KOV määruste valdkondlik liigitus: Linna ja valla valitsemine → KOV põhimäärused

Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Harku valla põhimäärus

Vastu võetud 29.12.2011 nr 21
jõustumine 01.01.2012

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 7 lg 4, 8, 22 lg 1 punkti 9 ja 23, § 42 lõike 1 punkti 4, § 44 lõike 1, § 49 lg 11 alusel.

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1.   Harku valla elanik ja haldusterritoorium

  (1) Harku valla (edaspidi valla) elanik on isik, kellel on Eesti rahvastikuregistri järgi püsiv elukoht Harku vallas.

  (2) Valla haldusterritoorium koosneb järgmistest asulatest:
  1) alevikud - Harku alevik, Tabasalu alevik,
  2) külad - Adra küla, Harkujärve küla, Humala küla, Ilmandu küla, Kumna küla, Kütke küla, Laabi küla, Liikva küla, Meriküla, Muraste küla, Naage küla, Rannamõisa küla, Suurupi küla, Sõrve küla, Tiskre küla, Tutermaa küla, Türisalu küla, Vahi küla, Vaila küla, Viti küla, Vääna küla ja Vääna-Jõesuu küla.
[RT IV, 28.02.2018, 74 - jõust. 03.03.2018, rakendatakse tagasiulatuvalt alates 2. märtsist 2018. a.]

§ 2.   Valla päev

  Iga aasta 21. november on valla päev.

2. peatükk VALLA SÜMBOLID JA NENDE KASUTAMISE KORD NING VALLA AUSTUSAVALDUSED 

§ 3.   Valla sümbolid

  Valla sümbolid on valla vapp ja lipp.

§ 4.   Valla vapp

  (1) Valla vapiks on sinine kilp, mille jaotab neljaks hõbedane rist ja mille esimesel väljal on hõbedane kaheksaharuline täht. Vapi etalonkujutis on toodud põhimääruse lisas 1.

  (2) Valla vappi kasutatakse:
  1) vallavolikogu ja vallavalitsuse ning tema struktuuriüksuste hoonetel, pitsatitel ja dokumentidel;
  2) valla teenetemärkidel, autasudel, trükistel, siltidel, viitadel ja suveniiridel.

  (3) Eelmises lõikes nimetamata juhtudel on valla vappi lubatud kasutada üksnes vallavalitsuse loal.

  (4) Valla vappi ei tohi kasutada vääritul moel.

§ 5.   Valla lipp

  (1) Valla lipp koosneb kahest ühelaiusest horisontaalsest valgest ja sinisest värvilaiust. Ülemine värvilaid on valge ja selle keskel on valla vapp. Lipu normaalmõõtmed on 105x165 cm ning laiuse ja pikkuse suhe on 7:11. Lipu etalonkujutis on toodud põhimääruse lisas 2.

  (2) Valla lipp heisatakse:
  1) alaliselt Harku vallamaja ees;
  2) ajutiselt valla ajaloolistel pidupäevadel ja muudel tähtsündmustel, suhtlemisel teiste omavalitsusüksustega, samuti muudel avalikel üritustel.

  (3) Valla lipu heiskamise otsustab vallavalitsus. Lipu heiskamise võib teha kohustuslikuks üksnes vallale kuuluvatel hoonetel, rajatistel või maa-aladel.

  (4) Valla lipu heiskamisel koos Eesti lipuga asetatakse Eesti lipp auväärsemale kohale.
[ - jõust. 24.12.2012]

  (4¹) Valla lipu heiskamisel koos Eesti lipuga, teise riigi lipuga, rahvusvahelise organisatsiooni lipuga, Eesti maakonna, linna, valla või muu lipuga lähtutakse lippude heiskamise järjestuse määramisel lipurivi asukohast ja lippude arvust.
[ - jõust. 24.12.2012]

  (5) Igaühel on õigus kasutada valla lippu, järgides käesoleva määruse sätteid ja head tava. Kasutamiskõlbmatuks muutunud lipp tuleb sündsal viisil hävitada.

  (6) Valla lippu võib valmistada üksnes vallavalitsuse loal.

§ 6.   Valla teenetemärk

  (1) Valla teenetemärk (edaspidi teenetemärk) on valla autasu, mis antakse füüsilistele isikutele vallale osutatud eriliste teenete eest.

  (2) Teenetemärk oma kujult on 34 mm kõrgune käpprist, mille peale on kinnitatud valla vapp. Rist on tervikuna reljeefne, ääris ja liiliarist on kõrgemad, risti põhi säbruline. Rist ja täht vallavapil on kaetud valge emailiga. Valla vapp on kaetud sinise emailiga. 35 mm laiuse sinise muareesiidist lindi külgedel on 6 mm laiused ja nendest 2 mm kaugusel 2 mm laiused hõbeniidist sissekootud triibud. Lindi sinise tooni kood on PMS 293. Märgi etalonkujutis on toodud lisas 3.
[RT IV, 11.11.2020, 17 - jõust. 14.11.2020]

  (2¹) Teenetemärk on nummerdatud. Vastav number graveeritakse risti tagaküljele.
[RT IV, 11.11.2020, 17 - jõust. 14.11.2020]

  (3) Teenetemärk võidakse anda Eesti kodanikele või välismaalastele. Välismaalaste all mõeldakse nii välisriigi kodanikke kui ka kodakondsuseta isikuid.

  (4) Teenetemärgi kandmise õigust tõendab vastav tunnistus, millele kantakse teenemärgi saaja nimi, teenetemärgi number, otsuse number ja kuupäev. Tunnistus kirjutatakse alla vallavanema poolt ja antakse üle koos teenetemärgiga.
[RT IV, 11.11.2020, 17 - jõust. 14.11.2020]

  (5) Teenetemärki võib kanda üksnes isik, kellele teenetemärk on antud. Teenemärki originaalis kantakse pidulike riiklike, ametkondlike ja perekondlike sündmuste puhul vasakul pool rinnal. Tsiviilriietusel võib igapäevaselt kanda teenetemärgi tähisena miniatuurlindi lõiget mõõdus 10 x 15 mm.
[RT IV, 11.11.2020, 17 - jõust. 14.11.2020]

  (6) Teenetemärgi kandmisel koos riiklike au- ja teenetemärkidega juhindutakse teenetemärkide seadusest ja muudest riigi õigusaktidest.

§ 7.   Teenetemärgi andmine

  (1) Taotlusi teenetemärgi andmiseks on õigus esitada vallavolikogu (edaspidi volikogu) komisjonidel, fraktsioonidel, volikogu liikmetel ning vallavalitsuse liikmetel. Iga taotluse esitaja võib aasta jooksul esitada kuni kaks kandidaati.

  (2) Taotlused esitatakse kirjalikult vallavalitsusele iga aasta 15. septembriks. Taotluses tuuakse ära teenetemärgi kandidaadi ees- ja perekonnanimi, sünnipäev, -kuu ja -aasta ning teenete kirjeldus. Taotluse vormi kinnitab vallavalitsus.
[RT IV, 11.11.2020, 17 - jõust. 14.11.2020]

  (3) Vallavalitsus esitab kõik tähtajaks saabunud taotlused koos oma seisukohaga volikogule.

  (4) Teenetemärgi andmise otsustab volikogu salajasel hääletamisel, määrates enne salajase hääletuse läbiviimist kindlaks teenetemärgi saajate arvu, mis võib olla maksimaalselt 4 teenetemärki. Teenetemärk antakse isikule üle valla päeva tähistamisel.
[RT IV, 04.08.2015, 14 - jõust. 07.08.2015]

  (5) Teenetemärgiga autasustatute nimed koos teenete kirjeldusega kantakse volikogu otsuse alusel teenetemärkide kavaleride raamatusse. Teenetemärgi saajate nimed avalikustatakse valla veebilehel.

§ 8.   Valla aukodanik

  (1) Aukodaniku nimetus antakse füüsilisele isikule vallale osutatud väljapaistvate teenete eest või vallapoolse erilise austusavaldusena.

  (2) Ettepanekuid aukodaniku nimetuse andmiseks on õigusteha volikogu liikmetel, komisjonidel, fraktsioonidel, vallavalitsuse liikmetel ning 1% valimisõiguslikel vallaelanikel ühise avalduse alusel. Ettepaneku esitamise aeg ei ole määratletud.

  (3) Aukodaniku nimetuse andmise ettepanekus märgitakse ettepaneku esitaja andmed, aukodaniku kandidaadi ees- ja perekonnanimi, sünnipäev, -kuu ja -aasta, elukoht, elukutse või amet, töö või teenistuskoht ja teenete kirjeldus.

  (4) Aukodaniku nimetus antakse volikogu poolthäälte enamusega. Volikogu vastavas otsuses märgitakse aukodaniku ees- ja perekonnanimi, sünnipäev, -kuu ja -aasta, elukoht, elukutse või amet ja teenete lühikirjeldus.

  (5) Aukodanikule antakse valla aukodanikumärk ja aukodaniku tunnistus valla päeva tähistamisel, isiku juubelisünnipäeval või vajadusel muul ajal. Tunnistusele kirjutavad alla volikogu esimees ja vallavanem. Märgi ja tunnistuse annavad aukodanikule pidulikult kätte võimaluse korral volikogu esimees ja vallavanem ühiselt.

  (6) Aukodanikumärk on oma kujult paekivist alusele paigutatud hõbedast valmistatud valla vapp ning plaat aukodaniku nimetuse saaja nimega.

  (7) Volikogu otsus aukodaniku nimetuse omistamise kohta avaldatakse infolehes „Harku valla Teataja“ ja valla veebilehel.

  (8) Aukodanikule laienevad kõik valla poolt valla elanikele ettenähtud soodustused.

3. peatükk VALLA ESINDAMISE KORD 

§ 9.   Valla esindusfunktsiooni täitmine

  (1) Valda esindavad volikogu esimees, volikogu aseesimees, vallavanem ja valitsuse ning volikogu liikmed, kui seadusest või käesolevast põhimäärusest ei tulene teisiti.

  (2) Lähetusse saatmine toimub volikogu esimehe puhul volikogu otsuse ja vallavanema puhul vallavalitsuse korralduse alusel.

§ 10.   Valla esindamine kohtus

  (1) Valda esindab kohtus vallasekretär, kes võib volitada selleks teisi isikuid.

  (2) Volikogu esindab kohtus volikogu esimees või tema poolt volitatud isik või lepinguline esindaja.

  (3) Vallavalitsust esindab kohtus vallavanem või tema poolt volitatud isik või lepinguline esindaja.

  (4) Valla ametiasutust ja ametiasutuse hallatavat asutust esindab kohtus asutuse juht, tema käskkirjaga volitatud asutuse töötaja või asutuse nimel asutuse juhi poolt sõlmitud lepingu alusel lepinguline esindaja.

§ 11.   Valla esindamine seaduses ja teistes õigusaktides sätestatud toimingutes

  (1) Seadustes ja nende alusel antud õigusaktides sätestatud kohaliku omavalitsuse, kohaliku omavalitsusüksuse või kohaliku omavalitsusorgani esindaja nimetab volikogu või delegeerib esindaja nimetamise valitsusele.

  (2) Valitsust esindab vallavanema käskkirjaga või valitsuse korraldusega nimetatud vallavalitsuse liige või vallavalitsuse ametnik.

§ 12.   Valla esindamine lepingute sõlmimisel

  (1) Lepingute sõlmimise otsustab oma pädevuse piires volikogu või vallavalitsus, kui valla õigusaktidest ei tulene teisiti, kelle nimel kirjutab lepingule alla:
  1) volikogu esimees või tema poolt selleks volitatud isik;
  2) vallavanem või tema poolt selleks volitatud isik.
[RT IV, 07.04.2017, 5 - jõust. 10.04.2017]
  3) [kehtetu - RT IV, 07.04.2017, 5 - jõust. 10.04.2017]

  (2) Valla ametiasutuse ja ametiasutuse hallatava asutuse nimel sõlmib lepinguid asutuse juht või tema poolt volitatud isik.
[RT IV, 07.04.2017, 5 - jõust. 10.04.2017]

  (3) Valla, vallavalitsuse või volikogu nimel sõlmitavate lepingute üle peetakse arvestust ja neid säilitatakse dokumendiregistris.
[RT IV, 07.04.2017, 5 - jõust. 10.04.2017]

  (4) Igaühel on õigus saada informatsiooni valla nimel sõlmitud lepingute kohta seadusega sätestatud korras.

4. peatükk VALLAELANIKE KÜSITLUSE LÄBIVIIMISE KORD 

§ 13.   Üldsätted

  (1) Vallaelanike küsitlus viiakse läbi kohaliku omavalitsuse pädevusse kuuluvates olulistes küsimustes eesmärgiga teada saada vallaelanike arvamusi.

  (2) Küsitlus peab olema avalik ning lähtuma riigi ja valla õigusaktidest.

  (3) Küsitlusest on õigus osa võtta igal vähemalt 18-aastasel isikul, kelle elukohaks on rahvastikuregistris märgitud Harku vald.

  (4) Igal küsitlusel osalejal on hääli vastavalt küsimuste arvule.

§ 14.   Küsitluse algatamine

  (1) Küsitluse algatamise õigus on:
  1) volikogu liikmel;
  2) vallavalitsusel;
  3) vähemalt 1% hääleõiguslikel vallaelanikel.

  (2) Küsitluse korraldamise otsustab volikogu.

  (3) Volikogu otsuses peab olema sätestatud:
  1) selgelt, arusaadavalt ja ühemõtteliselt formuleeritud küsitluse küsimus(ed);
  2) küsitluse läbiviimise aeg ja viis;
  3) küsitluse kulude katteallikas.

