Saue valla raamatupidamise ja finantsarvestuse sise-eeskirja kehtestamine
30.04.2019 17:00
Veaparandus. Akti sisu tehniliselt korrastatud, lisatud akti XML-kujule viimisel kadunud tekstiosad Riigi Teataja seaduse § 10 lg 3 alusel ja arvestades Saue Vallavalitsuse taotlust.
Vastu võetud 13.03.2019 nr 1
Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 30 lg 1 p 3 ja raamatupidamise seaduse § 11 lõike 1 alusel.
1. peatükk Üldsätted
§ 1. Mõisted
Käesolevas sise-eeskirjas kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses:
1) finantsarvestus on rahandusasjade korraldamine integreeritult- eelarvestamine, finantsriskide juhtimine ja raamatupidamine ühtseks finantsjuhtimise instrumendiks. Finantsarvestuse eesmärk on tagada tulude ja kulude vastavusprintsiip ja nende õigeaegne arvele võtmine eelarve täitmises ja raamatupidamises;
2) Eesti finantsaruandluse standard on rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuse ja aruandluse põhimõtetele tuginev raamatupidamistava, mille põhinõuded on kehtestatud raamatupidamise seaduses, raamatupidamise toimkonna juhendites (RTJ) ja avaliku sektori finantsarvestuse ja –aruandluse juhendis (edaspidi üldeeskiri);
3) raamatupidamine on majandustehingute kirjendamine vastavalt raamatupidamise seadusele ja üldeeskirjale;
4) raamatupidamise töötaja – finantsvaldkonnas töötavate töötajate või ametnike üldnimetus;
5) finantstarkvara on finantsarvestust koondav ühtne raamatupidamisprogramm;
6) eelarveüksus on asutus või asutuse allüksus, kelle vastutusel on ressursside (kaubad, teenused, tööjõud) hankimine. Iga asutus on kas üks eelarve üksus või jaguneb detailsemateks eelarve üksusteks;
7) eelarve (kulu) juht (edaspidi eelarve juht) haldab eelarveüksust, eelarve juht on vallavalitsuse korraldusega või vallavanema käskkirjaga määratud isik, kes on volitatud tegema tehinguid eelarves määratud summade piires ja eelarvekontode lõikes. Eelarve juhi koondnimetuse all mõistetakse ka hallatavate asutuste juhte;
8) eelarve täitmine on sissetulekute kogumine, väljaminekute tegemine ning tehingud varade ja kohustustega, samuti nende kohta arvestuse pidamine vastavuses eelarve koostamisel kasutatud arvestuspõhimõtetega;
9) asutus on registreerimisnumbriga asutus, mida finantseeritakse vallaeelarvest ja mis ei ole iseseisev juriidiline isik. Asutused jagunevad vallavalitsuse ametiasutusteks ja vallavalitsuse ametiasutuse hallatavateks asutusteks;
10) asutuse bilanss on asutuse varade ja kohustuste nimistu;
11) aruandev isik on asutuse või hallatava asutuse juht või tema poolt kirjalikult määratud isik, kellele on antud volitus majandustehingute tegemiseks;
12) vallavara valitseja on Saue vallavara valitsemise korra alusel vallavalitsuse ametiasutus(ed), ametiasutuse struktuuriüksused ja ametiasutuse hallatavad asutused;
13) vallavara kasutaja on lepingu alusel vallavara kasutaja;
14) siirded on valla asutuste vahelised varade või kohustuste vastastikused üleandmised;
15) raamarve on lepinguga seotud kindel kulu, mille kohta edastatakse perioodilisi arveid ja milles näidatud kulu sisu või suurus ei muutu;
16) vallakassa on vallavalitsuses ja haldusüksustes asuvad sularahakassad.
§ 2. Sise-eeskirja eesmärk, kohaldamine ja üldised põhimõtted
(1) Saue valla finantsarvestuse sise-eeskirja (edaspidi sise-eeskiri) eesmärgiks on Saue valla kui avalik-õigusliku juriidilise isiku tsentraliseeritud finantsarvestuse ja -aruandluse korra kehtestamine ning aruandluse tagamine, sealhulgas Saue valla kui kohaliku omavalitsuse üksuse majandusaasta aruande koostamine ja esitamine.
(2) Sise-eeskirja kohaldatakse kõikide Saue valla asutuste finantsarvestuse korraldamisele sh aruandlusele, tulude-, kulude-, toetuste-, varade-, varude-, nõuete- ja kohustuste arvestamisele, inventeerimisele ja dokumentide säilitamisele.
(3) Sise-eeskiri lähtub Eesti finantsaruandluse standardist, raamatupidamise seadusest, raamatupidamise toimkonna juhenditest, riigi finantsarvestuse ja –aruandluse juhendist ja kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seadusest.
2. peatükk Raamatupidamise ja finantsarvestuse korraldus
§ 3. Valla finantsarvestuse struktuur
(1) Saue valla finantsarvestust peetakse tsentraliseeritult vallavalitsuse rahandusosakonnas.
(2) Valla ametiasutustel ja hallatavatel asutustel on iseseisvad registreerimiskoodid, rahandusministeeriumi poolt eraldatud ühine tehingupartneri kood ja ühised arveldusarved pankades.
(3) Asutuste igapäevast tegevust juhib asutuse juht (vallavanem, juhataja või direktor), kes vastutab asutuse finantsmajandusliku tegevuse eest.
(4) Asutuste finantsarvestust ja Saue valla tsentraliseeritud finantsarvestust korraldab Saue Vallavalitsuse finantsjuht (edaspidi valla finantsjuht), kelle õigused, kohustused ja vastutus on määratud tema ametijuhendis. Raamatupidamisarvestust ja –aruandlust korraldab Saue Vallavalitsuse pearaamatupidaja (edaspidi pearaamatupidaja), kelle õigused, kohustused ja vastutus on määratud tema ametijuhendis.
(5) Raamatupidamis- ja sularahaarvestus on korraldatud raamatupidajate ametikohtade kaudu.
(6) Eelarvestamine ja raamatupidamisandmete alusel eelarve täitmise jooksvate aruannete ja ülevaadete koostamise töölõik on korraldatud finantsanalüütiku ametikoha kaudu.
(7) Raamatupidamistöötajate üldine tööjaotus on korraldatud põhimõttel, et ühte tegevust ei tee algusest lõpuni üks ja sama töötaja ning töötajad on tööülesannete täitmisel paratamatult üksteist kontrollivad.
(8) Raamatupidamistöötajate vastutusvaldkonnad on jaotatud peamiste töölõikude alusel järgmiselt:
1) ostuarvete spetsialist;
2) müügiarvete spetsialist;
3) palgaarvestuse spetsialist.
(9) Bilansiliste- ja bilansiväliste varade arvestus, sihtrahade arvestus, pangakäibed, müügiks ostetud varude arvestus ja muud spetsiifilised valdkonnad on jaotatud lisaks kahe rahandusosakonna töötaja vahel.
(10) Rahaliste ülekannete tegemisel osaleb seitse raamatupidamistöötajat, kellest kuus valmistavad ülekandeid ette ja seitsmes kinnitab ülekande.
§ 4. Nõuded kohustuste võtmisele ja lepingute sõlmimisele
(1) Vastavate eelarveliste vahendite olemasolul võib töid ja teenuseid tellida vallavalitsuse nimel vallavanem, abivallavanem, valdkonna juht või tema poolt kirjalikult määratud isik (eelarve juht) ja hallatava asutuse nimel hallatava asutuse juht või teda asendama määratud isik. Vallavara omandamisel, tööde või teenuste tellimisel tuleb järgida Saue vallavara eeskirju ja hangete korda.
(2) Üle eelarveaasta ulatuvaid siduvaid kohustusi võib eelarvesse võtta ainult volikogu loal. Volikogu võib loa anda läbi eelarvestrateegia, läbi iga-aastase eelarve või igakordsel otsustamisel. Lepingute projektid, millega soovitakse võtta üle eelarveaasta ulatuvaid siduvaid rahalisi kohustusi, esitatakse eelnevalt kooskõlastamiseks finantsjuhile, kes kontrollib võetava kohustuse suuruse vastavust finantsdistsipliini näitajatele ja/või volikogu loa olemasolu kohustuse võtmiseks.
(3) Asutuse juht korraldab sõlmitud sihtfinantseerimis-, koostöö-, rendi- ja muude asutuse tulusid suurendavate või kulusid nõudvate lepingute ning asutuses koostatud raamatupidamise algdokumentide tähtaegse edastamise dokumentide haldussüsteemi.
(4) Tarnijatega sõlmitud lepingutesse ja operatiivselt tellitavate tööde ning teenuste arvete koostamiseks edastatakse tarnijatele järgmine informatsioon:
1) arvete saatmise kontaktaadress nii PDF- kui ka XMLformaadis arvete puhul on [email protected]. Eelistatakse masinloetavat e-arvet.
2) ostja ehk teenuse või kauba saaja on asutus, kelle eelarvest antud kulu kaetakse. Lisaks teenust või kaupa saavale asutuse nimele märkida soovitavalt arve maksjaks „Saue Vallavalitsus“.
3) riigi raamatupidamiskohustuslaselt kaupu või teenuseid soetades Saue valla tehingupartneri kood 152101;
4) kauba või teenuse tellinud KONTAKTISIKU NIMI.
(5) Lähtuvalt riigi finantsarvestuse ja -aruandluse juhendist:
1) ettemaksete tasumist võimaluse korral välditakse. Ettemaksete tegemine võib ette tulla juhul, kui ettemakse teostamine tuleneb lepingust;
2) lepitakse tarnijatega kokku arvete tasumisel kokku reeglina mitte väiksemas kui 14 kalendripäevases maksetähtajas.
(6) Majandustehingute kõik kuludokumendid peavad olema kontrollitud ning asutuse juhi või volitatud isiku poolt (digi)allkirjastatud või dokumendi menetlemiseks ette nähtud IT süsteemis kooskõlastatud või kinnitatud.
§ 5. Sularaha käitlemine
(1) Sularahakäitlemise kõrge riskitaseme tõttu on soovitav sularahaarveldusi vältida.
(2) Kui sularahaarveldused on möödapääsmatud, siis seatakse asutuses sisse sularahakassa. Sularahakassa on üldjuhul vaid sissemaksete kogumiseks. Väljamaksed hallatavate asutuste sularahakassast on lubatud ainult inkassatsiooniks panka või vallakassasse. Vallakassast tehakse vajadusel väljamakseid sotsiaaltoetusteks, majanduskulude avanssideks ja muudeks lubatud juhtudeks.
(3) Sularaha hoiutingimused peavad tagama sularaha turvalise säilimise. Sularaha hoitakse lukustatult ja turvatult eraldi ruumis või seifis. Juurdepääs vallakassas asuvale sularaha seifile on ainult kassapidajal ja valla pearaamatupidajal. Hallatava asutuse sularahaseifile on juurdepääs hallatava asutuse juhil ja tema poolt määratud vastutaval isikul (kassapidajal).
(4) Sularaha toimingutega seotud töötajaga (kassapidajaga) peab olema sätestatud ametijuhendis või töölepingus, et töötaja vastutab süüliselt tekitatud sularahakassa puudujääkide eest seaduses sätestatud korras.
(5) Töötajate vahetumise puhul (vahetustega töö, puhkused, ajutine asendamine haigestumise ajal vms) peab sularahakassa jääk olema vastava aktiga üle antud asendatavale töötajale.
(6) Vallavalitsuse sularahakassa maksimaalne limiit tööpäeva lõpuks on 10 000 eurot.
(7) Hallatavate asutuste maksimaalne sularahakassa limiit tööpäeva lõpuks on 500 eurot, erandina on lubatud kultuurikeskuste, Haiba Lastekodu ja Saue linna ujulas sularahakassas kuni 1000 eurost päevalõpu limiiti.
(8) Sularaha vastuvõtmise korral tuleb rahatähti kontrollida ja veenduda nende ehtsuses.Sularaha õigsuse eest vastutab valdkonna või asutuse juht.
(9) Asutused, mille sularahakäive ühe kalendrikuu kohta ületab 2000 eurot, peavad sõlmima turvafirmaga koostöölepingu, varustama sularahakassa paanikahäire seadmetega ja olema turvafirma poolt instrueeritud sularahakassaröövi juhtumiteks. Sularahakassa röövi korral tuleb oma elu ohtu seadmata järgida turvafirma instruktsioone.
(10) Kui raha vastuvõtmisel tekib kahtlus valeraha kohta, tuleb kasutada paanikahäire seadmeid või võtta ühendust politseiga. Ei ole lubatud valeraha kassasse sisse võtta ega koostada valeraha andjale sissemakset tõendavat dokumenti. Kuni turvatöötaja või politsei saabumiseni tuleb püüda vältida kliendi lahkumist.
(11) Kõik sularaha käitlejad on kohustatud ringlusest kõrvaldama kõik nende valduses olevad pangatähed ja mündid, mille kohta nad teavad või mille kohta on neil piisavalt põhjust uskuda, et need on võltsitud. Sellised pangatähed ja mündid tuleb üle anda pädevatele riigiasutustele (Euroopa Liidu Nõukogu määrus nr 1338/2001). Võltsimiskahtlusega pangatähe või mündi edastamist ringlusesse käsitletakse kuriteona.
(12) Vallavalitsus võib sularahaveo ja -töötluse täisteenuse sisse osta.
§ 6. Asutuse pangakaardi kasutamine
(1) Makse- ja krediitkaartide kasutamise õigsust omavate isikute nimekiri koos krediidi maksimumlimiitidega kinnitatakse vallavanema käskkirjaga.
(2) Kaardi valdaja vastutab maksekaardi säilimise ja selle sihipärase kasutamise eest. Maksekaarti võib kasutada ainult töö- ja teenistusülesannete täitmiseks vajalike tehingute teostamiseks. Isiklike kulude tegemine asutuse maksekaardiga on keelatud.
(3) Kaardi valdaja ei tohi anda maksekaarti ja PIN-koodi kolmanda isiku valdusesse.
(4) Kaardi valdaja on kohustatud hüvitama maksekaardi mittesihipärase kasutamise ja kaardi valdaja süül tekkinud rikkumise, kaardi hävinemise või kaotsiminekuga asutusele tekitatud kahju.
(5) Pangakaardi kasutamise kuluaruande aluseks on pangakaardi väljavõte, millele on lisatud kuludokumendid.
(6) Pangakaardi aruanded esitatakse raamatupidamisse kirjendite koostamiseks hiljemalt järgneva kuu 10.kuupäevaks.
§ 7. Varude, varade, nõuete ja kohustuste kajastamise üldised põhimõtted
(1) Varude kajastamisel lähtutakse RTJ 4 põhimõtetest. Varudena kajastatakse selliseid kaupu, mis on ostetud edasimüügi eesmärgil või kasutatakse teenuste osutamisel järgmistel perioodidel.
(2) Vara kajastatakse selle asutuse bilansis, kes omab antud vara üle valitsevat mõju (st kontrollib antud vara kasutamist) ja kannab põhilisi antud vara kasutamisega seotud riske. Valitsev mõju vara üle tähendab üldjuhul võimet kasutada vara oma majandustegevuses, isegi juhul, kui sellega ei kaasne majanduslikku tulu.
(3) Kui üks asutus finantseerib teiste üksuste varade soetust, siis antakse soetatud varad üle nende tegeliku kasutaja bilanssi.
(4) Finantsinvesteeringud (aktsiad, võlakirjad ja muud väärtpaberid) kajastatakse vallavalitsuse kui ametiasutuse finantsarvestuses.
(5) Arvele võetakse vara, mille soetusmaksumus ilma käibemaksuta on 300 eurot või rohkem. Arvele võetav vara liigitatakse:
1) väheväärtuslikuks varaks, kui soetusmaksumus on alates 300 eurost kuni üldeeskirjas kehtestatud määrani;
2) põhivaraks, kui soetusmaksumus vastab üldeeskirjas kehtestatud määrale.
(6) Nõuded kajastatakse üldjuhul selle asutuse bilansis, kes esindab asutust nõude sissenõudmisel. Nõudeid ja tehtud ettemakseid jaotatakse sõltuvalt nende sisust lühi- ja pikaajalisteks.
(7) Kohustused kajastatakse selle asutuse bilansis, kes on kas juriidiliselt kohustatud antud kohustust täitma või on varasema tegevuse käigus neid kohustusi täitnud.
(8) Laenud ja muud võlakohustused kajastatakse vallavalitsuse kui ametiasutuse finantsarvestuses. Laenud ja muud võlakohustused jaotatakse nende tagasimakse tähtaegade alusel lühi- ja pikaajalisteks.
(9) Bilansis ei kajastata varasid, mille soetusmaksumust ega õiglast väärtust ei ole võimalik usaldusväärselt mõõta, samuti kohustusi, mille realiseerumine ei ole tõenäoline või mille suurust ei ole võimalik piisava usaldusväärsusega mõõta. Selliste varade ja kohustuste olemasolu (võimalusel koos hinnanguga nende võimaliku väärtuse kohta) kajastatakse bilansivälistel kontodel ja avalikustatakse raamatupidamise aastaaruandes.
§ 8. Vastutus varade eest
(1) Asutuse juhi käskkirjaga määratakse materiaalse ja immateriaalse põhivara, kinnisvarainvesteeringute, väheväärtusliku vara ja varude eest vastutavad töötajad (edaspidi vara eest vastutavad töötajad). Kui vastutavat töötajat ei ole määratud, siis vastutab varade eest asutuse juht.
(2) Vara eest vastutav töötaja:
1) on üldjuhul vara tundev spetsialist, kelle pädevuses on teha ettepanekuid vara eluea määramiseks või muutmiseks ning kelle ülesanne on tagada rahandusosakonnale informatsioon vara komponentarvestuseks (kui vara eest vastutaval töötajal nimetatud kompetents puudub, peab vara eest vastutaval isikul olema võimalus kasutada vastava spetsialisti abi) või vara kasutav isik;
2) kinnitab oma allkirjaga vara kasutusele võtmist;
3) informeerib vallavalitsust või asutuse juhti vara hävimisest, kadumisest jms;
4) osaleb inventuuridel selgituste andjana;
5) tagab raamatupidamisele õigeaegse informatsiooni ja algdokumentatsiooni edastamise varaga seotud finantskannete kirjendamiseks.
§ 9. Tulude ja kulude kajastamise üldised põhimõtted
(1) Tulud kajastatakse selle asutuse finantsarvestuses, kelle majandustegevuse tulemusel tulu tekib või kes on õigustatud valla õigusaktide kohaselt tulu koguma või saama.
(2) Kulud kajastatakse selle asutuse või eelarveüksuse finantsarvestuses, kelle tegevuseks kulu kasutati.
(3) Allahinnatavatest nõuetest tulenev kulu kajastatakse selle hallatava asutuse finantsarvestuses, kelle nõudeid alla hinnatakse või maha kantakse.
(4) Tulud ja kulud, mis tulenevad sellistel tingimustel sõlmitud lepingutest, kus kumbki lepingu pool ei tasu teisele poolele osutatud teenuse eest või tasutakse osutatud teenuse või saadud kaupade maksumuse võrra vähem, kajastatakse finantsarvestuses täismahus. Tehingust tulenevad nõuded ja kohustused tasaarveldatakse: deebet kohustus (kontoklass 20); kreedit nõue (kontorühm 103). Kajastamise aluseks on leping ja/või lepingu põhjal vormistatud raamatupidamisõiend või arve.
(5) Varadest või kohustusest otseselt tekkivad tulud ja kulud kajastatakse üldjuhul selle asutuse või eelarveüksuse finantsarvestuses, kelle bilansis on kajastatud vastav vara või kohustus.
(6) Kululimiidi ületamist või nõudeid töötajate vastu võib kajastada nõudena kohe kuluarve saamisel. Juhul kui kuluarve esitaja on avaliku sektori üksus, kajastatakse kulu esmalt arve esitaja tehingupartneri koodiga. Nõue töötaja vastu võetakse arvele eraldi kandega, vähendades kajastatud kulu eraisiku tehingupartneri koodiga 800699.
(7) Asutused võivad koguda ainult Saue Vallavalitsuse või Saue Vallavolikogu õigusaktidega kehtestatud tasusid.
§ 10. Toetuste kajastamise üldised põhimõtted
(1) Sihtfinantseerimise kajastamisel lähtutakse RTJ 12 „Sihtfinantseerimine” põhimõtetest, üldeeskirjast ja rahandusministeeriumi juhenditest.
(2) Sihtfinantseerimine kajastatakse tuluna tegevuskulude tegemise või põhivara soetamise perioodil, kui sihtfinantseerimise tingimustega ei kaasne sisuline tagasinõude või laekumata jäämise risk; kui eksisteerib sisuline tagasinõude või laekumata jäämise risk, kajastatakse sihtfinantseerimine tuluna vastava riski kadumisel.
(3) Toetust kajastatakse bilansis esmakordselt raha ülekandmisel või laekumisel või sihtfinantseerimisega seotud nõuete, kohustuste, tulude ja kulude arvele võtmise kuupäeval vastavuses käesoleva paragrahvi lõikega 1. Lepingute alusel võetud sihtfinantseerimise andmise kohustusi ja sihtfinantseerimise saamise nõudeid kajastatakse eelnevalt tingimuslike kohustuste ja nõuetena (bilansiväliselt kontodel 911010 ja 912010).
(4) Kui toetuse andja või vahendaja on seadnud toetuse andmise või vahendamise tingimuseks kuluaruande ja/või kuludokumentide esitamise, loetakse toetuse andmise, saamise ja vahendamise tekkepõhiseks perioodiks kuluaruandes näidatud tegelik periood. Toetuse kasutamise eest vastutav isik esitab toetuse õigeks kajastamiseks ja periodiseerimiseks samaaegselt toetuse andjale aruande esitamisega aruande koopia valla rahandusosakonnale.
(5) Kui toetus kehtestatakse perioodiliselt makstavana (nt sotsiaaltoetused), võetakse toetus kuluna arvele sellel kuul, mille eest see oli ette nähtud.
