Keskkond ja heakordJäätmekäitlus

Teksti suurus:

Maardu linna jäätmehoolduseeskiri

Väljaandja:Maardu Linnavolikogu
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:15.03.2019
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:RT IV, 12.03.2019, 1

Maardu linna jäätmehoolduseeskiri

Vastu võetud 26.02.2019 nr 41

Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lg 1, § 22 lg 1 p 36⁵, jäätmeseaduse § 71 lg 1 ja 2 ning pakendiseaduse § 15 lg 1 alusel.

§ 1.   Määruse reguleerimisala

  (1) Jäätmehoolduseeskiri (edaspidi eeskiri) kehtestatakse eesmärgiga rakendada ja täpsustada Maardu linnas (edaspidi linn) jäätmeseaduse ja pakendiseaduse ning nende rakendusaktide nõuded, ning säilitada linnas puhas ja tervislik elukeskkond, vähendada jäätmete kogust ning soodustada jäätmete taaskasutamist.

  (2) Eeskiri määrab kindlaks jäätmehoolduse üldnõuded, korraldatud jäätmeveoga hõlmamata jäätmete käitlemise nõuded, ehitus-, remondi- ja lammutustöödel tekkivate jäätmete (edaspidi ehitusjäätmed) ning tervishoiu-, hoolekande- ja veterinaarteenuse osutamisel tekkivate jäätmete (edaspidi tervishoiujäätmed) käitlemise korra linna haldusterritooriumil.

  (3) Eeskiri on kohustuslik kõigile juriidilistele ja füüsilistele isikutele ning seda kohaldatakse koos Maardu linna heakorra eeskirjaga, Avaliku ürituse korraldamise ja pidamise korraga ning teiste õigusaktidega.

  (4) Jäätmeliigid, millele kohaldatakse korraldatud jäätmevedu, vedamise sagedus ja aeg ning jäätmeveo teenustasu suuruse määramise kord kehtestatakse eraldi määrusega (Korraldatud jäätmeveo rakendamise kord Maardu linnas), mis on käesoleva eeskirja osa.

  (5) Jäätmehooldust linnas korraldab ning kontrollib Maardu Linnavalitsus.

  (6) Linna haldusterritooriumil on jäätmeveoga liitumine kohustuslik. Jäätmeveopiirkond hõlmab järgnevad tiheasutusala piirkonnad: Kallavere elamupiirkond, Muuga elamupiirkond, Maardu järv ja järveäärne elamupiirkond, Vana-Narva maantee tööstuspiirkond, Kroodi majanduspiirkond ja Muuga Sadam.

  (7) Linna haldusterritooriumil puudub hajaasustusala, seega ei sätestata käesoleva eeskirjaga hajaasustusala jäätmete kogumise korda.

  (8) Informatsiooni Maardu linna haldusterritooriumil asuvate kogumispunktide, ohtlike jäätmete, kasutuskõlbmatute patareide, pakendijäätmete, elektroonikaromude ja vanarehvide vastuvõtupunktide kohta ja jäätmejaama kohta, jäätmeveo piirkonna ja seda teenindava jäätmekäitleja kohta ning lähima nõuetekohaste käitluskohtade kohta saab Maardu Linnavalitsuse koduleheküljelt http://maardu.kovtp.ee.

§ 2.   Jäätmehoolduse korraldamine

  Maardu Linnavalitsus (edaspidi linnavalitsus) korraldab linnas jäätmehooldust ja teostab järelevalvet käesoleva eeskirja nõuete täitmise ja jäätmekäitluse üle vastavalt oma pädevusele, sealhulgas:
  1) nõustab linna elanikke jäätmealastes küsimustes;
  2) kontrollib jäätmete käitlemist, sealhulgas jäätmete liigiti kogumist linnas;
  3) korraldab linna haljastusaladel tekkivate aia- ja haljastusjäätmete kogumist ja üleandmist jäätmevedajale või jäätmekäitlejale;
  4) teostab kontrolli linna territooriumi prügistamise üle ja korraldab prügistatud alade korrastamist;
  5) kontrollib jäätmekäitluslepingute olemasolu, korraldatud jäätmeveoga liitumist ja jäätmekäitlustoiminguid, menetleb korraldatud jäätmeveoga liitumisest erandkorras vabastamise taotlusi;
  6) teostab järelevalvet korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks loetud jäätmevaldajate üle;
  7) kontrollib jäätmekäitlustoiminguid, sealhulgas turgudel, kioskites, müügipaviljonides ja tänavakaubanduses;
  8) määrab linna haldusterritooriumil pakendite ja pakendijäätmete vastuvõtupunktide asukohad ja paigaldamise tingimused ning kontrollib nende tingimuste täitmist. Korraldab vastava informatsiooni väljapaneku oma veebilehel;
  9) korraldab avalikku ruumi vajalikul hulgal jäätmemahutite paigaldamise ning tagab nende regulaarse tühjendamise ja nende ümbruse korrasoleku. Korraldab vastava informatsiooni väljapaneku oma veebilehel;
  10) korraldab riigihanked korraldatud jäätmeveo rakendamiseks ja sõlmib hankelepingu;
  11) kooskõlastab probleemtoodete avalike kogumispunktide asukohad, nõuded kogumispunktile ja paigutamise tingimused;
  12) annab jäätmevaldajale kooskõlastuse jäätmemahuti paigutamiseks linnamaale.

§ 3.   Mõisted

  (1) Jäätmevaldaja on käesoleva eeskirja kohaselt jäätmetekitaja või muu isik või riigi või kohaliku omavalitsuse asutus, kelle valduses on jäätmed. Korraldatud ja korraldamata jäätmeveo tähenduses on jäätmevaldaja ka korteriühistu, selle puudumisel aga selle kinnisasja omanik(ud) või valdaja.

  (2) Romusõiduk on sõiduk, millel puuduvad selle mehaanilised osad või kereosad või autoklaasid või rattad ja on seejuures kasutuskõlbmatu ning oma välimusega riivab linna esteetilist väljanägemist või rikub linna puhtust ja heakorda.

  (3) Käesolevas eeskirjas kasutatakse mõisteid jäätmeseaduse, pakendiseaduse ja nende seaduste alusel antud rakendusaktides sätestatud tähenduses, vastava legaaldefinitsiooni puudumisel sõna üldlevinud tähenduses.

§ 4.   Jäätmekäitluse üldnõuded

  (1) Iga tegevuse juures tuleb püüda jäätmeteket vältida või kui see on võimalik, siis vähendada. Tekkinud jäätmeid tuleb taaskasutada, kui see on tehnoloogiliselt võimalik ega ole muude käitlusviisidega võrreldes ülemäära kulukas.

  (2) Prügilasse võib ladestada vaid neid jäätmeid, mille liigiti kogumine ja/või taaskasutamine ei ole tehnoloogiliselt võimalik või mõnel muul põhjusel õigustatud. Jäätmevaldaja tegevus peab olema suunatud jäätmete ladestamise vähendamisele ja taaskasutamisele.

  (3) Jäätmete nõuetekohast käitlemist käitlemise erinevatel etappidel korraldab jäätmevaldaja.

  (4) Jäätmevaldaja on kohustatud käitlema tema valduses olevaid jäätmeid käesoleva eeskirja kohaselt või andma need käitlemiseks üle vastavat jäätmekäitleja registreerimistõendit, jäätmeluba või keskkonnakompleksluba omavale isikule.

  (5) Ettevõtja, kes tegeleb jäätmekäitlusega jäätmeseaduse § 73 mõistes, peab omama jäätmeluba. Ohtlike jäätmete käitlemiseks, sealhulgas kogumiseks või veoks, on lisaks nõutav ohtlike jäätmete käitluslitsents.

  (6) Jäätmete käitlemist, sealhulgas põletamine väljaspool selleks ettenähtud kohti on keelatud. Selleks ettenähtud kohtades võib põletada ainult isikul endal tekkinud immutamata ja värvimata puitu ning kiletamata paberit ja kartongi. Immutamata ja värvimata puidu ning kiletamata kartongi ja paberi avapõletamiseks peab olema linnavalitsuse luba. Paberi ja kartongi põletamisele eelistada nende jäätmete liigiti kogumist ja taaskasutusse andmist.

