Vallavara valitsemise kord
Vastu võetud 11.02.2015 nr 15
Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punkti 6 alusel.
1. peatükk ÜLDSÄTTED
§ 1. Korra eesmärk
(1) Käesolev kord sätestab Lääne-Saare valla omandis oleva vara (edaspidi nimetatud vallavara) valitsemise, kasutamise ja käsutamise õiguslikud alused (edaspidi nimetatud kord).
(2) Käesolevat korda kohaldatakse koos Eesti Vabariigis kehtivate seaduste ja õigusaktidega.
§ 2. Vallavara mõiste
(1) Vallavaraks on vallale kuuluv kinnis- ja vallasvara ning rahaliselt hinnatavad õigused ja kohustused.
(2) Vallavara kasutamisest ja käsutamisest saadav kasu kuulub vallale kui seadusest, valla õigusaktidest või lepingutest ei tulene teisiti.
2. peatükk VALLAVARA VALITSEMINE
§ 3. Vallavara valitsemine ja kasutamine
(1) Vallavara valitsemine on valitseja õigus ja kohustus valla nimel ja oma pädevuse piirides korraldada vallavara valdamist, käsutamist ja kasutamist.
(2) Vallavara valitsejateks on vallavolikogu, vallavalitsus ja vallavalitsuse hallatavad asutused.
(3) Vallavara kasutajaks võib olla kolmas isik.
(4) Vallavara valitsejad ja kasutajad on kohustatud nende valitsemisel olevat või kasutusse antud vallavara majandama heaperemehelikult ning tagama vara säilimise, korrashoiu ja sihipärase kasutamise.
(5) Vallavara majandamisega seotud lepingud sõlmib vallavara valitseja, kui käesolevast korrast või vallavara kasutusse andmise otsusest ei tulene teisiti.
§ 4. Vallavara üleandmine ja jaotus
(1) Vallavara üleandmise ja jaotuse valitsejate vahel otsustab Lääne-Saare Vallavalitsus (edaspidi nimetatud vallavalitsus).
(2) Vallavara soetusmaksumusega kuni 500 eurot (v.a. kinnisasjad) üleandmise ühelt valitsejalt teisele võib toimuda valitsejate kokkuleppe alusel.
(3) Vallavara soetusmaksumusega kuni 500–1999 eurot (v.a. kinnisasjad) üleandmise ühelt valitsejalt teisele võib toimuda vallavalitsuse nõusolekul.
(4) Valla kinnisvara üleandmise ühelt valitsejalt teisele otsustab Lääne-Saare Vallavolikogu (edaspidi nimetatud vallavolikogu).
(5) Vallavara üleandmine ja vastuvõtmine ühelt valitsejalt teisele toimub kirjaliku akti alusel. Akti märgitakse andmed üleandja ja vastuvõtja, üleandmise aja, vara koosseisu, bilansilise väärtuse ning üleandmise õigusliku aluse kohta.
(6) Üleandmise-vastuvõtmise akt koostatakse kolmes eksemplaris, millest üks jääb üleandjale, üks vastuvõtjale ja üks vallavalitsuse raamatupidamisele.
§ 5. Vallavara arvestus
(1) Vallavara registrit peab vallavalitsus raamatupidamise seaduse ja rahandusministri poolt kehtestatu ning vallavalitsuse raamatupidamise sise-eeskirjas sätestatu järgi.
(2) Vallavara arvestuse pidamise kohustus lasub vallavara valitsejatel, kes esitavad regulaarselt vallavalitsusele nõutavad andmed nende valitsemisel oleva vallavara kohta.
(3) Valitseja vastutab andmete õigsuse eest. Valitsusel on õigus kontrollida andmete õigsust.
3. peatükk VALLAVARA OMANDAMINE JA VARALISTE KOHUSTUSTE VÕTMINE
§ 6. Asja ostmine, teenuse või ehitustöö tellimine maksumusega alla riigihanke piirmäära
(1) Asja ostmise, teenuse või ehitustöö tellimise (vallavara omandamise) maksumusega alla riigihanke piirmäära otsustab:
1) vallavara valitseja jooksva aasta eelarve kuludes ettenähtud vahendite piires, kui vara hind ei ületa 1500 eurot (ilma käibemaksuta) ja vallavara omandamine on vajalik nimetatud vallavara valitseja korrapärase tegevuse tagamiseks;
2) vallavolikogu, kui sellega võetakse vallale rahalisi kohustusi, mida ei ole ette nähtud jooksva aasta eelarves või kohustused kanduvad järgmistele eelarveperioodidele;
3) muudel juhtudel vallavalitsus.
(2) Vallavara omandamisel maksumusega alla riigihanke piirmäära tuleb jälgida hankijate paljususe ja eraldatud vahendite säästliku kasutamise põhimõtet.
(3) Ostueesõiguse kasutamise või sellest loobumise otsustab vallavalitsus. Kui ostueesõiguse kasutamisel võetakse vallale rahalisi kohustusi, milliseid ei ole ette nähtud jooksva aasta eelarves, otsustab ostueesõiguse kasutamise vallavolikogu.
(4) Pärandi ja kingi vastuvõtmise ning leiu omandamise otsustab vallavalitsus. Kui asja omandamisega kaasnevad varalised õigused on ilmselt väiksemad kui sellega kaasnevad kohustused, otsustab pärandi või kingi vastuvõtmise vallavolikogu.
(5) Vallavara omandamise lepingu sõlmib vallavanem või tema poolt volitatud isik. Kui vallavara omandamine kuulub vallavalitsuse hallatava asutuse pädevusse, sõlmib lepingu asutuse juht.
§ 7. Asja ostmine, teenuse või ehitustöö tellimine riigihanke korras
(1) Riigihankeid korraldab valla nimel vallavalitsus.
(2) Vallavalitsus kehtestab riigihangete teostamise täpsema korra.
(3) Vallavalitsus on kohustatud asja ostmisel, teenuse või ehitustöö tellimisel kasutama riigihanke seadusest tulenevaid pakkumisvorme.
(4) Riigihanke, mille puhul sõlmitakse hankeleping tähtajaga üle ühe eelarveaasta või võetakse vallale rahalisi kohustusi, milliseid ei ole ette nähtud jooksva aasta eelarves, väljakuulutamiseks annab loa vallavolikogu.
(5) Pakkumise edukaks tunnistamise ja hankelepingu sõlmimise otsustab vallavalitsus.
§ 8. Vallale varaliste kohustuste võtmine
(1) Laenu võtmise otsustab vallavolikogu.
