Keskkond ja heakordJäätmekäitlus

Teksti suurus:

Lüganuse valla jäätmehoolduseeskiri

Lüganuse valla jäätmehoolduseeskiri - sisukord
Väljaandja:Lüganuse Vallavolikogu
Akti liik:määrus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:15.02.2019
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:RT IV, 12.02.2019, 19

Vali redaktsioon:

Eelmine...

Hetkel kehtiv

Lüganuse valla jäätmehoolduseeskiri

Vastu võetud 12.09.2018 nr 37
RT IV, 21.09.2018, 11
jõustumine 24.09.2018

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

VastuvõtmineAvaldamineJõustumine
05.02.2019RT IV, 12.02.2019, 1215.02.2019

Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punkti 365, jäätmeseaduse § 66 lõike 4 ja § 71 lõigete 1 ja 2 ning pakendiseaduse § 15 lõike 1 alusel.

1. peatükk Jäätmehoolduseeskirja üldnõuded 

§ 1.  Reguleerimisala

 (1) Jäätmehoolduseeskiri (edaspidi eeskiri) sätestab jäätmehoolduse korralduse ja määrab kindlaks jäätmeseaduse § 71 lõikes 2 sätestatud jäätmehoolduse korraldamise nõuded, jäätmeliigid, millele kohaldatakse korraldatud jäätmevedu, veopiirkonnad, vedamise sageduse ja aja, jäätmeveo teenustasu suuruse määramise korra ning järelevalve jäätmekäitluse üle Lüganuse valla haldusterritooriumil.

 (2) Juriidilistele ja füüsilistele isikutele on eeskirja täitmine omavalitsuse haldusterritooriumil kohustuslik.

 (3) Teavet Lüganuse valla haldusterritooriumil asuvate pakendipunktide, kogumispunktide, jäätmejaamade ning korraldatud jäätmeveo ja jäätmekäitlejate kohta saab kohaliku omavalitsuse veebilehelt.

 (4) Korraldatud jäätmeveoga liitumisest erandkorras vabastamise ning käesolevas eeskirjas sätestatud jäätmehoolduse korraldamisega seotud muid küsimusi otsustab Lüganuse Vallavalitsus (edaspidi vallavalitsus).
[RT IV, 12.02.2019, 12 - jõust. 15.02.2019]

§ 2.  Mõisted

 (1) Eeskirjas on kasutatud termineid järgnevas tähenduses:
 1) aia- ja haljastujäätmed – aedade ja haljasalade hooldamisel tekkinud biolagunevad jäätmed (rohi, lehed ja oksad);
 2) biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed – kodumajapidamises, jaemüügikohas ja toitlustusasutuses tekkinud toidu- ja köögijäätmed;
 3) jäätmekäitluskoht – tehniliselt varustatud rajatis või ehitis jäätmete kogumiseks, taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks;
 4) jäätmetekkekoht – jäätmevaldaja valduses olev ehitis või territoorium, kus jäätmed vahetult tekivad;
 5) jäätmejaam – üldjuhul detailplaneeringu ja projekti alusel rajatud ning tehniliselt varustatud jäätmekäitluskoht, kuhu on paigutatud taaskasutatavate jäätmete kogumiseks ja esmaseks töötlemiseks kogumismahutid, sh ohtlike jäätmete kogumismahutid;
 6) jäätmekäitleja – juriidiline või füüsiline isik, kes kogub, veab, taaskasutab või kõrvaldab jäätmeid majandus- või kutsetegevusena ja kellel on selleks tegevuseks jäätmeluba või kes on registreeritud Keskkonnaametis;
 7) jäätmekäitlusleping – jäätmevaldaja ja jäätmekäitleja või jäätmevedaja vahel sõlmitud leping, millega jäätmekäitleja või jäätmevedaja võtab endale jäätmete osalise või täieliku käitlemise kohustuse ning millega jäätmekäitleja muutub jäätmevaldajaks pärast seda, kui jäätmevaldaja on jäätmed üle andnud, kui leping ei näe ette teisiti;
 8) ehitus- ja lammutusjäätmed – puidu, metalli, betooni, telliste, ehituskivide, klaasi ja muude ehitusmaterjalide jäätmed, sh need, mis sisaldavad asbesti ja teisi ohtlikke jäätmeid ning mittekasutatav äraveetav pinnas, mis tekib ehitamisel, remontimisel ja lammutamisel ning mida ehitusobjektil tööde tegemiseks ei kasutata;
 9) kompostimine – biolagunevate jäätmete looduslik biokeemiline lagundamine mikroorganismide toimel maapinnal või kompostris;
 10) pakendipunkt – pakendiettevõtja või taaskasutusorganisatsiooni hallatav avalik pakendite ja pakendijäätmete mahutite komplekt, mis on mõeldud tasuta kasutamiseks kõigile Lüganuse valla haldusterritooriumil viibivatele füüsilistele isikutele;
 11) probleemtoode–toode, mille jäätmed põhjustavad või võivad põhjustada tervise- või keskkonnaohtu, keskkonnahäiringuid või keskkonna ülemäärast risustumist. Probleemtoodete hulka kuuluvad patareid, akud, PCB-sid sisaldavad seadmed, mootorsõidukid ja nende osad, vanarehvid, elektri- ja elektroonikaseadmed ja nende osad;
 12) segaolmejäätmed ehk prügi – olmejäätmed, mida ei ole liigiti kogutud või liigiti kogutud olmejäätmetest üle jäänud sortimisjääk;
 13) suurjäätmed – olmejäätmed, mida kaalu või mahu tõttu ei ole võimalik paigutada segaolmejäätmete kogumismahutisse (mööbliesemed, vaibad, madratsid, kardinapuud, kraanikausid jms). Suurjäätmetena ei käsitata ehitusjäätmeid ning probleemtooteid (autoromud või nende osad, vanarehvid, elektri- ja elektroonikaseadmeid või nende jäätmeid, pesumasinad, telerid, külmkapid, elektripliidid) ja muid tootjavastutusega hõlmatud jäätmeid;
 14) tühisõit – vedaja poolt jäätmevaldaja kinnistule või krundile tehtud sõit, mille eesmärk oli osutada jäätmeveo teenust, kuid mille käigus ei olnud võimalik jäätmeid ära vedada jäätmevaldaja poolse eeskirjas sätestatud nõuete täitmata jätmise tõttu;
 15) vedaja – jäätmekäitleja, kellele kohalik omavalitsus on riigihanke tulemusena andnud teenuste kontsessiooni korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete vedamiseks Lüganuse valla haldusterritooriumil.

 (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetamata termini kasutamisel lähtutakse jäätmeseaduses, pakendiseaduses ja teistes jäätmehooldust reguleerivates õigusaktides sisalduvatest legaaldefinitsioonidest, vastava legaaldefinitsiooni puudumisel aga sõna üldlevinud tähendusest.

2. peatükk Jäätmekäitluse korraldamine 

§ 3.  Jäätmekäitluse üldnõuded

 (1) Iga tegevuse juures tuleb püüda jäätmeteket vältida või kui see ei ole võimalik, siis vähendada. Tekkinud jäätmeid tuleb taaskasutada, kui see on tehnoloogiliselt võimalik ega ole muude käitlusviisidega võrreldes ülemäära kulukas.

 (2) Jäätmed tuleb koguda liigiti, et võimaldada nende taaskasutamist võimalikult suures ulatuses. Jäätmekäitleja on kohustatud vältima liigiti kogutud jäätmete segunemist teiste jäätmeliikidega kogumise ja veo erinevatel etappidel.

 (3) Jäätmete käitlemine väljaspool selleks ettenähtud kohta on keelatud. Jäätmete ladestamine väljaspool prügilat või jäätmekäitluskohta on keelatud.

 (4) Mahutite tühjendamiseks peab olema tagatud veokiga ligipääs. Jäätmeveoki peatumiskoha ja mahuti vahelisel alal ei tohi olla liiklusvahendeid või muid takistusi.

 (5) Jäätmete käitlemine selleks mitteettenähtud kohas on keelatud. Jäätmete põletamine on keelatud. Küttekolletes võib põletada ainult immutamata ja värvimata puitu ning kiletamata paberit või kartongi.

§ 4.  Jäätmevaldaja

 (1) Jäätmekäitlust korraldab jäätmevaldaja, kelleks on:
 1) jäätmetekitaja;
 2) kinnisasjal kinnisasja omanik;
 3) kui kinnistu on koormatud hoonestusõigusega, siis hoonestaja;
 4) korteriomandite või korterihoonestusõiguse korral korteriühistu;
 5) ehitise kui vallasasja juurde kuuluval ehitise teenindamiseks vajalikul maal (edaspidi krunt) ehitise omanik;
 6) muu isik.

 (2) Kui jäätmetekitaja ja käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2–6 nimetatud isikud on erinevad, määratakse nendevaheline kohustuste jaotus üüri-, rendi- või jäätmekäitluslepinguga. Selle puudumisel korraldab jäätmete käitlemise jäätmete asukohajärgse kinnistu omanik.

