Keskkond ja heakordJäätmekäitlus

Teksti suurus:

Vinni valla jäätmehoolduseeskiri

Vinni valla jäätmehoolduseeskiri - sisukord
Väljaandja:Vinni Vallavolikogu
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:14.12.2018
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:RT IV, 11.12.2018, 5

Vinni valla jäätmehoolduseeskiri

Vastu võetud 29.11.2018 nr 29

Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lg 1 p 365 ja p 366 ning § 22 lõike 2, jäätmeseaduse § 66 lg 4, § 67 lg 6 ning § 71 lg 1 ja lg 2 ning pakendiseaduse § 15 lg 1 ja § 20 lg 44 alusel.

1. peatükk Üldsätted 

§ 1.  Reguleerimisala

 (1) Vinni valla jäätmehoolduseeskiri (edaspidi eeskiri) reguleerib jäätmehoolduse korraldamist Vinni valla haldusterritooriumil.

 (2) Eeskiri kehtestatakse eesmärgiga tagada puhta ja tervisliku keskkonna säilitamine vallas, vähendada tekkivate jäätmete koguseid ja soodustada jäätmete taaskasutamist.

 (3) Jäätmehooldust Vinni vallas korraldab ja arendab Vinni Vallavalitsus (edaspidi vallavalitsus) vastavalt jäätmehooldust reguleerivatele õigusaktidele.

 (4) Eeskiri on kohustuslik kõigile valla territooriumil asuvatele või elavatele isikutele ning isikutele, kellele kuulub valla territooriumil kinnisasi, millel toimuvast tegevusest tekivad jäätmed.

§ 2.  Mõisted

 (1) Eeskirjas kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses:
 1) aia- ja haljastusjäätmed – aedade ja haljasalade hooldamisel tekkinud biolagunevad jäätmed (rohi, lehed ja oksad);
 2) ehitus- ja lammutusjäätmed – ehitamise, remondi ja lammutamise käigus tekkivad jäätmed ning väljaveetud pinnas;
 3) jäätmed – mis tahes vallasasi, mille nende valdaja on ära visanud, kavatseb seda teha või on kohustatud seda tegema;
 4) jäätmejaam – spetsiaalselt rajatud ja tehniliselt varustatud jäätmekäitluskoht, kuhu on paigaldatud taaskasutatavate jäätmete kogumiseks ja esmatöötlemiseks kogumismahutid, sh ohtlike jäätmete kogumismahutid;
 5) jäätmekäitleja – juriidiline või füüsiline isik, kes kogub, veab, taaskasutab või kõrvaldab jäätmeid majandus- või kutsetegevusena ja kellel on selleks tegevuseks jäätmeluba või kes on registreeritud Keskkonnaametis;
 6) jäätmekäitlus – jäätmete kogumine, vedamine, taaskasutamine ja kõrvaldamine, sealhulgas vahendaja või edasimüüja tegevus;
 7) jäätmekäitluskoht – tehniliselt varustatud rajatis või ehitis jäätmete kogumiseks, taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks;
 8) jäätmekäitlusleping – jäätmevaldaja ja jäätmekäitleja või jäätmevedaja vahel sõlmitud leping, millega jäätmekäitleja või jäätmevedaja võtab endale jäätmete osalise või täieliku käitlemise kohustuse ning millega jäätmekäitleja muutub jäätmevedajaks pärast seda, kui jäätmevedajal on jäätmed üle antud, kui leping ei näe ette teisiti;
 9) jäätmete kogumine – jäätmete kokku korjamine, sealhulgas jäätmete eelsortimine ja eelladustamine ning mehaaniline töötlemine ilma jäätmete koostist ja olemust muutmata, eesmärgiga vedada need edasiseks käitlemiseks jäätmekäitluskohta;
 10) kogumismahuti – konteiner, mahuti jm anum ja pakend, kuhu kogutakse territooriumil tekkinud jäätmed;
 11) komposter – orgaaniliste jäätmete lagundamiseks kasutatav mahuti;
 12) ohtlikud jäätmed – jäätmed, mis vähemalt ühe kahjuliku toime tõttu võivad olla ohtlikud tervisele, varale või keskkonnale;
 13) olmejäätmed – kodumajapidamisjäätmed ning kaubanduses, teeninduses või mujal tekkinud oma koostiselt ja omadustelt samalaadsed jäätmed;
 14) segaolmejäätmed ehk prügi – olmejäätmed, mida ei ole liigiti kogutud või liigiti kogutud olmejäätmetest üle jäänud sortimisjääk;
 15) suurjäätmed – olmejäätmed, mida kaalu või mahu tõttu ei ole võimalik paigutada segaolmejäätmete kogumismahutisse (mööbliesemed, vaibad, madratsid, kardinapuud, aknaraamid, kraanikausid jms). Suurjäätmetena ei käsitata ehitusjäätmeid ning suuremõõtmelisi probleemtooteid (autoromud või nende osad, vanarehvid, elektri- ja elektroonikaseadmed või nende jäätmed, pesumasinad, telerid, külmkapid, elektripliidid jms) ja muid tootjavastutusega hõlmatud jäätmeid;
 16) tiheasustusala – üldplaneeringuga tiheasustusalaks määratud osa valla territooriumist. Ülejäänud valla territooriumi loetakse hajaasustusalaks;
 17) tühisõit – vedaja poolt jäätmevaldaja kinnistule või krundile tehtud sõit, mille eesmärk oli osutada jäätmeveo teenust, kuid mille käigus ei olnud võimalik jäätmeid ära vedada jäätmevaldaja poolse eeskirjas sätestatud nõuete täitmata jätmise tõttu;
 18) vedaja – jäätmekäitleja, kellele vallavalitsus on riigihanke tulemusena andnud teenuste kontsessiooni korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete vedamiseks Vinni valla haldusterritooriumil või jäätmete vedamiseks vastavat luba omav jäätmekäitleja.

 (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetamata mõistete kasutamisel lähtutakse jäätmeseaduses, pakendiseaduses ja teistes jäätmehooldust reguleerivates õigusaktides määratletud mõistetest, vastava mõiste puudumisel aga sõna üldlevinud tähendusest.

2. peatükk Jäätmehoolduse korraldamine 

§ 3.  Jäätmekäitluse üldnõuded

 (1) Jäätmete hoidmise ning käitluse eest vastutab jäätmevaldaja kuni jäätmekäitlejale üleandmise hetkeni. Tootjavastutusega kaetud jäätmete valdajad on vastavad taaskasutusorganisatsioonid.

 (2) Iga tegevuse juures tuleb rakendada kõiki sobivaid võimalusi, mis vähendavad ja väldivad jäätmete teket. Tekkinud jäätmed tuleb taaskasutada, kui see on tehnoloogiliselt võimalik ning kui see ei ole muude jäätmekäitlusmoodustega võrreldes ülemääraselt kulukas.

 (3) Jäätmeid tuleb taaskasutada või kõrvaldada nende tekkekohale võimalikult lähedal asuvas, tehnoloogiliselt sobivas ning tervisekaitse- ja keskkonnanõuetele vastavas jäätmekäitluskohas.

 (4) Jäätmed tuleb sortida tekkekohas ja seejärel liigiti koguda. Sortimisel eraldatakse taaskasutatavad jäätmed ja ohtlikud jäätmed ülejäänud jäätmetest, kui see on tehniliselt teostatav ja sellega ei kaasne ülemääraseid kulutusi.

