Mulgi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise ja kasutamise eeskiri
Vastu võetud 28.03.2023 nr 30
Määrus kehtestatakse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse § 5 lõike 21 ja § 8 lõike 4 alusel.
1. peatükk Üldsätted
§ 1. Eeskirja reguleerimisala
(1) Mulgi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga (edaspidi ÜVK) liitumise ja kasutamise eeskiri (edaspidi eeskiri) sätestab ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise ja kasutamise nõuded ning määrab liitumise ja kasutamise korra Mulgi valla haldusterritooriumil.
(2) Mulgi Vallavolikogu (edaspidi volikogu) kinnitatud eeskiri on kohustuslik täitmiseks kõigile ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liituda soovivatele, liitunud ja seda kasutavatele juriidilistele ja füüsilistele isikutele Mulgi valla haldusterritooriumil.
§ 2. Mõisted
Eeskirjas kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses:
1) arenduspiirkond - ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavas sätestatud otseselt liitumisega seostatav piirkond, kus arendatakse ühisveevärki ja -kanalisatsiooni vastavalt ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavale;
2) arvestusperiood - veevarustuse või reovee ärajuhtimise teenuse osutamise periood, mille kohta kliendile esitatakse arve;
3) avalik veevõtukoht - ühisveevärgil asuv veevõtukoht koos teenindamiseks vajalike seadmete, ehitiste ja muu sellisega;
4) joogivesi - joogiks, toidu valmistamiseks ja muuks olmevajaduseks kasutatav vesi;
5) kaitsevöönd - seaduse alusel ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ehitisi ümbritsev maa-ala, õhuruum või veekogu, kus kinnisasja kasutamist on kitsendatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ehitiste kaitse ja ohutuse tagamiseks;
6) kinnistu - kinnistusraamatusse iseseisva üksusena kantud kinnisasi (maatükk), hoonestusõigus või ehitise kui vallasasja juurde kuuluv maa;
7) kinnistu veevärk ja kanalisatsioon - liitumispunktist kinnistu pool asuvad ehitised ja seadmed, sealhulgas ehitiste siseveevärk ja -kanalisatsioon;
8) klient - kinnistu omanik, hoonestusõiguse alusel maakasutaja või ehitise kui vallasasja omanik, kelle kinnistu või ehitise veevärk või kanalisatsioon on ühendatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga vajaliku torustikuühenduse kaudu ja kellega vee-ettevõtja on sõlminud lepingu ühisveevärgist vee võtmiseks või reovee ärajuhtimiseks;
9) liitumine - kinnistu veevärgi ühendamine ühisveevärgiga või kinnistu kanalisatsiooni ühendamine ühiskanalisatsiooniga veevarustuse või reovee ärajuhtimise teenuste edaspidiseks kasutamiseks;
10) liitumistasu - tasu, mis tuleb kinnistu omanikul maksta kinnistu või ehitise kui vallasasja veevärgi või kanalisatsiooni ühendamiseks ühisveevärgi või -kanalisatsiooniga;
11) liitumispunkt - ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omaniku või valdaja määratud ühisveevärgi ja - kanalisatsiooni ühenduskoht kinnistu veevärgi või kanalisatsiooniga;
12) mõõdusõlm - vee või reovee mõõtmiseks ettenähtud arvestist ja arvesti juurde kuuluvast armatuurist koosnev tehniline sõlm;
13) kanalisatsiooni vaatluskaev - maapinnale ulatuva luugiga kaev (toru) kanalisatsiooni torustikul;
14) kontrollkaev - nõuetele vastav kanalisatsiooni vaatluskaev proovi võtmiseks kinnistult ärajuhitavast reoveest;
15) paisutustase - tõenäoline tase, milleni võib tõusta reovee tasapind ühiskanalisatsioonis;
16) peakraan - ühisveevärgi viimane sulgemisseade enne kinnistu veevärki;
17) peatoru - ühisveevärgi või -kanalisatsiooni torustik, mille kaudu toimub kinnistute veega varustamine või kinnistutelt reovee ärajuhtimine;
18) purgimiskoht - tekkekohast ära veetud reovee või fekaalide ühiskanalisatsiooni laskmise koht;
19) fekaalid - kuivkäimlatest ja kogumiskaevudest väljaveetavad jäätmed;
20) saasteaine - mis tahes aine, mis võib põhjustada reostust;
21) reostus - vee omadusi halvendav saasteainete või organismide sisaldus vees, või vee ülemäärane soojus või radioaktiivsus;
22) reovesi - üle kahjustuspiiri rikutud ja enne suublasse juhtimist puhastamist vajav vesi;
23) reovee kanalisatsioon– ehitised ja seadmed reovee ärajuhtimiseks ja kanaliseerimiseks;
24) sademevesi - loodusliku päritoluga sademe- ja drenaaživesi ning muu pinnase- ja pinnavesi, mis ei ole reovesi ning mis juhitakse sademevee kanalisatsiooni;
25) sademevee kanalisatsioon– ehitised ja seadmed sademevee ärajuhtimiseks ja kanaliseerimiseks;
26) sisendustoru - kinnistu veevärgi torustiku lõik liitumispunktist veearvestini;
27) tegevuspiirkond - piiritletud maa-ala, kus vee-ettevõtja osutab veega varustamise või reovee või sademevee ärajuhtimise teenuseid;
28) vallavalitsus - Mulgi Vallavalitsus;
29) vee-ettevõtja - eraõiguslik juriidiline isik, kes varustab kliendi kinnistu veevärki ühisveevärgi kaudu veega või korraldab ühiskanalisatsiooni kaudu kliendi kinnistu kanalisatsioonist reovee ärajuhtimist;
30) volitatud isik - isik, kes volikogu otsusega on volitatud kontrollima kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni vastavust nõuetele;
31) ühendustoru - kinnistu veevärki veega varustav või kinnistu kanalisatsioonist reovett ära juhtiv toru peatorust liitumispunktini;
32) ühisveevärk ja -kanalisatsioon - ehitiste ja seadmete süsteem, mille kaudu toimub kinnistute veega varustamine või reovee ärajuhtimine ja mis on vee-ettevõtja hallatav;
33) ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava - volikogu poolt kinnitatud kava, mille alusel arenduspiirkonnas toimub ühisveevärgi ja-kanalisatsiooni arendamine;
34) ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni avarii - ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ehitiste või seadmete ettenägematu purunemine või avarii korral, mille tagajärjel oluliselt halveneb või katkeb klientide veega varustamine või nende reovee ning sademevee ärajuhtimine või on ohustatud inimesed, ehitised või keskkond.
2. peatükk Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumine
§ 3. Liitumise alused
(1) Vee-ettevõtja peab lubama ühendada kinnistu veevärki ühisveevärgiga ning kinnistu kanalisatsiooni ühiskanalisatsiooniga (edaspidi liitumine) eeskirjas toodud tingimustel.
(2) Kinnistu liitumine ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga toimub kinnistu omaniku (edaspidi liituja) taotlusel tema ja vee-ettevõtja vahel sõlmitud liitumislepingu alusel.
(3) Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise eest on vee-ettevõtjal õigus võtta ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniga liitujalt põhjendatud liitumistasu.
(4) Veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuse kasutamise lõpetamisel liitumistasu ei tagastata, välja arvatud juhul, kui seaduses on sätestatud teisiti.
(5) Kui liitumistingimuste muutmine ei põhjusta vee-ettevõtjale lisakulutusi, ei võeta kliendi vahetumise või kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni või nende osade välja vahetamisel liitumistasu.
(6) Kui klient soovib kasutada täiendavaid veevarustuse või reovee ärajuhtimise teenuseid (sh saasteainete ärajuhtimist) või kasutada neid ulatuses, millega kaasneb ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni laiendamine või ümberehitamine, käsitletakse seda liitumisena. Vee-ettevõtja teeb otsuse, kui teenusmahu muutuse korral on vaja taotleda uut liitumist.
(7) Kui vee-ettevõtja, liituja või klient taotleb liitumispunkti asukoha muutmist, toimub see taotleja kulul ja seda käsitletakse eeskirja kohaselt toimuva liitumisena.
