Linna ja valla valitsemineKOV põhimäärused

Teksti suurus:

Väike-Maarja valla põhimäärus

Väike-Maarja valla põhimäärus - sisukord
Väljaandja:Väike-Maarja Vallavolikogu
Akti liik:määrus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:15.05.2016
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:RT IV, 12.05.2016, 33

Vali redaktsioon:

Eelmine...

Hetkel kehtiv

Väike-Maarja valla põhimäärus

Vastu võetud 26.06.2014 nr 12
RT IV, 03.07.2014, 23
jõustumine 06.07.2014

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

VastuvõtmineAvaldamineJõustumine
28.04.2016RT IV, 12.05.2016, 515.05.2016

Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 8 ja § 22 lõike 1 punkti 9 alusel.

1. peatükk Üldsätted 

§ 1.  Väike-Maarja valla põhimääruse eesmärk

  Väike-Maarja valla põhimääruses sätestatakse:
 1) Väike-Maarja valla sümbolid ja nende kasutamise kord;
 2) Väike-Maarja Vallavolikogu esimehe ja aseesimehe valimise kord;
 3) Väike-Maarja Vallavolikogu juhatus (eestseisus);
 4) Väike-Maarja Vallavolikogu komisjonide moodustamise kord ja pädevus, komisjonide esimeeste ja aseesimeeste ning liikmete valimise kord;
 5) Väike-Maarja vallavanema valimise kord;
 6) Väike-Maarja Vallavalitsuse moodustamise kord ja pädevus;
 7) Väike-Maarja valla ametiasutuse moodustamise kord;
 8) Väike-Maarja valla õigusaktide vastuvõtmise, avalikustamise ja jõustumise kord;
 9) Väike-Maarja valla arengukava, eelarvestrateegia ja eelarve koostamise ja muutmise ning
finantsjuhtimise üldised põhimõtted.

2. peatükk Väike-Maarja valla sümbolid 

§ 2.  Väike-Maarja valla lipp ja vapp

 (1) Valla lipp on proportsioonidega 7: 11 (h: b). Lipu pind on jaotatud neljaks väljaks selliselt, et vardapoolne ülemine väli on ruut, mille külje pikkus on 2/5 lipukanga kõrgusest. Ülemine vardapoolne ja sellest diagonaalselt asuv alumine väli on sinised (sinise toon Pantone 2985), alumine vardapoolne ja sellest diagonaalselt asuv ülemine väli on valged. Ülemisel vardapoolsel sinisel väljal on valge veetilga kujutis.

 (2) Heisatav lipp peab vastama käesoleva paragrahvi lõikes 1 toodud kirjeldusele ning olema puhas ja terve.

 (3) Valla lipp heisatakse hoonel (hoone ees), kus asuvad vallavolikogu ja -valitsus, samuti muudes vallavalitsuse poolt määratud kohtades.

 (4) Juriidilistel ja füüsilistel isikutel on lipu kasutamine lubatud vallavalitsuse nõusolekul.

 (5) Igaühel on õigus kasutada valla lipu värvikombinatsioonis viiru (vimplit). Viir ei asenda valla lippu.

 (6) Heisatud valla lipul peab lipukanga alumine serv olema maapinnast vähemalt kolme meetri kõrgusel. Maapinnalt tõusva lipumasti kõrgus on vähemalt kuus korda suurem lipu laiusest, seina lipuvardal aga vähemalt kolm korda suurem lipu laiusest. Valla lipp heisatakse hoone peasissekäigu juurde või mujale selleks sobivasse kohta kas lipuvardaga vastavasse hoidjasse või lipumasti.

 (7) Valla lipu nõuetekohase heiskamise ning kasutamise eest vastutab isik, kes korraldab lipu heiskamist või kasutamist.

 (8) Kasutamiskõlbmatuks muutunud valla lipp kuulub sündsal viisil hävitamisele.

 (9) Vapikilp on jagatud neljaks väljaks selliselt, et ülemisteks väljadeks on ruudud. Vapikilbi ülemine parempoolne ja alumine vasakpoolne väli on sinised (sinise toon Pantone 2985).
Ülemine vasakpoolne ja alumine parempoolne väli on hõbedased. Ülemisel parempoolsel väljal on hõbedane veetilga kujutis.

 (10) Vapi kujutist kasutatakse vallavolikogu ja -valitsuse ning valla asutuste pitsatite, dokumendiplankide, trükiste ning embleemide kujunduselemendina.

