SotsiaalhoolekanneTeenused

SotsiaalhoolekanneToetused

Teksti suurus:

Sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord

Väljaandja:Kohtla-Järve Linnavolikogu
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:01.01.2019
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:18.10.2021
Avaldamismärge:RT IV, 11.12.2018, 1

Sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord

Vastu võetud 28.11.2018 nr 35

Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punkti 5 ja sotsiaalhoolekande seaduse § 14 alusel.

1. peatükk Üldsätted 

§ 1.   Määruse reguleerimisala

  (1) Sotsiaalhoolekandelise abi andmise korraga (edaspidi kord) kehtestatakse Kohtla-Järve linnas osutatavate ja korraldatavate sotsiaalteenuste (edaspidi teenus) ja sotsiaaltoetuste (edaspidi toetus) taotlemise, määramise, osutamise tingimused ja kord.

  (2) Teenuseid osutatakse ja toetusi määratakse, üldjuhul isiku või perekonna toimetulekuraskuste ennetamiseks, kõrvaldamiseks või parendamiseks, kelle elukoht rahvastikuregistri andmetel on Kohtla-Järve linn (edaspidi linn).

  (3) Sissetulekutest sõltuvaid toetusi määratakse vähekindlustatud isikutele ja peredele, kelle netosissetulek iga pereliikme kohta pärast eluasemekulude maha arvamist jääb alla riiklikult kehtestatud toimetulekupiiri kahe kordset määra.

  (4) Turvakodu- ja varjupaigateenust osutatakse ning vältimatut sotsiaalabi antakse kõikidele teenust ja abi vajavatele isikutele, kes viibivad abivajaduse hetkel Kohtla-Järve linna territooriumil.

  (5) Teenuste korraldamisel ja osutamisel, mis ei ole reguleeritud määrusega, lähtutakse sotsiaalseadustiku üldosa seadusest, sotsiaalhoolekande seadusest ja muudest sotsiaalkaitse tagamisega seotud õigusaktidest.

  (6) Teenust osutatakse Kohtla-Järve Linnavalitsuse (edaspidi valitsus) hallatava asutuse (edaspidi valitsuse hallatav asutus) kaudu või sõlmib valitsus teenuse osutamise halduslepingu (edaspidi leping) juriidilise isiku, füüsilise isiku või teise kohaliku omavalitsuse üksuse ametiasutusega.

  (7) Sotsiaalteenuste ja -toetuste ning muu abi osutamise taotlused, menetlemine ja
juhtumikorralduse põhimõttel tehtava sotsiaaltöö toimingute läbiviimine dokumenteeritakse vastavalt sotsiaalhoolekande seaduse § 141- 145 sätetele sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistris STAR.

  (8) Valitsuse hallatava asutuse poolt osutatavate teenuste hinnad, toetuste piirmäärad kehtestab ning taotluste vormid kinnitab valitsus. Juriidilise või füüsilise isiku ja teise kohaliku omavalitsuse üksuse ametiasutuse poolt osutatavate teenuste eest tasutakse nende poolt kinnitatud hinnakirja alusel.

§ 2.   Sotsiaalhoolekandelise abi korraldamise pädevus

  (1) Seadustega kohalikule omavalitsusele pandud sotsiaalkaitse ülesandeid täidab valitsus sotsiaalteenistuse ametnike (edaspidi sotsiaaltöö spetsialistide) kaudu.

  (2) Valitsus võib sotsiaalkaitse ülesannete paremaks korraldamiseks, teenuse või toetuse määramise otsuse tegemise kaalutlemiseks ning asjakohaste tõendite või andmete kogumiseks moodustada Kohtla-Järve Linnavalitsuse sotsiaalkomisjoni (edaspidi sotsiaalkomisjon).

  (3) Haldusakti (edaspidi otsus) teenuse või toetuse määramise või mitte määramise kohta on õigus vastuvõtta valitsusel, valitsuse poolt määratud sotsiaaltöö spetsialistidel ja valitsuse poolt moodustatud sotsiaalkomisjonil.

  (4) Kohtla-Järve Linnavolikogu (edaspidi volikogu) täidab neid sotsiaalkaitse korralduse või tagamisega seotud ülesandeid, mis kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest tulenevalt on volikogu ainupädevuses.

§ 3.   Sotsiaalkaitse korraldamine ja abi andmise põhimõtted

  (1) Sotsiaalkaitse korraldamise aluseks on sotsiaalseadustiku üldosa seadusega sätestatud sotsiaalkaitse ning selle korralduse põhimõtted, arvestades sotsiaalkaitse tagamisega seotud eriseaduste või määruste erisusi.

  (2) Valitsus tagab või korraldab sotsiaalhoolekandelise abi andmise üldjuhul isiku pöördumisel ehk abi taotlemisel.

  (3) Isiku abivajadusest teada saamisel teisiti kui isikult endalt algatab sotsiaaltöö spetsialist abivajaduse hindamise, teavitades sellest isikut ja jätkab menetlust isiku nõusolekul.

  (4) Hädaohus oleva lapse võib lastekaitsespetsialist paigutada lapse seadusliku esindaja nõusolekuta kuni ohu ära langemiseni ohututesse tingimustesse selleks sobivat teenust osutava teenuseosutaja või lapse jaoks turvalise isiku juurde sõltuvalt lapse olukorrast ja vajadustest.

§ 4.   Teenuse taotlemine

  (1) Teenuse saamiseks teavitab isik oma abivajadusest või esitab vormikohase taotluse, koos abivajaduse selgitustega, valitsusele.

  (2) Taotlust menetleval sotsiaaltöö spetsialistil on õigusteenuse määramise või keeldumise otsuse vastuvõtmiseks teostada päringuid riiklikest andmekogudest, nõuda vajadusel taotlejalt teenuse määramiseks täiendavaid andmeid ja dokumente ning määrata vajadusel tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks.