 (5) Keelatud on jäätmete ladustamine või ladestamine selleks mitteettenähtud kohtadesse.

 (6) Jäätmete nõuetekohase käitlemise eest vastutab jäätmevaldaja. Kui jäätmevaldajat pole võimalik kindlaks teha, korraldab jäätmekäitlust kinnisasja omanik.

 (7) Jäätmete käitlemine, sh jäätmete põletamine, selleks mitteettenähtud kohas on keelatud. Küttekolletes võib põletada ainult immutamata ja värvimata puitu ning kiletamata paberit või kartongi.

 (8) Liigiti kogutud olmejäätmeid saab ära anda vastavalt eeskirjas sätestatud eri liiki jäätmete käitlemise nõuetele ja viisile, kas korraldatud jäätmeveo raames, viies ise jäätmejaama või avalikesse kogumispunktidesse, andes jäätmed üle kohaliku omavalitsuse poolt korraldatud jäätmete kogumisringidele, andes jäätmed üle taaskasutusorganisatsioonidele või viies need vastavasse kogumispunkti, andes jäätmed üle jäätmekäitlusettevõttele või toimetades ise jäätmed vastavat jäätmeluba omavasse jäätmekäitluskohta.

§ 4.  Jäätmevaldaja kohustused

 (1) Jäätmevaldaja on kohustatud:
 1) sortima ja liigiti koguma enda valduses olevaid jäätmeid eeskirja ja teiste õigusaktidega kehtestatud nõuete kohaselt ning korraldatud jäätmeveo piirkonnas andma korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmed üle jäätmevedajale;
 2) vältima ohtlike jäätmete segunemist ja segamist omavahel või tavajäätmetega või mistahes ainega ning kasutama kõiki võimalusi jäätmete koguse ja ohtlikkuse vähendamiseks;
 3) korraldatud jäätmeveoga hõlmamata jäätmete vedamiseks sõlmima kas ise või volitatud esindaja vahendusel jäätmevedajaga või -käitlejaga jäätmekäitluslepingu või vedama tema tekitatud või tema valduses olevad jäätmed ise jäätmekäitluskohta või taaskasutama neid kehtivate nõuete kohaselt;
 4) veenduma, et jäätmete vastuvõtjal on jäätmeluba või kompleksluba, mis annab õiguse üleantud jäätmete käitlemiseks;
 5) kasutama piisavas koguses ja suuruses segaolmejäätmete kogumismahuteid (sealhulgas jäätmekotte), liigiti kogutavate taaskasutatavate jäätmete mahuteid ning eeskirja nõuete kohaseid ühismahuteid. Mahutid ja kogumiskohad peavad vastama eeskirja nõuetele;
 6) hoidma mahuteid tervena ja puhtana. Mahutite hooldamine ei tohi reostada keskkonda ega häirida naabreid. Mahutite korrashoiu ja puhtuse eest vastutab jäätmevaldaja, kui jäätmekäitlusleping ei sätesta teisiti;
 7) sõlmima kirjaliku lepingu ühise mahuti kasutamiseks, kui kasutatav jäätmemahuti asub teise haldaja territooriumil;
 8) tagama kogumismahuti kättesaadavuse tühjenduspäeval (kogumismahutite ümber on tagatud ühe meetri raadiuses vaba maa-ala; kogumismahuti on paigaldatud parkimiskohtadest eemale; ühismahutina kasutatavad kogumiskonteinerid on paigutatult selliselt, et jäätmevedajal on võimalik neid kätte saada, omavoliliselt ei tohi konteinerite asukohta muuta);
 9) säilitama aasta jooksul dokumendid, mis tõendavad jäätmete nõuetekohast kogumist või üleandmist jäätmekäitlejale ning esitama need dokumendid või jäätmekäitluslepingu järelevalve ametniku nõudel kontrollimiseks.

 (2) Korterelamutega aladel, kus elamutele on moodustatud minimaalse suurusega kinnistud, tohib jäätmemahuteid paigutada väljapoole kinnistu piiri ainult vastava kinnistu omanikuga kooskõlastatult. Munitsipaalmaale kogumismahuti paigutamine on lubatud üksnes vallavalitsuse loal ja tingimustel. Kogumismahuti, juurdepääsutee ja paiknemiskoha korrashoiu tagab mahuti omanik või valdaja.

 (3) Juriidilisest isikust jäätmevaldaja (sealhulgas korteriühistu, kinnisvarahaldusega ja -hooldusega tegelev ettevõtja) on kohustatud teavitama oma hallatava hoone elanikke või oma ettevõtte töötajaid Vinni valla jäätmehoolduseeskirja nõuetest.

 (4) Jäätmevaldajal peab olema ülevaade tema valduses olevate jäätmete liigist, hulgast, päritolust, jäätmekäitluse seisukohalt olulistest omadustest ning jäätmetest tulenevast ohust tervisele, keskkonnale või varale.

§ 5.  Jäätmete kogumine ja sortimine

 (1) Olmejäätmete sortimisel tekkekohas tuleb liigiti koguda vähemalt järgmised jäätmeliigid (sulgudes jäätmekoodi number):
 1) paber ja kartong (20 01 01);
 2) plastid (20 01 39);
 3) metallid (20 01 40);
 4) klaas (20 01 02);
 5) biolagunevad aia- ja haljastujäätmed (20 02 01);
 6) biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed (20 01 08);
 7) bioloogilised mittelagunevad aia- ja haljastujäätmed (20 02 02, 20 02 03);
 8) pakendid (15 01), sealhulgas paber- ja kartongpakendid (15 01 01), plastpakendid (15 01 02), puitpakendid (15 01 03), metallpakendid (15 01 04), komposiitpakendid (15 01 05), klaaspakendid (15 01 07), tekstiilpakendid (15 01 09) ja muud jäätmeseaduse §-s 7 esitatud olmejäätmete mõistele vastavad pakendid;
 9) puit (20 01 38);
 10) tekstiil (20 01 10, 20 01 11);
 11) suurjäätmed (20 03 07);
 12) probleemtoodete jäätmed (20 01 21*, 20 01 23*, 20 01 34, 20 01 35*, 20 01 36);
 13) käesolevas lõikes nimetamata ohtlikud jäätmed (koodiga 20 01 ja tähistatud tärniga*) ning olmes tekkinud ohtlikke aineid sisaldavad või nendega saastunud pakendid jäätmekoodiga 15 01 10*.

 (2) Kinnistul või krundil tekkivad jäätmed, mida ei saa kohapeal taaskasutada, tuleb koguda liigiti. Taaskasutatavad jäätmed tuleb liigiti koguda selleks ettenähtud jäätmemahutitesse, taaskasutatavate jäätmete liigiti kogumisest ülejäänud segaolmejäätmed tuleb koguda selleks ettenähtud jäätmemahutitesse.

 (3) Jäätmeid tuleb tekkekohas sortida ja liigiti koguda, et võimaldada nende taaskasutamist võimalikult suures ulatuses ning üle anda selleks vastavat õigust omavale isikule või nõuetekohaselt käidelda. Liigiti kogumine peab olema korraldatud, kui see on tehniliselt, keskkonna seisukohalt ja majanduslikult teostatav.