 (11) Valla vapi kasutamiseks tuleb taotleda vallavalitsuse luba.

§ 3.  Valla logo

 (1) Valla logo on kombineeritud märk, mis koosneb kujutisest ja sõnamärgist:
 1) Kujutis - Väike-Maarja esitähtede V ja M kombinatsioonile toetub sinisel taustal paikkonna sümbol - veetilk.
 2) Sõnamärk - Väike-Maarja vald.

 (2) Valla logo kasutamiseks tuleb taotleda vallavalitsuse luba.

3. peatükk Volikogu 

§ 4.  Volikogu ja volikogu liige

 (1) Volikogu valitakse kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel.

 (2) Volikogu liikmete arvu määrab volikogu eelmine koosseis.

 (3) Volikogu liikme volitused algavad, peatuvad ja lõpevad seaduses sätestatud alustel ja korras.

 (4) Volikogu liige on kohustatud nii vallavolikogu liikme volituste ajal kui ka pärast volituste lõppemist hoidma talle vallavolikogu liikmena teatavaks saanud riigi- ja ärisaladust, teiste inimeste perekonna- ja eraellu puutuvaid andmeid ning muud konfidentsiaalsena saadud informatsiooni.

 (5) Vallavolikogu liige ei tohi osa võtta vallavolikogu sellise üksikakti arutamisest ja otsustamisest, mille suhtes talle laieneb toimingupiirang korruptsioonivastases seaduses sätestatu kohaselt. Eelnevat ei kohaldata isikuvalimistele ega valitsuse liikme kinnitamisele või ametisse nimetamisele.
[RT IV, 12.05.2016, 5 - jõust. 15.05.2016]

 (6) Käesoleva paragrahvi 5. lõikes sätestatud juhul on volikogu liige kohustatud enne küsimuse arutelu algust tegema avalduse enda mitteosalemise kohta antud päevakorrapunkti arutamisel. Vastav märge fikseeritakse volikogu istungi protokollis. Küsimuste arutamiseks ja otsustamiseks vajalik kvoorum on selle volikogu liikme võrra väiksem.

 (7) Volikogu liikmele makstakse tasu volikogu tööst osavõtu eest ja hüvitust volikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste eest esitatud dokumentide alusel volikogu kehtestatud määras ja korras.

 (8) Volikogu asjaajamist korraldab vallakantselei.

