Väljaandja: Kohtla-Järve Linnavolikogu
Akti liik: määrus
Teksti liik: algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp: 01.01.2021
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 10.06.2021
Avaldamismärge: RT IV, 11.11.2020, 3

Kohtla-Järve linna eelarvestrateegia koostamise ning eelarve koostamise, vastuvõtmise, avalikustamise ja täitmise kord

Vastu võetud 29.10.2020 nr 79
jõustumine 01.01.2021

Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 37^2  lõike 1 ja kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse § 21 alusel.

1. peatükk Üldsätted

§ 1. Reguleerimisala

(1) Kohtla-Järve linna eelarvestrateegia koostamise ning linnaeelarve koostamise, vastuvõtmise, avalikustamise ja täitmise kord (edaspidi kord) reguleerib linna eelarvestrateegia, linnaeelarve ja lisaeelarve koostamise, vastuvõtmise, avalikustamise, täitmise ja aruandluse koostamise reegleid ning finantsdistsipliini tagamise meetmeid.

(2) Linnaeelarve koostamise eesmärk on kindlaks määrata rahaliste vahendite ressursid, mis koondatakse eelarvesse. Linnaeelarve koostamise aluseks on linna arengukava ja linna eelarvestrateegia. Linnaeelarve eelnõu koostamisel juhindutakse kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seadusest (edaspidi KOFS), kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest (edaspidi KOKS), avaliku sektori finantsarvestuse ja aruandluse juhendist ning Kohtla-Järve Linnavolikogu (edaspidi volikogu) ja Kohtla-Järve Linnavalitsuse (edaspidi valitsus) õigusaktidest.

§ 2. Eelarve aasta ja ülesehitus

(1) Eelarve aasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril.

(2) Eelarve võetakse vastu üheks eelarveaastaks. Eelarves kajastatakse summad täiseurodes.

(3) Eelarve on tekkepõhine ja tehingud kajastatakse vastavalt nende toimumisele, sõltumata sellest, millal nende eest raha laekub või makstakse.

2. peatükk Eelarve koostamise põhimõtted

§ 3. Eelarve liigendus

() Eelarve koosneb ühe eelarveaasta kõigist põhitegevuse tuludest, põhitegevuse kuludest, investeerimistegevusest, finantseerimistegevusest ja likviidsete varade muutusest.

§ 4. Eelarve põhitegevuse tulud

(1) Eelarve põhitegevuse tulud on:
1) maksutulud: füüsilise isiku tulumaks, maamaks, reklaamimaks, teede ja tänavate sulgemise maks; 
2) tulud kaupade ja teenuste müügist: riigilõivud, laekumised majandustegevusest, muud laekumised kaupade ja teenuste müügist;
3) saadavad toetused: tegevuskuludeks saadud sihtfinantseerimine, saadud tegevustoetused ja mittesihtotstarbelised toetused (tasandusfondi toetused);
4) muud tegevustulud.

(2) Põhitegevuse tulude eelarveosas võib planeerida ja kogusummas arvesse võtta tuludega seotud nõuete ja kohustiste muutusi, kui prognoositakse nende olulist mõju likviidsetele varadele.

(3) Põhitegevuse eelarveosas ei planeerita kasumit ja kahjumit põhivara müügist, põhivara soetuseks saadavat sihtfinantseerimist ja finantstulusid.

§ 5. Eelarve põhitegevuse kulud

(1) Volikogu kinnitab eelarve põhitegevuse kulud tegevuste ning majandusliku sisu järgi.

(2) Eelarves kajastatakse põhitegevuse kuluna reservfond ettenägematute väljaminekute tegemiseks. Valitsus eraldab reservfondist vahendeid sihtotstarbeliselt. Põhitegevuse kuludes võib moodustada ka muid reserve, mis jaotatakse ka valitsuse korralduse alusel.

(3) Eelarve põhitegevuse kulud majandusliku sisu järgi on:
1) antavad toetused;
2) muud tegevuskulud.

(4) Põhitegevuse kulude eelarveosas võib planeerida ja kogusummas arvesse võtta kuludega seotud nõuete ja kohustiste muutusi, kui eeldatakse nende olulist mõju likviidsetele vahenditele.

(5) Põhitegevuse kulud kajastatakse järgmiste valdkondadena:
1) üldised valitsussektori teenused;
2) riigikaitse;
3) majandus;
4) keskkonnakaitse;
5) elamu- ja kommunaalmajandus;
6) tervishoid;
7) vabaaeg, kultuuri- ja religioon, sport;
8) haridus;
9) sotsiaalne kaitse.

(6) Põhjalikuma linna ametiasutuse, linna hallatavate asutuste eelarve majandusliku sisu ja tegevusliikide kaupa kinnitab valitsus korraldusega. Volikogu kantselei eelarve majandusliku sisu järgi kinnitab volikogu kantselei juhataja käskkirjaga.