 (4) Et tagada väljasorditava jäätmematerjali kõrgem kvaliteet (taaskasutusvõimaluste suurendamiseks ja sortimise tõhususe parendamiseks), väljanopitud jäätmete kogumine ja liikide kaupa jäätmekäitlejale üleandmine, tuleb tekkekohas esmajoones kasutada kõiki võimalusi olmejäätmete sortimiseks nende tekkemomendil või vahetult peale seda.

 (5) Jäätmeid, mille liigiti kogumine on korraldatud, tohib paigutada ainult selleks ettenähtud jäätmemahutisse. Liigiti kogutavaid jäätmeid ei tohi nende kogumisel ja vedamisel teiste jäätmeliikidega segada.

 (6) Jäätmeid ei ole lubatud jätta jäätmemahuti lähedusse, välja arvatud erandkorras pakendatult segaolmejäätmed, kui mahuti on ületäitunud. Jäätmevaldaja on kohustatud tellima ületäitunud mahuti tühjendamise, et vältida jäätmete mahuti ümbrusesse paigutamist.

 (7) Jäätmevaldajal, kellel tekib üle 20 kg paberit ja kartongi nädalas, peab olema paberi ja papi kogumiseks eraldi kogumismahuti. Muudel juhtudel tuleb konteineri puudumisel paber ja papp koguda liigiti ja käidelda vastavalt eeskirja nõuetele (viia ettenähtud kogumispunkti; jäätmejaama; põletada küttekoldes, mahus mis on vajalik küttekolde süütamiseks).

 (8) Tiheasustusalal tuleb biolagunevate köögi- ja sööklajäätmete kogumiseks kasutada eraldi kogumismahutit vähemalt juhul kui tekib nädalas üle 20 kg biolagunevaid köögi- ja sööklajäätmeid või kus tegutseb toitlustusettevõte. Muudel juhtudel peab biojäätmete kogumiseks olema eraldi konteiner või peab kinnistul olema võimalik biojäätmeid kompostida.

 (9) Suurjäätmed on olmejäätmed, mis oma suurte mõõtmete tõttu ei mahu segaolmejäätmete kogumismahutisse. Suurjäätmed tuleb koguda eraldi ja anda üle vastavat jäätmeluba omavale isikule. Suurjäätmetena ei käsitleta ehitusjäätmeid ning suuremõõtmelisi probleemtooteid ja muid tootjavastutusega hõlmatud jäätmeid. Vallavalitsus korraldab võimalusel suurjäätmete kogumisringe (korraldatud jäätmeveo korraldamiseni), kus elanikel on võimalus tasuta suurjäätmed üle anda. Mahutid paigutatakse valla suurematesse keskustesse ning sellest teavitatakse elanikke valla kodulehel enne mahutite toomist, samuti ilmub teade valla lehes.

 (10) Segaolmejäätmete mahutisse on keelatud panna:
 1) ehitus- ja lammutusjäätmeid;
 2) tule- ja plahvatusohtlikke jäätmeid, sh kuuma tuhka;
 3) vedelaid ja mudalaadseid jäätmeid;
 4) ohtlikke jäätmeid;
 5) käimlajäätmeid;
 6) kogumiskaevude setteid;
 7) erikäitlust vajavaid jäätmeid;
 8) probleemtooteid ja nendest tekkinud jäätmeid, sealhulgas romusõidukid ja nende osad, vanarehvid, elektroonikaromud ja nende osad, patareid ja akud;
 9) aineid ja esemeid, mis võivad ohustada jäätmemahutite hooldajat või jäätmekäitlejat;
 10) suurjäätmeid, sealhulgas mööbel, WC-potid, vannid, kraanikausid, pliidid;
 11) aineid ja esemeid, mis oma kaalu, mõõtmete või kuju tõttu või muul põhjusel võivad kahjustada mahuteid või jäätmeveokeid või raskendavad märkimisväärselt jäätmete kokkupressimist;
 12) aia- ja haljastujäätmeid;
 13) taaskasutatavaid jäätmeid, mille kogumine on korraldatud.

 (11) Olmejäätmed, kergesti riknevad, haisvad ja lendlevad jäätmed (nt jahtunud tuhk, tänavapühkmed, koerte väljaheited, kassiliiv) tuleb mahutisse paigutada pakendatult.

 (12) Avalike ürituste toimumise paigad varustab kogumismahutitega ürituse korraldaja, kes vastutab ürituse käigus tekkinud jäätmete nõuetekohase käitlemise eest.

§ 6.  Jäätmete vedamine

 (1) Korraldatud jäätmeveoga liitunud jäätmevaldaja jäätmete veo jäätmekäitluskohta korraldab vedaja. Korraldatud jäätmeveoga hõlmamata jäätmete veo jäätmekäitluskohta korraldab jäätmevaldaja.

 (2) Jäätmemahuteid peab tühjendama sagedusega, mis väldib mahutite ületäitumist, kahjurite levikut ja haisu ning ümbruskonna reostamist.

 (3) Tiheasustusalal tuleb segaolmejäätmete kogumismahuti tühjendada vähemalt üks kord nelja nädala jooksul, hajaasustuses vähemalt üks kord kaheteistkümne nädala jooksul. Mõlemal juhul on minimaalne kogumismahuti suurus 80 liitrit. Ületäitumisel, haisu levitamisel või suurenenud kahjuritekke või reostusohu tekke korral tuleb jäätmemahutit tühjendada sagedamini.

 (4) Kinnistut hooajaliselt kasutav jäätmevaldaja võib taotleda vallavalitsuselt jäätmeveo ajutist peatamist perioodil 01. november kuni 30. aprill juhul kui nimetatud perioodil kinnistut ei kasutata ja seal ei elata. Perioodil 01. mai kuni 30. oktoober on kinnistut hooajaliselt kasutav jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveoga liitunud (perioodiliselt liitunud).

 (5) Kogumismahutite tühjendamine ja jäätmete vedu on keelatud kella 23.00–7.00.

 (6) Kui kinnistul või krundil tekkinud jäätmeid ei saa nende kuju või muude omaduste tõttu vedada koos teiste jäätmetega ja need ei ole hõlmatud korraldatud jäätmeveoga, korraldab nende veo käitluskohta jäätmevaldaja, kinnisvarahalduse või hoolduse ettevõte või territooriumi haldaja vastavalt eeskirja nõuetele.

 (7) Jäätmed, mille säilitamine jäätmevaldaja territooriumil kujutab endast vahetut ohtu inimeste tervisele, tuleb valdajal korraldada äravedu koheselt.

 (8) Jäätmeveok peab olema kinnine ja varustatud kogumismahuti tühjendamiseks vajaliku tõstemehhanismiga. Jäätmeveokist ei tohi laadimise ajal keskkonda sattuda jäätmeid ega jäätmetest imbuvaid vedelikke ja nõrgvett. Suurjäätmeid ja ehitusjäätmeid võib vedada lahtises jäätmeveokis, tagades, et vedamise ajal ei satu jäätmeid keskkonda.

 (9) Jäätmevedaja on kohustatud ära koristama jäätmete laadimisel ja vedamisel maha kukkunud jäätmed, vedama jäätmeid õigusaktidega sätestatud korras ja korraldama vedu teisi isikuid ja liiklust vähim häirival viisil.

 (10) Jäätmevedaja teavitab jäätmevaldajaid jäätmeveo toimumise aegadest kirjalikult vastavalt kokkuleppele jäätmevaldajaga.

