Väljaandja: Häädemeeste Vallavolikogu
Akti liik: määrus
Teksti liik: algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp: 15.03.2020
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge: RT IV, 12.03.2020, 3

Häädemeeste valla reovee kohtkäitluse ja äraveo eeskiri

Vastu võetud 27.02.2020 nr 3


Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 2 ja veeseaduse § 104 lõike 7 alusel.

§ 1. Reguleerimisala

(1) Häädemeeste valla reovee kohtkäitluse ja äraveo eeskiri (edaspidi eeskiri) reguleerib õigussuhteid, mis tekivad Häädemeeste valla haldusterritooriumil reovee kohtkäitluse ja äraveoga.

(2) Eeskiri kehtib juriidilistele ja füüsilistele isikutele, kes:
1) teostavad reovee kohtkäitlust ning seoses sellega vajavad ja kasutavad reovee äraveo teenust;
2) osutavad reovee äraveo teenust.

(3) Eeskirja ei kohaldata, kui kinnistu omanikul või valdajal on olemas veeseaduse kohane heitvee või teiste vett saastavate ainete suublasse juhtimise erikasutusõiguse veeluba.

(4) Reovee kohtkäitlusrajatiste paigaldamine ja rajamine toimub planeerimisseaduse, ehitusseadustiku, veeseaduse ja nende rakendusaktide alusel.

§ 2. Mõisted

(1) Eeskirjas kasutatakse mõisteid veeseaduse, ehitusseadustiku ja nende rakendusaktides sätestatu tähenduses, vastava legaaldefinitsiooni puudumisel aga sõna üldlevinud tähenduses.

(2) Lisaks kasutatakse eeskirjas järgmisi mõisteid:
1) reovesi – olmes, tööstuses või muus tootmises tekkinud vesi, mis ületab kehtestatud heite piirväärtusi ja mida tuleb enne suublasse juhtimist puhastada. Reoveeks peetakse ka ühisvoolsesse kanalisatsiooni juhitud sademevett;
2) reovee kohtkäitlus – reovee kogumine, puhastamine, immutamine pinnasesse või pinnasele või kompostimine üldjuhul reovee tekkekoha kinnistu piires;
3) reovee kohtkäitlusrajatis – reovee kogumismahuti, septik, omapuhasti või kuivkäimla; kogumismahuti;
4) reovee kogumismahuti – lekkekindel äravooluta rajatis reovee kogumiseks;
5) omapuhasti – reoveepuhasti, mille projekteeritud koormus on kuni 50 inimekvivalenti;
6) inimekvivalent – ühe inimese põhjustatud keskmise ööpäevase tingliku reostuskoormuse ühik. Biokeemilise hapnikutarbe (BHT7) kaudu väljendatud inimekvivalendi väärtus on 60 grammi hapnikku ööpäevas;
7) hoolduspäevik – vabas vormis päevik, mis kajastab omapuhasti hooldamisega seotud informatsiooni;
8) purgimiskoht – tekkekohast äraveetud reovee ja/või fekaalide ühiskanalisatsiooni laskmise koht;
9) purgimine – reovee purgimiskohta väljalaskmine;
10) heitvesi – kasutusel olnud vesi, mis juhitakse suublasse. Heitveeks ei peeta sademevett, kaevandusvett, karjäärivett, jahutusvett, maaparandussüsteemis voolavat vett ega vesiviljeluses ja hüdroenergia tootmises kasutatavat vett;
11) immutussüsteem – heitvee immutussüsteem järgneb tavaliselt septikule. Immutussüsteem koosneb aukudega heitvee immutustorustikust, mis on paigaldatud immutusväljakule teatud kindlate vahedega. Immutusväljak rajatakse tavapäraselt koredast pinnasest (kruus, killustik), et tagada pinnaseosakestel bioloogilistele organismidele elutingimused ja selle tulemusel parem heitvee puhastusvõime. Immutussüsteem ei ole keskkonnast eraldatud kilematerjaliga;
12) septik – ehk settekaev on plastmassist, klaasplastist, betoonist, terasest või mõnest muust materjalist mahuti, millel on vähemalt 2 kambrit. Septikus settivad reovees sisalduvad tahked osad, mis lagunevad anaeroobselt (hapnikuvabas keskkonnas) bioloogiliste protsesside tulemusena. Reovee vedel fraktsioon voolab septikust edasi kas reovee immutussüsteemi või filtersüsteemi. Tahke fraktsioon tuleb perioodiliselt eraldada ja vedada nõuetekohaseks käitlemiseks suurema reoveepuhasti juurde;
13) ekspert – majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse alusel ekspertiisi teostamise pädevust omav isik.