§ 5.  Jäätmevaldaja kohustused

 (1) Jäätmevaldaja on kohustatud:
 1) korraldama jäätmete üleandmise asjakohast jäätmeluba omavale jäätmekäitlejale või taaskasutama või kõrvaldama jäätmed vastavalt kehtivatele nõuetele;
 2) vältima ohtlike jäätmete segunemist, mitte segama ohtlikke jäätmeid omavahel või tavajäätmetega või mistahes ainega ning kasutama kõiki võimalusi, et vähendada jäätmete kogust ja ohtlikkust;
 3) mitte sõlmima jäätmekäitluslepingut ega andma jäätmeid üle isikule, kellel puudub jäätmeluba või kes ei ole nõuetekohaselt registreeritud jäätmete vedamiseks. Kui jäätmed antakse üle selliseks käitlemiseks, milleks jäätmeluba vaja ei ole, peab jäätmeid üleandev isik olema veendunud, et vastuvõtja on pädev jäätmeid käitlema ning tal on selleks asjakohased tehnilised ja keskkonnakaitselised vahendid;
 4) kasutama piisavas koguses ja suuruses kogumismahuteid segaolmejäätmete ning liigiti kogutavate taaskasutatavate jäätmeliikide kogumiseks või kasutama jäätmekäitluslepingu alusel ühismahuteid. Jäätmevaldajad, kes soovivad kasutada ühist kogumismahutit, taotlevad selleks omavalitsuselt loa;
 5) hoidma kogumismahuteid tervena ja puhtana ning neid vajadusel pesema. Kogumismahutite korrashoiu ja puhtuse eest vastutab jäätmevaldaja, kui jäätmekäitluslepinguga ei sätesta teisiti;
 6) hoidma jäätmeid selliselt, et need ei levitaks haisu ja ei põhjustaks ohtu tervisele, varale ega keskkonnale;
 7) säilitama aasta jooksul dokumendid, mis tõendavad jäätmete nõuetekohast kogumist või üleandmist jäätmekäitlejale ning esitama need dokumendid või jäätmekäitluslepingu järelevalve ametniku nõudel kontrollimiseks.

 (2) Juriidilisest isikust jäätmevaldaja (sh korteriühistu, kinnisvarahalduse ja -hooldusega tegelev ettevõtja) on kohustatud teavitama oma hallatava hoone elanikke või oma ettevõtte töötajaid Lüganuse valla jäätmehoolduseeskirja nõuetest.

 (3) Kui jäätmevaldaja ei täida jäätmete nõuetekohase käitlemise kohustust, korraldab jäätmete käitlemise jäätmete asukohajärgse kinnistu omanik.

3. peatükk Jäätmete kogumine ja sortimine 

§ 6.  Jäätmete kogumine ja sortimine

 (1) Olmejäätmete sortimisel tekkekohas tuleb liigiti koguda vähemalt järgmised jäätmeliigid (jäätmenimistu jäätmeliikide või alajaotiste koodid):
 1) paber ja kartong (20 01 01);
 2) plastid (20 01 39);
 3) metallid (20 01 40);
 4) klaas (20 01 02);
 5) biolagunevad aia- ja haljastujäätmed (20 02 01);
 6) biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed (20 01 08);
 7) bioloogiliselt mittelagunevad aia- ja haljastujäätmed (20 02 02, 20 02 03);
 8) pakendid (15 01), sealhulgas paber- ja kartongpakendid (15 01 01), plastpakendid (15 01 02), puitpakendid (15 01 03), metallpakendid (15 01 04), komposiitpakendid (15 01 05), klaaspakendid (15 01 07), tekstiilpakendid (15 01 09) ja muud jäätmeseaduse §-s 7 esitatud olmejäätmete mõistele vastavad pakendid;
 9) puit (20 01 38);
 10) tekstiil (20 01 10, 20 01 11);
 11) suurjäätmed (20 03 07);
 12) probleemtoodete jäätmed (20 01 21*, 20 01 23*, 20 01 34, 20 01 35*, 20 01 36);
 13) käesolevas lõikes nimetamata ohtlikud jäätmed (jäätmenimistu alajaotises 20 01 tärniga „*” tähistatud jäätmed) ning olmes tekkinud ohtlikke aineid sisaldavad või nendega saastunud pakendid jäätmekoodiga 15 01 10*

 (2) Jäätmete liigiti kogumise ja sortimise arendamise nõuded koos tähtaegadega jäätmeliikide kaupa on sätestatud Lüganuse valla jäätmekavas.

 (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatut kohaldatakse ka kaubanduses, tööstuses, ametiasutustes ja mujal tekkinud kodumajapidamise jäätmetega samalaadsete jäätmete kohta, mis vastavad jäätmeseaduse §-s 7 esitatud olmejäätmete mõistele.

 (4) Jäätmete kogumisel tuleb vältida nende segunemist muude, näiteks tootmistegevuses tekkinud jäätmetega, mida ei hõlma jäätmenimistu jaotis 20, ning olmejäätmete üleandmist jäätmekäitlejale segatult muude jäätmetega.

 (5) Liigiti kogutud jäätmeid ei tohi segada teiste jäätmete ega muude materjalidega, millel on liigiti kogutud jäätmetest erinevad omadused.

 (6) Suurjäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ja võib ajutiselt paigutada kogumismahuti vahetusse lähedusse jäätmeveole eelneval päeval ja anda üle korraldatud jäätmeveo puhul vastavat õigust omavale jäätmekäitlejale või anda üle suurjäätmete kogumisringi käigus. Täpsem informatsioon suurjäätmete kogumise kohta on omavalitsuse veebilehel.

 (7) Liigiti kogutavad toidujäätmed tuleb paigutada kogumismahutisse paberist või muust biolagunevast materjalist kotti pakendatult või lahtiselt juhul kui kasutatakse kogumismahutis biolagunevast materjalist vooderduskotti. Toidujäätmete kogumismahutisse ei tohi panna kompostimiseks kõlbmatuid jäätmeid.

 (8) Segaolmejäätmed ning muud kergesti riknevad ja haisvad jäätmed tuleb panna mahutisse pakendatult ning need ei tohi levitada haisu, põhjustada ohtu inimestele ega määrida mahutit.

 (9) Segaolmejäätmete kogumismahutitesse on keelatud panna:
 1) jäätmeid, mille liigiti kogumine on korraldatud vastavalt eeskirja nõuetele;
 2) tule- ja plahvatusohtlikke jäätmeid, sealhulgas kuuma (temperatuuriga üle 20oC) tuhka;
 3) vedelaid jäätmeid;
 4) ohtlikke või erikäitlust vajavaid jäätmeid, sealhulgas probleemtooteid, fekaale või kogumiskaevude setteid;
 5) biolagunevaid köögi-ja sööklajäätmed ning aia- ja haljastujäätmeid;
 6) suurjäätmeid;
 7) aineid ja esemeid, mis võivad ohustada jäätmemahutite hooldajat või jäätmekäitlejat või teisi isikuid;
 8) aineid ja esemeid, mis kaalu, mõõtmete või kuju tõttu või muul põhjusel võivad kahjustada mahuteid või jäätmeveokeid või raskendavad märkimisväärselt jäätmete kokkupressimist;
 9) ehitus- ja lammutusjäätmeid.

 (10) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud jäätmed peab jäätmevaldaja viima selleks ettenähtud kohta (ohtlike jäätmete vastuvõtukoht, pakendijäätmete kogumiskoht, jäätmejaam või muu eraldi määratud vastuvõtukoht) või andma üle asjakohast luba omavale jäätmekäitlejale. Täpsem info jäätmete, s.h. suurjäätmete kogumiskohtade kohta, on omavalitsuse veebilehel.

§ 7.  Paberi ja kartongi, biolagunevate köögi- ja sööklajäätmete ning haljastusjäätmete kogumine

 (1) Hoonestatud ja kasutuses oleval kinnistul tuleb paberit ja kartongi ning biolagunevaid jäätmeid koguda liigiti. Lähtuvalt korterite arvust peavad kinnistul olema järgmised mahutid:
 1) paberi- ja kartongi mahuti, kui kinnistul on vähemalt 5 korterit, mis ei ole puuküttega;
 2) biolagunevate köögi- ja sööklajäätmete kogumiseks kogumismahuti toitlustusega tegelevas asutuses ja mitteelamumaa sihtotstarbega kinnistul, kus tekib üle 20 kg biolagunevaid köögi- ja sööklajäätmeid nädalas ning elamumaa sihtotstarbega kinnistul, kus on 16 või enam korterit. Biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed tuleb vastavasse kogumismahutisse paigutada biolagunevasse kotti või paberkotti pakituna või lahtiselt. Biolagunevate köögi- ja sööklajäätmete kogumismahuti peab olema vooderdatud biolagunevast materjalist vooderduskotiga.
 3) kui lepingu alusel kasutatakse ühismahutit (segaolmejäätmetele), rakenduvad käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 nimetatud kohustused juhul, kui vastava jäätmeliigi ühismahutit kasutavate korterite arv kokku on suurem kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud korterite arv ning kui ühismahuti kasutamise lepingus ei ole sätestatud teisiti.