 (11) Käesolevas paragrahvis sätestatud nõudeid võib täpsustada vedaja leidmiseks korraldatava teenuse kontsessiooni hankedokumentides.

§ 7.  Jäätmemahutite tehnilised nõuded

 (1) Olmejäätmete kogumiseks võib mahutina kasutada:
 1) 30-50 liitriseid jäätmekotte üksikelamutes ja kuni 150 liitriseid jäätmekotte avalikes kohtades ja ürituste korraldamisel;
 2) plastist ja kaanega varustatud käsitsi teisaldatavaid 80- kuni 1100-liitriseid kogumismahuteid, mis vastavad Eesti Vabariigis kehtivale standardile ja mida on võimalik tõstemehhanismiga tühjendada jäätmeid kokkupressivatesse jäätmeveomasinatesse;
 3) metallist ja kaanega varustatud 1,5 m3 kuni 4,5 m3 kogumismahuteid, mida on võimalik mehhaanilisel teel tühjendada jäätmeid kokkupressivatesse jäätmeveomasinatesse või toimetada käitluskohta;
 4) presskonteinereid.
 5) süvakogumismahuteid, mis vastavad Eesti Vabariigis kehtivale standardile.

 (2) Jäätmemahutil peab olema kasutajale nähtavas kohas kiri või märk, mis viitab kogutavale jäätmeliigile. Avalikul kogumismahutil (tootjavastutusega hõlmatud jäätmete kogumismahutil) peab olema kasutajale nähtavas kohas selgelt loetav tähistus, mis viitab kogumismahutiga kogutavale jäätmeliigile ning kogumismahutit teenindava jäätmekäitleja nime ja kontakte sisaldav informatsioon.

 (3) Kokkuleppel jäätmekäitlejaga võib kasutada ka teistsuguseid jäätmemahuteid, mis ei põhjusta ohtu keskkonnale ning vastavad eeskirja nõuetele.

 (4) Ühe kinnistu jäätmete kogumisel on lubatud kasutada jäätmevedaja poolt tarnitavaid kuni 50 l jäätmekotte. Jäätmeid tohib jäätmekotti paigutada maksimaalselt 10 kg. Jäätmekotid tuleb paigutada aiaga piiratud territooriumil nii, et jäätmekotid on kaitstud sademete, muul viisil niiskumise ning loomade ligipääsu eest.

 (5) Jäätmekotte võib kasutada jäätmete kogumiseks järgmistel tingimuste üheaegsel esinemisel:
 1) elamus elab kuni 2 inimest;
 2) korraldatud on biolagunevate jäätmete kompostimine;
 3) korraldatud on taaskasutatavate jäätmete käitlemine;
 4) jäätmete äraveosagedus ei ole tihedam kui 4 nädala tagant (vastasel juhul tuleb kasutada kogumismahutit);
 5) jäätmekottide korrashoiu eest vastutab jäätmevaldaja.

 (6) Kogumismahutid peavad paiknema naaberkinnistul paiknevast elamust vähemalt 5 meetri kaugusel, kui naabrid ei lepi kokku teisiti.

 (7) Jäätmemahuti paiknemiskoha ning teisaldus- ja juurdesõidutee korrashoiu eest vastutab jäätmevaldaja.

 (8) Jäätmevaldajale kuuluvad või valduses olevad ligipääsuteed jäätmemahutitele peavad olema piisava kande- ja haardevõimega, vaba tee laius kuni 4 meetri kõrguseni 4 meetrit. Jäätmeveoki teekond ei tohi eeldada tagurdamist. Ümberpööramise koht peab olema piisava kande- ja haardevõimega, ümberpööramis koha minimaalne raadius peab olema 4 meetrit. Tee peab olema talvisel ajal lumest puhastatud ja vajadusel peab olema teostatud libedusetõrje. Tee peab olema vaba muust transporti takistavatest esemetest ja võimaldama mahutit hõlpsasti käsitsi teisaldada.

 (9) Kogumismahuti tuleb paigaldada kõva kattega alusele jäätmeveoki peatuskohaga samale tasandile. Käsitsi teisaldatav kogumismahuti peab asuma kuni 5 m kaugusel peatuskohast, kui jäätmekäitluslepingus ei ole kokku lepitud teisiti. Käsitsi ei teisaldata jäätmekotti, mille kaal on raskem kui 10 kg ning ratastel mahutit, mille kaal ületab mahuti juhendis ettenähtud suurima kaalu. Mahuti tuleb tühjenduspäeval tuua kinnisest aiast väljapoole. Kogumismahuti juurde, mida ei ole võimalik käsitsi teisaldada, peab olema võimalik juurde pääseda jäätmeveokiga.

 (10) Jäätmemahuti või jäätmemahuti hoiukoha või jäätmemaja lukustamise korral peab jäätmevaldaja kindlustama selle avamise tühjenduspäeval ning tagama jäätmevedajale juurdepääsu mahutile. Rajatud piirded, kaitsed ja alused ei tohi takistada jäätmemahuti tühjendamist.

 (11) Jäätmemahuti ei tohi olla paigutatud sõidu- või kõnniteele ega häirida muul viisil liikluskorraldust.

3. peatükk Korraldatud jäätmevedu 

§ 8.  Korraldatud jäätmeveo piirkond

  Vinni valla haldusterritoorium on piirkond, kus korraldatud jäätmeveoga liitumine on kohustuslik ning jäätmevaldaja on kohustatud andma korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmed üle eeskirjas sätestatud tingimustel. Vinni valla haldusterritoorium moodustab ühe jäätmeveo piirkonna.

§ 9.  Korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmeliigid

 (1) Korraldatud jäätmeveoga on hõlmatud järgmised jäätmeliigid:
 1) segaolmejäätmed (20 03 01);
 2) suurjäätmed (20 03 07);
 3) vanapaber ja kartong (20 01 01);
 4) biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed (20 01 08).

 (2) Korraldatud jäätmeveoga võidakse hõlmata ka teisi jäätmeliike, kui seda tingib oluline avalik huvi.

 (3) Korraldatud jäätmeveoga ei ole hõlmatud:
 1) ühissõidukipeatustes, tänavatel, kergteedel ning haljasaladel paiknevate avalikult kasutatavate jäätmemahutite tühjendamine ja nendes jäätmemahutites asuvad jäätmed;
 2) avaliku ürituse korraldamise luba vajavatel üritustel tekkivad jäätmed;
 3) eritehnikat nõudvate, sh presskonteinerite tühjendus.

 (4) Korraldatud jäätmeveoga liitumise kohustusest on vabastatud:
 1) isik, kellel on jäätmeluba või kompleksluba;
 2) isik, kes on vabastatud korraldatud jäätmeveoga liitumisest käesoleva eeskirja kohaselt.

§ 10.  Jäätmeveo teenustasu suuruse määramine

 (1) Korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete jäätmeveo teenustasu suurus selgitatakse välja riigihanke korras. Jäätmeveo teenustasu peab olema piisav, et katta jäätmekäitluskoha rajamis-, kasutamis-, sulgemis- ja järelhoolduskulud ning jäätmete veo ja veo ettevalmistamisega seotud kulud.

 (2) Hankijal on õigus riigihanke algatamisel koostatud hankedokumentides täiendada korraldatud jäätmeveoga hõlmatud toimingute loetelu.

 (3) Teenustasude muutmine kontsessiooni perioodi jooksul toimub riigihanke seaduses sätestatud korras.