  (7) Loomsed jäätmed tuleb käitlemiseks üle anda Veterinaar- ja Toiduameti poolt tunnustatud loomsete jäätmete käitlusettevõttele. Loomsete jäätmete matmine on keelatud selleks mitteettenähtud kohtades. Surnud lemmikloom, kes ei surnud nakkushaigusesse, võib matta oma kinnistule, kuid matmispaik ei tohi asuda karstialal, veekaitsevööndis, kaevu sanitaarkaitsealal või hooldusalal. Matmine peab toimuma nii, et välistatud on liha- ja kõigetoiduliste loomade juurdepääs ning keskkonda võimalikult kahjustamata. Veterinaarteenust osutava isiku jäätmete kogumine, hoidmine ja üle andmine peab vastama esitatud nõuetele.

  (8) Jäätmete kogumisel ja hoidmisel tuleb jäätmed nende tekkekohas paigutada liikide kaupa eraldi mahutisse või selleks ettevalmistatud kohtadesse. Jäätmete jätmine mahutite lähedusse, neid mahutisse paigutamata ei ole lubatud, välja arvatud juhul kui seda on lubatud käesolevas eeskirjas.

  (9) Toitlustusettevõtetes tuleb lisaks käesoleva eeskirja § 6 lg 4 jäätmeliikidele tekkekohas eraldi koguda toiduõli ja -rasva käesoleva eeskirja ja teiste õigusaktidega kehtestatud nõuete kohaselt.

  (10) Jäätmevaldaja peab jäätmete hoidmisel tekkekohas tagama jäätmete ja mahutite säilivuse ning hoiukoha korrasoleku, võimalus jäätmete hilisemaks töötlemiseks ja taaskasutamiseks.

  (11) Jäätmete ladustamine ja ladestamine selleks mitte ettenähtud kohtadesse on keelatud.

§ 5.   Jäätmevaldaja kohustused jäätmekäitlusel

  (1) Jäätmekäitlust kinnisasjal korraldab kinnisasja omanik või korteriühistu olemasolul korteriühistu. Jäätmekäitlust hoonestusõiguse alusel kasutataval maal korraldab hoonestusõiguse omaja (hoonestaja). Jäätmekäitlust vallasasjaks oleva ehitise juurde kuuluval ehitise teenindamiseks vajalikul maal (edaspidi krunt) korraldab ehitise omanik. Kinnisasja ja vallasasjaks oleva ehitise omanik ning hoonestaja on edaspidises tekstis jäätmevaldaja.

  (2) Jäätmevaldaja on kohustatud:
  1) liigiti koguma, vedama, taaskasutama või andma jäätmed eeskirjaga määratud korras üle jäätmekäitlejale, kellel on jäätmeluba;
  2) käitlema enda valduses olevaid jäätmeid vastavalt õigusaktidega kehtestatud nõuetele või anda need käitlemiseks üle vastavaõigusega isikule;
  3) vältima ohtlike jäätmete segunemist, mitte segama ohtlikke jäätmeid omavahel või tavajäätmetega või mistahes ainega ning kasutama kõiki võimalusi, et vähendada jäätmete kogust ja ohtlikkust;
  4) mitte sõlmima korraldatud jäätmeveo puhul olmejäätmeveolepingut ega andma olmejäätmeid üle isikule, kellel puudub jäätmeluba ja kontsessioonileping linnavalitsusega jäätmete veoks linnas. Kui jäätmed antakse üle selliseks käitlemiseks, milleks jäätmeluba ei nõuta, peab jäätmeid üleandev isik olema veendunud, et vastuvõtja on pädev jäätmeid käitlema ning tal on selleks asjakohased tehnilised ja keskkonnakaitsevahendid ning peab omama jäätmekäitleja registreerimistõendit;
  5) mitte sõlmima jäätmekäitluslepingut korraldatud jäätmeveoga hõlmamata jäätmete vedamiseks;
  6) omama või üürima eeskirja nõuete kohaselt piisavas koguses jäätmemahuteid segaolmejäätmete või liigiti kogutavate taaskasutatavate jäätmeliikide kogumiseks või kasutama jäätmeveolepingu alusel ühismahuteid. Ühismahuti kasutamise korral peab olema sõlmitud jäätmeveo leping ühismahuti kasutajate ja jäätmeveofirma vahel;
  7) paigutama jäätmemahuteid tema omandis või kasutuses olevale krundile või kinnistule, kus jäätmed on tekkinud, välja arvatud juhul, kui jäätmed paigutatakse jäätmeveo lepingu alusel kasutatavasse ühismahutisse;
  8) tagama jäätmemahuti kättesaadavus tühjenduspäeval, sh lukustatud mahuti, uste ja väravate avamise;
  9) säilitama kahe aasta jooksul dokumendid, mis tõendavad jäätmete nõuetekohast kogumist või üleandmist jäätmekäitlejale ning esitama need dokumendid või jäätmeveolepingu linnavalitsuse ametniku nõudel kontrollimiseks.

  (3) Jäätmevaldajad võivad jäätmete kogumiseks kasutada ühismahuteid, mis teenindavad mitut lähestikku asuvat kinnistut. Ühismahuti suurus peab vastama tegelikkuses tekkivatele jäätmekogustele. Ühismahutina ei ole lubatud kasutada jäätmekotti. Jäätmekäitluslepingus peavad olema fikseeritud kõik ühismahutit kasutavad jäätmevaldajad. Sõltuvalt ühiselt liituvate jäätmevaldajate ja elanike arvust võib linnavalitsus kehtestada nõudeid mahuti suuruste ja tühjendussageduste osas. Ühismahuti kasutamise puhul kannavad ühismahuti kasutajad solidaarvastutust.

  (4) Jäätmemahuteid tohib paigutada väljapoole oma kinnistu piiri ainult vastava kinnistu omanikuga kooskõlastatult.

  (5) Jäätmevaldaja, kinnisvarahalduse ja –hoolduse ettevõte ja juriidilisest isikust jäätmevaldajad on kohustatud teavitama oma hallatava hoone elanikke või oma ettevõtete töötajaid toimivast jäätmehoolduse korrast ning käesoleva eeskirja nõuetest.

  (6) Kauplused, ametiasutused ja teenindusettevõtted on kohustatud lahtioleku ajaks paigaldama sissekäikude juurde jäätmete kogumismahutid ja tagama nende jäätmete käitlemise ning territooriumi korrashoiu.

§ 6.   Jäätmete liigiti kogumise üldnõuded ja põhimõtted

  (1) Käesolevas paragrahvis sätestatud nõuded kehtivad nii korraldatud kui korraldamata jäätmeveo kohta. Korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete kogumispõhimõtted on sätestatud korraldatud jäätmeveo rakendamise korras.

  (2) Kinnistul või krundil tekkivad jäätmed, mida ei saa kohapeal taaskasutada, tuleb koguda liigiti ja paigutada vastava jäätmeliigi kogumiseks ettenähtud mahutisse.

  (3) Jäätmeid ei ole lubatud jätta mahuti lähedusse, välja arvatud ajutiselt suurjäätmed ja erandkorras segaolmejäätmeid pakendatult, kui mahuti on ületäitunud. Jäätmevaldaja on kohustatud tellima ületäitunud mahuti tühjendamise, et vältida jäätmete mahuti ümbrusesse paigutamist. Suurjäätmeid võib ajutiselt paigutada mahuti vahetus lähedusse, kui need viiakse ära 3 päeva jooksul paigutamise ajast või paigutada linnavalitsuse poolt selleks ettenähtud kohtadesse. Segaolmejäätmeid võib ajutiselt pakendatult panna mahuti vahetuslähedusse, kui need viiakse ära 3 päeva jooksul paigutamise ajast. Seejuures pakend peab olema kilest vms materjalist (mitte paber/kartong pakend), et vältida vihmasel ilmal jäätmete sattumist keskkonda.