 (2) Vähem kui 5 korteriga kinnistul tuleb paberit ja kartongi koguda liigiti ning viia avalikku kogumispunkti.

 (3) Hoonestatud ja kasutuses oleval kinnistul tuleb haljastusjäätmeid koguda liigiti või kompostida kinnistul.

 (4) Kui mitteelamumaa sihtotstarbega kinnistul tekib paberit ja kartongi või biolagunevaid jäätmeid eraldi üle 20 kg nädalas, tuleb seda liiki jäätmed eraldi koguda ning anda üle asjakohast jäätmeluba omavale isikule. Käesoleva lõike tähenduses ei loeta paberi ja kartongi hulka kuuluvaks dokumente, mis tuleb hävitada õigusaktides sätestatud juhtudel.

§ 8.  Probleemtoodete ja nendest tekkinud jäätmete kogumine

 (1) Probleemtoodete (elektri- ja elektroonikaseadmed ja nende osad, akud ja patareid, vanarehvid ning mootorsõidukid ja nende osad) ja nendest tekkinud jäätmete kogumise ja käitlemise korraldab tootja või tootjavastutusorganisatsioon. Tootja või tootjavastutusorganisatsioon on kohustatud teavitama jäätmevaldajaid probleemtoodetest tekkivate jäätmete kogumise korrast.

 (2) Elektri- ja elektroonikaseadmed (sealhulgas külmkapid ja muud külmutusseadmed, elektripliidid, pesumasinad, audio- ja videotehnika, infotehnoloogia- ja kommunikatsiooniseadmed) ning neist tekkinud jäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ning üle anda ohtlike jäätmete kogumisjaama, jäätmeluba omavale isikule või uue toote ostmise korral müügikohta kooskõlas jäätmeseadusega.

 (3) Kasutuskõlbmatuks muutunud patareid ja akud tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ning viia ohtlike jäätmete kogumisjaama või uue toote ostmise korral müügikohta kooskõlas jäätmeseadusega.

 (4) Vanarehvid tuleb üle anda ohtlike jäätmete kogumisjaama või uue rehvi ostmise korral müügikohta või rehviettevõttesse kooskõlas jäätmeseadusega. Rehvide tootja jäätmeseaduse mõistes on kohustatud korraldama enda valmistatud, edasimüüdud või sisseveetud rehvidest tekkivate jäätmete tasuta vastuvõtmise.

 (5) Romusõiduk ja selle osad tuleb üle anda tootja või tootja esindaja määratud kogumispunkti või uue sõiduki ostmise korral müügikohta kooskõlas jäätmeseadusega või vanametalli kogumispunkti või autolammutusse.

 (6) Avalike kogumispunktide asukohad, nõuded kogumispunktile ja paigaldamise tingimused kooskõlastab tootja või tootjavastutusorganisatsioon omavalitsusega.

 (7) Tootja või tootjavastutusorganisatsioon on kohustatud tema hallatava kogumispunkti hoidma puhta ja jäätmehoolduseeskirja ja heakorra eeskirja nõuetele vastava ning tagama puhastamise illegaalsest graffitist, roostest, jäätmetest jms.

§ 9.  Ohtlike jäätmete kogumine

 (1) Ohtlike jäätmete kogumise nõuded:
 1) ohtlikud jäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ja võimalusel säilitada need originaalpakendis;
 2) ohtlike jäätmete kogumismahutid peavad olema kinnised ja vajadusel lukustatavad;
 3) ohtlikud jäätmed, välja arvatud kodumajapidamistes tekkinud ohtlikud jäätmed, peab jäätmevaldaja enne üleandmist asjakohast jäätmeluba omavale jäätmekäitlejale märgistama vastavalt keskkonnaministri 29.04.2004 määruses nr 39 „Ohtlike jäätmete ja nende pakendite märgistamise kord“ kehtestatud korrale;
 4) vedelaid ohtlikke jäätmeid peab säilitama kinnistes kogumismahutites, mis välistab nende sattumise atmosfääri, veekogudesse, maapinnale või kanalisatsiooni.

 (2) Koduses majapidamises tekkinud ohtlikud jäätmed, nagu kasutuskõlbmatuks muutunud patareid, akumulaatorid, õlid, õlifiltrid, ravimid, värvid, lakid ja lahustid, asbesti sisaldavad tooted, rehvid ning elavhõbedalambid ja -termomeetrid, tuleb üle anda ohtlike jäätmete kogumispunkti. Erra ohtlike jäätmete kogumispunktis võetakse tasuta ohtlikke jäätmeid vastu ainult elanikelt isikut tõendava dokumendi alusel.

 (3) Ohtlike jäätmete valdaja vastutab nende ohutu hoidmise eest kuni jäätmete üleandmiseni asjakohast jäätmeluba omavale isikule.

 (4) Juriidilisest isikust jäätmevaldaja peab tagama oma territooriumil ohtlike jäätmete kogumiseks mõeldud kogumismahutite olemasolu. Juriidiline isik peab ohtlikud jäätmed üle andma vastavat jäätmeluba ja ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale ettevõtjale.

§ 10.  Pakendijäätmete kogumise nõuded

 (1) Pakendijäätmed tuleb koguda teistest jäätmetest eraldi ja viia selleks ettenähtud avalikesse kogumispunktidesse, jäätmejaama või lepingu alusel pakendijäätmete mahutisse (edaspidi pakendimahuti).

 (2) Üleantavad pakendijäätmed peavad olema tühjad ja vastama pakendiettevõtja, taaskasutusorganisatsiooni või jäätmekäitleja kehtestatud nõuetele. Üleantavad pakendijäätmed ei tohi levitada haisu ega määrida teisi kogumismahutis olevaid pakendeid ja pakendijäätmeid.

 (3) Pakendijäätmete avalikud kogumispunktid paigutab pakendiettevõtja või taaskasutusorganisatsioon selliselt, et oleks tagatud vähemalt pakendiseaduses sätestatud pakendite kogumisvõrgustiku tihedus ja pakendijäätmete taaskasutamise sihtarvud. Pakendijäätmete veo kogumispunktist käitluskohta korraldab pakendiettevõtja või taaskasutusorganisatsioon.

 (4) Pakendipunktide asukohad kooskõlastab pakendiettevõtja või taaskasutusorganisatsioon omavalitsuse organiga. Täpsemat informatsiooni pakendipunktide asukoha kohta saab kohaliku omavalitsuse veebilehelt.

 (5) Taaskasutusorganisatsioon tagab pakendikonteinerite tühjendamise selliselt, et oleks välditud ületäitumine või ümbruse reostumine.

§ 11.  Tagatisrahaga pakendite vastuvõtmise nõuded

 (1) Tagatisrahaga pakendit peab tagasi võtma iga müügikoht, mille suurus on 200 ruutmeetrit või üle 200 ruutmeetri, müügikohas või selle teenindusmaal müügikoha kauplemisajal.

 (2) Müügikoht, mille suurus on alla 200 ruutmeetri, võib tagatisrahaga pakendi tagasivõtmise korraldada väljaspool oma müügikoha teenindusmaa piire, kuid müügikoha kauplemisajal ja ainult kohaliku omavalitsuse organi nõusolekul. Sealjuures tuleb arvestada, et alal, mille asustustihedus on alla 500 elaniku ühel ruutkilomeetril, oleks vähemalt üks pakendi tagasivõtmise koht kohaliku omavalitsuse territooriumil paiknevates asulates.

 (3) Pakendipunktil või -mahutil peab olema kasutajale nähtavas kohas selgelt loetav suurte tähtedega eestikeelne kiri või märk, mis vastab kogutavale pakendiliigile, ning mahuti valdaja või seda teenindava jäätmekäitleja sidevahendite numbrid.

 (4) Tagatisrahaga tagatud pakendi ja pakendijäätmete kogumisel tuleb lähtuda pakendiseaduse nõuetest.

4. peatükk Biolagunevate jäätmete kompostimine 

§ 12.  Biolagunevate jäätmete kompostimise nõuded

 (1) Liigiti kogutud biolagunevad jäätmed tuleb kompostida kohapeal vastavalt eeskirja nõuetele, anda üle korraldatud jäätmeveo teenuse osutajale või vedada kompostimiseks vastavat luba omavasse jäätmekäitluskohta.

 (2) Elamumaa sihtotstarbega kinnistul tekkivaid biolagunevaid jäätmeid on lubatud kompostida oma kinnistu piirides. Väljaspool oma kinnistut on biolagunevaid jäätmeid lubatud kompostida ainult jäätmeloaga jäätmekäitluskohas.

 (3) Kompostitav materjal tuleb paigutada, ladustada ja käidelda tervisele ja ümbruskonnale kahjutult ning selliselt, et see ei põhjustaks kahjurite ja haisu levikut.

 (4) Biolagunevaid aja- ja haljastusjäätmeidjäätmeid võib kompostida lahtiselt aunas. Tihe- ja kompaktse asustusega alal võib toidujäätmeid kompostida ainult selleks ettenähtud suletavas kompostris.

 (5) Kompostimisnõu ja -aun peab paiknema naaberkinnistust vähemalt 3 m kaugusel, kui naabrid ei lepi kokku teisiti.