§ 4. Liitumistaotluse esitamine
(1) Kinnistu liitumiseks ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga esitab liituja vee-ettevõtjale taotluse, mis sisaldab:
1) liituja nime ja kontaktandmeid;
2) andmeid kinnistu omandi, suuruse ning maa sihtotstarbe kohta, detailplaneeringu olemasolul selle koopiat või kokkuvõtet;
3) andmeid olemasoleva ja kavandatava hoonestuse ning nende kasutusotstarbe kohta, ehitusprojekti, ehitusloa või ehituse kasutusloa koopiat selle olemasolul;
4) andmeid ühisveevärgi vee kasutuse kavandatava otstarbe ja koguse kohta;
5) andmeid ühiskanalisatsiooni juhtida kavandatava reovee koguse, saasteainete ja reostusnäitajate kohta (elamukinnistutelt neid ei nõuta);
6) ettepanekut liitumispunkti asukoha kohta;
7) ettepanekut kinnistu veevärgi ning kanalisatsiooni ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga ühendamise tähtaja kohta;
8) kinnistu plaani või jätkuvalt riigiomandis oleva maa korral väljavõte Maa-ameti kaardiserverist;
9) teenindus- ja tootmisotstarbega sisseseade korral andmeid vett kasutavate ja reovett eraldavate tehnoloogiliste protsesside kohta ning andmeid neist protsessidest ühiskanalisatsiooni ärajuhitava reovee reostustaseme ja -koguste kohta.
(2) Vee-ettevõtjal on õigus nõuda täiendavaid andmeid ja selgitusi, kui need on vajalikud taotluse läbivaatamiseks ja liitumistingimuste seadmiseks.
§ 5. Liitumistingimuste seadmine
(1) Taotluse esitamise päevast 30 päeva jooksul seab vee-ettevõtja taotlejale kirjalikult liitumistingimused, sh piiratud ulatuses liitumise tingimused, või jätab taotluse rahuldamata.
(2) Liitumistingimustes märgitakse:
1) liitumispunktide asukohad;
2) lubatavad veevõtu ja reovee ärajuhtimise tarbimisvõimsused (l/s), kogused, reoveega ära juhtida lubatavad saasteained ning ärajuhitava vee reostusnäitajad;
3) veerõhk ühisveevärgis ning ühiskanalisatsiooni paisutustase;
4) tehnilised erinõuded (mõõteseadmed, lokaalpuhastid, vooluhulga regulaatorid, ühtlustusmahutid jne);
5) liitumisprojekti koosseisu kohta esitatavad nõuded;
6) liitumistingimuste kehtivusaeg.
(3) Taotlust ei rahuldata, kui liituda soovija:
1) veevajadust ei ole võimalik ühisveevärgist tagada ühisveevärgi nõuetekohast toimimist kahjustamata;
2) tahab juhtida ühiskanalisatsiooni reo- või sademevett, mille ohtlike ainete sisaldus ei vasta nõuetele;
3) tahab juhtida ühiskanalisatsiooni reo- või sademevett, mille kogust või selles sisalduvat reostust või reostuse kogust ei ole võimalik juhtida ühiskanalisatsiooni seda kahjustamata.
(4) Vee-ettevõtjal on õigus rahuldada taotlus osaliselt, kui taotluse rahuldamisega võib kaasneda häireid klientide veega varustamises või reo- ning sademevee ärajuhtimises.
(5) Taotluse rahuldamata jätmisest või osalisest rahuldamisest teatatakse taotlejale kirjalikult, märkides selle põhjused.
§ 6. Liitumisprojekti koostamine
(1) Kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni liitumisprojekt (edaspidi liitumisprojekt) peab vastama vee-ettevõtja väljastatud liitumistingimustele ning ehitusprojektile esitatavatele nõuetele ja selle eeskirja ehitusnõuetele.
(2) Liitumisprojekti koosseisus peavad olema:
1) kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni lahenduse seletuskiri koos kõigi vee tarbimise ja reo- ning sademevee ärajuhtimise koguse- ja reostusnäitajatega;
2) kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni hooneväliste rajatiste plaan;
3) veemõõdusõlme, veerõhu tõsteseadmete, tulekustutussüsteemi juhtsõlmede, reo- ning sademevee pumba- ja puhastusseadmete paiknevuse ning koosseisu joonised.
(3) Liituja ning vee-ettevõtja kokkuleppel võib liituja samal ajal liitumisprojektiga tellida ka liitumiseks vajaliku ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ehitusprojekti, milleks seatakse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rajatiste projekteerimise tehnilised tingimused.
(4) Vee-ettevõtjal on õigus liitumisprojekti mitte nõuda, kui tegemist on olemasoleva kinnistuga, millel on torustikud varem välja ehitatud, need vastavad ehitusnõuetele ja veemõõdusõlme asukoha saab enne torustike hargnemist üheselt määratleda või kui kinnistusiseseid torustike ehitab sama ettevõtja, kes ehitab lepingujärgselt peatorustiku.
§ 7. Liitumislepingu sõlmimine
(1) Liitumisleping sõlmitakse 30 päeva jooksul pärast liitumisprojekti vee-ettevõtjale kooskõlastamiseks esitamist, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Liitumisprojekt esitatakse kahes eksemplaris või digitaalselt, millest üks tagastatakse liitujale kooskõlastatult pärast liitumislepingu sõlmimist.
(2) Liitumislepingus märgitakse:
1) liitumistingimused, mida vajaduse korral on liitumisprojektist lähtuvalt täpsustatud;
2) liitumisvõimsus (l/s) ja liitumistasu suurus või liitumistasu suuruse kalkulatsioon;
3) liitumistasu maksmise kord;
4) liitumise tähtaeg;
5) vajadusel muud liitumise kohta esitatavad nõuded.
(3) Kui liitumisprojekt ei vasta eeskirja nõuetele, on vee-ettevõtjal õigus jätta liitumisleping sõlmimata ning tagastada liitumisprojekt seda kooskõlastamata, märkides kooskõlastamata jätmise põhjused.
§ 8. Liitumislepingu täitmine
(1) Uute projektide/ehitiste ning nende rekonstrueerimisel liitumislepingu kohaselt tekib liitujal õigus veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuslepingu sõlmimiseks kui lepingu osapooled on täitnud lepingulised kohustused, fikseerinud liitumispunktid piiritlusaktiga ning liitujal on võimalik saada lepingu kohastel liitumistingimustel ühisveevärgist vett ja juhtida ühiskanalisatsiooni reovett. Antud olukorras käsitletakse keeldu rekonstrueeritavate ja uute rajatavate ehitiste suhtes. Olemasolevatele objektidele ei rakendata keeldu kuni rekonstrueerimiseni.
(2) Liitumislepingu kohased liitumistingimused ning piiritluspunktide skeem (piiritlusakt) on teenuslepingu sõlmimisel teenuslepingu osad. Piiritlusakti koostamise aluseks on teostusjoonised.
(3) Kinnistu veevärk ja kanalisatsioon peavad olema paigaldatud vastavuses liitumisprojektiga. Liituva kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni vastavust nõuetele on õigus kontrollida volitatud isikul. Puuduste ilmnemisel vormistatakse puuduste kohta kahes eksemplaris akt, millest üks antakse liitujale. Liitujal ei teki teenuslepingu sõlmimise õigust enne puuduste kõrvaldamist.
(4) Liitumistasu eest ehitatud või ümberehitatud ühisveevärk ja -kanalisatsioon ning liitumispunktid jäävad vee-ettevõtja omandisse.
§ 9. Liitumislepingu lõpetamine
(1) Liitumisleping lõpetatakse/peatatakse liituja soovil, teavitades sellest vee-ettevõtjat kirjalikult.
(2) Vee-ettevõtjal on õigus liitumisleping üles öelda:
1) juriidilise isiku lõpetamisel, kui juriidilisel isikul ei ole õigusjärglast;
2) juriidilise isiku pankroti korral;
3) muudel õigusaktidest ja liitumislepingust tulenevatel põhjustel.
(3) Liitumislepingu lõpetamise korral katab liituja vee-ettevõtjale lepingu lõpetamise hetkeni tehtud tööde ja tööde katkestamisega seotud kulutused, arvestades võlaõigusseaduse §-s 655 sätestatut.
3. peatükk Liitumistasu maksmine
§ 10. Liitumistasu võtmise ja arvutamise alused
(1) Liitumistasu peab katma kinnistule teenuste nõuetekohaseks osutamiseks vajalike ühisveevärgi ja - kanalisatsiooni torustike ning muude ehitiste ehitamiseks ja ümberehitamiseks tehtud või tehtavad kulud, sealhulgas kinnistu tuletõrjeveega varustamiseks, kui see toimub ühisveevärgist. Liitumistasud on ühtsed kogu Mulgi vallas.