§ 5.  Volikogu pädevus

 (1) Volikogu ainupädevusse kuulub järgmiste küsimuste otsustamine:
 1) vallaeelarve vastuvõtmine ja muutmine ning majandusaasta aruande kinnitamine ning audiitori määramine;
 2) kohalike maksude kehtestamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine;
 3) valla eelarvesse laekuvate kohalike maksude puhul soodustuste andmise korra kehtestamine;
 4) koormiste määramine;
 5) toetuste andmise ja valla eelarvest finantseeritavate teenuste osutamise korra kehtestamine;
 6) vallavara valitsemise korra kehtestamine;
 7) kinnisasja koormamine, kinnisasja koormava hoonestusõiguse võõrandamiseks loa andmine ja kinnisasja koormamine piiratud asjaõigusega kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse § 37 lõikes 3 nimetatud tingimustel;
 8) valla arengukava ja eelarvestrateegia vastuvõtmine ning muutmine;
 9) laenude võtmine, võlakirjade emiteerimine, kapitalirendi- ja faktooringukohustuste võtmine, kohustuste võtmine kontsessioonikokkulepete alusel, kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse § 34 lõikes 7 nimetatud rendikohustuste võtmine, muude tulevikus raha väljamaksmist nõudvate pikaajaliste kohustuste võtmine ning piirmäära kehtestamine rahavoogude juhtimiseks võetavale laenule;
 10) kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse tähenduses sõltuvale üksusele laenude andmine ja nende võetavate kohustuste tagamine ning piirmäära kehtestamine rahavoogude juhtimiseks antavale laenule;
 11) valla põhimääruse kinnitamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine;
 12) taotluse esitamine või arvamuse andmine valla piiride või valla nime muutmiseks ning sellega seotud varaliste või muude vaidluste lahendamiseks;
 13) osavalla moodustamine ja lõpetamine, tema pädevuse kindlaksmääramine ja põhimääruse kinnitamine;
 14) volikogu järgmise koosseisu liikmete arvu määramine;
 15) valimisringkondade arvu, piiride ja ühtse numeratsiooni ning igas valimisringkonnas mandaatide arvu määramine, valla või linna valimiskomisjoni ja jaoskonnakomisjoni moodustamine, välja arvatud kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse § 23 lõikes 3 nimetatud juhul;
[RT IV, 12.05.2016, 5 - jõust. 15.05.2016]
 16) volikogu esimehe, aseesimehe või aseesimeeste valimine;
 17) vallavanema valimine;
 18) valitsuse liikmete arvu ja valitsuse struktuuri kinnitamine;
 19) valitsuse liikmete kinnitamine ja nende vabastamine valitsuse liikmete kohustustest ning palgaliste valitsusliikmete ametisse nimetamine ja ametist vabastamine;
 20) umbusalduse avaldamine volikogu esimehele, volikogu aseesimehele, volikogu komisjoni esimehele, volikogu komisjoni aseesimehele, revisjonikomisjoni liikmele, valitsusele, vallavanemale või valitsuse liikmele;
 21) vallavanemale ja palgalistele valitsusliikmetele töötasu, lisatasu, hüvitise, toetuse ja soodustuste määramine ning teistele valitsusliikmetele hüvitise maksmise otsustamine ja selle suuruse määramine;
 22) volikogu komisjonide moodustamine ja tegevuse lõpetamine, nende esimeeste ja aseesimeeste valimine volikogu liikmete hulgast ja komisjonide koosseisu kinnitamine;
 23) volikogu esimehele või ühele aseesimehele töötasu või hüvituse määramine või aseesimeestele hüvituse määramine;
 24) volikogu liikmetele volikogu tööst osavõtu eest tasu ja volikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste eest hüvituse suuruse ja maksmise korra kehtestamine;
 25) valla esindamise korra kehtestamine;
 26) valla poolt äriühingu ja sihtasutuse asutamine, lõpetamine ning põhikirja kinnitamine ja muutmine;
 27) valla osalemise otsustamine äriühingus, sihtasutuses, mittetulundusühingus ning nendes osalemise lõpetamise otsustamine;
 28) valla esindajate ja nende asendajate nimetamine kohaliku omavalitsuse üksuste liidu üldkoosolekule ja sealt tagasikutsumine;
 29) rahvakohtunikukandidaatide valimine;
 30) Vabariigi Presidendi valimiskogusse volikogu esindaja või esindajate valimine;
 31) nõusoleku andmine siseaudiitori kutsetegevuse alaste ülesannete täitmiseks ametniku või vastava struktuuriüksuse juhi kandidaadi ametisse nimetamiseks või ametist vabastamiseks;
 32)
[Kehtetu RT IV, 12.05.2016, 5 - jõust. 15.05.2016]
 33) kinnisasja sundvõõrandamise taotluse esitamine;
 34) üldplaneeringu algatamine ja kehtestamine;
 35) üldplaneeringu vastuvõtmine ja avaliku väljapaneku väljakuulutamine;
 36) detailplaneeringu kehtetuks tunnistamine ja planeerimisseaduse § 132 lõikes 2 nimetatud detailplaneeringu kehtestamine;
[RT IV, 12.05.2016, 5 - jõust. 15.05.2016]
 37) valla ametiasutuse ja valla ametiasutuse hallatava asutuse moodustamine, ümberkorraldamine ja tegevuse lõpetamine ning ametiasutuse põhimääruse kinnitamine;
 38) vallaametnikele ja töötajatele sotsiaalsete garantiide kehtestamine;
 39) valla ametiasutuse struktuuri ja teenistuskohtade koosseisu ning palgajuhendi kehtestamine;
 40) kaevetööde eeskirjade ja heakorra tagamiseks heakorraeeskirjade kehtestamine;
 41) koerte ja kasside pidamise eeskirjade kehtestamine;
 42) jäätmekava vastuvõtmine ja ajakohastamine;
 43) jäätmehoolduseeskirja kehtestamine;
 44) jäätmeliikide, millele kohaldatakse korraldatud jäätmevedu, vedamissageduse ja -aja, jäätmeveo piirkondade ja jäätmeveo teenustasu suuruse määramise korra kehtestamine;
 45) muud seadusega volikogu ainupädevusse antud küsimused.