 (6) Valla haljasaladel, parkides ja kalmistutel tekkivaid biolagunevaid aia- ja haljastujäätmeid ei ole lubatud prügilasse ladestada. Need tuleb koguda liigiti muudest jäätmetest eraldi ja kompostida jäätmekäitluskohas või viia vastavat luba omavasse jäätmekäitluskohta.

§ 13.  Kogumiskaevude setete ja reovee käitlus

 (1) Ühiskanalisatsiooniga ühendamata eramute reovee ja fekaalide kogumiskaevud peavad pinnase või pinnasevee reostuse vältimiseks olema vettpidavad. Kinnised kaevud peavad olema ventileeritavad, ligipääs kaevudele peab olema vaba. Kogumiskaevu omanik peab tagama selle korrasoleku, veepidavuse ja õigeaegse tühjendamise.

 (2) Kogumiskaevude fekaale, setteid ja reovett võib vedada reovee vastuvõtu sõlme (purgimissõlm). Fekaale ning kogumis- ja settekaevude setteid ei tohi kasutada komposti valmistamiseks ega laotada maapinnale, välja arvatud asjakohase jäätmeloa olemasolu korral. Teenuse (kogumiskaevude setete ja reovee äravedu) osutaja peab pidama arvestust kogutud jäätmete koguste ja päritolu kohta ning esitama need aruandena igakuuliselt reovee käitlejale.

 (3) Rasvapüüniste jäätmete ning biokütuse jäätmete juhtimine ühiskanalisatsiooni, sh purgimissõlme, on keelatud.

 (4) Õlipüüniste jäätmeid käideldakse ohtlike jäätmetena. Õlipüüniste valdaja vastutab püüniste korrashoiu ja õigeaegse tühjendamise eest ning peab asjakohast päevikut (aruandlust).

5. peatükk Jäätmete vedamine ja kõrvaldamine 

§ 14.  Vedamise sagedus ja aeg

 (1) Segaolmejäätmete kogumismahutit peab tühjendama sagedusega, mis väldib selle ületäitumist, haisu ja kahjurite teket ning ümbruskonna reostust, kuid tiheasustusalalt mitte harvemini kui üks kord nelja nädala jooksul ja hajaasustusalalt vähemalt üks kord 12 nädala jooksul, v.a omavalitsuse poolt korraldatud jäätmeveoga liitumisest erandkorras vabastatud isikud. Kogumisvahendina 50L jäätmekoti kasutamisel tuleb jäätmed üle anda üks kord 4 nädala jooksul või harvem. Jäätmete üleandmiseks sagedamini kui üks kord 4 nädala jooksul tuleb jäätmete kogumiseks kasutada jäätmemahutit.

 (2) Pakendimahutit või paberi ja kartongi mahutit peab tühjendama vastavalt vajadusele vältides selle ületäitumist, haisu teket ning ümbruskonna reostust, kuid mitte harvemini kui üks kord 12 nädala jooksul.

 (3) Biolagunevate köögi- ja sööklajäätmete kogumismahuti minimaalne tühjendamissagedus on vähemalt üks kord 14 päeva jooksul.

 (4) Kogumismahutite tühjendamine ja jäätmete vedu elamupiirkondades on keelatud ajavahemikul kella 22.00–07.00, välja arvatud omavalitsuse eriloa alusel.

 (5) Jäätmed, mille säilitamine kinnistul kujutab endast vahetut ohtu inimeste tervisele või keskkonnale, tuleb kohe ära vedada.

 (6) Jäätmevedaja teavitab jäätmevaldajaid jäätmeveo toimumise kuupäeva(de)st kirjalikult või e-posti teel vastavalt kokkuleppele jäätmevaldajaga.

§ 15.  Jäätmete vedamine ja kõrvaldamine

 (1) Jäätmeveo jäätmekäitluskohtadesse korraldab jäätmevaldaja, välja arvatud korraldatud jäätmeveo puhul. Korraldatud jäätmeveoga liitunud jäätmevaldaja jäätmete veo jäätmekäitluskohta korraldab vedaja.

 (2) Jäätmekäitleja, kes veab jäätmeid jäätmekäitluskohta, on kohustatud:
 1) koguma kokku kogumismahuti tühjendamisel või vedamise käigus maha kukkunud jäätmed;
 2) pärast kogumismahuti tühjendamist paigutama kogumismahuti selle endisesse asukohta selliselt, et oleks tagatud liiklusohutus;
 3) vedama jäätmeid õigusaktidega sätestatud korras;
 4) korraldama jäätmevedu elanikkonda ja liiklust vähimal häirival viisil.

 (3) Korraldatud jäätmeveoga kogutud jäätmed tuleb vedada jäätmeloas märgitud jäätmekäitluskohta. Kui jäätmevaldaja või territooriumi haldaja veab ise oma jäätmeid, tuleb need vedada lähimasse nõuetekohasesse jäätmekäitluskohta.

 (4) Kui kinnistul või krundil tekkinud jäätmeid ei saa nende kuju või muude omaduste tõttu vedada koos teiste jäätmetega ja need ei ole hõlmatud korraldatud jäätmeveoga, korraldab nende veo käitluskohta jäätmevaldaja või selleks volitatud isik vastavalt eeskirja nõuetele.

 (5) Ladestatavad tavajäätmed kõrvaldatakse läheduspõhimõtte järgi nõuetekohases tava- või ehitusjäätmete käitluskohas.

 (6) Jäätmekäitluskohti käitavad ettevõtjad on kohustatud hoidma korras jäätmekäitluskoha juurdepääsuteed ja platsid, vältima nendel jäätmete sattumist väljapoole käitluskoha maa-ala.

 (7) Jäätmeid tuleb vedada kas kinnises veovahendis, pakitult või muul asjakohasel viisil nii, et jäätmed, sealhulgas nendest imbuvad vedelikud ning nõrgvesi, ei satuks laadimise ja transpordi ajal keskkonda.

 (8) Jäätmete kõrvaldamine väljaspool prügilat või jäätmekäitluskohti on keelatud.

6. peatükk Nõuded jäätmemahutile, selle asukohale ja juurdepääsuteele ning jäätmeveokile 

§ 16.  Nõuded jäätmete jäätmemahutile

 (1) Jäätmemahuti peab olema terve ja puhas ning vajadusel pestav. Jäätmemahuti omanik või valdaja peab tagama selle puhastamise illegaalsest graffitist, roostest, jäätmetest jms.

 (2) Olmejäätmete kogumiseks võib mahutina kasutada:
 1) suvilate ja 1-2 liikmeliste leibkondade jäätmete kogumiseks kuni 50L mahutavusega jäätmekotti (täitununa maksimaalselt 5kg), mis peab oma vastupidavuselt tagama jäätmete üleandmise ning olema keskkonnaohutu;
 2) põhiliselt plastist 80–1100-liitriseid kaane ja käepidemega käsitsi teisaldatav ratastel kogumismahutit, mida on võimalik tõstemehhanismi abil jäätmeveokisse tühjendada;
 3) põhiliselt metallist 1,5–4,5 m3 suurust kaanega kogumismahutit, mida on võimalik mehaanilisel teel jäätmeveokisse tühjendada või käitluskohta toimetada;
 4) presskonteinerit;
 5) süvakogumismahutit, mida on võimalik mehhaaniliselt jäätmeveokisse tühjendada.

 (3) Kokkuleppel jäätmekäitlejaga võib kinnistul kasutada ka teistsugust mahutit, mis ei põhjusta ohtu keskkonnale ja vastab eeskirja nõuetele.

 (4) Korraldatud jäätmeveol kasutatavate paberi ja kartongi kogumismahutite vähim suurus jäätmetekkekohtadel on 240 l ning seda peab tühjendama vähemalt kord kvartalis.

 (5) Korraldatud jäätmeveol kasutatavate biolagunevate köögi- ja sööklajäätmete kogumismahutite suurus jäätmetekkekohtadel on 140 liitrit või 240 liitrit, mida peab tühjendama vähemalt üks kord 14 päeva jooksul.

 (6) Eri jäätmeliikide kogumiseks on soovitav kasutada eri värvi jäätmemahuteid järgmiselt:
 1) hall ja tumeroheline – segunenud olmejäätmed;
 2) roheline, sinine või kollane - muud taaskasutatavad jäätmed, nagu paber, kartong, klaas ning pakendid;
 3) punane – ohtlikud jäätmed;
 4) pruun – biolagunevad jäätmed.

 (7) Jäätmemahutil peab olema kasutajale nähtavas kohas suurte tähtedega selgelt loetav ja üheselt mõistetav kiri või märk, mis annab teavet kogutava jäätmeliigi kohta ning mahuti valdaja või seda teenindava jäätmekäitleja telefoninumber.

 (8) Kui jäätmemahuti värv ei vasta kogutavale jäätmeliigile, peab mahuti kaanele ja esiküljele olema kõigile nähtavalt, suurte tähtedega kirjutatud kogutava jäätmeliigi nimetus.

