Korraldatud jäätmeveo rakendamise tingimused ja kord
Vastu võetud 25.01.2013 nr 2
Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punkt 366, jäätmeseaduse § 66 lõike 4 alusel.
1. peatükk Üldsätted
§ 1. Reguleerimisala
Korraldatud jäätmeveo rakendamise tingimuste ja korraga (edaspidi kord) määratakse:
1) korraldatud jäätmeveo veopiirkond;
2) korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmeliigid;
3) korraldatud jäätmeveoga hõlmatud segaolmejäätmete kogumise ja vedamise tingimused, sealhulgas vedamise sagedus ja aeg;
4) korraldatud jäätmeveoga liitumise ja mitteliitunuks lugemise tingimused;
5) korraldatud jäätmeveol kasutatavad jäätmete kogumismahutite tüübid;
6) korraldatud jäätmeveoga hõlmatud segaolmejäätmete vedamise teenustasu piirmäärad ja teenustasu muutmine;
7) korraldatud jäätmeveoga seotud jäätmekäitluskoht.
§ 2. Mõistete määratlemine
Käesolevas korras kasutatakse alljärgnevaid termineid ja mõisteid alljärgnevas tähenduses:
1) jäätmevaldaja on jäätmetekitaja või muu isik või seaduse alusel asutatud muu asutus, kelle valduses on segaolmejäätmed;
2) jäätmevedaja on avaliku konkursi korras välja valitud jäätmeveoettevõte, kellel on ainuõigusteostada korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete vedu konkreetses jäätmeveopiirkonnas;
3) jäätmeveo teenustasu piirmäär on jäätmevaldaja poolt jäätmevedajale segaolmejäätmete vedamise eest makstav ühekordne konteineri tühjendustasu, millest ei saa vedamise ainuõigust omava jäätmeveoettevõtte teenustasu kõrgem olla;
4) korraldatud jäätmevedu on segaolmejäätmete kogumine ja vedamine määratud piirkonnast määratud jäätmekäitluskohta vallavalitsuse korraldatud riigihankega valitud jäätmeveoettevõtte poolt;
5) segaolmejäätmed on Vabariigi Valitsuse 6. aprilli 2004.a määruse nr 102 „Jäätmete, sealhulgas ohtlike jäätmet nimistu” jäätmekoodiga 20 03 01 all nimetatud segaolmejäätmed;
6) segaolmejäätmete vedamine on määratud veopiirkonnas korraldatud jäätmevedu, s.o jäätmete laadimine jäätmemahutitest nende vedamise ainuõigust omava jäätmeveoettevõtte jäätmeveokile, vedamine ning üleandmine jäätmekäitluskohale või suunamine jäätmekäitlejale edasiseks käitluseks;
7) valla ja jäätmeveoettevõtte vaheline leping on jäätmeveoettevõtte ja Surju valla vahel sõlmitav leping, millega reguleeritakse jäätmeveoettevõtte ja Surju valla vahelisi õigusi ja kohustusi korraldatud jäätmeveo teostamisel.
8) veopiirkond on vallavolikogu määrusega kindlaksmääratud omavalitsuse haldusterritooriumi osa, kus korraldatakse regulaarne segaolmejäätmete kogumine ja vedu, mida teostab üks, selleks eri- või ainuõigust omav jäätmeveoettevõte;
2. peatükk Korraldatud jäätmevedu
§ 3. Korraldatud jäätmeveo piirkond
(1) Vastavalt ühisele jäätmekavale moodustavad Tori, Tahkuranna, Surju ja Paikuse valdade ning Sindi linna haldusterritooriumid ühise jäätmeveopiirkonna.
(2) Korraldatud jäätmeveoga on kohustuslikult hõlmatud Surju valla haldusterritooriumi järgmised alad: Ilvese küla, Jaamaküla küla, Kalda küla, Lähkma küla, Metsaääre küla, Rabaküla küla, Ristiküla küla, Saunametsa küla ja Surju küla.