(6) Kui asutus on saanud sihtfinantseeringu avaliku sektori üksuselt ning asutusel on aasta lõpu seisuga sihtfinantseerimisega seotud nõudeid või kohustusi sihtfinantseerimise andja või vahendaja ees, esitab sihtfinantseeringute arvestuse eest vastutav raamatupidamistöötaja sihtfinantseeringu andjale või vahendajale sihtfinantseerimisega seotud nõuete, kohustuste, tulude ja kulude kohta aasta lõpu seisuga teatise hiljemalt järgmise aasta 20. jaanuariks.
(7) Sihtfinantseerimise lepingust tulenevate sihtfinantseerimise nõuete ja kohustuste ning tulude ja kulutuste eristamiseks muust raamatupidamisest kasutatakse finantstarkvaras projektikoode, mis on seotud tegevusala koodidega.
§ 11. Asutuste või eelarveüksuste vahelised tehingud, siirded
(1) Asutuste või eelarveüksuste vahel võivad toimuda järgmised raamatupidamises ja eelarve täitmises kajastamisele kuuluvad tehingud:
1) kaupade ja teenuste müük;
2) kulu või tulu edasiandmine;
3) varade, nõuete ja kohustuste edasiandmine.
(2) Asutuste või eelarveüksuste vahelisi varade, kohustuste, tulude ja kulude edasiandmisi ning tehinguid nimetatakse siireteks. Valla raamatupidamisaruande koostamisel siirded elimineeritakse.
(3) Asutuste või eelarveüksuste vahelistest tehingutest tulenevad nõuete ja kohustuste kirjendamiseks kasutatakse kontoklassi 7 „Netofinantseerimine eelarvest“. Asutuste või eelarveüksuste vahel ei tehta pangakontode vahendusel rahalisi arveldusi.
(4) Üksuste vahel kulude, tulude, vara või kohustuste edasiandmiseks koostatakse raamatupidamise seaduses kehtestatud ja käesoleva sise-eeskirja paragrahvi 13 lõikes 3 nimetatud algdokumendi nõuetele vastav akt. Õiendi koostab eelarve juht. Õiendile märgitakse tehingu tekkepõhine kuupäev ja tehingu algdokumendi (tarnija arve vms) number.
(5) Materiaalse või immateriaalse põhivara üleandmisel antakse eraldi üle soetusmaksumus ja kulum ning vastuvõtja võtab samuti arvele nii üle antud soetusmaksumuse kui ka kulumi. Kui vara saaja hinnangul tuleb vara teise vara klassi ümber klassifitseerida, võetakse vara algselt arvele üle andja näidatud vara klassis ning seejärel tehakse ümberklassifitseerimine.
(6) Üle andja ja vastuvõtja poolt allkirjastatud aktile märgib raamatupidamistöötaja raamatupidamiskanded või koostab elektroonilise õiendi.
§ 12. Valla asutuste asutamine, lõpetamine ja ümberkorraldamine
Kui valla asutuse varad ja kohustused antakse mitterahalise sissemaksena üle eraõigusliku juriidilise isiku aktsia-, osa- või sihtkapitali, võetakse nende bilansist väljaviimisel arvele finantsinvesteering (kontorühm 150). Mitterahalise sissemakse objektiks oleva vara õiglase väärtuse hindamisel lähtutakse turuhinnast, kui vara on võimalik vabalt võõrandada ja kui varale eksisteerib aktiivne turg ning amortiseeritud taastamismaksumusest, kui vara ei ole võimalik vabalt võõrandada ja sellele ei eksisteeri aktiivset turgu.
§ 13. Algdokumendid
(1) Tulude arvestuse algdokumentideks (edaspidi tuludokumendid) on:
1) müügiarved ja müügiarvete aluseks olevad esildised;
2) lepingud ja/või lepingute alusel koostatud käskkirjad;
3) omatulude aruanded;
4) pangakonto väljavõtted ja neid täiendavad raamatupidamisõiendid, kui laekumine ei kustuta eelnevalt raamatupidamises kajastatud nõuet või kui see on vajalik väljavõttel kajastuva informatsiooni täiendavaks selgitamiseks;
5) kassa sissetulekuorderid või muud sularaha sissemakset tõendavad maksedokumendid;
6) raamatupidamisõiendid;
7) muud tuludokumendid.
(2) Kulude ja väljamineku (sh kulud ja põhivara soetus) algdokumentideks (edaspidi kuludokumendid) on:
1) ostuarved ja tööde (teenuste) vastuvõtmise aktid;
2) lepingud;
3) aruandekohustuslike isikute kuluaruanded;
4) varude laost või vastutavalt hoiult väljastamise saatelehed või aktid;
5) tarnijatele tehtavate ettemaksete aluseks olevad dokumendid;
6) lõpetamata ehituste realiseerimist või valmidust kinnitavad aktid ja vaheaktid (nt põhivara etapiviisiline kasutuselevõtmine);
7) töötasu määramise dokumendid, tööajaarvestuse tabelid jms;
8) raamatupidamisõiendid;
9) muud kuludokumendid.
(3) Tulenevalt raamatupidamise seadusest peavad ostu- ja müügiarvetel olema järgmised rekvisiidid:
1) dokumendi nimetus ja number;
2) koostamise kuupäev;
3) tehingu majanduslik sisu;
4) tehingu arvnäitajad (kogus, hind, summa);
5) tehingu osapoolte nimed;
6) tehingu osapoolte asu- või elukoha aadressid;
§ 14. Algdokumentide aktsepteerimise õigused ja aktsepteerimise viisid
(1) Algdokumentide aktsepteerimise õigused on eelarve juhtidel. Eelarve juhid võivad enne omapoolset algdokumentide aktsepteerimist määrata eelnevaid aktsepteerijaid, teavitades sellest raamatupidamistöötajaid.
(2) Ostuarvete ja aktide, saatelehtede, lepingute jms kuludokumentide alusel tehtavad väljaminekud aktsepteeritakse nimetatud kuludokumentidel. Ostuarvetel olev käibemaksu kulu aktsepteeritakse kuludokumendil “vaikimisi”.
(3) Töötasu ja sellega kaasnevad maksukulud aktsepteeritakse töötaja töölevõtmisel ja/või täiendavate tasude määramisel.
(4) Erisoodustuse kulud aktsepteeritakse kuludokumendil, sh aktsepteeritakse erisoodustuse maksukulud „vaikimisi” (maksukulud arvestatakse raamatupidamises).
(5) Amortisatsioonikulu aktsepteeritakse põhivaraobjektile amortisatsiooninormi määramisel.
(6) Finantseerimistehingutest tulenevad finantskulud aktsepteeritakse lepingute sõlmimisel või valla õigusakti vastuvõtmisel. Kui nimetatud haldusaktidest ei nähtu kulude liigendus valla eelarve tunnuste lõikes, aktsepteeritakse makse aluseks olevad dokumendid täiendavalt.
(7) Metoodilistest nõuetest tulenevate tehingute (kulud nõuete ebatõenäoliseks laekuvaks hindamise tagajärjel vm) kirjendamisel määrab ja kinnitab kõik kulude aktsepteerimisel nõutavad tunnused raamatupidamisõiendi koostanud isik oma allkirjaga.
(8) Algdokumendid aktsepteeritakse vahetult peale majandustehingu toimumist või esimesel võimalusel peale majandustehingu toimumist. Möödunud aruandeperioodi kohta saab aktsepteeritud algdokumente raamatupidamisele kirjendite koostamiseks edastada kuni järgmise kuu 15. kuupäevani. Kui 15. kuupäev langeb puhkepäevale, loetakse lõpptähtpäevaks puhkepäevale järgnev tööpäev.
§ 15. Alg- ja koonddokumentide ning raamatupidamiskirjendite parandamine
(1) Finantsarvestuse alg- ja koonddokumentidel olevat informatsiooni ning raamatupidamiskirjendeid ei ole lubatud kustutada ega teha neis õiendita parandusi.
(2) Ebakorrektne raamatupidamiskirjend parandatakse paranduskirjendiga, mis peab sisaldama viidet parandatava raamatupidamiskirjendi järjekorranumbrile.
(3) Kui parandus ei põhine algdokumendil, tuleb koostada parandust selgitav raamatupidamisõiend.
(4) Paranduse tegija märgib parandusdokumendile paranduse tegemise kuupäeva, tehingu majandusliku sisu, paranduse sisu ja kinnitab paranduse allkirjaga.
(5) Elektroonilises keskkonnas menetletavaid dokumente (nt ostuarveid) parandatakse samas keskkonnas.
§ 16. Raamatupidamisregistrid ja algdokumentide süstematiseerimine
(1) Raamatupidamise algdokumendid süstematiseeritakse ja salvestatakse vallavalitsuse kasutuses olevas andmesalvestusruumis ja dokumendihaldussüsteemis. Raamatupidamise algdokumendid süstematiseeritakse järgmistesse ülemkataloogidesse või infohalduslahendusse, mis võimaldab sorteerimist järgmiste parameetrite lõikes:
1) aruandvad isikud;
2) lepingud, korraldused;
3) nõuete allahindlused;
4) omatulud;
5) pank;
6) kassa algdokumendid;
7) pearaamat;
8) reservfond;
9) sihtrahad;
10) statistilised aruanded;
11) palgaarvestuse alusdokumendid;
12) raamatupidamise algdokumendid ja kuluaruanded;
13) varad;
14) varud.
(2) Tulenevalt vajadusest võib ülemkataloogide või parameetrite nimekirja jooksvalt täiendada.
(3) Kataloogide kasutamise korral süstematiseeritakse alamkataloogid asutuste, kalendrikuude, kuupäevade või muu vastava valdkonna oluliste tunnuste alusel. Alamkataloogidesse salvestatakse majandustehingute mõistmiseks vajalikud dokumendid, tehingute aluseks olnud dokumendid, analüütilise arvestuse koondid, käibed ja muu vajalik informatsioon.
(4) Algdokumentide õige sisestamise eest finantstarkvarasse ja andmesalvestusruumi vastutavad raamatupidamistöötajad oma töövaldkonna lõikes.
§ 17. Algdokumentide säilitamine
(1) Algdokumente säilitatakse reeglina elektrooniliselt.
(2) Paberkandjal säilitatakse need raamatupidamise algdokumendid, mis on koostatud paberkandjal (sh kassaorderid) või mille säilitamise vajadus tuleneb sihtfinantseerimise andja nõuetest. Paberkandjal säilitatavad raamatupidamise algdokumendid arhiveeritakse kandeseeriate viisi avatud toimikutesse. Raamatupidamise algdokumendid paigutatakse toimikutesse üldjuhul kronoloogilises järjekorras.
(3) Finantstarkvaras tehtud kanded dubleeritakse teistele andmekandjatele järgmiselt:
1) koos sularahatehingu toimumisega trükitakse koheselt paberkandjale sularahakassa sisse- ja väljaminekuorderid ning kalendrikuu lõpus kõik kassaprogrammi kanded, kassaraamat ja memoriaalorder;
2) igapäevaselt salvestatakse dokumendihaldussüsteemi eelmise päeva pangaväljavõtted;
3) jooksvalt salvestatakse vallavalitsuse kasutuses olevasse andmesalvestusruumi, eArvekeskuse või dokumendihaldussüsteemi saabunud ostuarved, müügiarvete- ja palgaarvestuse algdokumendid, palgalehed, lepingud, sotsiaaltoetuste väljamakselehed, omatulude aruanded, käskkirjad, korraldused ja muud jooksvalt laekuvad dokumendid;
4) kalendrikuu lõppedes tehakse finantstarkvarast PDF-formaadis väljavõtted vallavalitsuse kasutuses olevasse andmesalvestusruumi kõikidest arvelduste programmiosa kannetest, koondsaldodest ja müügiarvete registrist; palgalehtede registrist, pearaamatu koondist; varade ja materjalide liikumisest ja koondist.
(4) Väljavõtted teostab vastava töölõigu eest vastutaja ja võrdleb väljavõtete tegemise käigus saldosid pearaamatus kajastatavate saldodega. Saldode lahknevuste korral teavitatakse sellest valla pearaamatupidajat. Analüütilise arvestuse saldod peavad võrdsed olema pearaamatus kajastatavate saldodega hiljemalt järgmise kalendrikuu 25. kuupäevaks eelmise kalendrikuu kohta.
(5) Majandustehingute aluseks olevate lepinguid, tellimuskirju jt majandustehingute sisu mõistmiseks vajalikke dokumente säilitatakse tehinguid teostanud hallatavas asutuses või vallavalitsuse kantseleis vastavalt neid valdkondi käsitlevate õigusaktide nõuetele, kuid mitte vähem kui seitse aastat. Kui käesolevas sise-eeskirjas on nõutud lepingute ja muude majandustehingute sisu mõistmiseks vajalike dokumentide koopiate esitamine raamatupidamisele, siis peale nende laekumist salvestab raamatupidamistöötaja need dokumendid raamatupidamise elektroonilisse kausta.
(6) Kõikidest raamatupidamise programmi andmebaasidest tehakse varukoopia igaöiselt. Andmebaasidest tehtud varukoopiaid säilitatakse raamatupidamise tarkvara majutusserverist füüsiliselt erinevas asukohas. Kord aastas tehakse test, mille käigus kontrollitakse kas varundatud andmebaasidelt on võimalik taastada varundamise eelne seis. Testi taastamine protokollitakse ning tulemused tehakse teatavaks finantsjuhile, pearaamatupidajale ning IT töötajatele.
(7) e-Arvekeskuses olevate elektrooniliste ostuarvete 7-aasta pikkuse säilitamise eest vastutab operaatorfirma.
(8) Raamatupidamise dokumente säilitatakse raamatupidamise seadusega ettenähtud tähtaja jooksul.
(9) Sihtfinantseeringu (toetuse) kasutamist tõendavaid dokumente säilitatakse sihtfinantseeringu (toetuse) andja poolt nõutud perioodi vältel.
3. peatükk Aruandlus
§ 18. Üldised põhimõtted
(1) Lühem aruandeperiood on kalendrikuu.
(2) Aruandluse koostamist alustatakse aruandekuule järgneva kuu 15. kuupäeval.
(3) Aruandekuule järgneva kalendrikuu 15.-18. kuupäeval kontrollitakse käibemaksudeklaratsiooni koostamiseks vajalikke andmeid, 18.-20. kuupäeval kontrollivad raamatupidamistöötajad analüütilise arvestuse saldosid sünteetilise arvestuse saldodega ja koostavad vajadusel raamatupidamisõiendid.
(4) Peale 20.kuupäeva alustatakse eelarve täitmise aruannete, raamatupidamise aruannete, saldoandmiku jt aruannete koostamist.
(5) Välistele infotarbijatele (rahandusministeerium, maksuamet, toetuse andjad jt) esitatakse perioodilisi aruandeid riigi ja valla õigusaktides ning valla sõlmitud lepingutes sätestatud tähtaegadel ja korras.
§ 19. Saldoandmikud
(1) Saldoandmik on pearaamatu käivete kogum, mille alusel genereeritakse Saue valla eelarve täitmise aruanne, bilanss, tulemiaruanne, rahavoogude aruanne, materiaalse põhivara liikumise aruanne, laenude tagasimaksete aruanne, töötasude ja tööjõu aruanne, finantsdistsipliini täitmise aruanne ning majandustehingute käivete võrdlused kõigi riigi raamatupidamiskohustuslastega. Saldoandmik asub Riigi Tugiteenuste Keskuse kodulehel.
(2) Saue vald koostab ja esitab Rahandusministeeriumile ühe, tsentraalarvestusega saldoandmiku. Saldoandmik edastatakse Rahandusministeeriumi saldoandmike infosüsteemi (edaspidi saldoandmike infosüsteem) elektrooniliselt.
(3) Saldoandmike infosüsteemi kasutamisõigused määrab valla pearaamatupidaja. Saldoandmike infosüsteemi kasutusõigustega töötajatel on õigus parandada saldoandmike infosüsteemi sisestatud saldoandmikke ja teha aruannete päringuid.
(4) Saldoandmikud sisestatakse saldoandmike infosüsteemi iga kalendrikuu 25. kuupäeval eelmise kalendrikuu kohta.
(5) Saldoandmike infosüsteemi sisestatakse saldoandmikud aruandeperioodi kohta kumuleeruvalt kalendriaasta algusest (bilansikontode saldod aruandeperioodi lõpu seisuga ja tulemiaruande kontode saldod perioodi kohta alates kalendriaasta algusest kuni aruandeperioodi lõpuni).
(6) Kord kvartalis, kvartali lõpu seisuga, võrreldakse saldosid ja käibeid teiste avaliku sektori üksustega. Kui käibed või saldod erinevad ning erinevus on tingitud Saue vallast, viiakse pearaamatusse ja saldoandmikku sisse vajalikud täiend- või korrigeerimiskanded. Nimetatud võrdlused ja korrigeerimised lõpetatakse seitsme tööpäeva jooksul saldoandmike esitamise tähtajast, välja arvatud saldoandmike korral aasta lõpu seisuga. Aasta lõpu seisuga esitatud saldoandmikke võib korrigeerida (sealhulgas likvideeritakse auditeerimise käigus ilmnenud puudusi) kuni aruandeaastale järgneva aasta 31. märtsini.
(7) Kui pärast 31. märtsi leitakse auditi käigus aastaaruandes korrigeerimist vajavaid olulisi vigu, esitatakse Riigi Tugiteenuste Keskusele hiljemalt 30. aprilliks vastavad parandusettepanekud.
(8) Kui pärast järgmise aasta 31. märtsi ilmneb vajadus teha aastaaruandes ebaolulisi parandusi või pärast 30. aprilli olulisi parandusi, arvestatakse tehtud parandused järgmise aruandeaasta saldode muutuste hulka.
§ 20. Eelarve täitmise perioodilise aruande koostamine ja esitamine
(1) Saue valla eelarve täitmise aruandeid koostatakse ja jälgitakse ärianalüüsitarkvara FREDI kaudu. Eelarveandmik ja eelarve täitmise aruanded esitatakse Riigi Tugiteenuste Keskusele seaduses või üldeeskirjas ettenähtud aegadel ja vormis.
(2) Finantsanalüütik jälgib igal kvartalil eelarve täitmise aruandeid aruandeperioodile järgneva kuu 25. kuupäevaks. Kui eelarve täitmine erineb kinnitatud eelarvest, siis esitab finantsanalüütik koos kvartali eelarve täitmise aruandega vastavad tähelepanekud hallatavate asutuste või eelarve juhtidele ja valla finantsjuhile.
§ 21. Valla majandusaasta aruande koostamine ja esitamine
(1) Majandusaasta aruanne koostatakse lähtudes raamatupidamise seaduses, Raamatupidamise Toimkonna juhendites, kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduses ja avaliku sektori finantsarvestuse ja –aruandluse juhendis toodud nõuetest.
(2) Kui erinevate juhendmaterjalide arvestuspõhimõtted erinevad üldeeskirjas sätestatud arvestuspõhimõtetest, lähtutakse majandusaasta aruande koostamisel üldeeskirjas sätestatud arvestuspõhimõtetest.
(3) Majandusaasta aruande koosseisu kuuluvad:
1) arengukava eesmärkide täitmist selgitav tegevusaruanne,
2) raamatupidamise aastaaruanne koos lisadega.
(4) Raamatupidamise aastaaruande koosseisu kuulub ka eelarve täitmise aruanne.
(5) Raamatupidamise aastaaruande põhiaruanded, ülevaate finantsriskide juhtimisest ja muud valla finantsmajanduslikku seisu selgitavad ülevaated koostab valla finantsjuht.
(6) Põhiaruannete lisad koostavad oma vastutusvaldkonna lõikes raamatupidamistöötajad.
(7) Tegevusaruande koosseisus olevad majandusülevaated, koondnäitajad ja muu üldise informatsiooni koostab finantsanalüütik.
(8) Tegevusaruande sisuline ülevaade (sh eelarveaastaks kinnitatud eesmärkide täitmine) ja eelarve täitmist selgitavad sisulised lisad koostatakse valdkondade juhtide poolt ja esitatakse raamatupidamisele aastaaruandesse lisamiseks hiljemalt 15.veebruariks.
(9) Ülevaated kontrollsüsteemist koostatakse vallasekretäri ja/või sisekontrolli poolt ja esitatakse raamatupidamisele hiljemalt 1 märtsiks.
(10) Valla finantsjuht esitab majandusaasta aruande koos lisadega vallavalitsuse maikuu istungile.
(11) Majandusaasta aruande kiidab heaks vallavalitsus. Vallavanem allkirjastab majandusaasta aruande digitaalselt peale vallavalitsuse poolt aruande heaks kiitmist.
(12) Vallavalitsus esitab heakskiidetud ja allkirjastatud majandusaasta aruande volikogule hiljemalt 31. maiks. Majandusaasta aruandele lisatakse vandeaudiitori aruanne ja vallavalitsuse protokolliline otsus aruande heakskiitmise kohta.
(13) Vallavanema poolt allkirjastatud majandusaasta aruanne esitatakse koos vandeaudiitori aruandega esimesel võimalusel Riigi Tugiteenuste Keskusele.
(14) Volikogu kinnitab otsusega valla majandusaasta aruande hiljemalt 30.juuniks.
(15) Majandusaasta aruanne, revisjonikomisjoni aruanne, vandeaudiitori aruanne, vallavalitsuse protokolliline otsus aruande heakskiitmise kohta ning volikogu otsus aruande kinnitamise kohta avaldatakse pärast nende kinnitamist seitsme tööpäeva jooksul Saue valla veebilehel.
§ 22. Maksudeklaratsioonide koostamine ja esitamine
(1) Saue valla maksudeklaratsioonid (käibemaksudeklaratsioon, töötasu- ja sotsiaalmaksete deklaratsioon, erisoodustuste deklaratsioon, isiklike autode ametialase kasutamise kompenseerimise deklaratsioon, lastevanemate poolt tasutud koolituskulude deklaratsioon jm seadusega nõutud deklaratsioonid) koostatakse ja esitatakse Maksu- ja Tolliametile elektrooniliselt seadusega ettenähtud korras ja tähtaegadel.