§ 17.  Nõuded jäätmete kogumismahuti asukohale ja juurdepääsuteele

 (1) Kogumismahuti või kogumismahuti hoiukoha või aiavärava lukustamise korral peab tühjenduspäeval jäätmevaldaja tagama juurdepääsu kogumismahutile. Rajatud piirded, kaitsed ja alused ei tohi takistada kogumismahuti tühjendamist.

 (2) Kogumismahuti tuleb paigutada selliselt, et mahutit on võimalik tühjendada liiklust häirimata.

 (3) Jäätmevaldaja on kohustatud paigutama jäätmete kogumismahuti tema omandis või kasutuses olevale krundile või kinnistule (va. jäätmete veo päevaks), kus jäätmed on tekkinud, välja arvatud juhul, kui jäätmed paigutatakse lepingu alusel kasutatavasse ühismahutisse vastavalt eeskirja paragrahvile 18.

 (4) Jäätmete kogumismahuti peab paiknema naaberkinnistul asuvast eluhoonest vähemalt 3 m kaugusel, välja arvatud juhul, kui naaberkinnistute omanikud ei lepi kokku teisiti.

 (5) Jäätmekott tuleb paigutada nii, et see oleks kaitstud sademete või muul viisil niiskumise ning loomade ja lindude ligipääsu eest.

 (6) Jäätmete kogumismahuteid tohib paigutada väljapoole oma kinnistut või krunti ainult jäätmete veo päevaks või vastava kinnistu omanikuga kooskõlastatult.

 (7) Kauplused, ametiasutused ja teenindusettevõtted on kohustatud lahtioleku ajaks paigaldama sissekäikude juurde jäätmete kogumismahuti.

 (8) Avalike ürituste toimumise paigad varustab kogumismahutitega ürituse korraldaja, kes vastutab ürituse käigustekkinud jäätmete nõuetekohase käitlemise eest.

 (9) Kuni 1100 liitrine käsitsi teisaldatav ratastel jäätmemahuti tuleb paigutada selliselt, et tema paiknemise alus ja veeretamise tee jäätmeveokini oleks samal tasandil ja kõva kattega (betoon, asfalt, kiviparkett jms). Mahuti asukoht tuleb valida selliselt, et see ei asuks jäätmeveoki lähimast võimalikust peatumiskohast kaugemal kui 5 m. Pikema vahemaa korral tasub jäätmevaldaja jäätmemahuti vedamise teenustasu vastavalt jäätmeveolepingu lisateenuste hinnakirjale.

 (10) Suurem kui 1100-liitrine kogumismahuti paigutatakse jäätmeveokiga samal tasandil paiknevale kõva kattega alusele (nt: betoon, asfalt, kiviparkett jms), millele pääseb jäätmeveok vahetult juurde mahuti tühjendusküljelt ja on tagatud liiklusohutus.

 (11) Juurdesõidutee ja mahuti veokini veeretamise tee peavad olema piisava kandevõimega ja tasased, talvisel ajal lumest puhastatud ja vabad muudest transporti takistavatest esemetest.

 (12) Kogumismahuti, mis ei ole käsitsi teisaldatav, tuleb paigutada selliselt, et seda on võimalik tühjendada jäätmeveokisse vahetult paiknemiskohast.

 (13) Kogumismahuti paiknemiskoha ja juurdesõidutee korrashoiu eest territooriumil vastutab territooriumi haldaja.

§ 18.  Ühismahuti kasutamise nõuded

 (1) Jäätmevaldajad, kes soovivad kasutada ühismahutit, on kohustatud sõlmima omavahel kirjaliku ühismahuti kasutamise kokkuleppe ja volitama ühte jäätmevaldajat sõlmima jäätmekäitluslepingut.

 (2) Ühismahutit on lubatud kasutada üksnes lähestikku asetsevatel kinnistutel või kruntidel või ühise õuealaga korter- ja ridaelamutes tekkivate jäätmete kogumiseks.

 (3) Jäätmevaldaja, kes kasutab lepingu alusel teise jäätmevaldajaga ühismahutit, on kohustatud sellest teavitama omavalitsust.

§ 19.  Nõuded jäätmeveokile

  Jäätmeveok peab olema kinnine ja varustatud jäätmemahuti tühjendamiseks vajaliku tõstemehhanismiga. Jäätmeveokist ei tohi laadimise ega vedamise ajal keskkonda sattuda jäätmeid ega jäätmetest imbuvaid vedelikke või nõrgvett. Suurjäätmeid ning ehitusjäätmeid tohib vedada lahtises veovahendis, tagades, et vedamise ajal ei satu jäätmeid keskkonda.

7. peatükk Korraldatud jäätmevedu 

§ 20.  Korraldatud jäätmeveo ulatus

 (1) Korraldatud jäätmeveoga liitumine Lüganuse valla haldusterritooriumil on kohustuslik. Jäätmevaldaja loetakse liitunuks korraldatud jäätmeveoga elu- või tegevuskohajärgses jäätmeveo piirkonnas. Jäätmevaldaja on kohustatud korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmeliigid andma üle eeskirjas sätestatud tingimustel.

 (2) Korraldatud jäätmeveoga ei ole hõlmatud:
 1) ühistranspordipeatustes, supluskohtades, parkides, kalmistul ning haljasaladel paiknevate avalike jäätmemahutite tühjendamine ja nendes jäätmemahutites asuvad jäätmed;
 2) avaliku ürituse korraldamise luba vajavatel üritustel tekkivad jäätmed;
 3) eritehnikat nõudvate presskonteinerite tühjendamine;
 4) jäätmekäitluse lisateenused ning jäätmemahutite üürimine või müümine.

 (3) Korraldatud jäätmeveoga liitumise kohustusest on jäätmeseaduse alusel vabastatud isikud, kellel on jäätmeluba või kompleksluba või eeskirja § 29 kohaselt korraldatud jäätmeveoga liitumisest erandkorras vabastatud jäätmevaldajad.

§ 21.  Korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmeliigid

 (1) Korraldatud jäätmeveoga on hõlmatud järgmised jäätmenimistu jaotiskoodi 20 all toodud olmejäätmed:
 1) segaolmejäätmed (prügi), jäätmekood 200301;
 2) paber ja kartong (papp), jäätmekood 200101;
 3) suurjäätmed, jäätmekood 200307;
 4) biolagunevad jäätmed (biolagunevad toidujäätmed (köögi- ja sööklajäätmed), jäätmekood 200108 ning aia- ja haljastujäätmed, jäätmekood 200201, ulatuses, mida kogutakse biolagunevate jäätmete mahutisse ).

 (2) Korraldatud jäätmeveoga võidakse hõlmata ka teisi jäätmeliike, kui selle tingib oluline avalik huvi või õigusaktidest tulenevad nõuded.

§ 22.  Korraldatud jäätmeveo piirkond

  Lüganuse valla haldusterritoorium moodustab ühe jäätmeveo piirkonna.

§ 23.  Jäätmevedaja ja jäätmekäitluskoha valik

 (1) Veopiirkonnas veoettevõtja leidmiseks korraldatud riigihankel edukaks tunnistatud ettevõtjal on määratud veopiirkonnas õigus osutada korraldatud jäätmeveo teenust määratud jäätmeliikide osas ja vastavalt hankedokumentides sätestatud ajaks, kuid mitte rohkem kui viis aastat.

 (2) Jäätmevedaja peab korraldatud jäätmeveo piirkonnast korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmed vedama taaskasutamiseks hankija poolt määratud jäätmekäitluskohta või -kohtadesse. Juhul kui hankija ei ole määranud jäätmekäitluskohta või -kohtasid, peab vedaja vedama jäätmed jäätmekäitluskohta, millel on asjakohane jäätmeluba.

 (3) Jäätmevaldaja on kohustatud oma kinnistul tekkinud korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmed üle andma jäätmevedajale, kellega on sõlmitud kontsessioonileping.

 (4) Jäätmeseaduse § 66 lg 1 nimetatud jäätmekäitluskoha või -kohtade määramiseks võib omavalitsus korraldada riigihanke riigihangete seaduses sätestatud korras. Vedaja on kohustatud veopiirkonnas kogutud korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmed andma käitlemiseks üle omavalitsuse poolt määratud käitlejale.

§ 24.  Vedajale makstava jäätmeveo teenustasu suuruse määramise ja muutmise kord

 (1) Korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete jäätmeveo teenustasu on määratud kindlaks vedaja poolt hankes esitatud ja edukaks tunnistatud pakkumuses. Jäätmete vedamise ja käitlemise teenustasu peab katma jäätmeseaduse § 66 lõikes 5 sätestatu.

 (2) Korraldatud jäätmeveo toimingud on:
 1) jäätmeveolepingu sõlmimine, peatamine, jätkamine, lõpetamine;
 2) jäätmeveolepingu täitmisega seotud teadete, arvete ja veograafikute väljastamine ja edastamine, v.a kordusarvete ja võlateadete väljastamine ja edastamine;
 3) jäätmemahuti käsitransport jäätmeveokini kuni 5 m;
 4) jäätmevedaja poolt jäätmevaldajale üürile antavate või müüdavate mahutite laialipaigutamine korraldatud jäätmeveo teenuse osutamise alguses kuni ühe kuu jooksul ja mahutite äravedu teenuse osutamise perioodi lõppemisel.