(7) Põhitegevuse kulude eelarveosas ei planeerita:
1) põhivara amortisatsiooni ja ümberhindlust;
2) põhivara soetuseks antavat sihtfinantseerimist;
3) finantskulusid;
4) põhivara soetamisega kaasnevat käibemaksukulu.

§ 6. Investeerimistegevuse eelarveosa

(1) Investeerimistegevuse eelarveosa jaotatakse majandusliku sisu järgi järgmisteks liikideks:
1) põhivara soetus;
2) põhivara müük;
3) põhivara soetuseks saadav sihtfinantseerimine;
4) põhivara soetuseks antav sihtfinantseerimine;
5) osaluste soetus;
6) osaluste müük;
7) muude aktsiate ja osade soetus;
8) muude aktsiate ja osade müük;
9) antavad laenud;
10) tagasilaekuvad laenud;
11) finantstulud ja finantskulud.

(2) Investeerimistegevuse eelarveosas ei planeerita:
1) põhivara soetuseks saadavat mitterahalist sihtfinantseerimist ja sellega seoses saadavat põhivara, kui sellega ei kaasne kaupade ja teenuste müüki tarnija poolt;
2) põhivara soetuseks antavat sihtfinantseerimist ja sellega kaasnevat mitterahalist põhivara võõrandamist;
3) finantsinvesteeringute ja osaluste ümberhindamisest põhjustatud kasumit ja kahjumit ning kohaliku omavalitsuse üksuse osa tema osalusega äriühingu majandusaasta tulemist.

(3) Paragrahvi lõike 1 punktides 2, 6 ja 8 nimetatud müügid planeeritakse müügist saadava tuluna, mitte müügist saadava kasumi või kahjumina.

(4) Investeeringud planeeritakse põhivara soetusena koos soetusega kaasneva käibemaksukuluga.

(5) Investeerimistegevuse eelarveosa kogusumma leidmiseks liidetakse paragrahvi lõike 1 punktides 2, 6 ja 8 nimetatud müükide tulu, punktis 3 nimetatud saadav sihtfinantseerimine, punktis 10 nimetatud tagasilaekuvad laenud ning punktis 11 nimetatud finantstulude ja –kulude vahe, millest lahutatakse punktides 1, 5 ja 7 nimetatud soetuste maksumus, punktis 4 nimetatud antav sihtfinantseerimine ning punktis 9 nimetatud antavad laenud.

(6) Investeerimistegevuse eelarveosas võib lisaks planeerida ja kogusummas arvesse võtta investeerimistegevusega seotud nõuete ja kohustuste muutusi, kui prognoositakse nende olulist mõju likviidsete varade muutusele.

§ 7. Finantseerimistegevus

(1) Finantseerimistegevus on:
1) laenude võtmine;
2) võlakirjade emiteerimine;
3) kapitalirendi- ja faktooringukohustuste võtmine; 
4) kohustuste võtmine teenuste kontsessioonikokkulepete alusel;
5) võetud laenude tagasimaksmine;
6) emiteeritud võlakirjade lunastamine;
7) kapitalirendi- ja faktooringukohustuste täitmine;
8) tagasimaksed teenuste kontsessioonikokkulepete alusel.

(2) Finantseerimistegevuse eelarveosa kogusumma leidmiseks liidetakse kohustiste võtmiseks kavandatud rahalised vahendid ja sellest lahutatakse kohustiste täitmiseks kavandatud rahalised vahendid.

§ 8. Likviidsete varade muutuse eelarveosa

() Likviidsete varadena käsitatakse varasid, mis vastavad KOFS § 36 lõikele 1:
1) raha ja pangakontodel olevaid vahendeid;
2) rahaturu- ja intressifondide aktsiaid või osakuid; 
3) soetatud võlakirju.

§ 9. Eelarve tasakaal, ülejääk, puudujääk

(1) Põhitegevuse tulude eelarveosa kogusumma ja põhitegevuse kulude kogusumma vahet, millele on liidetud investeerimistegevuse eelarveosa kogusumma, nimetatakse eelarve tulemiks.

(2) Eelarve tulem peab võrduma likviidsete varade muutuse eelarveosa kogusumma ja finantseerimistegevuse eelarveosa kogusumma vahega.

(3) Eelarve on tasakaalus kui eelarve tulem võrdub nulliga.

(4) Eelarve on ülejäägis kui eelarve tulem on positiivne.

(5) Eelarve on puudujäägis, kui eelarve tulem on negatiivne.

3. peatükk Eelarvestrateegia koostamine ning eelarve koostamine, vastuvõtmine ja avalikustamine

§ 10. Eelarvestrateegia koostamine

(1) Eelarvestrateegia koostatakse arengukavas sätestatud eesmärkide saavutamiseks, et planeerida kavandatavate tegevuste finantseerimist. Eelarvestrateegia koostamisel ja menetlemisel lähtutakse KOKS-i §-dest 37^1 , 37^2  ja KOFS-i §-st 20. 