(2) Maksudeklaratsioonid salvestatakse igakuuliselt pärast esitamist raamatupidamise elektroonilisse kausta.
(3) Maksudeklaratsioonid koostab, esitab ja salvestab raamatupidamise vastava töölõigu eest vastutav raamatupidamistöötaja.
§ 23. Statistika aruannete koostamine ja esitamine
(1) Statistikaametile esitatakse aruanded Riigi Statistikaameti kehtestatud korras ja tähtaegadel.
(2) Statistikaaruanded koostab ja esitab lähtuvalt statistika aruande sisust kas asutuse juht, raamatupidamistöötaja või vastava valdkonna eest vastutav isik.
4. peatükk Majandustehingud
§ 24. Kontoplaan
(1) Saue valla finantsarvestuses kasutatakse riigi raamatupidamise üldeeskirjaga kehtestatud kontoplaani, mida vajadusel liigendatakse täiendavate alamkontodega.
(2) Majandustehingute kirjendamisel kasutatakse majandusinformatsiooni liigendamiseks kontoplaani järgmiselt:
1) kontod - tunnused majandustehingute kirjendamiseks, mis on süstematiseeritud bilansi aktiva- ja passivakontodeks, tulude ja kulude kontodeks ning bilansivälisteks kontodeks;
2) tehingupartneri koodid – Rahandusministeeriumi poolt antud tunnused igale iseseisval bilansil olevale üksusele või üksuste grupile;
3) tegevusala koodid - tunnused, mida kasutatakse kulude, põhivara soetuste ning saadud ja antud toetuste liigendamiseks tegevusvaldkondade lõikes;
4) allika koodid - tunnused, mis võimaldavad liigendada ja analüüsida nõudeid-kohustusi ning tulusid-kulusid finantseerimisallikate lõikes;
5) rahavoo koodid - tunnused, mis võimaldavad koostada rahakäibe ja põhivarade liikumise aruandeid.
(3) Lisaks raamatupidamise kontoplaanile kasutatakse finantsinfo liigendamiseks järgmisi täiendavaid tunnuseid:
1) tunnused eelarve liigendamiseks (meetmed, osakonnad, projektid vms);
2) muud tunnused majandusinformatsiooni liigendamiseks (projektikoodid, lepingu numbrid jms).
(4) Eelarvetunnuseid majandusinformatsiooni liigendamiseks kasutatakse vastavalt vajadusele, sidudes tunnuse tegevusalakoodi tunnusega.
§ 25. Ostuarvete elektrooniline kinnitamine
(1) Enne majandusinformatsiooni kajastamist finantsarvestuses osalevad ostuarvete õigsuse kontrollimisel eelarve juhid.
(2) Ostuarveid digitaliseeritakse, kinnitatakse ja klassifitseeritakse vastavalt finantsinfo liigendusele e-Arvekeskuses ja imporditakse peale lõppkinnitaja poolset kinnitamist aktsepti finantstarkvarasse.
(3) Ostuarvete menetlemisel ja kinnitamisel juhindutakse alljärgnevatest põhimõtetest:
1) arveid saadab kinnitusringile selleks volitatud isik;
2) hallatavate asutuste arved saadetakse kinnitamiseks vastava hallatava asutuse juhile või eelnevale kinnitusele juhi poolt kirjalikult määratud isiku(te)le.
3) Saue Vallavalitsuse kui ametiasutuse arvete kinnitajate valikul lähtutakse Saue vallavanema käskkirjast „Kuludokumentide viseerimise kord ning eelarveliste vahendite kulukohtade ja kulujuhtide kinnitamine“. Volikogu ostuarvete menetlemisel järgitakse valla põhimääruses või muus volikogu õigusaktis sätestatut.
4) ostuarveid kinnitatakse arvete halduskeskkonnas.
5) arvete kinnitusringile saatja märgib arvele parima teadmise kohaselt kulu eesmärki ja majanduslikku sisu kajastavad tunnused vastavalt kontoplaanile (vt § 24. Kontoplaan). Kui arve sisu ei anna eelnevaks klassifitseerimiseks piisavat informatsiooni, suunatakse arve kinnitamisele ilma klassifitseerimata. Sellisel puhul märgib arvele vajalikud tunnused kinnitaja või kommenteerib arve sisu selliselt, mis on vajalik arve klassifitseerimiseks ning suunab seejärel arve uuesti kinnitusringi alustajale või raamatupidamistöötajale. Vajadusel lisatakse finantsinfo liigendamiseks nõutavad tunnused (projektikoodid jms) ning majandustehingut täpsustav selgitus;
6) kui täpsustav informatsioon eelarve klassifikaatori kohta erineb esialgsest, siis korrigeerib seda volituste piires arve kinnitaja või raamatupidamistöötaja;
7) kinnitaja on kohustatud lisama arve juurde programmi käskluse „lisa manus“ kaudu täiendavaid dokumente (nt leping, tööde vastuvõtu akt).
8) asutuse juht võib otse e-Arvekeskuses kinnitada eelnevalt klassifitseerimata arveid ja suunata enda poolt kinnitatud arve raamatupidamistöötajale klassifikaatori lisamiseks.
(4) Ostuarve aktsepteerimisega eelarve juht:
1) kinnitab, et kulutus on põhjendatud ning vajalik, et kulutus on tehtud asutuse ülesannete täitmiseks asutusele kinnitatud eelarve vahendite piires ja kooskõlas eelarves kinnitatud eelarveaasta eesmärkidega ning et tehtud kulutuse suurus on tasakaalus kulutuse kaudu saavutatava tulemusega;
2) vastutab, et ostuarve vastab algdokumendile esitatavatele nõuetele, ostuarve kajastab majandustehingut õigesti, ostuarvel kajastatud kogused, hinnad ja muud tingimused vastavad eelnevalt sõlmitud lepingutele, majandustehingu mõistmiseks vajalik lisainfo on lisatud arve manusesse;
3) annab nõusoleku majandustehingu kirjendamiseks raamatupidamises, eelarve täitmises ja tarnijale ülekande tegemiseks vastavalt ostuarvelt nähtuvale maksetähtajale ja makse saaja andmetele.
(5) Kui ostuarve ei vasta kokkulepitud tingimustele, lükatakse dokument koos selgitusega tagasi (programmi käsklus „Lükka tagasi“). Tagasilükatud ostuarve tagastavad raamatupidamistöötajad arve esitajale (programmi käsklus „Tagasta arve saatjale“).
(6) Kui ostuarve on suunatud kinnitajale, kelle vastutusvaldkonda antud kulu ei kuulu, siis suunab ta arve tagasi kinnitusringi alustajale (programmi käsklus „Tagasi eelmisele“) või suunab arve edasi õigele kinnitajale (programmi käsklus „Suuna“).
(7) Kinnitaja peab ostuarve kinnitama, edasi suunama või tagasi lükkama hiljemalt 5 tööpäeva jooksul st peale teistkordse kinnitusteate (meeldetuletuse) saabumist.
(8) Kinnitamisele saadetakse kõik ostuarved.
§ 26. Majandustehingute kirjendamine ja andmete sisestamine finantsarvestuse infosüsteemi
(1) Majandustehingute kirjendamise aluseks on majandustehinguid tõestavad algdokumendid või algdokumentide alusel koostatud koonddokumendid.
(2) Elektrooniliselt kinnitatud algdokumendid imporditakse finantstarkvarasse. Failina esitatud algdokumendid imporditakse finantstarkvarasse või sisestatakse käsitsi.
(3) Majandustehinguid kirjendavad finants- ja raamatupidamistöötajad. Ligipääs raamatupidamistarkvarale on ainult raamatupidamistöötajatel. Valla finantsjuhil on tarkvara kasutamiseks administraatoriõigused. Teiste kasutajate õigused tulenevalt töölepingus või ametijuhendis kirjeldatud vastutusvaldkondadest.
§ 27. Dokumentide kontrollimine raamatupidamises
(1) Raamatupidamistöötajad tagavad dokumentide kontrollimisel ja ülekandedokumentide ettevalmistamisel järgmiste andmete kontrollimise ja õige sisestamise finantstarkvarasse:
1) tehing on teostatud kooskõlas eelarve täitmise jälgimise põhimõtetega;
2) raamatupidamiskontod, tehingupartneri-, tegevusala-, allika-, rahavoo- ja muud eelarveklassifikaatori koodid on õigesti määratud;
3) õigeaegne maksetähtpäev v.a juhul, kui arve ei ole raamatupidamisele esitatud või kinnitatud õigeaegselt;
4) tehingu tekkepõhine periood;
5) saaja andmete piisavus rahalise ülekande teostamiseks;
6) juhul, kui ostuarvel on kajastatud käibemaks, siis kontroll selle kohta, kas tarnija on registreeritud käibemaksukohustuslane või mitte ja kas arve on vormistatud vastavalt käibemaksuseadusele;
7) kas antud kauba, teenuse või mõne muu hüve eest ei ole juba varem tasutud;
8) kas ostutehing kontrolliti vastavalt dokumentide kontrolli nõuetele ja kinnitati selleks volitatud isiku(te) poolt.
9) debiteeritavad ja krediteeritavad kontod ja vastavad summad;
10) majandustehingu lühikirjeldus.
(2) Raamatupidamise algdokumendi allkirjaks loetakse:
1) omakäeline allkiri paberkandjal dokumendil;
2) digitaalallkiri;
3) dokumendi menetlemiseks ette nähtud infotehnoloogilises süsteemis antud kooskõlastus või kinnitus, kui seda on võimalik elektrooniliselt säilitada ning kui kooskõlastuse või kinnituse andjat ja selle andmise kuupäeva on võimalik dokumendi säilitustähtaja jooksul tuvastada.
(3) Algdokumendi järgi määratletava majandustehingu sisu ja kuludokumendil aktsepteerija määratud valla eelarve tunnuse vahelise vastuolu korral informeerib raamatupidamistöötaja sellest eelarve juhti. Kui eelarve- või asutuse juht ja raamatupidamistöötaja jäävad eriarvamusele, teeb otsuse korrigeerimise kohta valla pearaamatupidaja.
(4) Kõiki majandustehinguid dokumenteeritakse ning kirjendatakse raamatupidamisregistrites nende toimumise kuupäevaga. Kui tehingu toimumise kuupäeva ei ole võimalik täpselt määrata, kirjendatakse tehing selle toimumise kalendrikuu viimase kuupäevaga.
(5) Keelatud on kirjendada majandustehinguid valesse aruandekuusse või kasutada ostuarvete sisestamisel põhjendamatult ettemaksukontosid. Esitatud, kuid maksmata ettemaksuarveid raamatupidamises ei kajastata. Takistustest majandustehingute kirjendamisel tuleb informeerida valla pearaamatupidajat.
(6) Raamatupidamisregister on majandustehingute kirjendamisest tekkiv ja raamatupidamisarvestuses kasutatav andmebaas, mis vormistatakse kronoloogilises järjekorras (päevaraamat) ja kontode lõikes (pearaamat).
(7) Raamatupidamisregistrites olevate raamatupidamiskirjendite kajastamise õigsuse eest vastutab vastava töölõigu raamatupidamistöötaja.
§ 28. Sotsiaaltoetuste kohustuste arvestus ja toetuste väljamaksed
(1) Sotsiaaltoetuste arvestamise aluseks on ametiasutuse haldusakt, vallavalitsuse korraldus või ametniku esildis.
(2) Sotsiaaltoetused kajastatakse:
1) arvestusperioodil kuludesse kantavaid sotsiaaltoetuste väljamaksete kohustused (koduste laste toetused, sünnitoetused, ühekordsed sotsiaaltoetused jms) võetakse üles kohustuste kontole;
2) järgmistel arvestuskuudel ehk perioodi jooksul makstavaid toetusi (toitlustustoetused, huviringitoetused jms) kohustustena ei kajastata.
(3) Sotsiaaltoetuste korraldused kajastatakse pearaamatus kuludes kontorühma 413 deebetis ja kohustuste konto 203560 kreeditis.
(4) Toetuste menetlemisega tegelev töötaja salvestab toetuste rahalehtede maksefailid andmesalvestusruumi.
(5) Sotsiaaltoetuste väljamakseid sooritatakse järgmisel pangapäeval arvates rahalehtede jõudmisest raamatupidamisse. Väljamaksete sooritamiseks imporditakse rahalehtede failid andmesalvestusruumist finantstarkvarasse.
(6) Kohustustena kajastatud sotsiaaltoetuste väljamaksmisel tehakse kanne konto 203560 deebetisse ja konto 100100 kreeditisse.
(7) Sotsiaaltoetuste rahalehed salvestatakse vallavalitsuse andmesalvestusruumi vastava korralduse kausta.
§ 29. Mittetulundustegevuseks eraldatud toetuste ja stipendiumite arvestus
(1) Mittetulundustegevuseks eraldatud toetuste arvestuse aluseks on vallavalitsuse korraldused või sõlmitud lepingud. Toetused mittetulundustegevuseks klassifitseeritakse sihtotstarbelisteks toetusteks või tegevustoetusteks.
(2) Sihtotstarbelise toetusena kajastatakse teatud projektipõhisel sihtotstarbel antud toetused, mille puhul määratakse selle eesmärk koos mõõdikutega eesmärgi täitmise jälgimiseks, ajakava ja rahaline eelarve ning toetuse andja nõuab saajalt detailset aruandlust raha kasutamise kohta ning raha ülejääk tuleb maksta andjale tagasi.
(3) Tegevustoetustena kajastatakse toetused, mis antakse saajale lähtudes tema põhikirjalistest ülesannetest ja arengudokumentides määratud eesmärkidest.
(4) Sihtotstarbelised toetused kajastatakse vallavalitsuse korralduse alusel konto 103850 deebetis ja konto 2035602 kreeditis. Peale lepingu sõlmimist tehakse toetuse saajale väljamaks kontolt 2035602. Kui raamatupidamisele on edastatud teade saadud toetuse kasutamise aruande laekumisest vallavalitsusse, siis kantakse väljamakstud toetus konto 450000 deebeti kaudu kuludesse ja krediteeritakse kontot 103850.
(5) Sihtotstarbeliste toetuste analüütilist arvestust peetakse toetuste saajate lõikes.
(6) Mittesihtotstarbelised toetused kantakse konto 452100 kaudu kuludesse.
§ 30. Ehitus- ja kasutuslubade arvestus
(1) Tasu ehitus- või kasutuslubade eest kajastatakse kassapõhiselt, kuna ajavahemik lõivu laekumisest kuni toimingu teostamiseni on tavaliselt alla kuu.
(2) Tasu ehitus- ja kasutuslubade eest kajastatakse valitsussektori üldiseloomuga ülekannete tuludes kontorühmas 320.
(3) Kontroll ehitus-ja kasutuslubade tasumise üle on registrite spetsialistil. Taotluse saabumisel esitatakse maksekorralduse koopia lõivu tasumise kohta.
5. peatükk Tegevuskulud
§ 31. Maksu- ja lõivutulu
(1) Riiklikud maksutulud (füüsilise isiku tulumaks ja maamaks) kajastatakse maksuhalduri teatise alusel valitsussektori üldiseloomuga ülekannete tuludes.
(2) Kohalikest maksudest sh reklaamimaksust tulenevad valla tulud kajastatakse valitsussektori üldiseloomuga ülekannete tuludes.
(3) Maksutulude üle peetakse arvestust tekkepõhiselt. Nõue kajastatakse hetkel, kui on võimalik usaldusväärselt hinnata nõudeõiguse suurust.
(4) Lõivutulu kajastatakse kassapõhiselt, kuna tegemist on väikeste lõivumääradega ja ajavahemik lõivu laekumisest kuni toimingu teostamiseni on tavaliselt lühike (kuni üks kuu). Lõivutulu kajastab kontorühmas 320 üksus, kelle poolt osutatava toimingu eest vastav lõiv tasumisele kuulus. Kontroll lõivude tasumise üle on tasumisele kuuluva lõivu üksuse juhil.
§ 32. Tulu majandustegevusest
(1) Tulud majandustegevusest (toodete ja teenuste müügist) kajastatakse tekkepõhiliselt selle asutuse tuludes, kes teenust osutas või tooteid müüs ja liigendatakse asutuste põhimääruse tegevuste järgi. Kui osutatakse ka mittepõhimäärusejärgseid teenuseid, kajastatakse selline tulu vastavalt majanduslikule sisule (nt haridusasutuse mitteeluruumide rent kontol 323320).
(2) Tulud majandustegevusest kogutakse reeglina sularahata arvelduste korras. Müügiarvete tasumise tähtajaks määratakse reeglina 14 kalendripäeva. Kui arve ei laeku määratud tähtajaks, siis lisatakse järgmise arvestuskuu arvele meeldetuletus (teatis) eelmise perioodi võlgnevuse kohta.
(3) Rendi-, üüri-, kohatasude-, õppekulude jm lepinguliste püsiteenuste eest arvestatakse tulu ja esitatakse müügiarve perioodi alguses. Teenuse saamisega seotud mõõdetavate muutuvkulude (rendi- ja üüripindade kommunaalkulud, toiduraha jms) eest arvestatakse tulu ja esitatakse arve peale teenuse osutamist.
(4) Juhul kui müügiarve eest laekub rohkem raha, otsustab arve koostamiseks algandmed esitanud isik (vajadusel läbirääkimisel teenuse saajaga), kas enammakstud summa tasaarveldatakse järgmise müügiarvega või tagastatakse üle laekunud summa maksjale.
(5) Üle- või alalaekumine summas kuni 10 eurosenti loetakse väikevaheks ja ümardatakse kontole 608090.
(6) Nõuete analüütilist arvestust peetakse raamatupidamises. Valdkonna eest vastutav raamatupidamistöötaja väljastab eelarve juhtidele 20. kuupäevaks iga nõude lõikes informatsiooni ettemaksete ja/või võlgnevuste kohta.
(7) Majandustegevusest saadavate tulude arvele võtmiseks vajalike algandmete õigeaegse raamatupidamisele edastamise eest ja algandmete õigsuse eest vastutab eelarve juht.
(8) Algandmete alusel koostatud arvete õigsuse eest ja arvete väljastamise eest vastutab raamatupidamistöötaja.
(9) Enne uute lepingute sõlmimist kontrollib eelarve juht seniste lepingute täitmist ja tulude laekumist, võlgnevuste korral uusi lepinguid ei sõlmita. Tulude võlgnevusel üle kolme kuu peab asutuse juht võtma kasutusele meetmed võlgnevuse likvideerimiseks. Võlgnevustesissenõudmise eest vastutab eelarve juht (vt. sise-eeskirja 10. peatükk Nõuete ja kohustuste arvetus).
(10) Kui majandustegevuse tulude kogumiseks ei koostata müügiarveid (ujula tulud, isikuabiteenused jms), siis koostab eelarve juht vormikohase omatulude kogumise aruande ja esitab allkirjastatud aruande koos makseid tõendavate algdokumentidega hiljemaltaruandeperioodile järgneva kuu 5. kuupäevaks (vt § 61. Sularahaarvestus hallatavate asutustes“ lõige 12).
§ 33. Müügiarvete õigeaegseks koostamiseks vajalike algdokumentide käive
(1) Müügiarvete koostamise aluseks on lepingud, eelarve juhtide teatised või käskkirjad, vallavalitsuse korraldused ja volikogu määrused.
(2) Asutuste põhitegevuse tulude õigeaegseks arvestamiseks eelarve juhid:
1) esitavad raamatupidamisele üüri- ja rendilepingute koopiad koheselt peale sõlmimist. Kui üüri- või renditulu saadakse vara ühekordsest kasutamisest, mille kohta lepingut ei ole sõlmitud, siis esitab eelarve juht arve koostamiseks esimesel võimalusel esildise.
2) esitavad raamatupidamisele õppeaasta alguses (digi)allkirjastatud käskkirjad viie tööpäeva jooksul peale nimekirjade kinnitamist, kuid mitte hiljem kui tulude arvestuskuu 1. kuupäevaks. Käskkirjale lisatakse ettenähtud vormil andmed õpilase nime ja isikukoodiga, tulumaksuga soodustatud lapsevanema nime ja isikukoodiga ning arve edastamiseks vajaliku e-posti aadressiga;
3) esitavad õppeaasta kestel raamatupidamisele muudatused nimekirjades koheselt või hiljemalt järgmise arvestuskuu 1. kuupäevaks;
4) vastutavad ja tegelevad võlgnevustega eelarveüksuse ees. Reageerida tuleb kohe võlgnevuse tekkimisel, sest osa võlast võib aja jooksul aeguda ja suureneda.
§ 34. Müügiarvete koostamine
(1) Müügiarvete koostamisel ja väljastamisel järgitakse järgmisi põhimõtteid:
1) müügiarved koostatakse raamatupidamises operatiivandmete ja/või lepingus kajastatu põhjal ja tingimustel;
2) müügiarved koostatakse ja väljastatakse teenuse kasutajale üldjuhul seitsme tööpäeva jooksul alates müügiarve koostamiseks vajalike algandmete laekumisest;
3) müügiarved edastatakse e-postiga algdokumendis näidatud aadressile. Kui raamatupidamisele esitatud kontaktaadressiks on märgitud hallatava asutuse aadress, siis korraldab arvete jõudmise maksjani hallatava asutuse juht. Kui arve saajal puudub e-posti aadress (eakad üürnikud vms), siis väljastab raamatupidamine müügiarve paberkandjal arvekeskusele.
4) müügiarvete vormistamisel järgitakse raamatupidamise seaduse ja käibemaksuseaduse nõudeid.
5) erinõudena tuleb müügiarvele märkida Saue valla tehingupartneri kood.
(2) Arved mobiiltelefonide ülekulude ja parkimistasude kohta esitatakse saabunud alusarvete alusel. Alusarvel olev info edastatakse eelnevalt ametnikele ja töötajatele, aktsepteeritud teadete kohta esitatakse arved neljateistkümne tööpäeva jooksul.
(3) Arvestust müügiarvete üle peetakse finantstarkvara moodulis „Arved“.
(4) Moodulis „Arved“ avatakse iga hallatava asutuse arvete jaoks avatakse eraldi allüksus.