§ 4. Korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmeliigid
Korraldatud jäätmeveoga on hõlmatud kodumajapidamistes, ettevõtetes ning asutustes tekkinud segaolmejäätmed, mis on nimetatud Vabariigi Valitsuse 6. aprilli 2004. a määruses nr 102 „Jäätmete, sealhulgas ohtlike jäätme nimistu“ jäätmekoodi 20 03 01 all (edaspidi segaolmejäätmed).
§ 5. Korraldatud jäätmeveo sagedus
(1) Jäätmete kogumismahuteid peab Surju valla haldusterritooriumil tühjendama sagedusega, mis väldib nende ületäitumise ja õhusaaste tekke, kuid külade kaupa mitte harvemini kui:
1) Surju küla hajaasustusega alal 1 kord 12 nädala tagant kui biolagunevaid jäätmed kogutakse eraldi ja korterelamutes 1 kord 2 nädala tagant;
2) Ilvese külas 1 kord 12 nädala tagant kui biolagunevaid jäätmed kogutakse eraldi;
3) Jaamaküla külas hajaasustusega alal 1 kord 12 nädala tagant kui biolagunevaid jäätmed kogutakse eraldi, korterelamutes 1 kord 4 nädala tagant;
4) Kalda külas 1 kord 12 nädala tagant, kui biolagunevad jäätmed kogutakse eraldi;
5) Lähkma külas 1 kord 12 nädala tagant, kui biolagunevad jäätmed kogutakse eraldi;
6) Metsaääre külas hajaasustusega alal 1 kord 12 nädala tagant kui biolagunevaid jäätmed kogutakse eraldi ja tiheasustusega alal (endiste aianduskooperatiivide maa-alad, kus on vähemalt 10 üksteisega piirnevat elamumaa sihtotstarbega katastriüksust) 1 kord 4 nädala tagant;
7) Rabaküla külas hajaasustusega alal 1 kord 12 nädala tagant kui biolagunevaid jäätmed kogutakse eraldi ja tiheasustusega alal (endiste aianduskooperatiivide maa-alad, kus on vähemalt 10 üksteisega piirnevat elamumaa sihtotstarbega katastriüksust) 1 kord 4 nädala tagant;
8) Ristiküla külas 1 kord 12 nädala tagant, kui biolagunevad jäätmed kogutakse eraldi;
9) Saunametsa külas 1 kord 12 nädala tagant, kui biolagunevad jäätmed kogutakse eraldi.
(2) Juhul, kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud jäätmemahutite tühjendamise sagedusele vaatamata on jäätmemahuti ületäitunud või levitab tugevat haisu või kui on suurenenud kahjurite tekke või ümbruskonna reostuse oht, tuleb jäätmemahutit tühjendada käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust sagedamini.
(3) Jäätmemahutite tühjendamine võib toimuda tööpäeviti, ajavahemikul kella 7.00 – 22.00.
§ 6. Jäätmekäitluskoht
Veopiirkonnas kogutud segaolmejäätmed tuleb vedada OÜ Paikre prügilasse, kus toimub jäätmekäitlushierarhiast juhindudes:
1) jäätmete otsene ringlusse võtmine;
2) jäätmete taaskasutamine materjaliringluses;
3) jäätmete taaskasutamine bioloogilistes protsessides (näiteks kompostimine);
4) jäätmete põletamine energeetilisel eesmärgil;
5) jäätmete keskkonnaohutu kõrvaldamine (näiteks ladestamine).
3. peatükk Korraldatud jäätmeveoga liitumise ja jäätmeveost vabastamise kord
§ 7. Korraldatud jäätmeveoga liitumine ja korraldatud jäätmeveo leping
(1) Surju valla haldusterritooriumil loetakse korraldatud jäätmeveoga liitunuks kõik korraldatud jäätmeveo piirkonda arvatud jäätmevaldajad. Jäätmevaldaja on korraldatud jäätmeveoga liitunud alates käesoleva määruse jõustumisest või ainuõigust omava jäätmevedaja konkreetses jäätmeveo piirkonnas korraldatud jäätmeveo jäätmeloa kehtima hakkamisest.