 (3) Omavalitsusel on õigus täiendada hankedokumentides korraldatud jäätmeveo toimingute loetelu.

 (4) Teenustasude muutmine kontsessiooni perioodi jooksul toimub vedaja põhjendatud taotluse ja käesolevas eeskirjas ning hankedokumentides toodud tingimustel. Vedaja võib taotleda teenustasu muutmist juhul, kui pärast kontsessioonilepingu sõlmimist esinevad objektiivsed asjaolud (nt kütuse hinna muutus, käitluskulude muutus vms), mis mõjutavad märkimisväärselt jäätmete veo- ja/või käitluskulusid. Täpsemad tingimused sätestatakse hankedokumentides.

 (5) Vedaja esitab teenustasu muutmise taotluse Lüganuse Vallavalitsusele. Taotlus peab sisaldama hindade muutmise põhjendust ning taotlusele tuleb lisada taotletavate teenustasude kalkulatsioon, näidates ära muudatused võrreldes pakkumuse esitamisel tehtud teenustasude kalkulatsiooniga. Lüganuse Vallavalitsuses on õigus nõuda lisaselgitusi ja -dokumente, mis on vajalikud taotluse hindamiseks. Kui vedaja selgitused ei ole piisavad või ta ei esita lisadokumente nõutud tähtajaks, lõpetatakse taotluse menetlus.

 (6) Kehtestatud uus teenustasu rakendub mitte varem kui kolmkümmend päeva pärast seda, kui omavalitsus on avalikustanud uue teenustasu suuruse omavalitsuse veebilehel ja ajalehe kaudu.

§ 25.  Lisateenused

 (1) Lisateenus korraldatud jäätmeveo tähenduses on korraldatud jäätmeveoga hõlmamata tasuline jäätmekäitlusteenus (toiming), mida vedaja jäätmevaldajale osutab. Lisateenusega peab kaasnema jäätmevaldajale lisahüve. Lisateenuseid osutatakse kokkuleppel jäätmevaldajaga. Lisateenuse osutamisel on jäätmevedajal õigus võtta teenustasu.

 (2) Korraldatud jäätmeveo teenuse osutamisel võib vedaja osutada jäätmevaldajale lisateenuseid ainult jäätmevaldaja soovil, mis on vormistatud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Jäätmevedaja peab jäätmevaldajat teavitama osutatavate lisateenuste tingimustest ja hinnakirjast.

§ 26.  Avalikkuse teavitamine

  Korraldatud jäätmeveo teenuste kontsessiooni riigihanke tulemusena valitud vedajast, jäätmeveo teenustasudest ning korraldatud jäätmeveo olulistest tingimustest teavitatakse avalikkust Lüganuse Vallavalitsuse veebilehe ja Lüganuse valla ajalehe kaudu.

§ 27.  Jäätmekäitluslepingud

 (1) Jäätmevaldaja loetakse liitunuks korraldatud jäätmeveoga jäätmeseaduse § 69 lõike 1 alusel. Jäätmekäitluslepingu sõlmimine või sõlmimata jätmine jäätmevedaja ja jäätmevaldaja vahel ei avalda mõju jäätmevaldaja liitunuks lugemisele korraldatud jäätmeveoga.

 (2) Jäätmevaldajal on õigus sõlmida jäätmeveo tingimuste täpsustamiseks vedajaga jäätmekäitlusleping.

 (3) Kui jäätmevaldaja ei ole jäätmekäitluslepingut sõlminud, juhinduvad vedaja ja jäätmevaldaja vastastikuste õiguste ja kohustuste kindlaksmääramisel jäätmehoolduseeskirjast, jäätmeseaduses, korraldatud jäätmeveo hankedokumentides ja muudes korraldatud jäätmevedu reguleerivates õigusaktides sätestatud nõuetest.

 (4) Jäätmevaldaja, kes kasutab eeskirja § 16 lõike 2 punktides 1 ja 2 sätestatud nõuetele erinevat jäätmemahutit on kohustatud sõlmima vedajaga jäätmekäitluslepingu.

 (5) Jäätmevaldaja, kes kasutab teise jäätmevaldajaga ühismahutit, on kohustatud esitama omavalitsusele taotluse ühismahuti kasutamiseks, mille alusel on omavalitsusel õigus anda nõusolek ühismahuti kasutamiseks või keelduda sellest.

§ 28.  Jäätmeveo sagedus

 (1) Jäätmemahutite tühjendamise miinimumsagedus on kindlaks määratud eeskirja § 14 lõigetes 1, 2 ja 3. Jäätmemahutite tühjendamise täpne sagedus määratakse vedaja ja jäätmevaldaja vahel sõlmitavas jäätmekäitluslepingus.

 (2) Jäätmeveolepingut mitte sõlminud jäätmevaldajatel toimub jäätmekogumisvahendite tühjendamine vähemalt üks kord 12 nädala jooksul hajaasustuses ja üks kord nelja nädala jooksul tiheasustusega aladel, miinimum hinnapaketi (80 liitrit) alusel. Vedaja koostab veograafiku ja edastab selle jäätmevaldajale.

§ 29.  Jäätmevaldaja erandkorras vabastamine korraldatud jäätmeveoga liitumisest

 (1) Jäätmevaldajal on õigus esitada omavalitsusele taotlus enda tähtajaliseks ja erandkorras korraldatud jäätmeveost vabastatuks lugemiseks kui kinnistul ei elata või kinnistut ei kasutata.

 (2) Taotluses tuleb märkida:
 1) jäätmevaldaja nimi, elukoht ja kontaktandmed;
 2) kinnistu aadress;
 3) korraldatud jäätmeveoga liitumisest vabastamise põhjused (kinnistul ei elata või kinnistut ei kasutata ning selgituse);
 4) tähtaeg, mille jooksul soovib jäätmevaldaja olla vabastatud korraldatud jäätmeveoga liitumisest.

 (3) Omavalitsuse ametnik või volitatud isik kontrollib, et taotluses esitatud korraldatud jäätmeveoga liitumisest vabastamise asjaolud on tõesed ja vabastamist võimaldavad.

 (4) Omavalitsusel on õigus vabastada jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveoga liitumise kohustusest tema põhjendatud taotluse alusel perioodiliselt kuni kontsessiooniperioodi lõpuni.

 (5) Korraldatud jäätmeveoga liitumisest vabastatud jäätmevaldaja esitab üks kord aastas hiljemalt 20. jaanuariks omavalitsusele jäätmeseaduse § 69 lõikes 5 nimetatud kinnituse, et kinnistul ei ole aasta kestel elatud või kinnistut ei ole kasutatud. Jäätmevaldaja, kes eelnimetatud tähtajaks kinnitust ei esita, loetakse korraldatud jäätmeveoga liitunuks 21. jaanuarist arvates.

 (6) Korraldatud jäätmeveoga liitumisest vabastatud jäätmevaldaja on kohustatud teavitama omavalitsust tema korraldatud jäätmeveoga liitumise kohustusest vabastamise aluseks olnud asjaolude muutumisest või äralangemisest hiljemalt 30 päeva jooksul alates nende asjaolude jäätmevaldajale teatavaks saamisest.

 (7) Jäätmevaldaja vabastamine korraldatud jäätmeveoga liitumisest lõpeb omavalitsuse korralduses märgitud tähtaja möödumisel või käesoleva paragrahvi lõikes 8 nimetatud alusel.

 (8) Omavalitsusel on õigus lõpetada jäätmevaldaja vabastamine korraldatud jäätmeveoga liitumisest enne tähtaja lõppu, kui:
 1) otsuse aluseks olnud jäätmevaldaja taotlus sisaldas valeandmed;
 2) jäätmevaldaja esitab omavalitsusele vastava taotluse;
 3) vabastamise aluseks olnud põhjused on ära langenud;
 4) kinnistul elatakse või kinnistut kasutatakse;
 5) jäätmevaldaja ei esita tähtaegselt jäätmeseaduse § 69 lõikes 5 nimetatud kinnitust või sisaldab jäätmevaldaja esitatud kinnitus valeandmeid.

§ 30.  Korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete kogumine

 (1) Jäätmevaldajad koguvad korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmeid liigiti vastavalt eeskirja § 21 nõuetele.

 (2) Kui mahutis olevad jäätmed ei vasta sellesse mahutisse kogutavale jäätmeliigile, siis on vedajal õigus rakendada tasu tühisõidu eest ja lisaks esitada arve segaolmejäätmete vedamise eest, teavitades sellest eelnevalt jäätmevaldajat. Käesolevas lõikes nimetatud tasu tühisõidu eest on vedajal õigus rakendada üksnes siis, kui vedajal ei ole võimalik mahutis asuvaid jäätmeid vedada sama jäätmeveokiga, millega veetakse liigiti kogutavaid jäätmeid, ning vedaja on täitnud käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud tingimuse.

