh juurdepääse planeeritavale alale, sõiduteid, jalakäijate liikumissuundasid. Vajadusel anda nõuded puuetega inimeste liikumise tagamiseks. Kui alale planeeritakse tootmis- ja/või äritegevusi, anda ülevaade, millist tootmis või äritegevust kavandatakse või näidata ära, millised tootmis- ja/või äritegevused on antud alal lubatud. Seletuskirja lisada kavandatava tootmistegevuse kirjeldus (tehnoloogiline);
 6) juhul, kui detailplaneering sisaldab järgnevaid ettepanekuid, tuleb detailplaneeringus eraldi peatükina välja tuua kehtestatud üldplaneeringu muutmise ettepaneku puhul ettepaneku sisu ja muutmise vajaduse põhjendused. Samale maa-alale varem kehtestatud detailplaneeringute täielikult või osaliselt kehtetuks tunnistamise ettepaneku puhul kehtivate detailplaneeringute andmed ning kehtetuks tunnistamise ettepaneku sisu ja põhjendused;
 7) planeeritava maa-ala kruntideks jaotamist.
Olulisemad põhimõtted: Juhul, kui detailplaneeringuga nähakse ette uute kruntide moodustamine ja/või olemasolevate krundipiiride muutmine, anda seletuskirjas krundistruktuuri moodustamise või muutmise põhimõtete kirjeldus. Mitte anda seletuskirjas maakasutuse koondtabelit, vaid esitada see joonisel ning seletuskirjas anda viide põhijoonisele, millel krundijaotus on kajastatud. Teha ettepanek kruntide lähiaadressi määramiseks. Juhul kui planeeritavale maa-alale jäävas tänavalõigus ei ole võimalik moodustada terviklikku tänavakrunti, siis iseseisvat transpordimaakrunti ei kavandata;
 8) krundi ehitusõigust. Krundi kasutamise sihtotstarve või sihtotstarbed. Hoonete suurim lubatud arv krundil – näidata eraldi lubatud põhihoonete ja kõrvalhoonete arv krundil. Hoonete suurim lubatud ehitisealune pindala. Hoonete suurim lubatud kõrgus meetrites, sidudes selle absoluutse kõrgusega. Määrata hoonete korruselisus. Korterelamute puhul krundi koormusindeks (KKKI) krundi kohta. Olemasolul arvestada valla üldplaneeringus toodud koormusindeksitega. Juhul kui on, siis määrata suurim lubatud korterite arv hoonetes.. Anda viide põhijoonisele, millel krundi ehitusõigus on kajastatud;
 9) krundi hoonestusala piiritlemine. Anda krundi hoonestusala piiritlemise ehituslik põhjendus ning anda viide põhijoonisele, millel krundi hoonestusala on kajastatud. Piiritleda krundile kavandatav hoonestusala võimalikult täpselt. Tuua välja hoonestusala suurus (m2);
 10) ehitiste olulisemate arhitektuurinõuete seadmine. Arhitektuur peab olema planeeritavasse avalikku ruumi sobiv, piirkonnale eripäraseid arhitektuurseid lahendusi tagav, kaasaegne, kõrgetasemeline ja ümbritsevat elukeskkonda väärtustav. Anda põhjendus arhitektuurinõuete seadmisele. Anda olemasolevate ehitiste mahu, vormi ja kujunduse lubatud muutused ja ulatus. Anda kavandatavate ehitiste kujunduse lubatud materjal, nõuded avatäidetele ning muudele hoone osadele ning detailidele. Anda välisviimistluses kasutatavate materjalide loetelu, hoonestusviis, kujade ulatus ja vajadusel ehitusjoonte asukoht, katusetüübid, –kalded või katusekallete vahemik, katuseharja suund, piirete kujundustingimused ning piirete kõrgused, välisvalgustuse, tänavamööbli ja avaliku ruumi väikevormide kujundustingimused;
 11) ehitusprojekti koostamise ja ehitamise nõuete osas esitatakse ehitise projekteerimiseks ja ehitamiseks arhitektuuri- ja muud nõuded, mis tagavad avaliku ruumi sobiva ja piirkonna eripära arvestava ehitise ehitamise parimal viisil. Nõuetes käsitletakse: olemasolevate hoonete lammutamise ja ümberehitamise nõudeid; täiendavate uuringute vajadust; täiendavate kooskõlastuste hankimise ja koostöö vajadust; teisi nõudeid ehitusprojekti koostamiseks ja ehitamiseks;
 12) tänavate maa-alad, liiklus- ja parkimiskorraldus.
Olulisemad põhimõtted: Tänavate maa-alade, liiklus- ja parkimiskorraldus tuleb anda vastavalt valla üldplaneeringule ja Eesti Standardile EVS 843:2016 „Linnatänavad“. Määrata tee maa-ala ja selle elementide (sõiduteede, kergliiklusteede, kõnniteede, eraldusribade jt ribade) kirjeldus ja esialgsed laiused. Määrata vajadusel tee maa-alad, kus on lubatud väikeehitised ja ajutised ehitised ning määratleda nõuded nendele ehitistele.