(2) Jäätmevaldaja sõlmib kuu aja jooksul alates korraldatud jäätmeveoga liitumisest jäätmeveo lepingu riigihankega valitud ainuõigust omava jäätmevedajaga.
(3) Jäätmeveo lepingu sõlmimata jätmine jäätmevaldaja ja jäätmevedaja vahel ei tühista jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveoga liitunuks lugemist.
(4) Jäätmeveo lepingus sätestatakse vähemalt:
1) kas jäätmevaldaja üürib jäätmevedajalt jäätmete kogumismahuti, ostab jäätmevedajalt jäätmete kogumismahuti või kasutab endale kuuluvat jäätmete kogumismahutit;
2) kogumismahuti suurus ja jäätmeveo sagedus ning aeg;
3) poolte õigused ja kohustused.
(5) Jäätmevedajal on õigus volitada kinnisvarahalduse või –hoolduse ettevõtteid sõlmima jäätmevaldajatega jäätmeveo lepingut jäätmevedaja nimel.
(6) Jäätmevaldajad võivad jäätmete kogumiseks kasutada ühist kogumismahutit, mis teenindab mitut kinnistut. Seejuures peavad jäätmekäitluslepingus olema fikseeritud kõik ühist kogumismahutit kasutavad jäätmevaldajad.
(7) Jäätmevaldaja maksab korraldatud jäätmeveo eest teenustasu vastavalt hankedokumentides ja lepingus sätestatud tingimustele ja jäätmevedaja poolt esitatud arvetele alates korraldatud jäätmeveoga liitumisest.
(8) Jäätmevaldajatele, kes pole lepingut sõlminud ega saanud vabastust korraldatud jäätmeveost, esitab jäätmevedaja arve miinimumpaketi (80 liitrine konteiner) eest 4 nädala möödumisel või 12 nädala möödumisel (jäätmete asukohast sõltuvalt), alates korraldatud jäätmeveoga liitunuks lugemisest.
(9) Korraldatud jäätmeveoga liitumise kohustusest on vabastatud isikud, kellel on kehtiv jäätmeluba või kompleksluba.
§ 8. Korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks lugemine
(1) Erandkorras võib vallavalitsus piiratud tähtajaks lugeda jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks tema põhjendatud avalduse alusel.
(2) Surju valla haldusterritooriumil tegutsev või elav jäätmevaldaja esitab soovi korral vallavalitsusele kirjaliku taotluse, tema tähtajaliseks mitteliitunuks lugemiseks korraldatud jäätmeveoga.
(3) Vabastamise ajaline kestus on kuni kolm aastat. Tähtajaliseks mitteliitunuks lugemise maksimaalne lõpptähtaeg ei tohi ületada vedamise ainuõigust omava ettevõtte lepingu lõpptähtaega.
(4) Kirjalikus taotluses peab olema esitatud vähemalt:
1) andmed jäätmevaldaja isiku kohta (nimi või ärinimi, elu- või tegevuskoht, kontaktandmed);
2) põhjused, miks soovib jäätmevaldaja enda mitteliitunuks lugemist;
3) tähtaeg, mille jooksul soovib jäätmevaldaja olla korraldatud jäätmeveoga mitteliitunud.
(5) Mitteliitunuks loetud jäätmevaldaja esitab üks kord aastas, hiljemalt 20. jaanuariks Surju Vallavalitsusele kirjaliku aruande jäätmete käitlemise kohta.
(6) Vallavalitsus võib lugeda jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks järgmistel juhtudel:
1) kui vabastust taotletakse kinnistul, mis pole alaline elukoht ja seal ei tekitata jäätmeid;
2) kui jäätmevaldaja ei ela teatud perioodi jooksul kinnistul ja seal ei toimu mingisugust majandustegevust;
3) kui jäätmeveoki ligipääs kinnistule on halbade teeolude tõttu alaliselt või ajutiselt takistatud.