§ 15.   Esitatava küsimuse avalikustamine

  Esitatavad küsimused tehakse vallavalitsuse poolt avalikult teatavaks vähemalt kümme päeva enne küsitluse algust, avaldades küsimused valla veebilehel ja infolehes „Harku valla Teataja“.

§ 16.   Küsitluse tulemused

  (1) Küsitluse tulemusi arvestades esitab vallavalitsus volikogule vastava volikogu õigusakti eelnõu.

  (2) Küsitluse tulemused avaldatakse valla veebilehel.

5. peatükk VOLIKOGU 

1. jagu Volikogu struktuur 

§ 17.   Volikogu struktuur

  (1) Volikogu tööorganid on eestseisus, komisjonid ning fraktsioonid.

  (2) Volikogu eestseisus osaleb volikogu töö korraldamises.

  (3) Volikogu moodustab volikogu liikmete hulgast revisjonikomisjoni. Teised alalised komisjonid moodustatakse vallaelu terviklike probleemvaldkondade osas seisukohtade esitamiseks ja otsustamise ettevalmistamiseks.

  (4) Volikogu ajutised komisjonid jagunevad kindla probleemiga tegelemiseks ning kindla ja kiireloomulise otstarbe või ülesande täitmiseks ning need moodustatakse vastavalt vajadusele.

  (5) Volikogu asjaajamist ja volikogu kasutuses oleva vara valitsemist korraldab volikogu kantselei.

§ 18.   Volikogu liige

  (1) Volikogu liige ei ole seotud mandaadiga, ta juhindub seadusest, valla õigusaktidest ning vallaelanike vajadustest ja huvidest.

  (2) Volikogu liikme tegevus on avalik. Ta annab valijaile teavet oma tegevusest volikogus ja volikogu tegevusest tervikuna.

  (3) Volikogu liikmele makstakse tasu volikogu tööst osavõtu eest ja hüvitatakse volikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutused esitatud dokumentide alusel volikogu poolt kehtestatud määras ja korras.

  (4) Volikogu liikmel on õigus:
  1) algatada volikogu õigusakte;
  2) esitada volikogu menetluses oleva õigusakti eelnõule muudatusettepanekuid;
  3) seada üles kandidaate volikogu poolt valitavale, kinnitatavale või määratavale kohale või esitada oma kandidatuur nimetatud kohale;
  4) saada teavet kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse §-s 26 sätestatud korras;
  5) esineda volikogu istungil avalduse, protesti, sõnavõtu ja repliigiga, samuti esitada küsimusi ja taotleda hääletamist ning vaheaega;
  6) esitada volikogu istungil arupärimisi vallavanemale ja valitsuse liikmele;
  7) kasutada vallale kuuluvaid ruume vallaelanike vastuvõtuks, saada tehnilist abi selle korraldamiseks ja informeerida volikogu kantselei kaudu valla elanikke vastuvõtuajast ja kohast.

  (5) Volikogu liikme volitused algavad, peatuvad, taastuvad ning lõpevad kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses sätestatud alustel.

2. jagu Volikogu esimees ja aseesimees ning nende valimise kord 

§ 19.   Volikogu esimees ja aseesimees

  (1) Volikogu esimees:
  1) korraldab volikogu tööd, kutsub kokku ja juhatab volikogu istungeid, eestseisuse koosolekuid ning korraldab nende ettevalmistamist ja volikogu õigusaktide eelnõude (edaspidi eelnõu) menetlemist;
  2) esindab valda ja volikogu vastavalt seadusele, käesolevale põhimäärusele ning volikogu poolt antud pädevusele;
  3) omab õigust nõuda kõigilt valla ametiasutustelt ja hallatavatelt asutustelt vajalikke dokumente ja informatsiooni volikogu pädevusse kuuluvates küsimustes;
  4) esitab volikogule kinnitamiseks volikogu kantselei struktuuri, koosseisu, palgamäärad;
  5) nimetab ametisse ja vabastab ametist volikogu kantselei juhataja. Kinnitab volikogu kantselei juhataja ametijuhendi ja kohaldab tema suhtes ergutusi ja distsiplinaarkaristusi ning annab volikogu kantselei juhataja suhtes käskkirju;
  6) korraldab volikogu rahaliste vahendite kasutamist;
  7) kirjutab alla volikogu poolt vastuvõetud õigusaktidele, istungi protokollidele ja teistele dokumentidele ning peab volikogu nimel kirjavahetust;
  8) korraldab volikogu määruste ja otsuste täitmise kontrollimist;
  9) esindab volikogu kohtus või volitab selleks teisi isikuid;
  10) määrab eelnõule üldjuhul volikogu komisjonide hulgast juhtivkomisjoni ning vajadusel jaotab eelnõu komisjonide vahel ümber;
  11) jälgib algatatud eelnõude vastavust sätestatud nõuetele;
  12) pikendab vajadusel eelnõude menetlemise tähtaega volikogus;
  13) esitab volikogu istungile istungi päevakorra projekti;
  14) lahendab volikogu istungi ettevalmistamisel ja läbiviimisel tekkivad küsimused;
  15) tagab volikogu istungil päevakorrast kinnipidamise;
  16) kutsub volikogu istungil päevakorrast kõrvalekalduva kõneleja teema juurde tagasi ja lõpetab sõnavõtu, kui see ei puuduta arutatavat küsimust;
  17) kuulutab välja volikogu istungil täiendavaid vaheaegu;
  18) täidab muid talle seaduse alusel või põhimäärusega pandud ülesandeid.

  (2) Volikogu aseesimees:
  1) täidab volikogu esimehe äraolekul tema ülesandeid;
  2) täidab muid volikogu töö korraldamise ja volikogu õigusaktide ettevalmistamisega seotud kohustusi vastavalt volikogu ja volikogu esimehe poolt antud ülesannetele.

§ 20.   Volikogu esimehe ja aseesimehe valimise kord

  (1) Volikogu uue koosseisu esimest istungit juhatab kuni volikogu esimehe valimiseni valla valimiskomisjoni esimees või aseesimees. Volikogu esimehe valimised korraldab valla valimiskomisjon ning valimistulemused tehakse kindlaks valimiskomisjoni otsusega.

  (2) Volikogu aseesimehe valimised korraldab volikogu. Hääletamise läbiviimiseks moodustab volikogu häältelugemiskomisjoni. Häältelugemiskomisjon moodustatakse põhimääruse paragrahvis 30 sätestatud viisil.

  (3) Volikogu valib volikogu liikmete seast salajase hääletamise teel volikogu koosseisu häälteenamusega volikogu esimehe ja aseesimehe. Aseesimehe kohale asutakse kandidaate üles seadma alles pärast esimehe valimise protseduuri lõppemist.

  (4) Volikogu esimehe ja aseesimehe kandidaadi ülesseadmine:
  1) kandidaadi ülesseadmise kohta esitatakse ettepanek istungi juhatajale;
[RT IV, 07.04.2017, 5 - jõust. 10.04.2017]
  2) kandidaat peab kandideerimiseks andma nõusoleku;
  3) kandidaatidest koostatakse nimekiri vastavalt ülesseadmise järjekorrale;
  4) nimekirjade sulgemise otsustab volikogu avalikul hääletamisel poolthäälte enamusega;
  5) kui volikogu ei otsusta teisti, tutvustavad kandidaadid ennast ülesseadmise järjekorras pärast nimekirja sulgemist ja igal volikogu liikmel on õigus esitada kandidaadile üks küsimus.

  (5) Volikogu esimehe ning aseesimehe valimisel on igal volikogu liikmel üks hääl.

  (6) Valimised viiakse läbi põhimääruse paragrahvis 30 sätestatud viisil, arvestades volikogu esimehe valimiseks seadusest tulenevaid erisusi.

  (7) Volikogu esimeheks või aseesimeheks valituks osutub kandidaat, kes saab volikogu koosseisu häälteenamuse.

  (8) Kui ükski esitatud kandidaatidest ei saa nõutavat häälteenamust, viiakse läbi kordushääletamine. Kordushääletamisel jäävad kandideerima kaks esimeses voorus enim hääli saanud kandidaati.

  (9) Kui kumbki kandideerima jäänud kandidaatidest ei saanud kordushääletamisel nõutavat häälteenamust viiakse järgmisel istungil läbi uus hääletamine. Kui kandidaadid said kordushääletamisel võrdselt hääli, kuulutab istungi juhataja välja vaheaja ja peale vaheaega viiakse samal istungil läbi üks kordushääletamine.

  (10) Kui ainus esitatud kandidaat ei saanud nõutavat häälteenamust, korraldatakse uus valimine järgmisel volikogu istungil.

3. jagu Volikogu komisjonide moodustamine, nende liigid ja töökorraldus 

§ 21.   Volikogu komisjonide liigid ja moodustamine

  (1) Volikogu moodustab alalisi ja ajutisi komisjone.

  (2) Volikogu alaline ja ajutine komisjon moodustatakse ja lõpetatakse volikogu otsuse alusel.

  (3) Komisjoni ettepanekud ja seisukohad on volikogu ja vallavalitsuse õigusaktide vastuvõtmisel soovitusliku ja/või nõuandva iseloomuga.

  (4) Komisjonidele suunavad materjale läbivaatamiseks volikogu ja volikogu esimees.

  (5) Komisjonide töö organisatsioonilise ja tehnilise teenindamise tagab volikogu kantselei.

§ 22.   Alaline komisjon

  (1) Alalise komisjoni moodustab volikogu oma volituste ajaks.

  (2) Alalise komisjoni koosseisu kuulub 3 kuni 11 liiget.

  (3) Alalise komisjoni moodustamisotsuses määratakse kindlaks komisjoni tegevusvaldkonnad ning komisjoni koosseis.

  (4) Volikogu alaline komisjon:
  1) selgitab välja valla poolt lahendamist vajavad vallaelu probleemid komisjoni tegevusvaldkonnas ja teeb ettepanekuid nende lahendamiseks;
  2) algatab ja koostab volikogu õigusaktide eelnõusid;
  3) annab arvamusi talle läbivaatamiseks saadetud õigusaktide eelnõude ja muude küsimuste kohta;
  4) kontrollib volikogu määruste ja otsuste täitmist komisjoni tegevusvaldkonnas;
  5) täidab muid talle volikogu või volikogu esimehe poolt antud ülesandeid vastavalt komisjoni tegevusvaldkonnale.

  (5) Volikogul on õigus komisjoni tegevus oma otsusega lõpetada.

§ 23.   Ajutine komisjon

  (1) Ühekordsete kindlapiiriliste probleemide lahendamiseks ja muude ühekordsete ülesannete täitmiseks võib volikogu moodustada ajutisi komisjone.

  (2) Volikogu otsuses, millega moodustatakse ajutine komisjon, kinnitatakse selle esimees ja koosseis ning määratakse komisjoni volituste ulatus, ülesanded ja kestus.

  (3) Kui ajutise komisjoni moodustamise otsuses ei ole märgitud komisjoni volituste lõppemise aega, lõpetatakse komisjoni tegevus pärast ülesande täitmist volikogu otsusega.

  (4) Ajutine komisjon töötab samade põhimõtete ja reeglite alusel kui alaline komisjon.

§ 24.   Juhtivkomisjon

  Volikogu esimees või tema asendaja võib määrata ühe komisjoni volikogu menetluses oleva eelnõu juhtivkomisjoniks.

§ 25.   Komisjoni õigused ja kohustused

  (1) Komisjonil on õigus:
  1) saada vallavalitsuselt komisjoni menetluses oleva eelnõu või küsimusega seotud täiendavaid dokumente ja teavet;
  2) kaasata komisjoni töösse asjatundjaid ja tellida ekspertiise kooskõlastatult volikogu esimehega juhul, kui sellega kaasneb rahaline kohustus vallale;
  3) eelnõud toetada või vastuväiteid esitades mitte toetada;
  4) teha ettepanek eelnõu sisuliseks või redaktsiooniliseks muutmiseks;
  5) teha ettepanek eelnõu menetlusest väljaarvamiseks;
  6) teha eelnõu esitajale ettepanek eelnõu tagasivõtmiseks;
  7) esitada eelnõu algataja nõusolekul volikogu istungile eelnõu parandatud redaktsioon.

  (2) Eelmise lõike punktides 3-7 nimetatud vastuväiteid, ettepanekud ja parandused peavad olema põhjendatud.

  (3) Komisjon on kohustatud temale suunatud volikogu õigusakti eelnõu läbi vaatama hiljemalt 20 päeva jooksul. Volikogu esimehel on õigus pikendada tähtaega 30 päeva võrra, kui selleks on mõjuv põhjus.

§ 26.   Komisjoni esimees ja aseesimees

  (1) Komisjoni esimees ja aseesimees valitakse volikogu liikmete hulgast poolthäälte enamusega üheaegselt salajasel hääletusel. Volikogu liikmel on üks hääl.

  (1¹) Komisjoni esimeheks saab kõige rohkem hääli kogunud kandidaat. Komisjoni aseesimeheks saab häältearvult teiseks jäänud kandidaat. Kui kaks või enam kandidaati saavad võrdsel arvul hääli, korraldatakse samal istungil kordusvalimine, kui see tulemust ei anna, langetatakse otsus liisu heitmise teel.
[RT IV, 28.02.2018, 74 - jõust. 03.03.2018]

  (2) Komisjoni esimees:
  1) juhib komisjoni tööd;
  2) kutsub kokku komisjoni koosoleku ja koostab päevakorra projekti;
  3) jaotab komisjoni liikmete vahel tööülesanded;
  4) juhatab komisjoni koosolekut ja otsustab keda kutsuda osalema päevakorrapunktide arutelule;
  5) allkirjastab komisjoni koosoleku protokolli ja muud komisjoni dokumendid.