(2) Liitumistasu arvutamine toimub vastavalt vee-ettevõtja koostatud ja Konkurentsiameti kooskõlastatud liitumistasude arvutamise metoodikale, mis on kättesaadav Konkurentsiameti veebilehel.
(3) Liitumistasu hulka ei arvata tagastamatu abi eest tehtud kulutusi.
§ 11. Liitumistasu maksmine
(1) Ühisveevärgi või -kanalisatsiooniga liituja maksab ühekordse liitumistasu. Liitumistasu võtmise aluseks on liitumiseks nõuetekohase teenuse osutamiseks vajalike ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni torustike ning muude ehitiste ehitamiseks ja ümberehitamiseks tehtud või tehtavad kulud.
(2) Täiendavat liitumistasu peab tasuma, kui soovitakse muuta liitumise tehnilist lahendust või suurendada tarbitava vee või ärajuhitava reovee hulka määral, mis tingib olemasoleva tehnilise lahenduse muutmise. Täiendava tasu suurus on piiratud olemasoleva tehnilise lahenduse muutmiseks vajalike ehituskulude hinnaga.
(3) Liitumistasu tuleb tasuda vee-ettevõtja esitatud arvel näidatud kuupäevaks. Vee-ettevõtja nõusolekul võib liitumistasu maksta osade kaupa, sel juhul määratakse liitumistasu maksmise kord ja tähtajad kindlaks liitumislepingu lisaks olevas maksegraafikus.
(4) Liitumislepingu järgsetest maksetähtaegadest mittekinnipidamise korral maksab liituja vee-ettevõtjale viivist vastavalt liitumislepingule.
§ 12. Liitumistasu soodustused
Vallavalitsusel on õigus vee-ettevõtja taotlusel vähendada liitumistasu, et soodustada klientide liitumist rajatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga.
4. peatükk Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamine
§ 13. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse osutamine
(1) Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni abil veevarustuse ja reo- ning sademevee ärajuhtimise teenuseid osutab volikogu otsusega tegevuspiirkonda määratud vee-ettevõtja.
(2) Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni toimimise ning korrashoiu oma tegevuspiirkonnas tagab vee-ettevõtja.
(3) Ühisveevärgist klientidele antava vee kvaliteedi ja kvaliteedikontrolli vastavuse õigusaktides kehtestatud nõuetele tagab vee-ettevõtja.
(4) Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni klientidel on õigus saada ühisveevärgist vett ja juhtida ühiskanalisatsiooni reo- ning sademevett vastavalt vee-ettevõtja ja kinnistu omaniku vahel sõlmitud lepingule (edaspidi teenusleping).
(5) Ühisveevärk on sõltuvalt ehitusviisist ette nähtud:
1) joogi- ja tuletõrjevee saamiseks;
2) ainult joogivee saamiseks.
(6) Ühiskanalisatsioon on sõltuvalt ehitusviisist ette nähtud:
1) reovee kanalisatsioon reovee ärajuhtimiseks;
2) sademevee kanalisatsioon sademevee ärajuhtimiseks.
§ 14. Teenuse hind ja selle tasumine
(1) Veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuste hinna kehtestab vee-ettevõtja kooskõlastatult Konkurentsiametiga.
(2) Klient tasub veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuste eest vee-ettevõtjale kehtestatud hindade alusel vastavalt teenuslepingule.
§ 15. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamine üldistes huvides
(1) Reovee kanalisatsiooni kaudu avalikelt teedelt, tänavatelt ja väljakutelt sademevee ärajuhtimine on keelatud. Antud olukorras käsitletakse keeldu rekonstrueeritavate ja uute rajatavate ehitiste suhtes. Olemasolevatele objektidele ei rakendata keeldu kuni rekonstrueerimiseni.
(2) Ühisveevärgi tuletõrjehüdrantide, samuti avalike veevõtukohtade korrashoiu eest vastutab vee-ettevõtja. Ühisveevärgil asuvatest tuletõrje hüdrantidest kahjutule tõrjumiseks ning teisteks päästetöödeks ja õppusteks, samuti avalikest veevõtukohtadest muuks otstarbeks vee võtmist ning selle eest tasumist reguleeritakse vallavalitsuse ja vee-ettevõtja vahelise lepinguga.
(3) Tuletõrjehüdrante kasutab päästeamet (edaspidi päästekeskus) kohaliku omavalitsuse territooriumil kahjutule tõrjumisel ja vajadusel teistel päästetöödel. Neist võib muuks otstarbeks vett kasutada vaid vee-ettevõtja loal lepingu alusel. Hüdrantide kasutamine õppustel ning neist tarvitatav vee kogus tuleb vee-ettevõtjaga eelnevalt kooskõlastada, vastasel juhul loetakse veevõtt omavoliliseks.
§ 16. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ulatus ja liitumispunkt
(1) Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ning kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni vaheliseks piiriks on vee-ettevõtja määratud liitumispunkt. Nõuded liitumispunkti paigutuse kohta esitatakse liitumistingimustes. Liitumispunkt on ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni oluline osa.
(2) Liitumispunkt asub avalikult kasutataval maal kuni üks meeter väljaspool kinnistu piiri. Kui liitumispunkti ei ole võimalik eelnimetatud tingimustel määrata, määratakse see vee-ettevõtja ja kliendi vahelisel kokkuleppel.
(3) Veevärgil on liitumispunktiks peakraan, kanalisatsioonil vaatluskaev (toru). Kui olemasoleval torustikul peakraan või vaatluskaev puudub või asub kinnistu piirist kaugemal kui üks meeter ning liitumispunkti asukoht ei ole poolte vahel teisiti kokku lepitud, määratakse ajutine liitumispunkt kuni vajaliku torustiku ümberehituseni.
(4) Liitumispunkt fikseeritakse kirjalikult piiritlusaktis koos skeemiga.
(5) Avalike teede, tänavate ja väljakute sademevee äravooluehitiste liitumispunkt asub sissevoolul peatorusse, kui pole kokku lepitud teisiti ning neid liitumispunktide asukohti piiritlusaktis ei fikseerita.
(6) Kinnistu piiride või hoonestuse muutmise korral tuleb kliendil see eelnevalt kooskõlastada vee-ettevõtjaga juhul kui muudatused puudutavad veevärki ja kanalisatsiooni. Kui seoses sellega tekib vajadus liitumispunktide või teiste veevärgi- või kanalisatsioonirajatiste ümberehitamiseks, seab vee-ettevõtja tehnilised tingimused koos teostustähtajaga 30 kalendripäeva jooksul kooskõlastamise taotluse esitamise päevast.
§ 17. Ühisveevärgi veerõhk ja ühiskanalisatsiooni paisutustase
(1) Veerõhu liitumispunktides määrab vee-ettevõtja piirkonniti, lähtudes hoonestuse valdavast kõrgusest ja võrgurajatiste tehnilisest lahendusest.
(2) Vähim nõutud veerõhk, mõõdetuna maapinna kõrgusel, on 2,0 bari. Kui kinnistul vajatakse suuremat veerõhku, peab rõhu tõstmise korraldama klient oma rõhutõsteseadmega ja oma kulul.
(3) Rõhk ei tohi langeda tavaolukorras torustikus alla 1,0 bari (k.a tuletõrje hüdrandis).
(4) Paisutustase ühiskanalisatsioonis on määratud kanalisatsiooni tehnilise lahendusega ja esitatakse liitumistingimustes. Kui paisutustase ei ole ette antud, siis on selleks reoveekanalisatsiooni korral liitumispunkti poolt esimese ühiskanalisatsiooni juurde kuuluva vaatluskaevu kaane kõrgus ning sademevee- või ühisvoolse kanalisatsiooni korral äravoolu suunas lähima tänavapinna kõrgus + 0,1 m.
(5) Kui reo- või sademevee isevoolne või üleujutusriskita ärajuhtimine ei ole tagatud, peab klient reo- või sademevee ülepumpamise või paisutustasemest allpool asuvate ruumide ja pindade kaitse korraldama oma seadmetega ja oma kulul.
§ 18. Ajutised torustikud
(1) Vee-ettevõtja võib lubada tähtajalist veekasutust või reo- ning sademevee ärajuhtimist ajutiselt tema väljastatavate tehniliste tingimuste ja tähtajalise teenuslepingu alusel eelneva liitumislepinguta.