§ 9. Taotluse menetlemine
(1) Käesoleva korra § 8 lõikes 1 nimetatud kirjaliku taotluse menetlemine toimub järgmiselt:
1) vallavalitsus kontrollib jäätmevaldaja taotluse vastavust käesoleva korra § 8 lõikes 4 toodud nõuetele. Nõuetele mittevastava taotluse saadab vallavalitsus taotluse esitajale tagasi märkega taotluse nõuetele mittevastavuse kohta;
2) juhul kui taotlus vastab käesoleva korra § 8 lõike 4 nõuetele ja taotluses toodud andmed vastavad vähemalt ühele käesoleva korra § 8 lõikes 6 esitatud tingimusele, otsustab vallavalitsus, kas korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmevaldaja mitteliitunuks lugemise taotlus rahuldada või jätta rahuldamata;
3) segaolmejäätmete valdaja mitteliitunuks lugemise otsustab vallavalitsus oma korraldusega. Vallavalitsuse korralduses näidatakse jäätmevaldaja mitteliitunuks lugemise või taotluse rahuldamata jätmise põhjused, mitteliitunuks lugemise ajaline kestus ja mitteliitunuks loetud jäätmevaldaja kohustus § 8 lõikes 5 esitatava aruande kohta;
4) käesoleva korra § 8 nimetatud taotluse menetlemine, alates taotluse esitamisest kuni käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud vallavalitsuse korralduse teatavakstegemiseni, kestab kuni üks kuu.. Täiendava teabe kogumise vajadusel, küsimuse erilise keerukuse puhul või muul mõjuval põhjusel võib vallavalitsus taotluse lahendamise tähtaega pikendada kuni kahe kuuni.
(2) Vallavalitsus teavitab taotluse esitajat kirjalikult korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks lugemisest või taotluse rahuldamata jätmisest.
(3) Vallavalitsus teavitab vedajat veopiirkonnas jäätmevaldaja mitteliitunuks lugemisest ja tähtajast, milleks on nimetatud jäätmevaldaja loetud korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks.
(4) Jäätmevaldaja mitteliitunuks lugemine lõpeb tähtaja möödumisel, milleks vallavalitsus luges jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks. Jäätmevaldajal on õigus esitada enne mitteliitunuks lugemise tähtaja möödumist vallavalitsusele uus avaldus.
(5) Vallavalitsusel on õigus ennetähtaegselt lõpetada jäätmevaldaja mitteliitunuks lugemine, kui:
1) jäätmevaldaja ei esita õigeaegselt käesoleva korra § 8 lõikes 5 nõutud aruannet või sisaldab jäätmevaldaja esitatud taotlus või aruanne valeandmeid;
2) mitteliitunuks loetud jäätmevaldaja ei suuda nõuetekohaselt korraldada oma segaolmejäätmete käitllemist;
3) kaob käesoleva korra § 8 lõikes 6 nimetatud mitteliitunuks lugemise alus.
§ 10. Kogumismahutite tüübid
(1) Korraldatud jäätmevoga liitunud jäätmevaldaja peab jäätmemahutitena kasutama mahuteid, mida on võimalik jäätmeveoki tõstemehhanismiga tühjendada. Lubatud on kasutada kaanega suletavaid metallist või plastist väikekonteinereid mahuga 80 kuni 800 liitrit, kaanega suletavaid metallist konteinereid mahuga 2,5 ning 4,5 m3.
(2) Minimaalne konteineri maht hoonestatud kinnistu juures on vähemalt 80 l minimaalse tühjendussagedusega lähtuvalt § 5 lõikes 1 toodud tühjendussagedustest.
(3) Jäätmevaldaja, kes omab käesoleva korra § 10 lõikes 1 toodud nõuetele vastavat jäätmete kogumismahutit, võib kasutada edaspidi oma kogumismahutit.