Määratleda eramaal asuvad avalikuks kasutamiseks planeeritavad teed ja tänavad. Näidata kruntidelt väljasõitude asukohad, vajadusel määratledes krundiosad, kuhu on keelatud väljasõite rajada. Esitada piirkonda teenindava liikluskorralduse ettepanek. Parkimine lahendada omal krundil. Juhul, kui see ei ole võimalik, lahendada parkimine planeeritava maa-ala kontaktvööndis asuvates olemasolevates parklates. Sellisel juhul peab lahenduse realiseeritavus olema tõestatud ja kindlustatud. Anda parkimiskohtade vajaduse arvutus (planeeritud ja normatiivne). Parkimiskohtade arvutamisel korterelamutele tuleb kasutada normi, mis on näidatud kolme- ja enamatoalistele korteritele. Korterelamute planeerimisel näha soovitavalt ette vähemalt kaks parkimiskohta korteri kohta. Vajadusel anda nõuded puuetega inimeste liikumise tagamiseks. Seletuskirjas kirjeldada lühidalt joonisel antud liiklus- ja parkimislahendust ning anda viide joonisele. Vajadusel näha ette täiendavad nõuded liikluskorralduse kavandamiseks (võimalikud välja ehitamise etapid, ristmike rekonstrueerimine jms). Anda parkimiskohtade kontrollarvutus tabelina Kose Vallavalitsuse kehtestatud vormil.
 13) tehnovõrkude ja –rajatiste asukohad. Määrata ehitiste tehnovarustuse tagamiseks tehnovõrkude ja -rajatiste asukohad vastavalt tehnovõrkude valdajate poolt väljastatavatele tehnilistele tingimustele. Nimetada tehnovõrkude valdajate poolt väljastatud tehnilised tingimused, mille alusel ehitiste tehnovarustuse tagamiseks on tehnovõrkude ja rajatiste asukohad määratud. Tuua välja võimalikud tehnovõrkudega varustamise variandid. Juhul, kui seda on nõutud, anda seletuskirjas hoonete tehnovõrkudega varustamise arvestuslikud põhinäitajad. Juhul, kui tehnovõrgu eelvool või ühenduskoht jääb väljapoole detailplaneeringuala, tuleb see tehnovõrkude või kontaktvööndi joonisel näidata ning seletuskirjas esitada rajatava/rekonstrueeritava võrgu pikkus. Juhul, kui tehnovõrgud läbivad krunte, tuleb seletuskirjas anda viide, kus asuvad krundivaldajate nõusolekud selle kohta. Tehnovõrgud kavandada tänava maa-alale, määrates asjakohasel juhul torustike asukohad tänava põiklõikes. Määrata vertikaalplaneerimise põhimõtted ning vajadusel sademete-, drenaaž- ja transiitvee ärajuhtimine eelvooluni, mis välistab naaberkruntidele valguva vee hulga suurenemise. Vajadusel näidata sademetevee ära juhtimise (immutamise, kraavi või olemasolevatesse trassidesse juhtimise) võimalikkust näitavad arvutused. Avalikult kasutatava välisvalgustuse põhimõtted lahendada ainult tänava maa-alal juhul, kui planeeringu lähteseisukohtadega ei ole sätestatud teisti. Määrata soojavarustuse põhimõtted, arvestades kaugkütteseaduse alusel moodustatud kaugküttepiirkondade paiknemisega. Vajadusel sätestada seletuskirjas kaugkütte kasutamise kohustus või selle mittekasutamise tingimused. Anda viide joonisele, kus tehnovõrkude ja rajatiste asukohad on kajastatud;
 14) haljastuse ja heakorra põhimõtted.
Anda krundi kõrghaljastuse ja heakorrastamise kontseptsiooni ning vertikaalplaneerimise põhimõtete kirjeldus. Juhul, kui detailplaneeringule on nõutud dendroloogilise inventeerimise läbiviimine, tuleb see teostada ja tulemused esitada detailplaneeringu lisade kaustas. Vajadusel anda säilitatavate puude kasvutingimuste tagamise nõuded ning nõuded istutatava kõrghaljastuse parameetrite kohta. Detailplaneeringu koostamisel lähtuda keskkonnastrateegia põhimõtetest ning väärtusliku haljastuse säilitamise ja kasvutingimuste tagamise nõudest. Anda avaliku ruumi terviklikkust taotlev heakorra ja haljastuse põhimõtteline lahendus, mis arvestab valla rohevõrgustikuga, tagades selle säilimise, funktsioneerimise ja täiendamise. Üldkasutatava haljastuse planeerimisel arvestada EVS 843:2016 „Linnatänavad” toodud nõuete ja rakendusjuhistega. Avalikule tänava maa-alale kavandatava kõrghaljastuse kohta anda tänava maa-alal üksikute puude asukohad. Tagada planeeritavale maa-alale jäävatele puurkaevudele nõuetekohane sanitaarkaitse- või hooldusala, tähistades tampoonitavad puurkaevud eraldi tingmärgiga. Olemasolevale puurkaevule tuleb näidata ära puurkaevu registrinumber. ÜVK arengukava järgi ühiskanalisatsiooniga hõlmatud alal tuleb olemasolevad kogumis- ja imbkaevud näidata likvideeritavatena, kui planeeringu lähteseisukohtadega ei ole sätestatud teisti. Alates 11 kohaga parklatelt ja platsidelt tuleb ala sademevesi koguda ja puhastada krundil õli-liiva püüduris. Näha ette äri, tootmis-, lao jms hoonete parklate ja platside võimaliku saastunud sademevee eelnev puhastamine kohtpuhastis, kui eelvooluks on looduslik suubla. Määrata soojavarustuse põhimõtted, arvestades kaugküttepiirkondade paiknemisega ja hinnates valitud kütteliigi ja teiste saasteallikate koosmõju keskkonnale. Planeeritavate lokaalkatlamajade keskkonnamõju hindamisel esitada saastearvutus. Anda ülevaade planeeritaval maa-alal tekkivatest jäätmetest ja määrata tekkivate jäätmete käitlemise põhimõtted. Hinnata olemasolevate eluhoonete insolatsioonitingimuste muutumist tulenevalt detailplaneeringuga kavandatavast ehitustegevusest. Hinnata elamualade müra- ja vibratsioonitaset. Seletuskirjas anda viide joonisele, millel haljastuse ja heakorra põhimõtted on kajastatud;