(2) Ajutiste torustike ehitamise, hoolduse ja likvideerimise korraldab tähtajalise teenuslepingu taotleja oma kulul. Kui selliseid ühendusi ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga tähtaegselt ei likvideerita, võib seda teha vee-ettevõtja kliendi kulul.
(3) Ajutiste torustike kohta kehtivad kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni nõuded. Liitumispunktideks ajutiste torustike ja ühisveevärgi või ühiskanalisatsiooni vahel on nende ühinemiskohad. Veetorustike ühinemiskohal peab olema sulgur ja tagasilöögiklapp.
(4) Tähtajalise teenuslepingu taotlejal tuleb veekasutuse või reo- ja sademevee ärajuhtimise arvestuse pidamiseks oma kulul paigaldada ajutisele torustikule vee-ettevõtja nõuetele vastav veemõõdusõlm ja arvesti, kui ei ole kokku lepitud teisiti.
§ 19. Nõuded kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni kohta
(1) Kinnistu kanalisatsioonil peavad allpool ühiskanalisatsiooni paisutustaset paiknevatel reo- ja sademeveeneeludel ning drenaaživee äravoolul olema kaitseseadmed uputuste vältimiseks.
(2) Vee-ettevõtjal on õigus nõuda, et kanalisatsiooni ühendustorustik oleks ventileeritud kinnistu kanalisatsiooni kaudu läbi vähemalt ühe välisõhku avaneva ventilatsioonitoru.
(3) Klient on kohustatud:
1) kasutama kinnistu veevärki ja kanalisatsiooni selliselt ja hoidma need sellises korras, et need ei oleks ohuks kinnistul viibijatele, ei kahjustaks ühisveevärki või -kanalisatsiooni ega takistaks veeteenuse osutamist teistele klientidele;
2) tagama sisendustoru kohal olevale maa-alale juurdepääsu toru kontrollimiseks ning sisendustoru nähtava lekke ilmnemisel või sellekohase kahtluse tekkimisel teatama sellest vee-ettevõtjale;
3) viima veemõõdusõlme vastavusse vee-ettevõtja kehtestatud veemõõdusõlme tehnilistele tingimustega, lubama paigaldada vee-ettevõtjal kinnistu veevärgile veearvesteid ja tagama vee-ettevõtja poolt paigaldatud seadmete säilimise;
4) lubama vee-ettevõtjal võtta kinnistu võrgust vee-, reo- ning sademeveeproove ja Terviseametil veeproove;
5) teavitama vee-ettevõtjat liitumispunktide luukide ja ühisveevärgi tähissiltide vigastustest ja kaotsiminekust.
(4) Kinnistu veevärk peab olema ehitatud vastavalt vee-ettevõtja tingimustele ja kinnistu veevärgi projekteerimise normidele.
(5) Kinnistul on keelatud ühendused, mis ohustavad ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni tööd või nende kasutajaid. Keelatud ühenduseks loetakse:
1) ühendust, mis võimaldab reostunud või reostusohtliku vee, samuti töödeldud (muudetud kvaliteediga) või kõrge temperatuuriga vee või auru, ohtlike vedelike või gaaside tagasivoolamist või imbumist veevärgiga ühendatud seadmetest või süsteemidest nii normaal- kui alarõhu korral veevärgis;
2) ühendust, mis võimaldab ühisveevärgiga vahetus ühenduses (vaba väljavooluta, torukatkestita jms) olevasse kinnistu veevärki juhtida vett teistest veeallikatest või veevarustussüsteemidest;
3) kinnistu veevärgi vahetut ühendust kanalisatsioonitorustike, -seadmete ja -kaevudega, vedelike reservuaaridega (v.a joogivee reservuaarid), kõrgsurveseadmetega, samuti seadmestikuga, milles kasutatakse tervisele ohtlikke aineid;
4) ühendust, mis võimaldab juhtida reovett sademevee kanalisatsiooni;
5) ühendust, mis võimaldab juhtida sademevett reoveekanalisatsiooni.
(6) Keelatud ühenduse avastamisel koostatakse ülevaatust teostanud volitatud isiku poolt sellekohane akt ning keelatud ühendus likvideeritakse kliendi kulul.
(7) Kui kliendi tehtud keelatud ühenduse, ühiskanalisatsiooni ohustava reostuse ärajuhtimise või kliendi muu süülise tegevuse tõttu on reostunud vesi ühisveevärgis, rikutud ühiskanalisatsiooni rajatist või tekitatud kahju keskkonnale, hüvitab kahju klient seadusega ettenähtud
(8) Keelatud ühenduse tulemusel ühisveevärgile ja -kanalisatsioonile tekitatud kahju hüvitatakse kliendi poolt.
(9) Keelatud ühenduse korral tasub klient vee-ettevõtjale hüvitist vee-ettevõtja kehtestatud korras.
§ 20. Veeseadmete plommimine
(1) Vee-ettevõtjal on õigus kinnistu veevärgil ja kanalisatsioonil plommida:
1) vee-ettevõtja ja kliendi vahelise arvelduse aluseks olev veearvesti;
2) veearvestita tuletõrjesüsteemi sulgur ja hüdrant;
3) vee- ja reoveearvesti liitmik ning arvesti elektritoite ja -ülekande süsteem;
4) ühendused, mis võimaldavad veevõttu enne veearvestit;
5) plommimine peab toimuma mõistliku aja jooksul, kuid mitte hiljem kui liitumislepingu sõlmimisele järgneval 10-ndal päeval.
(2) Plommide paigaldamine vormistatakse kahepoolse aktiga, mille kohaselt klient vastutab plommide säilimise eest ning on kohustatud otsekohe teatama vee-ettevõtjale nende kaotsiminekust või rikkumisest.
(3) Kliendil on keelatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni juurde kuuluvate ning kinnistuvõrkude plommitud sulgurite omavoliline avamine või sulgemine.
(4) Klient võib tuletõrjesüsteemi sulguritelt ja hüdrantidelt plomme ära võtta:
1) tuletõrjesüsteemi katsetamiseks pärast kooskõlastamist vee-ettevõtjaga;
2) kahjutule tõrjumiseks, millest ta on kohustatud vee-ettevõtjale teatama hiljemalt 24 tunni jooksul pärast plommi eemaldamist.
(5) Eemaldatud plommi tagasipaigaldamise kulu kannab klient, välja arvatud selle paragrahvi lõikes 4 loetletud juhul.
§ 21. Kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni kontroll ja omavoliline ühendus
(1) Õigus kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni süsteemi koosseisu ja korrasoleku kontrollimiseks on volitatud isikutel või vee-ettevõtjal vastavalt teenuslepingule ja sellele eeskirjale.
(2) Kontrolli käigus leitud puuduste või rikkumiste kohta koostatakse kahes eksemplaris akt, millest üks jäetakse kliendile. Akt on sõltuvalt puuduste või rikkumiste iseloomust tähtajaliste teadete või ettekirjutuste, vee andmise ja reovee ärajuhtimise katkestamise ning kahjuhüvitise ning trahvi määramise aluseks.
(3) Omavoliline ühendus on mistahes ühendus ühisveevärgi või -kanalisatsiooniga, mis on tehtud ilma liitumislepinguta või teenuslepinguta ja tehnilise järelevalveta. Omavolilise ühenduse sulgeb vee-ettevõtja koheselt.
§ 22. Omavoliline veevõtt ja reo- ning sademevee ärajuhtimine
(1) Omavoliliseks veevõtuks või reo- ning sademevee ärajuhtimiseks loetakse juhtumit, mil:
1) isikul puudub vee-ettevõtjaga vastav kirjalik leping, välja arvatud juhul, kui vee-ettevõte esitab regulaarselt tarbitud vee või ärajuhitud reovee eest kliendile arveid ning klient on arved õigeaegselt tasunud;
2) torustikule, sulguritele, tuletõrjesüsteemile ning vee- või reovee mõõdusõlmele vee-ettevõtja pandud plommid on eemaldatud või rikutud;
3) vee- või reoveearvesti taatlusplomm on eemaldatud või rikutud;
4) vee- või reoveearvesti näitusid on moonutatud või arvesti on rikutud või eemaldatud;
5) kinnistu veevärgile on enne veearvestit monteeritud veevõttu võimaldav ühendus;
6) vee-ettevõtja poolt suletud peakraan või ühenduskraan on avatud;
7) klient ei teavita vee-ettevõtjat sisendustoru nähtavast lekkest;
8) vee-ettevõtja loata toimub veevõtt tuletõrjehüdrandist, v.a tuleõnnetuse korral;
9) vee-ettevõtja loata toimub vaatlus- või muu kaevu kaudu reovee või fekaalide purgimine ühiskanalisatsiooni või reovee kanalisatsiooni juhitakse sademevett;
10) pannakse toime tegu, mis on suunatud teenuste tarbimisele selle eest määratud hinda maksmata.