(2) Laenu võtmist eelarves sätestatud mahus korraldab vallavalitsus.
(3) Muu rahalise kohustuse võtmise otsustab:
1) vallavolikogu, kui sellega võetakse vallale rahalisi kohustusi, mida ei ole ette nähtud jooksva aasta eelarves või mille võtmist pole delegeeritud vallavalitsusele;
2) muudel juhtudel vallavalitsus.
§ 9. Kinnisvara omandamine
Kinnisvara omandamise otsustab vallavolikogu.
§ 10. Peremehetu ehitise hõivamine
(1) Ehitise peremehetuse selgitab välja vallavalitsus vastavalt Vabariigi Valitsuse 8. augusti 1996. a määrusele nr 211 „Peremehetu ehitise hõivamise korra kinnitamine“.
(2) Pärast ehitise arvele võtmist avaldab vallavalitsus ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ja vallalehes „Põhjatäht“ teate hõivatava ehitise, selle asukoha ning viimase teadaoleva omaniku kohta. Teade peab sisaldama üleskutset esitada vastuväiteid ehitise peremehetuse või selle kohaliku omavalitsuse poolt hõivamise kohta teates määratud tähtpäevaks. Vastuväidete esitamise tähtaeg ei või olla lühem kui kaks kuud.
(3) Vallavolikogu või tema ülesandel vallavalitsus vaatab läbi esitatud vastuväited ja otsustab, kas ehitis on peremehetu või mitte.
(4) Pärast vallavolikogu otsuse jõustumist ehitise peremehetuse tuvastamise kohta võtab hõivaja ehitise oma valdusse, mille kohta koostatakse senise valdaja või hooldajaga akt. Nimetatud akt koos volikogu otsusega on aluseks hõivaja kandmiseks riiklikusse ehitusregistrisse ehitise omanikuna.
4. peatükk VALLAVARA KASUTAMINE
§ 11. Vallavara kasutamise põhimõtted
(1) Vallavara kasutamine on vallavara kasulike omaduste tarbimine, samuti valla kasuks seatud servituutide ja reaalkoormatiste teostamine.
(2) Vallavara kasutatakse:
1) avalikuks otstarbeks;
2) valitsemise otstarbeks;
3) kasu saamiseks.
§ 12. Avalikuks otstarbeks kasutatav vallavara
(1) Avalikuks otstarbeks kasutatav vallavara on avalikud asjad, mis oma iseloomu tõttu on kättesaadavad kõigile (kohalikud maanteed, tänavad, platsid, pargid, supluskohad jne).
(2) Vallavolikogu võib kinnitada avalikuks otstarbeks kasutatava vallavara kasutuseeskirjad, seada selle kasutamise piiranguid, muuta kasutamise eesmärki või kehtestada tasu selle kasutamise eest.
(3) Vallavalitsus tagab avalikul otstarbel kasutatava vallavara kohta sätestatud kasutamise tingimuste ja piirangute avalikustamise.
§ 13. Valitsemiseks kasutatav vallavara
(1) Valitsemise otstarbel kasutatakse vallavara, mis on vajalik volikogule, valitsusele või tema struktuuriüksusele põhimääruses ettenähtud ülesannete täitmiseks.
(2) Vallavara valitsemiseks kasutamise vajaduse lõppemisel, teatab vallavara valdaja sellest vallavalitsusele kirjalikult. Vara edasise kasutuse otsustab vallavalitsus.
§ 14. Tulu saamiseks kasutatav vallavara
(1) Vallavara, mida ei kasutata avalikul ega valitsemise otstarbel, ja ei ole otsustatud võõrandada, antakse kasutusse tulu saamise eesmärgil.
(2) Tulu saamiseks võib vallavara anda kasutusvaldusesse või rendile või üürile.
5. peatükk VALLAVARA KASUTUSSE ANDMINE
§ 15. Vallavara kasutusse andmise põhimõtted
(1) Vallavara antakse kasutada:
1) enampakkumise, eelläbirääkimistega pakkumise või otsustuskorras üürile või rendile;
2) tasuta kasutada.
(2) vallavara kasutusse andmise otsustab vallavara valitseja kui kasutusse antakse väheväärtuslikku inventari või vastava vallavara valitseja kasutuses olevaid ruume või põhivara kasutamiseks väljaspool ametlikku tööaega, ühekordsete ürituste korraldamiseks, kuid mitte kauemaks kui 48 tundi.
(3) Vallavara kasutusse andmiseks peab andma loa vallavolikogu, kui:
1) vallavara antakse kasutusse tähtajaga üle kümne aasta;
2) vallavara koormatakse kasutusse andmisel ostueesõigusega.
(4) Muudel juhtudel otsustab vara kasutusse andmise vallavalitsus.
(5) Vallavara üüritasu suuruse määramisel peab arvestama samas piirkonnas, samal otstarbel ja seisukorras ning samadel tingimustel kasutatava vara tasumäärasid.
(6) Vallavara võib tasuta või alla turuhinna kasutusse anda ainult lähtudes avalikest huvidest. Vara kasutusse andmise otsustaja peab sellist otsust põhjendama.
(7) Vallavara antakse kasutusse tähtaega määramata seaduses ettenähtud juhul või kui on tõenäoline, et vallavara on vallale vajalik muuks otstarbeks või kui muul põhjusel on vaja jätta võimalus leping omal äranägemisel lõpetada.
(8) Vallavara kasutusse andmise lepingu sõlmimise otsustab vallavalitsus. Kui vallavara kasutusse andmine kuulub vallavalitsuse hallatava asutuse pädevusse, sõlmib vara kasutusse andmise lepingu vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 2 vastava vallavara valitseja.
(9) Vallavara kasutamisest saadav tasu laekub valla eelarvesse.
§ 16. Vallavara kasutusse andmine otsustuskorras
(1) Vallavara võib anda otsustuskorras kasutusse:
1) valla osalusega äriühingutele;
2) valla asutatud sihtasutustele;
3) mittetulundusühingutele, mille liikmeks on vald;
4) avalik-õiguslikele juriidilistele isikutele;
5) teistele isikutele lähtudes valla arengukavas kajastatud avalikest huvidest;
6) kui vallavara kasutusse andmine enampakkumise korras või eelläbirääkimistega pakkumise korras on nurjunud.
(2) Vallavara otsustuskorras kasutusse andmisel määrab tasu suuruse vallavalitsus.