 15) keskkonnatingimused detailplaneeringuga kavandatava elluviimiseks ning vajaduse korral ehitised, mille ehitusprojekti koostamisel on vaja läbi viia keskkonnamõju hindamine või riskianalüüs.
Olulisemad põhimõtted: Juhul kui detailplaneeringu lähteseisukohtadega on seda nõutud, seada keskkonnatingimused detailplaneeringuga kavandatu elluviimiseks ja vajaduse korral määrata ehitised, mille ehitusprojekti koostamisel on vaja läbi viia keskkonnamõju hindamine. Koostada planeeritava maa-ala keskkonnaseisundi ülevaade. Soovitavalt lisada ülevaatele fotod olemasolevast olukorrast. Ülevaates kirjeldada: planeeritava maa-ala ja lähiümbruse saasteallikaid ja nende mõju (lokaalkatlamajad, kütusemahutid, tanklad, tööstusettevõtted, parklad, puhastusseadmed, tänavaliiklus, jm); looduskeskkonda (kaitstavad alad, looduse üksikobjektid, haljastus, põhjavesi, pinnavesi, veekogud, loomad, linnud, putukad, taimed, vääriselupaigad jm); loodusressursside kasutamist; tehnovõrkude ja –rajatiste seisukorda; piirkonna üldist heakorda. Hinnata kavandatava tegevusega (detailplaneeringu rakendamisega) võimalikku kaasnevat keskkonnamõju (vee, pinnase või õhu saastatus, jäätmeteke, müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus või lõhn) ning mõju inimeste tervisele, sh. olemasolevate hoonete isolatsioonitingimuste muutumist detailplaneeringuga kavandatavast ehitustegevusest tulenevalt. Vajaduse korral määrata täiendavad nõuded negatiivse keskkonnamõju piisavaks leevendamiseks ja/või ennetamiseks ning detailplaneeringu või ehitusprojekti mahus teostatavate uuringute koostamise vajadus. Tulenevalt ülevaatest, võib Vallavalitsus määrata täiendavaid nõudeid negatiivse keskkonnamõju leevendamiseks ja/või ennetamiseks ning detailplaneeringu või ehitusprojekti mahus teostatavate uuringute (sh dendroloogilise inventeerimise) vajaduse;
 16) tuleohutuse tagamine.
Olulisemad põhimõtted: Arvestada tuleohutuse tagamisel normides ja standardites toodud nõuete ja rakendusjuhistega. Näidata hoonete tulepüsivusklass, ehitistevahelised kujad, hüdrantide ja tuletõrje veevõtukohtade paiknemine. Sõltuvalt kavandatava tegevuse asukohast ja tegevusest, näidata ära tegevused piirkonnas tuleohutuse tagamiseks. Anda viide joonisele, millel ehitistevahelised kujad on kajastatud;
 17) vajaduse korral ettepanekud kaitse alla võetud maa-alade ja üksikobjektide kaitserežiimi täpsustamiseks, muutmiseks või lõpetamiseks, ettepanekud maa-alade või üksikobjektide kaitse alla võtmiseks.
Olulisemad põhimõtted: Juhul, kui detailplaneeringu lähteseisukohtadega on tehtud ettepanekuid kaitse alla võetud maa-alade ja üksikobjektide kaitserežiimi täpsustamiseks, muutmiseks või lõpetamiseks, või see ilmneb detailplaneeringu koostamise käigus, tuleb seletuskirjas see nimetada ning anda vastavad põhjendused. Anda viide joonisele, millel kaitsealune maa-ala või objektid on kajastatud;
 18) vajaduse korral miljööväärtusega hoonestusalade määramine ning nende kaitse- ja kasutustingimuste seadmine.
Olulisemad põhimõtted: Planeeringulahenduse kavandamisel miljööväärtuslikul hoonestusalal lähtuda piirkonna traditsioonilisest arhitektuurist ning arvestada ajalooliselt väljakujunenud krundijaotust- ja struktuuri, hoonestustihedust ja –viisi. Arvestada miljööväärtusliku hoonestusala puhul valla üldplaneeringuga toodud nõuetest;
 19) servituutide vajaduse määramine. Näidata kinnistusraamatusse kantud servituutide tüübid, asukohad ja ulatus. Nimetada ja põhjendada servituutide määramise vajadust ning kelle kasuks servituudi vajadus määratakse. Seletuskirjas anda viide joonisele, millel servituutide vajadus kajastatud on. Kui lahenduses nähakse ette servituudialad väljaspool detailplaneeringuala, siis tuleb seletuskirjas anda viide, kus on sellekohane krundiomaniku nõusolek;