(2) Vee omavolilise kasutamise või reo- ning sademevee omavolilise ärajuhtimise ilmsiks tulekul koostab ülevaatust teinud volitatud isik või vee-ettevõtja rikkumist määratleva akti. Vee-ettevõtjal on ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni omavolilise kasutamise avastamisel õigus vee andmine või reovee ärajuhtimine ette teatamata katkestada. Eemaldatud plommi asendamise eest tasub klient v.a tuleõnnetuse korral.
§ 23. Omavoliliselt võetud vee ja omavoliliselt ära juhitud reo- ning sademevee mahu ja maksumuse arvestuskord
(1) Omavolilise veevõtu ilmnemisel tasub klient vee-ettevõtjale hüvitist toru läbilaskevõime järgi toru avamise, rikkumise, ühenduse või plommi eemaldamise kohas arvestusega, et töötab kogu toru ristlõige 24 tundi ööpäevas vee voolukiirusega 0,5 m/sek.
(2) Veearvesti ja veemõõdusõlme plommide rikkumise või eemaldamise või arvesti näitude moonutamise korral võetakse läbilaskevõime määramisel aluseks arvesti arvestuslik siseläbimõõt. Kui omavoliliselt võetud vett oli võimalik juhtida ühiskanalisatsiooni, lisatakse hüvitisele tasu selle ärajuhtimise eest. Hüvitis arvutatakse kehtivatest veevarustuse ning reo- ja sademevee ärajuhtimise teenuste hindadest lähtudes.
(3) Omavolilise reo- ning sademevee ära juhtimise ilmnemisel tasub klient vee-ettevõtjale hüvitist:
1) ühisveevärgist või muust veeallikast (sõltuvalt vee saamise kohast) kliendi kinnistu veevärki suubuva veetoru läbilaskevõime järgi vastavalt arvestuskorrale;
2) reoveearvesti või mõõdusõlme plommide rikkumise või näitude moonutamise korral vastavalt arvestuskorrale arvesti toru arvestusliku siseläbimõõdu järgi;
3) sademevee ärajuhtimisel reoveekanalisatsiooni iga sademevee vastuvõtu- või ühenduspunkti (restkaevu, drenaažiühenduse, kanalisatsiooni vaatluskaevu korraldatud äravoolu, katuseäravoolu jne) pealt, lähtudes äravoolust 75 m3 kalendrikuus ja reovee ärajuhtimise teenuse hinnast.
(4) Omavolilisel veevõtul ühisveevärgi tuletõrjehüdrantidest tasub vee võtja vee-ettevõtjale hüvitist vastavalt arvestuskorrale. Kui omavoliline veevõtt hüdrantidest või omavoliline reovee või fekaalide ärajuhtimine toimus teisaldatavate mahutite täitmiseks või tühjendamiseks, tasub vee võtja või ärajuhtija vee-ettevõtjale hüvitist, lähtudes kasutatud mahuti mahust ja reovee ärajuhtimise teenuse hinnast, kusjuures maksimaalselt on võimalik nõuda tasu 15-kordset mahuti mahu eest. Purgimisel sademeveekanalisatsiooni suurendatakse hüvitist vee- ettevõtja makstud kõrgendatud keskkonnatasu ja tavapärase keskkonnatasu vahe võrra.
(5) Omavolilise veekasutuse või reo- ning sademevee ärajuhtimise kestus arvutatakse tagasi päevani, mil volitatud isik või vee-ettevõtja võis veenduda omavolilise veekasutuse või reo- ning sademevee ärajuhtimise puudumises ja selle dokumenteerida, kuid mitte üle kuue kalendrikuu tagasi.
(6) Hüvitise määra võib vee-ettevõtja vähendada, lähtudes faktilistest tingimustest ja tehnilistest asjaoludest.
(7) Muul omavolilise veekasutuse või vee ärajuhtimise juhul määrab hüvitise vee-ettevõtja.
§ 24. Veega varustamise nõuded ja tingimused
(1) Vee-ettevõtja tagab nii ühisveevärki juhitava kui ka seal oleva vee kvaliteedi ja kontrolli vastavalt sotsiaalministri kehtestatud kvaliteedinõuetele.
(2) Vee-ettevõtja tagab minimaalse veesurve liitumispunktis 2,0 bari (20 m veesammast). Kui kinnistul vajatakse suuremat rõhku, tuleb rõhu tõstmine kliendil lahendada oma kulul.
(3) Ühisveevärgi vee kasutamist kastmiseks võib vee-ettevõtja piirata, kui see põhjustab häireid klientide olmeveega varustamisel. Vajadusel määratakse kastmiseks vee kasutamise tingimused teenuslepinguga.
(4) Ühisveevärgil oleva avaliku veevõtukoha hooldust korraldab selle omanik, kes peab tagama veevõtukoha heakorra ning sanitaarnõuete täitmise.
(5) Ühisveevärgi tuletõrjehüdrantide korrashoiu eest vastutab vee-ettevõtja.
(6) Sisendustoru võib paigaldada, remontida või asendada vee-ettevõtja või selleks tööks litsentsi omav ettevõtja vee-ettevõtja tehnilise järelevalve all. Sisendustorul ei tohi olla veevõttu võimaldavat ühendust.
(7) Klient peab hoidma sisendustoru kohal oleva maa-ala toru kontrollimiseks ja remontimiseks juurdepääsetavana.
(8) Sisendustoru nähtava lekke ilmnemisel või vastava kahtluse olemasolul peab klient sellest kohe teatama vee-ettevõtjale.
(9) Nõuete eiramise, samuti sisendustoru lekke kohta koostab ülevaatust teinud volitatud isik akti, mille alusel on vee-ettevõtjal õigus sulgeda vee andmine kinnistule juhul kui tuvastatakse oluline leke või nõuete rikkumine.
§ 25. Reo- ja sademevee ärajuhtimise nõuded ja tingimused
(1) Torude paigaldussügavus liitumispunktis ja reovee paisutuskõrgus või -tase määratakse kanalisatsiooni tehnilise lahendusega ja antakse ühiskanalisatsiooniga liitujale teada tehnilistes tingimustes või teenuslepingus.
(2) Kui reovee kanalisatsiooni paisutustase ei ole määratud, on selleks kinnistu poolt esimese ühiskanalisatsiooni juurde kuuluva vaatluskaevu kaane kõrgus. Kui see ei taga kinnistult reovee isevoolset või üleujutusriskita ärajuhtimist, tuleb reovee ümberpumpamine või paisutuskõrgusest allpool asuvate ruumide ja pindade kaitse üleujutuse eest lahendada kinnistu omanikul oma kulul.
(3) Vee-ettevõtja ei vastuta kliendi kinnistul allpool reovee paisutuskõrgust paiknevate ehitiste, ruumide või pindade üleujutuste eest reovee kanalisatsiooni kaudu.
(4) Ühiskanalisatsiooni on lubatud juhtida ainult sellist reovett ja sademeveekanalisatsiooni sellist sademevett, mis ei kahjusta kanalisatsiooni ehitisi ja seadmeid ning on puhastusseadmetes puhastatav.
(5) Ühiskanalisatsiooni ja sademeveekanalisatsiooni on keelatud lasta olmeprügi, ehitusprahti, tootmisjäätmeid, lund, lokaalsete puhastite jäätmeid jms, sh purustatud kujul.
(6) Reovee ja sademevee ärajuhtimisel on keelatud tekitada nii hüdraulilisi kui ka reostuslikke löökkoormusi.
(7) Avariijuhust, mis on põhjustanud ärajuhitava reo- ning sademevee reostusnäitajate tõusu või täiendavate, kanalisatsioonirajatistele, inimesele või keskkonnale ohtlike saasteainete sattumise ühiskanalisatsiooni, on klient kohustatud viivitamatult teatama vee-ettevõtjale ohutusmeetmete rakendamiseks.
(8) Ühiskanalisatsiooni on keelatud juhtida reovett ja sademeveekanalisatsiooni on keelatud juhtida sademevett, mis sisaldab:
1) põlemis- ja plahvatusohtlikke aineid;
2) torustikule kleepuvaid ja ummistusi tekitavad aineid;
3) inimesele ja keskkonnale ohtlikke aineid ja gaase;
4) radioaktiivseid aineid;
5) inimesele ja keskkonnale ohtlikku bakterioloogilist reostust;
6) biopuhastusele toksiliselt mõjuvaid aineid;
7) bioloogiliselt raskesti lagundatavaid keskkonnaohtlikke aineid.