(2) Eelarvestrateegia koostatakse eelseisva nelja eelarveaasta kohta vähemalt korra 2. peatüki detailsuses.

(3) Eelarvestrateegias esitatakse:
1) kohaliku omavalitsuse üksuse majandusliku olukorra analüüs ja prognoos eelarvestrateegia perioodiks;
2) informatsioon eelarvestrateegia perioodiks kavandatavatest kohalike maksude ja maamaksu muudatustest;
3) sissetulekute prognoos;
4) strateegiaperioodi olulisemad investeeringuprojektid koos hinnangulise maksumuse prognoosi ja võimalike finantseerimise allikatega;
5) andmed laenukohustuste ja muude pikaajaliste kohustuste kohta;
6) eelarvestrateegia vastuvõtmisele eelnenud aasta tegelikud, jooksvaks aastaks eeldatavad ja eelarvestrateegia perioodiks prognoositavad põhitegevuse tulud korra § 4 detailsuses, eeldatavad põhitegevuse kulud korra § 5 detailsuses, investeerimistegevuse eelarveosa olulisemad tegevused ja investeeringud koos kogumaksumuse prognoosi ja võimalike finantseerimisallikatega, eeldatav finantseerimistegevuse maht ning likviidsete varade muutus;
7) ülevaade valitsuse ja temast sõltuvate üksuste majandusolukorrast, sealhulgas arvnäitajad, mis on vajalikud põhitegevuse tulemi ja netovõlakoormuse määra arvutamiseks;
8) kohaliku omavalitsuse üksuse ja kohaliku omavalitsuse üksuse arvestusüksuse põhitegevuse tulem eelmisel aastal, jooksvaks aastaks prognoositud ja eelarvestrateegia perioodi igaks aastaks prognoositav põhitegevuse tulem vastavalt KOFS-i §-le 33 iga aasta lõpu seisuga; 
9) finantsdistsipliini tagamise meetmete täitmine, valitsuse ja valitsuse arvestusüksuse põhitegevuse tulem eelmisel aastal, jooksvaks aastaks prognoositud ja eelarvestrateegia perioodi igaks aastaks prognoositav põhitegevuse tulem vastavalt KOFS-i §-le 33 iga aasta lõpu seisuga;
10) valitsuse ja valitsuse arvestusüksuse tegelik netovõlakoormus eelmisel aastal, jooksvaks aastaks prognoositud ja eelarvestrateegia perioodiks prognoositav netovõlakoormus vastavalt KOFS-i §-le 34 iga aasta lõpu seisuga;
11) muu valitsuse finantsjuhtimise korraldamiseks oluline informatsioon.

(4) Valitsuse arvestusüksused peavad esitama korra § 10 lõike 3 punktides 3 - 6 ja punktis 8 sisalduvad andmed jooksva aasta 1. maiks Kohtla-Järve Linnavalitsuse Finantsteenistusele (edaspidi finantsteenistus).

(5) Eelarvestrateegias võib ette näha kavandatud tulude ületamise korral rahastatavate täiendavate tegevuste nimekirja.

(6) Eelarvestrateegia perioodil võib kahel mittejärjestikusel aastal kavandada valitsuse ja tema arvestusüksuse põhitegevuse tulemit lubatavast väärtusest väiksemana. Sellisel juhul peab eelarvestrateegiaga hõlmatud aastate põhitegevuse tulemite summa olema null või positiivne.

§ 11. Eelarve eelnõu koostamise üldpõhimõtted

(1) Eelarve eelnõu koostab valitsus vastavalt KOFS-i nõuetele vähemalt korra 2. peatüki detailsuses. Põhjalikuma eelarve tegevuskulude ja investeerimistegevuse jaotuse kinnitab valitsus korraldusega.

(2) Eelarve eelnõule lisatakse seletuskiri. Seletuskirjas esitatakse järgmine informatsioon: 
1) selgitused ja põhjendused eelmise aasta, jooksva aasta ning eelseisva eelarveaasta kohta;
2) selgitused linnaeelarve eelnõus ja eelarvestrateegias erinevate andmete oluliste erinevuste kohta;
3) ülevaade arengukavas ja muudes arengudokumentides kajastatud eesmärkide kavandatavast täitmise plaanist eelseisval eelarveaastal ning nende täitmiseks kavandatavatest tegevustest;
4) valitsuse ja tema arvestusüksuse oodatav põhitegevuse tulemi väärtus ja netovõlakoormus eelseisva eelarve lõpus;
5) ülevaade eelarveaastaks kavandatavatest investeeringutest koos maksumuste ja finantseerimisallikatega;
6) ülevaade finantsdistsipliini tagamise meetmete rakendamise kavas või raske finantsolukorra ohu kõrvaldamise menetluse ajal saneerimiskavas eelseisvaks eelarveaastaks kavandatud tegevuste kohta;
7) muu oluline informatsioon eelarveaasta kohta.