(5) Peale arvete koostamiseks vajalike algandmete sisestamist allüksusese arvestusse imporditakse müügiarved finantstarkvara moodulisse „Arveldused“.
(6) Varem koostatud ja väljastatud müügiarveid korrigeeritakse või tühistatakse vastutava eelarve juhi poolt (digi)allkirjastatud esildise põhjal, mille tekstist nähtub korrigeerimise põhjus. Müügiarveid saab korrigeerida ja/või tühistada reeglina jooksva kalendrikuu arvestuses. Raamatupidamises koostatakse esildise alusel kreeditarve. Kreeditarvete koostamisel jälgitakse tekkepõhilisuse printsiipi.
§ 35. Tulud loodusressursside kasutamisest
Loodusressursside kasutamise eest laekuvad tulud kajastatakse valla tuludes vastavalt tegelikule laekumisele ja loodusressursside kasutamise tasude edasiandja esitatud teatisele.
§ 36. Kahjutasud, hüvitised, viivised
(1) Kui nõue ei ole laekunud arvel näidatud tähtajaks, siis koostatakse vastavalt lepingu tingimustele viivisarve.
(2) Viiviste tulu ja nõue võetakse tekkepõhiselt arvele viivisarve koostamisel.
(3) Viivisarvet ei koostata ja viivist ei arvutata:
1) esimese kolme maksetähtaega ületanud päeva eest;
2) juhul, kui viivise summa on väiksem kui kolm eurot.
(4) Kahjutasusid, hüvitisi ja muid erakorralisi tulusid põhitegevusest kajastatakse arvestuses tekkepõhiliselt.
6. peatükk Tegevuskulud
§ 37. Kulude kajastamise üldised põhimõtted
(1) Kulud kajastatakse tekkepõhiselt selle asutuse või eelarveüksuse finantsarvestuses, kelle tegevuseks kulu kasutati.
(2) Algdokumentidel kajastatud kuludesse kantavat käibemaksukulu kajastatakse kontol 601000. Põhivara soetamisel kajastatakse käibemaksukulu kontol 601002. Kuludesse kantav käibemaksukulu kajastatakse eelarve täitmise aruandes muu tegevuskuludena, v a investeerimistegevus, mis kajastatakse koos investeerimistegevuse maksumusega.
(3) Tulevaste perioodide kulusid ehk ettemakseid (konto 103990) ja varude soetamisi (konto 108400) kajastatakse ilma käibemaksuta. Käibemaks eraldatakse koheselt kontoklassi 601.
(4) Kulude edasiandmise kajastamisel lähtutakse üldeeskirja põhimõtetest ja rahandusministeeriumi juhenditest.
(5) Töötajatele makstavate teenistus- ja töölähetuse, majanduskulu avansside ja muude ettemaksete korral, kus tegelik kulude liigendus selgub hiljem, kinnitatakse ja klassifitseeritakse kavandatavad kulud algselt parima teadmise kohaselt.
(6) Üüri ja renditehingutega kaasnevaid edasimüüdavaid kommunaalkulusid kajastatakse kuluna kontodel 55112 või 55113 ja edasimüügist saadud tulu kontogrupis 3233 või 3225.
(7) Kolmandate isikute eest tasutud ja nende poolt samas summas hüvitatavad kulud kajastatakse esialgselt nõudena (arve tasutakse enne hüvitise laekumist) või kohustusena (arve tasutakse peale hüvitise laekumist), näiteks õpikute ja vihikute soetuse vahendamine, ürituste osavõtutasu vahendamine, kohtukulude vahendamine vms. Vastava informatsiooni kulude hüvitamise kohta märgib arve aktsepteerija arve kommentaari lahtrisse.
(8) Sotsiaalkindlustusameti ja Tööturuameti poolt hüvitamisele kuuluvad sotsiaaltoetused kajastatakse nõudena.
(9) Käibemaksukohustuse korral kajastatakse arvestatud käibemaksu kontol 203001 ja sisendkäibemaksu kontol 103701. Arvestatud käibemaksu ja sisendkäibemaksu kontod suletakse kalendrikuu lõpus nimetatud kontode vahelise kandega, tuues välja vastavalt kas tasumisele kuuluv käibemaks või tagasisaamisele kuuluv käibemaks.
(10) Maksmata, kuid deklareeritud maksud, lõivud ja trahvid kajastatakse kohustusena kontogrupis 2030 ja ettemakstud maksud, lõivud ja trahvid käibevarana kontogrupis 1037. Kontogrupi 2030 saldod peavad iga aruandeperioodi lõpul võrduma maksuameti või lõivu saaja asutuse kontogrupi 1020 saldodega. Maksukohustuste ning maksuameti andmebaasis kajastuvate maksusaldode vahed, mis tulenevad erinevatest ümardamiste reeglitest, korrigeeritakse iga kalendrikuu lõpus pearaamatu kandega.
(11) Maksukohustused deklareeritakse Maksu- ja Tolliametile elektrooniliselt.
§ 38. Tööjõukulude kajastamise üldpõhimõtted
(1) Tööjõukulusid ja nendega seotud maksukulusid kajastatakse tekkepõhiselt selles perioodis, mille eest need arvestati.
(2) Kulusid kajastatakse tööjõukuludena selle asutuse või eelarveüksuse finantsarvestuses, kus arvestatakse töötasu ja deklareeritakse töötasult arvestatud maksud.
(3) Kontogruppide 1037 ja 2030 kontodel kasutatakse maksuameti tehingupartneri koodi. Ülejäänud tööjõukuludega seotud nõuete ja kohustuste kontodel, samuti töötasu kulu (kontorühm 500) ja maksukulu (kontorühm 506) kontodel kasutatakse tehingupartneri koodidena füüsiliste isikute koode (800699 või 9006xx).
(4) Tööjõukuludest kinni peetud maksud, samuti arvestatud maksud, kajastatakse esmalt deklareerimata maksude kohustusena kontorühmas 202. Kontogruppi 2030 kantakse ainult maksuametile deklareeritud maksukohustus. Töötasu väljamakse kantakse maksudeklaratsioonide alusel maksukohustus kontorühmast 202 üle kontogruppi 2030. Kontogrupi 2030 kontode saldosid võrreldakse igakuiselt maksuameti kontokaartidel kajastatud maksunõuete tekkepõhiste saldodega.
§ 39. Tööaja ja töötasu arvestamine
(1) Analüütilist arvestust töötajatega peetakse töötajate ja asutuste lõikes.
(2) Palgaarvestuse aluseks on kehtiv seadusandlus, vallavolikogu või vallavalitsuse õigusaktid, asutuse juhi käskkirjad, lepingud ja tööaja arvestamise tabelid. Asutuse tööajaarvestust peab vormikohase tööajatabeli alusel asutuse juht või tema poolt määratud isik, kes esitab allkirjastatud tööajatabeli hiljemalt kuus tööpäeva enne väljamakse tähtaega dokumendihaldussüsteemi. Kui esitatud tööajatabel osutub ekslikuks (töötajate ootamatu haigestumine vm juhud), teatab asutuse juht või tema poolt määratud isik viivitamatult raamatupidamisele ja esitab uue tööajatabeli. Palgaarvestuse algdokumendi (käskkiri, korraldus, tööajatabel, töövõtu- või käsundusleping jne) alusel koostatakse palgaleht või koondpalgaleht. Füüsilise isikuga (kes ei ole registreeritud füüsilisest isikust ettevõtjana) sõlmitavas võlaõiguslikus lepingus lepitakse kokku tasu maksmises pangaülekandega reeglina üks kord kuus asutuse palgapäeval.
(3) Palgalehed koostatakse hallatavate asutuste või eelarveüksuste lõikes. Palgalehe koostaja saadab töötajate palgalipikud enne väljamaksetähtaega asutuse juhile tutvumiseks. Palgaarvestuse spetsialist salvestab palgalehed dokumendihaldussüsteemi palgalehtede kausta. Väljamakstavad palgalehed allkirjastavad valdkonna juht ja valla pearaamatupidaja.
(4) Töötasu makstakse üks kord kuus pangaülekande teel. Töötasu ülekanded tehakse reeglina jooksva kuu viimasel tööpäeval; Saue lasteaia „Midrimaa“ ja Saue Gümnaasiumi töötajate töötasud arvestuskuule järgneva kuu viiendal kuupäeval, Haiba Lastekodu töötajate töötasud arvestuskuule järgneva kuu seitsmendal kuupäeval, Ruila ja Kernu Põhikooli töötajate ning tugiisikute töötasud järgneva kuu kümnendal kuupäeval.
(5) Volikogu ja volikogu komisjoni liikmete hüvitised arvestatakse volikogu esimehe või –assistendi poolt koostatud ja kinnitatud esildiste alusel. Hüvitised makstakse välja volikogu esimehe poolt määratud tähtajal. Määratud tähtaja puudumisel tehakse väljamaksed jooksva kuu viimasel tööpäeval.
§ 40. Puhkusetasud, õppepuhkused ja puhkusekohustused
(1) Puhkusetasu arvestamise algdokumendiks on asutuse juhi käskkiri.
(2) Puhkusetasu ja sellelt arvestatud maksukulu jaotatakse nendesse kuudesse, milliste eest need olid arvestatud.
(3) Puhkusetasu ja kasutamata puhkuspäevade hüvitust arvutatakse Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud keskmise töötasu maksmise tingimuste ja korra ning valla õigusaktides sätestatud korra alusel.
(4) Kohustuste kontol 202010 kajastuva puhkusetasu jääk ja sellega seotud maksukohustuste ning kontol 103930 kajastuva ette puhatud puhkuse eest saadud tasu nõue korrigeeritakse lõppenud aruandeperioodi viimasel kalendrikuul, suurendades või vähendades vastavalt puhkusetasu kontosid grupis 5000-5008 ja sellega seotud maksukulusid kontorühmas 506.
(5) Õppepuhkuse tasu arvutatakse Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud keskmise töötasu maksmise tingimuste ja korra ning valla õigusaktides sätestatud korra alusel.
(6) Puhkusetasud sh õppepuhkuste tasud makstakse välja töötajaga kokkuleppel või seaduses sätestatud tähtajal.
§ 41. Hüvitiste arvutamine ja kinnipidamised töösuhte lõppemisel
(1) Haigushüvitise arvestamise algdokument on haigusleht.
(2) Haigushüvitis arvutatakse Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud keskmise töötasu tingimuste ja korra ning volikogu õigusaktides sätestatud korra alusel.
(3) Töösuhte lõppemisel kasutamata jäänud aegumata puhkuse hüvitise arvutamise algdokument on käskkiri. Hüvitised töösuhte lõppemisel kajastatakse kuluna töösuhte lõppemise kuu lõpu seisuga.
(4) Töösuhte lõppemisel välja töötamata puhkuse eest töötasust kinnipeetava tasu arvutamise algdokument on käskkiri.
§ 42. Erisoodustuste kajastamine
(1) Erisoodustuste mõistet kasutatakse „Tulumaksuseaduses“ sätestatu alusel. Erisoodustusi ja nendelt arvestatud maksukulusid kajastatakse personalikulude kontorühmades 505 ja 506.
(2) Erisoodustustena käsitletavatel kuludokumentidel peab olema eelarvejuhi selgitus selle kohta, mis eesmärgil ja kellele on kaup või teenus ette nähtud ning kui suur osa arvest tuleb kajastada erisoodustusena.
(3) Kui kuludokumentidel ei ole võimalik täpselt eristada erisoodustuste osa, määrab erisoodustuse kulude arvutamiseks vajaliku proportsiooni kuludokumendi aktsepteerija lähtudes oma hinnangust kulude jaotuse kohta.
(4) Erisoodustuse kulud aktsepteeritakse kuludokumendil. Erisoodustusele lisanduvad maksukulud arvestatakse raamatupidamises.
(5) Kui erisoodustuse kulude tekkepõhine moment eelneb erisoodustuse kulude eest tasumisele, kajastatakse ja deklareeritakse erisoodustuste maksude kohustus kontogrupis 2030 erisoodustuse eest tasumise perioodis.
§ 43. Majanduskulude avansside arvestus ja kajastamine
(1) Majanduskulude avanssi saamiseks esitab aruandev isik raamatupidamisele vabas vormis avalduse, milles näitab ära majanduskulude avansi vajaduse ja summa. Majanduskulude avanss kantakse aruandva isiku pangakontole. Erandkorras sularahas makstava majanduskulude avansi korral tuleb järgida käesoleva sise-eeskirja § 59. Sularahaarvestuse üldine korraldus“. Majanduskulude avansisumma kajastatakse konto 103920 deebetis.
(2) Majanduskuludeks avanssi saanud aruandev isik on kohustatud esitama raamatupidamisele viie tööpäeva jooksul peale avansi kasutamist või hiljemalt aruandekuule järgneva kuu 15. kuupäevaks kulusid tõendavad dokumendid ja allkirjastatud avansiaruande. Aruandes peab olema märgitud aruandva isiku käsutuses olnud avansi jääk aruandeperioodi alguses, tehtud kulutused, avansi jääk aruandeperioodi lõpuks ja kuludokumentide arv.
(3) Majanduskulude aruanne peab asutuse juhi poolt olema kinnitatud.
(4) Raamatupidamises kontrollitakse kuludokumentide vastavust käesoleva sise-eeskirja § 13. Algdokumendid“ lõikes 3 märgitud nõuetele ja maksumuse vastavust aruandvale isikule väljamakstud avansi summaga.
(5) Raamatupidamise kanded kuludokumentide kirjendamisel:
1) kuni avansisummani kontoklassi 55 deebetis ja konto 103920 kreeditis;
2) avansisummat ületav osa kontoklassi 55 deebetis ja konto 202050 kreeditis.
(6) Kui kulutõendavad dokumendid on suuremas maksumuses, kui jooksval kuul saadud avanss, kantakse täiendav summa aruandva isiku pangakontole.
(7) Kui kulutõendavad dokumendid on väiksemas maksumuses kui saadud avanss, tuleb aruandval isikul kasutamata majanduskulude avanss tagastada majanduskulude aruande esitamisega samal ajal. Avansilist makset järgmisesse kalendrikuusse üle ei viida.
(8) Aruandekohustuslikule isikule ei anta täiendavat avanssi enne, kui eelnevalt saadud avansi kasutamise kohta on esitatud majanduskulude aruanne ja eelarve juht on aruande aktsepteerinud.
(9) Sularahaostude korral ei ole lubatud kasutada isiklikke kliendikaarte.
§ 44. Lähetuskulude arvestus ja kajastamine
(1) Lähetus hõlmab töö-, teenistus- ja koolituslähetusi.
(2) Lähetuse päevarahade arvestamise ja väljamaksmise aluseks on selleks volitatud isiku käskkiri, vallavalitsuse korraldus või volikogu otsus.
(3) Lähetuse päevarahad ja lähetusega kaasnevad kulud hüvitatakse seaduses ettenähtud tingimustel ja –korras, kulude hüvitamise aluseks on lähetusse suunanud isiku kirjalik otsustus (käskkiri, korraldus, otsus).
(4) Lähetuskulude avansilise väljamaksmise aluseks olevas dokumendis näidatakse töölähetuse sihtkoht, kestus ja ülesanne ning hüvitatavate lähetuskulude ja välislähetuse päevaraha määrad.
(5) Lähetusse saatja poolt kinnitatud lähetuskulude aruanne esitatakse raamatupidamisele hiljemalt viie tööpäeva jooksul peale lähetuse lõppemist. Lähetusega kaasnenud täiendav kulude summa kantakse lähetatu pangakontole hiljemalt viie tööpäeva jooksul pärast vajalike dokumentide esitamist raamatupidamisele.
(6) Lähetuspäevarahade väljamaksmine ja lähetusega kaasnevate kulude ettemaksed kajastatakse konto 103920 deebetis. Töö- ja teenistuslähetuste kulud kajastatakse kontogrupi 5503 vastavatel kontodel ja koolituslähetuste kulud kajastatakse kontogrupi 5504 vastavatel kontodel. Lähetusega kaasnevate kulude võlad töötajatele kajastatakse kontol 202050.
(7) Lähetuskulud kajastatakse tekkepõhiselt.
§ 45. Isikliku sõiduauto töö- ja ametisõitudeks kasutamise kulude hüvitamine
(1) Isikliku sõiduauto töö- ja ametisõitudeks kasutamise kulud hüvitatakse seaduses ettenähtud korras.
(2) Isikliku sõiduauto töö- ja ametisõitudeks kasutamise kulude hüvitise maksmise aluseks on:
1) hallatava asutuse juhile kulude hüvitamisel vallavanema käskkiri;
2) vallavalitsuse kui ametiasutuse teenistujale või töötajale kulude hüvitamisel vallavanema käskkiri;
3) hallatava asutuse töötajale kulude hüvitamisel hallatava asutuse juhi käskkiri.
(3) Volikogu poolt ametisse nimetatud isikute isikliku sõiduauto töö- ja ametisõitudeks kasutamise kulude hüvitamine toimub volikogu otsuste alusel.
(4) Isikliku sõiduauto töö- ja ametisõitudeks kasutamise kulude hüvitis kantakse hüvitist saava isiku pangakontole jooksva kuu viimasel tööpäeval.
(5) Kui isikliku sõiduauto töö- ja ametisõitude hüvitamise aluseks on sõidupäevik, siis hüvitatakse tehtud kulud esimesel võimalusel peale asutuse juhi poolt kinnitatud sõidupäeviku esitamist raamatupidamisele.
(6) Isikliku sõiduauto töö- ja ametisõitudeks kasutamise kulude hüvitamisel üle seaduses sätestatud määra või muudel seadusest erinevatel tingimustel arvestatakse erisoodustusmaks „Tulumaksuseaduse“ alusel (vt § 42. Erisoodustuste kajastamine“).
(7) Hüvitise saaja kohustub hiljemalt 5 tööpäeva jooksul kirjalikult teavitama asutuse juhti ja raamatupidamist asjaoludest, mis välistavad hüvitise maksmist nt sõiduki müümine jms.
7. peatükk Saadud ja antud toetused
§ 46. Toetuste liigid
(1) Toetustena käsitletakse saadud vahendeid (saadud toetused), mille eest ei anta otseselt vastu kaupu ega teenuseid, ning antud vahendeid (antud toetused), mille eest ei saada otseselt vastu kaupu ega teenuseid.
(2) Toetused jaotatakse käesolevas sise-eeskirjas järgmisteks liikideks:
1) sotsiaaltoetused on toetused füüsilistele isikutele, v.a toetused ettevõtluseks (vt § 28 Sotsiaaltoetuse kohustuste arvestus ja toetuste väljamaksed“);
2) sihtfinantseerimine on teatud projektipõhisel sihtotstarbel saadud ja antud toetused, mille puhul määratakse selle eesmärk koos mõõdikutega eesmärgi täitmise jälgimiseks, ajakava ja rahaline eelarve ning toetuse andja nõuab saajalt detailset aruandlust raha kasutamise kohta ning raha ülejääk tuleb maksta andjale tagasi;
3) tegevustoetused on antud ja saadud toetused, mis antakse saajale lähtudes tema põhikirjalistest ülesannetest ja arengudokumentides määratud eesmärkidest.
§ 47. Sihtfinantseerimise liigid
(1) Sihtfinantseerimine jaotatakse toetuse päritolu järgi kodumaiseks ja välismaiseks sihtfinantseerimiseks.
(2) Kodumaine sihtfinantseerimine on residentidelt, sh teistelt avaliku sektori üksustelt saadud ja neile antud sihtfinantseerimine, v.a nende kaudu vahendatud välismaine sihtfinantseerimine; kodumaise sihtfinantseerimise eriliik on välismaise sihtfinantseerimise kaasfinantseerimine – toetus, mida Eesti avaliku sektori üksus annab toetuse saajale lisaks Euroopa Liidu fondidest makstavale välismaisele sihtfinantseerimisele;
(3) Välismaine sihtfinantseerimine on mitteresidentidelt, sealhulgas rahvusvahelistelt organisatsioonidelt saadud sihtfinantseerimine.
(4) Sihtfinantseerimine jaotatakse toetuse kasutamise eesmärgi järgi tegevuskulude ja põhivara sihtfinantseerimiseks. Põhivara sihtfinantseerimise põhitingimus on, et selle saaja peab ostma, ehitama või muul viisil soetama teatud põhivara.
§ 48. Sihtfinantseerimise lepingu sõlmimine ja aruandlus
(1) Sihtfinantseerimise lepingu sõlmimisel ja aruandluse esitamisel järgitakse käesoleva sise-eeskirja § 9 Tulude ja kulude kajastamise üldised põhimõtted“ sätestatut.
(2) Kui vallavalitsus või hallatav asutus on sihtotstarbelise toetuse saaja, sõlmib ta toetuse andja või vahendajaga sihtfinantseerimise lepingu või muu toetuse andmise aluseks oleva dokumendi võimaluse korral selliselt, et toetuse kasutamise kohta esitatakse tekkepõhised kuluaruanded vähemalt iga kvartali lõpu seisuga.
(3) Lepingus sätestatakse samuti see, kas saadud toetus kajastatakse tuludes-kuludes raha ülekandmisel või aruannete/teatiste alusel (vt § 49. Sihtfinantseerimine tegevuskulude katteks“ lõige 10).
(4) Sõlmitud lepingud edastatakse koheselt raamatupidamisele.
(5) Kui vallavalitsus on sihtotstarbelise toetuse andja, siis kontrollib ta sihtfinantseerimise kasutamist ning sellega seotud lisatingimuste täitmist toetuse saaja aruannete alusel.
(6) Sihtfinantseerimise andmise lepingusse või muu toetuse andmise aluseks olevasse dokumenti märgitakse nõue, et toetuse kasutamise kohta esitatakse talle kuluaruandeid järgmiselt:
1) avalikku sektorisse kuuluva toetuse saaja puhul vähemalt iga kvartali lõpu seisuga;
2) ülejäänud toetuse saajate puhul vähemalt poolaasta lõpu seisuga.