  (4) Jäätmevaldaja on kohustatud koguma jäätmeid liigiti ja panema prügi vastavasse liigi mahutisse. Liigiti tuleb koguda järgmised keskkonnaministri 16.01.2007. a määruses nr 4 ,,Olmejäätmete sortimise kord ning sorditud jäätmete liigitamise alused" § 3 lg 2 märgitud jäätmeliigid vastavalt jäätmenimistu jäätmeliikide või alajaotiste koodidele:
  1) paber ja kartong (20 01 01);
  2) plastid (20 01 39);
  3) metallid (20 01 40);
  4) klaas (20 01 02);
  5) suurjäätmed (20 03 07);
  6) biolagunevad aia- ja haljastusjäätmed (20 02 01);
  7) biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed (20 01 08);
  8) bioloogiliselt mittelagunevad aia- ja haljastusjäätmed (20 02 02; 20 02 03);
  9) pakendid (15 01), sealhulgas paberi- ja kartongipakendid (15 01 01), plastpakendid (15 01 02), puitpakendid (15 01 03), metallpakendid (15 01 04), komposiitpakendid (15 01 05), klaaspakendid (15 01 07), tekstiilpakendid (15 01 09) ja muud jäätmeseaduse §-s 7 esitatud olmejäätmete mõistetele vastavad pakendid;
  10) puit (20 01 38);
  11) tekstiil (20 01 10, 20 01 11);
  12) probleemtoodete jäätmed (20 01 21*, 20 01 23*, 20 01 34, 20 01 35*, 20 01 36);
  13) ohtlikud jäätmed (jäätmenimistu alajaotises 20 01 tärniga ,,*“ tähistatud jäätmed) ning olmes tekkinud ohtlikke aineid sisaldavad või nendega saastunud pakendid jäätmekoodiga 15 01 10*.

  (5) Jäätmete liigiti kogumisel tuleb kinnistutel koguda eraldi mahutitesse paberit ja kartongi, biolagunevaid jäätmeid ning segaolmejäätmeid. Võimalusel ja kui see osutub otstarbekaks, tuleb kinnistutel liigiti koguda ka pakendeid ja pakendijäätmeid. Jäätmeid, mille liigiti kogumine on korraldatud, tohib panna ainult selleks ettenähtud mahutisse. Liigiti kogutavad jäätmeid ei tohi nende kogumisel ja vedamisel teiste jäätmeliikidega segada.

  (6) Segaolmejäätmete mahutisse ei ole lubatud panna:
  1) jäätmed, mille liigiti kogumine on korraldatud vastavalt eeskirja nõuetele;
  2) tule- ja plahvatusohtlikke jäätmeid;
  3) vedelaid jäätmeid;
  4) ohtlikke jäätmeid;
  5) käimlajäätmeid;
  6) kogumiskaevude setteid;
  7) erikäitlust vajavaid jäätmeid;
  8) suurjäätmed;
  9) aineid ja esemeid, mis võivad ohustada mahutite hooldajat või jäätmekäitlejat või teisi isikuid;
  10) ained ja esemeid, mis oma kaalu, mõõtmete või kuju tõttu või muul põhjusel võivad kahjustada mahuteid või jäätmeveokeid või raskendavad märkimisväärselt jäätmete kokkupressimist;
  11) taaskasutatavaid jäätmeid, mille kogumine on korraldatud;
  12) ehitus- ja lammutusjäätmeid;
  13) biolagunevaid aia- ja haljastusjäätmeid;
  14) probleemtooteid, sh romusõidukeid ja nende osi, kaasa arvatud vanarehvid, elektroonikaromusid ja nende osi, patareisid ja akusid.

  (7) Jahtunud tuhka ja pühkmeid võib panna mahutisse ja vedada prügilasse, kui need vastavad jäätmekäitleja kehtestatud tingimustele.

  (8) Segunenud olmejäätmed ning muud kergesti riknevad ja halvasti lõhnavad jäätmed tuleb paigutada mahutitesse paberi- või kilekottidesse pakitult ning selliselt, et need ei levitaks lõhna, ei põhjustaks ohtu inimestele ega määriks mahuteid.

  (9) Eraldi kogutavad kompostitavad biolagunevad jäätmed tuleb paigutada mahutisse paberi- või mõnest muust biolagunevast materjalist kottidesse pakitult. Biolagunevate jäätmete mahutisse ei tohi visata kilekotte või muid kompostimiseks kõlbmatuid jäätmeid. Määrdumise vältimiseks tuleb käesoleva eeskirja § 5 lg 1 nimetatud isikul biolagunevate jäätmete mahuti katta seestpoolt paberi- või mõnest muust biolagunevast materjalist kattega.

  (10) Oksad tuleb taaskasutada (kasutada kütteks) või anda jäätmejaama või prügilasse. Okste põletamine kinnistul on lubatud vastavalt seadustes ja Maardu linna heakorra eeskirjas märgitud korras.

  (11) Eraldi kogutud biolagunevaid jäätmed on soovitatav üksikelamute puhul kompostida oma kinnistul nõuetekohastes kompostimismahutites.

  (12) Kokkuleppel pakendiettevõtjaga tuleb kinnistutel koguda eraldi ka pakendijäätmeid (klaas-, metall-, plast- ja komposiitpakendeid ning teisi pakendijäätmeid).

  (13) Taaskasutatavaid jäätmeid, mille liigiti kogumine on korraldatud, tohib panna ainult selleks ettenähtud mahutitesse.

  (14) Jäätmete hoidmisel tuleb tagada jäätmete ja mahutite säilivus ning hoiukoha korrasolek ja võimalus jäätmeid hiljem töödelda või taaskasutada. Ladestatavad jäätmed kõrvaldatakse selleks ettenähtud ja tehniliselt varustatud kohas.

§ 7.   Vanapaberi, kartongi ja tekstiili kogumine ja käitlemine nõuded

  (1) Vanapaber (edaspidi paber) ja kartong on korduvkasutuseks kõlbmatud taaskasutuskõlbulikud paberist või papist valmistatud tooted ja esemed, mis ei ole vettinud või saastatud teiste jäätmetega.

  (2) Paber ja kartong ei ole:
  1) paberist või kartongist valmistatud pakendid ja nende osad, need tuleb koguda ja üle anda vastavalt pakendijäätmete käitlemise korrale;
  2) tootjavastutusel olev jäätmeliik, mistõttu avalikke mahuteid ei paigaldata.

  (3) Kõikidel jäätmevaldajatel on paberi ja kartongi eraldi kogumise kohustus, selle võimaluse puudumisel kordus- või taaskasutusse suunamise kohustus. Paber ja kartong paigaldada kinnistul olevasse paberi ja kartongi mahutisse või viia need avalikku paberi ja kartongi mahutisse või üle anda vastavat jäätmeluba või keskkonnakompleksluba omavale isikule jäätmejaama või prügilasse.

  (4) Paberi ja kartongi taaskasutuseks loetakse ka nende jäätmete põletamine, kompostimine või ümbertöötlemine mõneks muuks materjaliks jäätmetekkekohas. Nimetatud võimaluste puudumisel jäätmetekkekohas tuleb need jäätmed koguda muudest jäätmetest eraldi ja üle anda selle jäätmeliigi vastavat jäätmeluba omavale isikule. Paberi ja kartongi põletamisele tuleb eelistada nende jäätmete suunamist taaskasutusse ning anda need üle vastavat jäätmeluba omavale isikule.

  (5) Paberi ja kartongi kogumisel ning taaskasutusse suunamisel tuleb jälgida nende vastuvõtja poolt kehtestatud tingimusi ja sortimisjuhiseid. Üldjuhul tuleb eemaldada metall- ja plastdetailid ning paberist või kartongist mittekoosnevatest materjalidest valmistatud või nendega kaetud osad.

  (6) Saastunud või vettinud paber ja kartong eraldi kogutult antakse veoks üle biolagunevate jäätmetena. Kui need jäätmed on pandud segaolmejäätmete mahutisse, loetakse need segaolmejäätmete koosseisus olevateks biolagunevateks jäätmeteks. Ohtlike ainetega saastunud paber ja kartong tuleb koguda eraldi ja üle anda ohtliku jäätmena.

  (7) Tekstiil, mida ei kordus- või taaskasutata jäätmetekkekohas, antakse üle kordus- või taaskasutusse suunamiseks, sealhulgas taaskasutuskeskustele nende nõusolekul.

  (8) Korduskasutuskõlbmatu tekstiil suunatakse taaskasutusse selle jäätmeliigi kokkuostjate ja kogujate kaudu, kellel on vastav jäätmeluba.

§ 8.   Pakendi ja pakendijäätmete kogumine

  (1) Pakendite ja pakendijäätmete kogumise ja veo vastuvõtupunktist käitluskohta ning taaskasutamise korraldavad pakendiettevõtjad või nende volitusel taaskasutusorganisatsioonid pakendiseaduses ettenähtud korras.