 (2) Seadusega kohaliku omavalitsuse, kohaliku omavalitsusüksuse või kohaliku omavalitsusorganipädevusse antud küsimusi otsustab volikogu, kes võib delegeerida nende küsimuste lahendamise valitsusele.

4. peatükk Volikogu reglement (töökord) 

§ 6.  Volikogu esimehe ja aseesimehe valimise kord

 (1) Kirjalik ettepanek kandidaadi ülesseadmise kohta esitatakse volikogu istungi juhatajale. Kui volikogu esimehe kohale ei esitata rohkem kandidaate kui üks, viiakse valimine läbi ühe kandidaadiga.

 (2) Kandidaadile antakse kuni 15 minutit aega enda ja oma seisukohtade tutvustamiseks. Esinemine toimub kandidaatide esitamise järjekorras.

 (3) Volikogu esimehe valimised korraldab valla valimiskomisjon ning valimistulemused tehakse kindlaks valimiskomisjoni otsusega.

 (4) Valimiskomisjon kontrollib, et valimiskast oleks tühi ja pitseerib selle.

 (5) Valimiskomisjon kannab hääletamissedelitele esitatud kandidaatide nimed ja annab igale istungil viibivale volikogu liikmele valimiskomisjoni pitsati jäljendiga sedeli.

 (6) Volikogu liige tõmbab joone alla kandidaadi nimele, kelle poolt ta hääletab. Igal volikogu liikmel on üks hääl.

 (7) Pärast hääletamissedeli täitmist murrab volikogu liige sedeli kokku ning annab selle valimiskomisjoni liikmele, kes paneb kokkumurtud hääletamissedeli välisküljele valimiskomisjoni pitsati jäljendi. Volikogu liige laseb hääletamissedeli valimiskasti ise. Valimiskomisjon loeb hääled avalikult kohe pärast hääletamise lõppemist. Kehtetuks loetakse hääletamissedel, millel puudub pitsati jäljend või millel on rohkem kui ühele kandidaadile joon alla tõmmatud.

 (8) Kokkuvõtte hääletamistulemustest teeb valimiskomisjoni esimees või tema asendaja.

 (9) Volikogu esimeheks loetakse valituks kandidaat, kes saab volikogu koosseisu häälteenamuse.

 (10) Kui ükski kandidaat ei saa nõutavat häälteenamust, siis alustatakse kandidaatide esitamist ja hääletamist hiljemalt kolme nädala pärast toimuval järgmisel volikogu istungil.

 (11) Hääletamistulemuste kohta koostab valimiskomisjon protokolli.

 (12) Volikogu aseesimees valitakse eespool toodud korra järgi.

 (13) Volikogu aseesimehe valimise viib läbi volikogu esimehe ettepanekul moodustatud häältelugemiskomisjon.

§ 7.  Vallavolikogu esimees, esimehe asendamine

 (1) Volikogu esimees:
 1) korraldab volikogu tööd, kutsub kokku ja juhatab volikogu istungeid ning korraldab nende ettevalmistamist;
 2) esindab volikogu ja Väike-Maarja valda;
 3) kirjutab alla volikogu poolt vastuvõetud määrustele, otsustele ja teistele volikogu dokumentidele;
 4) korraldab volikogu komisjonide tööjaotust;
 5) võtab vastu volikogule saabunud avaldused, ettepanekud ja muud dokumendid, peab volikogu nimel kirjavahetust;
 6) otsustab volikogu liikme teenistuslähetusse saatmise;
 7) täidab muid talle seaduse alusel või volikogu poolt antud ülesandeid;
 8) omab õigust nõuda kõigilt valla asutustelt ja valla ametiasutustelt vajalike dokumentide ärakirju ja informatsiooni volikogu pädevusse kuuluvates küsimustes.

 (2) Volikogu esimehe äraolekul (puhkus, haigus, ametialane lähetus jne) asendab teda aseesimees. Aseesimehe äraolekul asendab volikogu esimeest tema poolt määratud volikogu liige. Volikogu esimehe asendamisel kirjutab tema asendaja volikogu dokumentidele alla ning volikogu dokumentidele märgitakse asendaja ees- ja perekonnanimi ning vastavalt asendajale kas "volikogu aseesimees" või "volikogu liige volikogu esimehe ülesannetes".
[RT IV, 12.05.2016, 5 - jõust. 15.05.2016]

§ 8.  Volikogu õigusaktide algatamine ja istungi ettevalmistamine

 (1) Volikogu õigusaktide algatamise õigus on volikogu liikmel, volikogu alalisel komisjonil, vallavalitsusel ja vallaelanikel seaduses ja käesolevas põhimääruses sätestatud korras.