 (4) Kui jäätmevaldaja ei ole jäätmeveo päeval kogumismahutit või jäätmekotti välja pannud või võimaldanud jäätmevedajal juurdepääsu kogumismahutile või kui kogumismahutis olevad jäätmed ei vasta sellesse mahutisse kogutavale jäätmeliigile või sisaldavad sobimatuid jäätmeid, on jäätmevedajal õigus rakendada tasu tühisõidu eest. Tasu tühisõidu eest ei tohi sisaldada tasu jäätmete käitlemise eest jäätmekäitluskohas.

 (5) Jäätmemahutile juurdepääsu puudumise tõendamise kohustus on jäätmevedajal.

§ 11.  Jäätmevedaja ja jäätmekäitluskoht

 (1) Korraldatud jäätmeveo teenuse osutaja leidmiseks korraldatud riigihanke tulemusel kontsessioonilepingu sõlminud jäätmevedajal on õigus osutada korraldatud jäätmeveo teenust määratud jäätmeliikide osas ja veopiirkonnas.

 (2) Jäätmevaldaja on kohustatud oma kinnistul tekkinud korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmed üle andma jäätmevedajale, kellega on sõlmitud kontsessioonileping.

 (3) Jäätmed antakse üle MTÜ-le Lääne-Viru Jäätmekeskus või korraldab vallavalitsus hanke jäätmekäitluskoha või –kohtade määramiseks.

§ 12.  Jäätmekäitluslepingud

 (1) Jäätmevaldajal on õigus sõlmida jäätmeveo tingimuste täpsustamiseks jäätmevedajaga jäätmekäitlusleping.

 (2) Kui jäätmevaldaja ei ole jäätmekäitluslepingut sõlminud, juhinduvad jäätmevedaja ja jäätmevaldaja vastastikuste õiguste ja kohustuste kindlaksmääramisel eeskirjas, jäätmeseaduses ja muudes korraldatud jäätmevedu reguleerivates õigusaktides sätestatud nõuetest.

 (3) Jäätmevaldaja, kes kasutab teise jäätmevaldajaga ühismahutit, esitab vallavalitsusele taotluse ühismahuti kasutamiseks. Ühismahutit võib kasutada tiheasusutusaladel asuvatel kinnistutel, mis on teineteise lähinaabrid või mis asuvad jäätmemahutitest mitte enam kui 200 m kaugusel ja hajaasustusaladel asuvatel kinnistutel, mis asuvad jäätmemahutist mitte enam kui ühe kilomeetri kaugusel.

 (4) Ühismahuti kasutamisel on jäätmeveolepingu sõlmimine kohustuslik. Lepingus peavad olema fikseeritud kõik ühist jäätmemahutit kasutavad jäätmevaldajad. Ühismahuti kasutaja loetakse korraldatud jäätmeveoga liitunuks.

 (5) Korraldatud jäätmeveo teenuse osutamisel võib vedaja osutada jäätmevaldajale lisateenuseid ainult jäätmevaldaja soovil, mis on vormistatud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Jäätmevedaja peab jäätmevaldajat teavitama osutatavate lisateenuste tingimustest ja hinnakirjast.

§ 13.  Jäätmevaldaja erandkorras vabastamine korraldatud jäätmeveoga liitumisest

 (1) Veopiirkonnas asuval või elaval jäätmevaldajal on õigus esitada vallavalitsusele kirjalik taotlus korraldatud jäätmeveoga tähtajaliselt mitteliitunuks lugemiseks, kui kinnistul ei elata või kinnistut ei kasutata.

 (2) Vallavalitsus võib vabastada jäätmevaldaja kirjaliku taotluse alusel korraldatud jäätmeveost talveperioodiks (01. oktoober kuni 30. aprill), kui kinnistul asub suvila või hoone, mida kasutatakse suvila eesmärgil.

 (3) Kirjalikus taotluses märgitakse ära:
 1) taotluse esitaja nimi, elukoht ja kontaktandmed ning majapidamise aadress, mille kohta vabastust taotletakse;
 2) korraldatud jäätmeveoga liitumisest vabastamise põhjused;
 3) ajaperiood, mille kestel jäätmevaldaja soovib olla vabastatud korraldatud jäätmeveoga liitumisest (suveperioodil kasutatava kinnistu jäätmevaldaja võib vabastada 1. oktoobrist kuni 30. aprillini);
 4) taotluse esitamise kuupäev ja taotleja allkiri.

 (4) Korraldatud jäätmeveoga liitumisest erandkorras vabastatud jäätmevaldaja esitab üks kord aastas, hiljemalt järgmise aasta 20. jaanuariks, vallavalitsusele kirjaliku kinnituse, et kinnistul ei ole aasta kestel elatud või kinnistut ei ole kasutatud. Kui vabastatud jäätmevaldaja 20. jaanuariks kinnitust ei esita, loetakse ta korraldatud jäätmeveoga liitunuks 21. jaanuarist arvates.

 (5) Vabastatud jäätmevaldaja on kohustatud teavitama vallavalitsust korraldatud jäätmeveoga erandkorras liitumisest vabastamise asjaolude muutumisest või äralangemisest hiljemalt kolmekümne päeva jooksul alates nende asjaolude talle teatavaks saamisest.

 (6) Vallavalitsus kontrollib esitatud taotluse vastavust nõuetele ja teeb otsuse korraldatud jäätmeveoga liitumisest erandkorras vabastamise või vabastamata jätmise kohta hiljemalt 30 päeva jooksul arvates nõuetekohase taotluse esitamisest.

 (7) Vallavalitsus teavitab jäätmevedajat jäätmeveopiirkonnas korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks loetud jäätmevaldajatest ja jäätmeveo tingimustest viie tööpäeva jooksul korralduse vastuvõtmisest.

 (8) Jäätmevaldaja vabastus korraldatud jäätmeveoga liitumisest lõppeb otsuses märgitud tähtaja möödumisel või kinnituse esitamata jätmisel.

 (9) Korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks loetud isikute üle teostab järelevalvet vallavalitsus.

 (10) Korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks loetud isikute kirjalikes selgitustes sisalduvad andmed kantakse jäätmevaldajate registrisse.

 (11) Vallavalitsusel on õigus mitteliitunuks lugemine lõpetada, kui jäätmevaldaja:
 1) otsuse aluseks olnud jäätmevaldaja taotlus sisaldas valeandmeid;
 2) jäätmevaldaja esitab vallavalitsusele asjakohase taotluse;
 3) vabastamise aluseks olnud põhjused on äralangenud.

4. peatükk Korraldatud jäätmeveoga hõlmamata jäätmete käitlemine 

§ 14.  Pakendite ja pakendijäätmete käitlemine

 (1) Pakendijäätmeid kogutakse avalike kogumispunktide kogumismahutitesse või jäätmevaldaja kinnistult eraldi kogumismahuti või jäätmekotiga.

 (2) Pakendijäätmed tuleb koguda teistest jäätmetest eraldi ja viia selleks ettenähtud avalikesse kogumispunktidesse või anda üle tekkekohal, tellides eraldi teenuse jäätmekäitlejalt. Üleantavad pakendijäätmed peavad olema tühjad ja vastama pakendiettevõtja, taaskasutusorganisatsiooni või jäätmekäitleja kehtestatud nõuetele. Üleantavad pakendijäätmed ei tohi levitada haisu ega määrida teisi mahutis olevaid pakendeid ja pakendijäätmeid.