  (3) Komisjoni esimehe äraolekul asendab teda komisjoni aseesimees või komisjoni esimehe poolt määratud volikogu liikmest komisjoni liige.

  (4) Komisjoni esimehe ja aseesimehe volitused lõpevad samaaegselt tema volikogu liikme volituste peatumisega või ennetähtaegse lõppemisega, samuti volikogu koosseisu volituste lõppemisega.

  (5) Komisjoni esimees esitab igal aastal, (va. kohaliku omavalitsuse volikogu valimise aastale vahetult järgneval aastal) hiljemalt 1. veebruariks volikogule kirjaliku aruande komisjoni eelmise aasta tööst. Kohaliku omavalitsuse volikogu valimise aastal esitab komisjoni esimees aruande ka 15. oktoobriks. Aruanne peab muuhulgas sisaldama ülevaadet komisjonis arutatud olulisematest küsimustest ning nende lahendamise käigust. Aruanne avalikustatakse valla veebilehel.
[RT IV, 11.02.2014, 20 - jõust. 14.02.2014]

§ 27.   Komisjoni liige

  (1) Komisjoni (välja arvatud revisjonikomisjon) liikmed kinnitatakse komisjoni esimehe esildise alusel avalikul hääletamisel. Üle poole komisjoni liikmetest peavad olema volikogu liikmed.

  (1¹) Igal volikogu liikmel on õigus kuuluda vähemalt ühte komisjoni. Volikogu komisjoni koosseisu kujundamisel arvestatakse erakondade ja valimisliitude esindajate osakaalu volikogus.
[RT IV, 28.02.2018, 74 - jõust. 03.03.2018]

  (2) Komisjoni liige võib isikliku avalduse alusel igal ajal tagasi astuda esitades kirjaliku avalduse komisjoni esimehele. Komisjoni liikme volitused lõpevad avalduses märgitud kuupäeval või avalduse esitamise päeval, kui avalduses ei ole kuupäeva märgitud.

  (3) Komisjoni liikme, kes ei ole volikogu liige, komisjonist väljaarvamise otsustab volikogu komisjoni esimehe avalduse alusel, kui komisjoni liige ei ole osalenud vähemalt kolmel järjestikusel komisjoni koosolekul.
[RT IV, 09.07.2019, 5 - jõust. 12.07.2019]

§ 28.   Komisjoni koosolek

  (1) Volikogu komisjoni töövormiks on koosolek, mis toimub üldjuhul kord kuus, sõltumata komisjoni määramisest juhtivkomisjoniks, enne volikogu eestseisuse koosolekut, kui komisjoni esimees ei ole määranud teisiti. Kui komisjoni ei ole kokku kutsutud kahel järjestikusel kalendrikuul, on volikogu esimehel õigus nõuda komisjoni esimehelt komisjoni koosoleku mittetoimumise kohta kirjalikku selgitust ning teha komisjoni esimehele kirjalik märkus ja teavitada vastavast asjaolust volikogu liikmeid järgmisel volikogu istungil.

  (2) Komisjoni koosolek on kinnine, kuid komisjoni esimees võib lubada või kutsuda konkreetse küsimuse arutamiseks koosolekule teisi isikuid.

  (3) Koosolekust võib sõnaõigusega osa võtta volikogu esimees (välja arvatud revisjonikomisjoni), volikogu aseesimees (välja arvatud revisjonikomisjoni), volikogu kantselei juhataja või tema asendaja.
[RT IV, 07.04.2017, 5 - jõust. 10.04.2017]

  (4) Komisjon arutab koosoleku päevakorraprojektis märgitud küsimusi arutades eelnõude sisulist osa. Koosoleku juhataja ettepanekul võib võtta täiendavalt päevakorraprojekti küsimuse, mille materjalid olid hiljemalt koosoleku alguseks komisjoni liikmetele kättesaadavad. Täiendava küsimuse võtmise päevakorda otsustab komisjon hääletamise teel.
[RT IV, 07.04.2017, 5 - jõust. 10.04.2017]

  (5) Komisjoni koosoleku kutsub kokku komisjoni esimees või tema asendaja volikogu või volikogu esimehe ülesandel, omal algatusel või juhul, kui seda taotleb vähemalt pool komisjoni liikmetest, sealhulgas vähemalt kolmandik komisjoni koosseisus olevatest volikogu liikmetest.

  (6) Komisjoni koosoleku aja, päevakorra ja komisjoni kutsutavate isikute nimekirja esitab kokkukutsuja vähemalt 3 tööpäeva enne koosoleku algust volikogu kantseleile, kust edastatakse teade komisjoni liikmetele ja kutsutavatele isikutele. Kutse, milles on märgitud koosoleku toimumise aeg ja koht, edastatakse komisjoni liikmetele üldjuhul 2 tööpäeva enne komisjoni toimumist elektronposti teel.
[RT IV, 04.08.2015, 14 - jõust. 07.08.2015]

  (6¹) Komisjonil on õigus vastu võtta otsuseid erandkorras koosolekut kokku kutsumata. Komisjoni esimehe otsusel saadab volikogu kantselei komisjoni koosoleku päevakorras olevad eelnõud komisjoni kõikidele liikmetele elektronposti teel, milles on märgitud tähtaeg, mille jooksul komisjoni liikmed peavad esitama elektronposti teel oma seisukoha. Kui komisjoni liige ei teata nimetatud tähtaja jooksul, kas ta on eelnõu poolt või vastu või erapooletu, loetakse ta hääletamisel ja komisjoni koosolekul mitteosalenuks.
[RT IV, 09.07.2019, 5 - jõust. 12.07.2019]

  (7) Otsused võetakse vastu poolthäälte enamusega. Kui poolt- ja vastuhääli on võrdselt, saab määravaks koosoleku juhataja hääl. Kui ükski koosolekul osalev komisjoniliige hääletamist ei nõua, loetakse otsus vastuvõetuks ühehäälselt.
[RT IV, 07.04.2017, 5 - jõust. 10.04.2017]

  (8) [Kehtetu - RT IV, 04.08.2015, 14 - jõust. 07.08.2015]

  (9) Komisjoni koosolek protokollitakse. Protokolli kantakse koosoleku toimumise aeg ja koht, osavõtjate nimed, arutlusel olnud küsimused, nende kohta esitatud ettepanekud ja vastuvõetud otsused, hääletamistulemused (kui küsimus otsustati hääletamise teel) ning otsustajate või küsimuste algatajate selgelt sõnastatud eriarvamused.

  (10) Komisjoni protokoll vormistatakse volikogu kantselei poolt volikogu dokumendiplangile.

  (11) Protokollile kirjutab alla koosoleku juhataja 7 päeva jooksul volikogu kantselei poolt komisjoni koosoleku protokolli edastamisest. Pärast protokolli allkirjastamist korraldab volikogu kantselei protokolli avalikustamise valla veebilehel ning edastab protokolli e-kirjaga komisjoni liikmetele ja vastava valdkonnaga tegelevale vallavalitsuse liikmele.

  (12) Protokollid on kättesaadavad valla veebilehel ja Harku valla avalikus dokumendiregistris.
[RT IV, 09.07.2019, 5 - jõust. 12.07.2019]

  (13) [Kehtetu - RT IV, 04.08.2015, 14 - jõust. 07.08.2015]

  (14) [Kehtetu - RT IV, 04.08.2015, 14 - jõust. 07.08.2015]

§ 28¹.   Komisjoni koosolekul osalemine elektrooniliste sidevahendite kaudu
[RT IV, 04.08.2015, 14 - jõust. 07.08.2015]

  (1) Kui komisjoni liige ei saa komisjoni koosolekust osa võtta, informeerib ta sellest komisjoni esimeest ja volikogu kantseleid. Komisjoni liige võib sellisel juhul komisjoni töös osaleda, edastades oma seisukohad komisjoni esimehele või volikogu kantseleile elektronposti teel enne komisjoni koosoleku algust.

  (2) Kohaliku omavalitsuse istungite infosüsteemi ehk VOLIS vahendusel on komisjoni liikmetel võimalik vaadata vallavolikogu komisjoni koosolekute otseülekandeid ja eelnevaid salvestusi.

  (3) [Kehtetu - RT IV, 09.07.2019, 5 - jõust. 12.07.2019]

§ 29.   Revisjonikomisjon

  (1) Volikogu moodustab oma volituste ajaks vähemalt kolmeliikmelise volikogu revisjonikomisjoni.

  (2) Enne revisjonikomisjoni liikmete valimise korraldamist otsustab volikogu avalikul hääletamisel, mitu liiget revisjonikomisjoni valitakse. Valitavate revisjonikomisjoni liikmete arv fikseeritakse volikogu istungi protokollis. Volikogu võib vajadusel revisjonikomisjoni liikmete arvu suurendada.

  (3) Revisjonikomisjoni esimees, aseesimees valitakse volikogu liikmete seast käesoleva määruse § 26 lõikes 1 ja 1¹ sätestatud korras. Komisjoni liikmed valitakse volikogu liikmete seast poolthäälte enamusega salajasel hääletusel.
[RT IV, 28.02.2018, 74 - jõust. 03.03.2018]

  (3¹) [Kehtetu - RT IV, 28.02.2018, 74 - jõust. 03.03.2018]

  (4) Revisjonikomisjoni pädevusse kuulub lisaks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 48 lõikes 3 nimetatule ka auditikomitee ülesannete täitmine.
[ - jõust. 24.12.2012]

  (4¹) Revisjonikomisjon hindab tulemuslikkust järgmiste kriteeriumite kohaselt:
  1) säästlikkus, mis tähendab eesmärkide saavutamiseks tehtavate kulutuste minimeerimist;
  2) tõhusus, mis tähendab kulutuste ja nende abil saavutatavate tulemuste suhet;
  3) mõjusus, mis tähendab tegevuse tegelikku mõju võrrelduna kavatsetud mõjuga.
[ - jõust. 24.12.2012]

  (5) Revisjonikomisjon töötab oma tööplaani alusel, milles määratakse kindlaks kontrollimiste ajakava ja läbiviijad. Revisjonikomisjonil on õigus kaasata kontrollimisse:
  1) kooskõlastatult volikogu esimehega eksperte ja asjatundjaid juhul, kui sellega kaasneb rahaline kohustus vallale;
  2) kooskõlastatult vallavanemaga vallavalitsuse ametnikke.

  (6) Kontrolli teostamisel on revisjonikomisjonil õigus:
  1) siseneda eelnevalt teavitades kontrollitava ametiasutuse või hallatava asutuse ruumidesse;
  2) nõuda majandus- ja finantstegevust kajastavate algdokumentide, lepingute ja muu asjasse puutuva dokumentatsiooni esitamist, saada loetletud dokumentidest ärakirju ja väljavõtteid;
  3) saada kontrollitava asutuse juhilt ja teistelt isikutelt suulisi ja kirjalikke seletusi.

  (7) Kontrollimise läbiviimisel on revisjonikomisjon kohustatud:
  1) mitte häirima kontrollitava ametiasutuse või valla hallatava asutuse igapäevast tööd, järgides kontrollitava ametiasutuse või hallatava asutuse töökorraldust;
  2) informeerima oluliste rikkumiste ilmnemisel või puuduste avastamisel, mille jätkumine või kordumine võib tekitada olulist kahju, sellest koheselt asutuse juhti;
  3) kasutama kontrollimise käigustalle teatavaks saanud andmeid ainult seadusega revisjonikomisjonile pandud ülesannete täitmiseks ning mitte edastama neid kolmandatele isikutele, välja arvatud juhul, kui ta on selleks kohustatud õigusaktidest tulenevalt;
  4) kajastama kontrolli tulemusi moonutamata ja objektiivselt.

  (8) Revisjonikomisjon võib kutsuda kontrolli tulemuste arutamisele vallavalitsuse liikmeid ja kontrollitud asutuste juhte.

  (9) Kontrollimise tulemused vormistatakse otsuse ja aktiga, milles märgitakse, millist asutust kontrolliti, kontrollitav periood, kontrollijate nimed, kontrollimise aeg, kontrollimise kirjeldus, selle eesmärk ja põhiküsimused ning õiguslikud alused, tuvastatud asjaolud ning kokkuvõte.

  (10) Revisjonikomisjoni otsuse ja revisjoniakti esitab komisjoni esimees üldjuhul digiallkirjastatult vallavalitsuse e-posti. Vallavalitsus võtab kümne tööpäeva jooksul revisjoniakti saamisest arvates istungil akti suhtes protokollilise seisukoha ja esitab selle volikogu kantseleile revisjonikomisjoni esimehele edastamiseks.

  (11) Revisjonikomisjoni esimees kutsub peale vallavalitsuselt seisukoha saamist kokku komisjoni koosoleku, kus koostatakse vastavasisuline volikogu otsuse eelnõu kontrolli tulemuste realiseerimise kohta. Vastava eelnõu koos revisjonikomisjoni akti, otsuse ja vallavalitsuse seisukohaga esitab revisjonikomisjoni esimees viivitamata volikogu kantseleisse volikogu menetlusse võtmiseks. Kontrollimise käigus selgunud asjaolusid ja andmeid ei avalikustata enne volikogu otsuse eelnõu esitamist.

  (12) Komisjoni poolt koostatud akt ja volikogu otsuse eelnõu kontrolli tulemuste realiseerimise kohta kantakse ette komisjoni esimehe või tema äraolekul komisjoni aseesimehe poolt volikogu istungil.

  (13) Revisjonikomisjon esitab vähemalt kord aastas ülevaate oma tegevuse kohta volikogu istungil. Üldjuhul annab revisjonikomisjon tehtud tööst ülevaate üks kord aastas majandusaasta aruande juurde koostatavas aruandes. Kohaliku omavalitsuse volikogu valimiste aastal annab revisjonikomisjon ülevaate ka volikogu koosseisu viimasel istungil. Revisjonikomisjoni aruanne avaldatakse valla veebilehel.
[ - jõust. 24.12.2012]

§ 30.   Häältelugemiskomisjoni moodustamine ja komisjoni ülesanded

  (1) Häältelugemiskomisjon on volikogu ajutine komisjon, mis moodustatakse igakordselt isikuvalimise läbiviimiseks.