  (2) Pakendiettevõtja, kes müüb pakendatud kaupa lõppkasutajale või tarbijale, informeerib pakendi tagasivõtmise kohast müügikohas nähtavale kohale seatud arusaadava kirjaliku teatega.

  (3) Pakendiettevõtja, kes müüb pakendatud kaupa, ei ole müügipakendi ja –pakendi jäätmete tagasivõtmist korraldanud lepingu alusel taaskasutusorganisatsiooni kaudu, on ta kohustatud müügipakendi ja –pakendijäätmed vastu võtma müügikohas või müügikoha vahetus läheduses asuvas selleks otstarbeks kohandatud kogumispunktis. Sellistel pakendiettevõtjatel ning tänava- või turukaubandusega tegelevatel isikutel ei ole lubatud kasutada avalikke pakendimahuteid.

  (4) Ohtlikke aineid sisaldava pakendatud kauba müüja on kohustatud tagama seda liiki pakendite ja pakendijäätmete tasuta tagastamisvõimalused müügikohas, arvestades õigusaktides sätestatud ohtlike jäätmete käitlemise nõuetega.

  (5) Pakendid ja pakendijäätmed tuleb koguda liigiti muudest jäätmetest eraldi ja paigutada selleks ettenähtud mahutisse. Üleantavad pakendid on vaja enne mahutusse asetamist tühjaks teha, kokku suruda, voltida või tükeldada nende mahu vähendamiseks ning nad ei tohi levitada haisu ega tohi sisaldada neist valguvaid jäätmeid, mis määrivad teisi kogumismahutis olevaid pakendijäätmeid.

  (6) Müügipakendi jäätmete avalike mahutite asukohad, mahutite miinimumarv ja -maht iga kogumiskoha kohta ning nende tühjendamissagedus määratakse taaskasutusorganisatsiooni ja linnavalitsuse vahel sõlmitud lepingus.

  (7) Kuna pakendiseadusest tulenevalt on igal omavalitsusel kohustus korraldada ise oma haldusterritooriumil tekkinud pakendijäätmete kogumine, siis linnas paigaldatud avalikud pakendi kogumiskohad on ette nähtud ainult linnas tekkinud pakendijäätmete kogumiseks.

  (8) Iga taaskasutusorganisatsioon paigaldab avalikke mahuteid sellisel hulgal ja mahus, millega ta tagab vähemalt 25 m³ ühekordset kogumismahtu, arvestades veosageduseks 14 päeva.

  (9) Pakendijäätmete kogumist võib korraldada ka nende tekkekohal tasuta kogumisena (edaspidi: kohtkogumine). Sellisel juhul kohtkogumise teenust osutaval taaskasutusorganisatsioonil on lubatud vähendada pakendijäätmete avalike kogumiskohtade tihedust ning kogumiseks ettenähtud mahutite arvu ja mahtu selle teenuse osutamise mahu võrra, arvestades veosageduseks 28 päeva. Kohtkogumiseks ei loeta jäätmevaldajale renditud mahuti kasutamist, kuna teenust ei osutata 100% tasuta.

  (10) Avalikele pakendi kogumiskohtadele seatakse järgmised tingimused:
  1) Igas avalikus kogumiskohas peab olema tagatud kõigi pakendimaterjalide liikide kogumine. Selle nõude täitmiseks peab taaskasutusorganisatsioon paber- ja papp-pakendi ning muude pakendite liigiti eraldi kogumisel paigaldama samasse avalikku kogumiskohta või vajaliku paigaldusruumi puudumisel sellest mitte kaugemale kui 100 meetrit lisaks ka sellise mahuti, millesse oleks võimalik panna kõik teised pakendiliigid.
  2) Kõikide segapakendite pakendimaterjalide liikide samasse mahutisse kogumisel peab mahuti kuju, suurus ja täiteava mõõtmed võimaldama jäätmeid panna mahutisse takistamatult.
  3) Erinevate taaskasutusorganisatsioonide pakendimahutite vahekaugus samal paigalduskohal peab olema vähemalt 3 meetrit. Tingimus seatakse vaidluste vältimiseks taaskasutusorganisatsioonidega ja nende vastutusala väljaselgitamiseks, kuna pakendimahuti tühjendusel tuleb peale laadida ka kõik mahuti kõrval olevad või laadimise ajal maha pudenenud pakendid ja pakendijäätmed.
  4) Pakendiettevõtja või taaskasutusorganisatsioon on kohustatud enda hallatava pakendijäätmete kogumiskoha pidevalt hoidma puhta ja käesoleva eeskirja ja heakorra eeskirja nõuetele vastava ning tagama selle puhastamise illegaalsest grafitist, tahmast, roostest, tolmust, jäätmetest jms.

§ 9.   Biolagunevate jäätmete kogumine

  (1) Elamumaa sihtotstarbega kinnistul tuleb biolagunevaid jäätmeid koguda liigiti.

  (2) Elamumaa sihtotstarbega kinnistul tekkivaid biolagunevaid jäätmeid on lubatud kompostida oma kinnistu piirides (v.a. korter- ja ridaelamud). Kui toimub bioloogiliste jäätmete kompostimine, siis segaolmejäätmete mahuti tühjendamine toimub vähemalt üks kord nelja nädala jooksul. Kui biojäätmete kompostimist ei tehta, toimub biolagunevate jäätmete ära vedu üks kord nädalas või kui biolagunevad jäätmed on pandud segaolmejäätmete mahutisse, siis vedu toimub üks kord kahe nädala jooksul.

  (3) Väljaspool oma kinnistut on biolagunevaid jäätmeid lubatud kompostida ainult jäätmeloaga jäätmekäitluskohas. Kompostimisnõu ja -aun peab paiknema naaberkinnistust vähemalt 3 m kaugusel ja ehitisest 4 m kaugusel, kui naaberkinnistute või -ehitiste omanikud ei lepi kokku teisiti.

  (4) Kompostitav materjal tuleb paigutada, ladustada ja käidelda tervisele ja ümbruskonnale kahjutult ning selliselt, et see ei põhjustaks kahjurite ja haisu levikut.

  (5) Keelatud on kompostida jäätmeid, mis kahjustavad komposti või muudavad selle kasutuskõlbmatuks.

  (6) Elamumaa sihtotstarbega kinnistul tekkivaid toidujäätmeid võib kohapeal kompostida ainult kinnises kahjurite eest kaitstud kompostimisnõus. Aia- ja haljastusjäätmeid võib kompostida lahtiselt aunas.

  (7) Heitvee kogumis- ja settekaevude setteid ning käimlajäätmeid ei tohi kasutada komposti valmistamiseks ega laotada territooriumile.

  (8) Linna haljasaladel tekkivaid biolagunevaid aia- ja haljastusjäätmeid ei ole lubatud prügilasse ladestada. Need tuleb koguda liigiti muudest jäätmetest eraldi ja kompostida nõuetele vastaval kompostimisväljakul või muus jäätmekäitluskohas, millel on sellekohane jäätmeluba.

  (9) Biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed tuleb liigiti koguda ja üle anda jäätmevedajale sõltumata nende tekkekogusest. Kinnistul, mis ei ole elamumaa sihtotstarbega, peab kinnistul olema biolagunevate jäätmete mahuti, kui jäätmeid tekib nädalas enam kui 20 kg või kui kinnistul tegutseb vähemalt 25 istekohaga toitlustusettevõte, sh restoran või muu samalaadne toiduteenust pakkuv ettevõte, või lasteaed, kool või haigla, milles on vähemalt 112 kohta.

§ 10.   Ohtlike jäätmete ja probleemtoodete jäätmete kogumine ja käitlemise nõuded

  (1) Ohtlikud jäätmed ja probleemtoodete jäätmed tuleb koguda liigiti ja muudest jäätmetest eraldi ja anda üle vastavasse jäätmejaama või isikule, kellele on Keskkonnaameti poolt välja antud jäätmete käitluslitsents ning jäätmeluba või keskkonnakompleksluba.

  (2) Ohtlikud jäätmed vastavalt jäätmeseaduse § 6 lg 1 on jäätmed, mis on nimetatud Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 1357/2014 lisas ja vähemalt ühe ohtliku omaduse tõttu võivad olla ohtlikud inimese tervisele, varale või keskkonnale.