(4) Kui jäätmevaldaja ei oma isiklikku või eraldi üüritud jäätmete kogumismahutit, on jäätmevedajal kohustus paigaldada kogumismahuti jäätmevaldajaga sõlmitud lepingu alusel.
4. peatükk Teenustasu piirmäärad ning teenustasu muutmine
§ 11. Korraldatud jäätmeveo teenustasu piirmäärad
(1) Jäätmeveo teenustasu suuruse kindlaksmääramisel juhindutakse jäätmete liigist, kogusest, omadustest, jäätmeveo teenindussagedusest, jäätmete kogumise, veo ja käitlemise maksumusest.
(2) Konteineri tühjendamise ühekordsed teenustasu piirmäärad segaolmejäätmete puhul on järgmised (hinnad sisaldavad 20% käibemaksu):
1) 80 liitrine kogumiskonteiner – 2.56 eurot
2) kuni 140 liitrine kogumiskonteiner – 3.67 eurot
3) kuni 240 liitrine kogumiskonteiner – 3.99 eurot
4) kuni 370 liitrine kogumiskonteiner – 5.30 eurot
5) kuni 600 liitrine kogumiskonteiner – 6.65 eurot
6) kuni 800 liitrine kogumiskonteiner – 7.67 eurot
7) kuni 1500 liitrine kogumiskonteiner – 12.78 eurot
8) kuni 2500 liitrine kogumiskonteiner – 18.15 eurot
9) kuni 4500 liitrine kogumiskonteiner – 32.08 eurot
(3) Jäätmeveo teenustasu piirmäär ei sisalda konteineri üürimaksumust.
§ 12. Korraldatud jäätmeveo raames teenustasu muutmine
(1) Jäätmevedajal on õigustaotleda üheaegselt Surju vallavalitsuselt ja teistelt ühise jäätmeveopiirkonna kohalikelt omavalitsustelt korraldatud jäätmeveo teenustasu muutmist.
(2) Jäätmevedaja poolt kirjalikult esitatav teenustasu muutmise taotlus peab sisaldama vähemalt järgmisi andmeid:
1) millist teenustasu jäätmevedaja muuta soovib;
2) milliste asjaolude tõttu soovib jäätmevedaja teenustasu muuta;
3) milline on jäätmevedaja poolt soovitav teenustasu suurus.
(3) Vallavalitsusel on õigus jäätmevedaja põhjendatud taotluse alusel muuta korraldatud jäätmeveo teenustasu mitte sagedamini kui üks kord aastas.
(4) Korraldatud jäätmeveo teenustasu muutmine on lubatud vaid juhul, kui esinevad asjaolud, mis oluliselt mõjutavad segaolmejäätmete veo- või ladestamiskulusid.
(5) Teenustasu muutmine jõustub kui ühise jäätmeveopiirkonna kõik linna- või vallavalitsused on nõustuval seisukohal.
5. peatükk Rakendussätted
§ 13. Korraldatud jäätmeveo rakendamine
(1) Korraldatud jäätmeveo rakendamine Surju valla haldusterritooriumil algab pärast riigihankel edukaks tunnistatud jäätmevedajale eri- või ainuõiguse andmist ning jäätmevedajale Keskkonnaameti poolt jäätmeloa väljastamist.
(2) Korraldatud jäätmeveost vabastamise taotluse ja ühise kogumismahuti lepingu näidisvormid kinnitab Surju Vallavalitsus oma korraldusega.
§ 14. Määruse jõustumine
(1) Surju Vallavolikogu 29. juuni 2005 määrus nr 16 „Surju valla korraldatud jäätmeveole ülemineku korra ja korraldatud jäätmeveo rakendamise juhendi kehtastamine” tunnistatakse kehtetuks.
(2) Määrus jõustub kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.
Kadri-Aija Viik
Volikogu esimees
Facebook
Twitter