(3) Vallavara kasutamise tasu suuruse määramisel peab vallavalitsus võimaluse korral arvestama samas piirkonnas samal otstarbel ja seisukorras ning samadel tingimustel kasutatavate üüripindade tasumäärasid. Tasu suuruse kindlaksmääramisel kaasatakse vajadusel sõltumatu ekspert.
(4) Vallavara võib tasuta või alla turuhinna kasutusse anda ainult lähtudes avalikest huvidest. Vallavara kasutusse andmise otsustaja peab sellist otsust põhjendama.
§ 17. Vallavara enampakkumise korras kasutusse andmine
(1) Vallavara kasutusse andmise enampakkumise korras korraldab vallavalitsus ja määrab enampakkumise tingimused. Enampakkumise tingimustes peab sisalduma:
1) kasutusse antava vara nimetus, vajadusel varaga tutvumise aeg ja koht;
2) enampakkumise viis (avalik või piiratud suuline või kirjalik või läbi viidav vastavas internetiportaalis) kirjalike enampakkumiste korral nende esitamise tähtaeg ja koht;
3) enampakkumise toimumise koht ja aeg;
4) kasutamise tasu alghind (kui on määratud), osavõtumaks ja tagatisraha (kui on määratud);
5) osalejate ring piiratud enampakkumise korral;
6) objekti kasutusotstarve;
7) nõuded pakkumiste vormistamiseks;
8) muud tingimused enampakkumisel osalemiseks ja kasutuslepingu sõlmimiseks.
(2) Alghinda ei pea määrama, kui kasutusse antava vara suhtes on enampakkumine eelnevalt juba toimunud või kui alghinna määramise korral võib eeldada enampakkumise nurjumist.
(3) Vara kasutusse andmisest enampakkumise korras annab korraldaja sellest teada vähemalt ühes kohalikus ajalehes ja valla koduleheküljel. Teade ajalehes avaldatakse vähemalt 14 kalendripäeva enne enampakkumise korraldamist. Teistkordsel enampakkumisel võib nimetatud tähtaeg olla 7 kalendripäeva.
(4) Enampakkumise tulemused kinnitab vallavalitsus.
(5) Enampakkumine loetakse nurjunuks kui:
1) enampakkumisel ei ole osavõtjaid;
2) keegi osavõtjatest ei tee pakkumist vähemalt alghinna ulatuses;
3) osavõtja ei täida enampakkumise tingimustes ettenähtud kohustusi.
(6) Enampakkumise võitja loobumisel kasutuslepingu sõlmimisest võib vallavalitsus sõlmida kasutuslepingu enampakkumisel kõrgemale pakkumisele eelneva pakkumise teinud osalejaga.
§ 18. Enampakkumise läbiviimise viisid ja korraldus
(1) Enampakkumine viiakse läbi avaliku suulise või kirjaliku pakkumisena. Enampakkumise läbiviimise viisi otsustab vallavalitsus.
(2) Enampakkumise valmistab ette ja viib läbi vallavalitsuse määratud komisjon.
(3) Enampakkumine viiakse läbi kui soovi on avaldanud vähemalt üks osavõtja.
§ 19. Enampakkumises osaleda võivate isikute ring
(1) Enampakkumisest võivad üldjuhul osa võtta kõik isikud, kellel on õigus sõlmida vastavat lepingut ning kelle osavõtt enampakkumisest ei ole keelatud.
(2) Haritava maa kasutamiseks korraldataval enampakkumisel võivad osaleda füüsilisest või juriidilisest isikust ettevõtjad, kelle põhitegevusalade hulgas on põllumajandussaaduste tootmine.
(3) Enampakkumisest ei või osa võtta isiklikult või esindaja kaudu:
1) enampakkumise läbiviimisega seotud isikud (enampakkumise läbiviijad; ekspert, kelle abi kasutati alghinna määramisel; isikud, kelle pädevusse kuulub enampakkumise tulemuste kinnitamine) ja nende abikaasad ning otseliinis sugulased;
2) maksuvõlglased ja isikud, kellel on valla ees täitmata võlaõiguslikest lepingutest tulenevad rahalised kohustused.
§ 20. Suulise enampakkumise läbiviimise kord
(1) Enampakkumise läbiviija, kuulutades suulise enampakkumise määratud ajal ja kohas avatuks, teeb enampakkumise ruumis kohalviibijatele ettepaneku registreerida end enampakkumisest osavõtjatena. Enampakkumisest osa võtta soovivate isikute nimed ning elu- või asukohad protokollitakse. Enampakkumisest osa võtta soovijad esitavad isikut tõendava dokumendi, juriidilise isiku esindajal tuleb lisaks esitada volitusi tõendav dokument.
(2) Enne pakkumiste alustamist annavad kõik enampakkumisest osavõtjatena registreerunud isikud allkirja selle kohta, et nad on teadlikud enampakkumise tingimustest ning esitavad tõendid selle kohta, et nad on tasunud osavõtumaksu ja tagatisraha. Isikuid, kes ei nõustu andma käesolevas lõikes ettenähtud allkirja või ei esita tõendeid osavõtumaksu ja tagatisraha tasumise kohta, pakkumisest osa võtma ei lubata. Kui enampakkumises osaleja on täitnud käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 talle esitatud nõuded, väljastatakse talle registreerimisnumber, mille all ta esineb enampakkumise lõpuni. Seejärel tutvustab enampakkumise läbiviija (juhataja) enampakkumise läbiviimise ja kaebuste esitamise korda ning kuulutab välja enampakkumise alghinna, enampakkumises osalejad ning enampakkumise sammu suuruse.
(3) Pärast lõigetes 1 ja 2 nimetatud toimingute tegemist ning enampakkumise läbiviija (juhataja) vastavat korraldust (esimest haamrilööki) alustavad enampakkumisest osavõtjad pakkumist. Kui enampakkumisel on määratud alghind, alustatakse pakkumistega alghinnast. Kui alghinda ei määrata, siis alustatakse pakkumist hinnast, mida esimesena pakutakse. Osavõtja annab enampakkumise läbiviijale (juhatajale) märku registreerimisnumbri tõstmisega ning teatab pakkumise suuruse pärast seda, kui ta on saanud enampakkumise läbiviijalt (juhatajalt) vastava loa. Pakkumise kuulutab enampakkumise läbiviija (juhataja) haamrilöögiga lõppenuks pärast kõrgeima pakutud summa kolmekordset teatamist.