  (3) Probleemtoodete hulka kuuluvad vastavalt jäätmeseaduse § 25 lg 2:
  1) patareid ja akud;
  2) mootorsõidukid ja nende osad;
  3) elektri- ja elektroonikaseadmed ja nende osad;
  4) rehvid;
  5) põllumajandusplast (sh kiletunnel, kattevõrk, plastnöör).

  (4) Ohtlike jäätmete valdaja vastutab nende ohutu hoidmise ning käitlemise eest. Vedelaid ohtlikke jäätmeid peab hoidma valvatavates ja kindlalt suletavates ning ilmastikukindlates mahutites või kogumisanumatesse, mis välistavad jäätmete sattumist keskkonda või kanalisatsiooni.

  (5) Linna ohtlike jäätmete vastuvõtupunktis on lubatud tasuta vastu võtta ainult linna kodumajapidamistes, linnavalitsuses ja tema hallatavates asutustes tekkinud ohtlikke jäätmeid.

  (6) Juriidilised isikud ja füüsilisest isikust ettevõtjad, kelle tegevuses tekivad või kes müüvad ohtlikke jäätmeid sisaldavaid tooteid, on kohustatud need jäätmed omal kulul koguma ja üle andma vastavat ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale ning jäätmeluba või keskkonnakompleksluba omavale isikule. Juriidilised isikud ja füüsilisest isikust ettevõtja, kelle valduses on ohtlikud jäätmed, on kohustatud andma järelevalveametnikule informatsiooni ohtlike jäätmete hoidmise ja käitlemise kohta.

  (7) Ohtlikud jäätmed, välja arvatud olmes tekkinud jäätmed, peab jäätmevaldaja enne jäätmekäitlejale üleandmist märgistama keskkonnaministri 29.04.2004 määruse nr 39 ,,Ohtlike jäätmete ja nende pakendite märgistamise kord“ kehtestatud korras.

  (8) Kodumajapidamises tekkinud ohtlikud jäätmed (nt kasutuskõlbmatuks muutunud õlid, õlifiltrid, ravimid, värvid, lakid ja lahustid ning elavhõbelambid ja –kraadiklaasid ning teravad ja torkivad jäätmed) tuleb viia kogumispunkti või jäätmejaama. Ravimeid võib üle anda ka turustaja müügikohas. Ravimijääkide kõrvaldamine kanalisatsiooni kaudu on keelatud.

  (9) Ohtlike jäätmete valdaja vastutab nende ohutu hoidmise eest kuni üleandmiseni jäätmekäitlejale.

  (10) Probleemtoodete jäätmete (sh elektri- ja elektroonikaseadmed, kasutuskõlbmatud patareid ja akumulaatorid, vanarehvid ja romusõidukid) kogumise ja käitlemise korraldab tootja või tootjavastutusorganisatsioon. Probleemtoodete avalike kogumispunktide asukohad, nõuded kogumispunktile ja paigutamise tingimused kooskõlastab tootja või tootjavastutusorganisatsioon linnavalitsusega. Informatsiooni kogumispunktide asukoha kohta leiab linnavalitsuse kodulehelt. Tootja või tootjavastutusorganisatsioon on kohustatud tema hallatava kogumispunkti hoidma puhta ja käesoleva eeskirja ja heakorra eeskirja nõuetele vastava ning tagama puhastamise illegaalsest grafitist, tahmast, roostest, tolmust, jäätmetest jms.

  (11) Tootja ja tootjate ühendus on kohustatud koostöös turustajatega tegema probleemtoote kasutajale kättesaadavaks teabe, kuhu on võimalik probleemtootest tekkinud jäätmed tagastada, avaldades asukohad ja telefoninumbrid, kust on võimalik saada asjakohast informatsiooni ja korraldama teabekampaaniaid.

  (12) Tootja võib jäätmevaldajalt nõuda jäätmekäitluskulude osalist kandmist, kui tootjale tagastavast elektri- ja elektroonikaseadmest tekkinud jäätmed ei ole algse seadmega võrreldes komplektsed ning neid puuduvad varem seadme komplektis või koostises olnud materjalimahukuselt ja maksumuselt või jäätmete ohtlikkuse seisukohalt olulised osad või kui seadmele on lisatud muid jäätmeid.

  (13) Elektri- ja elektroonikaseadmed ning neist tekkinud jäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ja üle anda vastavat jäätmeluba või keskkonnakompleksluba omavale isikule. Kasutuskõlbmatuks muutunud patareid ja akumulaatorid ning nende jäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ja viia kogumispunkti, jäätmejaama või üle anda turustaja müügikohtades kooskõlas jäätmeseadusega. Elektri– ja elektroonikaseadmete tootja jäätmeseaduse § 23 lg 1⁴ mõistes on kohustatud korraldama enda valmistatud, edasimüüdud või sisseveetud toodetest tekkivate jäätmete tasuta vastuvõtmise.

  (14) Vanarehvid tuleb üle anda tootja või tootjavastutusorganisatsiooni määratud kogumiskohas või jäätmejaama või uue rehvi ostmise korral turustaja müügikohta või rehviettevõtjale kooskõlas jäätmeseadusega. Rehvide tootja jäätmeseaduse § 23 lg 1⁵ mõistes on kohustatud korraldama enda valmistatud, edasimüüdud või sisseveetud rehvidest tekkivate jäätmete tasuta vastuvõtmise. Jäätmejaamas võetakse vanarehve vastu üksnes füüsilistelt isikutelt.

  (15) Tootja/tootja vastutusorganisatsioon varustab linna sobiva vanarehvide kogumismahutiga.

  (16) Romusõidukid ja nende kasutatud osad antakse üle tootja või tema esindaja määratud kogumiskohas või uue sõiduki ostmise korral kauplusesse kooskõlas jäätmeseaduse § 26³ või vanametalli kogumispunkti või vastavat jäätmeluba, käitluslitsentsi, ohtlike jäätmete käitluslitsentsi või keskkonnakompleksluba omavale isikule. Romusõidukite käitlemine toimub selleks ettenähtud kohas, mis vastab keskkonnaministri 16.06.2011. a määruses nr 33 ,,Romusõidukite käitlusnõuded¹“ § 4 toodud käitluskoha nõuetele.

§ 11.   Suurjäätmete ja metalljäätmete kogumine ja käitlemine

  (1) Suurjäätmed on jäätmed, mida kaalu või mahu tõttu ei ole võimalik paigutada kogumismahutisse ning mis võivad takistada või ohustada kogumismahutite tühjendamist või jäätmete kokkupressimist kompaktoris (nt vanamööbel, sanitaartehnika, elektriseadmed, mahutid ja suuremõõtmeline taara).

  (2) Suurjäätmetele kohaldatakse korraldatud jäätmevedu. Suurjäätmete korral teisendab teenuse osutaja kuupmeetrid tonnideks suhtega - 1 m³= 0,22 t (220kg).

  (3) Ehituse või remondi käigus tekkivad ehitusmaterjalide jäätmed ei ole suurjäätmed ning need antakse jäätmekäitlejale üle ehitus-lammutusprahina.

  (4) Vanametall ja metallijäätmed tuleb anda üle vastavat jäätmeluba omavale vanametalli kogumisega tegelevale isikule.

  (5) Suurjäätmeid võib ajutiselt paigutada mahuti vahetus lähedusse käesoleva eeskirja § 6 lg 3 tingimusel.

§ 12.   Ehitus- ja lammutusprahi ning ohtlike ehitusjäätmete kogumine ja käitlemine

  (1) Ehitus- ja lammutuspraht (edaspidi ehitusjäätmed) on ehitus-, remondi-, või lammutustööde käigus ehitise osadest tekkivad ehitusmaterjalide jäätmed ja pinnas.

  (2) Ehitusprojekti koosseisus peab olema ka ehitusjäätmete käitluskava ning ehitise kasutusloa taotlusele ja/või kasutusteatisele lisatakse jäätmete käitlemist tõendavad dokumendid.

  (3) Ehitusjäätmete nõuetekohase käitlemise tagavad vallasasjaks oleva ehitise omanik, kinnistu omanik, korteriühistu valitseja, hoonestusõiguse või mõne muu piiratud asjaõiguse alusel kinnistu kasutaja või isik, kellele on välja antud ehitusluba või kes on esitanud ehitusteatise.