(3) Eelarve eelnõu ja seletuskiri avaldatakse seitsme tööpäeva jooksul pärast nende volikogule esitamist linna ametlikul veebilehel. Seletuskiri peab olema linna ametlikul veebilehel kättesaadav kuni eelarveaasta lõpuni.

§ 12. Eelarve eelnõu koostamise korraldamine

(1) Finantsteenistus kehtestab igaks aastaks eelarveprojekti koostamise ajakava, tingimused ja vormid. Linna ametiasutused ja valitsuse hallatavad asutused esitavad eelarvetaotlused vastavalt neile edastatud vormidele finantsteenistusele menetlemiseks. Eelarve taotluste põhjal koostatud koondi läbivaatamisel hinnatakse eelarve tulude ja kulude põhjendatust ja otstarbekust ning nende vastavust õigusaktidele, linna arengukavale ja planeeritud tegevustele. Vajadusel kaasatakse arutelusse ka taotluse esitajad.

(2) Välisabi projektide eelarved koostavad ja esitavad finantsteenistusele vastavate projektide projektijuhid või projekti eest vastutavad isikud. Välisabi projektide eelarved kinnitab valitsus korraldusega. 

(3) Finantsteenistus arvestab eelarve sissetulekud, viib eelarve väljaminekud vastavusse eelarve sissetulekutega ja koostab eelarve koondprojekti korras sätestatud liigenduses ning esitab selle koos seletuskirjaga valitsusele arutamiseks.

(4) Linna ametiasutustel ja valitsuse hallatavate asutuste eelarvete eelnõude koostamisel peavad koostajad:
1) tagama kehtivatest seadustest ning eelseisvaks aastaks eelarvete koostamise juhistest kinnipidamise;
2) lähtuma kokkuhoiu põhimõttest, vältides vajaduseta põhitegevuse ja investeeringute kulude lülitamist eelarvete projektidesse.

(5) Valitsuse poolt heakskiidetud eelarve eelnõu ja seletuskirja esitab valitsus volikogule hiljemalt üks kuu enne eelarveaasta algust.

§ 13. Linna ametiasutuste ja valitsuse hallatavate asutuste eelarvete koostamine, läbivaatamine ja kinnitamine

(1) Linna ametiasutuste ja valitsuse hallatavate asutuste eelarvete allikad põhitegevuskulude ja investeeringute katmiseks on eelarve, riigieelarve assigneeringud, tulud majandustegevusest ja saadud sihtotstarbelised toetused.

(2) Viie tööpäeva jooksul pärast eelarve jõustumist teatab finantsteenistus linna ametiasutuste ja valitsuse hallatavate asutuste eelarve esitajale neile kinnitatud assigneeringute mahu, informeerib valitsuse ja volikogu poolt tagasi lükatud taotlustest või tehtud muudatustest eelarvete projektides.

(3) Kümne tööpäeva jooksul pärast eelarve jõustumist viivad linna ametiasutused ja valitsuse hallatavad asutused oma eelarvete projektide põhitegevuse ja investeeringute kulud vastavusse eelarvete allikatega.

§ 14. Eelarve rakendamine

() Eelarvet rakendatakse eelarveaasta algusest.

§ 15. Eelarveaasta alguseks vastuvõtmata linnaeelarve

(1) Kui volikogu ei ole eelarvet eelarveaasta alguseks vastu võtnud, võib valitsus teha kuni eelarve vastuvõtmiseni igas kuus väljaminekuid ühe kaheteistkümnendiku ulatuses eelmise aasta lõpliku eelarve vastavatest väljaminekutest, kui need on kavandatud alanud eelarveaasta eelarve eelnõus vähemalt samas mahus. 

(2) Kui alanud eelarveaasta eelarve eelnõus on väljaminekud kavandatud väiksemas mahus eelmise aasta lõpliku eelarve vastavate väljaminekutega võrreldes, võib valitsus teha neid väljaminekuid ühe kaheteistkümnendiku ulatuses alanud eelarveaasta eelarve eelnõus kavandatust.

(3) Valitsus võib teha eelarve eelnõus kavandatud väljaminekuid, kui nende tegemise tähtaeg saabub enne eelarve vastuvõtmist ja need tulenevad:
1) õigusaktist;
2) enne eelarveaasta algust KOFS-i § 34 lõikes 2 punktidest 1–3, 5–52 ja 7 ning lõikes 7 nimetatud kohustuse täitmiseks sõlmitud lepingust;
3) KOFS-i § 27 lõikest 2;
4) kohtuotsusest.