  (2) Häältelugemiskomisjon moodustatakse vähemalt kolme liikmeline.

  (3) Häältelugemiskomisjoni moodustamiseks seatakse suuliselt üles kandidaadid ja kui nõutav komisjoni liikmete arv saab täis, suletakse nimekiri.

  (4) Häältelugemiskomisjoni koosseis kinnitatakse vajadusel avalikul hääletamisel ühe nimekirjana.

  (5) Häältelugemiskomisjoni liikmed nimetavad endi hulgast komisjoni esimehe.

  (6) Eelmistes lõigetes sätestatud komisjoni moodustamise käik fikseeritakse volikogu istungi protokollis.

  (7) Enne hääletamise väljakuulutamist tutvustab komisjon volikogu liikmetele hääletamise ning hääletamis- ja valimistulemuste kindlakstegemise korda. Hääletamise kuulutab välja istungi juhataja.

  (8) Häältelugemiskomisjoni ülesandeks on isikuvalimiste läbiviimine. Sealjuures komisjon:
  1) valmistab ette hääletussedelid, valimiskasti ning muu vajaliku isikuvalimiste läbiviimiseks;
  2) väljastab volikogu liikmetele allkirja vastu hääletussedelid;
  3) teeb kindlaks hääletussedeli saanute arvu, valimiskastis olevate sedelite arvu, kehtetute hääletussedelite arvu;
  4) loeb kohe pärast hääletamise lõppu avalikult hääled.

  (9) Enne valimistulemuste teatavakstegemist on volikogu liikmel õigus esitada komisjonile suuline protest hääletamise korra rikkumise või hääletustulemuste kindlakstegemise rikkumise kohta. Olulise rikkumise korral korraldatakse komisjoni poolt kordushääletamine.

  (10) Häältelugemiskomisjon koostab isikuvalimise ja häältelugemise kohta protokolli, mis on vastava volikogu otsuse vormistamise aluseks.

4. jagu Volikogu eestseisus 

§ 31.   Volikogu eestseisus

  (1) Volikogu eestseisus on nõuandev kogu volikogu töö korraldamiseks. Eestseisuse otsustused on volikogu esimehele soovitusliku iseloomuga.

  (2) Eestseisus vaatab volikogu esimehe ettepanekul läbi:
  1) volikogu istungi päevakorra projekti, kuulates ära istungil kaasettekandeid tegevate komisjonide, fraktsioonide ja vallavalitsuse seisukohad istungi päevakorra projektis olevate eelnõude kohta ning soovitab, millised neist lülitada istungi päevakorda;
  2) ettepanekud volikogu liikmete välislähetuste kohta;
  3) töökorralduse muudatusettepanekud;
  4) volikogu töö korraldamisega seotud küsimusi.

  (3) Eestseisusesse kuuluvad volikogu esimees, aseesimees, fraktsioonide ja alaliste komisjonide esimehed, viimaste äraolekul aseesimehed.

§ 32.   Eestseisuse koosolek

  (1) Eestseisuse töö vorm on koosolek. Koosolek on kinnine.

  (2) Eestseisuse koosolekust võtavad sõnaõigusega osa vallavanem, vallasekretär ja volikogu kantselei juhataja või nende asendajad. Volikogu esimees võib konkreetse küsimuse arutamiseks kutsuda eestseisuse koosolekule teisi isikuid.

  (3) [Kehtetu - RT IV, 07.04.2017, 5 - jõust. 10.04.2017]

  (4) Eestseisuse koosoleku kutsub kokku volikogu esimees või tema asendaja. Eestseisuse koosolekud toimuvad üks nädal enne volikogu istungit neljapäeval algusega kell 17.00, kui ei ole kokku lepitud teisiti.

  (5) Eestseisuse koosoleku päevakorra projekti koostab volikogu kantselei hiljemalt eestseisuse koosoleku päeval kella 13.00 ning esitab selle volikogu esimehele. Eestseisuse koosoleku päevakorra projekt peab eestseisusele liikmetele kättesaadav olema koosoleku alguseks. Eestseisuse koosolekul täiendavalt esitatud eelnõud ja nende juurde kuuluvad dokumendid jagatakse koheselt laiali eestseisuse liikmetele.
[RT IV, 07.04.2017, 5 - jõust. 10.04.2017]

  (6) Eestseisuse koosolek protokollitakse. Protokollile kirjutab alla volikogu esimees või tema asendaja. Protokollid on kättesaadavad Harku valla avalikus dokumendiregistris.
[RT IV, 09.07.2019, 5 - jõust. 12.07.2019]

  (7) Volikogu kantselei edastab volikogu esimehe või tema asendaja poolt eestseisuse koosolekul antud ülesanded täitjatele kirjalikult hiljemalt kahe tööpäeva jooksul.

§ 32¹.   Eestseisuse koosolekul osalemine elektrooniliste sidevahendite kaudu

  (1) Vallavolikogu eestseisuse koosoleku võib läbi viia ka elektroonsel kujul, edastades oma seisukohad kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis volikogu kantselei juhatajale.

  (2) Elektroonilise eestseisuse kohta koostatakse protokoll. Protokollile kirjutab alla volikogu esimees või tema asendaja. Protokollid on kättesaadavad Harku valla avalikus dokumendiregistris.
[RT IV, 09.07.2019, 5 - jõust. 12.07.2019]

5. jagu Volikogu fraktsioonid ja nende moodustamise kord 

§ 33.   Fraktsiooni moodustamine

  (1) Volikogu fraktsiooni (edaspidi fraktsioon) võivad moodustada kolm või enam volikogu liiget, kes on valitud sama nimekirja järgi. Ühte nimekirja kuuluvad volikogu liikmed võivad moodustada ainult ühe fraktsiooni. Volikogu liige võib kuuluda samaaegselt ainult ühte fraktsiooni.

  (2) Fraktsiooni registreerimise aluseks on istungi juhatajale esitatud volikogu fraktsiooni moodustamise otsus, milles on ära näidatud fraktsiooni nimi, liikmete nimed, esimees ja aseesimees, soovi korral ka muud andmed ning mis on allkirjastatud kõigi fraktsiooni liikmete poolt. Fraktsioon loetakse moodustatuks volikogu istungi juhataja poolt vastava otsuse teatavaks tegemisest, mis kantakse istungi protokolli.

  (3) Fraktsiooni nimeks on valimistel nimekirja esitanud erakonna või valimisliidu nimi koos sõnaga „fraktsioon“.

§ 34.   Volikogu fraktsioon

  (1) Fraktsiooni nimel tegutseb fraktsiooni esimees. Fraktsiooni esimehe äraolekul asendab teda fraktsiooni aseesimees või fraktsiooni esimehe poolt volitatud fraktsiooni liige.

  (2) Fraktsioonil on õigus:
  1) algatada volikogu õigusaktide eelnõusid;
  2) anda arvamusi volikogu menetluses olevate eelnõude kohta;
  3) seada üles kandidaat volikogu poolt valitavale, kinnitatavale või määratavale kohale;
  4) esineda volikogu istungil sõnavõtuga oma liikme kaudu;
  5) esitada vallavanemale ja vallavalitsuse liikmetele nende pädevusse kuuluvates küsimustes arupärimisi;
  6) teha volikogu esimehele ettepanekuid volikogu päevakorra projekti kohta.

  (3) Fraktsiooni töövorm on koosolek. Fraktsiooni koosolek on otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa vähemalt pool fraktsiooni liikmetest. Otsused võetakse vastu poolthäälteenamusega.

  (4) Fraktsiooni koosoleku protokolli kantakse koosoleku toimumise aeg ja koht, osavõtjate nimed, arutlusel olnud küsimused, nende kohta esitatud ettepanekud ja vastuvõetud otsused, hääletustulemused, kui küsimus otsustati hääletamise teel, ning otsustajate või küsimuste algatajate eriarvamused. Protokoll peab vastama haldusdokumentidele kehtestatud põhinõuetele.

  (5) Protokollile kirjutab alla fraktsiooni esimees, kes vastustab ka protokolli õigsuse eest.

  (6) Fraktsiooni koosoleku protokoll ei ole avalik dokument, mistõttu tehakse fraktsiooni koosoleku protokollist volikogule ja vallavalitsusele ja/või nende tööorganitele ainult neid protokolliliste otsuste väljavõtteid, mis on vajalikud fraktsiooni seisukoha tuvastamiseks ja fikseerimiseks valla õigusakti menetlemisel või vajadusel muus menetluses.

§ 35.   Fraktsioonist lahkumine ja väljaarvamine

  (1) Fraktsiooni liikmel on õigus igal ajal lahkuda fraktsiooni koosseisust, informeerides sellest kirjalikult fraktsiooni ja volikogu esimeest, kes teeb otsuse teatavaks järgmisel volikogu istungil.

  (2) Fraktsiooni liikme võib fraktsioonist välja arvata kõigi ülejäänud fraktsiooni liikmete ühisel otsusel, mis on nende kõigi poolt allkirjastatud. Vastav otsus edastatakse volikogu esimehele, kes teeb selle teatavaks volikogu istungil.

  (3) Muudatused fraktsiooni koosseisus vormistatakse fraktsiooni otsusega, mis edastatakse kirjalikult volikogu esimehele, kes teeb selle teatavaks volikogu istungil.

  (4) Kõik fraktsioonis tehtud muudatused, mis tehakse volikogu esimehe poolt teatavaks volikogu istungil, kantakse volikogu istungi protokolli.

§ 36.   Fraktsiooni tegevuse lõpetamine

  (1) Fraktsiooni tegevuse lõpetamiseks esitavad fraktsiooni kuuluvad volikogu liikmed volikogule vastava kirjaliku avalduse, millel on kõigi fraktsiooni kuuluvate volikogu liikmete allkirjad. Fraktsiooni tegevus loetakse lõppenuks, kui istungi juhataja on otsuse teatavaks teinud. Sellekohane märge kantakse volikogu istungi protokolli.

  (2) Fraktsiooni tegevus lõpetatakse volikogu otsusega, kui fraktsiooni on jäänud vähem kui kolm volikogu liiget.

6. jagu Volikogu õigusaktid 

§ 37.   Volikogu õigusaktid

  (1) Volikogul on oma pädevuse piires õigus vastu võtta üldaktidena määrusi ja üksikaktidena otsuseid.

  (2) Volikogu õigusaktid kehtivad valla haldusterritooriumil, samuti vallale kuuluva vara osas, mis asub väljaspool valla haldusterritooriumi.

§ 38.   Volikogu õigusaktide algatamine

  (1) Volikogu määruste ja otsuste algatamise õigus on:
  1) volikogu liikmel;
  2) volikogu komisjonil;
  3) volikogu fraktsioonil;
  4) vallavalitsusel;
  5) vallavanemal;
  6) vähemalt ühel protsendil hääleõiguslikel vallaelanikel.

  (1¹) Volikogu otsuse algatamise õigus on ka isikul, kes leiab, et volikogu otsuse või toiminguga on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi. Sel juhul valmistab volikogu otsuse eelnõu ette volikogu esimehe poolt määratud isik.
[ - jõust. 24.12.2012]

  (2) Volikogu määruse eelnõu peab vastama Vabariigi Valitsuse määruse ja ministri määruse eelnõu kohta kehtestatud normitehnilistele nõuetele arvestades põhimääruse § 39 lõikes 2 sätestatud erisusi.
[ - jõust. 24.12.2012]

  (2¹) Volikogu otsuse eelnõu peab vastama haldusakti õiguspärasusele kehtestatud eeldustele. Eelnõule lisatakse nimekiri isikutest (koos sidevahendite andmetega), keda kutsuda volikogu istungile ja kellele saata otsuse koopia.
[ - jõust. 24.12.2012]

  (2²) Volikogu õigusakti eelnõu vastavuse kehtestatud nõuetele tagab eelnõu esitaja.
[ - jõust. 24.12.2012]

  (3) Volikogu võib oma otsusega teha vallavalitsusele ülesandeks õigusakti eelnõu koostamise.

§ 39.   Volikogu õigusakti eelnõu esitamine ja menetlusse võtmine

  (1) Volikogu õigusakti eelnõu (edaspidi eelnõu) ja seda põhistavad dokumendid esitatakse eelnõu algataja poolt isiklikult ja kollegiaalse organi nimel selle juhi poolt kas paberkandjal ja elektrooniliselt või digitaalselt allkirjastatult volikogu kantseleile hiljemalt eestseisuse koosolekule eelneva nädala teisipäevaks.
[RT IV, 28.02.2018, 74 - jõust. 03.03.2018]

  (2) Eelnõus või sellele lisatud seletuskirjas esitatakse:
  1) õigusakti vastuvõtmise vajalikkuse põhjendus;
  2) milliste õigusaktidega on käesoleval ajal küsimus reguleeritud;
  3) milliseid valla õigusakte on vaja kehtetuks tunnistada või muuta õigusakti vastuvõtmisel;
  4) õigusakti vastuvõtmisest tulenevad kulutused ja katte allikad;
  5) eelnõu koostaja nimi ja ametinimetus ning vajadusel nimekiri isikutest (koos sidevahendite andmetega), keda kutsuda volikogu istungile;
[ - jõust. 24.12.2012]
  6) eelnõule võivad olla lisatud ka muud esitaja poolt vajalikuks peetavad materjalid (eksperthinnangud jne).