  (4) Ehitusjäätmete valdaja on kohustatud:
  1) korraldama oma jäätmete maksimaalselt taaskasutamise või andma jäätmed käitlemiseks üle jäätmeluba omavale või jäätmekäitlejana registreeritud isikule. Ohtlike ehitusjäätmete puhul peab jäätmekäitlejal olemas olema ohtlike jäätmete käitluslitsents;
  2) võtma tarvitusele abinõud tolmu tekke vältimiseks ehitusjäätmete paigutamisel mahutitesse või laadimisel veokile või nende kohapeal taaskasutamisel;
  3) tagama, et kinnistul või krundil oleksid jäätmed võimalikult suures ulatuses liigiti kogutud. Ehitus- ja lammutusjäätmeid on keelatud jäätmekäitlejale üle anda olmejäätmena;
  4) teavitama oma töötajaid käesoleva eeskirjaga kehtestatud jäätmehoolduse nõuetest.

  (5) Kui ehitusjäätmete korduvkasutust ei ole lubatud või võimalik teha, sorteeritakse need jäätmed jäätmetekkekohal liigiti ja suunatakse taaskasutusse või kõrvaldamisele järgmiselt:
  1) ohtlikud ja ohtlikke aineid sisaldavad jäätmed;
  2) puidujäätmed;
  3) taaskasutuskõlbulik paber ja kartong;
  4) metallijäätmed;
  5) mineraalsed jäätmed (kivid, ehituskivid, tellised, krohv, kips, lehtklaas, keraamiline materjal jms);
  6) betoondetailid ja raudbetoon;
  7) plastijäätmed, sealhulgas kile, vahtplast jne;
  8) segaolmejäätmed.

  (6) Ehitusjäätmete käitlemiseks (sh nende tekkekohas taaskasutamiseks) peab olema jäätmekäitleja registreerimistõend või jäätmeluba.

  (7) Ohtlikud on ehitusjäätmed, millel esineb mistahes kahjulik toime.

  (8) Ohtlikeks ehitusjäätmeteks loetakse:
  1) asbest või asbesti sisaldavad ehitusmaterjalid, nagu eterniit, asbesttsementplaadid, asbesttsementtorud, isolatsioonimaterjalid jms;
  2) ohtlikke aineid sisaldavad värvid, lakid, liimid, vaigud ja nende pakendid ning nimetatud ainetega kaetud või immutatud materjalid;
  3) naftajääke sisaldavad jäätmed, nagu tõrvapapp, tõrva sisaldav asfalt, kivisöe- või põlevkivitõrv, tõrvasaadused jms;
  4) ohtlike ainetega saastunud kivid ja pinnas.

  (9) Ohtlikud tahked jäätmed tuleb koguda liikide kaupa eraldi ilmastikukindlatesse mahutitesse, mis on lukustatavad või valvatavad ning nõuetekohaselt märgistatud, vedelad jäätmed tuleb koguda nende algpakendisse või vastavalt märgistatud kindlalt suletavasse ilmastikukindlasse kogumismahutisse.

  (10) Ohtlike ehitusjäätmete valdaja vastutab nende ohutu hoidmise eest kuni jäätmete üleandmiseni isikule, kellele on väljastatud vastav jäätmeluba ja ohtlike jäätmete käitluslitsents.

  (11) Ehitusjäätmeid ei tohi paigutada ehitusjäätmete ladustamiseks mitte ettenähtud mahutisse ega mahuti vahetus lähedusse. Ehitusjäätmed panna eraldi tellitavasse ehitusjäätmete mahutisse või anda üle jäätmeluba omavale või jäätmekäitlejana registreeritud isikule.

§ 13.   Tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutaja jäätmete kogumine, käitlemine ja üleandmine

  (1) Tervishoiujäätmed liigitatakse ja sorteeritakse tekkekohas, pakendatakse ja ladustatakse jäätmehoidlas. Pakendile tuleb märkida jäätmeliik, jäätmetekitaja andmed (tervishoiuasutus, osakond) ja pakkimise kuupäev. Eriliigilised jäätmed hoitakse üksteisest eraldi.

  (2) Tervishoiujäätmed antakse üle vastavat jäätmeluba omavale jäätmekäitlusettevõttele.

  (3) Tervishoiujäätmete jäätmehoidla on selleks eraldatud jahe või külm lukustatav ruum või ruumide kompleks, milles on takistatud kõrvaliste isikute juurdepääs jäätmetele ning milles puudub kanalisatsioon.

  (4) Bioloogilised jäätmed tuleb pakkida tekkekohas punast värvi jäätmekotti, millel on markeering „Bioloogilised jäätmed“ või selle tekstiga punase sildiga jäätmekotti. Jäätmekoti sisu kaal ei tohi ületada 15 kg, kott markeeritakse jäätmetekitaja andmetega.

  (5) Nakkusohtlike jäätmete käitlus toimub lähtudes Vabariigi Valitsuse 5. mai 2000. a määruse nr 144 „Bioloogilistest ohuteguritest mõjutatud töökeskkonna töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“ lisa 3 sätestatust.

  (6) Teravad ja torkivad jäätmed pannakse raskesti läbitorgatavast materjalist valmistatud suletavasse kanistrisse, millele on punase värviga kantud kirje „Teravad ja torkivad jäätmed“.

  (7) Vajadusel võib jäätmekanistrid asetada jäätmekotti või -pakendisse, mis on varustatud punasel sildil kirjega „Teravad ja torkivad jäätmed“.

  (8) Ravimijäätmed, välja arvatud jäätmenimistus koodiga 18 01 09 tähistatud, pakitakse plastkotti või -purki, mis omakorda pakitakse lukustatavasse kasti. Kastile märgitakse asutuse nimi ja kast tähistatakse sildiga „Ravimijäätmed“. Ravimeid ei eemaldata originaalpakendist.

  (9) Kemikaalide jäätmed kogutakse suletavasse kemikaalidega mittereageerivasse purunematusse anumasse või kemikaali originaalpakendisse, millel on vastavad märgistused. Kogumisnõu markeeritakse kirjega „Kemikaalide jäätmed“ ja lisatakse jäätmetekitaja andmed.

  (10) Radioaktiivsed jäätmed tuleb pakendada kiirguskindlasse säilituspakendisse, millel on markeering „Radioaktiivsed jäätmed“, need tuleb hoida jäätmehoidlas omaette, lukustatavas ruumis. Radioaktiivsed jäätmed peavad läbima kiirguskontrolli ning tahked jäätmed, mille kiirgus ei ületa kiirgusohu nõudeid, viiakse prügilasse, kiirgusohutud vedelad jäätmed tuleb üle anda vastavat jäätmeluba omavale isikule. Kui radioaktiivsed jäätmed kuuluvad muude tunnuste järgi ohtlike jäätmete nimistusse, siis käideldakse neid ka pärast kiirguskontrolli ohtlike jäätmetena.

  (11) Elavhõbedat sisaldavad jäätmed pakitakse õhukindlalt suletud plastik- või klaaspurki, metalliline elavhõbe tuleb paigutada veega anumasse nii, et vesi katab elavhõbeda. Pakend tähistatakse kirjega „Elavhõbedajäätmed“. Elavhõbedalambid kogutakse kaanega suletavasse kasti või originaalpakendisse, vältides tervete lampide purunemist. Pakendile märgitakse jäätmed tekitanud tervishoiuasutuse nimetus.

  (12) Esmatasandi tervishoiuasutused annavad tervishoiujäätmed üle jäätmeluba ja ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale jäätmekäitlejale või teise tasandi tervishoiuasutusele, kes koos enda tekitatud jäätmetega annab need üle jäätmeluba ja ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale jäätmekäitlejale.

  (13) Väikeses koguses loomsed kõrvalsaadused (sealhulgas neis sisalduv toit, lemmikloomatoit või sööt) on peamiselt jaekaubandusettevõttes, väiksemas toiduvalmistamise ettevõttes, söödakäitlemiseettevõttes või lemmikloomatoitu tootvas ettevõttes tekkiv materjal (ei teki rohkem kui 20 kg nädalas), mis ei ole enam ettenähtud ärilistel kaalutlustel, tootmis- või pakendidefektide või muude puuduste tõttu ning ei põhjusta inimeste ja loomade terviseriske (nt ,,parim enne“ ületanud toit, purunenud pakendis toit, defektiga toidutooted). Kogutava loomsete kõrvalsaaduste liigi, kirjelduse ja koguste üle peetakse arvestust. Loomsete kõrvalsaaduste kogumisel ja transpordil prügilasse tuleb ära hoida lubamatuid terviseriske inimestele ja loomadele. Loomsed kõrvalsaadused viiakse tunnustatud prügilasse ladestamisele lepingulise jäätmekäitlusettevõtte poolt.