(4) Enampakkumise tulemused ja käik protokollitakse. Protokollile kirjutavad alla kõik kohalviibinud komisjoni liikmed. Enampakkumisest osavõtjatel on õigus enampakkumise protokolliga tutvuda ja esitada protokolli ning enampakkumisega seonduva kohta kirjalikult märkusi või kaebusi 3 tööpäeva jooksul arvates enampakkumise toimumisest.
(5) Osavõtja, kelle pakkumine on suurim, annab enne lahkumist allkirja selle kohta, et ta kohustub sõlmima vastava lepingu enampakkumiseks esitatud tingimustel. Allkirja andmisest keeldumisel kaotab ta õiguse lepingu sõlmimisele, talle ei tagastata tagatisraha ning enampakkumise komisjon tunnistab enampakkumise nurjunuks.
§ 21. Kirjaliku enampakkumise läbiviimise kord
(1) Kirjalikul enampakkumisel osalemiseks esitatakse enampakkumise läbiviijale kinnine ümbrik, millele on peale märgitud, millisele enampakkumisele see on esitatud. Pakkumine peab sisaldama järgmisi andmeid:
1) pakkuja nimi ja elukoht või asukoht;
2) nõusolek enampakkumises osalemiseks enampakkumiseks esitatud tingimustel;
3) dokumendid enampakkumises osalemiseks ettenähtud osavõtumaksu ja tagatisraha tasumise kohta;
4) sõnadega väljendatud pakkumise summa;
5) pakkumise esitaja allkiri;
6) esindaja volitusi tõendav dokument.
(2) Pakkumisele lisatud dokumendid peavad olema nummerdatud ja allkirjastatud.
(3) Pakkumised registreeritakse nende saabumise järjekorras (ära märgitakse saabumise kuupäev ja kellaaeg). Pakkumised, mis ei ole esitatud tähtaegselt või ei vasta eelnimetatud nõuetele, enampakkumises ei osale.
(4) Pakkumiste läbivaatamise käigus avab enampakkumise komisjon pakkumised nende registreerimise järjekorras.
(5) Kui enampakkumise kuulutuses märgitud tähtajaks ei saabu ühtegi pakkumist või ükski pakkumine ei vasta lõigetes 1 ja 2 nimetatud nõuetele, tunnistab enampakkumise komisjon enampakkumise nurjunuks.
(6) Pakkumiste avamise kohta koostatakse protokoll. Protokolli kantakse pakkuja nimi ja pakutud summa. Protokollile kirjutavad alla kõik kohalviibinud komisjoni liikmed. Kõigil pakkujatel on õigus ise või esindajate kaudu osaleda pakkumiste avamisel ning tutvuda pakkumiste avamise.
(7) Kui kirjaliku pakkumise korral on vähemalt kahe suurema pakkumise summad võrdsed, annab enampakkumise komisjon võrdse pakkumise teinud pakkujatele õiguse esitada uus kirjalik pakkumine viie tööpäeva jooksul. Kui kindlaksmääratud ajaks ei tee pakkujad uut pakkumist, tunnistatakse enampakkumine nurjunuks.
§ 22. Enampakkumise tulemuste kinnitamine ja lepingu sõlmimine
(1) Enampakkumise tulemused kinnitab vallavalitsus.
(2) Enampakkumise tulemuste kinnitamine või kinnitamata jätmine peab toimuma hiljemalt 15 päeva jooksul enampakkumise toimumisest.
(3) Enampakkumise tulemusi ei kinnitata, kui tehakse kindlaks, et:
1) enampakkumise läbiviimisel rikuti oluliselt enampakkumise läbiviimise korda;
2) enampakkumise ettevalmistamisel on rikutud selleks ettenähtud korda;
3) osavõtjatevahelised kokkulepped on mõjutanud enampakkumise käiku;
4) enampakkumise võitjaks osutus paragrahvi 18 lõikes 2 nimetatud isik;
5) enampakkumine toimus alghinda määramata ning sellisest enampakkumisest võttis osa ainult üks isik, kelle pakutud hind oli põhjendamatult väike.
(4) Kui enampakkumisel polnud osalejaid, kuulutatakse enampakkumine nurjunuks. Uue enampakkumise toimumise otsustab vallavalitsus.
(5) Enampakkumise tulemuste kinnitamisel sõlmitakse parima pakkumise teinud isikuga leping. Lepingu sõlmib vallavanem. Lepingus sätestatakse lisaks enampakkumise ettevalmistamise käigus kindlaksmääratud tingimustele:
1) lepingupoole nimi, elu- või asukoht, juriidilise isiku puhul registreerimisnumber;
2) üksikasjalikud andmed vara kohta (asukoht; ruumide puhul korrus ja nende üldpinna suurus ruutmeetrites; kinnisasja puhul kinnisasja iseloomustavad andmed vastavalt kinnistusraamatu seadusele, samuti muud olulised andmed);
3) vara kasutusotstarve;
4) tasu suurus ja selle muutmise alused;
5) nõutavad lepingu täitmise tagatised;
6) lepingu sõlmimise aeg ja koht.
(6) Enampakkumise võitjale teatatakse enampakkumise tulemuste kinnitamisest (kinnitamata jätmisest) pärast vastava otsuse tegemist tähitud kirjaga. Enampakkumise võitja on kohustatud ilmuma lepingu sõlmimiseks teates näidatud kohta hiljemalt kümne päeva jooksul arvates vastava teate kättesaamise päevast.
(7) Teate vastuvõtmisest keeldumisel või lepingu sõlmimisele teates ettenähtud tähtajaks mõjuva põhjuseta mitteilmumisel, kaotab enampakkumise võitja õiguse tagatisraha tagastamisele ja lepingu sõlmimisele.
(8) Enampakkumise võitja on kohustatud hiljemalt lepingu sõlmimise ajaks esitama lepingu alusel nõutavad lepingu täitmise tagatised. Nimetatud kohustuse täitmata jätmisel kaotab enampakkumise võitja õiguse tagatisraha tagastamisele ja lepingu sõlmimisele.
(9) Lepingu sõlmimise korral muutub tagatisraha lepingujärgseks makseks.
(10) Enampakkumises osalejaile, kes ei osutunud võitjaks, tagastatakse tagatisraha kolme tööpäeva jooksul pärast enampakkumise tulemuste (mitte)kinnitamist või enampakkumise nurjunuks tunnistamist. Osavõtumaks tagastamisele ei kuulu. Osavõtumaksu arvel katab enampakkumise korraldaja enampakkumise ettevalmistamise ja korraldamisega seotud kulud.