  (3) Volikogu kantselei registreerib eelnõu koheselt ja esitab eelnõu hiljemalt järgmisel tööpäeval volikogu esimehele.

  (4) Volikogu esimees või tema asendaja teeb kolme tööpäeva jooksul eelnõu registreerimise päevast otsuse eelnõu menetlusse võtmise kohta või tagastab eelnõu esitajale koos puuduste äranäitamisega, kui eelnõu ei vasta põhimääruses kehtestatud nõuetele.

§ 40.   Eelnõu menetlemine

  (1) Volikogu esimees või tema asendaja määrab koheselt menetlusse võetud eelnõule volikogu alaliste komisjonide hulgast juhtivkomisjoni ja teeb kindlaks isikud ja organisatsioonid, kelle arvamus eelnõu kohta tuleb ära kuulata ning suunab eelnõu vastavatele isikutele või organisatsioonidele ja läbivaatamiseks komisjonidele. Eelnõu läbivaatamiseks määrab aja volikogu esimees.

  (2) Eelnõud, mis ei ole esitatud vallavalitsuse poolt ja ei käsitle organisatsioonilisi või volikogu poolt vallavalitsusele ettevalmistamiseks antavaid küsimusi, tuleb saata vallavalitsusse seisukoha saamiseks. Vallavalitsus annab seisukoha 20 päeva jooksul eelnõu saamise päevast. Volikogu esimehel on mõjuvatel põhjustel õigustähtaega pikendada, kuid mitte rohkem kui 30 päeva võrra.

  (2¹) Vaide läbivaatamisel järgitakse haldusmenetluse seaduses vaidemenetlusele kehtestatud tingimusi ja korda, arvestades põhimääruse § 46 lõigetes 2 ja 3 kiireloomulise küsimuse arutamiseks kokkukutsutava istungi ettevalmistamiseks ettenähtud erisustega.
[ - jõust. 24.12.2012]

  (3) Õigusaktide eelnõud pannakse volikogu istungil ühele või mitmele lugemisele.

  (4) Mitmele lugemisele tuleb panna õigusaktide eelnõud, mis käsitlevad:
  1) valla eelarve vastuvõtmist;
  2) valla põhimääruse muutmist, kui muudatus ei tulene seadusest;
  3) arengukava vastuvõtmist;
  4) kohalike maksude kehtestamist.

  (5) Õigusakti eelnõu lugemise katkestamise või saatmise järgmisele lugemisele otsustab volikogu poolthäälte enamusega. Enne nimetatud otsustuste hääletamist on eelnõu esitajal õigus nõuda istungil esitatud muudatusettepanekute läbihääletamist.

  (6) Muudatusettepanekute esitamise tähtaeg määratakse istungi juhataja poolt arvestades juhtivkomisjoni seisukohta ning tehakse teatavaks eelnõu lugemise katkestamisel või esimese lugemise lõpetamisel.

  (7) Muudatusettepanek peab sisaldama viidet eelnõu muudetavale osale ja soovitava muudatuse täpset sõnastust. Ettepanekud esitatakse kirjalikult volikogu kantseleile, kes edastab need järgmisel tööpäeval eelnõu algatajale ja juhtivkomisjonile.

  (8) Muudatusettepanekud vaatab läbi juhtivkomisjon ning otsustab nende arvestamise eelnõu uue teksti koostamisel. Juhtivkomisjonile esitatud muudatusettepanekuid täiendavalt volikogu istungil ei hääletata.

  (9) Volikogu õigusakti eelnõu, mida volikogu menetleb mitmel lugemisel, võivad esitaja või juhtivkomisjon anda arutamiseks volikogu istungile uue terviktekstina, arvestades tehtud muudatusi.

§ 41.   Eelnõu tagasivõtmine ja menetlusest väljalangemine

  (1) Eelnõu esitajal on õigustema poolt algatatud eelnõu tagasi võtta volikogus menetlemise igal etapil, välja arvatud juhul, kui eelnõu on pandud volikogu istungil lõpphääletusele. Eelnõu tagasivõtmisel langeb eelnõu volikogu menetlusest välja.

  (2) Umbusalduse avaldamise eelnõud menetlusest tagasi võtta ei saa.

  (3) Volikogu volituste lõppemisega langevad menetlusest välja kõik selle koosseisu volituste ajal lõpuni menetlemata jäänud eelnõud.

§ 42.   Õigusaktide avalikustamine

  (1) Volikogu õigusaktid vormistab volikogu kantselei volikogu dokumendiplangile hiljemalt viie tööpäeva jooksul pärast istungit.

  (2) Volikogu õigusaktid avalikustatakse ja on kõigile kättesaadavad volikogu kantseleis ja Harku valla avalikus dokumendiregistris, välja arvatud õigusakt või selle osa, millele juurdepääs on seaduse alusel piiratud.
[RT IV, 28.02.2018, 74 - jõust. 03.03.2018, rakendatakse tagasiulatuvalt alates 01.02.2018]

  (3) Volikogu määrused avaldatakse Riigi Teatajas vastuvõetud algtekstidena ning nende alusel kõiki muudatusi sisaldavate terviktekstidena. Nimetatud määrused esitatakse avaldamiseks 7 päeva jooksul arvates allakirjutamisest.
[ - jõust. 24.12.2012]

§ 43.   Volikogu õigusaktide jõustumine

  (1) Volikogu määrus jõustub kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist, kui määruses ei ole sätestatud hilisemat tähtpäeva.
[ - jõust. 24.12.2012]

  (2) Volikogu otsus jõustub teatavakstegemisest.

§ 44.   Volikogu õigusaktide täitmise kontroll

  Kontrolli volikogu õigusaktide täitmise üle teostavad volikogu esimees, revisjonikomisjon ja volikogu alaline komisjon oma tegevusvaldkonnas.

§ 44¹.   Piiritlemata arvu juhtumeid reguleerivad halduslepingud
[RT IV, 04.08.2015, 14 - jõust. 07.08.2015]

  (1) Piiritlemata arvu juhtumeid reguleerivad halduslepingud (edaspidi haldusleping) avalikustatakse ja on kõigile kättesaadavad valla veebilehel. Koos halduslepinguga avalikustatakse vastav volikogu otsus ja otsuse lisaks olev analüüs.

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud dokumendid avaldatakse 3 tööpäeva jooksul arvates halduslepingu allkirjastamisest lepingupoolte poolt.

  (3) Haldusleping jõustub kolmandal päeval pärast avaldamist.

  (4) Kontrolli halduslepingute avalikustamise üle teostavad volikogu esimees, revisjonikomisjon ja volikogu alaline komisjon oma tegevusvaldkonnas.
[RT IV, 04.08.2015, 14 - jõust. 07.08.2015]

7. jagu Volikogu istung 

§ 45.   Volikogu istungi päevakorra koostamine ja istungi kokkukutsumine

  (1) Volikogu esimees koostab istungieelse menetluse läbinud ja nõutavas korras ettevalmistatud eelnõudest volikogu istungi (edaspidi istungi) päevakorra projekti ja määrab eelnõule ettekandja ja kaasettekandja(d).

  (2) Kutse volikogu istungi kokkukutsumise kohta, milles on ära näidatud istungi toimumise aeg, koht ja arutlusele tulevad küsimused, tehakse volikogu liikmetele teatavaks volikogu kantselei poolt vähemalt neli päeva enne volikogu istungit. Kutse edastatakse volikogu liikmetele, vallavalitsuse liikmetele, vallasekretärile ja teistele asjaosalistele elektronposti teel ning avaldatakse valla veebilehel. Elektronposti teel edastatavale kutsele lisatakse volikogu õigusaktide eelnõud ning nende seletuskirjad ja muud materjalid või lisatakse viide valla veebilehele, millel nimetatud materjalid asuvad.

  (3) Kutse saadetakse adressaatidele nende poolt volikogu kantseleile teatatud elektronposti aadressil. Kutse loetakse teatavaks tehtuks volikogu kantselei arvutis fikseeritud kutse saatmise päeval. Volikogu kantselei saadab ühe adressaadina kutse ka volikogu kantselei elektronposti aadressile, trükib selle välja ja lisab kutse materjalide juurde. Kirjalikku kutset välja ei saadeta.

  (4) Volikogu liige teatab istungilt puudumisest volikogu kantseleile esimesel võimalusel.

§ 46.   Istungi toimumise aeg

  (1) Üldjuhul toimub volikogu istung iga kuu viimasel neljapäeval algusega kell 16.00.

  (2) Volikogu esimees või tema asendaja kutsub vajadusel istungi kokku vallavalitsuse või vähemalt ¼ volikogu koosseisu ettepanekul nende tõstatatud ja kiiret otsustamist vajavate küsimuste arutamiseks nädala jooksul pärast vastava ettepaneku esitamist.

  (3) Istungi kokkukutsumise ettepanekus tuleb ära näidata istungile arutamiseks antavad küsimused. Kiireloomuliste küsimuste arutamiseks kokkukutsutava istungi ettevalmistamisel võib põhimäärust selles osas, mis puudutab volikogu komisjoni, kelle tegevusvaldkonda küsimus kuulub ja vallavalitsuse poolt eelnõu läbivaatamise korda mitte järgida.

  (4) Istungi juhataja kuulutab iga 1,5- tunnise töötamise järel vaheaja 15 minutit. Vaheaja algust võib muuta, kui seda tingib küsimuse arutelu.

§ 46¹.   Volikogu istungi ülekanne

  Kohaliku omavalitsuse istungite infosüsteemi ehk VOLIS vahendusel on võimalik avalikult vaadata vallavolikogu istungite otseülekandeid ja eelnevaid salvestusi.
[RT IV, 07.04.2017, 5 - jõust. 10.04.2017]

§ 47.   Istungi avamine, päevakorra kinnitamine ning avalduste ja ettepanekute ärakuulamine

  (1) Istungi avab juhataja, kes teeb teatavaks volikogu istungi päevakorra projekti.

  (2) Seejärel vaadatakse läbi ettepanekud ja protestid (edaspidi ettepanekud) päevakorra kohta. Ettepanekuid istungi päevakorra projekti kohta võivad kuni päevakorra kinnitamiseni teha:
  1) volikogu liikmed;
  2) vallavanem või tema asendaja;
  3) komisjonid ja fraktsioonid.

  (3) Suulised ettepanekud protokollitakse, kirjalikud ettepanekud loeb juhataja ette. Ettepanekud lahendab juhataja.

  (4) Pärast ettepanekute läbivaatamist kinnitatakse päevakord poolthäälteenamusega. Kui päevakorda ei kinnitata, paneb istungi juhataja kõik punktid ükshaaval hääletamisele. Küsimuste väljaarvamine päevakorrast otsustatakse poolthäälteenamusega.

  (5) Pärast päevakorra kinnitamist:
  1) võivad volikogu fraktsioonid ja liikmed anda üle arupärimisi;
  2) kuulatakse ära istungile kutsutud isikute avaldused, mille kestus ei tohi ületada 5 minutit. Avaldusele ei järgne kommentaare ega läbirääkimisi. Avalduse tekst tuleb esitada kirjalikult ja see lisatakse istungi protokollile.

§ 48.   Eelnõu arutamine

  (1) Eelnõu arutamine koosneb ettekandest, kaasettekannetest, küsimustest ja nendele vastamisest, sõnavõttudest, repliikidest ja lõppsõnast. Soovist esitada küsimus, esineda sõnavõtuga või repliigiga teatatakse käe tõstmisega. Sõna andmise otsustab istungi juhataja. Sõna antakse taotlemise järjekorras.

  (2) Eelnõu arutamine algab eelnõu esitaja ettekandega ehk küsimuse kompleksse käsitlemisega. Vallavalitsuse esitatud eelnõu kannab ette vallavanem või tema poolt määratud ettekandja. Seejärel kuulatakse ära juhtivkomisjoni esindaja kaasettekanne. Ettekandeks antakse aega kuni 15 minutit ja kaasettekandeks kuni 10 minutit.

  (3) Ühel ajal volikogu menetluses olevaid sama küsimust käsitlevaid eelnõusid arutatakse istungil ühe päevakorrapunktina. Kui samas päevakorrapunktis arutatakse mitut eelnõud, kuulatakse ära ettekanne ja kaasettekanne iga eelnõu kohta.

  (4) Volikogu liikmel on õigus esitada eelnõu kohta kaks küsimust. Küsimus sõnastatakse lühidalt ja konkreetselt ilma omapoolsete kommentaarideta ning esitatakse ettekandjale või kaasettekandjale, kes võib delegeerida vastamise.

  (5) Volikogu liikmel, vallavalitsuse liikmel, vallasekretäril ja istungile kutsutud isikul on õigus esineda eelnõu kohta mitte kauem kui 3 minutit kestva sõnavõtuga, et toetada eelnõud, esitada eelnõu kohta vastuväiteid, esitada eelnõusse muudatusettepanekuid või esitada eelnõu kohta selgitus. Muudatusettepanekud eelnõu kohta esitab sõnavõtja suuliselt või kirjalikult istungi juhatajale.

  (6) Märkuse, ettepaneku või õienduse tegemiseks päevakorrapunktis oleva küsimuse kohta on volikogu liikmel õigus esitada kaks repliiki. Repliik ei või kesta kauem kui 2 minutit.

  (7) Sõnavõttude ja repliikide lõpetamise otsustab volikogu pärast vastava ettepaneku saamist poolthäälte enamusega. Pärast sõnavõttude ja repliikide ärakuulamist on eelnõu esitajal õigus esineda kuni 3 minutit kestva lõppsõnaga.

  (8) Istungi juhatajal on õigus:
  1) anda ettekandjale 10, kaasettekandjale 5 ja sõnavõtjale 1 minut lisaaega;
  2) katkestada ettekanne, kaasettekanne, küsimus, sõnavõtt ja repliik teemast ilmse kõrvalekaldumise või ajalimiidi ületamise korral.