  (3) Otsustamiseks vajalike täiendavate andmete ja dokumentide esitamise nõue esitatakse taotlejale kirjalikult, milles märgitakse esitamise tähtaeg selgitades, et tähtajaks puuduste kõrvaldamata jätmisel, tahtlikult eksitavate ja teadaolevate andmete varjamise korral, võib jätta taotluse läbi vaatamata.

  (4) Teenuse taotleja vastutab esitatud andmete ja dokumentide õigsuse eest.

§ 5.   Abivajaduse hindamine

  (1) Abivajajast teada saamisel selgitab sotsiaaltöö spetsialist, koostöös abivajajaga, isiku abivajaduse ja selle ulatuse ning abistab isikut vajadusel taotluse esitamisel või toimingu tegemisel juhul kui isikut abistamata jääksid tema õigused kaitseta.

  (2) Taotlust menetlev sotsiaaltöö spetsialist hindab taotleja abivajadust. Selgitades hindamise käigus isiku abivajaduse lähtudes tervislikust lähenemisest isiku abivajadusele ning võttes arvesse tema toimetulekut ja ühiskonnaelus osalemist mõjutavaid tegureid sealhulgas isiku personaalse tegevusvõime ning füüsilise ja sotsiaalse elukeskkonnaga seonduvaid asjaolusid.

  (3) Vajadusel teostatakse abivajaja külastus tema kodus või viibimiskohas, toimetulekuvõime ja abi- või hooldusvajaduse täiendavaks hindamiseks ning sobivaima teenuse väljaselgitamiseks.

  (4) Teenuse määramisel lähtutakse isiku abivajadusest.

§ 6.   Teenuse määramine

  (1) Teenuse määramise või määramisest keeldumise otsus tehakse hiljemalt kümne tööpäeva jooksul peale nõuetekohase taotluse esitamist.

  (2) Teenuse määramise kohta vormistatakse otsus, mis peab sisaldama vähemalt:
  1) millist teenust on tal õigus saada ning põhjendus miks just seda teenust;
  2) mis perioodil ja kui suures mahus ta seda teenust saab;
  3) mida peab isik teenuse saamiseks tegema;
  4) kas ja kui suures mahus osaleb linn teenuse eest tasumisel.

  (3) Teenuse määramisest keeldumise otsuses märgitakse vähemalt:
  1) isiku taotluse kokkuvõte, kui teenuse saamiseks on esitatud taotlus;
  2) teenuse andmisest keeldumise põhjendus.

  (4) Teenuse määramise või määramisest keeldumise otsus tehakse teatavaks koheselt vastavalt isiku poolt taotluses märgitud valikule.

  (5) Teenuse määramise otsus on aluseks, otsuses toodud tingimustel, teenuse osutamise lepingu sõlmimiseks.

  (6) Sotsiaalkomisjoni kaalutlusotsuse alusel on õigus erandkorras määrata teenus määruses reguleerimata juhtudel.

§ 7.   Teenuste rahastamine

  (1) Üldjuhul maksab isik teenuse eest ise. Isikult võetava tasu suurus oleneb sotsiaalteenuse mahust, teenuse maksumusest ning teenust vajava isiku ja tema ülalpidajate majanduslikust olukorrast.

  (2) Enne teenuse eest tasu määramist selgitatakse välja, millised on teenust vajava isiku sissetulekud, väljaminekud ja nendel lasuvad kohustused, vallas- ja kinnisvara olemasolu, kas selle realiseerimine on võimalik ja otstarbekas ning kas abivajajal on elatise saamise võimalusi, et tasuda teenuse eest täies mahus.

  (3) Kui abivajav isik pole kohtu kaudu elatist nõudnud, tuleb sotsiaaltöö spetsialistil hinnata, mil määral on ülalpidajad võimelised andma elatist, et abivajaja saaks teenuse eest tasuda.

  (4) Kui inimene vajab teenust kohe ja tal on võimalik varast või nõuetest raha saada, kuid see võtab aega, katab teenuse maksumusest puudu jääva osa Kohtla-Järve linn.

  (5) Sotsiaalkomisjonil on õigus põhjendatud ja kaalutletud otsusega vabastada isik täielikult või osaliselt teenuse eest tasumisest, lähtudes käesoleva paragrahvi lõikest 2.

  (6) Teenuse maksumusest puudujääv osa kaetakse linnaeelarvega teenusteks eraldatud vahenditest.

2. peatükk Teenused 

§ 8.   Teenuste liigid

  (1) Valitsuse poolt korraldatavad teenused on:
  1) koduteenus;
  2) väljaspool kodu osutatav üldhooldusteenus;
  3) tugiisikuteenus;
  4) täisealise isiku hooldus;
  5) isikliku abistaja teenus;
  6) varjupaigateenus;
  7) turvakoduteenus;
  8) sotsiaaltransporditeenus;
  9) eluruumi tagamise teenus;
  10) võlanõustamine;
  11) lapsehoiuteenus;
  12) asendushooldusteenus;
  13) järelhooldusteenus;
  14) vältimatu sotsiaalabi.

  (2) Teenuse täpsem sisu ja osutamise tingimused tulenevad hinnatud abivajadusest ja määratakse haldusaktiga, koostöös abivajajaga juhtumipõhiselt.

§ 9.   Koduteenus

  (1) Koduteenuse eesmärk on täisealise isiku iseseisva ja turvalise toimetuleku tagamine kodustes tingimustes, säilitades ja parandades tema elukvaliteeti.

  (2) Koduteenuse osutamisel abistatakse isikut toimingutes, mida isik terviseseisundist, tegevusvõimest või elukeskkonnast tulenevatel põhjustel ei suuda sooritada kõrvalabita, kuid mis on vajalikud kodustes tingimustes elamiseks.