  (14) Esmatasandi veterinaarteenuse osutajad annavad tervishoiujäätmed üle jäätmeluba ja ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale jäätmekäitlejale, riskijäätmed antakse üle loomsete jäätmete käitluskeskusele.

  (15) Kõikides apteekides võetakse elanikelt tasuta vastu kõlbmatuid ravimeid ja süstlaid. Need kogutakse vastavatesse kastidesse ning antakse markeeritult üle nende jäätmete vastuvõtmise õigust omavale isikule.

§ 14.   Jäätmete vedu

  (1) Jäätmete veo (välja arvatud kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatud jäätmeveoga hõlmatud olmejäätmete vedu jäätmekäitluskohtadesse) korraldab jäätmevaldaja.

  (2) Segaolmejäätmete mahuteid peab tühjendama sagedusega (vähemalt üks kord kahe nädala jooksul), mis väldib mahutite ületäitumise, haisu ja kahjurite tekke ning ümbruskonna reostuse. Kui toimub bioloogiliste jäätmete kompostimine, siis segaolmejäätmete mahuti tühjendamine toimub vähemalt üks kord nelja nädala jooksul.

  (3) Liigiti kogutud taaskasutatavate jäätmete (nt paber, klaas) mahutite tühjendamine toimub tiheasustusalal vähemalt üks kord nelja nädala jooksul.

  (4) Kui biojäätmete kompostimist ei tehta, siis biolagunevate jäätmete ära vedu toimub üks kord nädalas. Kui biolagunevad jäätmed on pandud segaolmejäätmete mahutisse, siis vedu toimub üks kord kahe nädala jooksul.

  (5) Jäätmed tuleb vedada vastavat jäätmeluba, või keskkonnakompleksluba omavasse jäätmekäitluskohta. Kui territooriumi haldaja veab ise oma jäätmeid, tuleb need üle anda vastavat jäätmeluba, või keskkonnakompleksluba omavasse jäätmekäitluskohta.

  (6) Jäätmete vedu elamualalt ei tohi häirida öörahu.

  (7) Jäätmed, mille säilitamine kinnistul või krundil kujutab endast vahetut ohtu inimeste tervisele, tuleb ära vedada koheselt.

  (8) Kui kinnistul või krundil tekkinud jäätmeid ei saa nende kuju või muude omaduste tõttu vedada koos teiste jäätmetega ja need ei ole haaratud korraldatud olmejäätmeveoga, korraldab nende veo käitluskohta jäätmevaldaja, korteriühistu valitseja või territooriumi haldaja vastavalt eeskirja nõuetele.

  (9) Jäätmeid peab vedama kinnises veovahendis, pakitult või muul asjakohasel viisil nõnda, et jäätmed, sealhulgas nendest imbuvad vedelikud ja nõrgvesi, ei satuks laadimise ega vedamise ajal keskkonda.

  (10) Korraldatud jäätmeveo teenuse osutaja leidmiseks korraldab linnavalitsus lähtuvalt riigihangete seaduses sätestatust korraldatud jäätmeveo teenuste kontsessiooni hanke tähtajaga kuni viis aastat.

  (11) Korraldatud jäätmeveoga liitumine on kohustuslik kõikidele korraldatud jäätmeveoga hõlmatud olmejäätmete valdajatele linna haldusterritooriumil. Korraldatud jäätmeveoga liitumise kohustusest on vabastatud isikud, kes omavad jäätmeluba või keskkonnakompleksluba.

  (12) Jäätmevaldajaks on ka korteriühistu, selle puudumisel aga kinnisasja omanik, millel asub suvila, elu- või äriruum.

  (13) Jäätmevaldajaks loetakse ka vallasasjaks oleva suvila, elu- või äriruumina kasutatava ehitise või korteri omanik. Kinnis- või vallasasja omaniku vahetumisel kehtivad senise jäätmevaldaja kohustused kuni omandi üleminekuni.

  (14) Korraldatud jäätmeveoga liitumise kohustus ei rakendu jäätmekäitluskohtadele, sh sortimisettevõtetele ja jäätmejaamadele, kes korraldavad oma tehnoloogilises protsessis tekkinud jäätmeliikide veo ise.

  (15) Korraldatud jäätmeveoga liitunud jäätmevaldaja jäätmete veo jäätmekäitluskohta korraldab jäätmevedaja. Korraldatud jäätmeveoga hõlmamata või korraldatud jäätmeveoga liitumise kohustusest jäätmeseaduse § 69 lg 41 alusel vabastatud jäätmevaldaja jäätmeteveo jäätmekäitluskohta korraldab jäätmevaldaja.

  (16) Kui jäätmevaldaja ei soovi sõlmida korraldatud jäätmeveo lepingut, loetakse ta liitunuks korraldatud jäätmeveoga elu- või tegevuskohajärgses jäätmeveo piirkonnas.

§ 15.   Jäätmete kõrvaldamine ja jäätmekäitluskoha hooldus

  (1) Linnas tekkinud ladestatavad tavajäätmed kõrvaldatakse vastavat jäätmeluba või keskkonnakompleksluba omavates, nõuetele vastavates jäätmekäitluskohtades.

  (2) Jäätmekäitluskohti käitavad ettevõtted on kohustatud korras hoidma jäätmekäitluskoha juurdesõidu- ja siseteed, vältima nendel rajatistel tolmu tekke ja leviku ning jäätmete sattumise väljapoole käitluskoha maa-ala.

  (3) Jäätmete kõrvaldamine väljaspool prügilat või teisi jäätmekäitluskohti on keelatud.

  (4) Jäätmekäitluskoha järelhooldus on suletud jäätmekäitluskoha keskkonnaseire ning võimaliku negatiivse keskkonnamõju, sealhulgas keskkonnahäiringu tõrje. Jäätmekäitluskoha järelhoolduse tulemusena peab olema välistatud jäätmekäitluskohast tulenev võimalik negatiivne keskkonnamõju.

  (5) Tegevuse lõpetanud jäätmekäitluskoht ja selle vahetu ümbrus tuleb korrastada, puhastada seal leiduvatest jäätmetest ning taastada jäätmekäitluse eelne olukord.

  (6) Järelhoolduse kulud kannab suletud jäätmekäitluskoha viimane käitaja või selle puudumisel jäätmekäitluskoha maaomanik.

§ 16.   Saastetasu

  (1) Olmejäätmete keskkonda viimisel rakendatakse saastetasu vastavalt saastetasu seadusele.

  (2) Keskkonda viidavate olmejäätmete arvestust nende päritolukoha järgi omavalitsuste lõikes peab ja saastetasu arvutab ja kogub prügila käitaja.

  (3) Linnast kogutud jäätmete keskkonda viimise eest laekunud saastetasust maksab prügila käitaja 75% sihtotstarbeliselt linna eelarvesse.

  (4) Linnaeelarvesse laekuvat saastetasu kasutatakse jäätmehoolduse arendamise toetamiseks.

§ 17.   Jäätmemahutite tehnilised nõuded

  (1) Jäätmevaldajad peavad omama või rentima piisavad koguses jäätmemahuteid või nad peavad jäätmelepingu alusel kasutama ühismahuteid. Jäätmemahutid ja kogumiskohad peavad vastama käesoleva eeskirja nõuetele.

  (2) Mahutid peavad olema kompaktsed, terved, korralikult suletavad ja puhtad sodimisest, tahmast, roostest jms, neid tuleb regulaarselt hooldada. Jäätmemahutid ei tohi põhjustada kasutajale vigastusi ega muud terviseohtu. Mahutite korrashoiu ja puhtuse eest vastutab jäätmevaldaja. Mahutil peab olema selgelt loetav kiri või ühiselt mõistev tähis, millist jäätmeliiki antud mahutiga kogutakse (v.a üksikelamu puhul). Jäätmemahutite suurus peab vastama tekkivate jäätmete kogusele. Jäätmemahutisse paigutatud jäätmed ei tohi sattuda keskkonda ega ilmastiku (sealhulgas tuul, sademed), loomade või lindude meelevalda ega põhjustada lekkeid. Mahutid peavad olema kuuma veega pestavad (v.a. jäätmekotid).