(7) Lõikes 6 sätestatust pikema aruandlusperioodi võib kehtestada üksnes juhul, kui vallavalitsus kontrollib toetuse kasutamist muul moel, raamatupidamises on tagatud toetuse kasutamise võimalikult õiglane kajastamine ja eelarve täitmises on tagatud tulude-kulude vastavuse printsiip.
§ 49. Sihtfinantseerimine tegevuskulude katteks
(1) Tegevuskulude katteks saadud sihtfinantseerimine kajastatakse tekkepõhiselt ning järgitakse tulude ja kulude vastavust. Selliseid laekumisi, mille puhul ei sõlmita lepingut, kuid raha kasutatakse kindlal otstarbel ja raha kasutamisest informeeritakse avalikkust (sihtotstarbelised annetused jms) kajastatakse tegevustoetusena.
(2) Sihtfinantseerimist kajastatakse tuluna selles arvestusperioodis, kui toetuse laekumine on kindel (nt sihtfinantseerimise andja või vahendaja on kuluaruande aktsepteerinud) ja toetuse saaja on teinud kulud, mille hüvitamiseks antud toetus on mõeldud.
(3) Saadud sihtfinantseeringu kasutamist (tuludesse kandmist) kinnitab vastutav isik koos kuludokumendi aktsepteerimisega.
(4) Sihtfinantseerimise tekkepõhine tulu kajastatakse kontorühmas 350 ning laekumata sihtfinantseerimise nõue kontogrupi alamgrupis 10355. Juhul kui sihtfinantseerimine on küll laekunud, kuid selle arvelt ei ole kulutusi tehtud, kajastatakse saadud vahendid saadud ettemaksena kontogrupi alamgrupis 20385.
(5) Avaliku sektori sisese sihtfinantseerimise korral lepivad pooled kajastamise viisi eelnevalt omavahel kokku.
(6) Kui aruandeaasta lõpus on toetuse kajastamise perioodid avalikku sektorisse kuuluva toetuse andja või vahendaja ja valla raamatupidamises erinevad, siis selgitatakse erinevuste põhjused ja vajadusel annulleeritakse valla raamatupidamises tekkepõhiste kulutuste alusel kajastatud vastavad sihtfinantseerimise tulukanded.
(7) Sihtotstarbelise toetuse andjana kajastatakse antud sihtfinantseerimise kulu tekkepõhiselt lähtudes toetuse saaja esitatud kuluaruannetest.
(8) Lepingute alusel antav sihtfinantseerimine kajastatakse nõudena kontorühmas 103 ja kantakse kuludesse (kontorühm 450) peale aruannete laekumist.
(9) Tegevuskulude katteks saadud ja antud sihtfinantseerimist võib arvestuse lihtsustamise eesmärgil kajastada laekumisel kohe tuluna ja ülekandmisel kohe kuluna, kui lepingujärgne summa on väiksem üldeeskirjas sätestatud põhivara kapitaliseerimise alampiirist ja tagatud on tulude-kulude vastavusprintsiip.
(10) Ettemaksena saadud tulu võetakse esmalt arvele kohustusena ning kantakse tuluks perioodis, mille eest tulu saadi. Erandina võib tulevaste perioodide tulud summas alla põhivara kapitaliseerimise alampiiri kanda kohe tuluks ilma neid tekkepõhistele perioodidele jaotamata. Üldeeskirja kohaselt lepivad avaliku sektori sisese tehingu korral pooled toetuse kajastamise viisi eelnevalt omavahel kokku. Kokkulepe fikseeritakse lepingus.
§ 50. Sihtfinantseerimine põhivara soetamiseks
(1) Sihtfinantseerimist põhivara soetamiseks kajastatakse tuluna toetuse saamise tekkepõhisel momendil.
(2) Põhivara sihtfinantseerimise tekkepõhine tulu kajastatakse kontogrupis 3502 ja laekumata sihtfinantseerimise nõue kontogrupi alamgrupis 10355.
(3) Juhul kui sihtfinantseerimine on küll laekunud, kuid põhivara ei ole veel soetatud, kajastatakse saadud vahendid lühiajalise- või pikaajalise kohustusena kontogrupi alamgrupis 20385 või kontorühmas 257. Kui põhivara on soetatud ja puudub sisuline toetuse laekumata jäämise risk, kuid sihtfinantseerimine on veel laekumata, kajastatakse sihtfinantseerimine tuluna (kontogrupp 3502) ja nõudena (bilansikontod 103556 ja 103557).
(4) Aastaaruandes avalikustatakse sihtfinantseerimise nõuded ja kohustused, mille aluseks ei ole sihtfinantseerimise leping, vaid kindel kavatsus projekti jätkuvalt finantseerida. Samuti avalikustatakse juhused, kus nimetatud kindlad kavatsused ei realiseerunud.
§ 51. Mitterahaline sihtfinantseerimine
(1) Mitterahalise sihtfinantseerimise korral eristatakse:
1) sihtfinantseerimist kolme osapoole seotud tehingus, kui toetuse andja või vahendaja kannab raha üle otse kaupade või teenuste tarnijale, kellelt toetuse saaja kaupu või teenuseid saab;
2) sihtfinantseerimist, mille korral toetuse andja annab toetuse saajale üle kaupu või teenuseid ning sellega ei kaasne otseselt nende müük tarnija poolt.
(2) Kui mitterahaline sihtfinantseerimine seisneb selles, et toetuse andja või vahendaja kannab raha otse toetuse saaja hankijale, võetakse sihtfinantseerimine arvele toetuse andja või vahendaja teatise alusel nii, nagu see toimuks siis, kui raha liiguks läbi toetuse saaja hankijale (välja arvatud pangakonto liikumise kajastamine, selle asemel sulgeb toetuse saaja maksepäeval võla hankijale ja nõude toetuse andjale või vahendajale või saadud ettemakse toetuse andjalt või vahendajalt).
(3) Eelarve juht korraldab mitterahalise sihtfinantseerimise saajana hiljemalt järgneva kuu 5. kuupäevaks raamatupidamise informeerimise saadud mitterahalisest sihtfinantseerimisest ja mitterahalist sihtfinantseerimist tõendavad dokumentide edastamise aadressile [email protected].
(4) Mitterahalist sihtfinantseerimist kajastatakse saadud kaupade ja teenuste õiglases väärtuses.
(5) Kui sihtfinantseerimisena saadud kaupade ja teenuste õiglast väärtust ei ole võimalik usaldusväärselt hinnata, siis selle kohta raamatupidamiskandeid ei tehta või kajastatakse bilansivälises arvestuses koguselises väljenduses.
(6) Mittesihtotstarbelist finantseerimist saamist kajastatakse tuluna (kontorühm 352) laekumise hetkel ja toetuse andmist kuluna (kontorühm 452) toetuse ülekandmise hetkel.
8. peatükk Varude, müügiks ostetud kaupade ja väheväärtusliku vara arvestus
§ 52. Varude arvestus
(1) Üldeeskirjast tulenevalt kajastatakse erinõudena varude soetamisel lisandunud mittetagastatavad maksud ja lõivud kuludes kontogrupis 6010.
(2) Varusid ja varude soetamiseks tehtud ettemakseid kajastatakse kontorühmas 108.
(3) Varud võetakse arvele soetusmaksumuses mis koosneb ostuhinnast ja muudest soetamisega seotud otsestest kulutustest.
(4) Medikamendid, kantseleitarbed ja muud majandusmaterjalid kantakse soetamise hetkel kuludesse.
(5) Varude kandmisel kuludesse nende kasutusele võtmisel kasutatakse tehingupartneri koodina residendist äriühingu koodi 800599. Jooksval aastal soetatud varude kuluks kandmisel kasutatakse tehingupartneri koodi, kellelt varud soetati.
§ 53. Toiduainete laoarvestus ja kuludesse kandmine
(1) Toiduainete koguselist ja summaarset laoarvestust peavad asutuste juhtide poolt määratud isikud.
(2) Toiduainete sissetuleku aluseks on arved- saatelehed ja kantakse kuludesse nende kasutusele võtmisel. Toiduainete kuludesse kandmise algdokumendiks on toiduainete lao käibeandmik.
(3) Iga kuu lõpu seisuga esitatakse hallatavate asutuste juhtide või nende poolt volitatud isikute poolt toiduainete liikumise kuuaruanne ja lao käibeandmik rahalises ja koguselises väljenduses. Toiduainete rahalist liikumist võrreldakse raamatupidamise andmetega. Erinevuste ilmnemisel likvideeritakse viga hiljemalt 2 päeva jooksul.
(4) Üksikute toiduainete hindade kajastamisest tekkinud ümardusvahed sünteetilise ja analüütilise arvestuse vahel võib kuni 10 eurosendi ulatuses kajastada ümardusvahena.
(5) Toiduained inventeeritakse vähemalt kord aastas, toiduainete jäägi hindamisel kasutatakse FIFO meetodit. Toiduaineladude inventeerimisel järgitakse käesoleva sise-eeskirja § 88. Varude, meenete, müügiks ostetud kaupade ja valla teenuste müügiks trükitud piletite inventuur“ ja § 83. Inventuuri komisjoni moodustamine ja inventuuride üldine korraldamine“ lõikes 12 sätestatud nõudeid.
(6) Toiduained tunnistatakse kõlbmatuks ja kantakse maha kui need on riknenud. Toiduainete mahakandmiseks vormistatakse akt, kuhu märgitakse toiduaine nimetus, kogus, hind, maksumus ja toiduaine soetuse aeg ning mahakandmise põhjus. Akti kinnitavad allkirjaga varude eest vastutav isik ja asutuse juht.
(7) Toiduainete riknemisest tekkivat kulu kajastatakse toiduladu pidava asutuse finantsarvestuses.
§ 54. Meenete, esinduskingituste, müügiks ostetud kaupade arvestus
(1) Meened ja esinduskingitused kajastatakse ostuarve alusel kuni kasutuselevõtmiseni konto 108900 deebetis.
(2) Meenete ja esinduskingituste kasutuselevõtmise algdokumendiks on vastutava isiku poolt koostatud akt, milles näidatakse väljaantud meenete ja/või esinduskingituste nimetused, kogused ja maksumus. Kasutuselevõtmise akti alusel tehakse finantstarkvarasse kulude kanne kontoklassi 55 deebetisse ja konto 108900 kreeditisse.
(3) Müügiks ostetud kaubad (õpilaspäevikud, aastaraamatud, vormiriietuse komponendid jms) kajastatakse ostuarve alusel kontol 108400.
(4) Müügiks ostetud kaupade algdokumendiks on vastutava isiku poolt koostatud akt, milles näidatakse müüdud kaupade nimetused, kogused ja müügisumma. Kasutuselevõtmise akti alusel tehakse kanne kulude kontoklassi 55 deebetisse ja konto 108400 kreeditisse. Müügitulu kajastatakse kontogrupi 3818 kreeditis.
(5) Meenete, esinduskingituste ja müügiks ostetud kaupade analüütilist arvestust peetakse finantstarkvara moodulis „Varud“ vastutavate isikute lõikes.
§ 55. Bilansiväliste varade (väheväärtusliku vara) arvestus
(1) Bilansiväline vara kantakse kuludesse soetamise hetkel.
(2) Bilansiväline vara liigitatakse:
1) arvele võetav ehk inventeeritav bilansiväline vara (kontod 5514001, 5514011, 5515001, 5516001);
2) muu bilansiväline vara (kontod 5514002, 5514012, 5515002, 5516002).
(3) Arvele võetav ehk inventeeritav bilansiline vara on selline vara, mille kasutamisiga on üle ühe aasta ja mille soetamismaksumus on 300 kuni kuni põhivara kapitaliseerimise alampiirini. Sellise bilansivälise vara arvestust peetakse koguseliselt ja summaliselt vastutavate isikute lõikes.
(4) Muu bilansiväline vara kohta arvestust ei peeta.
(5) Väheväärtusliku vara kasutusele võtmist kinnitatakse kas elektrooniliselt koos ostuarve kinnitamisega või vara arvele võtmise akti koostamise ja allkirjastamisega.
(6) Sõltuvalt asutuse spetsiifilisest tegevusest võib asutuse juht oma käskkirjaga kehtestada väheväärtusliku varaobjekti bilansivälise arvestuse pidamiseks käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud piirmäärast madalama piirmäära kas kõikidele väheväärtuslikele varadele üksikutele vara liikidele.
(7) Olenemata maksumusest peetakse Saue valla raamatukogudes olevate raamatute ja elektrooniliste teavikute kohta koguselist ja summalist arvestust selleks ettenähtud arvutiprogrammis.
(8) Iga kuu lõpu seisuga esitatakse raamatukogude juhatajate poolt raamatute liikumise kuuaruanne ja arvutiprogrammi väljatrükk rahalises ja koguselises väljenduses. Raamatute rahalist liikumist võrreldakse raamatupidamise andmetega. Erinevuste ilmnemisel likvideeritakse viga hiljemalt 2 päeva jooksul.
(9) Olenemata maksumusest peetakse bilansiväliste varade nimekirjas koguselist ja isikustatud arvestust kaasaskantava (nt mobiiltelefonid, sülearvutid jms) vara kohta, mille kasutamise kohta on sõlmitud lepingud.
§ 56. Bilansiväliste varade arvelevõtmine ja märgistamine
(1) Varad võetakse arvele iseseisvate üksikobjektidena. Varade arvelevõtmise aktis või arvelevõtmist kinnitavas elektroonses keskkonnas antakse varale teda iseloomustav terviknimetus.
(2) Kui vara võetakse arvele koos ostuarve kinnitamisega, siis märgib kinnitaja ostuarve kommentaaride lahtrisse sellekohase informatsiooni (nt kaup käes), vajadusel täpsustused vara asukoha või seda kasutava isiku kohta (nt paigaldatud klassiruumi nr 2, õp Kuusk) ning kui müüja on arve selgituses kirjeldanud vara üksikkomponentidena (nt lauaplaat, metallist jalad, sahtlikorpus jne), siis arvele võetava vara terviknimetus (antud näite puhul „kirjutuslaud“).
(3) Kui väheväärtusliku vara arvele võtmiseks koostatakse akt, siis esitatakse see hiljemalt kolme tööpäeva jooksul peale vara kasutusse võtmist digitaalselt allkirjastatult aadressile [email protected]. Aktid nummerdatakse koostaja poolt kasvavas järjekorras majandusaasta algusest alates.
(4) Esitatud aktid salvestatakse antud majandusaasta elektroonilisse alamkausta hallatavate asutuste või eelarve üksuste lõikes.
(5) Soetatud ja arvele võtmisele kuuluvad varad märgistatakse vara eest vastutava isiku poolt raamatupidamisest saadud masinlugemist võimaldava etiketiga. Varad märgistatakse vahetult peale vara kättesaamist ja asukohale paigaldamist. Iga vara märgistatakse unikaalse etiketiga. Etikett paigaldatakse siledale pinnale ja paigaldamisel jälgitakse, et selle asukoht võimaldaks juurdepääsu käsiterminaliga. Markeeritud varad seotakse raamatupidamise andmetega inventuuri käigus.
§ 57. Bilansivälises arvestuses oleva vara maha kandmine
(1) Bilansivälises arvestuses olev vara kantakse arvestusest välja kui vara on muutunud kasutamiskõlbmatuks, hävinud või kadunud või kui vajadus vara kasutada on kadunud ja vara ei ole õnnestunud võõrandada.
(2) Väheväärtusliku vara kõlbmatuks tunnistamiseks ja maha kandmiseks vormistatakse akt, mis peab sisaldama:
1) vara nimetust, kogust, soetamise aega, soetusmaksumust, maha kandmise põhjust ja vara eest vastutava isiku nime;
2) utiliseerimise või hävitamise korral utiliseerimise või hävitamise eest vastutava isiku nime, hävitamise viisi, tähtaega ja tingimusi.
(3) Väheväärtusliku vara kõlbmatuks tunnistamise ja maha kandmise akti kinnitab allkirjadega püsi- või inventuuri komisjon. Akti põhjal eemaldatakse väheväärtuslik vara kasutusest ning lõpetatakse vara arvestus raamatupidamises ja vara kasutaja juures.
(4) Vara hävimise või kadumise korral järgitakse § 83. Inventuuri komisjoni moodustamine ja inventuuride üldine korraldamine lõike 12 nõudeid.
(5) Juhul kui kõlbmatuks tunnistatud väheväärtuslik vara kuulub hävitamisele või utiliseerimisele, kantakse vara registrist välja vara hävitamist või utiliseerimist tõendava dokumendi alusel. Algdokumendiks võib olla ka vara kõlbmatuks tunnistamise ja maha kandmise akt, kui sellele on lisatud märge, et vara hävitamise viisid läbi oma töötajad.
(6) Kui maha kantud väheväärtuslikul varal on kasutusväärtust materjalina, võetakse see kõlbmatuks tunnistamise ja maha kandmise akti põhjal nullväärtusega materjalina lattu.
9. peatükk Varade arvestus
§ 58. Finantsinvesteeringud
(1) Finantsinvesteeringute kajastamisel lähtutakse RTJ 3 nõuetest.
(2) Finantsinvesteeringud jaotatakse bilansis olenevalt nende hinnangulisest realiseerumise tähtajast kas lühi- (realiseeruvad järgmise aruandeaasta jooksul) või pikaajalisteks. Lühiajalised finantsinvesteeringud kajastatakse kontorühmas 101 ja pikaajalised kontorühmas 151. Tuletisinstrumendid kajastatakse lühiajalistena kontodel 103300 ja 209000. Finantsinvesteeringutelt arvestatud kasumid ja kahjumid kajastatakse kontoklassis 65.
(3) Finantsinvesteeringuid liigendatakse järgmiselt:
1) kauplemisportfelli väärtpaberid (aktsiad, osad, võlakirjad ja muud väärtpaberid), mis on soetatud lühiajalise kasumiteenimise eesmärgil edasimüügiks;
2) investeerimisportfelli väärtpaberid - pikaajaliselt hoitavaid investeeringud aktsiatesse ja muudesse omakapitaliinstrumentidesse (v.a investeeringud tütar- ja sidusettevõtjatesse) ning võlakirjadesse ja muudesse võlainstrumentidesse (v.a lunastustähtajani hoitavad võlakirjad);
3) lunastustähtajani hoitavad võlakirjad;
4) tuletisinstrumendid;
5) muud osalused - noteerimata aktsiad ja osalused rahvusvahelistes organisatsioonides.
(4) Väärtpaberid ja tuletisinstrumendid (v.a lunastustähtajani hoitavad võlakirjad) kajastatakse õiglases väärtuses. Juhul kui puudub informatsioon õiglase väärtuse kohta, kajastatakse neid soetusmaksumuses, korrigeerides seda allahindlustega. Kui soetusmaksumus ei ole teada, kajastatakse neid nullväärtuses.
§ 59. Sularahaarvestuse üldine korraldus
(1) Sularahaarvestuse sisseseadmisel järgitakse käesoleva sise-eeskirja § 5. Sularaha käitlemine“ sätestatud nõudeid.
(2) Kassakäivet tõendav maksedokument vormistatakse tehingu toimumisel ning väljastatakse maksjale. Kassaorderi teine osa või kassaaparaadi tehingut väljendav jäljend jääb raamatupidamiskirjendi koostamise aluseks.
(3) Kassatehinguid tõendavate dokumentide põhjal koostatakse vähemalt kord nädalas koonddokument, millest nähtub sularaha jääk kassas perioodi alguses, sissetulekud ja väljaminekud maksedokumentide numbrite järjestuses ja sularaha jääk kassas perioodi lõpus. Koonddokumendi allkirjastab koostaja.
(4) Sularahakäive pangakonto ja kassa vahel kajastatakse raamatupidamiskirjendiga pangaväljavõtete ja kassadokumentide põhjal. Tulu-kulu liiki kannetele ei märgita.
§ 60. Sularahaarvestus vallakassas
(1) Sularaha arvestus toimub finantstarkvara mooduli „Raha“ alalõigus “kassa”.
(2) Raha väljamaksmisel tuleb vajadusel isik tuvastada isikut tõendava dokumendi alusel. Iga sularaha tehingu korral märgitakse kandele raha saanud või raha makstud isiku nimi, tehingu lühikirjeldus, kontoplaanist ja eelarveklassifikaatorist tulenevad koodid.
(3) Sularaha väljaminekuorderile võetakse viivitamatult raha saanud isiku allkiri.
(4) Sularahakassa väljamineku orderi allkirjastab koheselt kassapidaja-klienditeenindaja. Sularaha väljamineku orderi kinnitavad lisaks kassapidaja-klienditeenindajale valla pearaamatupidaja ja vallavanem.
(5) Sularahakassa sissetulekuorderi allkirjastab koheselt peale raha vastuvõtmist kassapidaja. Sularaha sissetulekuorderi kinnitab lisaks kassapidajale valla pearaamatupidaja.
(6) Ühekordse kviitungi või tšeki väljamakse summa võib olla kuni 50 eurot. Vallavanem või finantsjuht võivad mõjuvatel põhjustel erandkorras lubada ületada kehtestatud limiiti. Erakorralise loa andnud isik kirjutab põhjenduse kuludokumendile.
(7) Ühekordse avansi väljamakse summa võib olla kuni 300 eurot.
(8) Kannete register trükitakse välja iga nädala kohta. Kassaraamat ja memoriaalorder trükitakse välja iga kalendrikuu lõppedes. Kannete õigsust kinnitab kassapidaja oma allkirjaga.
(9) Kõik sularahakäibe dokumendid koos kassaorderitega nummerdatakse kasvavalt iga kalendrikuu algusest alates.
§ 61. Sularahaarvestus hallatavates asutustes
(1) Sularaha vastuvõtmisel peab hallatav asutus kasutama kas paberlindiga varustatud kassaaparaati, mobiilset kassaterminali, allkirjastatud kogumislehti või raamatupidamises nummerdatud kviitungeid.
(2) Makse vastuvõtja on kohustatud koheselt andma maksjale makse toimumist tõendava dokumendi või võtma maksjalt allkirja kogumislehele.