§ 16. Tegemata jäänud väljaminekute kavandamine järgmisel eelarveaastal

(1) Eelmise aasta eelarves ettenähtud, kuid tegemata jäänud väljaminekute tegemine jooksval eelarveaastal kavandatakse kas eelarvega, kui eelarve on aasta alguseks vastu võtmata või lisaeelarvega.

(2) Eelarve või lisaeelarvega võib kavandada linnaeelarve osades kogusummana eelmisel eelarveaastal tegemata jäänud väljaminekuid, kui need tulenevad:
1) investeeringute elluviimiseks sõlmitud lepingust või välja kuulutatud riigihankest;
2) põhivara soetamiseks sõlmitud lepingu alusel antud sihtfinantseerimisest;
3) sõlmitud lepingu alusel saadud sihtfinantseerimisest.

(3) Paragrahvi lõikes 2 nimetatud väljaminekut kavandatakse kogusummadena. Detailsema jaotuse kinnitab valitsus korraldusega. Ülekantud väljaminekuid võib kasutada eelmise aasta eelarves määratud otstarbeks.

§ 17. Laenude andmine

(1) Volikogu võib kooskõlas eelarvestrateegiaga lubada valitsusel anda laenu ainult temast sõltuvale üksusele investeeringuteks ning tagada selle poolt võetavaid kohustusi.

(2) Volikogu võib kooskõlas eelarvestrateegiaga lubada enda või sõltuva üksusel koormata KOKS-i § 6 lõigetes1 ja 2 nimetatud ülesannete täitmiseks olulist kinnisasja või lubada vastavat kinnisasja koormava hoonestusõiguse võõrandamist või kinnisasja koormamist piiratud asjaõigusega selliselt, et kinnisasja või hoonestusõiguse võõrandamisel või koormamisel jätkuks kinnisasja kasutamine endisel otstarbel.

§ 18. Rahaliste kohustuste võtmine

(1) Valitsus võib võtta laenu, emiteerida võlakirju, võtta kapitalirendi- ja faktooringukohustusi ning kohustusi teenuste kontsessioonikokkulepete alusel ainult investeeringuteks, põhivara soetuseks antavaks sihtfinantseerimiseks, osaluste, aktsiate, osade ja muude omakapitaliinstrumentide omandamiseks KOFS-i § 37 lõikes 2 nimetatud laenude andmiseks ning KOFS-i § 34 lõike 2 punktides 1-3 ja 7 nimetatud võlakohustuste tasumiseks volikogu nõusolekul.

(2) Lisaks paragrahvi lõikes 1 sätestatule võib valitsus võtta rahavoogude juhtimise eesmärgil laenu tingimusel, et laen on tagasi makstud eelarveaasta lõpuks.

§ 19. Lisaeelarve

(1) Eelarveaasta jooksul võib linnaeelarvet muuta lisaeelarvega. Valitsus koostab lisaeelarve eelnõu ja esitab selle volikogule. Lisaeelarve eelnõule lisatakse seletuskiri põhjendustega lisaeelarve vajaduse kohta.

(2) Lisaeelarve eelnõu ja seletuskiri avaldatakse seitsme tööpäeva jooksul pärast tema volikogule esitamist linna ametlikul veebilehel.

(3) Lisaeelarve võtab volikogu vastu määrusega. Lisaeelarvet menetletakse volikogus ja vastuvõetud lisaeelarve avalikustatakse analoogselt linnaeelarve koostamise ja vastuvõtmise korrale. Lisaeelarve võib volikogu vastu võtta ühe lugemisega.

(4) Lisaeelarvet ei pea koostama, kui:
1) sissetulekud suurenevad ja väljaminekuid ei suurendata;
2) väljaminekud vähenevad;
3) sissetulekud suurenevad sihtotstarbeliselt eraldatud vahendite või annetuste võrra ja väljaminekud suurenevad nende arvel tehtavate kulutuste võrra.

(5) Kui eelarveaasta jooksul koostatakse lisaeelarve, tuleb selles kavandada paragrahvi lõike 4 nimetatud sihtotstarbelised vahendid või annetused ja nende arvel tehtavad väljaminekud.

(6) Valitsus võib teha enne lisaeelarve vastuvõtmist lisaeelarve eelnõus kavandatud väljaminekuid, kui nende tegemise tähtaeg saabub enne lisaeelarve vastuvõtmist ja need tulenevad:
1) seadusest, seaduse alusel antud õigusaktidest või volikogu õigusaktist;
2) enne eelarveaasta algust KOFS-i § 34 lõikes 2 punktides 1-3, 5-5^2  ja lõikes 7 nimetatud kohustuste täitmiseks sõlmitud lepingust;
3) kohtuotsusest.

(7) Saneerimiskavast tulenevad muudatused võtab volikogu vastu lisaeelarvega ühe kuu jooksul kava kinnitamisest arvates. Kui linnaeelarvet ei ole veel vastu võetud, kajastatakse need muudatused linnaeelarve eelnõus.