 20) seadusjärgsed kitsendused.
Olulisemad põhimõtted: Näidata seadusjärgsete kitsenduste puhul kitsendust põhjustav objekt (sh kaitsealused objektid) ja kitsenduse ulatus; anda viide kasutamistingimused kehtestavale seadusele, muudele õigusaktidele (kaitse-eeskirjad, põhimäärused) ja dokumentidele (kaitsekohustise teatis, kaitsekorralduskava). Määrata tänava kaitsevöönd lähtuvalt ehitusseadustikust ja kehtivast korrast. Arvestada tehnovõrkude ja –rajatistega (elektripaigaldised, gaasipaigaldised jm) seotud kaitsevöönditega lähtuvalt vastavast õigusaktist. Arvestada veehaarde sanitaarkaitsealaga ning muude veehaarde kitsendustega lähtuvalt veeseadusest ja looduskaitseseadusest, kui planeeritavale maa-alale jääb veehaare või veehaarde sanitaarkaitseala. Arvestada kallasrajaga lähtuvalt veeseadusest, kui planeeritavale maa-alale jääb avalik või avalikult kasutatav veekogu või selle kallasrada. Anda detailplaneeringus kaitsealuste objektide loetelu ja iga kaitsealuse objekti registrinumber. Näidata geodeetiline märk ja selle asukoht, kui planeeritavale maa-alale jääb kaitse all olev geodeetiline märk. Arvestada looduskaitseseadusest tulenevate kitsenduste ning erisustega, kui planeeritavale maa-alale jääb kaitstav loodusobjekt või selle kaitsevöönd või kui planeeritavale maa-alale jääb veekogu rand või kallas. Arvestada kaitstava loodusobjekti kaitsekorda määrava kaitse-eeskirjaga ning kaitsekorralduskavaga selle olemasolul. Arvestada muinsuskaitseseadustest tulenevate kitsendustega, kui planeeritavale maa-alale jääb mälestis, mälestise kaitsevöönd, muinsuskaitseala või muinsuskaitseala kaitsevöönd. Mälestise puhul arvestada kaitsekohustise teatisega, muinsuskaitseala puhul arvestada muinsuskaitseala põhimäärusega. Anda vajadusel ettepanekud kaitse-eeskirjade, põhimääruste ja muude kasutamistingimuste täpsustamiseks või muutmiseks. Anda vajadusel ettepanekud maa-alade ja objektide kaitse alla võtmiseks või kaitserežiimi lõpetamiseks. Näidata riigi-kaitselised maa-alad ja objektid. Arvestada muude seadusjärgsete kitsendustega. Anda viide joonisele, millel kitsendused kajastatud on;
 21) vajadusel riigikaitselise otstarbega maa- alade määramine. Juhul, kui detailplaneeringuga käsitletakse olemasolevat või kavandatavat riigikaitsemaad, tuleb seletuskirjas täpsustada selle otstarbe alaliik ning võimalikud juurdepääsupiirangud alale;
 22) kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused. Pöörata tähelepanu kuritegevuse riskide minimeerimisele, kasutades järgmisi põhimõtteid: planeerida avalikult kasutatavad kohad valgustatuna, vajadusel kasutada videovalvet, hoonete ehituses kasutada kuritegevust ennetavaid materjale jne; vajadusel eristada detailplaneeringus era ja avalik ruum; vajadusel kasutada detailplaneeringus variante, kus õigustatud kasutajad saavad territooriumile kergesti, mitteõigustatud kasutajad aga raskelt; näha detailplaneeringus ette võimalused, mis aitaksid luua planeeringualale elama asuvate elanike vahel kogukonna; kasutada planeeringualal lahendusi, mis aitaksid planeeringualast luua hea maine ning seda ka hoida. Arvestada detailplaneeringu koostamisel erinevate sihtgruppidega ning luua vastavalt sellele kohandatud elamistingimused. Kirjeldada kuritegevuse ennetamise kavandatud meetmeid lähtudes Eesti Standardist EVS 809-1:2002 „Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur. Osa 1: Linnaplaneerimine“;
 23) detailplaneeringu elluviimise võimalused ja tegevuskava.
 24) koostöö ja kooskõlastuste koondtabel. Seletuskirja juurde lisada arvamuse ja kooskõlastuste koondtabel ja arvamused ning kooskõlastused. Koondtabel esitada Kose Vallavalitsuse kehtestatud vormil. Kui kooskõlastaja, koostöö tegija on esitanud ettepaneku või tingimused, siis tuleb kindlasti täita viimane lahter, kuidas on esitatud märkusega arvestatud ning lisada vastav tingimus ka seletuskirja vastava peatüki alla. Originaalkaust sisaldab originaalkooskõlastusi, teised kaustad kirjaga antud kooskõlastuste koopiaid;
 25) detailplaneering esitada köidetult määruse § 9 toodud järjekorras, millele on lisatud detailplaneeringu joonised määruse § 10 lõikes 4 toodud järjekorras;
 26) detailplaneeringu seletuskiri vormistada vastavalt määruse § 9 lõike 5 punktides 2 kuni 24 toodud järjekorras.