 (3) Kui jäätmevaldaja ei ole vedajale võimaldanud juurdepääsu mahutile, siis on vedajal õigus rakendada tasu tühisõidu eest vastavalt teenuste kontsessioonilepingule. Tühisõit on võrdsustatav jäätmekäitluslepingus sätestatud suurusega jäätmekogumisvahendi tühjendamise 50% teenustasuga, kuid mitte vähem kui üks (1) euro. Jäätmeveolepingu puudumisel loetakse tühisõit võrdseks jäätmete vedamisega kõige väiksema jäätmekogumisvahendiga kuid mitte vähemaga kui üks (1) euro.

 (4) Teenustasu tühisõidu eest ei rakendata erandlike ilmaolude ja/või vääramatu jõu esinemisel ning kohaliku omavalitsuse poolt kehtestatud tee ajutiste massipiirangute puhul (eelnevalt pakkujale edastatud). Vedaja võib jätta teenuse antud kuupäeval osutamata (nt: tormimurd teel, lumetuisk vms). Vedu teostatakse nädala jooksul peale takistuse likvideerimist.

 (5) Käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 nimetatud asjaolude ilmnemisel on vedaja kohustatud jäätmevaldajaga kokkulepitud viisil jäätmevaldajat teavitama hiljemalt kahe tööpäeva jooksul asjaoludest, mis ei võimaldanud jäätmemahutit tühjendada, ning tagama tühjendamata jäänud mahuti tühjendamise ühe nädala jooksul.

§ 31.  Jäätmemahutite tühjendamine

 (1) Kui vastavalt käesoleva eeskirja § 14 lõigetes 1, 2 ja 3 sätestatud jäätmemahutite tühjendamise sagedusele vaatamata on jäätmemahuti ületäitunud või levitab tugevat haisu või kui on suurenenud kahjurite tekke või ümbruskonna reostuse oht, tuleb jäätmemahutit tühjendada sagedamini.

 (2) Jäätmevaldaja on kohustatud hoidma jäätmemahutite ümbruse puhtana ning kokkuleppel vedajaga reguleerima jäätmemahutite tühjendamise sagedust selliselt, et oleks välditud jäätmemahutite ületäitumine ja nende ümbruse reostumine.

 (3) Üksikelamute jäätmemahutid tuleb võimaluse korral jäätmeveo lihtsustamiseks lükata jäätmeveo päeval väljapoole kinnistu piire tingimusel, et jäätmemahutid ei takista liiklust ega jalakäijaid.

8. peatükk Jäätmekäitluskoha järelhoolduse nõuded 

§ 32.  Jäätmekäitluskoha järelhoolduse nõuded

 (1) Jäätmekäitluskoha järelhooldus on suletud jäätmekäitluskoha keskkonnaseire ning võimaliku negatiivse keskkonnamõju, sealhulgas keskkonnahäiringu tõrje.

 (2) Tegevuse lõpetanud jäätmekäitluskoht ja selle vahetu ümbrus tuleb korrastada, puhastada seal leiduvatest jäätmetest ning taastada jäätmekäitluse eelne olukord.

 (3) Järelhoolduse kulud kannab suletud jäätmekäitluskoha endine käitaja või selle puudumisel jäätmekäitluskoha maaomanik.

 (4) Jäätmekäitluskoha järelhoolduse tulemusena peab olema välistatud jäätmekäitluskohast tulenev võimalik negatiivne keskkonnamõju.

 (5) Jäätmekäitluskohtade järelhoolduse konkreetsed nõuded esitatakse vajaduse korral Keskkonnaameti poolt väljastatavas jäätme- või kompleksloas.

9. peatükk Ehitus- ja lammutusjäätmete käitlemise kord 

§ 33.  Ehitusjäätmed

 (1) Ehitusjäätmete hulka kuuluvad puidu, metalli, betooni, telliste, ehituskivide, klaasi ja muude ehitusmaterjalide jäätmed (sealhulgas asbesti ja teisi ohtlikke jäätmeid sisaldavad materjalid) ning väljaveetav pinnas, mis tekivad ehitamisel, remontimisel ja lammutamisel (edaspidi ehitamine) ning mida ehitusobjektil tööde tegemiseks ei kasutata.

 (2) Kui ehitamise käigustekib ehitusjäätmeid üle 10m3 tuleb nende käitlemine enne ehitamise alustamist kooskõlastada omavalitsusega vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 3.

 (3) Ehitusprojektile peavad olema lisatud järgmised andmed:
 1) jäätmete hinnanguline kogus ja liigitus vastavalt kehtivale jäätmenimistule;
 2) pinnasetööde mahtude bilanss;
 3) selgitused jäätmete liigiti kogumiseks ehitusplatsil;
 4) jäätmete käitlemistoimingud ja -kohad.

 (4) Ehitusjäätmeid oma majandus- või kutsetegevuses vedav isik peab olema registreeritud Keskkonnaametis.

 (5) Ehitusjäätmeid ei tohi anda vedamiseks, kõrvaldamiseks ega taaskasutamiseks üle isikule, kellel puudub vastav jäätmeluba või kes ei ole ehitusjäätmete vedajana registreeritud. Ohtlike ehitusjäätmete üleandmisel peab jäätmevaldaja kontrollima, et isikul, kellele jäätmed üle antakse, on lisaks jäätmeloale ka ohtlike jäätmete käitluslitsents.

§ 34.  Ehitusjäätmete valdaja kohustused jäätmekäitlusel

 (1) Ehitusjäätmete eeskirja nõuetele vastava käitlemise eest vastutab jäätmevaldaja.

 (2) Ehitusjäätmete valdaja on ehitise omanik, kui tema ja ehitusettevõtja või kinnisvaraarendaja vaheline leping ei näe ette teisiti, või isik, kellele on välja antud ehitusluba, või muu isik, kelle valduses on jäätmed.

 (3) Ehitise omanik on eeskirja tähenduses ehitise kui vallasasja omanik, kinnistu omanik või hoonestusõiguse omaja.

 (4) Ehitusjäätmete valdaja ja jäätmekäitleja omavahelised õigused ja kohustused määratakse jäätmekäitluslepinguga.

 (5) Ehitusloa alusel toimuva ehitustegevuse lõpetamisel tuleb esitada omavalitsusele tekkinud jäätmete käitlemist või üleandmist tõendavad dokumendid.

 (6) Ehitusjäätmete valdaja on kohustatud:
 1) rakendama kõiki tehnoloogilisi ja muid võimalusi ehitusjäätmete liigiti kogumiseks tekkekohas;
 2) korraldama oma jäätmete taaskasutamise või andma jäätmed käitlemiseks üle jäätmeluba omavale või jäätmekäitlejana registreeritud isikule. Ohtlike ehitusjäätmete puhul peab olemas olema ohtlike jäätmete käitluslitsents;
 3) rakendama kõiki võimalusi ehitusjäätmete taaskasutamiseks;
 4) võtma tarvitusele abinõud tolmu tekke vältimiseks ehitusjäätmete paigutamisel mahutitesse või laadimisel veokitele või nende kohapeal taaskasutamisel;
 5) valmistama ette tasase piisava kandevõimega aluspinna jäätmemahutite paigutamiseks;
 6) kooskõlastama omavalitsusega jäätmemahutite paigutamise sõidu-, kõnni- või kergliiklusteedele, parklatesse, parkidesse või haljasaladele;
 7) teavitama oma töötajaid kohaliku omavalitsuse haldusterritooriumil kehtivatest jäätmehoolduse nõuetest.

§ 35.  Mitteohtlike ehitusjäätmete käitlemine

 (1) Ehitusjäätmed tuleb sortida liikidesse nende tekkekohal. Sortimisel lähtutakse jäätmete taaskasutusvõimalustest. Eraldi tuleb sortida:
 1) puit;
 2) kiletamata paber ja kartong;
 3) metall (eraldi must- ja värviline metall);
 4) mineraalsed jäätmed (kivid, ehituskivid ja tellised, krohv, betoon, kips, lehtklaas jne);
 5) raudbetoon- ja betoondetailid;
 6) tõrva mittesisaldav asfalt;
 7) plastijäätmed (sh kile);
 8) ohtlikud jäätmed.

 (2) Kui ehitusjäätmete tekkekohas puudub võimalus neid sortida või see osutub majanduslikult ebaotstarbekaks, tuleb jäätmed anda töötlemiseks üle vastava jäätmeloaga jäätmekäitlejale, kes teeb selle töö teenustööna. Eelistada tuleb ettevõtjat, kes tagab jäätmete täielikuma taaskasutamise.

 (3) Ehitusjäätmed, mida ei saa materjali või tootena taaskasutada, kõrvaldatakse läheduse põhimõtet järgides jäätmeloaga jäätmekäitluskohtades.

 (4) Mineraalsete püsijäätmete segu, nagu kivid, ehituskivid ja tellised, krohv, betoon, kips jne kõrvaldatakse ametlikel ladestuspaikadel või suunatakse taaskasutusse.

 (5) Kasvupinnas tuleb koorida eraldi ja kasutada samal ehitusel haljastamiseks. Ülejäävat kasvupinnast võib kasutada maa-ala heakorrastamiseks kooskõlastades asukoha eelnevalt omavalitsusega.