  (3) Jäätmemahutid peavad paiknema naaberkinnistust vähemalt 3 meetri kaugusel, kui naabrid ei lepi kokku teisiti.

  (4) Olmejäätmete kogumiseks võib mahutitena kasutada:
  1) kuni 150-liitriseid jäätmekotte, mis on paigutatud kaetud alustele nii, et jäätmekotid oleksid kaitstud sademete või muul viisil niiskumise ning loomade ligipääsu eest. Jäätmekotid peavad olema valmistatud niiskuskindlast paberist või plastikust;
  2) käsitsi teisaldatavaid, põhiliselt 120, 240, 360, 600 või 800 liitriseid kaanega ning haaratavaid plastist väikemahuteid, mida on võimalik tõstemehhanismiga või käsitsi tühjendada prügi kokkupressitavatesse jäätmeautodesse;
  3) kaanega varustatud 2,5 m³ ja 4,5 m³ mahuteid, mida on võimalik mehhaanilisel teel tühjendada prügi kokkupressitavatesse jäätmeautodesse või toimetada käitluskohta;
  4) kompaktoreid;
  5) 1,3 m³; 3,0 m³ ja 5 m³ sügavmahutid, mida on võimalik mehaaniliselt jäätmeveokisse tühjendada.

  (5) Kinnistutel võib kasutada ka teistsuguseid mahuteid, mis ei põhjusta ohtu keskkonnale ja vastavad käesoleva eeskirja nõuetele. Teistsuguste mahutite kasutamine kuulub eelnevalt kooskõlastamisele vastavalt korraldatud jäätmeveo rakendamise korra § 15 lg 3 tingimustel.

  (6) Erinevate jäätmeliikide kogumiseks tuleb kasutada erinevat värvi jäätmemahuteid:
  1) hall – olmejäätmed;
  2) roheline – taaskasutatavad jäätmed (paber, papp ja kartong);
  3) kollane – pakend;
  4) punane – ohtlikud jäätmed;
  5) pruun – biolagunevad jäätmed.

  (7) Jäätmemahutil peab olema kasutajale nähtavas kohas kiri või märk, mis vastab mahutiga kogutavale jäätmeliigile.

  (8) Kui jäätmemahuti värv ei vasta mingil põhjusel kogutavale jäätmeliigile, peab selle kaanele ja esiküljele olema kõigile nähtavalt, suurte tähtedega ning kogutavale jäätmeliigile vastava värviga kirjutatud selle jäätmeliigi nimetus.

  (9) Jäätmeid tohib paigutada:
  1) jäätmekottidesse mitte üle 15 kg;
  2) väikemahutitesse ja mahutitesse vastavalt jäätmeveolepingule.

  (10) Mahutite lukustamise korral peab jäätmevaldaja kindlustama nende avamise tühjenduspäeval.

  (11) Mahutid, mis ei ole käsitsi teisaldatavad, tuleb paigutada selliselt, et neid võiks tühjendada prügiveoautosse vahetult paiknemiskohast.

  (12) Kuni 800 liitrised väikemahutid tuleb paigutada neid tühjendava jäätmeveokiga samal tasandil paiknevale kõva kattega (betoon, asfalt, kiviparkett jms) alusele, mis ei ole jäätmeveoki lähimast võimalikust peatumiskohast üldjuhul kaugemal kui 4 meetrit.

  (13) Käsitsi teisaldatava ratastel väikemahuti korral määratakse see vahemaa jäätmeveolepinguga.

  (14) Suuremad kui 800 liitrised mahutid paigutatakse jäätmeveokiga samal tasandil paiknevale kõva kattega (betoon, asfalt, kiviparkett jms) alusele, millele on tagatud jäätmeveoki vahetu juurdepääs mahuti tühjendusküljelt.

  (15) Vabas õhus paiknevad jäätmekotid peavad asetsema tasasel, tugeval ning maapinnast kõrgemal alusel. Vajaduse korral tuleb mahutid varjata näiteks aia või hekiga.

  (16) Mahutid on soovitatav paigutada vastavatesse jäätmemajadesse, katusealustesse või aedikutesse, tõkestamata vaba juurdepääsu mahutitele lukustatud ukse, künnise, trepiastmete või muude takistustega. Kui jäätmemaja või katusealune tahetakse lukustada, tuleb kindlustada prügivedajatele vaba sissepääs vastavalt jäätmekäitluslepingule.

  (17) Jäätmemaja või katusealust ei tohi kasutada muuks otstarbeks.

  (18) Ligipääsuteed mahutitele peavad olema piisava kandevõimega ja tasased. Need peavad võimaldama mahutite hõlpsat teisaldamist käsitsi. Ligipääsuteed peavad olema vähemalt 4 m laiad ja vaba kõrgus tee kohal peab olema vähemalt 8 meetrit. Need ei tohi olla libedad, nende kalle ei tohi ületada 1:10.

  (19) Mahutite paiknemiskohtade ja juurdesõiduteede korrashoiu eest territooriumil vastutab territooriumi haldaja.

  (20) Jäätmevaldajad võivad jäätmete kogumiseks kasutada ühisjäätmemahuteid, mis teenindavad elamuühistut, aiandusühistut, korteriühistut, muud haldusühistut, naaberkinnistuid või ühe omaniku omandis olevat mitut kinnistut linna haldusterritooriumil.

§ 18.   Järelevalve ja vastutus

  (1) Järelevalvet käesolevast eeskirjast tulenevate nõuete täitmise üle teostab linnavalitsus oma struktuuriüksuse kaudu käesolevas eeskirjas, jäätmeseaduses, pakendiseaduses ja keskkonnajärelevalve seaduses sätestatud korras.

  (2) Ebaseaduslikult keskkonda viidud jäätmed kõrvaldab ja nendest põhjustatud keskkonnareostuse likvideerimise korraldab jäätmete ebaseaduslikult keskkonda viija (edaspidi saastaja) oma kulul linnavalitsuse või linnavalitsuse struktuuriüksuse ettekirjutuse alusel.

  (3) Saastaja hüvitab reostusega põhjustatud kahju täies ulatuses.

  (4) Kui saastaja ei täida käesoleva eeskirjas toodud kohustusi, korraldab jäätmete ja neist põhjustatud saaste likvideerimise saastatud kinnisasja omanik saastaja kulul. Kui saastajat ei ole võimalik kindlaks teha, korraldab saastatud kinnisasja omanik saaste likvideerimise oma kulul.

  (5) Kui saastunud kinnisasja omanik ei täida käesolevas eeskirjas toodud kohustust või kui saastajat ei ole võimalik kindlaks teha, korraldab jäätmete ja neist põhjustatud saaste likvideerimise saastatud kinnisasja omaniku kulul linnavalitsus asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras.

  (6) Kui keskkonda jäetud romusõiduki omanikku ei ole võimalik kindlaks teha või omanik puudub või omanik keeldub romusõiduki teisaldamisest, korraldab romusõiduki käitluskohta toimetamise ja katab romusõiduki käitlemise kulud käitluskohas linnavalitsus.

  (7) Jäätmehoolduseeskirja rikkumisega toimepandud väärteo kohtuvälised menetlejad on jäätmeseaduse § 127 lg-s 2 kohaselt keskkonnainspektsioon, politseiasutus ja linnavalitsus ning pakendiseaduse § 33 lg-s 2 ja 6 kohaselt keskkonnainspektsioon ja linnavalitsus.

  (8) Jäätmehoolduseeskirja rikkumise eest karistatakse jäätmeseaduse ja pakendiseaduse alusel.

§ 19.   Rakendussätted

  (1) Tunnistada kehtetuks Maardu Linnavolikogu 28.06.2016. a määrusega nr 70 kehtestatud „Maardu linna jäätmehoolduseeskiri".

  (2) Määrus jõustub kolmandal päeval pärast elektroonilises Riigi Teatajas avaldamist.

Ailar Lyra
Maardu Linnavolikogu esimees

/otsingu_soovitused.json