§ 20. Linna ametiasutuste ja valitsuse hallatavate asutuste eelarvete muutmine ja eelarve assigneeringute ümberjaotamine

(1) Linna ametiasutuse ja valitsuse hallatavate asutuste eelarvete muutmise taotluse esitab vastava asutuse juht valitsusele läbivaatamiseks ja kinnitamiseks.

(2) Linnaeelarve assigneeringute ümberpaigutused valitsuse ja valitsuse hallatavate asutuste vahel ning põhitegevustulude, põhitegevuskulude ja investeeringute muudatused majandusliku sisu ja kululiigi järgi kinnitab valitsus korraldusega. Volikogu põhitegevuse tulude ja kulude muudatused majandusliku sisu järgi kinnitab volikogu kantselei juhataja käskkirjaga.

(3) Valitsuse poolt kinnitatud valitsuse ja valitsuse hallatava asutuse eelarve muudatused põhitegevuskulude majandusliku sisu ja kululiikide lõikes lubab linnapea või aselinnapea finantsküsimustes.

4. peatükk Kaasava eelarve menetluse läbiviimine

§ 21. Üldsätted

(1) Linna kaasava eelarve rakendamise eesmärgiks on parandada kohaliku elanikkonna arusaama linnaeelarvest ja selle kujunemisest, ergutada kodanikuaktiivsust ja viia ellu mõni uus idee või leida lahendus mõnele olulisele valupunktile.

(2) Kaasava eelarve menetlusega antakse kohaliku kogukonna liikmetele võimalus linnaeelarve koostamisel teatud osas kaasa rääkida, teha ettepanekuid ja osaleda hääletamisel parimate ideede väljaselgitamisel.

§ 22. Kaasava eelarve objekt

() Kaasava eelarve objekt on linna territooriumil asuv investeeringuobjekt, mis peab pakkuma avaliku hüve ja olema avalikus kasutuses ning objekt ei tohi tekitada ebamõistlike kulusid linna järgnevate aastate eelarvetele.

§ 23. Kaasava eelarve menetlemise algatamine ja sellest teavitamine

() Valitsus tutvustab kaasava eelarve menetlust avalikkusele, korraldab selleks vähemalt ühe avaliku teabepäeva ja kutsub üles esitama ideid kaasava eelarve objekti kohta iga aasta märtsikuus.

§ 24. Ideede esitamine

(1) Kaasava eelarve menetluse käigus võib ideid esitada igaüks.

(2) Ideid võib esitada kas paberkandjal või elektrooniliselt.

(3) Esitatud idee ettepanekus peab olema märgitud:
1) esitaja nimi, kontaktandmed, telefoni number, e-posti aadress;
2) objekti nimetus;
3) eesmärk ja olulisus, millise probleemi lahendab või millise uue võimaluse avab; 
4) idee elluviimise kirjeldus, sihtrühm kellele suunatud;
5) idee teostamise hinnanguline maksumus võimalusel ka eelarve;
6) muu oluline info, joonis või kirjeldus, mida oleks oluline teada.

§ 25. Ideede analüüs

(1) Esitatud ideid analüüsib ja hindab valitsuse moodustatud komisjon kuhu kuuluvad valitsuse esindajad, volikogu komisjonide esindajad, eri valdkondade spetsialistid ning vajadusel sõltumatud eksperdid.

(2) Ideid analüüsitakse ajalisest, rahalisest, tehnilisest ja õiguslikust aspektist ning hinnatakse nende realiseerumise võimalikust järgmisel eelarveaastal.

(3) Ideede hindamise tulemused avalikustatakse linna ametlikul veebilehel.

(4) Ideede kohta on võimalik igaühel arvamust avaldada linna ametlikul veebilehel.

(5) Ideed, mis ei vasta korra § 24 nimetatud nõuetele ja ületab kaasava eelarve objektile ettenähtud maksumuse ülemmäära või ei ole objektiivsetel põhjustel realiseeritav, jäetakse kõrvale.

(6) Idee teemarühma ideid sõeluvad vastava teemarühma ideede esitajad ja eksperdid koostöös, arvestades arvamusi, mis on ideede kohta esitatud linna ametlikul veebilehel ja valitakse välja idee, mis pannakse ideede väljaselgitamiseks rahvahääletusele.

§ 26. Hääletuse läbiviimine

(1) Valitsus kuulutab hääletuse välja mitte hiljem kui 20. mai.

(2) Hääletusel saab osaleda iga isik, kelle elukoht on hääletuse ajal Eesti rahvastikuregistri andmetel Kohtla-Järve linnas.

(3) Iga hääletusel osalev isik saab hääletada ühe huvitava idee poolt.

(4) Hääletus viiakse läbi elektrooniliselt.