§ 10.  Detailplaneeringu joonised ja nende koostamise nõuded

 (1) Detailplaneeringu koostamise aluskaardiks on ajakohane (kogu olemasolevat situatsiooni tõeselt kajastav, sh tehnovõrgud) digitaalselt mõõdistatud geodeetiline alusplaan täpsusastmega M 1: 500 või M 1: 1000, kehtivas koordinaatide süsteemis. Joonisele peavad olema kantud andmed koostaja kohta (firma nimi, litsentside, kutsetunnistuste numbrid, töö number), mõõdistamise aeg. Juhul, kui detailplaneeringule nõutakse täiendavaid mõõdistusi, tuleb need geodeetilisel alusplaanil kajastada.

 (2) Kõikide jooniste koostamisel lähtuda põhimõttest, et joonistele kantavad andmed peavad tulema esile vastavalt andmete olulisust arvestades ning kõik olulised andmed peavad olema joonistelt kergesti loetavad.

 (3) Joonistel peavad kõik piirikihid olema üheaegselt.

 (4) Joonistel näidata krundipiirid domineeriva joonega, mis ei konkureeriks tehnovõrkude tingmärkidega.

 (5) Detailplaneeringu koosseisu kuuluvad järgmised joonised:
 1) situatsiooniskeem;
 2) tugiplaan;
 3) planeeritava maa-ala kontaktvööndi avaliku ruumi ehituslik analüüs;
 4) põhijoonis;
 5) vajadusel üldplaneeringu muudatuse ettepaneku joonis;
 6) tehnovõrkude koondplaan;
 7) täiendavad joonised.

 (6) Kõikidele joonistele kanda:
 1) planeeritava maa-ala piir;
 2) planeerija kirjanurk ja originaalallkirjad;
 3) kõikide tingmärkide selgitused, eristades olemasolevad, planeeritavad, projekteeritavad ehitised/alad;
 4) joonise koostamise kuupäev.

§ 11.  Situatsiooniskeem

 (1) Vormistatada vabas mõõtkavas.

 (2) Vormistada formaadis A4.

 (3) Joonisele kanda:
 1) tänavanimed;
 2) orienteerumist lihtsustavate objektide nimetused.

§ 12.  Tugiplaan

 (1) Vormistada ajakohasel topo-geodeetilisel alusplaanil koos kõigi olemasolevate tehnovõrkudega mõõtkavas M 1: 500 või M 1: 1000.

 (2) Joonisele kanda:
 1) katastriüksuste piirid ning aadressid;
 2) maakatastrisse kantud maa kasutamise sihtotstarbed;
 3) õigusliku aluseta ja õiguslikul alusel püstitatud hooned (sh ehitisregistri koodid) – eraldi tingmärgiga;
 4) kõik seadusjärgsed kitsendused, sealhulgas riikliku kaitse all olevad geodeetilised märgid ja kinnistusraamatusse kantud servituutide asukohad ja ulatus ning kitsendust põhjustavad objektid;
 5) kaitsealuste üksikobjektide asukohad koos registrinumbriga ning nende kaitsevööndid;
 6) planeeritavale maa-alale jäävate tänavate nimed loetavas kirjas;
 7) reostatud alad, kui need on teada;
 8) tampoonitud puurkaevud;
 9) kõik olemasolevad (sh ehitamisel olevad) tehnovõrgud;
 10) olemasolev kõrghaljastus;
 11) haljastuse väärtus vastavalt dendroloogilisele inventariseerimisele juhul, kui dendroloogiline inventariseerimine on nõutud (võib olla esitatud eraldi joonisena);
 12) märkusena topo-geodeetilise alusplaani koostanud firma nimi, töö number ja koostamise aeg.

§ 13.  Planeeritava maa-ala kontaktvööndi avaliku ruumi ehituslik analüüs

 (1) Vormistada vabas mõõtkavas.