§ 36.  Ohtlike ehitusjäätmete käitlemine

 (1) Ohtlikud ehitusjäätmed on ehitamisel tekkivad jäätmed, mis ohtlike omaduste tõttu võivad põhjustada kahju tervisele ja keskkonnale ning nõuavad käitlemisel erimenetlust. Ohtlikud ehitusjäätmed selgitatakse välja jäätmenimistu ja jäätmete ohtlike jäätmete hulka liigitamise korra alusel. Ohtlike ehitusjäätmete hulka kuuluvad:
 1) asbesti sisaldavad jäätmed – eterniit, asbesttsementplaadid, asbesttsementtorud, isolatsiooni -materjalid jne;
 2) värvi-, laki-, liimi- ja vaigujäätmed ning neid sisaldanud tühi taara ja nendega immutatud materjalid jne;
 3) naftaprodukte sisaldavad jäätmed – tõrvapapp, immutatud isolatsioonmaterjalid, tõrva sisaldav asfalt jne;
 4) saastunud pinnas.

 (2) Pinnas loetakse saastunuks, kui see sisaldab ohtlikke aineid üle keskkonnaministri 11.08.2010 määruses nr 38 „Ohtlike ainete sisalduse piirväärtused pinnases“ kehtestatud piirnormide.

 (3) Ohtlikud ehitusjäätmed, välja arvatud saastunud pinnas, tuleb koguda liikide kaupa eraldi mahutitesse, mis on märgistatud keskkonnaministri kehtestatud korra kohaselt. Ohtlike ehitusjäätmete mahutisse ei tohi kallata vedelaid ohtlikke jäätmeid, nagu värvid, lakid, lahustid ja liimid.

 (4) Asbestitööde tegemisel tuleb järgida keskkonnaministri määrust “Asbesti sisaldavate jäätmete käitlusnõuded” ja tööandjal peab olema vastav piirkonna Tööinspektsiooni luba.

 (5) Vedelad ohtlikud jäätmed nagu kasutuskõlbmatud värvid, lakid, lahustid ja liimid ning nende jäägid tuleb koguda algpakendisse või vastavalt märgistatud kindlalt suletavasse mahutisse.

 (6) Ohtlikud ehitusjäätmed ja saastunud pinnas tuleb üle anda jäätmekäitlejale, kellele on väljastatud vastav jäätmeluba ja ohtlike jäätmete käitluslitsents.

 (7) Ohtlike jäätmete valdaja vastutab nende ohutu hoidmise eest kuni jäätmete üleandmiseni jäätmekäitlejale.

 (8) Isikud, kes tekitavad või käitlevad ohtlikke ehitusjäätmeid, on kohustatud andma järelevalveametnikele neid jäätmeid puudutavat informatsiooni.

10. peatükk Tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutaja jäätmete käitlemise kord 

§ 37.  Tervishoiujäätmete käitlemise üldnõuded

 (1) Käesolevas peatükis sätestatud kord on kohustuslik kõikidele tervishoiu-, hooldus- ja veterinaarasutustele ning nende laboratooriumitele ja uurimisasutustele ning muudele asutustele (edaspidi tervishoiuasutused), kus tekivad jäätmed, mis on jäätmenimistu jaotises 18 (edaspidi tervishoiujäätmed).

 (2) Tervishoiuasutused peavad välja töötama asutusesisesed juhised jäätmete liigiti kogumiseks ja edasiseks käitlemiseks ning määrama selleks vastutava isiku.

 (3) Tervishoiujäätmed tuleb koguda liikide kaupa. Eraldi tuleb koguda:
 1) bioloogilised jäätmed;
 2) teravad-torkivad jäätmed;
 3) nakkusohtlikud jäätmed;
 4) laboratooriumide jäätmed;
 5) ravimijäätmed;
 6) radioaktiivsed jäätmed;
 7) muud ohtlikud jäätmed liikide kaupa vastavalt jäätmenimistule.

 (4) Kõik tervishoiuasutustes tekkivad jäätmed tuleb üle anda isikule, kes omab vastavat luba. Ohtlike jäätmete üleandmisel peab jäätmevaldaja eelnevalt kontrollima, et isikul, kellele ohtlikud jäätmed üle antakse, on lisaks ka ohtlike jäätmete käitluslitsents.

§ 38.  Bioloogilised jäätmed

 (1) Bioloogilised jäätmed on operatsiooni käigustekkinud jäätmed (amputeeritud kehaosad ja elundid), vananenud verekotid verega, verekomponendid, vereülekandesüsteemid, verine või niiske sidumismaterjal, aspiratsioonitorud, kateetrid jt patsiendi kehavedelikega kokku puutunud meditsiinitarbed ja elusvaktsiinid.

 (2) Bioloogilised jäätmed tuleb koguda ja pakkida tekkekohas plastikkotti, millel on markeering,,Bioloogilised jäätmed”. Pakendile tuleb märkida jäätmete tekitaja (tervishoiuasutuse nimi) ja pakkimise kuupäev.

§ 39.  Loomsed jäätmed

 (1) Hukkunud põllumajandusloomad ja nende kehaosad tuleb käitlemiseks üle anda loomsete jäätmete käitlemise ettevõttesse.

 (2) Surnud lemmiklooma võib üle anda loomsete jäätmete käitlemise ettevõttesse, matta lemmikloomade surnuaeda või oma kinnistule.

 (3) Metsloomade korjused, nende kehaosad või siseelundid tuleb käitlemiseks üle anda loomsete jäätmete käitlemise ettevõttesse, põletada või matta kohapeal, vastavalt jahipidamise headele tavadele.

§ 40.  Teravad ja torkivad jäätmed

  Teravad ja torkivad jäätmed tuleb koguda raskesti läbitorgitavast materjalist valmistatud suletavasse kanistrisse, millel on markeering „Teravad ja torkivad jäätmed”. Pakendile tuleb märkida jäätmete tekitaja (tervishoiuasutuse nimi) ja pakkimise kuupäev.

§ 41.  Ohtlikud jäätmed

 (1) Ohtlikud jäätmed tuleb koguda üksteisest lahus, pakendada vastavalt ohtlike jäätmete ja nende pakendite märgistamise korrale ja anda üle vastavat õigust ja ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale jäätmekäitlejale.

 (2) Nakkusohtlikke jäätmeid ei tohi hoiustada jäätmete tekkekohas. Need tuleb viia iga päev jäätmehoidlasse lukustatavasse ruumi. Nakkusohtlikud jäätmed peavad olema enne üleandmist eelnevalt töödeldud viisil, mis välistab nakkusohu levimist ladestusalal ja väljaspool seda.

 (3) Laboratooriumides tekkinud ohtlikud jäätmed tuleb autoklaavida kohapeal. Teravad esemed, nagu süstlanõelad, skalpellid, noad ja klaasikillud, autoklaavitakse raskesti läbitorgatavast materjalist nõus. Pärast autoklaavimist käideldakse neid jäätmeid tavajäätmetena.

 (4) Ravimijäätmete käitlemisel lähtutakse ravimiseadusest tulenevatest nõuetest.

 (5) Eri kujul esinevat elavhõbedat sisaldavad jäätmed tuleb hoida üksteisest eraldi. Need pakitakse plast- või klaaspurki, mis on korgiga tihedalt suletud. Metallilise elavhõbeda (tekib nt purunenud kraadiklaasist) aurustumise vältimiseks tuleb see paigutada veega anumasse nii, et vesi katab elavhõbeda.

 (6) Kemikaalide jäätmed tuleb koguda suletud mittepurunevasse vastava märgistusega anumasse, mis ei reageeri kemikaaliga. Võimalusel tuleb kasutada kemikaali originaalpakendit, millel on vastavad märgistused.

 (7) Radioaktiivsed jäätmed, mis on kasutusest kõrvaldatud ravi- ja diagnostilise otstarbega radioaktiivsed ained ning kiirgusallikatega kokku puutunud ained ja esemed tuleb pakendada kiirguskindlasse märgistatud säilituspakendisse, hoida lukustatult hoidlas või koheselt korraldada nende üleandmine radioaktiivsete jäätmete käitlejale.

11. peatükk Järelevalve ja vastutus 

§ 42.  Järelevalve

 (1) Järelevalvet jäätmeseaduse ning eeskirja nõuete täitmise üle teostab omavalitsus.

 (2) Omavalitsusel on õigus määrata ametnik või ametnikud, kelle ülesandeks on käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud järelevalve ülesannete täitmine.

 (3) Vastutus jäätmehoolduseeskirja nõuete rikkumise eest on sätestatud jäätmeseaduse § 1207.

 (4) Järelevalvet teostaval isikul on õigus teha käesoleva eeskirja täitmise tagamiseks ettekirjutusi. Ettekirjutuse täitmata jätmise korral võib rakendada sunnivahendeid „Asendustäitmise ja sunniraha seaduses“ sätestatud korras.

 (5) Jäätmehoolduseeskirjas sätestatud nõuete rikkumise väärtegude kohtuväline menetleja on omavalitsuse poolt määratud isik või isikud.

12. peatükk Rakendussätted 

§ 43.  Määruste kehtetuks tunnistamine

  [Käesolevast tekstist välja jäetud].

§ 44.  Määruse jõustumine

  Määrus jõustub kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.

/otsingu_soovitused.json