  (3) Koduteenused on muu hulgas:
  1) toiduainete, majapidamistarvete, ravimite, tehniliste abivahendite, valmistoiduga varustamine jms;
  2) abistamine majapidamistoimingutes teenuse saajale kuuluvate vahenditega;
  3) abistamine tervishoiu-, finants-, sotsiaal- ja muul asjaajamisel ameti- ja teenindusasutustes;
  4) küttematerjaliga varustamise korraldamine;
  5) kõrge abivajadusega isiku juhendamine ja abistamine eneseteeninduses, sealhulgas pesemisel, riietumisel, söömisel, terviseseisundi hindamisel, liikumisel, hügieenitoimingutes jms.

  (4) Koduteenust osutatakse vastavalt teenuse määramise otsuses toodud tingimustele, koostöös teenust saava isiku ja teenuse osutajaga koostatud lepingu alusel, määrates selles muu hulgas kindlaks kõrvalabi vajaduse määrast tulenevad toimingud, mis tagavad isiku iseseisva toimetuleku kodustes tingimustes.

§ 10.   Üldhooldusteenus väljaspool isiku kodu

  Väljaspool isiku kodu osutatava üldhooldusteenuse eesmärk on turvalise keskkonna ja toimetuleku tagamine täisealisele isikule, kes terviseseisundist, tegevusvõimest või elukeskkonnast tulenevatel põhjustel ei suuda kodustes tingimustes ajutiselt või püsivalt iseseisvalt toime tulla.

§ 11.   Tugiisikuteenus

  (1) Tugiisikuteenus on teenus, mille eesmärk on iseseisva toimetuleku toetamine olukordades, kus isik vajab sotsiaalsete, majanduslike, psühholoogiliste või tervislike probleemide tõttu oma kohustuste täitmisel ja õiguste teostamisel olulisel määral kõrval abi.

  (2) Lapsele tugiisikuteenuse osutamise eesmärk on koostöös last kasvatava isikuga lapse arengu toetamine, sealhulgas vajaduse korral puudega lapse puhul hooldustoimingute sooritamine. Tugiisik abistab last arendavates tegevustes, juhendab ja motiveerib igapäevaelus toime tulema, abistab suhtlemisel perekonnaliikmetega või väljaspool kodu.

  (3) Kõrvalabi seisneb juhendamises, motiveerimises ning isiku suurema iseseisvuse ja omavastutuse võime arendamises. Last kasvatavale isikule tugiisikuteenuse osutamisel on täiendav eesmärk lapse hooldamise, turvalise ja toetava kasvukeskkonna ning lapse arengu tagamine.

  (4) Tugiisikuteenust osutatakse isiku või pere juures kodus või muudes teenusesaaja vajadustest tulenevates ning teenuse osutamiseks kokku lepitud asukohtades.

  (5) Kõrvalabi vajaduse määra hinnatakse ja täpsustatakse iga isiku puhul eraldi.

  (6) Teenuse saajal on õigus enne teenust vahetult osutava isiku kindlaksmääramist omavahelise sobivuse hindamiseks temaga kohtuda.

  (7) Teenuse osutajaks ei tohi vahetult olla isik:
  1) kelle karistatus tahtlikult toimepandud kuriteo eest võib ohtu seada teenust saama õigustatud isiku elu, tervise ja vara;
  2) kes on teenuse saaja esimese või teise astme üleneja või alaneja sugulane;
  3) kes elab alaliselt või püsivalt samas eluruumis teenuse saajaga.

§ 12.   Täisealise isiku hooldus

  (1) Täisealise isiku hoolduse eesmärk on hoolduse korraldamine täisealisele isikule, kes vaimse või kehalise puude tõttu vajab abi oma õiguste teostamiseks ja kohustuste täitmiseks.

  (2) Hoolduse seadmisel hinnatakse abivajadust ja sellest tulenevalt määratakse kindlaks hooldaja ülesanded ja kohustused.

  (3) Hooldus seatakse hooldatava ja hooldaja nõusolekul.

  (4) Hooldaja on kohustatud teatama viivitamatult asjaoludest, mis tingivad hoolduse lõpetamise.

§ 13.   Isikliku abistaja teenus

  (1) Isikliku abistaja teenuse eesmärk on suurendada puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse § 2 lõike 1 mõistes abivajava täisealise isiku iseseisvat toimetulekut ja osalemist kõigis eluvaldkondades.

  (2) Teenust ei tohi vahetult osutada isik:
  1) kelle karistatus tahtlikult toimepandud kuriteo eest võib ohtu seada teenust saama õigustatud isiku elu, tervise ja vara;
  2) kes on teenuse saaja esimese või teise astme üleneja või alaneja sugulane;
  3) kes elab alaliselt või püsivalt samas eluruumis teenuse saajaga.

  (3) Teenuse osutamisel lähtub teenust vahetult osutav isik teenuse osutamise otsusest või lepingust ja teenuse saaja juhistest.

§ 14.   Varjupaigateenus

  (1) Teenust osutatakse alalise elukoha kasutamise võimaluseta kui ka vältimatu abi raames ööbimiskohta vajavatele täisealistele isikutele.

  (2) Varjupaigateenuse osutamisel tagatakse täisealisele isikule ajutine turvaline koht ööbimiseks ning hügieeni toiminguteks, et vältida isiku peavarjuta jäämist.

  (3) Varjupaigateenus on tasuta teenus.

§ 15.   Turvakoduteenus

  (1) Turvakoduteenuse eesmärgiks on tagada abivajajale ajutine eluase, turvaline keskkond ja esmane abi. Tulenevalt isiku east ja vajadusest tagatakse ka tema hooldamine ja arendamine.

  (2) Turvakoduteenust osutatakse, kui see on vajalik turvalisuse tagamiseks ja edasise elu korraldamiseks:
  1) lapsele, kes vajab abi tema hooldamises esinevate puuduste tõttu, mis ohustavad tema elu, tervist või arengut;
  2) täisealisele isikule, kes vajab abi ja turvalist keskkonda.

  (3) Turvakoduteenust vajavale isikule osutatakse teenust kuni teenuse osutamise vajaduse ära langemiseni.