 (2) Joonisele kanda:
 1) planeeritava maa-ala ning selle kontaktvööndi piir;
 2) planeeritava maa-ala kontaktvööndis paiknevate koostamisel olevate ja kehtestatud detailplaneeringute põhilahendused ning detailplaneeringute numbrid ja nimetused (võib ka eksplikatsioonitabelina);
 3) lähiümbruse tänavavõrgustik koos juurdepääsudega planeeritavale maa-alale;
 4) liiklusskeem;
 5) kergliikluse põhilised liikumissuunad;
 6) ühistranspordipeatused;
 7) üldkasutatavad puhke- ja virgestusalad ning roheline võrgustik;
 8) kontaktvööndi kruntide struktuuri, hoonestuse tüübi ja mahu ning ehitusjoonte analüüs;
 9) kitsendust põhjustavad objektid koos kaitsevööndi ulatusega, vajadusel ka tehnovõrkude (kõrgepinge õhuliini) kaitsevööndid ja muu detailplaneeringuga kavandatav.

 (3) Esitada eraldi lehena vajadusel kavandatava hoonestuse avaliku ruumi ehituslik mahuline analüüs koos avaliku ruumi vaadetega (tänavalaotis, lõiked, mis esitavad võrdluse kavandatava hoonestuse ehitusmahtu mõjutavate tähtsamate naaber- ja lähipiirkonna hoonete ehitusmahtudega ning arhitektuurinõuetega jms).

§ 14.  Põhijoonis

 (1) Vormistada ajakohasel topo-geodeetilisel alusplaanil mõõtkavas M 1: 500 või M 1: 1000.

 (2) Joonisele kanda:
 1) olemasolev ja kavandatav krundijaotus. Kruntide piirid tähistada järgmiselt: punane pidev joon – moodustatava krundi piir; punane katkendlik joon – maa tehinguteks moodustatava ajutise katastriüksuse piir; pruun pidev joon – olemasoleva katastriüksuse piir; roheline joon – kinnistamata, õiguslikul alusel kasutatava krundi piir; kollane joon – maareformi käigustehtud krundipiiri ettepanek;
 2) hoonestusalad ja ehitusjooned seotuna mõõtketiga krundi piiridest;
 3) kruntide ehitusõigus aknana valgel põhjal üksikkrundi kohta – tabelina Kose Vallavalitsuse kehtestatud vormil. Muutuva korruselisusega kruntide puhul näidata kõrgustsoonid joonisel hoonestusala osadena. Ajutiste kruntide kohta anda samad näitajad punktiirjoonega kastis. Elamukruntide kohta näidata eraldi elamute ja abihoonete arv. Elamukruntide kohta näidata eraldi elamute ja abihoonete kõrgus ja korruselisus (maapealne ja maa-alune);
 4) kujad;
 5) vertikaalplaneerimise lahendus;
 6) parkimiskohtade arv. Aknana valgel põhjal üksikkrundi kohta. Parkimiskohtade arv õues. Parkimiskohtade arv hoones. Kujundi sisse märkida parkimiskohtade arv tähistusega Pn, kus n tähistab kohtade arvu;
 7) liikluslahendus ja väljasõidud kruntidelt;
 8) teede ja tänavate lahendus, milles määratakse tee ja tänava ning nende elementide laiused, liiklusrajatiste põhiparameetrid, avalikuks kasutamiseks mõeldud eramaal asuvad tänavad või selle elemendid, väljasõitude soovitatavad asukohad maaüksustelt ning tänava maa-ala piiri osad, kust on keelatud väljasõite rajada, tänava kaitsevööndi ulatus (kui ei ole määratud teisiti, siis vastavalt kehtivale korrale);
 9) haljastuse põhimõtteline lahendus (üldkasutatava haljastuse planeerimisel arvestada standardis EVS 843:2016 „Linnatänavad” toodud nõuetega, projekteerimis- ja rakendusjuhistega;
 10) kõik kitsendused ja servituudid (sh servituutide vajadusega alad, asukohad, ulatused ja seadusjärgsed kitsendused) ja kitsendust põhjustavad objektid;
 11) tabel – andmed kruntide moodustamiseks (võib anda ka eraldi krundijaotusplaanil) anda tabelina Kose Vallavalitsuse kehtestatud vormil. Andmed kruntide moodustamiseks anda tabeli kujul põhijoonisel või krundijaotusplaanil ja juhul kui krunt moodustatakse mitme katastriüksuse liitmise või katastriüksuste jagamise teel, või kui katastriüksusele liidetakse maad või temast lahutatakse osa, näiteks tänavamaa krundiga liitmiseks;
 12) tabel – Krundi kasutamise tingimused (anda põhijoonisel) anda tabelina Kose Vallavalitsuse kehtestatud vormil. Anda planeeritava ala kõikide kruntide kohta k.a ajutised krundid. Katastriüksuste sihtotstarbed. Uute kruntide koha-aadresside ettepanekud anda koostöös Kose Vallavalitsuse majandusosakonnaga. Koha-aadressi ettepanekud eristada värviga, tärniga või muul moel. Ajutiste kruntide ehitusõigus anda teist värvi tekstiga. Pindalade suurused anda ruutmeetri täpsusega. Kui hoonete lubatud kõrgus määratakse vahemikuna, tuleb hoonestusalal näidata erineva kõrgusega hoonete või nende osade asukoht ja ulatus. Elamumaa sihtotstarbega kruntide kohta näidata eraldi elamute ja abihoonete arv ning hoonete korruselisus ja kõrgus. Hoonete korruste arv, kõrgus, ehitisealune pindala jt tehnilised andmed määrata Majandus- ja taristuministri 05.06.2015 määruse nr 57 „Ehitise tehniliste andmete loetelu ja arvestamise alused“ alusel. Arhitektuurinõuete all muu hulgas tuua välja: Katusekalle ja katuseharja suund. Välisviimistluse nõuded. Piirdeaedade kujundustingimused. Vajadusel muud arhitektuurinõuded.
Kitsenduste ja servituutide alla tuua välja: Kaitse-eeskirjadest, määrustest või muudest dokumentidest, mis reguleerivad krundi kasutamistingimusi tulenevad nõuded. Servituudid kirjeldada lahti järgmiselt: servituudi vajadust põhjustava objekti nimetus; servituudi koridori laius; kelle kasuks servituut on vaja seada. Servituudi koondala kanda põhijoonisele. Seadusest tulenevad kinnisomandi muud kitsendused (seadusjärgsed kitsendused). Avalikult kasutatavaks määratavad või määratud alad. Riikliku kaitse alla olevad geodeetilised märgid. Veehaarde sanitaarkaitseala. Tänava tee kaitsevöönd;
 13) põhijoonisele lisada tekst – “hoonete eskiislahendus kooskõlastada vallaarhitektiga enne ehitusloa taotlemist”;
 14) näitajad planeeritava maa-ala kohta. Planeeritud maa-ala suurus – anda hektarites (ha), kaks kohta pärast koma (nt. 0,25 ha) või ruutmeetrites. Kavandatud kruntide arv – ilma ajutiste kruntideta. Krunditud maa bilanss – anda katastriüksuse sihtotstarvete liikide alusel (m² ja %). Bilanssi ei anta, kui kavandatud on üks krunt. Kavandatud hoonestust ihedus = Ó maapealsete korruste suletud brutopind / krundi v õi krunditud maa pindala (ilma tänavateta). Suurim kavandatud korterite arv.
Elamumaa krundi koormusindeks (KKKI), kui nõutud = kavandatud korterite arv krundil / krundi pindala. Kui planeeritud maa-alal on selgelt erineva tihedusega piirkonnad, anda hoonestustihedus piirkondade kaupa.
 15) muu oluline info