§ 49.   Istungil esitatud muudatusettepanekute läbivaatamine

  (1) Istungil esitatud muudatusettepanekud eelnõule vaadatakse läbi enne eelnõu lõpphääletust ja määruse § 40 lg 5 sätestatud juhul enne eelnõu lugemise katkestamist või saatmist teisele lugemisele. Muudatusettepaneku kohta küsitakse eelnõu esitaja arvamust. Muudatusettepanek loetakse vastuvõetuks, kui seda toetab eelnõu esitaja ja ükski volikogu liige, komisjon või fraktsioon ei nõua küsimuses hääletamist.

  (2) Kui eelnõu algataja ei toeta muudatusettepanekut või mõni volikogu liige, komisjon või fraktsioon nõuab hääletamist, paneb istungi juhataja muudatusettepaneku hääletamisele. Muudatusettepanek loetakse vastuvõetuks, kui selle poolt hääletas rohkem volikogu liikmeid, kui vastu.

  (3) Kui hääletamisel võeti vastu muudatusettepanek, mida eelnõu algataja ei toetanud, on tal õigus eelnõu tagasi võtta.

  (4) Volikogu katkestab eelnõu lugemise ja teeb juhtivkomisjonile või eelnõu algatajale ülesandeks koostada järgmiseks istungiks eelnõu parandatud redaktsioon, kui vastuvõetud muudatusettepanekud on eelnõuga või omavahel vastuolus.

§ 50.   Eelnõu lõpphääletus

  (1) Pärast muudatusettepanekute läbivaatamist paneb istungi juhataja õigusakti eelnõu vajadusel hääletamisele. Hääletamisest võtavad osa üksnes istungil viibivad volikogu liikmed.

  (2) Hääletamine on avalik, kui seadusest või põhimäärusest ei tulene teisiti. Volikogu liige hääletab isiklikult, andes oma poolt- või vastuhääle. Avalik hääletamine toimub käe tõstmisega.

  (3) Volikogu liige võib taotleda nimelist hääletamist. Nimeline hääletamine viiakse läbi, kui selle poolt hääletab vähemalt pool istungil osalevatest volikogu liikmetest.

  (4) Volikogu ainupädevusse kuuluvaid küsimusi otsustatakse hääletamise teel. Muudes küsimustes hääletatakse juhul, kui vähemalt üks volikogu liige seda nõuab.

  (5) Alternatiivsete õigusaktide eelnõude olemasolul pannakse eelnõud pärast läbirääkimiste lõppemist eraldi hääletamisele ning vähem hääli saanud eelnõu arvatakse volikogu menetlusest välja. Häälte võrdsuse korral otsustab volikogu, kas korduvhääletuse läbiviimise või lükkab küsimuse otsustamise edasi järgmisele istungile. Kui eelnõud saavad kordushääletamisel võrdselt poolhääli, arvatakse menetlusest välja mõlemad eelnõud.

  (6) Pärast hääletamise lõppu teeb istungi juhataja teatavaks hääletamise tulemuse ja kinnitab volikogu otsustuse haamrilöögiga.

  (7) Volikogu liikmel on õigus vaidlustada hääletamise tulemust koheselt pärast selle teatavaks tegemist. Hilisemaid proteste arvesse ei võeta. Kordushääletuse läbiviimise otsustab istungi juhataja.

§ 51.   Informatsiooni ärakuulamine

  Volikogu päevakorras oleva informatsiooni ärakuulamisel koosneb arutelu ettekandest, küsimuste esitamisest ja küsimustele vastamisest. Informatsiooni esitamiseks antakse ettekandjale aega mitte rohkem kui 30 minutit. Istungi juhatajal on õigus anda ettekandjale 5 minutit lisaaega ja katkestada ettekanne teemast ilmse kõrvalekaldumise või ajalimiidi ületamise korral.

§ 52.   Arupärimine

  (1) Volikogu fraktsioonil ja volikogu liikmel on õigus esitada volikogu istungil põhjendatud arupärimisi vallavanemale ja vallavalitsuse liikmetele nende tegevusvaldkonda kuuluvate küsimuste kohta. Arupärimises nähakse ette sellele vastamise viis.

  (2) Arupärimine vormistatakse kirjalikult ja esitatakse volikogu istungil istungi juhatajale, kes edastab selle volikogu kantseleile. Kantselei edastab arupärimise volikogu istungile järgneva tööpäeva jooksul arupärimise adressaadile. Kui vallavalitsuse liikmele esitatud arupärimine ei kuulu tema tegevusvaldkonda, edastab ta selle vastava valdkonnaga tegelevale vallavalitsuse liikmele ja informeerib sellest volikogu kantseleid, kes edastab vastava informatsiooni arupärijale.

  (3) Kui arupärimise esitaja soovis kirjalikku vastust, tuleb see arupärijale saata 10 tööpäeva jooksul arvates arupärimise kantseleisse saabumise päevast. Kui küsimusele vastamine nõuab pikemat ettevalmistusaega, informeerib arupärimisele vastaja arupärijat vastamise ajast. Arupärimisele tuleb vastata hiljemalt 20 tööpäeva jooksul.

  (4) Kui arupärimises oli ette nähtud suuline vastamine, vastab arupärimise saanud isik esitatud arupärimistele järgmisel volikogu istungil vastava päevakorra punkti raames, tehes eelnevalt volikogu esimehele taotluse võtta arupärimisele vastamine volikogu istungi päevakorra projekti.

  (5) Arupärimisele vastaja esitab vastuse kirjaliku teksti volikogu kantseleile hiljemalt üks päev enne volikogu istungit.

  (6) Suulisel vastamisel võib arupärimisele vastaja anda sõna täiendavateks selgitusteks vastava valdkonna spetsialistile.

  (7) Arupärimised ja nende vastused avalikustatakse valla veebileheküljel 10 tööpäeva jooksul pärast arupärimistele vastamist. Arupärimised, millele vastatakse suuliselt, avalikustatakse valla veebileheküljel 10 tööpäeva jooksul pärast suulist arupärimistele vastamist.

§ 53.   Umbusaldusmenetlus volikogus

  (1) Umbusalduse avaldamine algatatakse kirjaliku avaldusega, millele on alla kirjutanud kõik algatajad. Avaldus ja vastav eelnõu esitatakse volikogu istungi alguses enne päevakorra kinnitamist istungi juhatajale ning üks umbusalduse algatajatest esineb maksimaalselt 5 minutit kestva ettekandega. Umbusalduse avalduses märgitakse umbusalduse avaldamise põhjus.

  (2) Volikogu kantselei edastab koopia umbusalduse avaldamise dokumentidest järgmise tööpäeva jooksul umbusaldatavale.

  (3) Küsimus umbusalduse avaldamiseks lülitatakse järgmise istungi päevakorda. Üks umbusalduse algatajatest teeb volikogu istungil umbusalduse avaldamise asjaolude kohta ettekande, mis ei või kesta kauem kui 10 minutit. Igal volikogu liikmel on õigus ettekandjale esitada kuni kaks küsimust. Läbirääkimisi ei alustata.

  (4) Isikul, kellele umbusaldust tahetakse avaldada, on õigus esineda kuni 10 minutit kestva sõnavõtuga nimetatud küsimuses.

  (5) Umbusalduse avaldamine otsustatakse avalikult hääletamisel. Umbusalduse avaldamiseks on vajalik volikogu koosseisu häälteenamust.

  (6) Umbusalduse avaldamine vormistatakse volikogu otsusega.

  (7) Kui umbusalduse avaldamine ei leidnud volikogu istungil toetust, siis ei saa samale isikule samal põhjusel kolme kuu jooksul uut umbusaldusavaldust algatada.

§ 54.   Istungi lõpetamine

  Istungi lõpetab juhataja sõnadega "Istung on lõppenud" ja kinnitab seda haamrilöögiga.

§ 55.   Istungi protokoll

  (1) Volikogu istungid protokollitakse. Istungi protokollijal on õigus istungi käiku salvestada kasutades selleks vajalikku tehnikat. Protokollid vormistatakse eesti keeles viie tööpäeva jooksul. Kui istungi käik on salvestatud säilitatakse salvestust volikogu kantseleis volikogu vastava koosseisu ametiajal.

  (2) Protokolli kantakse istungi toimumise aeg ja koht, osavõtjate nimed, arutlusele tulnud küsimused, nende kohta esitatud ettepanekud ja vastuvõetud otsused, hääletustulemused ning otsustajate või küsimuste algatajate eriarvamused.

  (3) Sõnavõtud ja repliigid lisatakse protokolli ainult siis, kui sõnavõtja esitab istungi juhatajale sõnavõtu või repliigi kirjaliku teksti.

  (4) Protokollile kirjutab alla istungi juhataja hiljemalt 1 nädal pärast istungi toimumist.

  (5) Protokollile lisatakse vastuvõetud määruste ja otsuste originaalid, salajast hääletamist korraldava komisjoni protokollid ja nimelise hääletamise tulemused.

  (6) Protokoll on avalik ja sellega saab tutvuda igaüks volikogu kantseleis või Harku valla arhiivis ja Harku valla avalikus dokumendiregistris.
[RT IV, 28.02.2018, 74 - jõust. 03.03.2018, rakendatakse tagasiulatuvalt alates 01.02.2018]

  (7) Volikogu istungi salvestisi võivad volikogu ja vallavalitsuse liikmed kuulata volikogu kantseleis.

6. peatükk VOLIKOGU KANTSELEI 

§ 56.   Volikogu kantselei

  (1) Volikogu asjaajamise korraldamise, majandusliku teenindamise tagab volikogu kantselei, mis on valla ametiasutus.

  (2) Volikogu kantselei struktuuri, teenistujate koosseisu ja kantselei põhimääruse kinnitab volikogu. Volikogu kantselei juht allub volikogu esimehele.

  (3) Volikogu kantseleil on oma alaeelarve. Asutusel võib olla valla vapi kujutise ja oma nimetusega pitsat ning dokumendiplangid ning oma sümboolika.

  (4) Volikogu kantselei korraldab volikogu sisese ning koos vallasekretäriga volikogu ja vallavalitsuse vahelise informatsiooni liikumist.

7. peatükk VALLAVALITSUS 

1. jagu Vallavanem ja vallavanema valimise kord 

§ 57.   Vallavanem

  Vallavanemaks võib valida täieliku teovõimega Eesti Vabariigi kodaniku, kes valdab eesti keelt seaduses või seaduse alusel sätestatud ulatuses ning keda ei ole karistatud tahtlikult toimepandud kuriteo eest.
[ - jõust. 01.04.2013]

§ 58.   Vallavanema valimise kord

  (1) Vallavanem valitakse salajasel hääletamisel. Igal volikogu liikmel on üks hääl. Vallavanema valimised korraldab volikogu põhimääruse §-s 30 sätestatud viisil.

  (2) Vallavanema kandidaadi võib üles seada volikogu fraktsioon või volikogu liige. Kandidaadi ülesseadmise kohta esitatakse istungi juhatajale kirjalik ettepanek. Kandidaatidest koostatakse nimekiri vastavalt ülesseadmise järjekorrale. Nimekirja sulgemise otsustab volikogu avalikul hääletamisel poolthäälteenamusega. Vallavanema valimine vormistatakse volikogu otsusega.

  (3) Vallavanemaks osutub valitud kandidaat, kes saab volikogu koosseisu häälteenamuse. Kui ükski kandidaat ei saa nõutavat häälteenamust, viiakse läbi kordushääletamine. Kordushääletamisel jäävad kandideerima kaks esimeses voorus enim hääli saanud kandidaati. Kui kordushääletamisel ei saa kumbki kandidaat volikogu koosseisu häälteenamust, viiakse hiljemalt kahe nädala pärast toimuval volikogu järgmisel istungil läbi uus valimine käesolevas paragrahvis sätestatud korras.

§ 59.   Vallavanema asendamine

  (1) Vallavanema puhkusele lubamine toimub vallavalitsuse korralduse alusel.

  (2) Vallavanema äraolekul asendab vallavanemat tema poolt käskkirjaga määratud üks vallavalitsuse liikmetest.

  (2¹) Vallavanema töövõimetuslehel viibimise ajal asendab vallavanemat kõigi õiguste ja kohustustega kõige pikema vallavalitsuse liikmestaažiga abivallavanem.
[RT IV, 07.04.2017, 5 - jõust. 10.04.2017]

  (3) Vallavanem ja tema asendaja ei või samaaegselt valda juhtida või samaaegselt ära olla.

  (4) Vallavanema asendajal on kõik vallavanema õigused ja kohustused välja arvatud need, mis on seotud vallavanema isikuga.

2. jagu Vallavalitsuse struktuur ja pädevus ning vallavalitsuse moodustamise kord 

§ 60.   Vallavalitsuse struktuur

  (1) Vallavalitsusse kuuluvad vallavanem ja valitsuse liikmed vastavalt volikogu poolt kinnitatud vallavalitsuse liikmete arvule ja vallavalitsuse struktuurile.

  (2) Vallavalitsus võib talle pandud ülesannete täitmiseks ja vallavalitsuse ettepanekute väljatöötamiseks moodustada oma tööorganitena töögruppe, alalisi ja ajutisi komisjone, mille moodustamine ja koosseis kinnitatakse vallavalitsuse korraldusega või vallavalitsuse istungi protokollilise otsusega.

§ 61.   Vallavalitsuse moodustamise kord

  (1) Vallavanem esitab hiljemalt ühe kuu jooksul tema vallavanemaks valimisest arvates volikogule kinnitamiseks ettepaneku vallavalitsuse liikmete arvu ja vallavalitsuse struktuuri kohta.