  (4) Turvakoduteenus on linna elanikele tasuta teenus. Teistele omavalitsusüksustele osutatakse tasulist turvakoduteenust.

§ 16.   Sotsiaaltransporditeenus

  (1) Sotsiaaltransporditeenuse eesmärk on võimaldada puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse § 2 lõike 1 tähenduses puudega isikul, kellel puue takistab isikliku või ühissõiduki kasutamist, kasutada transpordivahendit tööle või õppeasutusse sõitmiseks või avalike teenuste kasutamiseks.

  (2) Sotsiaaltransporditeenuse osutaja tagab vajadusel teenuse saaja abistamise sõidukisse sisenemisel

  (3) Teenust korraldatakse juhuveona abivajaja soovitud ajal ja marsruudil.

  (4) Taotlus teenuse saamiseks esitatakse võimalusel viis tööpäeva enne soovitud sõiduaega.

§ 17.   Eluruumi tagamise teenus

  (1) Eluruumi tagamise teenuse eesmärk on eluruumi kasutamise võimaluse kindlustamine isikule, kes ei ole sotsiaalmajanduslikust olukorrast tulenevalt võimeline enda ja oma perekonna vajadustele vastavat eluruumi tagama.

  (2) Eluruumi tagamise teenus on tähtajaline. Eluruum tagatakse isikule ajaks, mil ta sotsiaalmajanduslikust olukorrast tulenevalt eluruumi vajab.

  (3) Sõlmitud üürilrpingu alusel tasub teenuse saaja eluruumi eluasemekulud arvestades korra § 7 sätestatut.

  (4) Isikut, kellel on puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse § 2 lõike 1 tähenduses puudest tingituna raskusi eluruumis liikumisega, endaga toimetuleku või suhtlemisega, abistab valitsus eluruumi kohandamisel või sobivama eluruumi saamisel.

§ 18.   Võlanõustamisteenus

  (1) Võlanõustamisteenuse eesmärk on abistada isikut tema varalise olukorra kindlakstegemisel, võlausaldajaga läbirääkimiste pidamisel ja nõuete rahuldamisel, vältida uute võlgade tekkimist toimetulekuvõime parandamise kaudu ning lahendada muid võlgnevusega seotud probleeme.

  (2) Õigusteenusele on isikul, kellele on esitatud nõue täita võlaõiguslikust suhtest või seadusest tulenev sissenõutavaks muutunud rahaline kohustus, mida isik ei ole võimeline iseseisvalt täitma.

  (3) Võlanõustamisteenus on isikule tasuta teenus.

§ 19.   Lapsehoiuteenus

  (1) Lapsehoiuteenuse eesmärk on toetada last kasvatava isiku toimetulekut või töötamist või vähendada lapse erivajadusest tulenevat hoolduskoormust.

  (2) Lapsehoiuteenuse võimaldamiseks koolieelse lasteasutuse seaduse §10 lõike 1 alusel menetletakse esitatud taotlust valitsuse vastava spetsialisti poolt.

  (3) Lapsehoiuteenusele on õigustatud isik, kelle laps lapsehoiuteenuse vajaduse hetkel ei viibi haridusasustuses.

  (4) Raske ja sügava puudega lapse puhul hinnatakse lapsehoiuteenuse vajadust koostöös teenust saava isikuga ning isiku soovi korral nõustab sotsiaaltöötaja teda lapsehoiuteenuse osutaja valikul.

  (5) Hindamise tulemustest lähtuvad toimingud lapsehoiuteenuse osutamisel, selle osutamise aeg, koht, maht ja rahastamine lepitakse kokku teenuse saaja ning teenuse osutaja vahel ja sätestatakse teenuse osutamise halduslepingus.

  (6) Raske ja sügava puudega lapse puhul tagatakse lapsehoiuteenuse osutamine kuni selle kalendriaasta lõpuni, millal laps saab 18-aastaseks.

  (7) Lapsehoiuteenus, välja arvatud lõikes 2 nimetatud juhul, on teenuse saajale tasuta. Teenuse osutamise kulud kaetakse lapsehoiuteenuse osutajale linna eelarvest selleks ettenähtud vahenditest.

§ 20.   Asendushooldusteenus

  (1) Asendushooldusteenus on valitsuse korraldatav teenus, mille eesmärk on pika- või lühiajaliselt lapse heaolu ja õiguste tagamine, lapsele tema põhivajaduste rahuldamiseks peresarnaste elutingimuste võimaldamine, lapsele turvalise ja arenguks soodsa elukeskkonna loomine ning lapse ettevalmistamine võimetekohaseks toimetulekuks.

  (2) Asendushooldus tagatakse kuni lapse 18-aastaseks saamiseni, kui:
  1) lapse vanem on surnud;
  2) lapse vanemale on tema piiratud teovõime tõttu määratud eestkostja;
  3) vanema hooldusõigus lapse suhtes on peatatud, seda on piiratud või see on täielikult ära võetud;
  4) laps on vanemast eraldatud.

  (3) Teenuse osutamise vajadust hindab lastekaitsespetsialist lapse heaolust lähtuvalt. Otsuse paigutada lapse olulisi huve arvestades asendushooldusteenusele teeb valitsus korralduse alusel.

  (4) Teenus tagatakse lapsele hooldusperes, perekodus või asenduskodus sotsiaalhoolekande seaduse § 456 - 458 toodud tingimustel.

  (5) Teenust osutatakse lähtuvalt lapse juhtumiplaanist, mille koostab lastekaitsespetsialist ja pärast lapse asendushooldusele suunamist täiendab koostöös asendushooldusteenuse osutajaga. Asendushooldusele suunatud lapse juhtumiplaan vaadatakse üle vähemalt üks kord aastas.

  (6) Lapse ülalpidamisega seotud kulud kaetakse ja teenuse eest tasutakse linna eelarvest ning asendushooldusel oleva lapse sissetulekutest.