§ 15.  Üldplaneeringu muutaduse ettepaneku joonis

  Juhul kui detailplaneering sisaldab üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut, lisada jooniste hulka üldplaneeringu muudatust kajastav joonis.

§ 16.  Tehnovõrkude koondplaan

 (1) Vormistada aktuaalsel geodeetilisel alusplaanil mõõtkavas M 1: 500 või M 1: 1000.

 (2) Joonisele kanda:
 1) Olemasolev ja kavandatav krundijaotus;
 2) olemasolev ja kavandatav hoonestus;
 3) olemasolevate ja kavandatavate tehnovõrkude ja –rajatiste asukohad;
 4) avalikult kasutatavad tehnovõrgud kavandada reeglina tänava maa-alale;
 5) vertikaalplaneerimise põhimõtted;
 6) vajadusel sademe-, drenaaži- ja transiitvee ärajuhtimine eelvooluni,
 7) tehnovõrkude kaitsevööndi ulatus ja tehnorajatistele (alajaam, pumpla, lokaalpuhasti, jäätmete kogumise rajatis) kavandatud maa-alad;
 8) kõik servituudid, servituutide vajadusega alad ja kitsendused;
 9) kujad;
 10) tingmärgid.

§ 17.  Täiendavad joonised

 (1) Täiendavad joonised esitatakse üldjuhul põhijoonisega samas mõõtkavas topo-geodeetilisel alusplaanil.

 (2) Täiendavateks joonisteks võivad olla näiteks:
 1) aadresside määramise skeem;
 2) haljastuse joonis;
 3) liikluskorralduse joonis;
 4) muu täiendav joonis.

§ 18.  Detailplaneeringu lisade kaust

 (1) Detailplaneeringu lisad esitada eraldi kaustas.

 (2) Detailplaneeringu lisade kausta materjalid kogutakse Kose valla arhitekti poolt.

 (3) Detailplaneeringu lisade kausta lõplik vormistamine (tiitelleht, sisukord, komplekteerimine, eksemplaride tegemine) toimub detailplaneeringu koostaja poolt.