§ 26. Ühiskanalisatsiooni juhitavas reovees sisalduvate reostusnäitajate piirväärtused
(1) Ühiskanalisatsiooni tohib juhtida reovett, mille pH taseme piirväärtused on 6,5 kuni 8,5.
(2) Reovee reostusnäitajate piirväärtuste moodustamisel on lähtutud reovete formeerumise tekkepõhisusest (tinglikult puhtad reoveed, olmereoveed, tootmis-tööstus reoveed) ja pikaajaliste analüüsidega on teada, milliste reoainesisalduste juures on tagatud kanalisatsioonisüsteemi häireteta töö ja puhastatavus reoveepuhastusjaamas.
(3) Ühiskanalisatsiooni juhitavas reovees sisalduvate reostusnäitajate väärtused ei tohi ületada tabelis märgitud piirväärtusi:
| Reostusnäitaja | Mõõtühik | Reostusnäitaja piirväärtus |
| Hõljuvained HA | mg/l | 500 |
| Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) | mg/l | 375 |
| Keemiline hapnikutarve (KHT) | mg/l | 750 |
| Üldfosfor (Püld) | mg/l | 15 |
| Üldlämmastik (Nüld) | mg/l | 125 |
| Naftasaadused | mg/l | 5,5 |
| Rasvad | mg/l | 50 |
(4) Vee-ettevõtja on kohustatud kliendilt vastu võtma reovett, mille reostusnäitajad ei ületa tabelis esitatud piirväärtusi ning reovett, mille jaoks saasteainete sisalduse piirväärtusi ei ole kehtestatud, kui need ained ei kahjusta ühiskanalisatsiooni ega põhjusta puhastusprotsessi häireid.
(5) Kui reo- või sademevee reostusnäitajad ületavad piirväärtusi on klient kohustatud enne reo- või sademevee ühiskanalisatsiooni juhtimist kasutama eelpuhastust.
(6) Vee-ettevõtjal on õigus keelduda piirväärtusi ületava reovee vastuvõtmisest.
§ 27. Reo- ja sademevee reostusnäitajate kontrollimine
(1) Reovee vastavust kehtivatele nõuetele kontrollib vee-ettevõtja.
(2) Reoainesisalduse kontrolliks võetakse reoveest proove. Kliendi sademevee reostusnäitajate kontrollimise proovivõtu kohaks on kontrollkaev, selle puudumisel tuleb proove võtta vastavalt keskkonnaministri kehtestatud korrale.
(3) Kui kinnistul paikneb mitu reovee ühiskanalisatsiooni väljalaset, siis määratakse proovivõtukoht igale väljalaskele. Sobiva proovivõtukoha puudumisel on vee-ettevõtjal õigus nõuda kliendilt proovivõtukoha rajamist kliendi kulul.
(4) Proove võtab vee-ettevõtja proovivõtja kliendi esindaja või volitatud isiku juuresolekul. Kui klient keeldub või ei soovi viibida proovi võtmise juures, on vee-ettevõtjal õigus võtta proov iseseisvalt. Proovivõtja peab olema atesteeritud keskkonnaministri kehtestatud korras ja omama asjaomast tunnistust. Vee-ettevõtja korraldab proovide analüüsi veeuuringuteks akrediteeritud laboratooriumis.
(5) Proov võetakse punktproovina, järgides keskkonnaministri määrusega kehtestatud proovivõtmise nõudeid.
(6) Reo- ja sademevee proovide võtmine vormistatakse proovivõtu protokolliga kahes eksemplaris, millest üks antakse pärast proovide analüüsimist koos analüüsiandmetega kliendile.
(7) Kui proovi analüüsi andmetel reovee reostusnäitajate tase ületab eeskirjaga määratud saasteainete piirväärtusi on vee-ettevõtjal õigus võtta ülenormatiivse reostuse tasu kuni uue proovi analüüsi andmete esitamiseni, millest selgub, et saasteainete (k.a ohtlike ainete) sisaldus vastab eeskirjas märgitule.
(8) Proovide võtmise ja saasteainete määramise kulu katab vee-ettevõtja. Kliendil on õigus omal kulul nõuda täiendavate proovide võtmist ja nende alusel saasteainete määramist.
§ 28. Reo- ja sademevee reostusnäitajate kontrollimine tootmisega tegelemise korral
(1) Tootmisega seotud reo- ja sademeveest tuleb proove võtta regulaarselt. Vee-ettevõtja määrab reovee iseloomust lähtuvalt proovide võtmise sageduse, proovide võtmiseks vajalikud võimalikud eritingimused ning kontrollitavad reostusnäitajad.
(2) Reoveeproovi saamiseks on vee-ettevõtjal õigus eelnevalt tutvuda kliendi kanalisatsioonivõrgu, sellega seotud tootmistehnoloogia ning reo- ja sademevee kohtpuhastitega.
(3) Klient peab vee-ettevõtjat teavitama, milline on tema kinnistult ärajuhitava reo- ja sademevee reoainesisaldus ning sellest, kas kinnistul kasutatakse või hoitakse aineid, mida ei tohi kanalisatsiooni lasta või mille ühiskanalisatsiooni juhtimiseks on kehtestatud piirväärtused või mille ühiskanalisatsiooni juhtimine võib selle toimimist kahjustada.
(4) Reo- ja sademevee proovivõtu sageduse ja proovis reostusnäitajate loetelu ning reostusgrupi määrab vee-ettevõtja, lähtudes reostuse iseloomust ja tasemest. Klient, kes kasutab oma tegevusalas või tehnoloogias ohtlikke aineid sisaldavat tooret, abimaterjale, pooltooteid või kemikaale, on kohustatud teatama vee-ettevõtjale kõigist reoveega ärajuhitavatest saasteainetest ja kinnistul kasutatavatest või hoitavatest ohtlikest ainetest ja materjalidest, sealjuures bakterioloogiliselt ja radioaktiivselt ohtlikest ainetest ja materjalidest.
§ 29. Teenuse osutamise katkestamine ja taastamine
(1) Vee-ettevõtjal on õigus klienti eelnevalt kirjalikult hoiatades, kuid mitte varem kui hoiatusest kahe nädala möödumisel, katkestada või piirata kliendile vee andmine ja reovee ärajuhtimine, kui klient:
1) on korduvalt jätnud veevarustuse ja reo- ning sademevee ärajuhtimise teenuste arve või muu maksekohustuse tasumata;
2) ei võimalda kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni kontrollimist, veearvesti hooldust või vee- ja reoveearvesti näitude lugemist, kinnistu veevärgile ja kanalisatsioonile plommide paigaldamist ning vee-, reovee- ning sademevee proovi võtmist;
3) ei ole arvestanud vee-ettevõtja või volitatud isiku tähtajalisi teateid või täitnud ettekirjutusi;
4) ei täida oma kohustusi.
(2) Vee-ettevõtjal on õigus eelneva kirjaliku hoiatuseta katkestada või piirata kliendile vee andmine ja reovee ärajuhtimine:
1) vääramatu jõu korral;
2) energiavarustuse katkemisel;
3) ühisveevärgi või -kanalisatsiooni rajatise avarii korral (informeerides piirkonnas kriitilise elutähtsa teenuse osutajaid);
4) vajadusel suurendada vee andmist tulekustutustöödeks;
5) omavolilise või keelatud ühenduse puhul;
6) kui kliendi tegevus või tegevusetus võib kaasa tuua ohu ühisveevärgile ja -kanalisatsioonile või teistele klientidele;
7) kinnistu veevärgist või kanalisatsioonist lähtuva reostuse korral, mis ohustab ühisveevärki või - kanalisatsiooni, inimese elu, tervist või keskkonda;
8) sisendustoru lekke ilmnemisel.
(3) Kui rikkumise või puuduse kohta ei ole vormistatud akti ja klienti pole katkestuse põhjusest teavitatud, tuleb katkestamise põhjustest teavitada klienti kirjalikult esimesel võimalusel.
(4) Vee andmine ja reovee ärajuhtimine taastatakse kliendi kirjalikul taotlusel pärast katkestamise põhjuse kõrvaldamist ja sellega vee-ettevõtjale tekitatud kahju hüvitamist.