  (2) Pärast vallavalitsuse liikmete arvu ja struktuuri kinnitamist volikogu poolt esitab vallavanem volikogule hiljemalt ühe kuu jooksul ettepaneku vallavalitsuse koosseisu kinnitamiseks ja palgaliste vallavalitsuse liikmete ametisse nimetamiseks.

  (2¹) Vallavanem peab vallavalitsuse liikmete esitamisel arvestama seaduses valitsuse liikmetele esitatavaid nõudeid.
[ - jõust. 01.04.2013]

  (3) Vallavanem võib vallavalitsuse liikmeks esitada ka ametniku, kes on teenistuses mõnes valla ametiasutuses. Volikogu poolt ametniku kinnitamisel vallavalitsuse liikmeks või vabastamisel vallavalitsuse liikme kohustustest jätkab ta oma teenistust.

  (4) Vallavalitsus kinnitatakse ametisse avalikul hääletamisel poolthäälte enamusega vallavalitsuse liikmete nimekirja alusel.

  (5) Vallavalitsuse kinnitamine vormistatakse volikogu otsusega. Vallavalitsus saab volitused ametisse kinnitamise päevast.

  (6) Vallavalitsuse liikme tema kohustustest ja ametist vabastamise ning uue vallavalitsuse liikme määramise otsustab volikogu vallavanema ettepanekul avalikul hääletamisel poolthäälte enamusega.

§ 62.   Vallavalitsuse pädevus

  (1) Vallavalitsuse pädevuses on seadusega või seaduse alusel tema pädevusse antud küsimuste kollegiaalne lahendamine õigusaktide andmise, täitev-korraldava tegevuse, kontrolli ja elanike kaasamise kaudu.

  (2) Vallavalitsus täidab kohaliku omavalitsuse täitvaid ja korraldavaid funktsioone vallavalitsuse kui ametiasutuse struktuuriüksuste kaudu. Struktuuriüksuse haldusala on sätestatud tema põhimääruses, mille kehtestab vallavalitsus.
[RT IV, 11.11.2020, 17 - jõust. 14.11.2020]

  (3) Vallavalitsus võib oma täitva ja korraldava tegevuse funktsioone, välja arvatud funktsioonid, mis on seadusega pandud vallavalitsusele, lepingu alusel üle anda teistele isikutele, jäädes ise ülesande kontrollijaks ja täitmise eest vastutajaks.

§ 62¹.   Sisekontrollisüsteem
[ - jõust. 24.12.2012]

  (1) Sisekontrolli süsteem on valla asutuste ja nende hallatavate asutuste juhtimises rakendatav terviklik ja tõhus abinõude kompleks, mis on suunatud asutuse tegevuse seaduslikkuse, otstarbekuse ja tulemuslikkuse tagamisele.

  (2) Sisekontrollisüsteemi rakendab ja selle tulemuslikkuse eest vastutab vallavalitsus. Vallavalitsusel on õigus kontrollida valla asutuste ja nende hallatavate asutuste sisekontrollisüsteemi toimimist ja tulemuslikkust ning teha ettekirjutusi sisekontrollisüsteemi tõhustamiseks.

  (3) Sisekontrollisüsteemi rakendamise ja tulemuslikkuse eest valla asutustes ja nende hallatavates asutustes vastutab asutuse juht.
[ - jõust. 24.12.2012]

§ 62².   Siseauditeerimine
[Kehtetu - RT IV, 09.07.2019, 5 - jõust. 12.07.2019]

3. jagu Vallavalitsuse komisjonid 

§ 63.   Vallavalitsuse komisjonid, nende moodustamise kord ja pädevus, komisjoni esimehe määramise kord

  (1) Vallavalitsus võib oma ülesannete täitmiseks ja vallavalitsuse ettepanekute väljatöötamiseks moodustada töögruppe, alalisi ja ajutisi komisjone.

  (2) Alalise komisjoni koosseisu kinnitab vallavalitsus. Komisjoni esimehe nimetab vallavalitsus üldjuhul oma liikmete hulgast. Komisjoni esimehel on õigus vajaduse korral kutsuda komisjoni tööst sõnaõigusega osa võtma isikuid, kes ei kuulu komisjoni koosseisu.
[RT IV, 28.02.2018, 74 - jõust. 03.03.2018]

  (3) Ühekordsete ülesannete täitmiseks võib vallavalitsus moodustada ajutisi komisjone, mille koosseisu kinnitab vallavalitsus oma korraldusega. Ajutise komisjoni tegevuse lõpetab vallavalitsus pärast komisjonile antud ülesande täitmist ning tegevusaruande esitamist.

  (4) Komisjoni töövormiks on koosolek. Komisjon on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtab osa üle poole komisjoni koosseisust. Komisjon teeb oma otsused poolthäälte enamusega. Häälte võrdse korral on otsustav komisjoni esimehe hääl.

  (5) Komisjon teeb otsuseid temale antud pädevuse piires kuulates vajadusel ära vastava spetsialisti seisukoha arutatava küsimuse kohta. Komisjoni otsused on soovitusliku ja/või nõuandva iseloomuga vallavalitsuse määruste ja korralduste vastuvõtmisel.

  (6) Komisjoni koosolek protokollitakse ja protokoll vormistatakse 3 tööpäeva jooksul lähtudes kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 51 sätestatud nõuetest.
[RT IV, 28.02.2018, 74 - jõust. 03.03.2018]

4. jagu Vallavalitsuse istung 

§ 64.   Vallavalitsuse töökord ja istungi läbiviimise üldised tingimused

  (1) Vallavalitsuse korraline istung toimub üldjuhul iga nädala teisipäeval.
[RT IV, 28.02.2018, 74 - jõust. 03.03.2018]

  (2) Vallavalitsuse istungi kutsub kokku ja istungit juhatab vallavanem või tema asendaja.

  (3) Vallavalitsuse liige, kes ei saa istungil osaleda informeerib sellest koheselt vallasekretäri või tema asendajat.

  (4) Vallavalitsuse otsused tehakse poolthäälte enamusega. Häälte võrdse jaotuse korral otsustab istungi juhataja hääl. Hääletamisprotseduur viiakse läbi, kui seda nõuab vähemalt üks valitsuse liikmetest.

  (5) Vallavalitsuse istungi juhataja võib päevakorra punktide arutamise järjekorras teha muudatusi. Istungi alguses võib vallavanema või vallavalitsuse liikmete ettepanekul päevakorra punkti päevakorrast välja arvata või istungi päevakorda täiendada.

  (6) Iga päevakorrapunkti läbiarutamisel kuulatakse ära ettekandja. Sellele järgnevad küsimused ning vallavalitsuse liikmete ja vallasekretäri, vajadusel ka teiste istungile kutsutute arvamuste ja ettepanekute ärakuulamine.

  (7) Vallavalitsuse istung protokollitakse. Protokollimise korraldab vallasekretär. Vallavalitsuse istungi protokoll peab vastama seaduses sätestatud nõuetele. Protokolliga saab tutvuda valla kantseleis või valla arhiivis ja Harku valla avalikus dokumendiregistris.
[RT IV, 28.02.2018, 74 - jõust. 03.03.2018, rakendatakse tagasiulatuvalt alates 01.02.2018]

  (8) Nõuded vallavalitsuse asjaajamise korraldamisele sätestab asjaajamiskord. Vallavalitsuse asjaajamiskorra kehtestab vallavanem käskkirjaga.

§ 64¹.   Vallavalitsuse elektrooniline istung

  (1) Erandjuhul võib vallavalitsuse istungit läbi viia ka elektroonsel kujul. Seda üksnes juhul, kui vallavalitsuse liikmetel on võimalik hääletada istungi päevakorras olevate punktide kohta koostatud haldusaktide eelnõusid elektrooniliste vahendite abil vallavanema poolt määratud tähtajaks, edastades oma hääl kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis vallasekretärile.

  (2) Elektroonilise istungi kohta koostatakse protokoll sarnaselt korralisele istungile.
[RT IV, 07.04.2017, 5 - jõust. 10.04.2017]

5. jagu Vallavalitsuse õigusaktid 

§ 65.   Vallavalitsuse õigusaktide avalikustamine

  (1) Vallavalitsuse õigusaktid avalikustatakse ja on kõigile kättesaadavad valla kantseleis ja Harku valla avalikus dokumendiregistris, välja arvatud õigusakt või selle osa, millele juurdepääs on seaduse alusel piiratud.
[RT IV, 28.02.2018, 74 - jõust. 03.03.2018, rakendatakse tagasiulatuvalt alates 01.02.2018]

  (2) Vallavalitsuse määrused avaldatakse Riigi Teatajas vastuvõetud algtekstidena ning nende alusel kõiki muudatusi sisaldavate terviktekstidena. Nimetatud määrused esitatakse avaldamiseks 7 päeva jooksul arvates allakirjutamisest.
[RT IV, 04.08.2015, 14 - jõust. 07.08.2015]

  (3) Vallavalitsuse õigusaktide vormistamist, süstematiseerimist, avalikustamist ning nende saatmist täitjatele ja teistele asjaosalistele korraldab vallasekretär.

§ 66.   Vallavalitsuse õigusaktide jõustumine ja täitmise kontroll

  (1) Vallavalitsuse määrus jõustub kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist, kui määruses ei ole sätestatud hilisemat tähtpäeva.
[ - jõust. 24.12.2012]

  (2) Vallavalitsuse korraldus jõustub teatavakstegemisest.

  (3) Kontrolli vallavalitsuse õigusaktide täitmise üle korraldab vallavanem, vallavalitsus või vallavalitsuse komisjon oma tegevusvaldkonnas.

8. peatükk VALLA ASUTUSED 
[ - jõust. 01.04.2013]

§ 67.   Valla asutused

  Valla asutused on:
  1) valla ametiasutused, mis teostavad avalikku võimu;
  2) valla ametiasutuse hallatavad asutused, mis ei teosta avalikku võimu ning osutavad avalikke teenuseid kultuuri-, hariduse, sotsiaal- või muus valdkonnas.

§ 68.   Valla asutuse moodustamine

  (1) Valla asutuse moodustamise, ümberkorraldamise ja tegevuse lõpetamise otsustab volikogu.

  (2) Valla asutuse põhimääruse kinnitab volikogu.

  (3) Valla asutused registreeritakse riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste riiklikus registris.

§ 69.   Valla asutuse struktuur ja koosseis

  (1) Valla asutuse struktuuri ja koosseisu kinnitab volikogu, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

  (2) Töölepingu hallatava asutuse juhiga sõlmib vallavanem.
[RT IV, 28.02.2018, 74 - jõust. 03.03.2018]

§ 70.   [Kehtetu - jõust. 01.04.2013]

9. peatükk VALLA ARENGUKAVA KOOSTAMISE, VASTUVÕTMISE, MUUTMISE, AVALIKUSTAMISE JA JÕUSTUMISE KORD 

§ 71.   Valla arengukava

  (1) Valla arengukava on valla pika- ja lühiajalise arengu eesmärke määratlev ja nende elluviimise võimalusi kavandav dokument, mis tasakaalustatult arvestab majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise keskkonna ning looduskeskkonna arengu pikaajalisi suundumusi ja vajadusi ning on aluseks erinevate eluvaldkondade arengu integreerimisele ja koordineerimisele.

  (2) Arengukavas peab olema ära toodud valla poolt võetud kohustuste jaotus kõikide nende aastate lõikes summaliselt, nii pikaks perioodiks, millal viimase kohustuse tasumine on arvestatud.

  (3) Arengukava osaks on valla eelarvestrateegia, mis koostatakse vastavalt kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seadusele arengukavas sätestatud eesmärkide saavutamiseks, et planeerida kavandatavate tegevuste finantseerimist.

  (4) Arengukava osaks on investeeringute kava. Investeeringute kava koosneb valla arengukava arengueesmärkidele ja ülesannetele vastavatest tegevustest ehk investeerimisprojektide nimistust, mis on jaotatud nende teostamise ajale aastate lõikes. Investeeringute kava juurde võib lisada nende summalise jaotuse, tuues välja ka finantseerimisallikad ja nende teostajad.

  (5) Täiendavalt võib arengukava koostada kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 37 lõikes 3 toodud alustel. Arengukava menetletakse ja avalikustatakse käesoleva põhimääruse § 73 ja § 75 kohaselt.
[RT IV, 04.08.2015, 14 - jõust. 07.08.2015]

§ 72.   Valla arengukava ja selle investeeringute kava koostamine

  (1) Valla arengukava koostamist juhib volikogu juhtivkomisjon.

  (2) Juhtivkomisjoni koosseisu kinnitab volikogu. Komisjoni juhib volikogu esimees.

  (3) Vallavalitsus koostab arengukava koostamise aja- ja tegevuskava ja esitab selle juhtivkomisjonile .

  (4) Vallavalitsus võib arengukava koostamiseks moodustada valdkondlikud töögrupid ning tagab huvitatud isikute kaasamise arengukava koostamisse.
[RT IV, 04.08.2015, 14 - jõust. 07.08.2015]

  (5) Arengukava kohustusliku osana koostatakse investeeringute kava:
  1) iga vastava valdkonna töögrupid esitavad oma valdkonna investeeringute kava juhtivkomisjonile;
  2) vastava valdkonna töögrupi juht esitleb ja kaitseb neid juhtivkomisjonis;
  3) vallavalitsus korraldab töögruppidele vajalike materjalide kättesaadavuse ja tööks vajalikud tingimused;
  4) juhtivkomisjon koostab investeeringute järjestuse valdkondade lõikes lähtudes valla eelarveliste vahendite võimalustest;
  5) vallavalitsus, vastavalt juhtivkomisjoni seisukohtadele, koostab arengukava lõpliku projekti koos investeeringute kavaga ja esitab selle volikogule.