 (3) Pakendijäätmete avalikud kogumismahutid paigutab pakendiettevõtja või taaskasutusorganisatsioon selliselt, et oleks tagatud pakendiseaduses sätestatud pakendite kogumisvõrgustiku tihedus ja pakendijäätmete taaskasutamise sihtarvud. Pakendijäätmete veo kogumispunktist käitluskohta korraldab pakendiettevõtja või taaskasutusorganisatsioon.

 (4) Ohtlikke aineid sisaldava pakendatud kauba müüja on kohustatud tagama seda liiki pakendite ja pakendijäätmete tasuta tagastamisvõimalused müügikohas arvestades õigusaktides sätestatud ohtlike jäätmete käitlemise nõuetega.

 (5) Müügipakendi jäätmete avalike mahutite asukohad, mahutite miinimumarv ja -maht iga kogumiskoha kohta ning nende tühjendamissagedus ja vajadusel muud olulised tingimused määratakse taaskasutusorganisatsiooni ja vallavalitsuse vahel sõlmitud lepingus.

 (6) Kui kogumismahutite tühjendamissagedus ei ole piisav ületäitumise vältimiseks, peab pakendijäätmete kogumise ning taaskasutuse eest vastutav juriidiline isik täiendama veograafikut lisatühjendustega.

 (7) Tagatisrahaga pakendi vastuvõtmine peab olema korraldatud vahetult müügikohas või selle teenindusmaa piires. Tagatisrahaga pakendisse pakendatud kaupa müüv isik ei pea tagatisrahaga pakendit tagasi võtma, kui müügikoha suurus on alla 20 m2.

 (8) Pakendatud kauba müüja, kelle müügikoha suurus on alla 200 m2, võib sellise pakendi tagasivõtmise, millele on kehtestatud tagatisraha, korraldada väljaspool oma müügikoha teenindusmaa piire, kuid müügikoha kauplemisajal ja vallavalitsuse nõusolekul.

§ 15.  Biolagunevate jäätmete kompostimine

 (1) Elamiseks kasutataval kinnistul tekkivaid biolagunevaid jäätmeid on lubatud kompostida oma kinnistul. Väljaspool oma kinnistut on biolagunevaid jäätmeid lubatud kompostida ainult asjakohase jäätmeloaga jäätmekäitluskohas.

 (2) Kompostitavaid biolagunevaid jäätmeid peab paigutama, ladustama ja käitlema tervisele ja ümbruskonnale ohutult ning nii, et need ei põhjustaks kahjurite ja haisu levikut. Kinnistul tekkivaid biolagunevaid köögi- ja sööklajäätmeid võib kohapeal kompostida ainult selleks ettenähtud kahjurite kaitstud kompostrites.

 (3) Biolagunevaid aia- ja haljastusjäätmeid võib kompostida lahtiselt aunas.

 (4) Kompostrid ja aunad peavad paiknema naaberkinnistust vähemalt 3 meetri kaugusel, kui naabrid ei lepi kokku teisiti.

 (5) Kompostimiskoht peab paiknema väljaspool kaevu kaitsetsooni, milleks on vähemalt 10 m.

 (6) Kompostimiskoht ei tohi asuda veekaitsevööndis või karstilehtrite vahetus läheduses.

 (7) Heitvete kogumis- ja settekaevude setteid ning käimlajäätmeid ei tohi kasutada komposti valmistamiseks ega laotada territooriumile.

 (8) Keelatud on kompostida jäätmeid, mis kahjustavad komposti või muudavad selle kasutuskõlbmatuks (mh on keelatud kompostida liha, -kala ning piimatoodete jäätmeid).

§ 16.  Biolagunevad aia- ja haljastujäätmed

  Biolagunevad aia- ja haljastusjäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ja viia jäätmejaama või selleks ettenähtud ja nõuetele vastavasse kogumiskohta või anda üle jäätmevedajale või kompostida tekkekohas vastavalt eeskirja nõuetele.

§ 17.  Ohtlike jäätmete käitlemine

 (1) Kodumajapidamises tekkinud ohtlikud jäätmed (näiteks kasutuskõlbmatuks muutunud õlid, ravimid, värvid, lakid ja lahustid, kemikaalid, aerosoolid ning elavhõbelambid ja –kraadiklaasid ja muud tooted, mille pakendil on vastavasisuline märge) tuleb viia jäätmejaama või kasutada ohtlike jäätmete kogumisringi või anda üle asjakohast luba omavale isikule, sealhulgas asjakohast luba omava isiku paigutatud kogumispunkti.

 (2) Juriidiliste isikute tegevuses tekkinud ohtlikud jäätmed tuleb üle anda jäätmejaama või mõnele teisele ohtlike jäätmete käitluslitsentsi ja vastavat jäätmeluba omavale ettevõttele.

 (3) Jäätmevaldaja on kohustatud tagama, et:
 1) ohtlikud jäätmed kogutakse muudest jäätmetest eraldi ja võimalusel säilitatakse originaalpakendis;
 2) ohtlike jäätmete tekitaja vastutab nende ohutu hoidmise eest kuni nende üleandmiseni ohtlike jäätmete käitlejale. Ohtlike jäätmete kogumismahutid on kinnised ja vajadusel lukustatavad;
 3) ohtlikud jäätmed, välja arvatud koduses majapidamises tekkinud ohtlikud jäätmed, oleksid enne üleandmist märgistatud keskkonnaministri kehtestatud korras;
 4) vedelaid ohtlikke jäätmeid säilitatakse kinnistes kogumismahutites, mis välistab nende sattumise keskkonda või kanalisatsiooni.

§ 18.  Probleemtoodete jäätmed

 (1) Elektri- ja elektroonikaseadmetest (sealhulgas külmkapid ja muud külmutusseadmed, elektripliidid, pesumasinad, audio- ja videotehnika, infotehnoloogia- ja kommunikatsiooniseadmed) tekkinud jäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ning viia elektri- või elektroonikaseadmete jäätmete kogumispunkti, jäätmejaama või uue toote ostmise korral müügikohta kooskõlas jäätmeseadusega. Endisaegsed probleemtooted ja nendest tekkinud jäätmed saab füüsiline isik üle anda jäätmejaama või nende jäätmete kogumispunkti.

 (2) Kasutuskõlbmatuks muutunud patareid ja akud tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ning viia probleemtoodete kogumispunkti, jäätmejaama, patareide kogumispunkti või uue toote ostmise korral müügikohta kooskõlas jäätmeseadusega.

 (3) Vanarehvid tuleb üle anda rehvide kogumispunktidesse või jäätmejaama või uue rehvi ostmise korral müügikohta või rehviettevõttesse kooskõlas jäätmeseadusega.

 (4) Romusõiduk ja selle osad tuleb üle anda tootja või tootja esindaja määratud kogumispunkti või uue sõiduki ostmise korral müügikohta kooskõlas jäätmeseadusega või asjakohast luba omavale jäätmekäitlejale.

 (5) Probleemtoodete kogumise ja käitlemise korraldab tootja või tootjavastutusorganisatsioon.

§ 19.  Ehitus- ja lammutusjäätmete käitlemine

 (1) Ehitus- ja lammutusprahi (ehitusjäätmed) nõuetekohase käitlemise tagab ehitusplatsil jäätmevaldaja.