(3) Kui sularahatehingute tegemiseks kasutatakse kassaaparaati või kassaterminali, siis tuleb tagada tehtud kassatehingute autentne säilitamine ja välistada tehingute kustutamise võimalus.
(4) Kogumislehti võib kasutada ühesuguste maksete (nt tasud klassipäevikute eest) hulgalise sissemakse korral. Kogumisleht peab sisaldama teenuse või kauba nimetust, maksja nime, makstavat rahasummat ja maksja allkirja.Kogumislehel peab olema kogutud raha summaarne arvestus ja koostaja allkiri.
(5) Üksikute sissemaksete kogumiseks võib kasutada kviitungeid. Kviitungite saamiseks teavitatakse vanemraamatupidajat, kes korraldab kviitungite sisseostu ja nummerdamise.
(6) Kviitungite kohta peetakse eraldi arvestust.
(7) Kviitungite hoidmise ja müügiks väljastamise eest vastutavad asutuse juhid.
(8) Kviitungid antakse vastutavale isikule välja nimeliselt, allkirja vastu ja iga väljaantud kviitungi numbri kohta tehakse märge selleks ettenähtud registraatorisse. Kviitungitega tulude kogumisel tuleb välistada rohkemate, kui ühe kviitungi kopeerimine, kviitung kirjutatakse välja ühekordselt ning kindlustatakse kirjutise loetavus dubleerival ehk korduskviitungil. Kviitungile märgitakse kõik algdokumendile esitatavad rekvisiidid (vt „§ 13. Algdokumendid“ ja allkirjastatakse raha vastu võtnud isiku poolt. Maksjale antakse kviitungi originaaleksemplar ja koopiaeksemplar säilitatakse raamatupidamisele esitamiseks. Kviitungi alusel tulude sisse maksmisel kustutakse väljaantud kviitungi number selle märkimisega tagastatud kviitungite veergu.
(9) Hallatava asutuse sularahakassasse kogutud rahaliste vahendite arvelt on keelatud kulutuste tegemine.
(10) Hallatava asutuse sularahakassa lubatud päevalimiiti ületav summa (vt § 5. Sularaha käitlemine“) tuleb sisse maksta vallakassasse või panka vallavalitsuse arveldusarvele.
(11) Sularaha vallakassasse või panka sissemakse puhul võib hallatava asutuse kassasse jätta minimaalse vahetusraha; aastavahetuseks ja asutuse puhkuseperioodiks peab kassajääk olema null. Erandina ei pea aastavahetuse nullkassa nõuet täitma katkematut klienditeenindust pakkuvad asutused (nt ujula), kui on tagatud erinevate eelarveaastate tulude eristatus.
(12) Sularahas kogutud tulud makstakse vallakassasse jooksvalt või hiljemalt aruandekuule järgneva kuu 5.kuupäevaks. Erandina on lubatud kogutud tulud summas kuni 50 eurot maksta vallakassasse kord kvartalis eeldusel, et tulude periodiseerimiseks vajalik omatulude aruanne (vt käesoleva paragrahvi lõiget 13) on õigeaegselt esitatud.
(13) Iga kalendrikuu 5. kuupäevaks tuleb asutuse juhil või tema poolt määratud isikul esitada raamatupidamisele eelmisel kalendrikuul kogutud kõikide omatulude aruanne (kviitungite numbrid, piletite koond, kaardimaksete koond, allkirjastatud kogumisleht vms erinevate tululiikide lõikes). Kui kassaaparaadi või -terminali tarkvara võimaldab, siis koostatakse kogutud omatulude aruanne kassaaparaadis või –terminalis ja edastatakse raamatupidamisele elektrooniliselt. Suure sularahakäibe korral võib aruande koostada ja esitada iga 10 kalendripäeva kohta.
§ 62. Arvestus arvelduskontodel
(1) Rahaliste vahendite hoidmiseks ja arvelduste ning maksete teostamiseks avatakse arvelduskontod pankades.
(2) Pangaarvelduste teostamiseks kasutatakse panganduses üldkehtivaid dokumendivorme, peamiselt aga interneti pangateenuseid.
(3) Pangaülekannete sooritamise õigus on valla pearaamatupidajal või ametijuhendist tulenevalt antud töölõigu eest vastutaval raamatupidamistöötajal.
(4) Vastavalt pangaprogrammi võimalustele identifitseeritakse ülekande sooritaja ID-kaardi, mobiil-ID, Smart-ID kaudu, kui vald on eelnevalt sõlminud pangaga sellekohase lepingu.
(5) Nõuded panka edastatavatele maksekorraldustele:
1) ostuarve peab olema kinnitatud selleks volitatud isiku poolt;
2) ostuarve peab olema klassifitseeritud vastavalt kontoplaanile ja eelarve klassifikaatorile;
3) ostuarve sisestanud raamatupidamistöötaja peab olema veendunud, et arvet ei ole varem tasutud;
4) töötasude ülekandmise aluseks olevad palgalehed peavad olema kinnitatud asutuse juhi ja valla pearaamatupidaja poolt;
(6) Välismaksete sooritamise õigus on ainult valla pearaamatupidajal.
(7) Pangalaekumised imporditakse finantstarkvarasse hiljemalt järgmise tööpäeva kella 12-ks. Müügiarvete alusel laekunud summad seotakse koheselt müügiarvega. Muude laekumiste sihtkohad selgitatakse esimesel võimalusel, kasutades seni selgitamata laekumiste kontot 203600.
(8) Panga poolt arvelduskontolt maha võetud summad (pangateenused, laenu põhiosad, intressid jms) sisestatakse finantstarkvarasse käsitsi ilma maksedokumendi numbrita.
(9) Laekumised kaardimaksetest arvestatakse makse infos oleva summa alusel tuludena ning tulu ja laekumise vahe kajastatakse pangateenuse perioodikuluna kontol 550012.
(10) Panga poolt makstud hoiuste intressitulud kajastatakse perioodituludena kontol 655000.
(11) Igapäevaste pangakäivete koondid salvestatakse PDF-formaadis dokumendihaldussüsteemi. Kui pangakontol ei ole pangapäeva kohta maksekäibeid, siis pangaväljavõtet ei salvestata. Iga järgmine pangakäibe koond salvestatakse viimase pangakäibe lõppkuupäeva seisuga.
§ 63. Kinnisvarainvesteeringute kajastamine
(1) Kinnisvarainvesteeringute kajastamisel lähtutakse RTJ 6 „Kinnisvarainvesteeringud“ põhimõtetest ja üldeeskirjast.
(2) Kinnisvarainvesteeringuteks loetakse sellist maad või hoonet või osa hoonest, mida renditakse välja avalikku sektorisse mittekuuluvale üksusele renditulu teenimise eesmärgil või hoitakse turuväärtuse tõusmise eesmärgil ja mida ükski avaliku sektori üksus ei kasuta oma põhitegevuses. Valla omandis olevaid ja erinevatesse korteriühistutesse kuuluvaid kortereid, mida renditakse välja avalikku sektorisse mittekuuluvale üksusele ja mida ei kasutata põhitegevuses, kajastatakse kinnisvarainvesteeringutena. Valla omandis olevaid muid kortereid ja elamispindu kajastatakse materiaalse põhivarana.
(3) Kinnisvarainvesteeringuid kajastatakse kontorühmas 154 soetusmaksumuse meetodil (soetusmaksumus, millest on maha arvatud kogunenud kulu ja võimalikud allahindlused).
(4) Kinnisvarainvesteeringud hinnatakse ühekordselt ümber vastavalt üldeeskirjas toodud põhimõtete kohaselt, kui nende õiglane väärtus erineb oluliselt nende bilansilisest jääkmaksumusest.
(5) Kinnisvarainvesteeringu amortisatsioon kajastatakse kontol 610000. Kinnisvarainvesteeringu müügi korral kajastatakse müügihinda konto 381000 kreeditis, müügiga seotud kulusid konto 381001 deebetis ja investeeringu bilansilist jääkväärtust müügihetkel konto 381010 deebetis.
§ 64. Materiaalse ja immateriaalse põhivara arvestuse üldpõhimõtted
(1) Materiaalse ja immateriaalse põhivara arvestuses lähtutakse RTJ 5 „Materiaalne ja immateriaalne vara“ esitatud põhimõtetest ja üldeeskirjast. Erinõudena ei kapitaliseerita materiaalse ja immateriaalse põhivara maksumusse käibemaksu ja muid tagasisaamisele mittekuuluvaid makse ja lõive (välja arvatud tööjõukuludelt arvestatud maksud).
(2) Põhivaraks loetakse varasid, mille hinnanguline kasulik tööiga on üle ühe aasta ja kapitaliseerimise alampiir ei tohi olla väiksem üldeeskirjas § 41 lg 1 sätestatud piirmäärast, väljaarvatud maa, mis võetakse soetusmaksumuses arvele olenemata maksumusest. Munitsipaliseeritud maade soetusmaksumuseks on maa maksustamishind.
(3) Kunstiväärtust omavad kunsti- ja antiikesemed (näit. mündikogud, maalid, vitraažid), museaalid, arhivaalid, haruldased raamatud ja muud esemed, mille väärtus aja jooksul ei vähene, võetakse arvele olenemata soetusmaksumusest ning neid ei amortiseerita.
(4) Iga põhivaraobjekti kohta peetakse arvestust elektroonilistel põhivarakaartidel, millel säilitatakse detailne informatsioon põhivaraga toimunu kohta, kogumina arvelevõetud põhivarale avatakse koondkaart.
(5) Sihtfinantseerimine korras soetatud põhivarade kohta peetakse eraldi analüütilist arvestust. Sihtfinantseerimise korras soetatud põhivarade müümisel või üleandmisel allüksuste vahel, antakse üle ka sihtfinantseerimise soetusmaksumus ja sihtfinantseerimise kogunenud kulum.
(6) Sihtfinantseerimise vahendite arvelt soetatud põhivara müümisel teistele juriidilistele isikutele kajastatakse sihtfinantseerimise jääkmaksumus tuluna ning eemaldatakse sihtfinantseerimine ja sihtfinantseerimise kulum bilansist samaaegselt põhivara bilansist eemaldamisega.
(7) Põhivarale tasu eest hoonestusõiguse seadmist käsitatakse kui rendile andmist RTJ 9 „Rendiarvestus” tähenduses.
(8) Juhul kui kapitalirendi tunnustega hoonestusõiguse seadmise leping hõlmab ka ehitist, peetakse ehitise kohta edaspidi arvestust bilansiväliselt.
(9) Põhivarade üleandmisel ühe asutuse bilansist teise asutuse bilanssi järgitakse vallavara valitsemise korda. Põhivara eest vastutaja vahetumisel koostatakse üle antava-vastu võetava vara kohta akt, mis on aluseks raamatupidamiskirjendi koostamiseks.
(10) Põhivara kasutusse andmisel järgitakse vallavara valitsemise korda. Põhivarad, mille Kasutusse andmise tingimused vastavad RTJ 9 “Rendiarvestus” järgi kapitalirendi tunnustele, kajastatakse bilansis kapitalirendi nõudena.
(11) Põhivara kantakse kuludesse lineaarselt tema kasuliku eluea jooksul.
§ 65. Lõpetamata ehitused ja varade etapiviisiline soetamine
(1) Varade etapiviisiline soetamine on ehitus- või rekonstrueerimisperioodil tehtud väljaminekud, kui põhivara valmistamine võtab aega ja selle eest ei maksta omandamisel ühekorraga, vaid osade kaupa, samuti juhul, kui põhivara valmistamine toimub oma jõududega.
(2) Kui põhivara ehituse etapp valmib enne põhivaraobjekti lõplikku valmimist, vormistatakse etapi kasutuselevõtmine ja alustatakse amortisatsiooni arvestamist. Akti vormistab 3 tööpäeva jooksul vara eest vastutav isik ja esitab selle raamatupidamisele finantskannete tegemiseks.
(3) Varade etapiviisilisel soetamisel sh pikaajaliste ehitusprojektide maksetel kasutatakse kontot 155910 ja ettemaksete korral kontot 155920. Ettemaksed ja etapiviisilised soetused kajastatakse ilma käibemaksuta. Kui käibemaksu ei saa lugeda sisendkäibemaksuks, kajastatakse see ettemakse tegemisel käibemaksukuluna kontol 601002.
(4) Vara valmimisel ja/või kasutuselevõtmisel klassifitseeritakse etapiviisiline soetus ümber kasutusel olevaks põhivaraks. Selleks avatakse iga etapi valmimisel vastavas vara klassis uus varakaart (ühte varaklassi kuuluvatele etappidele avatakse alamkaardid). Objekti lõplikul valmimisel klassifitseeritakse kogu järelejäänud maksumus valminud varaobjekti kaardile ja lõpetamata ehituse ja etapiviisilise soetuse varakaart suletakse. Ümberklassifitseerimisel on kasutusele võetava vara maksumuseks soetusmaksumuses ja kasutatakse rahavoo koodi 23. Kui soetamine ja ümberklassifitseerimine toimuvad sama aasta jooksul, võib seda kajastada rahavoo koodiga 01.
(5) Kui põhivaraobjekti valmides selgub, et varaobjekti ehitamise või etapiviisilise soetuse käigus on kapitaliseeritud kulusid, mis raamatupidamise hea tava kohaselt ei kuulu kapitaliseerimisele (väheväärtuslikud varad või muud kapitaliseerimisele mittekuul kulud), kirjendatakse need varaobjekti vastuvõtmisel kuludesse (kulukonto valitakse vastavalt majanduslikule sisule) või klassifitseeritakse ümber väheväärtuslikuks varaks.
(6) Eelmisel aruandeaastal ekslikult kapitaliseeritud kulud võib kajastada jooksva aasta kuludes, kui tegemist ei ole olulise veaga. Oluliste vigade korral kajastatakse parandus eelmistes perioodides ja korrigeeritakse aruandeaasta algbilanssi.
§ 66. Põhivarade soetamine, arvele võtmine ja märgistamine
(1) Põhivara soetusdokumendiks on arve, ostu-müügileping, vastuvõtmis-üleandmisakt või muu dokument.
(2) Põhivara etapiviisilisel soetamisel ja parendamisel on raamatupidamiskirjendi koostamisel aluseks eelarve juhi või vara eest vastutava isiku poolt allkirjastatud vara vastuvõtu akt. Akt vormistatakse ostuarve või muu vara soetamist tõendava dokumendi alusel. ) Varade arvele võtmise aktis või arvele võtmist kinnitavas elektroonilises keskkonnas antakse varale teda iseloomustav terviknimetus.
(3) Põhivara arvele võtmise akt esitatakse hiljemalt 3 tööpäeva jooksul peale vara kasutusse võtmist digitaalselt allkirjastatult aadressile [email protected]. Aktid nummerdatakse koostaja poolt kasvavas järjekorras majandusaasta algusest alates.
(4) Esitatud aktid salvestatakse antud majandusaasta elektroonilisse alamkausta hallatavate asutuste või eelarve üksuste lõikes.
(5) Kujunduseesmärgil soetatud kunstiobjekte, millel ei ole püsivat väärtust (nt seinavaibad), mis kuuluvad teatud aja järel väljavahetamisele, kajastatakse muu amortiseeruva põhivarana (v.a kui soetusmaksumus on alla kapitaliseerimise alampiiri, siis kajastatakse kontogrupis 5515 või kontogrupis 5523 ning arvestuse pidamine toimub bilansiväliselt).
(6) Põhivara soetusmaksumusse võetakse arvele kulutused, mis on vajalikud selle viimiseks tööseisukorda ja -asukohta (vara soetusmaksumus, kulutused transpordile, paigaldamisele, lammutuskulud, mis on vältimatud seoses objekti ehitamise või renoveerimisega). Vara soetusmaksumusse ei kapitaliseerita vara kasutuselevõtmisega seotud koolitus- või lähetuskulu. Vara tellimisega seotud kulu (hankekonkursi korraldamine, tellija järelevalve) ei kapitaliseerita, kui seda tehakse oma töötajate poolt ning selle suurus ei ole usaldusväärselt määratav või oluline. Samuti ei kapitaliseerita varade soetamisega seotud makse ja lõive.
(7) Tööjõukulude kapitaliseerimiseks tehakse kanded kontorühma 507 kreeditisse. Ülejäänud kululiigid kapitaliseeritakse otse põhivara kontodele (kontorühm 155), ilma et need läbiksid tulemiaruande kontosid.
(8) Soetatud ja arvele võtmisele kuuluvad varad märgistatakse vara eest vastutava isiku poolt raamatupidamisest saadud masinloetava etiketiga. Varad märgistatakse vahetult peale vara kättesaamist ja asukohale paigaldamist. Iga vara märgistatakse unikaalse etiketiga. Etikett paigaldatakse siledale pinnale ja paigaldamisel jälgitakse, et selle asukoht võimaldaks juurdepääsu käsiterminaaliga. Etiketiga markeeritud varad seotakse raamatupidamise andmetega inventuuri käigus. Kogumina soetatud varade korral markeeritakse iga ese eraldi ja informatsioon esemete kohta kantakse põhivarakaardile.
(9) Varade kohta (välja arvatud maad, hooned ja rajatised), mida ei ole võimalik etiketiga markeerida, avatakse paberkandjal kaart, millele kleebitakse etikett.
§ 67. Varade arvestus põhivaramoodulis
(1) Materiaalse põhivara (sh kapitalirendile antud, kasutusrendile võetud varad), immateriaalse põhivara ja kinnisvarainvesteeringute üle peetakse arvestust moodulis "Varad". Moodulis luuakse varade soetamisel ja parendamisel varakaardid, millel kajastatakse alljärgnev informatsioon:
1) varaobjekti nimetus;
2) inventarinumber (varakaardi number);
3) kapitaliseerimise kuupäev (kasutusse võtmise kuupäev);
4) kulumi arvestuse alguskuupäev;
5) soetusmaksumus;
6) kogus;
7) täpsustav registrikood selle olemasolu korral (katastritunnus, ehitisregistri kood, kinnistu number, transpordivahendi registreerimisnumber jne);
8) seosed varadega (kui varaga on seotud iseseisvad varad nt hoone juurde kuuluvad liftid, signalisatsioonisüsteemid jms);
9) kasulik eluiga (amortisatsiooninorm);
10) arvestatud amortisatsioon (kulum);
11) ümberhindluse kuupäev;
12) vara eest vastutav töötaja (vt § 8);
13) vara kasutaja;
14) varaobjekti asukoht;
(2) Kui varade analüütiline arvestus on tagatud muudes andmekogudes (nt raamatute arvestus raamatukogus), ei ole valla finantstarkvaras iga üksiku varaobjekti kohta eraldi põhivara kaardi avamine nõutud.
(3) Põhivaramoodulis kajastatud varaobjektidele loodud varaklassid klassifitseeritakse vähemalt kontoplaani kontode liigenduses. Kui ühel kontol kajastatakse erinevat liiki varasid, jaotatakse varad põhivaramoodulis erinevatesse klassidesse.
(4) Kapitali- ja kasutusrendile võetud ning kapitalirendile antud põhivaradele luuakse eraldi varade klassid.
(5) Varade moodulis kajastatakse kapitaliseeritavad parendused üldjuhul parendatud põhivaraobjekti kaardile loodaval alamkaardil.
§ 68. Põhivara kogumid ja komponentarvestus
(1) Põhivara võib arvele võtta kogumina juhul, kui kogum moodustab ühesuguse kasutuseaga terviku ja kogumi soetusmaksumus algab vähemalt põhivara kapitaliseerimise alampiirist (ilma käibemaksuta), sh võib kogumina arvele võtta suuremahuliste investeeringutega seotud ja mitu aastat vastupidavat vara (nt koos kergliiklustee ehitusega soetatud teeäärsed puhke pingid vm vara).
(2) Kui ühe ja sama vara komponentidel on erinevad kasutusead, võetakse komponendid arvele eraldi varakaartidel (komponentide summaarne soetusmaksumus algab vähemalt põhivara kapitaliseerimise alampiirist ilma käibemaksuta).
(3) Ühte varaklassi kuuluvate komponentide korral avatakse komponentidele alamkaardid (komponentide vaheline seos on nähtav vara numbrist). Eri varaklassidesse kuuluvate komponentide korral (nt hoone ja lift) luuakse varakaartide vahel seos läbi ühise tunnuse.
(4) Kogumina soetatud varade korral markeeritakse juhul, kui kogumisse kuuluva varaobjekti soetusmaksumus on suurem põhivarana arvele võtmisele kuuluva vara soetusmaksumuse piirmäärast, iga ese eraldi ja informatsioon esemete kohta kantakse põhivarakaardile.
(5) Kui kogumisse liidetakse varad, mille soetusmaksumus on väiksem põhivarana arvele võtmisele kuuluva vara soetusmaksumuse piirmäärast, võib kogumisse kuuluvad varaobjektid jätta markeerimata.
§ 69. Amortisatsiooni arvestus
(1) Põhivara amortisatsiooni, väärtuse languse (allahindluse) ja põhivara jääkväärtuse maha kandmist kajastatakse kontorühmades 611 ja 613.
(2) Materiaalse ja immateriaalse põhivara objektide soetusmaksumus amortiseeritakse üldjuhul kuluks nende hinnangulise kasuliku eluea jooksul. Varade amortisatsiooni arvestatakse iga kuu lineaarsel meetodil alates vara kasutusele võtmise kuust ning lõpetatakse vara täielikul amortiseerumisel või kasutusest eemaldamise kuule eelneval kuul.
(3) Kujunduseesmärgil soetatud kunstiobjekte, millel ei ole püsivat väärtust, samuti muuseumieksponaate, mis teatud aja järel tuleb välja vahetada, amortiseeritakse nende kasuliku eluea jooksul.
(4) Juhul, kui 100% amortiseerunud vara on veel kasutuses, siis kajastatakse niisoetusmaksumust kui kogunenud kulumit bilansis seni, kuni vara on lõplikult kasutusest eemaldatud.