§ 23. Vallavara kasutusse andmine eelläbirääkimistega pakkumise korras
(1) Vallavara antakse kasutusse eelläbirääkimistega pakkumise korras, kui lisatingimuste täitmine on olulisem vallavara kasutamise eest makstava tasu suurusest.
(2) Lisatingimusteks võivad olla:
1) tähtajalise teatud sihtotstarbelise kasutamise kohustus;
2) keskkonnakaitsealaste tingimuste täitmine;
3) vallavalitsuse poolt kehtestatud muud lisatingimused (sh haritavalt maalt võsa eemaldamine ja maa sihtotstarbelise kasutamise)
(3) Vallavalitsusel on õigus kehtestada arvuliselt väljendatavatele lisatingimustele piirsuurusi.
(4) Vallavara kasutusse andmine eelläbirääkimistega pakkumise korras toimub korra paragrahvides 15, 16 ja 18-20 sätestatu järgi arvestades järgmisi erisusi:
1) eelläbirääkimistega pakkumise esemeks on tasu suurus ja lisatingimused;
2) eelläbirääkimistega pakkumise kuulutusse märgitakse lisaks korra paragrahvi 16 lõikes 2 nimetatud andmetele ära eelläbirääkimistega pakkumise lisatingimused ning pakkumise võitja väljaselgitamise alused;
3) isikuid, kes on teinud nõuetele mittevastava pakkumise, läbirääkimistele ei lubata;
4) eelläbirääkimiste sisu avalikkusele ega teistele pakkujatele avaldamisele ei kuulu; avalikustada võib seda, mitu pakkumist on tehtud ja mitu vastab nõuetele;
5) eelläbirääkimistele kutsutakse nõuetele vastava pakkumise teinud osalejad;
6) pärast eelläbirääkimiste lõppu vormistab iga pakkuja kirjalikult lõpliku pakkumise vara kasutamise tasu ja kõigi lisatingimuste kohta;
7) võrdväärsete pakkumiste korral annab komisjon pakkujatele võimaluse oma pakkumisi kümne tööpäeva jooksul täiendada;
8) eelläbirääkimistega pakkumise võitjaks on isik, kelle pakkumise on vallavalitsus tunnistanud parimaks, arvestades nii kehtestatud lisatingimusi kui ka pakutud hinda.
(5) Sobivate pakkumiste puudumisel tunnistab komisjon eelläbirääkimistega pakkumise nurjunuks.
§ 24. Lepingute muutmine ja uuendamine ning vallavara allrendile või -üürile andmine
(1) Lepingute muutmise ja uuendamise otsustab vallavalitsus.
(2) Vallavara allüürile andmiseks nõusoleku andmise otsustab vallavalitsus.
§ 25. Kasutusse antud vallavara parendamine
(1) Vallavara parendamiseks või muutmiseks tehtavate kulutuste hüvitamise otsustab vallavalitsus enne vastavate töödega alustamist, näidates ära millised ja millises ulatuses parendustega või muudatustega seotud kulud hüvitatakse ning näidates vajadusel tehtavate parenduste amortisatsiooni määra.
(2) Vallavara parendamisel või muutmisel tehtud kulutused hüvitatakse ainult juhul, kui see tuleneb üüri- või rendilepingust, kusjuures ehitamisele tehtud kulutused hüvitatakse ainult juhul, kui ehitis vastab ehitusseaduses sätestatud tingimustele.
(3) Vallavara parendamisel ja muutmisel tehtud kulutused võidakse hüvitada tulevikus tasumisele kuuluva üüri või rendi arvel, st vallavara kasutaja vabastatakse üüri või rendi tasumisest, kui seaduses või lepinguga ei ole sätestatud teisiti võib teha tasaarvlemist üüri/rendi arvel
6. peatükk VALLAVARA VÕÕRANDAMINE
§ 26. Vallavara võõrandamise mõiste
Vallavara võõrandamine on peamiselt vallavara müük või muul viisil kolmandate isikute omandisse andmine käesolevas korras kehtestatud tingimustel ja korras.
§ 27. Vallavara võõrandamise tingimused
Vallavara võib võõrandada nii tasu eest kui tasuta, kui:
1) vallavara ei ole enam võimalik valitsemise otstarbel kasutada;
2) vallavara ei ole valitsemise otstarbeks vajalik ning selle muul viisil kasutamine ja käsutamine ei ole otstarbekas;
3) vallavara võõrandatakse isikule, kes vajab seda töö tegemiseks avalikes huvides ning vara võõrandamiseks tehtud ettepanekust nähtub, et nimetatud töö tegemine ilma vallavara omandamiseta ei ole võimalik;
4) vallavara on vajalik heategevuslikele ja avalikke huve teenivatele organisatsioonidele nende ülesannete täitmiseks või muudele ühingutele või asutustele avalike huvide kaitstuse või valla arengu paremaks tagamiseks;
5) muudel seaduses või vallavolikogu poolt ettenähtud juhtudel.
§ 28. Vallavara võõrandamise otsustamine
(1) Vallavara võõrandamise otsustab:
1) vallavolikogu, kui vara vallavara võõrandatakse tasuta või alandatud hinnaga või võõrandatakse vallavarana kinnisvara või vallasvara väärtusega soetusmaksumusega üle 2000 euro (ilma käibemaksuta);
2) vallavalitsus, kui võõrandatakse vallasvara soetusmaksumusega väärtusega 500–1999 eurot (ilma käibemaksuta);
3) vallavanem või vallavara valitseja, kui võõrandatakse vallasvara soetusmaksumusega väärtusega kuni 499 (ilma käibemaksuta).
(2) Vallavara võõrandamise korraldaja on vallavalitsus.
(3) Vallavara võõrandamise viisi ja tasu suuruse määrab võõrandamise otsustaja.
§ 29. Vallavara võõrandamise viisid
(1) Vallavara võõrandatakse:
1) otsustuskorras tasu eest, tasuta või alandatud hinna eest;
2) enampakkumise korras sh internetioksjoni kaudu;
3) eelläbirääkimistega pakkumise korras.
(2) Vallavara võõrandamisel tasuta või alandatud hinna eest peab võõrandamise otsustaja vastavat otsust põhjendama.
(3) Vallavara müügilepingu ning vajadusel asjaõiguslepingu ja hüpoteegi seadmise lepingu sõlmib vallavanem või tema poolt volitatud ametnik.