§ 21.   Järelhooldusteenus

  (1) Järelhooldusteenust osutatakse lähtuvalt valitsuse sotsiaalteenistuse lastekaitsespetsialisti koostatud juhtumiplaanist, mille alusel valitsus tagab isikule eluaseme ning vajaduspõhised tugiteenused ja toetused ning mille eesmärgiks on asendushoolduselt või eestkostelt lahkuva isiku iseseisva toimetuleku ja õpingute jätkamine.

  (2) Järelhooldusteenust võib tagada isikutele, kes on:
  1) kuni 21-aastane ega õpi ning kes kuni täisealiseks saamiseni viibis asendushooldusel või eestkostel;
  2) kuni 25-aastane ja õpib ning kes kuni täisealiseks saamiseni viibis eestkostel ja pärast põhi-, kesk-, kutse- või kõrghariduse omandamist jätkas järgmisel õppeaastal õppimist kutseõppe tasemeõppes, rakenduskõrgharidusõppes, ülikooli bakalaureuse- või magistriõppes või bakalaureuse- ja magistriõppe integreeritud õppes.

  (3) Isiku juhtumiplaan vaadatakse üle vähemalt üks kord aastas.

  (4) Järelhooldusteenust rahastatakse linna eelarvest ning järelhooldusel oleva isiku sissetulekutest.

§ 22.   Vältimatu sotsiaalabi

  (1) Vältimatu sotsiaalabiga võimaldatakse piisavate elatusvahenditeta isiku olukorrale vastavad hädavajalikud sotsiaalhoolekandelised abinõud, mille andmise vormideks on:
  1) toiduabi;
  2) riideabi – aastaajale vastavad pealisriided, pesu ja jalanõud, riideabina antakse üldjuhul kasutatud rõivad ja jalatsid;
  3) ajutine peavari – hoolekandeasutuse, varjupaiga, turvakodu poolt osutatav ööbimisteenus, mis kindlustab inimesele minimaalsetele tingimustele vastava peavarju ja pesemise võimaluse;
  4) muu materiaalne abi – üldjuhul vastavalt ühekordsete sotsiaaltoetuste maksmise korrale eraldatud rahaline abi isikutunnistuse või elamisloa taotlemiseks.

  (2) Vältimatut sotsiaalabi osutatakse:
  1) Kohtla-Järve linna elanikele kelle elukoht rahvastikuregistri andmetel on Kohtla-Järve linn;
  2) Kohtla-Järve linna territooriumil viibivatele isikutele, kelle elukohaks ei ole Kohtla-Järve linn;
  3) isikutele, kelle rahvastikuregistrijärgset elukohta ei saa kindlaks määrata.
  4) kinnipidamiskohast vabanenud isikule, kelle viimane elukoht rahvastikuregistri andmetel oli Kohtla-Järve linn;
  5) välismaalasele, kes abi vajamise ajal viibib ajutiselt Kohtla-Järve linna haldusterritooriumil.

3. peatükk Toetused 

§ 23.   Toetuse taotlemine

  (1) Vormikohane taotlus toetuse saamiseks esitatakse valitsusele, koos kulu- ja/või abivajadust tõendavate dokumentidega, mis tõendavad taotleja kulutusi ning abivajadust. Universaaltoetuste toetuste taotlemisel esitatakse lisaks taotlusele ka toetuse määramise õigust tõendavad dokumendid.

  (2) Lisadokumentide esitamise vajadusest informeeritakse taotlejat kirjalikult esimisel võimalusel taotluses märgitud viisil. Taotlus, millele ei ole tähtajaks esitatud nõutud lisadokumente, võidakse jätta läbi vaatamata.

  (3) Toetuse vajaduse hindamiseks on taotlust menetleval sotsiaaltöö spetsialistil õigus kontrollida esitatavate andmete vastavust tegelikkusele ning:
  1) hankida teavet ja nõuda täiendavaid andmeid;
  2) teha kodukülastusi;
  3) nõuda õnnetusjuhtumite ja muude erakorraliste juhtumite korral Päästeameti või Politsei- ja Piirivalveameti kirjalikku tõendit;
  4) teha muid seadusest tulenevaid päringuid.

  (4) Toetust on õigustaotleda kolme kuu jooksul pärast kulutuste tegemist, milleks toetust taotletakse, või pärast sündmust, mille korral toetust makstakse.

  (5) Taotluse võib esitada hooldusõiguslik lapsevanem, eestkostja, muu seaduslik esindaja, õpetaja, lastekaitsetöötaja või mõni muu isik.

§ 24.   Toetuse määramine

  (1) Toimetulekutoetuste määramise või määramisest keeldumise otsuse teevad valitsuse poolt määratud sotsiaaltöö spetsialistid.

  (2) Sissetulekust sõltuvate toetuste määramise või määramisest keeldumise otsuse teevad sotsiaalkomisjoni koosseisu kuuluvad sotsiaaltöö spetsialistid.

  (3) Universaaltoetuse määramise või määramisest keeldumise otsustab talle antud volituste piires sotsiaaltöö spetsialist.

  (4) Toetuse määramise või määramisest keeldumine vormistatakse otsusega.

  (5) Toetuse määramisest keeldumise otsuses märgitakse ära keeldumise põhjus ning teavitatakse taotlejat talle taotluses märgitud sobival viisil.

  (6) Vahendite olemasolul on õigus, põhjendatud ja kaalutletud sotsiaalkomisjoni otsuse alusel, määrata ka korras loetlemata toetusi ettenägemata juhtudel ning määrata kehtestatud piirmääradest suuremat toetust, mille taotlemine, määramine ja maksmine toimub käesoleva korra järgi.