 (2) Jäätmevaldaja on oma ehitusplatsil kohustatud:
 1) koguma ehitusjäätmed liigiti;
 2) valmistama ehitusplatsil ette tasase kõvakattega aluspinna kogumismahutite paigutamiseks;
 3) tagama, et ehitusplatsil oleksid eraldi märgistatud kogumismahutid eri liiki jäätmete kogumiseks;
 4) koguma suured ehitusjäätmed, mida oma kaalu või mahu tõttu pole võimalik paigutada kogumismahutisse, ehitusplatsi piires selleks eraldatud maa-alale;
 5) paigutama taaskasutatavad ehitusjäätmed kogumismahutisse või ehitusplatsi piires selleks eraldatud maa-alale nende hilisemaks taaskasutamiseks;
 6) taaskasutama puhtad puidujäätmed või andma need üle puiduhakke valmistamiseks;
 7) vältima tolmu ja ehitusjäätmete levikut ehitamise käigus, jäätmete paigutamisel kogumismahutisse, laadimisel jäätmeveokitele ja veol;
 8) teavitama oma töötajaid käesoleva eeskirja nõuetest.

 (3) Jäätmevaldajal tuleb ehitusplatsil liigiti koguda järgmisi jäätmeid: ohtlikud jäätmed liikide kaupa (ohtlike ehitusjäätmete kogumismahutisse ei ole lubatud valada vedelaid ohtlikke jäätmeid nagu värvid, lakid, lahustid, liimid jne); puit; pakend; metallid; püsijäätmed (kivid, krohv, betoon, kips jne); plastid; muud segajäätmed.

 (4) Juhul, kui ehitusplatsil puudub võimalus ehitusjäätmete liigiti kogumiseks või see osutub majanduslikult ebaotstarbekaks, võib ehitusjäätmed sortimiseks üle anda jäätmejaama või mõnele teisele vastavat jäätmeluba omavale ettevõttele.

 (5) Ohtlike ehitusjäätmete kogumiseks kasutatavad kogumismahutid peavad olema kinnised ja lukustatavad.

 (6) Kasutuskõlbmatud värvid, lakid, lahustid, liimid jm ning nende jäägid tuleb kuni üleandmiseni säilitada suletud originaalpakendis ning paigutada kindlalt suletavasse mahutisse.

 (7) Saastunud pinnas tuleb üle anda asjakohast luba omavale jäätmekäitlejale.

 (8) Kui ehitamise või ehitusmaterjalide hoidmise käigus tekib käesoleva peatüki mõistes jäätmeid, tuleb nende käitlemine korraldada vastavalt jäätmeseadusele ja käesolevale jäätmehoolduseeskirjale. Ehitusjäätmete taaskasutamiseks on vajalik jäätmeluba või jäätmekäitleja registreerimistõend. Ehitusprojektides peab olema näidatud:
 1) jäätmete hinnanguline kogus ja liigitus vastavalt kehtivale jäätmenimistule;
 2) pinnasetööde mahud;
 3) selgitused jäätmete liigiti kogumiseks ehitusplatsil;
 4) jäätmete käitlemistoimingud ja -kohad.

 (9) Ehitamise käigus tekkinud ehitusjäätmete nõuetekohase käitlemise tõendamiseks tuleb koos ehitise kasutusloa taotlusega esitada jäätmeõiend, milles on toodud käideldud jäätmete kogus ja jäätmekäitluskoht.

 (10) Ehitise lammutamiseks peab olema kehtivatele nõuetele vastav lammutusprojekt ning ehitusluba (lammutusluba). Lammutustööde lõpetamisel vormistatakse jäätmeõiend, mis esitatakse tööde lõppedes vallavalitsusele.

 (11) Ehitusjäätmeid ei tohi anda vedamiseks, kõrvaldamiseks või taaskasutamiseks üle isikule, kellel puudub vastav jäätmeluba või kes ei ole ehitusjäätmete vedajana registreeritud.

§ 20.  Vanametalli ja metallijäätmete kogumise nõuded

 (1) Metallijäätmed on põhikoostiselt ehedatest mustmetallidest või värvilistest metallidest või nende sulamitest koosnevad jäätmed.

 (2) Metallijäätmeid kogutakse oma kinnistu piirides ning neid ei tohi ladustada väljapoole kinnisasja. Metallijäätmeid ei ole soovitatav ladustada kinnistu välispiiride lähedale juhul, kui pole kokku lepitud nende kohest vedu.

 (3) Metallijäätmed kogutakse muudest jäätmetest eraldi, antakse üle vastavat tegevusluba omavale vanametalli kokkuostjale, jäätmejaamale või lähimasse nõuetekohasesse jäätmekäitluskohta.

§ 21.  Plastijäätmed

  Plastijäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ja viia jäätmejaama või anda üle vastavat õigust omavale jäätmekäitlejale. Kasutuskõlblikud plastesemed võib viia kasutatud asjade müügikohta.

§ 22.  Klaasijäätmed

  Klaasijäätmed (sh lehtklaas) tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ja viia jäätmejaama või anda üle vastavat õigust omavale jäätmekäitlejale. Klaaspakendikonteinerisse võib panna ainult klaasist pakendijäätmeid.

§ 23.  Puidujäätmed

  Puidujäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ja taaskasutada tekkekohas, viia jäätmejaama või anda üle vastavat õigust omavale jäätmekäitlejale. Puidujäätmete tekkekohas võib põletada ainult immutamata, lakkimata ja värvimata puidujäätmeid.

§ 24.  Tekstiili- ja rõivajäätmed

  Tekstiili- ja rõivajäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ja taaskasutada tekkekohas, viia jäätmejaama, kasutatud rõivaste müügikohta, kogumispunkti või anda üle vastavat õigust omavale jäätmekäitlejale.

§ 25.  Kalmistu jäätmete kogumise nõuded

 (1) Jäätmekäitlust kalmistul korraldab kalmistu valdaja. Kalmistu valdaja paigutab territooriumile jäätmete liigiti kogumiseks avalikus kasutuses olevad jäätmekonteinerid.

 (2) Kalmistul tuleb eraldi koguda biolagunevad aia- ja haljastujäätmed, sealhulgas lehed, oksad, muru jms ning kilekotid, tühjad küünlatopsid, küünlad, plastlilled, pärgade ja kimpude plastosad jms.

 (3) Kalmistu territooriumile ning kalmistul asuvatesse avalikult kasutatavatesse jäätmekonteineritesse ja nende kõrvale on keelatud tuua jäätmeid väljastpoolt kalmistu territooriumit.

§ 26.  Loomsete jäätmete kogumise nõuded

 (1) Loomsete jäätmete käitlemise aluseks on veterinaarkorralduse seadus, jahiseadus, loomatauditõrje seadus ja neist tulenevad õigusaktid.

 (2) Loomsete kõrvalsaaduste valdaja korraldab tema valduses olevate loomsete kõrvalsaaduste käitlemise volitatud veterinaararsti poolt esitatud nõuete kohaselt viisil, mis välistab haigustekitajate ja ohtlike ainete leviku.

 (3) Järgides vee- ja keskkonnakaitse nõudeid võib oma kinnistul või krundil, kus puudub oht inimese ja looma tervisele (v.a kortermajade krundid), matta üksikuid lemmikloomi.

§ 27.  Tervishoiu riskijäätmete käitlemine

 (1) Tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutamisel tekkivate jäätmete nõuetekohase käitlemise tagab jäätmevaldaja.