(5) Vee-ettevõtja ei vastuta kliendi kinnistule vee andmise ja reo- ning sademevee ärajuhtimise selle eeskirja kohase katkestamise või vähenemise korral sellest kliendile või kolmandale isikule põhjustatud võimalike kahjude eest.
(6) Erakorraliste asjaolude korral on vallavalitsusel õigus piirata ühisveevärgi vee kasutamist kastmiseks.
§ 30. Vee andmine ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni avarii ning remonttööde korral
(1) Vääramatu jõu tagajärjel tekkinud veevarustuse või reo- ning sademevee ärajuhtimise katkemisel varustab kliente veega või juhib ära reo- ning sademevett vee-ettevõtja, lähtudes vallavalitsuse juhistest.
(2) Vee-ettevõtjal on õigus piirata või katkestada kliendile vee andmine ja reo- ning sademevee ärajuhtimine avariiliste ja plaaniliste remonttööde korral. Kui veekatkestus toimub remonttööde tõttu, mis kestavad enam kui 10 tundi, tagab vee-ettevõtja ajutise veevõtu võimaluse klientide esmasteks vajadusteks.
(3) Vee-ettevõtja on kohustatud hiljemalt üks nädal enne ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rajatiste plaaniliste ehitus- ja remonttööde algust avaldama vastava teabe valla ja vee -ettevõtja kodulehel ning edastama teate lepinguliste klientide elektronposti aadressile.
(4) Vee andmise ja reo- ning sademevee vastuvõtu piiramisest või katkestusest tuleb kliente teavitada kirjalikult vähemalt kolm päeva enne tööde algust.
(5) Avariiliste remonttööde aja on vee-ettevõtja kohustatud sisestama vee-ettevõtja kodulehel olevasse operatiivinformatsiooni andmebaasi vahetult pärast seda, kui avariiteade on registreeritud ning edastama teate lepinguliste klientide elektronposti aadressile.
(6) Teemaa või tänava pinnale ulatuvate ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rajatiste purunemise või rajatiste purunemisest põhjustatud teepinna vajumise korral tähistab vee-ettevõtja teelõigu liikluskorraldusvahenditega ja taastab endise olukorra teavitades tee või tänava omanikku.
5. peatükk Vee mõõtmine ning reovee arvestus
§ 31. Vee mõõtmine
(1) Kinnistu veevärk, mis on ühendatud ühisveevärgiga, peab olema varustatud veemõõdusõlmega.
(2) Kinnistu piires tarbitav vesi peab tulema ühe veemõõdusõlme kaudu. Enam kui ühe veemõõdusõlme rajamine kinnistule ühisveevärgist vee võtmiseks võib toimuda erandina vee-ettevõtja loal.
(3) Veemõõdusõlm peab asuma hoones kohe pärast sisendustoru suubumist hoonesse või veemõõtekaevus kohe pärast sisendustoru suubumist kinnistule.
(4) Veemõõdusõlme võib paigutada vee-ettevõtja otsusel veemõõtekaevu, kui:
1) hoones puudub selleks võimalus;
2) kinnistu on hoonestamata või puudub ruum, kus oleks tagatud veearvesti korrasolek;
3) sisendustoru varustab veega mitut kinnistut või kinnistute gruppi või kinnistut läbi teise kinnistu.
(5) Veemõõdusõlme asukoht ja ehitus peavad vastama vee-ettevõtja esitatud tehnilistele tingimustele.
(6) Kui veemõõdusõlm nõutaval kujul puudub, peab selle ehitama kinnistu omanik, võttes vee-ettevõtjalt selleks eelnevalt tehnilised tingimused.
(7) Vee-ettevõtja paigaldab veemõõdusõlme oma veearvesti viie tööpäeva jooksul pärast liitumislepingu sõlmimist omal kulul, kui ei ole kokku lepitud teisiti ning selle kohta koostatakse akt.
(8) Vee-ettevõtja teeb veearvesti hooldust ja taatlust ning teenuslepingu lõpetamisel demonteerib veearvesti.
§ 32. Kliendi kohustused veearvesti toimimise tagamiseks
(1) Kui veearvesti asub kliendi kinnistul tagab klient:
1) veearvesti ja plommide säilimise vigastamatuna ning veearvesti kaitsmise külmumise ja ülekuumenemise eest;
2) veemõõdusõlme ruumi või veemõõtekaevu korrasoleku, puhtuse ja kuivuse ning ruumi valgustuse;
3) veemõõdusõlme armatuuri töökorra;
4) juurdepääsu veemõõdusõlmele ning selle lähimale ümbrusele veearvesti kontrollimiseks ja teenindamiseks;
5) veearvesti nähtavuse.
(2) Vee-ettevõtjale kuuluva rikutud või omavoliliselt eemaldatud veearvesti asendab vee-ettevõtja kliendi kulul.
(3) Veearvesti riketest, vigastustest, külmumisest, ülekuumenemisest või arvesti ja veemõõdusõlme plommide kaotsiminekust peab klient koheselt teavitama vee-ettevõtjale. Teavitamata jätmisel võib vee-ettevõtja rakendada eeskirjas toodud veetarbimise arvestuse metoodikat.
(4) Klient võib kirjalikult nõuda vee-ettevõtjale kuuluva arvesti täpsuse kontrollimist enne taatlustähtaega. Kui taatlemisel selgub, et mõõtetäpsus on lubatud vea piires, kannab kulud klient, vastasel juhul vee-ettevõtja.
§ 33. Vee tarbimise mõõtmine
(1) Kliendi vee tarbimist mõõdetakse veearvestiga.
(2) Veearvesti puudumisel arvestatakse ühisveevärgist tarbitud vee kogus elamutes m3 kuus inimese kohta:
1) veevarustusega eluruumis, kus puudub kanalisatsioon 1,5 m3;
2) veevarustuse ja kanalisatsiooniga eluruumis 4 m3.
(3) Vee tarbimise arvestamiseks veearvesti puudumisel peab klient teatama vee-ettevõtjale eluruumis elavate isikute arvu.
(4) Ühekordsed veetarvitused ilma veemõõdusõlme arvestit läbimata (läbipesud, katsetused jms) mõõdetakse või arvestatakse vee-ettevõtja poolt igakordselt vastavalt kasutusele.
(5) Veearvesti tehnilise rikke korral või lubatust suurema mõõtevea puhul, kui klient ei ole selles süüdi, arvestatakse tarbitud vett keskmise ööpäevase tarbimise järgi.
(6) Päästeteenistuse poolt kahjutule tõrjumiseks ja teisteks päästetöödeks kulutatud veekoguse üle peab arvestust päästeteenistus, esitades kokkulepitud tähtajaks vee-ettevõtjale sellekohased andmed.
(7) Kinnistusisese tulekustutussüsteemi kaudu tarbitud vee eest tasub klient veearvesti näidu või vee-ettevõtja arvestuse järgi üldistel alustel.
§ 34. Reo- ja sademevee mõõtmine
(1) Reovee mõõdusõlmega varustatakse kinnistud eeskirja § 33 lõikes 2 toodud juhtudel. Kui klient saab kogu vee või osa sellest muudest veeallikatest kui ühisveevärk, määratakse ühiskanalisatsiooni ärajuhitud reovee kogus reoveearvestiga või võrdsustatakse kõigist veeallikatest kokku tarvitatud veega, kui vee-ettevõtja loeb selle mõõtmist usaldusväärseks ja ei eelda muu vee ülemäärast sattumist kanalisatsiooni. Vee-ettevõtja nõudel kasutatakse sademevee mõõtmist.
(2) Reo- ja sademevee mõõdusõlme paigutus ja ehitus ning kasutatavad reo- ja sademeveearvestid peavad tehniliselt vastama vee-ettevõtja esitatud tingimustele ja täitma eeskirjas sätestatud nõudeid ning olema enne kasutuselevõtmist esitatud vee-ettevõtjale ülevaatuseks ja plommimiseks. Mõõdusõlme vaatab üle ja annab kasutusse lubamise aktiga vee-ettevõtja. Kõik mõõdusõlme ehitamise ning arvesti, selle paigaldamise, taatlemise ja hooldusega seotud kulud kannab klient, kui kokku ei lepita teisiti.
(3) Kui vee-ettevõtja on tuvastanud, et sademevesi satub kinnistu reoveekanalisatsiooni, on vee-ettevõtjal õigus teostada kinnistult ärajuhitava reovee koguse kontrollmõõtmist. Kliendil on õigus jälgida mõõtmist. Mõõtmisandmed on aluseks kinnistu kanalisatsiooni võimalike tähtajaliste korrastusettekirjutuste tegemisel või teadete esitamisel ning ärajuhitava reovee eest tasumisel.