§ 25.   Toetuse määramisest keeldumine

  Toetuse määramisest võib keelduda juhul, kui esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest:
  1) taotleja on pahatahtlikult andmeid varjanud või on esitanud tahtlikult ebaõigeid andmeid;
  2) taotleja ei võimalda taotluse asjaolusid kontrollida;
  3) taotleja või tema perekonna omandis või kasutuses olevate vahendite abil on võimalik tagada tema või perekonna toimetulek;
  4) isikul või tema eestkostetaval on õigus elatist saada, kuid ta keeldub elatise saamise kohta dokumenti esitamast või elatist sisse nõudmast;
  5) taotleja ja tema perekonnaliikmete sissetulekud ületavad korraga kehtestatud minimaalsete sissetulekute piiri;
  6) taotleja või tema perekonnaliige on töövõimeline 18-aastane kuni vanaduspensioniealine isik, kes ei tööta ega õpi ning on rohkem kui ühel korral ilma mõjuva põhjuseta keeldunud osalemast tööturuteenuses;
  7) toetusevajadust on võimalik või otstarbekas katta teenuste või muu abiga;
  8) toetusevajaduse katavad riiklikud või linna toetused ja teenused;
  9) puuduvad toetuse vajadust tõendavad kulu dokumendid;
  10) taotlus on ebapiisavalt põhjendatud;
  11) taotlejal on piisavate sissetulekutega ülalpidamiskohustusega isik perekonnaseaduse mõttes;
  12) taotleja pole täitnud vanemakohustusi lapse eest hoolitsemisel;
  13) taotleja on eelnevalt määratud toetust kasutanud mittesihipäraselt;
  14) toetuse maksmiseks puuduvad eelarvevahendid.

§ 26.   Toetuse maksmine

  Toetus kantakse taotleja poolt märgitud isiku arvelduskontole või teenust osutava asutuse arvelduskontole. Erandkorras võib taotleja huvisid arvestades toetuse välja maksta sularahas. Toetus makstakse välja sularahas:
  1) arvelduskonto puudumisel või;
  2) taotleja huvisid arvestades muul erandikul juhul.

§ 27.   Toetuste liigid

  (1) Toetused jagunevad sissetulekust sõltuvateks toetusteks ja universaaltoetusteks. Sissetulekust sõltuvaid toetusi makstakse linnaelanike toimetulekuraskuste leevendamiseks ja universaaltoetusi linnaelanikuks olemise väärtustamiseks.

  (2) Sissetulekust sõltuvad toetused on:
  1) toimetulekutoetus:
  2) ühekordsed toetused toimetuleku leevendamiseks;
  3) toetused vähekindlustatud perede laste toimetuleku leevendamiseks.

  (3) Universaaltoetused on:
  1) lapse sünnitoetus;
  2) esmakordselt üldhariduskooli esimesse klassi mineva lapse toetus;
  3) puudega lapse hooldajatoetus;
  4) hooldajatoetus;
  5) matusetoetus.

§ 28.   Toimetulekutoetus

  Toimetulekutoetus on riigi rahaline abi puuduses inimestele. Toimetulekutoetust makstakse riigieelarvelistest vahenditest. Toimetulekutoetuse taotlemist, arvestamist, määramist ja maksmist reguleerib sotsiaalhoolekande seadus.

§ 29.   Ühekordsed toetused toimetuleku leevendamiseks

  Ühekordsed toetused toimetuleku leevendamiseks on:
  1) prillide ja invaabivahendite maksumuse või rentimise osalise hüvitamise toetus;
  2) balloonigaasi maksumuse osalise hüvitamise toetus;
  3) küttepuude maksumuse osalise hüvitamise toetus;
  4) toetus ettenägematu olukorra puhul;
  5) järelraviteenuste, raviteenuste, retseptiravimite ja medtransporditeenuse osalise hüvitamise toetus, mida ei rahastata Eesti Haigekassa või Sotsiaalkindlustusameti vahenditest. Toetuse suurus on kuni 50% isiku poolt tehtud kulutustest, kuid mitte rohkem kui kehtestatud maksimaalse toetuse määra ulatuses kalendriaastas. Toetus võib olla suurem, kui see on vajalik toetuse saajale toimetulekupiiri tagamiseks.

§ 30.   Toetused linna vähekindlustatud perede laste toimetuleku leevendamiseks

  Toetused linna vähekindlustatud perede laste toimetuleku leevendamiseks on:
  1) koolieelsete lasteasutuste toitlustuskulude osaline hüvitamine;
  2) õppevahendite maksumuse osaline hüvitamine;
  3) riiete ja jalanõude ostu osaline hüvitamine;
  4) kooli poolt korraldatavate õppeekskursioonide maksumuse osaline hüvitamine;
  5) üldharidust omandavate päevases õppevormis õppivatele õpilastele õppetöö perioodil tehtud kulutuste hüvitamine sõidupiletite alusel kuni 100% ulatuses.

§ 31.   Lapse sünnitoetus

  (1) Lapse sünnitoetust määratakse lapsevanemale tingimusel, et:
  1) lapse mõlemad vanemad või üksikvanem on linnaelanik(ud) ja on elanud rahvastikuregistri andmetel linnas vähemalt aasta vahetult enne lapse sündi;
  2) laps on toetuse taotlemise hetkel registreeritud linnaelanikuks ja elab taotlejaga ühel aadressil.

  (2) Juhul kui üks lapsevanematest on rahvastikuregistri andmetel elanud Kohtla-Järve linnas vähemalt aasta vahetult enne lapse sündi ja teine lapsevanem on rahvastikuregistri järgselt teise omavalitsuse elanik, makstakse sünnitoetust 50% lapse sünnikuupäeval kehtinud määrast.

  (3) Lapse sünnitoetust makstakse lapse sündimise kuupäeval kehtivas toetuse määras.

  (4) Juhul, kui lapse seaduslik esindaja(d) ei täida perekonnaseadusest tulenevaid kohustusi, on õigus määrata toetus lapsendajale, eestkostjale või lapse hoolduspere vanemale. Lapsendajal ja eestkostjal on õigustaotleda toetust pärast kohtulahendi jõustumist, hooldajal pärast lapse perekonnas hooldamise lepingu sõlmimist tingimusel, et laps ei ole kohtulahendi jõustumise või lepingu sõlmimise ajal vanem kui aasta ja kuus kuud ning lapsevanem ei ole saanud sünnitoetust.