(5) Amortisatsiooninormid aastas uutele soetatud põhivaradele on järgmised:
1) hooned ja hoonete osad 2,50%
2) eluhooned ja eluhoonete osad (korterid) 2,50%
3) teede pinnakate 10,0%
4) teede aluskate 2,50%
5) vee- ja kanalisatsioonitorustikud 3,30%
6) tänavavalgustusliinid 3,0%
7) pumbamajad 2,50 %
8) puurkaevud 2,50 %
9) pargid 5,0%
10) muud rajatised 10,0%
11) masinad ja seadmed 20,0%
12) transpordivahendid 20,0%
13) IT riistvara 33,0%
14) kontoritehnika 20,0%
15) muu inventar, tööriistad ja sisseseade 20,0%
16) immateriaalne põhivara 33,0%
(6) Komponentidena arvele võetava vara üksikutele komponentidele on lubatud soetamise hetkel määrata lõikes 5 kehtestatud elueast erinev eluiga, kui arvele võetava vara komponendi tegelik eluiga erineb oluliselt vastavale põhivara liigile kehtestatud eeldatavast kasulikust elueast.
(7) Juhul, kui ilmneb, et vara tegelik kasulik tööiga on oluliselt erinev esialgu hinnatust, teeb vara eest vastutav isik inventuurikomisjonile ettepaneku amortisatsiooniperioodi muutmiseks.
(8) Amortisatsiooniperioodi muutuse mõju kajastatakse aruandeperioodis ja järgmistes perioodides, tagasiulatuvalt korrigeerimiskandeid ei tehta.
(9) Põhivara väärtuse languse korral (osaline või täielik demonteerimine, lammutamine, hävimine, kahjustumine, kadumine) viiakse läbi allahindlus.
(10) Ettepaneku varade allahindluseks teeb vara eest vastutav isik, allahindlus kinnitatakse inventeerimiskomisjoni poolt või vallavara valitsemise korras sätestatud korras.
(11) Varade allahindlust kajastatakse koos amortisatsiooniga.
§ 70. Parendused, remont ja hooldus
(1) Parendustega seotud kulutused lisatakse vara soetusmaksumusele juhul, kui need vastavad materiaalse põhivara mõistele ja vara bilansis kajastamise kriteeriumitele (sh tõenäoline osalemine tulevikus majandusliku kasu tekitamisel) ning kulutuse maksumus on vähemalt üldeeskirjas esitatud põhivara kapitaliseerimise alampiirina (ilma käibemaksuta) sätestatud summa. Jooksva hoolduse ja remondiga kaasnevad kulutused kajastatakse perioodikuludes.
(2) Kui materiaalse põhivara objektil vahetatakse välja mõni komponent, siis lisatakse uue komponendi soetusmaksumus objekti soetusmaksumusele juhul, kui see vastab materiaalse põhivara mõistele ja vara bilansis kajastamise kriteeriumitele. Asendatav komponent kantakse bilansist maha isegi juhul, kui see ei olnud eelnevalt eraldi komponendina arvel. Juhul kui asendatava komponendi algne soetusmaksumus ei ole teada võib seda hinnata lähtudes antud komponendi tänasest soetusmaksumusest, arvestades maha hinnangulise kulumi;
(3) Teede ja trasside parendused võib võtta arvele iga-aastaste ehitustööde kogumitena, kui neil on ühesugune hinnanguline keskmine kasulik eluiga. Vastavat liiki ehitustööde kogum kantakse maha, kui selle jääkväärtus jõuab nullini.
(4) Parenduste lisamisel põhivara soetusmaksumusele hindab vara eest vastutav isik varaobjekti kasulikku eluiga ja olulise muutuse korral teeb inventuurikomisjonile ettepaneku amortisatsiooninormi korrigeerimiseks. Põhivara amortisatsiooninormi korrigeeritakse inventuurikomisjoni heakskiidul.
(5) Kasutusrendile võetud varade parenduste, remondi ja hoolduse kulutusi arvestatakse üldeeskirjas ettenähtud korras.
§ 71. Põhivara müük
(1) Põhivara müügi korral järgitakse vallavara valitsemise korda.
(2) Põhivara bilansist väljakandmisel seoses müügiga järgitakse vallavara võõrandamise korda. Vara bilansist väljakandmisel on raamatupidamiskirjendi aluseks tehingu toimumist tõendavad dokumendid.
(3) Põhivara müügist saadud kasumit või kahjumit kajastatakse kontogruppides 3811 ja 3813.
§ 72. Põhivara tasuta võõrandamine ja -saamine
(1) Põhivara tasuta võõrandamist, mida ei saa lugeda osaluse või finantsinvesteeringu soetamiseks, kajastatakse mitterahalise sihtfinantseerimisena.
(2) Mitterahalise sihtfinantseerimise andmise korral eemaldatakse asutuse bilansist vara ja kajastatakse selle jääkväärtus kontol 450200. Sihtfinantseerimise saamise korral võetakse arvele põhivara kontol 350200 põhivara õiglases väärtuses või kui see ei ole teada, siis üle andja näidatud jääkväärtuses. Kui põhivara õiglane väärtus on teada, kajastab vara võõrandaja eelnevalt varade ümberhindluse õiglasele väärtusele juhul, kui see on nõutav üldeeskirjas.
(3) Kui tasuta üle antava põhivara õiglast väärtust ei ole võimalik usaldusväärselt hinnata, siis raamatupidamiskandeid selle kohta ei tehta ning vara kajastatakse bilansiväliselt.
§ 73. Põhivara tasuta kasutusse andmine
(1) Asutuste vahelist põhivara tasuta võõrandamist ja tasuta kasutusse andmist käsitletakse siirdena, mille puhul antakse üle vara soetusmaksumus ja kulum.
(2) Põhivara tasuta kasutusse andmist kajastatakse juhul, kui vara anti tasuta kasutusse perioodiks, mis ületab 75% vara järelejäänud kasulikust elueast, mitterahalise sihtfinantseerimisena. Põhivara tasuta kasutusse andja eemaldab vara bilansist ja kajastab selle jääkväärtuse kontol 450200 ning peab vara kohta edaspidi arvestust bilansiväliselt. Kui põhivara tasuta kasutusse saaja on samas avaliku sektori üksus, võtab ta arvele põhivara ja saadud sihtfinantseerimise kontol 350200 või 257000 põhivara õiglases väärtuses. Kahe riigi raamatupidamiskohustuslase üksuse vaheline põhivara tasuta kasutusse andmine perioodiks, mis ületab 75% vara järelejäänud kasulikust elueast, kajastatakse siirdena.
(3) Maad kui piiramatu kasutuseaga vara üle ei anta, vaid kajastatakse vara omaniku bilansiska siis, kui see on antud kasutusse. Põhivara kaardile tehakse märge kasutuses olemisest.
§ 74. Materiaalse põhivara ümberhindlus
(1) Materiaalse põhivara ümberhindlusel lähtutakse üldeeskirjas sätestatust.
(2) Ümberhindlust on lubatud läbi viia ainult üks kord ja ainult varale, mis on soetatud enne 1995. aastat ja mille tegelik väärtus erineb oluliselt bilansilisest väärtusest või mille tegeliku soetusmaksumuse kohta puuduvad korrektsed andmed.
(3) Juhul kui asutuse juhi või vara eest vastutava isiku hinnangul erineb asutusele kuuluva põhivara mõne objekti bilansiline väärtus ülaltoodud põhjustel oluliselt selle õiglasest väärtusest, viib vastav ekspert läbi objekti väärtuse hindamise. Eksperdi valiku peab kinnitama vallavalitsus. Kui puuduvad usaldusväärsed andmed õiglase väärtuse kohta, ei ole lubatud põhivara ümber hinnata.
(4) Maad on lubatud hinnata ümber ümberhindluse läbiviimise ajal kehtinud maa maksustamishinna alusel. Ümberhindluse peavad läbi viima vastava ala spetsialistid ning ümberhindluse peab kinnitama vallavalitsus.
(5) Ümberhinnatud väärtust loetakse uueks soetusmaksumuseks ning senine soetusmaksumus ja akumuleeritud kulum elimineeritakse, kasutades vastaskontodena kontogrupi 2904 kontosid. Perioodi lõpus suletakse nimetatud kontogrupi kõik kontod kontole „Kogunenud üle- või puudujääk“ (298000).
(6) Põhivara ümberhindlusena võetakse olenemata tähtajast arvele peremehetuks tunnistatud vara ja maakatastrisse kantud maad, mida ei ole ükski avaliku sektori üksus varem bilansis arvele võtnud. Peremehetuks võib hinnata pärimisseaduses nimetatud vara, millel testamendi järgi ei ole teisi pärijaid.
§ 75. Põhivara maha kandmine
(1) Põhivara kantakse maha (bilansist välja), kui vara enam ei eksisteeri (on hävitatud või hävinud, kadunud vms) või põhivara maha kandmise otsuse alusel enne selle utiliseerimist või hävitamist. Vara hävimise või kadumise korral järgitakse § 82. Inventuuri komisjoni moodustamine ja inventuuride üldine korraldamine“ lõikes 12 sätestatud nõudeid.
(2) Põhivara maha kandmine toimub kooskõlas vallavara valitsemise korraga. Varaobjekt kantakse bilansist ja varade arvestuse registritest välja vara kõlbmatuks tunnistamise otsuse alusel.
(3) Juhul kui kõlbmatuks tunnistatud materiaalne põhivara kuulub hävitamisele või utiliseerimisele, hinnatakse vara kõlbmatuks tunnistamise otsuse alusel alla nullväärtuseni ning kantakse bilansist välja vara hävitajale või utiliseerijale üleandmisel vormistatud üleandmis-vastuvõtmisakti alusel. Kui vara utiliseerimisest saadakse tulu, kajastatakse see nimetatud aktis ning akti alusel koostatakse tuluarve. Kuni vara hävitamiseks või utiliseerimiseks üleandmiseni lisatakse vara kaardile viide „likvideerimisel“, vara kõlbmatuks tunnistamise akti number ja kuupäev ning vara eest vastutavaks isikuks märgitakse vara hävitamise või utiliseerimise eest vastutava isiku nimi.
(4) Immateriaalne põhivara tunnistatakse kõlbmatuks, kui vajadus seda kasutada on kadunud, vara on muutunud kasutamiskõlbmatuks jmt juhtudel.
(5) Immateriaalse põhivara kõlbmatuks tunnistamiseks ja maha kandmiseks vormistatakse akt, mis peab sisaldama vara nimetust, kogust, soetamise aega, soetusmaksumust, jääkmaksumust, kõlbmatuks tunnistamise ja maha kandmise põhjust ning vara eest vastutava isiku nime.
(6) Immateriaalse põhivara kõlbmatuks tunnistamise ja maha kandmise akti kinnitavad allkirjaga vara eest vastutanud isik ja asutuse juht. Akti põhjal eemaldatakse immateriaalne vara kasutusest ning lõpetatakse vara arvestus raamatupidamises.
(7) Vara maha kandmisel kantakse põhivara jääkmaksumus kuluks amortisatsioonikuluna (kontorühm 611 või 613). Kui vara maha kandmisest tekkisid materjalid, mida asutuse edasises tegevuses kasutatakse, võetakse need lattu arvele või vastutavale hoiule nullväärtusega.
10. peatükk Nõuete ja kohustuste arvestus
§ 76. Nõuete ja ettemaksete kajastamine
(1) Nõuete ja ettemaksete kajastamisel lähtutakse RTJ 3 „Finantsinstrumendid“ toodud printsiipidest. Kapitalirendilepingutest tulenevate nõuete arvestamisel lähtutakse RTJ-st 9 „Rendiarvestus“.
(2) Nõuded, ettemaksed ja kohustused kajastatakse tekkepõhiselt kontoplaanis sõltuvalt nende sisust ja jaotatakse lühi- või pikaajalisteks lähtudes sellest, kas vara või kohustuse eeldatav valdamine kestab kuni üks aasta või kauem.
(3) Nõudeid kajastatakse kontogruppides 1030 kuni 1037. Nõuded ostjate vastu võetakse arvele arvete alusel.
(4) Ettemakseid ja tulevaste perioodide kulusid kajastatakse kontogruppides 1038 ja 1039.
(5) Kui ettemakse tegemine on vältimatu (vt § 4. Nõuded kohustuste võtmisele ja lepingute sõlmimisele“ lõige 6), siis kajastatakse seda esmaselt vastava ettemaksesumma ülekandmisel. Esitatud, kuid maksmata ettemaksearveid raamatupidamises ei kajastata.
(6) Ettemaksed tulevaste perioodide kulude eest kajastatakse kuluna perioodis, mille eest ettemakse tehti. Erandina võib arvestuse lihtsustamise eesmärgil kanda tulevaste perioodide kulu kohe kuluks, kui arvel või teatisel kajastatud ettemakse summa on väiksem põhivara kapitaliseerimise alampiirist. Avaliku sektori sisese tehingu korral lepivad pooled kajastamise viisi eelnevalt omavahel kokku.
§ 77. Nõuete allahindlus, laekumise tõenäosuse hindamine ja kulude kajastamine
(1) Alla hinnatakse nõuded, mille maksetähtaeg on ületatud:
1) 90-180 päeva võrra, alla 50% ulatuses;
2) üle 180 päeva võrra, alla 100% ulatuses.
(2) Nõuet ei hinnata ebatõenäoliselt laekuvaks, kui kliendiga on sõlmitud võla tasumise ajatamiseks maksegraafik ja klient tasub võlga maksegraafikus ettenähtud tähtaegadeks.
(3) Nõuete laekumise tõenäosust hinnatakse kord kvartalis. Töölõigu eest vastutav raamatupidamistöötaja teeb valla pearaamatupidajale ettepanekud oma töölõigus esinevate üle 90-päevaliste nõuete alla hindamiseks hiljemalt kvartalile järgneva kuu 18. kuupäevaks. Nõuete hindamisel kalendriaasta lõpus arvestatakse nii bilansipäevaks teadaolevaid kui ka bilansipäeva järgseid asjaolusid, mis on selgunud kuni aruande koostamiseni ja mis võivad mõjutada nõude laekumise tõenäosust.
(4) Iga nõude laekumise tõenäosust hinnatakse eraldi.
(5) Nõuete alla hindamiseks koostatakse raamatupidamisõiend, millele lisatakse nõuete sissenõudmise eest vastutavate isikute selgitused nõude sissenõudmiseks rakendatud meetmete ja teadaolevate asjaolude (pankrott, likvideerimine, maksejõuetus vms) kohta.
(6) Nõude allahindluse summa kajastatakse ebatõenäoliselt laekuvate nõuete kulu konto deebetis ja ebatõenäoliselt laekuvate nõuete kontrakonto kreeditis. Allahinnatavatest nõuetest tulenev kulu kajastatakse selle asutuse bilansis ja eelarve täitmises, kelle nõudeid alla hinnatakse.
(7) Ebatõenäoliseks arvatud nõude laekumisel näidatakse varem kajastatud kulu vähendamist perioodis, millal laekumine toimus, ning ühtlasi vähendatakse nii nõude enda kui selle kontrakonto saldot.
(8) Kui nõude allahindlus kajastati ebatõenäoliselt laekuvate nõuete kontol, kuid hiljem selgub, et nõude laekumine on lootusetu (vt § 78. Lootusetud nõuded), kantakse nii nõue kui ka selle allahindlus vastaval kontrakontol bilansist välja.
(9) Nõuete kajastamise õigsuse ja õigeaegsete allahindluste eest vastutab vastava töölõigu eest vastutav raamatupidamistöötaja.
§ 78. Lootusetud nõuded
(1) Nõue loetakse lootusetuks, kui puuduvad igasugused võimalused nõude kogumiseks või kui selle tagasinõudmiseks tehtavad kulutused ületavad hinnanguliselt laekumisest saadaolevat tulu.
(2) Nõude lootusetuks tunnistamine võib tuleneda:
1) kliendile on kuulutatud pankrot või on alustatud likvideerimisprotsessiga;
2) kliendile on saadetud meeldetuletuskirju, millele ei vastata;
3) kliendi vastu on nõude kättesaamiseks esitatud hagiavaldus;
4) kliendil on raskusi oma kohustuste täitmisega ka kolmandate isikute ees (nt kliendil on olulised maksuvõlad).
(3) Raamatupidamise hea tava kohaselt hinnatakse nõuded enne nende lootusetuks kandmist ebatõenäoliselt laekuvaks. Nõuete hindamisel lootusetuks kantakse nii nõue kui ka selle allahindlus vastaval kontrakontol bilansist välja. Täiendavat kulu sel hetkel enam ei teki.
(4) Lootusetud nõuded viiakse bilansist välja vähemalt üks kord kalendriaastas nõuete inventeerimise tulemusel. Lootusetute nõuete kohta koostatakse nimekiri nõuete kaupa, näidates ära nõude summa, vanuse ja lootusetuks tunnistamise põhjuse. Lootusetult laekuvate nõuete nimekirja koostab ja ettepaneku maha kandmiseks teeb valdkonna või asutuse juht;
(5) Nõude hindamisel lootusetuks põhjusel, et nõude tagasinõudmiseks tehtavad kulutused ületavad laekumisest saadaolevat tulu, lisatakse lootusetute nõuete nimekirjale vastavat hinnangut selgitav kalkulatsioon.
(6) Eelarve juht koostab lootusetult laekuvate nõuete nimekirja ja esitab ettepaneku maha kandmiseks hiljemalt 15. jaanuariks raamatupidamisele. Valla finantsjuht koostab eelnõu vallavalitsusele otsuse tegemiseks. Vallavalitsus otsustab lootusetute nõuete bilansist väljaviimise vallavalitsuse korraldusega.
§ 79. Kohustuste kajastamine
(1) Kohustuste kajastamisel lähtutakse RTJ 3 „Finantsinstrumendid“, RTJ 8 „Eraldised, potentsiaalsed kohustused ja potentsiaalsed varad“ ja RTJ 9 „Rendiarvestus“ kirjeldatud põhimõtetest.
(2) Laenude ja võlakirjade kajastamisel lähtutakse korrigeeritud soetusmaksumuse meetodist. Kui tehingukulud ei ole olulised ning lepingujärgne intressimäär ei erine oluliselt efektiivsestintressimäärast võib laenuarvestuses kasutada lepingujärgset intressimäära ning kanda tehingukulud koheselt intressikulusse (kontoklass 65). Bilansis kajastatakse laenukohustusi tulenevalt nende järelejäänud tähtajast lühi- ja pikaajaliste osadena vastavalt kontorühmades.
(3) Rendilepingu kvalifitseerimisel kasutus- või kapitalirendiks selgitatakse, kas:
1) omandiõigus läheb rendiperioodi lõpul üle rentnikule;
2) rentnikul on õigus omandada renditav vara turuhinnast oluliselt soodsama hinnaga ja on tõenäoline, et ta seda kasutab;
3) rendileping katab suure osa (üle75%) vara kasulikust tööeast;
4) rendimaksete nüüdisväärtus on peaaegu sama suur kui renditava vara turuväärtus (>90%);
5) renditav vara on niivõrd spetsiifiline, et ainult praegune rentnik saab seda ilma suuremate modifikatsioonideta kasutada. Kui vähemalt üks nimetatud tingimustest on täidetud, kajastatakse vara rendile andmist või võtmist kapitalirendina.
(4) Vara, mis võetakse asutuste bilansis arvestusse seoses lepingu kvalifitseerumisega kapitalirendi lepinguks, käsitletakse samadel alustel teiste põhivaradega markeerides põhivarakaarte allika koodiga kapitalirent 71. Rendimakseid kajastatakse kapitalirendi kohustuse vähenemisena, intressikulu finantskuluna. (5) Kasutusrendi maksed on perioodi kulu ja kajastatakse ühtlaselt kogu rendiperioodi jooksul.
(5) Kasutusrendi maksed on perioodi kulu ja kajastatakse ühtlaselt kogu rendiperioodi jooksul. Kui lepingu tingimustest tulenevalt makstakse kasutusrendi esimese maksega proportsionaalselt oluline osa lepingu maksest, kajastatakse selline makse ettemakstud tulevaste perioodide kuluna kontogrupis 2039 ja kantakse kuludesse rendiperioodi jooksul proportsionaalselt.
(6) Asutuste kohustused tarnijate lõikes sisestab finantstarkvarasse raamatupidamistöötaja, kelle ametijuhendis on see määratud. Raamatupidamistöötaja vastutab kohustuste tekkepõhise kajastamise eest.
11. peatükk Eraldised ja reservid
§ 80. Eraldiste kajastamine
(1) Kui tööandja on varem avalikustanud töötajatega seotud kohustusi (nt kavatsus lõpetada järgmise aasta alguses mõne mittevajaliku teenuse pakkumine ja koondada sellega seoses oluline arv töötajaid) või eraldiste moodustamine on reguleeritud valla õigusaktides, siis lähtutakse RTJ 8 „Eraldised, tingimuslikud kohustused ja tingimuslikud varad” põhimõtetest.
(2) Käimasolevate kohtuprotsesside suhtes, mille puhul on tõenäoline, et asutus on sunnitud seoses protsessidega kandma kulusid, moodustatakse bilansis eraldis. Kui hiljem selgub, et tegelik kahjusumma erines esialgu kajastatust, kajastatakse vahe perioodi kuluna või kulu vähenemisena. Eraldised ja nende muutused kajastatakse kulukontol 550050 või 608010 ja bilansikontol 206000 või 256000.
(3) Eraldised võetakse raamatupidamises arvele lühi- või pikaajalise osana, lähtudes hinnangust nende realiseerumise tähtajale. Pikaajalised eraldised kajastatakse diskonteerituna üldeeskirjas kehtestatud määraga.
§ 81. Reservid netovara koosseisus
(1) Eriotstarbelisi reserve moodustatakse vastavalt seaduse või volikogu õigusaktide sätetele. Eriotstarbelisi reserve netovara koosseisus kajastatakse bilansis kontogrupis 2900.
(2) Muutusi netovara reservides kajastatakse ümberklassifitseerimisena ühelt netovara kirjelt teisele, peamiselt reservi ja akumuleeritud tulemi vahel.
(3) Netovara reservi arvel tehtud kulusid ja varade soetamist liigendamiseks finantsarvestuses kasutatakse allika koode 01-07.