§ 3. Reovee kohtkäitlus

(1) Reovee kohtkäitlus on lubatud olmes tekkiva reovee kohtkäitluseks üldjuhul selle tekkekoha kinnistu piires.

(2) Erandkorras on mitme kinnistu tarbeks lubatud paigaldada reovee kogumismahuti või rajada omapuhasti juhul, kui tegevus on majanduslikult ja keskkonnakaitseliselt põhjendatud.

(3) Reovee kogumismahuti on lubatud paigaldada alale, mida üldplaneeringu ning valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava kohaselt ei kaeta ühiskanalisatsiooniga.

(4) Erandkorras on lubatud kasutada reovee kogumiseks reovee kogumismahutit ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava kohaselt ühiskanalisatsiooniga kaetaval alal kuni ühiskanalisatsiooni väljaehitamiseni.

(5) Omapuhasti rajamine on keelatud reoveekogumisaladel.

(6) Heitvee immutamisel pinnasesse või juhtimisel suublasse peavad tingimused vastama keskkonnaministri 8. novembri 2019 määruses nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused“ sätestatud nõuetele.

§ 4. Nõuded reovee kohtkäitlusrajatisele

(1) Lubatud on paigaldada vaid sertifitseeritud reovee kogumismahutit või sertifitseeritud omapuhastit.

(2) Erandina on lubatud:
1) paigaldada ehitusteatise alusel ajutise lahendusena lekkekindel reovee kogumismahuti alale, kuhu on planeeritud rajada ühiskanalisatsioon;
2) katta olemasolev reovee kogumismahuti seestpoolt spetsiaalse vettpidava kihiga, pädeva isiku poolt ja vastavalt toote paigaldamise juhendile.

(3) Reovee kohtkäitlusrajatis ja sellest kulgev lokaalne torustik peab olema lekkekindel ja tühjendatav.

(4) Reovee kohtkäitlusrajatise üldised nõuded:
1) reovee kohtkäitlusrajatis ei tohi paikneda puurkaevu sanitaarkaitsealas ja puur- ning salvkaevu hooldusalas;
2) reovee kohtkäitlusrajatis peab olema aastaringselt tühjendatav ning tagatud tühjendusveoki juurdepääs;
3) reovee kohtkäitlusrajatise paigaldus ja kasutamine peab vastama tootele esitatud nõuetele;
4) tuleb vältida sademe- ja lumesulamise vee sattumist reovee kohtkäitlusrajatisse;
5) reovee kohtkäitlusrajatise luugid peavad olema terved ja sulguma tihedalt;
6) reovee kogumismahuti ja omapuhasti tuleb paigaldada pinnasesse, tagades nende liikumatuse;
7) reovee kogumismahuti, omapuhasti ja lokaalne torustik peavad olema külmumiskindlad;
8) reovee kogumismahuti ja omapuhasti peavad olema ventileeritavad.

§ 5. Reovee kogumismahuti paigaldamine ja kasutusele võtmine

(1) Uue hoone projekteerimisel tuleb vajadusel lahendada reovee kogumismahuti asukoht ehitusprojekti osana.

(2) Olemasoleva reovee kogumismahuti väljavahetamine või asendamine toimub ehitusseadustikus sätestatud ehitusteatise või ehitusloa kohaselt.

(3) Reovee kogumismahuti kasutusele võtmise tingimused:
1) kui reovee kogumismahuti paigaldatakse koos hoone ehitamise või ümberehitamisega ehitusprojekti ja ehitusloa kohaselt, tuleb reovee kogumismahuti andmed esitada koos hoone kasutusloa taotlusega ning eraldi teatist esitama ei pea;
2) ehitusteatise alusel paigaldatud reovee kogumismahuti kohta tuleb esitada kasutusteatis vähemalt kümme päeva enne ehitise kasutamise alustamist või selle kasutusotstarbe muutmist. Häädemeeste Vallavalitsusel ametiasutusena (edaspidi ametiasutus) on õigus nõuda reovee kogumismahuti ülevaatust ja katsetamist selle lekkekindluse tõendamiseks.

§ 6. Omapuhasti rajamine ja kasutusele võtmine

(1) Omapuhasti kavandamisel tuleb aluseks võtta keskkonnaministri 8. novembri 2019 määruses nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused“ sätestatud tingimused.