(4) Järelmaksuga müügi korral määrab vallavalitsus kindlaks lepingu täitmise tagatised, v.a kui vallavara müüakse alandatud hinna eest kooskõlas käesoleva paragrahvi lõikega 2.
§ 30. Vallavara võõrandamine otsustuskorras
Vallavara võõrandamine otsustuskorras võib toimuda:
1) kui võõrandatav vara võib laguneda või hävineda enne enampakkumise lõpuleviimist;
2) kui enampakkumise korras või eelläbirääkimistega pakkumise korras võõrandamine on nurjunud;
3) kui vara võõrandatakse valla osalusega äriühingutele, valla asutatud sihtasutustele või avalik-õiguslikele juriidilistele isikutele;
4) muudel juhtudel lähtudes arengukavas kajastatud avalikest huvidest.
§ 31. Enampakkumise ettevalmistamine
(1) Vallavara müük enampakkumise korras toimub korra paragrahvides 16–20 sätestatu järgi arvestades järgmisi erisusi:
1) enampakkumise esemeks on ostuhind;
2) enampakkumise kuulutuses märgitakse lisaks eeskirja paragrahvi 16 lõikes 2 nimetatud andmetele ära müüdava vara ostjale üleandmise kord, ostuhinna tasumise kord ja tähtajad ning ostuhinna järelmaksuga tasumisel lepingu täitmise täiendavad tagatised. Käesolevas punktis nimetatud andmeid võib mitte avaldada, kuid sellisel juhul peab kuulutus sisaldama lepinguga tutvumiseks ettenähtud kohta ja aega;
3) enampakkumise võitjaga sõlmitakse ostu-müügi leping;
4) pärast enampakkumise tulemuste kinnitamise korralduse saamist on enampakkumise võitja kohustatud tasuma ostuhinna või järelmaksu rakendamisel osa sellest enampakkumise tingimustes ettenähtud suuruses ja tähtaja jooksul;
5) enampakkumise võitja on kohustatud ilmuma müügilepingu sõlmimisele temale teatatud ajal kuid mitte hiljem kui kahe kuu jooksul õigusakti kättesaamisest. Nimetatud kohustuse täitmata jätmisel on korraldajal õigustühistada otsus pakkumise tulemuste kinnitamise kohta. Enampakkumise võitja loobumisel müügilepingu sõlmimisest võib sõlmida müügilepingu enampakkumisel kõrgemale pakkumisele eelneva pakkumise teinud osalejaga.
(2) Kui laekunud enampakkumise osavõtumaksudest ei piisa vallavara võõrandamise enampakkumise ettevalmistamise ja korraldamisega tehtud kulude katmiseks, arvestatakse eelnimetatud kulud maha vallavara müügist laekunud summadest enne viimaste kandmist vallaeelarvesse.
(3) Internetioksjonite kaudu võõrandamine toimub virtuaalses keskkonnas sellekohase kasutusjuhendi järgi.
§ 32. Alghind
(1) Alghinna määramisel võetakse aluseks:
1) eksperdi hinnang;
2) vara eeldatav turuväärtus;
3) vara erilised omadused; 4) vara bilansiline jääkväärtus
(2) Alghinda ei pea määrama, kui on alust arvata, et selle määramisel võib enampakkumine nurjuda ning seetõttu võib vara rikneda, hävineda, selle väärtus muul viisil väheneda või selline sunnitud viivitus oleks kahjulik. Alghinda ei määrata teistkordsel enampakkumisel, kui alghinna määramisel võib mitte leida varale ostjat. Alghinna määramata jätmise otsus peab olema põhjendatud.
§ 33. Vallavara müük eelläbirääkimistega pakkumisega
(1) Vallavara müüakse eelläbirääkimistega pakkumisel, kui lisatingimuste täitmine on olulisem müügihinnast.
(2) Lisatingimusteks võivad olla:
1) tähtajalise teatud sihtotstarbelise kasutamise kohustus;
2) investeeringute suurus;
3) keskkonnakaitsealaste tingimuste täitmine;
4) vallavolikogu poolt kehtestatud muud lisatingimused.
(3) Vallavolikogul on õigus kehtestada arvuliselt väljendatavatele lisatingimustele piirsuurusi.
(4) Vallavara müük eelläbirääkimistega pakkumise korras toimub korra paragrahvides 16 ja 19–21 sätestatu järgi arvestades järgmisi erisusi:
1) eelläbirääkimistega pakkumise esemeks on müügihind ja lisatingimused;
2) eelläbirääkimistega pakkumise kuulutusse märgitakse lisaks korra § 16 lõikes 2 nimetatud andmetele eelläbirääkimistega pakkumise lisatingimused ning pakkumise võitja väljaselgitamise alused;
3) isikuid, kes on teinud nõuetele mittevastava pakkumise, läbirääkimistele ei lubata;
4) eelläbirääkimiste sisu avalikkusele ega teistele pakkujatele avaldamisele ei kuulu; avalikustada võib asjaolu, mitu pakkumist on tehtud ja mitu vastab nõuetele;
5) eelläbirääkimistele kutsutakse nõuetele vastava pakkumise teinud osalejad;
6) pärast eelläbirääkimiste lõppu vormistab iga pakkuja kirjalikult lõpliku pakkumise vara müügihinna ja kõigi lisatingimuste kohta;
7) võrdväärsete pakkumiste korral annab komisjon pakkujatele võimaluse oma pakkumisi kümne tööpäeva jooksul täiendada;
8) eelläbirääkimistega pakkumise võitjaga sõlmitakse müügileping. Võitjaks on isik, kelle pakkumise on vallavalitsus tunnistanud parimaks, arvestades nii kehtestatud lisatingimusi kui ka pakutud hinda. Sobivate pakkumiste puudumisel tunnistab vallavalitsus eelläbirääkimistega pakkumise nurjunuks;
9) pärast eelläbirääkimistega pakkumise tulemuste kinnitamise korralduse saamist on eelläbirääkimistega pakkumise võitja kohustatud tasuma müügihinna või järelmaksu rakendamisel osa sellest pakkumise tingimustes ettenähtud suuruses ja tähtaja jooksul;
10) eelläbirääkimistega pakkumise võitja on kohustatud ilmuma müügilepingu sõlmimiseks teates näidatud kohta hiljemalt ühe kuu jooksul korralduse kättesaamisest. Nimetatud kohustuse täitmata jätmisel on vallavalitsusel õigustühistada korraldus eelläbirääkimistega pakkumise tulemuste kinnitamise kohta ja korraldada uus eelläbirääkimistega pakkumine.