§ 32.   Esmakordselt üldhariduskooli esimesse klassi mineva lapse toetus

  (1) Esmakordselt linna üldhariduskooli esimesse klassi mineva lapse toetus on linna eelarvest makstav toetus, mis määratakse lapse vanemale, eestkostjale tingimusel, et:
  1) vähemalt üks lapse vanematest või eestkostja on rahvastikuregistri andmetel elanud Kohtla-Järve linnas vähemalt aasta vahetult enne lapse kooliminekut ja elab seal ka toetuse määramise hetkel või on lapse eestkostjaks juriidiline isik;
  2) laps on rahvastikuregistri andmetel linna elanik.

  (2) Toetuse taotleja esitab kirjaliku taotluse hiljemalt lapse 1. klassi mineku aasta 31. oktoobriks.

§ 33.   Puudega lapse hooldajatoetus

  (1) Puudega lapse hooldajatoetus on perekonna toimetuleku toetamiseks igakuiselt makstav toetus, mida makstakse raske või sügava 3-17 aastase puudega lapse vanemale või eestkostjale, kes ei saa töötada puudega lapse igapäevase hooldamise tõttu. Puudega lapse hooldajatoetust makstakse, kui puudega laps ja hooldaja elavad rahvastikuregistri andmetel Kohtla-Järve linnas.

  (2) Puudega lapse hooldajatoetus määratakse otsuse tegemise järgneva kuu esimesest kuupäevast.

  (3) Toetuse taotleja esitab sotsiaaltöötajale kirjaliku taotluse koos koopiatega alljärgnevatest dokumentidest:
  1) taotleja ja hooldatava isikut tõendavatest dokumentidest;
  2) eeskostja määramise kohtuotsusest, kui hooldatavale on määratud eestkostja;
  3) hooldatava rehabilitatsiooniplaanist, kui hooldataval on see olemas.

  (4) Toetuse määramise aluseks on sotsiaaltöötaja poolt koostatud hooldusvajaduse hindamise akt, milles kajastub kui suur on puudega lapse igapäevase hooldamise määr ja abivajadus, kas see hooldusvajadus võimaldab hooldajal töötada ning hooldaja vastavust korraga sätestatud tingimustele.

  (5) Hooldusvajadust ja hooldaja poolt teostavat hooldust hinnatakse vähemalt üks kord aastas.

  (6) Puudega lapse hooldajatoetust ei maksta:
  1) taotlejale, kes elab hoolekandeasutuses;
  2) taotlejale, kes viibib statsionaarsel õendusabiteenusel.

  (7) Puudega lapse hooldajatoetust makstakse kuni:
  1) hooldatava tähtajaliselt määratud puude raskusastme kehtivuse lõpptähtajani;
  2) tähtajalise elamisloa kehtivuse lõpptähtajani, kui hooldatav või hooldaja omab tähtajalist elamisluba.

  (8) Puudega lapse hooldajatoetuse maksmine peatatakse:
  1) lapse õppima asumisel õpilaskoduga õppeasutusse;
  2) lapse viibimisel üle ühe kuu ravi- või hooldusteenusel.

  (9) Puudega lapse hooldaja toetuse maksmist jätkatakse puudega lapse hooldaja taotluse alusel peale peatamist tinginud asjaolude äralangemist kuni käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud tähtaegadeni.

  (10) Puudega lapse hooldajatoetuse maksmine lõpetatakse:
  1) hooldust tingivate asjaolude lõppemisel;
  2) hooldaja või hooldatava surma korral;
  3) hooldaja tööle asumisel;
  4) kui hooldaja ei täida oma kohustusi puudega lapse hooldamisel;
  5) muul põhjusel, kui hooldatav või hooldaja ei vasta enam korras sätestatud tingimustele.

  (11) Toetuse saaja või tema seaduslik esindaja on kohustatud hiljemalt 5 tööpäeva jooksul teavitama sotsiaalteenistust kirjalikult asjaoludest, mis toovad kaasa lõigetes 8 ja 10 sätestatud juhtudel toetuse maksmise peatamise või/ja lõpetamise.

  (12) Toetuse maksmine lõpetatakse toetuse maksmise lõpetamist tingivate asjaolude ilmnemise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast.

§ 34.   Täisealise isiku hooldajatoetus

  (1) Täisealise puudega isiku hooldajatoetus on toimetuleku soodustamiseks igakuiselt makstav rahaline toetus, mis määratakse hooldamisest tingitud ja hooldamisega seotud lisaväljaminekute osaliseks kompenseerimiseks täisealise puudega isiku hooldajale või hoolsust vajavale isikule.

  (2) Täisealise puudega isiku hooldajatoetust makstakse hooldajale või hooldust vajavale isikule, kellele on korra § 12 alusel määratud puudega täisealise isiku hooldajaks.

  (3) Toetus määratakse täisealise isiku hooldajale või hooldust vajavale isikule järgmistes suurustes:
  1) pideva hooldusvajaduse korral 100% hooldajatoetuse määrast;
  2) osalise hooldusvajaduse korral 70% hooldajatoetuse määrast.

  (4) Ühele täisealise isiku hooldajale määratakse toetus mitte rohkem, kui kahe osalise hooldusvajadusega hooldatava eest. Pideva hooldusvajadusega hooldatava puhul mitte rohkem, kui ühe hooldatava eest.

  (5) Hooldajatoetust makstakse 18-aastase ja vanema puudega isiku hooldajale, kes tagab hooldatavale kõrvalabi, juhendamise või järelevalve osaliselt või ööpäevaringselt.

  (6) Toetus määratakse otsuse tegemisele järgneva kuu esimesest kuupäevast ajani, kuni isik vastab korras sätestatud tingimustele.

  (7) Täisealise puudega isiku hooldajatoetuse maksmine lõpetatakse hoolduse määramise otsuse kehtetuks tunnistamise või hooldusvajaduse ära langemise järgnevast päevast.