 (4) Detailplaneeringu lisade kaust peab sisaldama järgmisi dokumente:
 1) tiitelleht;
 2) sisukord (kõikide detailplaneeringu koosseisus olevate materjalide nimetus koos viitega lehekülje numbrile);
 3) detailplaneeringu koostamise algatamise ettepanek (blanketil);
 4) juhul, kui detailplaneeringu koostamise käigus korraldati detailplaneeringu lähteseiskohtasid ja eskiislahendust tutvustav avalik arutelu, tuleb kausta lisada:
 5) kirjalikud teated detailplaneeringu lähteseisukohti ja eskiislahendust tutvustava avaliku arutelu toimumise kohta;
 6) avaliku arutelu protokolli ja avalikul arutelul osalenute nimekirja koopia;
 7) detailplaneeringu halduslepingu koopia;
 8) juhul kui on sõlmitud, siis detailplaneeringukohaste rajatiste väljaehitamise lepingu koopia;
 9) detailplaneeringu algatamise otsus või korraldus;
 10) ilmumise kuupäevaga varustatud koopia detailplaneeringu koostamise algatamise teadetest;
 11) detailplaneeringu koostamise ajal esitatud vastuväited ja vastused;
 12) detailplaneeringu koostamisel tehtud kaasamist ja koostööd kajastav kirjavahetus ja protokollid:
 13) koostöötegijate kooskõlastused;
 14) menetlusse kaasatute arvamused;
 15) järelvalve teostaja otsus teiste kooskõlastuste vajaduse kohta;
 16) detailplaneeringu vastuvõtmise korralduse koopia;
 17) ilmumise kuupäevaga varustatud koopia detailplaneeringu avaliku väljapaneku teadetest;
 18) avaliku väljapaneku ajal esitatud arvamused koos vastustega;
 19) kirjalikud teated detailplaneeringu avaliku arutelu toimumise kohta;
 20) avaliku arutelu protokolli ja osalenute nimekirja koopia;
 21) ilmumise kuupäevaga varustatud koopia avaliku arutelu tulemuste teadetest;
 22) järelvalve teostaja heakskiite detailplaneeringule ning vastav kirjavahetus;
 23) detailplaneeringu kehtestamise otsus või kehtestamise korraldus;
 24) ilmumise kuupäevaga varustatud koopia detailplaneeringu kehtestamise teadetest.

§ 19.  Muud nõuded

 (1) Kui detailplaneeringu koostamise käigus on tehtud ettepanek planeeritava maa-ala suurendamiseks / vähendamiseks ning Kose Vallavalitsus on sellega nõustunud, tuleb detailplaneeringu seletuskirjas esitada põhjendused, miks on planeeringuala suurenenud / vähenenud.

 (2) Kui detailplaneeringu koostamise käigus on detailplaneeringu nimetus muutunud ning Kose Vallavalitsus on sellega nõustunud, tuleb detailplaneeringu seletuskirjas esitada põhjendused, miks on detailplaneeringu nime muudetud.

 (3) Kasutatavad mõisted peavad vastama õigusaktidele.

 (4) Äriühingute ja teiste asutuste nimed tuleb kirjutada vastavalt äriregistri andmetele.

 (5) Detailplaneeringu menetlemise ja avaliku väljapaneku korraldamise hõlbustamiseks esitada detailplaneeringu koosseisus vähemalt üks detailplaneeringu lahendusi illustreeriv joonis ja vajadusel makett.

§ 20.  Detailplaneeringu esitamine paberkandjal

 (1) Detailplaneeringu dokumendid esitatakse kahes köites, millest:
 1) esimene köide sisaldab detailplaneeringut;
 2) teine köide sisaldab detailplaneeringu lisasid.

 (2) Köited esitatakse:
 1) arvamuste küsimiseks ja kooskõlastamiseks ühes eksemplaris;
 2) avaliku väljapaneku korraldamiseks kahes eksemplaris;
 3) originaal köide detailplaneeringu kehtestamiseks neljas eksemplaris.

 (3) Köited esitatakse vertikaalpaigutusega A4 formaadis.

§ 21.  Detailplaneeringu esitamine elektrooniliselt

 (1) Elektroonilisel infokandjal esitatakse samad planeerimisdokumendid kui paberkandjal, välja arvatud detailplaneeringu ja detailplaneeringu lisade tiitelleht ja sisukord.

 (2) Elektroonilised dokumendid esitatakse järgmistes failivormingutes:
 1) tekstiosa *.odt, *.doc, *.docx või *.rtf failina ja selle tuletis *.pdf failina;
 2) joonised *.dwg failina, koordineeritult L-EST süsteemis ja selle tuletis *.pdf failina.

 (3) Elektroonilise dokumendi failinimeks erinevates failivormingutes määratakse paberkandjal esitatud samasisulise dokumendi nimi.

 (4) Elektroonilised dokumendid esitatakse kujul, mis võimaldab kvaliteetset väljatrükki.

§ 22.  Määruse lisad

  Kose Vallavalitsusel kehtestada määrusele alljärgnevad lisad:
 1) Detailplaneeringu koostamise algatamise ettepaneku vorm
 2) Tabel - parkimiskohtade kontrollarvutus
 3) Tabel – kaasatavate ja koostöötegijate koondtabel
 4) Tabel – kruntide ehitusõiguse aken
 5) Tabel – andmed kruntide moodustamiseks
 6) Tabel – krundi kasutamise tingimused

§ 23.  Määruse jõustumine

  Määrus jõustub kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.

Uno Silberg
Kose Vallavolikogu esimees