12. peatükk Inventeerimine ja hindamine
§ 82. Inventuuri komisjoni moodustamine ja inventuuride üldine korraldamine
(1) Varade, raha nõuete ja võlgnevuste inventuurid viiakse läbi järgmistel tähtaegadel:
1) kassa inventuur – sularahakontroll vähemalt 2 korda aastas ja inventuur aasta viimasel tööpäeval. Kassa inventuur on kohustuslik sularahakassa eest vastutavate isikute vahetumisel;
2) nõuete ja kohustuste inventuur – igakuiselt allregistrite võrdlus bilansisaldodega; kuni kaks kuud enne aruandeaasta lõppu; saldokinnituskirjad kõikidelt olulistelt deebitoridelt ja kreeditoridelt; bilansisaldode võrdlus maksuameti kontokaartidega e-maksuameti infosüsteemist iga kvartali lõpus;
3) varade ja toiduainete inventuur – üks kord aastas perioodil kuni kaks kuud enne aruandeaasta lõppu. Toiduainete inventuur viiakse läbi ka toiduainete lao eest vastutava isiku vahetumisel või asendaja määramisel.
(2) Vallaraamatukogu teavikuid inventeeritakse üks kord viie aasta jooksul.
(3) Masinloetavate etikettidega markeeritud vara inventeeritakse inventeerimise tarkvara ja seadmeid kasutades.
(4) Inventuuri ulatus, põhjus, inventeerimiskomisjoni koosseis ja lõplike allkirjastatud tulemuste esitamise kuupäev fikseeritakse vallavanema käskkirjaga. Vanemraamatupidaja edastab käskkirja inventeerimiskomisjoni esimehele ja juhendab teda inventuuri läbiviimisele esitatud nõuete täitmisel. Inventeerimiskomisjoni esimees teeb käskkirja sisu teatavaks teistele inventeerimiskomisjoni liikmetele ja korraldab nõuetekohase inventeerimise.
(5) Varade ja kohustuste inventuuri komisjon on vähemalt kaheliikmeline, kellest üks isik määratakse inventuuri läbiviimise eest vastutajaks.
(6) Inventuurikomisjoni liikmed ei tohi olla inventeeritavate varade eest vastutavad isikud. Vastutavad isikud osalevad inventuuri töös selgituste andjana ja annavad oma pädevuse ulatuses inventuurikomisjonile hinnanguid varade järelejäänud eluea kohta.
(7) Vajadusel määrab vallavanem inventuurikomisjoni juurde konsultandi(d) varade elueale hinnangu andmiseks.
(8) Juhul kui inventeeritavate varade koguseline maht on suur, võib inventuuri kiirema läbiviimise eesmärgil moodustada inventuurikomisjoni koosseisu mitu töögruppi.
(9) Vastutavate isikute vahetumisel, varguse, loodusõnnetuste ja muudel ettenägematutel juhtudel on kogu varade ja dokumentatsiooni kohene inventuur kohustuslik, inventuuri viib läbi alatine komisjon.
(10) Inventeerimiskomisjon viib läbi kaupade, materjalide, inventari loendamise ning kannab tulemused inventuurilehele. Inventuurilehed esitatakse raamatupidamisele ja materiaalselt vastutavale isikule. Komisjon vormistab inventeerimisakti, vajadusel varade arvele võtmise või maha kandmise akti.
(11) Nõuete-, kohustuste- ja muude raamatupidamislike inventuuride võrdlused fikseeritakse kirjalikult ja dokumenteeritakse erinevused. Analüütilisele dokumendile tehakse kontrolli teostaja poolt märge kontrolli teostamise kohta, tuuakse välja vahed nende olemasolul ja kinnitatakse kontrolli allkirjaga.
(12) Inventuurinimekirjade, -aktide ja õiendite alusel koostatakse inventuuri lõppakt. Inventuuri lõppaktis kajastatakse varagruppide lõikes kõikide valdkondade vara soetusmaksumused:
1) raamatupidamise andmed lugemise alustamise hetkel (s.o inventeerimisnimekirja andmed);
2) aktide põhjal kajastatavad muutused;
3) vara tegelik seis.
(13) Inventuuri lõppakti allkirjastavad inventuurikomisjoni esimees ja komisjoni liikmed.
(14) Inventuuri tulemusel selgunud ülejäägid võetakse raamatupidamises arvele. Inventuuri tulemusel selgunud puudujääkide kohta esitab vastutav isik inventuurikomisjonile seletuskirja. Inventuurikomisjon teeb vallavalitsusele ettepaneku süülistel põhjustel tekkinud puudujääkide sissenõudmiseks.
(15) Allkirjastatud aktide põhjal tehakse raamatupidamises vajadusel korrektuurid raamatupidamise andmetesse.
§ 83. Sularahakassa inventuur
(1) Sularahakassa inventuuri viib läbi varade inventeerimise püsikomisjon või aastainventuuride komisjon.
(2) Sularahakassa inventuur viiakse läbi vastavalt käesoleva sise-eeskirja § 82 lõikele 1.
(3) Sularahakassa inventuuri käigus loetakse üle kogu kassas asuv sularaha, fikseeritakse viimased sissetuleku- ja väljamineku dokumentide numbrid ning sularaha raamatupidamislik jääk.
(4) Inventuuri tulemuste kohta koostatakse inventuuriakt, milles peab kajastuma:
1) inventuuri läbiviimise kuupäev;
2) komisjoni koosseisu kuuluvate töötajate nimed ja ametikohad;
3) sularaha jääk numbrite ja sõnadega;
4) kas ja kui suur oli erinevus võrreldes raamatupidamisandmetega;
5) komisjoni liikmete allkirjad.
(5) Inventuuri tulemusel selgunud sularaha puudujäägi korral järgitakse § 82. Inventuuri komisjoni moodustamine ja inventuuride üldine korraldamine“ lõikes 14 sätestatud nõudeid.
(6) Sularahakassa inventuuriga selgunud puudujäägid kajastatakse kuni nende hüvitamiseni kontol 103690, ülejäägid kantakse tuludesse (konto 388890).
§ 84. Erinõuded hallatavate asutuste sularahakassade inventeerimiseks
Hallatavates asutustes asuvate sularahakassade inventeerimisel arvestatakse käesoleva eeskirja § 83. Sularahakassa inventuur nõuded. Lisaks eelpooltoodule:
1) veendutakse turvanõuetest tulenevate tingimuste täitmist;
2) võrreldakse igapäevaseid kassalinte perioodi aruannetega;
§ 85. Pangakontode ja finantsinvesteeringute inventuur
(1) Pangakontode inventuur teostatakse igapäevaselt panga väljavõtete ja pangakontode saldode vastavuse kontrollimise teel. Pangaväljavõtete elektroonilisse kausta tehakse võrdlust kinnitav märge.
(2) Üks kord aastas küsitakse kõikidelt finantsinstitutsioonidelt, kellega on aruandeaasta jooksul toimunud rahalisi arveldusi, saldojääkide kinnitused.
(3) Finantsinvesteeringute inventeerimine toimub igakuiselt bilansisaldode ja allregistrite võrdluse teel.
(4) Aasta lõpu seisuga tagatakse tekkepõhine intressiarvestus ja küsitakse kõikidelt finantsinstitutsioonidelt kinnituskirjad.
(5) Finantsinvesteeringud hinnatakse õiglasele väärtusele või arvestatakse intresse sõltuvalt investeeringu liigist.
(6) Finantsinvesteeringud klassifitseeritakse aruandeperioodi lõpu seisuga lühi- või pikaajalisteks.
(7) Välisvaluutas fikseeritud investeeringud hinnatakse ümber bilansipäeval kehtiva Euroopa Keskpanga valuutakursi alusel.
§ 86. Nõuete ja tehtud ettemaksete inventuur
(1) Maksunõuded ja –kohustused inventeeritakse bilansisaldode võrdluse teel Maksu- ja Tolliameti kontokaartidega igakuiselt.
(2) Muud nõuded ja tehtud ettemaksed inventeeritakse igakuiselt allregistrite ja bilansisaldode võrdluse teel. Iga kvartali lõpus tehakse aegunud nõuete allahindlused (vt § 77. Nõuete allahindlus, laekumise tõenäosuse hindamine ja kulude kajastamine lõige 3). Aasta lõpu seisuga saadetakse hiljemalt 31. jaanuariks saldokinnituskirjad kõikidele deebitoridele.
(3) Nõuete ja tehtud ettemaksete inventeerimisel viiakse läbi:
1) nõuete periodiseerimine arvestades tekkepõhisuse printsiipi;
2) nõuete laekumise tõenäosuse hindamine ja vajadusel allahindluse kajastamine;
3) välisvaluutas fikseeritud nõuete ümberhindlus bilansipäeval kehtiva Euroopa Keskpanga valuutakursi alusel;
4) nõuete klassifitseerimine lühi- ja pikaajalisteks;
5) intressikandvate nõuete tekkepõhine intressiarvestus;
6) saldokinnituste saatmine ja saabunud vastuste võrdlemine raamatupidamise andmetega.
(4) Saldokinnituste saatmisel näidatakse saldokinnitusel nõuete nominaalsummad, millest ei ole maha arvatud ebatõenäoliselt laekuvad summasid ega diskonteeritud intressi. Saldovõrdluste kaudu võrreldakse ka bilansiväliseid ja –viivisenõudeid.
§ 87. Varude inventuur
(1) Varude inventeerimisel järgitakse alljärgnevaid nõudeid:
1) varud paigutatakse nii, et neid oleks võimalik loendada;
2) varude liikumine toimub inventuurikomisjoni juuresolekul ja sellekohane dokumentatsioon hoitakse inventuuri ajal eraldi;
3) paberkandjal lugemislehtede korral ei kajastata ettetäidetud lugemislehtedel koguseid ega summasid, vaid need kannab komisjon lugemislehtedele ülelugemise käigus;
4) loetud ühikud või toodete grupid märgistatakse topeltlugemise vältimiseks.
(2) Valla teenuste müügiks trükitud piletite inventuuri käigus loetakse üle vastutava isiku käes olevad piletid ja müügiks antud, kuid veel müümata piletid.
(3) Kui inventuuri käigus avastatakse vananenud, kasutuskõlbmatuid, riknenud või seisma jäänud varusid, eristatakse need teistest ja informatsioon selle kohta kajastatakse inventuurinimekirjas.
(4) Varude inventuur viiakse läbi vastavalt käesolevas sise-eeskirjas sätestatud § 82 „Inventuuri komisjoni moodustamine ja inventuuride üldine korraldamine“ lg 10-15.
(5) Allkirjastatud inventuuri lõppakt koos lisadega edastatakse raamatupidamisele, kus tehakse inventuuri teostamise kuupäevaga vajalikud järgmised raamatupidamiskanded: puudujäägid kantakse kuludesse või võetakse kuni tasumiseni arvele (konto 103690), ülejäägid võetakse arvele (õiglasema hinnangu puudumisel nullväärtuses) ning kajastatakse vajalikud allahindlused (kontol 608020).
§ 88. Bilansiliste ja bilansiväliste varade inventuuriprotseduurid
(1) Materiaalse- ja immateriaalse põhivara, kinnisvarainvesteeringute ja arvel oleva väheväärtusliku vara inventuur viiakse läbi vähemalt üks kord aastas aruandeaasta lõpu seisuga või kuni kaks kuud enne aruandeaasta lõppu.
(2) Inventuuri käigus:
1) veendutakse vara olemasolus;
2) tehakse kindlaks üleliigsed, kasutult seisvad, hävinud või kadunud varad;
3) hinnatakse vara kasuliku eluea õigsust (lähtuvalt järelejäänud elueast);
4) hinnatakse vara füüsilist seisukorda ja tehakse asjakohased ettepanekud, kui vara on vaja alla hinnata, ümber hinnata või kõlbmatuks tunnistada ja maha kanda;
5) kui varaobjekt on kantud riiklikusse registrisse, kontrollitakse inventuurinimekirjas oleva vara vastavust riikliku registri andmetega.
(3) Varaobjekte, mida ei ole võimalik füüsiliselt üle lugeda (nt valla teed, maad, rajatised), inventeeritakse kaardimaterjali ja riiklike registriandmete põhjal.
(4) Üürile antud varad (nt üürniku ruumides asuv mööbel) inventeeritakse üürniku juures.Üürnikuga sõlmitud lepinguga tagatakse, et üürnik võimaldab ligipääsu inventeeritavale varale.
(5) Juhul kui üürnikul on kohustus parendada valla vara, kontrollitakse inventuuri käigus, kas tehtud parendused on dokumenteeritud, dokumendid (aktid, parenduste tegemist tõendavate arvete koopiad jms) raamatupidamisüksusele edastatud ja vajadusel parendus varaobjekti maksumusele lisatud.
(6) Lõpetamata ehituste ja etapiviisiliste soetuste inventeerimisel fikseeritakse inventuurinimekirjas objekti eeldatav valmimisaeg ning kontrollitakse, kas lõpetamata ehitusena kajastatud vara on valmis saanud.
(7) Inventuuri läbiviimiseks vajalik inventuurinimekiri väljastatakse raamatupidamisest ja inventuurinimekirjas kajastatakse:
1) varaobjekti nimetus;
2) inventarinumber;
3) kasutusse võtmise kuupäev;
4) kulumi arvestuse alguskuupäev;
5) soetusmaksumus;
6) vara eest vastutav töötaja nimi;
7) kogus;
8) kasulik eluiga;
9) arvestatud amortisatsioon (kulum);
10) vara jääkmaksumus;
11) täpsustav registrikood selle olemasolu korral (katastritunnus, ehitisregistri kood, kinnistu number, transpordivahendi registreerimisnumber jne);
12) varaobjekti asukoht (aadress).
(8) Inventuurinimekirja lisatakse eraldi veerg, kuhu inventuuri läbiviijad märgivad inventuuriprotseduuride läbiviimisel tehtavad tähelepanekud.
(9) Juhul kui lõikes 7 nimetatud andmete kajastamine ei ole varakaardil nõutud (nt väheväärtuslikul varal kasulik eluiga), siis nimetatud andmete veergu inventuurinimekirjas ei kuvata.
(10) Kui asutuses on kogumina arvestatavaid varasid, millele on loodud üks varakaart, lisatakse inventuurinimekirjale vajadusel loetelu kogumisse kuuluvate varaobjektide kohta (nt mänguväljaku atraktsioonid).
(11) Inventuuri läbiviimist tõendavad dokumendid on:
1) täidetud inventuurinimekirjad;
2) inventuuriaktid ja õiendid;
3) inventuuri lõppakt.
(12) Inventuurikomisjoni liikmed ja komisjoni esimees allkirjastavad täidetud inventuurinimekirjad ning vajadusel koostavad nende nimekirjade alusel järgmised aktid:
1) vara arvele võtmise aktid tegelikult kasutuses oleva vallale kuuluva vara arvele võtmiseks, mis ei ole asutuse varade nimekirjas kajastatud;
2) vara kõlbmatuks tunnistamise ja maha kandmise aktid (nt hävinud või kadunud vara maha kandmiseks);
3) vara allahindluse või allahindluse tühistamise aktid (nt kinnisvarainvesteeringu väärtuselanguse kajastamiseks);
4) vara ümberklassifitseerimise aktid (nt hoone kasutusotstarbe muutumisel on tekkinudvajadus klassifitseerida vara ümber kinnisvarainvesteeringuks);
5) vara kasuliku eluea korrigeerimise aktid (nt vara järelejäänud kasuliku eluea hindamisel on selgunud, et vara aktiivsest kasutamisest tulenevalt on tegelik kasulik eluiga oluliselt lühem esialgu hinnatust).
(13) Teatud juhtudel võib osutuda vajalikuks erinevuste õiendite koostamine (õiendi allkirjastavad inventuurikomisjoni esimees ja vara eest vastutav isik). Erinevuste õiendi koostamise vajadus on näiteks järgmistel juhtudel:
1) varad on inventuuri läbiviimise ajal liikunud;
2) inventuuri käigus tuvastatakse vara, mis soetati enne inventuuripäeva, kuid mingil põhjusel ei olnud raamatupidamises inventuurinimekirja väljastamise hetkeks veel kajastatud (nt vara soetuse arvet ei edastatud raamatupidamisele õigeaegselt);
3) lõikes 15 nimetatud inventuuri lõppakti raamatupidamisele edastamise ajaks ei ole veel teada andmed vara väärtuse korrigeerimiseks (nt kinnisvarainvesteeringu väärtuse hindamiseks tellitud ekspertarvamuse alusel selgub allahindlusvajaduse täpne suurus alles pärast inventuuri lõppakti koostamist) jne.
(14) Inventuurinimekirjade, -aktide ja õiendite alusel koostatakse inventuuri lõppakt. Inventuuri lõppaktis kajastatakse varagruppide lõikes vara soetusmaksumused: raamatupidamise andmed lugemise alustamise hetkel (s.o inventeerimisnimekirja andmed), aktide põhjal kajastatavad muutused ja vara tegelik seis. Inventuuri lõppaktile lisatakse täidetud inventuurinimekirjad, inventuuriaktid, õiendid, seletuskirjad jm olulised dokumendid. Inventuuri lõppakti allkirjastavad inventuurikomisjoni esimees ja komisjoni liikmed.
§ 89. Kohustuste ja saadud ettemaksete inventuur
(1) Kohustusi ja saadud ettemakseid inventeeritakse igakuiselt allregistrite ja bilansisaldode võrdlemise teel.
(2) Kord aastas saadetakse olulisematele kreeditoridele (saldo summa alates 2000 eurost), kes ei ole ise saldokinnitust esitanud, saldokinnitus hiljemalt 31.jaanuariks.
(3) Kohustuste ja saadud ettemaksete inventeerimisel tehakse järgmised toimingud:
1) kohustused periodiseeritakse tekkepõhisuse printsiibil;
2) välisvaluutas fikseeritud kohustused (va ettemaksed) hinnatakse ümber bilansipäeval kehtiva Euroopa Keskpanga valuutakursi alusel;
3) kohustused klassifitseeritakse lühi- ja pikaajalisteks;
4) intressikandvatele kohustustele arvestatakse tekkepõhiselt intressid;
5) maksukohustuste saldod võrreldakse e-Maksuameti kontokaartidega ja maksuameti poolt ametiasutusele esitatud teatistega;
6) saldokinnituste saatmine ja saabunud vastuste võrdlus raamatupidamise andmetega;
7) hinnatakse ja võetakse arvele eraldisi ja potentsiaalseid kohustusi.
§ 90. Saldoandmike võrdlemine
(1) Rahandusministeeriumi kodulehel asuvas saldoandmikus kajastatud saldosid võrdlevad oma töölõikude raames ja neile antud volituste piires kõik raamatupidamistöötajad ja valla pearaamatupidaja.
(2) Saldoandmikke võrreldakse järgmiselt:
1) avaliku sektori üksused võrdlevad iga kvartali lõpu seisuga omavahelisi saldosid;
2) saldode võrdluseks saadetakse asutus e-posti teel teisele tehingupartnerile saldode võrdluse kõikide saldode kohta juhul kui asutuste saldod rahandusministeeriumi saldoandmike infosüsteemis erinevad või teine tehingupartner ei ole saldoandmiku esitamise tähtajaks Rahandusministeeriumi saldoandmike infosüsteemi oma saldoandmikku esitanud;
3) kui omavahelistes saldodes on erinevused, selgitatakse need välja ja lepitakse parandamine omavahel kokku;
4) kui omavahelistes saldodes on erinevused ja võrdlejad jäävad omavaheliste saldode suhtes erimeelsustele, teatakse sellest Rahandusministeeriumile. Rahandusministeeriumi poolt pakutava lahenduse alusel vahe parandatakse;
5) saldoandmikus kajastuvate maksude saldosid võrreldakse e-Maksuameti kontokaartidega ja maksuameti poolt ametiasutusele esitatud teatistega.
§ 91. Kasutamata puhkusepäevad ja välja maksmata puhkusetasud
(1) Kasutamata puhkusepäevade ja välja maksmata puhkusetasude kohustust hinnatakse ümber üks kord aastas aruandeaasta lõpu seisuga, võttes aluseks Vabariigi Valitsuse kehtestatud keskmise töötasu arvutamise põhimõtted.
(2) Aasta lõpu seisuga kasutamata puhkusepäevade kohta peab arvestust asutuse juht või tema poolt määratud isik ja edastab andmed raamatupidamisele hiljemalt aruandeaastale järgneva kuu viimaseks tööpäevaks. Raamatupidamisele esitatava dokumendi andmete õigsust kinnitavad personali töö eest vastutav isiku ja/või asutuse juhi allkirjadega.
13. peatükk Rakendussätted
§ 92. Sise-eeskirja rakendamine
(1) Käesoleva sise-eeskirja § 70. Amortisatsiooni arvestus kehtestatud amortisatsiooninorme rakendatakse peale sise-eeskirja jõustumist 2018. aastal soetatava vara suhtes.
(2) Kui asutuse raamatupidamisarvestuses tekib dokumenteerimisel olukord, mida ei kajastata käesolevas sise-eeskirjas, siis lähtutakse raamatupidamise seadusest, Raamatupidamise Toimkonna juhenditest, riigi finantsarvestuse ja –aruandluse juhendist ja kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seadusest.
(3) Tunnistada kehtetuks Saue Linnavalitsuse 22. mai 2013. a määrus nr 1 „Saue linna raamatupidamise ja finantsarvestuse sise-eeskiri“, Saue Vallavalitsuse 10. jaanuari 2017. a määrus nr 1 „Saue valla raamatupidamise sise-eeskiri“, Nissi Vallavalitsuse 25. aprilli 2016. a määrus nr 2 „Nissi Vallavalitsuse raamatupidamise sise-eeskiri“ ja Kernu Vallavalitsuse 22. detsembri 2015. a korraldus nr 618 „Kernu valla raamatupidamise sise-eeskiri“.
(4) Määrus jõustub kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist ja määrust rakendatakse tagasiulatuvalt 01.01.2019.
Andres Laisk
vallavanem
Kristiina Rebane
vallasekretär
Lisa Lisa 1
Lisa Lisa 2