(5) Valitsus määrab hääletamise jaoks koha neile, kellel puudub elektroonse hääletamise võimalus.

(6) Hääletuse läbiviimiseks moodustab valitsus hääletamiskomisjoni.

§ 27. Hääletustulemuste väljaselgitamine

(1) Hääletustulemusena saadud ideed reastatakse vastavalt saadud häälte arvule.

(2) Valitsus kinnitab oma korraldusega hääletamiskomisjoni otsuse.

§ 28. Realiseerimisele kuuluv idee

(1) Realiseerimisele kuulub enim hääli saanud idee või ideed mis mahuvad volikogu poolt määratud maksumuse sisse. 

(2) Idee või ideede elluviimise korraldab valitsus või sõlmib idee esitajaga koostöölepingu idee elluviimiseks.

(3) Valitsusel on õigus põhjendatud juhul, kui idee maksumus ületab nimetatud summat kasutada objekti realiseerimiseks lisaraha linna eelarvest.

5. peatükk Eelarve täitmine ja aruandlus

§ 29. Eelarve täitmine

(1) Eelarve kassalist teenindamist teostab finantsteenistus. Linnaeelarve täitmine on sissetulekute kogumine, väljaminekute tegemine ning tehingud varade ja kohustustega, samuti nende kohta arvestuse pidamine vastavuses eelarve koostamisel kasutatud arvestuspõhimõtetega. Linnaeelarve täitmise aruande koostamise aluseks on linna ametiasutuste ja valitsuse hallatavate asutuste raamatupidamisandmed, eelarve ja selle täitmise kohta.

(2) Linna ametiasutusel ning valitsuse hallataval asutusel on keelatud teha tehinguid, mis ei ole eelarves ette nähtud, välja arvatud KOFS-i § 24 ning § 26 lõike 4 punktis 4 ja lõigetes 6 ja 6^1  nimetatud juhul.

(3) Linna ametiasutused ning valitsuse hallatavad asutused võivad sõlmida lepinguid, millega kaasneb väljaminek tulevastel eelarveaastatel juhul kui sellega on arvestatud eelarvestrateegias. Kui väljaminekuga ei ole eelarvestrateegias arvestatud võib lepingu, sõlmida ainult volikogu loal.

(4) Põhitegevuse kulude ja investeerimistegevuse eelarveosade täitmisel võib üht täita samas mahus rohkem, kui teine eelarveosa jääb täitmata, kui see on põhjustatud hangete korraldamise järel selgunud tingimustest, mille tõttu planeeritud tehing klassifitseeritakse eelarve täitmisel tulenevalt põhivara arvelevõtmise reeglitest teisiti, kui eelarves oli ette nähtud.

(5) Väljaminekute finantseerimine toimub vastavalt taotlustele. Korralduse linnaeelarvest rahaliste vahendite ülekandmiseks annab linnapea või aselinnapea finantsküsimustes, kontrollides eelnevalt esitatud taotluste põhjendatust.

(6) Reservfondi käsutab valitsus ettenägemata kulude katmiseks vastavalt volikogu poolt kehtestatud korrale.

(7) Eelarveaasta lõpuks kasutamata jäänud assigneeringute edasise kasutamise otsustab volikogu.

§ 30. Eelarve täitmise arvestus ja aruandlus

(1) Linnaeelarve täitmise aruanne kuulub raamatupidamise aastaaruande koosseisu, mille koostamisel lähtutakse raamatupidamise seaduses sätestatud põhimõtetest, arvestades KOFS-i erisusi. Linnaeelarve täitmise aruande koostab valitsus vastavalt kinnitatud eelarve struktuurile.

(2) Majandusaasta konsolideeritud aruande koostab ja kiidab heaks valitsus. Linnapea kirjutab majandusaasta aruandele koos kuupäeva märkimisega alla viivitamatult pärast seda, kui valitsus on aruande heaks kiitnud.

(3) Lisaks raamatupidamise seaduse §-s 24 või §-s 31 sätestatule esitatakse tegevusaruandes:
1) ülevaade linna arengukavas või muudes arengudokumentides ettenähtud eesmärkide täitmisest aruandeaastal. Indikaatorite rakendamisel tuleb ülevaates esitada indikaatorite kavandatud ja tegelikud andmed;
2) viimase viie aruandeaasta põhitegevuse tulemi väärtus vastavalt KOFS-i § 33 lõikele 1;
3) viimase viie aruandeaasta netovõlakoormus vastavalt KOFS-i § 34 lõikele 1;
4) põhjendused KOFS-i § 33 lõikes 2 esitatud põhitegevuse tulemi lubatavast väärtusest või KOFS-i § 34 lõigetes 3-5 esitatud netovõlakoormuse ülemmäärast mittekinnipidamise kohta, kui neist ei ole kinni peetud;
5) ülevaade finantsdistsipliini tagamise meetmete rakendamise kava või saneerimiskava täitmise kohta vastava menetluse ajal.