  (6) Arengukava koostamine peab olema ajalises vastavuses valla eelarve koostamisega.

§ 73.   Valla arengukava menetlemine

  (1) Valla arengukava menetletakse käesolevas põhimääruses sätestatud valla õigusakti menetlemise korra kohaselt, arvestades arengukava menetlemise kohta seaduses toodud erisusi. Valla arengukava kohta tehtavad volikogu määrused eeldavad õigusakti kahte lugemist.

  (1¹) Määruse § 71 lõikes 5 märgitud arengukavade menetlus toimub põhimääruses sätestatud korras ilma kahe lugemise nõudeta.
[RT IV, 04.08.2015, 14 - jõust. 07.08.2015]

  (2) Arengukava peab enne kinnitamist olema valla veebilehel avalikult kättesaadav vähemalt kaks nädalat.
[RT IV, 04.08.2015, 14 - jõust. 07.08.2015]

§ 74.   Valla arengukava muutmine

  (1) Valla arengukava muutmise vajadust tingivate asjaolude ilmnemisel on vallavalitsusel õigus ja kohustus algatada volikogus arengukava ja/või selle investeeringute kava muutmise menetlus, esitades arengukava muutmise eelnõu volikogule hiljemalt 1. augustiks.

  (2) Hiljemalt iga aasta 1. oktoobriks vaatab volikogu läbi ja võtab vastu otsuse arengukava täitmise ja vajadusel muutmise kohta.

  (3) Investeeringute kava muutmiseks menetluse alustamise ettepaneku tegemise õigus on volikogu liikmel, volikogu komisjonil ja vallavalitsusel.

  (4) Valla arengukava lisaks oleva investeeringute kava muutmine toimub põhimääruses sätestatud korras ilma kahe lugemise nõudeta.

§ 75.   Arengukava avalikustamine ja jõustumine

  (1) Valla arengukava ja selle investeeringute kava avaldatakse käesolevas põhimääruses sätestatud korras arvestades arengukava menetlemise kohta seaduses toodud erisusi.

  (2) Arengukava koos eelarvestrateegiaga ning volikogu ja volikogu komisjonide protokollid arengukava menetlemise kohta avaldatakse valla veebilehel.

  (3) Arengukava jõustub käesoleva põhimäärusega valla õigusaktide jõustumiseks kehtestatud alusel ja korras.

§ 76.   Valla arengukava täitmise aruanne

  Valla arengukava täitmise aruanne esitatakse volikogule koos majandusaasta aruandega.

10. peatükk VALLA EELARVE KOOSTAMISE, VASTUVÕTMISE JA TÄITMISE KORD 

§ 77.   Valla finantsjuhtimine ja eelarve

  (1) Valla finantsjuhtimist teostatakse ja valla eelarve (edaspidi eelarve) koostatakse vastavalt seadustele.

  (2) Eelarve koosneb eelarveaasta kõigist tuludest, kuludest, investeerimistegevustest; finantseerimistegevustest ja likviidsete varade muutusest. Eelarves võib kajastada ka muid finantsjuhtimiseks vajalikke andmeid. Eelarve koostamise aluseks on volikogu poolt kehtestatud valla arengukava.

  (3) Eelarve koostatakse tekkepõhiselt.
[RT IV, 28.02.2018, 74 - jõust. 03.03.2018]

  (4) Eelarveaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril.

§ 78.   Eelarve koostamine

  (1) Vallavalitsus teatab eelseisva eelarveaasta majandusliku ja sotsiaalse arengu prognoosi alusel igale eelarveliste vahendite kasutajale temale planeeritavate kulude summa, millele eelarveliste vahendite kasutajal on õigus 10 päeva jooksul esitada motiveeritud vastulause.

  (2) Volikogu komisjonid, valla asutused, hallatavad asutused ja vallavalitsuse struktuuriüksused esitavad eelarveaastale eelneva aasta 1. septembriks vallavalitsusele ettepanekud eelarveliste vahendite saamiseks ja kasutamiseks. Ettepanek peab lähtuma valla arengukavast ja muudest volikogu otsustest ning olema põhjendatud.

  (3) Vallavalitsus koostab ja esitab volikogule 1. detsembriks eelarve eelnõu, mis lähtub valla eelarvestrateegias toodud eelarvepoliitilistest eesmärkidest ja tegevustest nende eesmärkide saavutamiseks.

  (4) Eelnõule lisatakse seletuskiri. Seletuskiri koostatakse vähemalt kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduses sätestatud detailsuses.

  (5) Eelarve peab olema tasakaalus. Vallavalitsus võib eelarve tulude ja kulude tasakaalustamiseks teha volikogule ettepanekuid laenu võtmiseks, valla vara müügiks või valla võlakirjade emiteerimiseks.

  (6) Eelarve eelnõu ja seletuskiri avaldatakse 7 tööpäeva jooksul pärast nende volikogule esitamist valla veebilehel. Seletuskiri peab olema veebilehel kättesaadav kuni eelarveaasta lõpuni.

§ 79.   Eelarve eelnõu menetlemine, vastuvõtmine ja jõustumine

  (1) Eelarve eelnõu menetlevad kõik komisjonid ning esitavad oma seisukohad ning eelarve eelnõu muudatusettepanekud pärast eelarve esimest lugemist juhtivkomisjonile ja vallavalitsusele istungi juhataja poolt määratud tähtajaks. Tähtaeg avalikustatakse valla veebilehel.

  (2) Eelarve eelnõu muutmise ettepanekule lisab selle algataja põhjendused ja arvestused kavandatavate muudatustega kaasnevate kulude ja nende katteallikate kohta. Ettepaneku läbivaatamisel juhtivkomisjonis tuleb selle kohta ära kuulata vallavalitsuse arvamus.

  (3) Juhtivkomisjon kuulab esitatud ettepanekute kohta ära vallavalitsuse arvamuse ning kujundab oma seisukoha igale ettepanekule eraldi. Juhtivkomisjoni toetuse saanud muudatusettepanekud võetakse eelarve eelnõusse, mis esitatakse volikogule teiseks lugemiseks. Vallavalitsuse eriarvamuse korral komisjoni mõne ettepaneku suhtes esitab komisjon selle vallavolikogu istungile otsustamiseks.

  (4) Eelarve vastuvõtmiseks peab volikogu läbi viima vähemalt kaks lugemist. Vastuvõetud eelarve avalikustatakse seitsme tööpäeva jooksul pärast selle vastuvõtmist valla veebilehel. Veebilehel avaldatakse samuti eelarve menetlemist käsitlevad volikogu istungi ja volikogu komisjonide koosolekute protokollid.

  (5) Eelarve jõustub eelarveaasta algusest. Kui eelarve ei ole eelarveaasta alguseks vastuvõetud, võib vallavalitsus kuni eelarve vastuvõtmiseni teha kulutusi, kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse § 24 sätestatud suuruses.

§ 80.   Lisaeelarve

  (1) Eelarveaasta jooksul võib eelarvet muuta lisaeelarvega. Vallavalitsus koostab lisaeelarve eelnõu ja esitab selle volikogule. Lisaeelarve eelnõule lisatakse seletuskiri põhjendustega lisaeelarve vajaduse kohta ning andmed lisatulude ja säästu kohta, millega lisakulud kaetakse.

  (2) Lisaeelarve eelnõu ja seletuskiri avaldatakse käesoleva määruse § 78 lg 6 sätestatud korras.

  (3) Lisaeelarve eelnõu menetletakse käesolevas määruse § 79 sätestatud viisil.

  (4) Lisaeelarve võib juhtivkomisjoni ettepanekul võtta vastu ühe lugemisega. Lisaeelarve võetakse vastu volikogu määrusega. Lisaeelarve avalikustatakse käesoleva määruse § 79 lg 4 sätestatud korras.

§ 81.   Eelarve täitmine

  (1) [Kehtetu - RT IV, 11.11.2020, 17 - jõust. 14.11.2020]

  (2) [Kehtetu - RT IV, 11.11.2020, 17 - jõust. 14.11.2020]

  (3) Riigieelarvest vallale antud eraldiste, lepingute alusel vallale antud sihtotstarbeliste eraldiste ja valla asutustele antud toetuste ning annetuste jaotuse kinnitab vallavalitsus korraldusega.

  (4) Eelarvesummade kasutajate eelarvete (alaeelarvete) kulutuste muudatused artiklite lõikes, mis ei vasta volikogu määratud kulude liigendusele, kooskõlastatakse vallavalitsusega hiljemalt eelarveaasta 5. detsembril.
[RT IV, 11.11.2020, 17 - jõust. 14.11.2020]

  (5) Eelarves nähakse ette reservfond, mida vallavalitsus kasutab vastavalt käesoleva määruse §-s 82 sätestatule.

  (6) Eelmise aasta eelarves ettenähtud, kuid tegemata jäänud väljaminekute tegemine jooksval eelarveaastal kavandatakse kas eelarvega, kui eelarve on aasta alguseks vastu võtmata, või lisaeelarvega.

§ 82.   Valla reservfondi kasutamise kord

  (1) Valla reservfond moodustatakse vähemalt ühe protsendi ulatuses eelarve kuludest ning selle suurus täpne suurus kinnitatakse vallavolikogu otsusel valla eelarve koosseisus.

  (2) Reservfondi kasutatakse ootamatute ja reeglina ühekordsete ettenägematute kulude katmiseks, mida eelarve koostamise käigus ei olnud võimalik ette näha ja eelarvesse planeerida.
[RT IV, 04.08.2015, 14 - jõust. 07.08.2015]

  (2¹) Vallavalitsus võib reservfondist raha eraldada järgmistel juhtudel:
  1) loodusõnnetuste, tulekahjude jmt tagajärgede likvideerimiseks;
  2) õigusaktidest tulenevate riigi poolt reguleeritavate, riigieelarvest mittehüvitatavate hindade ja tariifide ettenägematu tõusu katmiseks;
  3) riigieelarvest ettenähtud sihtotstarbeliste eraldiste vähendamisest tekkinud kulude katmiseks;
  4) jõustunud kohtuotsusega valla tegevusest või tegevusetusest põhjustatud kahjude hüvitamiseks;
  5) eelarveaasta jooksul objektiivsetel põhjustel suurenenud kommunaalkulude (küte, elekter, vesi, kanalisatsioon, jm.) katmiseks;
  6) eelmistes punktides nimetamata juhtudel summas kuni 20 000 eurot.
[RT IV, 09.07.2019, 5 - jõust. 12.07.2019]

  (2²) Eelmises lõikes nimetamata juhtudel otsustab raha eraldamise vallavolikogu.
[RT IV, 04.08.2015, 14 - jõust. 07.08.2015]

  (3) Vallavalitsus ei tohi reservfondi kasutada enda või hallatavate asutuste eelarves kinnitatud palgafondi ja tegevuskulude suurendamiseks. Erandiks on koondamishüvitiste maksmine juhul, kui eelarve koostamise ajal ei olnud võimalik ette näha asutuse likvideerimist või töötajate koosseisude muutumist või kui asutuse eelarves ei olnud selleks piisavalt vahendeid või hallatavale asutusele anti täiendavaid tööülesandeid.
[RT IV, 04.08.2015, 14 - jõust. 07.08.2015]

  (4) Taotlus reservfondist täiendava raha eraldamiseks esitatakse vallavalitsusele kirjalikult ning selles peab olema ära näidatud taotluse põhjendus ja vastav rahaline arvestus.

  (5) Kui reservfondist raha eraldamise taotluse lahendamine kuulub volikogu pädevusse edastab vallavalitsus taotluse koos omapoolse seisukohaga otsuse tegemiseks volikogule.

  (6) Vallavalitsusel ja/või vallavolikogul on õigus:
  1) taotlus tagasi lükata ja nõuda täiendavaid põhjendusi, kui selles pole ära näidatud põhjendust ja rahalist arvestust;
  2) jätta taotlus rahuldamata koos põhjuste äranäitamisega;
  3) rahuldada taotlus täielikult või osaliselt.

  (7) Reservfondi kasutamise aruanne on majandusaasta aruande osa. Seal esitatakse reservfondist kaetud kulude loetelu ja summad koos vallavalitsuse korralduste ja/või volikogu otsuste äranäitamisega.

§ 83.   Eelarve täitmise kontroll

  (1) Eelarve täitmise aruanne on valla majandusaasta aruande (edaspidi aruanne) koostisosa. Aruande koostab vallavalitsus ja esitab selle volikogule kinnitamiseks hiljemalt 31. maiks. Aruandele lisatakse volikogu poolt määratud audiitori arvamus.

  (2) Revisjonikomisjon vaatab enne aruande kinnitamist volikogus aruande läbi ja koostab selle kohta kirjaliku seisukoha, mis esitatakse volikogule. Selles avaldab revisjonikomisjon, kas ta toetab valla- või linnavalitsuse koostatud majandusaasta aruande kinnitamist.

  (3) Volikogu kinnitab aruande hiljemalt 30. juunil.

  (4) Aruanne koos vandeaudiitori aruande, vallavalitsuse protokollilise otsusega aruande heakskiitmise kohta ning volikogu otsus aruande kinnitamise kohta avaldatakse pärast nende kinnitamist seitsme tööpäeva jooksul valla veebilehel.

11. peatükk RAKENDUSSÄTTED 

§ 84.   Varasemate määruste kehtetuks tunnistamine

  [Käesolevast tekstist välja jäetud]

§ 85.   Määruse jõustumine

  Määrus jõustub kolmandal päeval pärast avalikustamist.

Lisa 1 Harku valla vapp

Lisa 2 Harku valla lipp

Lisa 3 Teenetemärgi etalonkujutis
[RT IV, 11.11.2020, 17 - jõust. 14.11.2020]