(2) Omapuhasti rajamisel lähtutakse ehitusseadustikus toodud sätetest. Kuni 5 m^3  jõudlusega puhasti paigaldamiseks esitatakse ehitusteatis ja ehitusprojekt. Ehitusprojekt peab sisaldama:
1) kinnistu hüdrogeoloogiliste tingimuste kirjeldust (põhjavee kaitstus, põhjavee liikumissuund, maapinna kõrgus);
2) informatsiooni põhjavee aastaringse kõrgustaseme ning pinnavee esinemise osas kinnistul;
3) informatsiooni tarbitava vee koguse ja vee tarbimise hooajalisuse osas;
4) reoveekäitlussüsteemi kirjeldust;
5) omapuhasti nõuetele vastavat asukohta (sh asukoht puur- ja salvkaevude suhtes);
6) asendiplaani koos reoveekäitlusrajatiste ning veevarustuse objektide vastavate kujade ja hooldustsoonidega;
7) imb- või filtersüsteemi läbilõiget või tehnoloogilist skeemi;
8) selgitust vajalike meetmete kohta, tagamaks õigusaktidest tulenevate nõuete täitmist.

(3) Omapuhasti kasutusele võtmise tingimuseks on ametiasutuse poolt väljastatud kasutusluba.

§ 7. Reovee kohtkäitlusrajatise kasutamine ja hooldus

(1) Reovee kohtkäitlusrajatise kasutamise ja hoolduse eest vastutab reovee kohtkäitlusrajatise omanik.

(2) Reovee kohtkäitlusrajatise kasutamine peab toimuma keskkonna- ja tervisekaitse seisukohalt ohutult.

(3) Reovee kogumismahutit ja omapuhastit tuleb kasutada vastavalt selle otstarbele ja kasutamisjuhendile.

(4) Omapuhasti seisukorda tuleb vähemalt kord aastas kontrollida, kontrolli tulemused kanda vabas vormis peetavasse hoolduspäevikusse, vajadusel teostada hooldustöid.

(5) Hoolduspäevik peab sisaldama vähemalt:
1) omapuhasti ülevaatuse kuupäeva;
2) omapuhasti hooldustööde (nt puhastuselementide hooldamine/vahetamine, bioaktivaatorite lisamine) kirjeldust ja teostamise kuupäeva;
3) reovee puhastamise käigus tekkiva sette äraveo kogust ja kuupäeva.

§ 8. Reovee kohtkäitlusrajatise likvideerimine

(1) Reovee kohtkäitlusrajatise likvideerimise üldised nõuded:
1) reovee kohtkäitlusrajatis tuleb enne likvideerimist tühjaks vedada ja tühjendusjärgselt puhastada määruse § 9 lõikes 1 nimetatud ettevõtja poolt;
2) reovee kohtkäitlusrajatise likvideerimiseks tuleb see üldjuhul lammutada ja pinnasest eemaldada;
3) eemaldatud reovee kohtkäitlusrajatise süvend tuleb täita pinnasega;
4) reovee kohtkäitlusrajatise likvideerimisel tuleb tagada keskkonna- ja tervisekaitseohutus.

(2) Reovee kogumismahuti või omapuhasti likvideerimine toimub ehitusseadustiku kohase ehitusteatise alusel.

(3) Reovee kogumismahuti ja omapuhasti likvideerimise tähtajad on:
1) reoveekogumisalal ühiskanalisatsiooniga liituvatel kinnistutel – ühe aasta jooksul liitumise kuupäevast alates;
2) väljaspool reoveekogumisala, reovee kogumismahuti või omapuhasti amortiseerumisel ja kasutamise keelamisel pädeva organi poolt – koheselt (määratud tähtajal);
3) väljaspool reoveekogumisala, pärast uue reovee kogumismahuti või omapuhasti valmimist – mõistliku aja jooksul, kuid mitte hiljem kui ühe aasta jooksul kasutusteatise edastamisest.

§ 9. Reovee kohtkäitlusrajatise tühjendamine ning reovee äraveo ja purgimise kord

(1) Reovee kohtkäitlusrajatise tühjendamise, reovee äraveo ja purgimise teenust osutav ettevõtja (edaspidi purgija) peab olema registreeritud äriregistris.

(2) Purgija peab teenuse osutamiseks sõlmima lepingu selle vee-ettevõtjaga, kelle tegevuspiirkonnas purgimine toimub.

(3) Purgija on kohustatud väljastama kliendile igakordselt dokumendi teenuse osutamise kohta.