(5) Kui laekunud enampakkumise osavõtumaksudest ei piisa vallavara võõrandamise enampakkumise ettevalmistamise ja korraldamisega tehtud kulude katmiseks, arvestatakse eelnimetatud kulud maha vallavara müügist laekunud summadest enne viimaste kandmist vallaeelarvesse.
§ 34. Vallavara erastamine
(1) Vallavara erastamine toimub seaduses, käesolevas eeskirjas ja teistes erastamist reguleerivates õigusaktides sätestatu järgi.
(2) Erastamise korraldajaks on vallavalitsus.
7. peatükk VALLAVARA KOORMAMINE JA MUUL VIISIL KÄSUTAMINE
§ 35. Vallavara koormamise mõiste
Vallavara koormamine korra tähenduses on valla omandis olevale kinnisasjale reaalservituudi, isikliku servituudi, reaalkoormatise, asjaõigusliku ostueesõiguse või hoonestusõiguse seadmine.
§ 36. Reaalservituudi, reaalkoormatise või ostueesõiguse seadmine
(1) Valla omandis olevale kinnisasjale reaalservituudi, reaalkoormatise või ostueesõiguse seadmine on lubatud, kui:
1) see toimub selleks seadusest tulenevat õigust omava isiku nõudel ja kasuks;
2) see toimub avalikes huvides.
(2) Valla omandis olevale kinnisasjale reaalservituudi, reaalkoormatise või ostueesõiguse seadmise otsustab vallavolikogu.
(3) Vallavara koormamise lepingu ja asjaõiguslepingu sõlmib vallavanem.
§ 37. Isikliku servituudi seadmine
(1) Valla omandis olevale kinnisasjale isikliku servituudi seadmine on lubatud, kui:
1) see toimub selleks seadusest tulenevat õigust omava isiku nõudel ja kasuks;
2) see toimub avalikes huvides.
(2) Isikliku servituudi seadmise otsustab:
1) vallavalitsus, kui see toimub vastaval kinnisasjal asuva tehnovõrgu või -rajatise omaniku kasuks;
2) muudel juhtudel vallavolikogu.
(3) Isiklik servituut seatakse tasu eest või tasuta. Tasu suuruse määrab kindlaks isikliku servituudi seadmise otsustaja. Tasu suuruse kindlaksmääramisel kaasatakse vajadusel sõltumatu ekspert või tasu määratakse seaduses sätestatud suuruses. Tasuta isikliku servituudi seadmine võib toimuda seaduses sätestatud juhtudel.
(4) Isikliku servituudi seadmise lepingu ja asjaõiguslepingu sõlmib vallavanem või tema poolt volitatud isik.
§ 38. Hoonestusõiguse seadmine
(1) Valla omandis olevat kinnisasja võib koormata hoonestusõigusega.
(2) Hoonestusõigust võib seada enampakkumise, eelläbirääkimistega pakkumise või otsustuskorras.
(3) Hoonestusõiguse seadmine otsustuskorras võib toimuda:
1) valla osalusega juriidilise isiku kasuks;
2) avalik-õiguslike juriidiliste isikute kasuks;
3) kinnistul asuva ehitise omaniku, ehitist või kinnistut kasutuslepingu alusel kasutava isikukasuks;
4) muudel juhtudel lähtudes avalikest huvidest, mida tuleb põhjendada.
(4) Hoonestusõiguse seadmisel enampakkumise või eelläbirääkimistega pakkumise teel on
pakkumise objektiks:
1) aastatasu suurus või;
2) hoonestusõiguse omandamisõigus.
(5) Hoonestusõiguse seadmise otsustab vallavolikogu, kui:
1) kinnistu koormatakse hoonestusõigusega;
2) hoonestusõigus seatakse otsustuskorras või tasuta.
(6) Hoonestusõiguse seadmise lepingu sõlmimise korraldab vallavalitsus.
§ 39. Hoonestusõiguse seadmise algatamine ja ettevalmistamine
(1) Hoonestusõiguse seadmise algatab, hoonestusõiguse tingimused määrab, vajalikud materjalid koostab ja teisi hoonestusõiguse seadja toiminguid teeb vallavalitsus omal algatusel või huvitatud isiku taotlusel.
(2) Hoonestusõiguse seadmisel enampakkumise või eelläbirääkimistega pakkumise korras kinnitatakse:
1) hoonestusõiguse tähtaeg;
2) hoonestusõiguse tasu või omandamisõiguse algsuurus ja maksmise kord;
3) enampakkumise läbiviimise viis;
4) osavõtutasu ning tagatisraha suurus (kui see on otstarbekas) ning tasumise kord ja viis;
5) lepingu sõlmimisel nõutavad tagatised;
6) pakkumise võitja väljaselgitamise alused eelläbirääkimistega pakkumisel;
7) hoonestamise tingimused (katastriüksuse sihtotstarve, lubatud ehitiste arv krundil, ehitiste lubatud suurim ehitusalane pind, ehitiste lubatud kõrgus vm), hoonestamise tähtaeg, sanktsioonid lepingu rikkumisel jm lepingu olulised tingimused;
8) pakkumise läbiviija (vähemalt 3-liikmeline komisjon);
9) hoonestusõiguse seadmise lisatingimused eelläbirääkimistega pakkumisel;
10) objekti kohta info saamise võimalus.
(3) Enampakkumise toimumine kuulutatakse välja kohalikus ajalehes, valla koduleheküljel ning vajaduse korral ka mujal. Kuulutus avaldatakse vähemalt kümme kalendripäeva enne pakkumise läbiviimist. Teistkordsel pakkumisel võib kuulutuse avaldamise tähtaeg olla lühem. Kuulutuses peavad sisalduma järgmised pakkumise tingimused ja andmed:
1) pakkumise korraldaja;
2) pakkumise läbiviimise viis (eelläbirääkimistega, enampakkumine suuline või kirjalik), kirjaliku pakkumise korral esitamise tähtaeg ja koht ning pakkumisele märgitav märgusõna;
3) hoonestusõigusega koormatava kinnisasja asukoht, suurus, katastriüksuse sihtotstarve, katastritunnus;
4) hoonestusõiguse tasu või omandamisõiguse algsuurus;
5) hoonestamise tingimused ja hoonestusõiguse tähtaeg;
6) eelläbirääkimistega pakkumise korral selle lisatingimused;
7) pakkumises osalemise osavõtutasu ja tagatisraha, nende tasumise tähtajad ning viis;
8) pakkumise läbiviimise koht ja aeg;
9) eelläbirääkimistega pakkumise võitja väljaselgitamise alused;
10) nõuded pakkumisel osalemiseks ja pakkumise vormistamiseks;
11) vajaduse korral muud tingimused;
12) objekti kohta informatsiooni saamise võimalus.