(4) Raamatupidamise aastaaruande koosseisu kuuluvas eelarve täitmise aruandes esitatakse vähemalt korra 3. peatüki detailsuses aruandeaasta:
1) esialgne eelarve;
2) lõplik eelarve;
3) eelarve täitmise andmed.

(5) Esialgne eelarve on vastuvõetud aruandeaasta eelarve.

(6) Lõplik eelarve on esialgne eelarve koos lisaeelarvetest ja reservfondi kasutuselevõtmise otsustest tulenevate muudatustega.

(7) Eelarve täitmise aruandes ei ole kohustuslik esitada võrreldavaid arvnäitajaid aruandeaastale eelnenud majandusaasta kohta.

(8) Eelarve täitmise aruande kohta koostatakse raamatupidamise aastaaruande lisa, milles esitatakse:
1) selgitused ja põhjendused esialgse eelarve ja lõpliku linnaeelarve oluliste vahede kohta;
2) selgitused ja põhjendused lõpliku eelarve ja eelarve täitmise oluliste vahede kohta.

(9) Raamatupidamise seaduse ja selle alusel antud õigusaktide tähenduses valitsuse valitseva ja olulise mõju all olev äriühing, sihtasutus ja mittetulundusühing esitavad nelja kuu jooksul majandusaasta lõppemisest arvates valitsusele kinnitatud majandusaasta aruande ja vandeaudiitori aruande, kui raamatupidamise aastaaruande audiitorkontroll on audiitortegevuse seaduse alusel kohustuslik.

(10) Enne majandusaasta aruande kinnitamist vaatab Kohtla-Järve Linnavolikogu revisjonikomisjon (edaspidi revisjonikomisjon) volikogule esitatud majandusaasta aruande läbi ja koostab selle kohta kirjaliku aruande, mis esitatakse volikogule. Aruandes avaldab revisjonikomisjon oma arvamuse, kas ta toetab valitsuse koostatud majandusaasta aruande kinnitamist. Lisaks annab revisjonikomisjon aruandes ülevaate oma tegevuse kohta.

(11) Valitsus esitab heakskiidetud ja allkirjastatud majandusaasta aruande volikogule kinnitamiseks hiljemalt 31. maiks. Majandusaasta aruandele lisatakse vandeaudiitori aruanne ja valitsuse protokolliline otsus aruande heakskiitmise kohta. Volikogu kinnitab majandusaasta aruande hiljemalt 30. juuniks otsusega.

(12) Majandusaasta aruanne, vandeaudiitori aruanne, valitsuse protokolliline otsus aruande heakskiitmise kohta ning volikogu otsus aruande kinnitamise kohta avaldatakse pärast nende kinnitamist seitsme tööpäeva jooksul linna ametlikul veebilehel.

§ 31. Riigile esitatav eelarve ja eelarvestrateegia

(1) Valitsus esitab Rahandusministeeriumile eelarvestrateegia tegevusvaldkondade kaupa, eelarve ja lisaeelarve ning andmed eelarve täitmise kohta vastavalt rahandusministri määrusele.

(2) Valitsus esitab Rahandusministeeriumile andmed eelarvestrateegia kohta eelarveaastale eelneva aasta 30. oktoobriks. 

(3) Valitsus esitab Rahandusministeeriumile andmed eelarve täitmise kohta Rahandusministeeriumi poolt esitatud tähtajaks.

§ 32. Muud andmed finantstegevuse kohta

(1) Valitsus on kohustatud esitama Rahandusministeeriumi nõudel muud informatsiooni sealhulgas KOFS-i § 34 lõikes 2 nimetatud võlakohustuste võtmiseks sõlmitud lepingute ärakirju.

(2) Valitsus teavitab teenuste kontsessioonikokkulepete sõlmimisest Rahandusministeeriumi, esitades informatsiooni projekti sisu, kestuse, finantseerimistingimuste ja rahalise mahu kohta. Informatsioon esitatakse 30 päeva jooksul lepingu sõlmimisest arvates. Rahandusministeeriumil on õigus nõuda nimetatud projekte puudutavate lepingute ja nendega seotud muude dokumentide esitamist.

6. peatükk Rakendussätted

§ 33. Määruse kehtetuks tunnistamine

() Kohtla-Järve Linnavolikogu 26. septembri 2018. a määrus nr 26 “Kohtla-Järve linna eelarvestrateegia koostamise ning eelarve koostamise, vastuvõtmise, avalikustamise ja täitmise kord” tunnistatakse kehtetuks.

§ 34. Määruse rakendamine

() Määruse 4. peatüki §-i 28 rakendatakse 2022. a eelarve eelnõu koostamisel.

§ 35. Määruse jõustumine

() Määrus jõustub 1. jaanuaril 2021. a.

Riina Ivanova
volikogu esimees