§ 35. Reovee arvestus
(1) Kliendi poolt ühiskanalisatsiooni ärajuhitava reovee kogus võrdsustatakse ühisveevärgist tarvitatud vee kogusega.
(2) Ühekordne reovee ärajuhtimine ühiskanalisatsiooni juhul, kui kasutatakse vett, mis ei ole mõõdetud, arvestatakse vee-ettevõtja poolt igakordselt vastavalt kasutusele.
(3) Klient on kohustatud tagama volitatud isikule juurdepääsu reo- ja sademevee arvestile korrasoleku kontrollimiseks.
(4) Reoveearvesti rikke korral, kui klient ei ole selles süüdi, arvutatakse ärajuhitud reovee kogus tarvitatud vee koguse järgi, kui kokku ei ole lepitud teisiti.
§ 36. Teenuse eest tasumise kord
(1) Veevarustuse ning reo- ja sademevee ärajuhtimise teenuse tasu arvestatakse kliendi poolt vee-ettevõtjale edastatud näidu alusel kuupmeetri täpsusega.
(2) Näidu mitteteatamisel teenuslepingus sätestatud tähtajaks on vee-ettevõtjal õigus esitada arve vastavalt eelneva tarbimise alusel arvestatud kogusele.
(3) Arvestusperioodi alguskuupäeva ja kestuse määrab vee-ettevõtja teenuslepingus, kuid arvestusperiood ei tohi olla pikem kui kuus kalendrikuud.
(4) Klient on kohustatud tasuma veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuse eest vee-ettevõtjale teenuslepingus kokkulepitud ajal vastavalt vee-ettevõtja esitatud arvele.
(5) Kui arve tasumise tähtaeg ei ole kokku lepitud, on klient kohustatud tasuma arve 10 päeva jooksul arve kättesaamisest arvates. Arve loetakse kätte saaduks, kui see on esitatud teenuslepingus märgitud kliendi posti- või e-posti aadressile ja postitamisest on möödunud viis päeva. Arve loetakse tasutuks kuupäeval, mil raha on vee-ettevõtja arvelduskontole laekunud.
(6) Arve tasumise tähtaja ületamise korral tasub klient vee-ettevõtjale viivist vastavalt teenuslepingule, kuid mitte rohkem kui 0,07% tasumata summast päevas. Viivist ei tasuta, kui klient ei ole temast olenemata põhjusel arvet saanud, ei ole saanud seda õigeaegselt või esitatud arve on ebaõige.
(7) Pretensioon arve õigsuse kohta tuleb esitada kirjalikult vee-ettevõtjale 14 päeva jooksul arve kättesaamise päevast arvates. Pretensiooni esitamine ei pikenda arve tasumise tähtaega. Pretensioon lahendatakse 14 päeva jooksul selle kättesaamisest arvates. Pretensiooni läbivaatamise tulemustest teavitatakse klienti kirjalikult. Enammakstud summa tagastatakse kliendile või arvestatakse kliendi soovil järgmisel arvestusperioodil tasumisele kuuluvate maksete katteks.
6. peatükk Veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuslepingu sõlmimine ja lõpetamine
§ 37. Veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuslepingu sõlmimine
(1) Kui eeskirja ja liitumislepingu tingimused on täidetud sõlmitakse tähtajatu teenusleping. Tähtajaline teenusleping sõlmitakse ajutise veekasutuse või reovee ärajuhtimise korral.
(2) Teenuslepingu sõlmimiseks tuleb kinnistu omanikul esitada vee-ettevõtjale taotlus, omandiõigust tõendavad dokumendid ning vee-ettevõtja määratud muud vajalikud dokumendid.
(3) Kui kinnistu on kaasomandis, sõlmib vee-ettevõtja teenuslepingu kaasomanike enamuse otsuse alusel nende volitatud esindajaga.
(4) Teenuslepingus määratakse vee-ettevõtja õigused ja kohustused kliendile vee müümisel ja kanalisatsiooniteenuse osutamisel ning kliendi õigused ja kohustused teenuse kasutamisel.
(5) Vee-ettevõtja esitab avaldajale teenuslepingu projekti allakirjutamiseks 14 päeva jooksul pärast avalduse kättesaamist.
§ 38. Veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuslepingu peatamine
(1) Teenusleping peatatakse kliendi taotlusel või vee-ettevõtja poolt, teatades sellest teisele poolele 14 päeva ette.
(2) Kinnistu omandiõiguse üleminekul teisele isikule on klient kohustatud sellest vee-ettevõtjat kirjalikult teavitama. Uus omanik loetakse teenuslepingu uueks kliendiks, välja arvatud juhul, kui uus omanik teavitab vee- ettevõtjat, et ta ei soovi teenuslepingut üle võtta. Sellisel juhul teenusleping lõpetatakse.
(3) Kliendil on õigus taotleda kuni üheks aastaks kinnistu veevarustuse ja reovee ärajuhtimise sulgemist lepingulist suhet lõpetamata, tasudes eelnevalt vee-ettevõtjale sulgemise ja taasavamise kulud.
(4) Vee-ettevõtjal on õigus lõpetada kliendiga sõlmitud teenusleping:
1) kui klient ei ole vee-ettevõtja poolt määratud tähtajaks kõrvaldanud põhjusi, mille tõttu oli kinnistule vee andmine ja reovee ärajuhtimine suletud;
2) kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni omavolilise ümberehitamise korral;
3) ehitiste lammutamisel samaväärse veetarbimise ja reovee ärajuhtimise taastamiseta;
4) juhul, kui kinnistu piiri muutumise või kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni ümberehitamise või muu teo tõttu ei ole klient enam kinnistu või ehitise kui vallasasja omanik või hoonestusõiguse alusel maa kasutaja;
5) juriidilise isiku likvideerimisel, kui tal ei ole õiglusjärglast ja juriidilise isiku pankroti väljakuulutamisel;
6) kui teenuslepingu lõppemisega samaaegselt ei sõlmita lepingus märgitud kinnistu osas uut lepingut, võib vee-ettevõtja lõpetada teenuste osutamise antud kinnistule ja sulgeda ühendused;
7) muul õigusaktist või teenuslepingust tuleneval põhjusel.
(5) Teenuslepingu lõpetamisest teatatakse kliendile kirjalikult. Teenuslepingu lõpetamisel liitumistasu ei tagastata.
(6) Kinnistu omanikul on ühe aasta jooksul pärast teenuslepingu lõpetamist õigus teenuslepingu uuendamiseks endises mahus liitumislepingut sõlmimata, kui lepingu lõpetamise põhjused on nõutud viisil kõrvaldatud ja kasutatakse olemasolevaid ühendustorusid. Lepingu uuendamiseks tuleb avaldajal eelnevalt vee-ettevõtjale tasuda vee avamise ja reovee ärajuhtimise taastamise kulud.
(7) Kui ühe aasta jooksul peale teenuslepingu lõppemist või lõpetamist ei ole lepingut uuendatud, on vee- ettevõtjal õigus lahutada kinnistu veevärk ja kanalisatsioon ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rajatistest. Kui edaspidi soovitakse veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuseid taaskasutada, tuleb kinnistu omanikul sõlmida uus liitumisleping ja tasuda eelnevalt vee-ettevõtjale taasavamise kulud.
7. peatükk Lõppsätted
§ 39. Rakendussätted
(1) Tunnistada kehtetuks:
1) Abja Vallavolikogu 19.02.2013 määrus nr 100 „Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni (ÜVK) liitumise ja kasutamise eeskiri”;
2) Halliste Vallavolikogu 25.10.2001 määrus nr 14 „Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni (ÜVK) kasutamise eeskirja kinnitamine”;
3) Karksi Vallavolikogu 17.04.2013 määrus nr 71 „Karksi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskiri”;
4) Karksi Vallavolikogu 17.04.2013 määrus nr 72 „Karksi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise eeskiri“;
5) Mõisaküla Linnavolikogu 22.01.2015 määrus nr 1 „Mõisaküla linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskiri“;
6) Mõisaküla Linnavolikogu 22.01.2015 määrus nr 2 „Mõisaküla linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise eeskiri“.
(2) Määrus jõustub kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.
Arvo Maling
Volikogu esimees
Facebook
X.com