 (2) Jäätmevaldaja on tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutamisel kohustatud:
 1) koguma jäätmeid liigiti;
 2) välja töötama asutusesisesed juhised jäätmete liigiti kogumiseks ja edasiseks käitlemiseks;
 3) tagama vajadusel jäätmehoidla olemasolu, mis vastab käesolevas paragrahvis sätestatud nõuetele;
 4) tagama, et tema töötajad oleks teavitatud käesolevast eeskirjast ja asutusesisestest juhistest.

 (3) Jäätmevaldajal tuleb tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutamisel koguda liigiti järgmisi jäätmeid:
 1) olmejäätmed ja nendega sarnased muud jäätmed;
 2) erikäitlust vajavad meditsiinilised jäätmed, sealhulgas patoloogilised ja nakkusohtlikud jäätmed, teravad-torkivad jäätmed, mikrobioloogia, immunoloogialaborite ning veterinaarlaboratooriumide jäätmed;
 3) muud ohtlikud jäätmed liikide kaupa, sealhulgas radioaktiivsed jäätmed, ravimijäätmed, elavhõbeda jäätmed ja kemikaalide jäätmed.

 (4) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktides 2 ja 3 nimetatud jäätmed tuleb pakkida tekkekohas (kaasa arvatud elu- või asukohas toimunud visiidil tekkivad jäätmed) vastavalt konkreetset liiki jäätmetele kehtestatud nõuetele, pakend peab olema vastupidavast materjalist ning märgistatud pakkimiskuupäeva ja vajadusel jäätmeliigi nimetusega. Jäätmed tuleb viia tekkekohast pakituna tervishoiu- või veterinaariateenuse osutaja jäätmehoidlasse.

 (5) Roiskumisohuga jäätmed, mida ei ole võimalik sama ööpäeva jooksul jäätmekäitlejale üle anda, tuleb hoida jäätmehoidlas sügavkülmutatult.

 (6) Jäätmehoidla lagi, seinad, põrand ja uks peavad olema siledad, pragudeta, ruumi siseviimistlus peab võimaldama niisket puhastamist, desinfitseerivate ja kahjuritõrjevahendite kasutamist, põranda ja seina liitekoht peab olema ümarnurk.

 (7) Jäätmehoidlas tuleb säilitada kindlat temperatuurirežiimi (jahe või külm). Jäätmehoidla peab olema kütteta ja päikese eest varjatud ning sinna ei tohi pääseda närilisi ega putukaid.

 (8) Jäätmehoidla peab olema ventileeritav ja lukustatav, jäätmehoidlas ei tohi olla jäätmešahti.

§ 28.  Jäätmejaamad

 (1) Vinni valla haldusterritooriumil on võimlik liigiti kogutud jäätmeid üle anda MTÜ-le Lääne-Viru Jäätmekeskus või viia jäätmed üldkasutatavatesse kohtadesse paigaldatud jäätmete liigiti kogumiseks võimaldavatesse konteineritesse või anda üle otse jäätmekäitlejale.

 (2) Jäätmejaamade, jäätmemahutite ja avalike kogumispunktide asukohad ja informatsiooni, millist liiki jäätmeid jäätmejaama saab üle anda või mahutisse tühjendada, määrab vallavalitsus ja avaldab sellekohase informatsiooni valla kodulehel.

5. peatükk Jäätmekäitluskoha järelhoolduse nõuded 

§ 29.  Jäätmekäitluskohtade järelhoolduse nõuded

 (1) Jäätmekäitluskoha tegevuse lõpetamisel või ümberpaigutamisel on kohustus likvideerida jäätmehoolduskohas olevad toorained, abimaterjalid, kemikaalid ja muud jäätmed. Likvideerimise all mõeldakse jäätmete üleandmist teistele jäätmekäitlejatele.

 (2) Tegevuse lõppemise või juba tegevuse käigus tekkinud keskkonna reostus tuleb likvideerida territooriumi haldaja poolt.

 (3) Jäätmehoolduskohas tegevuse lõppemisel tuleb kasutada kõiki meetmeid vältimaks ohtu tervisele, varale ja keskkonnale.

6. peatükk Järelevalve ja vastutus 

§ 30.  Järelevalve ja vastutus

 (1) Vallavalitsusel on õigus:
 1) teostada järelevalvet eeskirja täitmise üle;
 2) koostada ettekirjutusi eeskirja täitmiseks;
 3) rakendada ettekirjutuste täitmata jätmisel või mittekohasel täitmisel asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud sunnivahendeid.

 (2) Vallavalitsusel on õigus käesolevas määruses sätestatud ülesannete täitmiseks määrata või volitada tema nimel tegutsevaid isikuid.

 (3) Jäätmete keskkonda viimisega ja jäätmetest põhjustatud saastusega seonduva kahju, sealhulgas jäätmete käitlemisega ja jäätmetest põhjustatud saastuse likvideerimisega seotud kulud hüvitab jäätmete keskkonda viinud isik (edaspidi saastaja).

 (4) Kui saastajat ei ole kindlaks tehtud ühe aasta jooksul jäätmete keskkonda viimise asjas süüteomenetluse alustamisest arvates, samuti juhul, kui jäätmete või saastuse likvideerimisega ei ole võimalik keskkonnakaitselistest kaalutlustest lähtuvalt viivitada, korraldab jäätmete käitlemise ja saastuse likvideerimise keskkonnajärelevalve asutuse või vallavalitsuse ettekirjutuse alusel kinnistu omanik, kellele kuuluval kinnistul jäätmed või saastus asub.

 (5) Käesoleva eeskirja rikkumise eest karistatakse jäätmeseaduse § 1207 alusel.

 (6) Eeskirja rikkumisest tulenevat väärteoasja menetleb kohtuväliselt:
 1) vallavalitsus;
 2) muu seadusega määratud isik.

7. peatükk Rakendussätted 

§ 31.  Määruse rakendamine

 (1) Käesoleva eeskirja § 8 nimetatud piirkond muutub ühtseks pärast kehtivate kontsessioonilepingute lõppemist ja terves piirkonnas pärast ühtse kogu piirkonda hõlmava riigihanke korraldamist.

 (2) Olemasolevad kontsessioonilepingud ja tingimused kehtivad kuni:
 1) 31.12.2019, endise Vinni valla territooriumil;
 2) 30.04.2021, endise Laekvere valla territooriumil.

§ 32.  Määruste kehtetuks tunnistamine

  (1) Tunnistada kehtetuks:
 1) Vinni Vallavolikogu 27.03.2014 määrus nr 6 „Korraldatud jäätmevedu“;
 2) Vinni Vallavolikogu 24.04.2014 määrus nr 10 „Vinni valla jäätmehoolduseeskiri“;
 3) Rägavere Vallavolikogu 21.02.2008 määrus nr 61 „Rägavere valla jäätmehoolduseeskirja kehtestamine“;
 4) Laekvere Vallavolikogu 23.11.2010 määrus nr 17 „Jäätmehoolduseeskiri“;
 5) Laekvere Vallavolikogu 23.11.2010 määrus nr 18 „Laekvere valla korraldatud olmejäätmeveo piirkonna, jäätmeveoga hõlmatud jäätmeliigi, vedamise sageduse ja -aja, teenustasu piirmäära ning jäätmeveo teenustasu suuruse määramise korra kehtestamine“.

Meelis Maine
Esimees

/otsingu_soovitused.json