  (8) Täisealise puudega isiku hooldajatoetuse saaja on kohustatud viivitamata, kuid mitte hiljem kui 10 päeva jooksul, teavitama ametiasutust asjaolude tekkimisest, mis toovad kaasa:
  1) määratud toetuse maksmise lõpetamise või suuruse muutumise;
  2) toetuse saaja eest vastavalt sotsiaalmaksuseadusele sotsiaalmaksu tasumise kohustuse tekkimise või ära langemise.

§ 35.   Matusetoetus

  (1) Matusetoetus on matuse kulude osaliseks kompenseerimiseks matusekorraldajale makstav ühekordne sotsiaaltoetus.

  (2) Matusetoetust ei maksta:
  1) kohtu poolt isiku surnuks tunnistamise korral;
  2) kui matuse korraldamise kulud on hüvitatud mõne teise seaduse alusel.

  (3) Matusekorraldaja on isik, kes kannab surnu matmise korraldamise kulud.

  (4) Matusetoetust makstakse isiku surma kuupäeval kehtivas määras.

  (5) Taotlusele lisatakse lahkunu surmatõend ja kulu tõendav dokument.

  (6) Matusetoetust on õigus saada isiku eest, kelle elukoht Eesti rahvastikuregistris oli surma hetkel Kohtla-Järve linn.

4. peatükk Lõppsätted 

§ 36.   Finantseerimine ja lepinguline vahekord

  (1) Sotsiaalteenuseid ja –toetusi finantseeritakse linna eelarves eraldatud sotsiaalkaitse vahenditest ning sotsiaalhoolekande seaduse § 156 lõike 3 ja riigieelarve seaduse § 48 lõike 4 alusel linna eelarvesse sotsiaalteenuste ja –toetuste osutamiseks eraldatud vahenditest.

  (2) Valitsus võib sõlmida lepinguid sotsiaalteenuseid pakkuvate juriidiliste ja füüsiliste isikutega ning eraldada neile vahendeid sotsiaalteenuste osutamisega seotud kulutuste katteks olemasolevate vahendite piires.

§ 37.   Sotsiaalkaitse kulutuste tagasinõudmine

  (1) Valitsusel on õigus nõuda isikult talle rahalise hüvitisena alusetult makstud rahasumma ja mitterahalise teenuse andmiseks alusetult tehtud kulutused osaliselt või täielikult tagasi:
  1) kui isikul puudus õigus hüvitisele, kuna õigust ei olnud tekkinud;
  2) kui isikul puudus õigus hüvitisele, kuna õigus oli peatunud või lõppenud;
  3) muul seaduses sätestatud juhul.

  (2) Mitterahalise toetuse osutatud teenuse eest nõutakse tagasi teenuse tegelik maksumus rahas. Kui tegelikku maksumust ei ole võimalik kindlaks teha, arvutatakse tagasinõutav summa võlaõigusseaduses alusetu rikastumise kohta käivate sätete kohaselt.

  (3) Valitsus võib tagasinõudest loobuda:
  1) kui tagasinõudmisega seotud kulud ületavad hüvitise andmiseks tehtud kulutused;
  2) muul seaduses sätestatud juhul.

§ 38.   Vaidluste lahendamine

  (1) Isik, kelle õigusi on taotluse menetlemisel rikutud, võib esitada vaide valitsusele. Vaie haldusakti või toimingu peale tuleb esitada 30 päeva jooksul arvates, päevast, millal isik vaidlustatavast haldusaktist või toimingust teada sai või oleks pidanud teada saama.

  (2) Isikul, kelle vaie jääb vaidemenetluses rahuldamata või kelle õigusi on vaidemenetluses rikutud, on õigus pöörduda haldusmenetluse seadustikus sätestatud tingimustel ja korras kaebusega halduskohtusse.

§ 39.   Järelevalve

  Järelevalvet sotsiaalteenuste ja -toetuste osutamise üle teostab valitsus ja Sotsiaalkindlustusamet oma pädevuse piires.

§ 40.   Rakendussätted

  (1) Isikutega, kellega on sõlmitud lepingud enne käesoleva korra jõustumist, sõlmitakse uued lepingud määruses sätestatud korras ja alustel kehtivate lepingute lõppemisel.

  (2) Kohtla-Järve Linnavolikogu 30. märtsi 2016. a määrus nr 106 „Sotsiaahoolekandelise abi andmise kord“ tunnistatakse kehtetuks.

  (3) Kohtla-Järve Linnavolikogu 17. detsembri 2014. a määrus nr 52 „Hoolekandeasutusse suunamise korraldamise ja teenuse eest linnaeelarve vahenditest osalise tasumise kord“ tunnistatakse kehtetuks.

  (4) Kohtla-Järve Linnavolikogu 30. märtsi 2016. a määrus nr 105 „Koduteenuste loetelu ning nende osutamise tingimused ja kord“ tunnistatakse kehtetuks.

  (5) Kohtla-Järve Linnavolikogu 30. mai 2018. a määrus nr 20 „ Riigieelarve toetusfondist raske ja sügava puudega lastele toetavate sotsiaalteenuste osutamise ning rahastamise tingimused ja kord“ tunnistatakse kehtetuks.

  (6) Kohtla-Järve Linnavolikogu 11. jaanuari 2018. a määrus nr 7 „Matusetoetuse maksmise kord” tunnistatakse kehtetuks.

  (7) Kohtla-Järve Linnavolikogu 29. märtsi 2016. a määrus nr 102 „Vältimatu sotsiaalabi osutamise kord“ tunnistatakse kehtetuks.

  (8) Kohtla-Järve Linnavolikogu 11. jaanuari 2018. a määrus nr 8 „Asendus- ja järelhooldusteenusele suunamise ning rahastamise kord“ tunnistatakse kehtetuks.

  (9) Määrus jõustub 1. jaanuaril 2019. a.

Riina Ivanova
volikogu esimees

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json