 (2) Vallaelanike poolt algatatud volikogu õigusakti eelnõu või ettepanek mõne muu küsimuse volikogu menetlusse võtmiseks edastatakse paberkandjal või elektrooniliselt vallakantseleisse. Elektroonilisel esitamisel tuleb dokument digitaalselt allkirjastada.

 (3) Kõik eelnõud (välja arvatud volikogu organisatsioonilised küsimused, vallavanemale ja palgalistele valitsusliikmetele töötasu, lisatasu, hüvitise, toetuse ja soodustuste määramine ning teistele valitsusliikmetele hüvitise maksmise otsustamine ja selle suuruse määramine), mis pole algatatud vallavalitsuse poolt, saadetakse vallavalitsusele seisukoha andmiseks. Vallavalitsus jälgib, et õigusaktide eelnõud, mis saadetakse volikogu istungile, oleksid vormistatud korrektselt ja kontrollib nende vastavust kehtivale seadusandlusele, tehes vajadusel eelnõu esitajale ettepaneku puuduste kõrvaldamiseks.
[RT IV, 12.05.2016, 5 - jõust. 15.05.2016]

 (4) Alaline komisjon võib eelnõud algatamata teha ettepaneku volikogu juhatusele võtta päevakorra projekti eraldi päevakorrapunktina olulise tähtsusega valla küsimuse arutamise.

 (5) Volikogu istungi ettevalmistamist korraldab ning tööjaotuse istungi ettevalmistamisel määrab kindlaks volikogu esimees. Volikogu esimees võib vajadusel õigusakti eelnõu määrata arutamiseks kõikidesse komisjonidesse.

 (6) Volikogu võib vallavalitsusele anda ettevalmistamiseks volikogus arutusele tulevaid küsimusi.

 (7) Volikogu istungi päevakorra ettevalmistamiseks konsulteerib volikogu esimees eelnevalt vastava volikogu komisjoniga, volikogu juhatusega, vallavalitsusega ja teiste asjassepuutuvate isikutega.

 (8) Volikogu istungile saab vastuvõtmiseks esitada õigusaktide eelnõusid, mis on istungi kutse päevakorras teatavaks tehtud. Umbusalduse eelnõusid volikogu juhatus, komisjonid ja vallavalitsus ei aruta ning seisukohta ei võta.

 (9) Istungi päevakorra projekt arutatakse läbi volikogu juhatuse koosolekul. Istungi kutse koostab ja allkirjastab volikogu esimees. Kutses tuleb ära näidata arutusele tulevad küsimused ja ettekandjad. Kutse peab olema volikogu liikmetele teatavaks tehtud vähemalt neli päeva enne volikogu istungit. Kutsega koos tehakse volikogu liikmetele kättesaadavaks istungi materjalid.

 (10) Volikogu istung tuleb kokku kutsuda ka vallavalitsuse või vähemalt neljandiku volikogu koosseisu ettepanekul nende poolt tõstatatud küsimuste arutamiseks. Sellisel juhul esitatakse
kirjalik ettepanek istungi kokkukutsumiseks volikogu esimehele, näidates ära istungile arutamiseks antavad küsimused.

§ 9.  Volikogu istung

 (1) Volikogu töövorm on istung. Volikogu istungid toimuvad üldjuhul üks kord kuus, vajadusel ka tihedamini. Volikogu istungi kutsub kokku esimees või tema asendaja. Esimees või asendaja ei pea istungit kokku kutsuma, kui selle päevakorda ei ole ettenähtud korras esitatud ühtegi küsimust või, kui istungi läbiviimine osutub mõnel muul mõjuval põhjusel võimatuks.

 (2) Istungi toimumise aeg, koht ja päevakord tehakse avalikkusele teatavaks valla koduleheküljel. Õigusaktide eelnõude ning muude istungi dokumentidega on võimalik tutvuda vallakantseleis ja valla koduleheküljel.

 (3) Volikogu liikmed, kes ei saa istungist osa võtta, teatavad sellest volikogu esimehele.

 (4) Volikogu istungi avab ja seda juhatab volikogu esimees või tema asendaja.