§ 40. Enampakkumises osaleda võivate isikute ring
Enampakkumises osaleda võivate isikute ring on määratud käesoleva korra paragrahvis 19.
§ 41. Hoonestusõiguse seadmine enampakkumise korras
Hoonestusõiguse seadmine enampakkumise korras toimub avalikult kas suulise või kirjaliku pakkumisena käesoleva korra paragrahvides 19–21 sätestatud korras arvestades järgmisi erisusi:
1) enampakkumise esemeks on hoonestusõiguse aastatasu suurus või hoonestusõiguse omandamisõigus;
2) enampakkumise võitjaga sõlmitakse hoonestusõiguse seadmise leping ja asjaõigusleping.
§ 42. Hoonestusõiguse seadmine eelläbirääkimistega pakkumise korras
(1) Hoonestusõiguse seadmine toimub eelläbirääkimistega pakkumisel, kui lisatingimuste täitmine hoonestusõiguse seadmisel on olulisem müügihinnast.
(2) Hoonestusõiguse seadmine eelläbirääkimistega pakkumise korras toimub käesoleva korra paragrahvis 23 sätestatud korras.
§ 43. Hoonestusõiguse tasu maksmise kord ja sanktsioonid
(1) Hoonestusõiguse tasu maksab hoonestaja üks kord aastas 1. veebruariks jooksva aasta eest ette. Tasu maksmise kohustus algab hoonestusõiguse kandmisest kinnistusraamatusse. Tasu maksmise kord hoonestusõiguse kinnistamisest kuni esimese makse tähtajani määratakse hoonestusõiguse seadmise lepingus.
(2) Hoonestusõiguse tasu maksmise kohustus kantakse hoonestusõiguse kinnistusregistri ossa reaalkoormatisena kinnistu omaniku kasuks.
(3) Hoonestusõiguse tasu mittetasumisel hoonestusõiguse seadmise lepingus ettenähtud tähtajaks on hoonestaja kohustatud tasuma viivist 0,1% tähtajaks tasumata summalt iga viivitatud päeva eest.
(4) Hoonestusõiguse tasu muutub vastavalt maa maksustamishinna ja/või maakasutuse sihtotstarbe muutumisele. Sel juhul ei või hoonestusõiguse aastatasu suuruse ja maa maksustamishinna suhe ületada hoonestusõiguse seadmise hetkel kehtinud aastatasu ja maa maksustamishinna suhet, kusjuures aastatasu suurus ei või muutuda väiksemaks hoonestusõiguse seadmise hetkel kehtinud aastatasust. Tasu suuruse muutmise nõude tagamiseks kantakse kinnistusregistri hoonestusõiguse ossa reaalkoormatisega samale järjekohale vastav märge.
(5) Hoonestusõiguse seadmise lepingu muutmise hoonestusõiguse tasu muutumisel korraldab vallavalitsus.
§ 44. Hoonestaja kohustused
(1) Hoonestaja on kohustatud rajama hoonestustingimuste kohase(d) ehitise(d) hoonestusõiguse lepingus kindlaks määratud tähtajaks.
(2) Hoonestusõiguse seadmise lepingu sõlmimisega seotud kulud tasub hoonestaja kui lepinguosalised ei ole kokku leppinud teisiti.
§ 45. Hoonestusõiguse võõrandamine ja koormamine
(1) Hoonestusõiguse võõrandamisel on vallavalitsusel ostueesõigus.
(2) Hoonestusõiguse võõrandamiseks ja koormamiseks asjaõigusega on vajalik hoonestusõiguse seadja nõusolek.
8. peatükk VALLAVARA MAHAKANDMINE JA NÕUETEST LOOBUMINE
§ 46. Vallavara mahakandmine
(1) Vallavara kuulub mahakandmisele kui:
1) see on muutunud kasutamiskõlbmatuks;
2) selle võõrandamine ei ole võimalik.
(2) Vallavara mahakandmisel koostab vallavara valdaja mahakandmise akti, milles peavad sisalduma järgmised andmed: mahakandmisele kuuluva vallavara täpne koosseis, bilansiline maksumus, lühiiseloomustus, kõlbmatuks muutumise põhjused, vallavaraga seotud rahalised õigused ja kohustused, samuti muud vallavaraga seotud olulised andmed.
(3) Vallavara mahakandmise otsustab:
1) vallavolikogu, kui vara jääkmaksumus on suurem kui 2000 eurot;
2) vallavalitsus, kui vara jääkmaksumus on 500 kuni 1999 eurot;
3) vallavalitsuse hallatav asutus, kui maha kantakse väikevahendeid.
(4) Kui vallavara ei ole säilinud, vallavara mahakandmise vajadus tuleneb seadusest, pankrotihalduri või audiitori põhjendatud ettepanekust, otsustab vallavara mahakandmise vallavalitsus ning informeerib sellest vallavolikogu.
(5) Vallavara hävitamise kohta koostab vallavara valdaja akti, mis peab sisaldama andmeid hävitamise kulude ja viisi kohta, samuti andmeid vallavara hävitamisest saadud materiaalsete väärtuste kohta.
(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud akti koostajad korraldavad vastava kande tegemise raamatupidamisdokumentidesse.
§ 47. Nõuetest loobumine
Vallavara hulka kuuluvatest nõuetest loobumise otsustab:
1) vallavalitsus, kui nõue on väiksem kui 1000 eurot või kui nõue on lootusetu või selle sissenõudmine ei ole majanduslikult põhjendatud;
2) muudel juhtudel vallavolikogu.
9. peatükk RAKENDUSSÄTTED
§ 48. Vallavara korra jõustumine
Määrusega tunnistatakse kehtetuks Kaarma Vallavolikogu 7. juuni 2012. a määrus nr 10 „Kaarma vallavara valitsemise kord“, Kärla Vallavolikogu 26. augusti 2010. a määrus nr 18 „Kärla vallavara valitsemise korra kehtestamine“ ja Lümanda Vallavolikogu 28. juuni 2001. a määrus nr 28 „Lümanda valla vara valdamise, kasutamise ja käsutamise kord“.
Urmas Lehtsalu
Vallavolikogu esimees
Facebook
Twitter