Elukohajärgse munitsipaalkooli määramise tingimused ja kord
Vastu võetud 07.02.2019 nr 4
Määrus kehtestatakse põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 10 lõike 1 alusel.
§ 1. Reguleerimisala
Määrusega kehtestatakse põhihariduse omandamise võimaluse tagamiseks elukohajärgse munitsipaalkooli määramise tingimused ja kord koolikohustuslikule isikule, kelle elukoht asub Eesti rahvastikuregistri andmetel (edaspidi rahvastikuregister) Viru-Nigula valla (edaspidi vald) haldusterritooriumil, samuti põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 7 lõigetes 4 - 6 nimetatud isikutele.
§ 2. Üldsätted
(1) Igale koolikohustuslikule isikule, kelle elukoha aadressiks rahvastikuregistri andmetel on vald, tagatakse võimalus omandada põhiharidus valla munitsipaalkoolis.
(2) Isikute elukoha andmed fikseeritakse 1. märtsi rahvastikuregistri andmete seisuga.
(3) Vabade kohtade olemasolul võetakse kooli vastu ka õpilasi, kelle rahvastikuregistrijärgne elukoht asub väljaspool valda.
§ 3. Elukohajärgsed koolid
(1) Elukohajärgsed koolid on Aseri Kool, Vasta Kool ja Kunda Ühisgümnaasium.
(2) Elukohajärgse kooli määramisel lähtutakse kooli õppekohtade arvust, arvestades oluliste asjaoludena esmajärjekorras õpilase elukoha lähedust koolile, sama pere teiste laste õppimist samas koolis ning võimaluse korral vanemate soove.
(3) Hariduslike erivajadustega õpilaste õppekorralduses lähtutakse kaasava hariduse põhimõtetest, mille kohaselt õpivad hariduslike erivajadustega õpilased üldjuhul elukohajärgses tavakoolis. Eriklasside moodustamise ja õpilaste määramise eriklassi otsustab direktor, arvestades hariduslike erivajaduste iseloomu ja koolivälise nõustamiskomisjoni soovitusi ning kooskõlastades selle eelnevalt kooli pidajaga.
§ 4. Elukohajärgse munitsipaalkooli määramise kord
(1) Esimesse klassi õppima asuva lapse vanem, kes rahvastikuregistri andmetel omab lapsega ühist elukohta või lapse seaduslik esindaja, esitab elukohajärgse kooli direktorile 1. maiks vormikohase avalduse.
(2) Elukohajärgse kooli esimesse klassi võetakse Viru-Nigula vallas elav laps:
1) kes on saanud enne käesoleva aasta 1. oktoobrit seitsmeaastaseks;
2) kelle koolikohustuse täitmine on käimasoleval õppeaastal edasi lükatud;
3) kelle vanem või eestkostja soovib koolikohustuslikust east nooremana õppima asumist ja lasteasutus, kus laps käib või kooliväline nõustamismeeskond on hinnanud lapse koolivalmidust, sealhulgas sotsiaalset küpsust ja andnud soovituse kooli õppima asumiseks ning lapsevanem on sellest kooli pidajat enne käesoleva aasta 1.maid kirjalikult teavitanud.
(3) Isikul või tema seaduslikul esindajal on määratud elukohajärgse munitsipaalkooli õppekohast loobumisel õigus valida kool, kus on vaba õppekoht. Vastavast õppekohast loobumise otsusest tuleb teatada hiljemalt 15.augustil enne algavat õppeaastat.
(4) Haridusliku erivajadusega õpilasele elukohajärgse kooli määramisel lähtutakse põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 47 lõikest 1 ja § 49 lõikest 1.
§ 5. Põhiharidust omandava õpilase üleminek ühest koolist teise
(1) Koolikohustusliku õpilase üleminekul ühest koolist teise esitab vanem või seaduslik esindaja vastavasisulise taotluse soovitud koolile.
(2) Kui soovitud koolis on vastavalt põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses sätestatud klassi täitumise ülemisele piirnormile vabu kohti, otsustab direktor õpilase nimekirja arvamise vastavalt põhikooli- ja gümnaasiumiseadusele ning kooli vastuvõtu korrale.
(3) Kui soovitud koolis ei ole vabu õppekohti, esitab kool taotluse kooli pidajale, kes otsustab õpilasele elukohajärgse kooli määramise ja vajadusel täiendava õppekoha loomise.
(4) Kool, mille nimekirja õpilane kinnitatakse ja kuhu õpilane õppima asub, loetakse õpilase elukohajärgseks kooliks.
§ 6. Määruse jõustumine
Määrus jõustub kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.
Raido Tetto
majandusvaldkonna juht vallavanema ülesannetes
Krista Engelbrecht
vallasekretär
Facebook
Twitter