(4) Reovett on lubatud purgida üksnes vee-ettevõttega kooskõlastatud purgimiskohas. Väljaspool purgimiskohti on reovee keskkonda juhtimine keelatud.

(5) Kuivkäimla tühjendamise tingimused:
1) kuivkäimla sisu komposteerimine, laialilaotamine või maasse kaevamine on valla tiheasustusaladel ja ühiskanalisatsiooniga kaetud aladel keelatud;
2) kuivkäimla sisu tohib oma kinnistule komposteerida vaid hajaasustuses;
3) komposteeritud kuivkäimla sisu tohib väetamiseks kasutada vaid vegetatsiooniperioodil, järgides keskkonna- ja tervisekaitse nõudeid ning põhjavee kaitstust;
4) komposteeritud kuivkäimla sisu ei tohi paigutada lumele või külmunud pinnasele.

§ 10. Reovee kohtkäitlusloa taotlemine olemasolevale kohtkäitlusrajatisele ühiskanalisatsiooniga kaetud reoveekogumisalal

(1) Reovee kohtkäitlusloa taotlemisel esitab kinnistu omanik ametiasutusele:
1) põhjendatud taotluse;
2) kinnistu plaani koos olemasolevate reovee kohtkäitlusrajatiste koosseisu ning asukohtadega. Kinnistu plaan peab haarama kõrvalkinnistuid kuni nendel paiknevate hooneteni;
3) reovee kohtkäitlusrajatiste ehitamise tehnilised dokumendid (joonised, sertifikaadid, kasutusjuhendid) või pädeva eksperdi hinnangu reovee kohtkäitlusrajatise nõuetele vastavuse kohta;
4) andmed senise reoveekäitluse kohta: mahuti tühjendussagedus, kogused ning andmed teenuse osutaja kohta.

(2) Nõuetekohase taotluse ja vajalikud lisaandmed esitanud kinnistu omanikule väljastab ametiasutus reovee kohtkäitlusloa määruse lisas 2 toodud vormi kohaselt ühe kuu jooksul arvates taotluse esitamisest tingimusel, et reovee käitlemine on võimalik keskkonna- ja tervisekaitse ning käesoleva eeskirja nõudeid järgides.

(3) Loa väljastamisel tuleb lähtuda veeseadusest ja veekogusse või pinnasesse juhitava heitvee kohta esitatud nõuetest.

(4) Kui reovee kohtkäitlusluba pole võimalik väljastada, teatab ametiasutus sellest taotlejale kirjalikult koos keeldumise põhjustega ja puuduste kõrvaldamise tähtajaga.

(5) Reovee kohtkäitlusloas määratakse käidelda lubatava reovee kogus, reovee käitlusviis ning vajadusel nõuded reoveele ja käitlusrajatistele.

(6) Enne määruse jõustumist reoveekogumisaladel ehitatud reovee kohtkäitlusrajatistele tuleb taotleda reovee kohtkäitluse luba hiljemalt ühe aasta jooksul määruse jõustumisest.

§ 11. Järelevalve ja vastutus

(1) Järelevalvet eeskirja täitmise üle korraldab ametiasutus koostöös Keskkonnainspektsiooniga.

(2) Eeskirja nõuete täitmise eest vastutavad reovee kohtkäitlusrajatise omanik ja/või purgija.

(3) Reovee kohtkäitlusrajatise omanik peab säilitama reovee äraveo dokumente kaks aastat, vajadusel esitama need järelevalve teostajale.

(4) Omapuhasti omanik peab säilitama omapuhasti hoolduspäeviku viimase viie aasta jooksul tehtud kanded.

(5) Reovee kogumismahuti lekkekindluse või omapuhasti töökindluse tõendamiseks on järelevalve teostajal õigus nõuda reovee kohtkäitlusrajatise omanikult pädeva eksperdi poolse kontrolli teostamist.

(6) Reovee kohtkäitlusrajatise omanik on kohustatud koheselt teavitama ametiasutust igast reovee kohtkäitlusrajatise avariist, sealhulgas reovee kogumismahuti lekkest ning võtma tarvitusele kõik meetmed tekkinud reostuse kõrvaldamiseks ning keskkonnaohutuse ning tervisekaitse tagamiseks.

(7) Reovee kohtkäitlusrajatise tühjendamise, äraveo ja purgimise ajal tekkiva keskkonnareostuse puhul kannab vastutust purgija.

§ 12. Määruse jõustumine

() Määrus jõustub kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.

Andrus Soopalu
Vallavolikogu esimees