 (5) Volikogu istungid on üldjuhul avalikud. Volikogu võib kuulutada istungi küsimuse arutelu osas kinniseks, kui selle poolt hääletab vähemalt kaks korda enam volikogu liikmeid kui vastu või kui küsimust puudutavate andmete avalikustamine on seadusega keelatud või piiratud.

 (6) Raadio-, tele- ja interneti ülekandeid ning foto-, video- ja audiosalvestusi võib teha istungi juhataja loal ja tingimusel, et see ei segaks volikogu istungi läbiviimist ega volikogu liikmete tööd. Volikogu protokolli koostamiseks protokollija poolt helisalvestise tegemiseks ei ole luba vaja.

 (7) Lõikes 6 sätestatud ülekande või salvestise tegemisest v.a protokolli koostamiseks tehtav salvestis tuleb istungi alguses volikogu informeerida.

 (8) Volikogu liige annab oma allkirja osavõtulehele, mis lisatakse istungi protokollile.

 (9) Juhul, kui keegi volikogu liikmetest hilineb istungile või lahkub istungilt selle toimumise ajal, kantakse protokolli saabumise või lahkumise kellaaeg ja päevakorrapunkt, mille arutamise ajal volikogu liige istungile saabus või lahkus.

§ 10.  Arupärimise esitamine

 (1) Volikogu liige, kodanike valimisliit või erakond võivad esitada arupärimisi vallavanemale ja vallavalitsuse liikmetele.

 (2) Arupärimine esitatakse kirjalikult volikogu istungi juhatajale enne päevakorras olevate küsimuste arutamist. Istungi juhataja teeb arupärimise sisu ja esitajad teatavaks volikogule ning edastab selle vallavanemale või vallavalitsuse liikmele.

 (3) Arupärija peab arupärimises ära näitama, millist vastamise vormi ta soovib.

 (4) Kirjaliku vastuse andmisega on aega 15 kalendripäeva ja suuline vastus antakse arupärimisele järgneval volikogu istungil.

 (5) Arupärimisele suuliselt vastamisel peab volikogu esimees lülitama vastamise volikogu istungi päevakorda.

 (6) Arupärija võib esitada täiendavalt kuni kolm küsimust selle teema kohta, mille kohta ta tegi arupärimise.

§ 11.  Avalduste esitamine

 (1) Volikogu liikmete, valimisliitude, erakondade või komisjonide avalduste ärakuulamine toimub igal volikogu istungil peale arupärimiste esitamist ja enne päevakorras olevate küsimuste arutamist.

 (2) Avalduse kirjalik tekst esitatakse istungi juhatajale.

 (3) Avalduse esitamiseks antakse aega kuni viis minutit.

 (4) Kui avalduse esitaja räägib üle lubatud aja, katkestab istungi juhataja kõne.

 (5) Avalduse esitajale küsimusi ei esitata ning arutelu ei algatata.

§ 12.  Päevakorraküsimuse arutamise ja otsustamise kord.

 (1) Volikogu kinnitab päevakorraprojekti peale arupärimiste ja avalduste ärakuulamist. Päevakorraprojekti arutamise käigus kuulatakse ära ja vajadusel hääletatakse läbi protestid projektis olevate eelnõude kohta ja ettepanekud eelnõude päevakorraprojektist väljajätmiseks.

 (2) Volikogu alaline komisjon või volikogu liige võib teha volikogule ettepaneku arvata mistahes eelnõu enne selle päevakorda võtmist volikogu menetlusest välja.

 (3) Peale protestide ja ettepanekute ärakuulamist päevakord kinnitatakse.

 (4) Päevakorraküsimuse arutamine algab eelnõu või küsimuse algataja ettekandega. Ettekandeks antakse aega kuni 30 minutit, kaasettekandeks kuni 10 minutit. Mahuka ettekande korral võib istungi juhataja eespool nimetatud tähtaegu pikendada. Ettekandjad võivad vajadusel ettekande või küsimustele vastamise delegeerida mõnele teisele volikogu liikmele, komisjoni liikmele või vallavalitsuse ametnikule.

 (5) Arvamuse avaldamise järjekord on järgmine: küsimused ettekandjatele, sõnavõtt kohalt (kuni 5 minutit), küsimused sõnavõtjatele, lõppsõna (kuni 5 minutit).

 (6) Küsimus esitatakse lühidalt ja konkreetselt.

 (7) Sõna annab istungi juhataja vastavalt registreerimise järjekorrale. Sõnavõtusoovist antakse märku käetõstmisega. Istungi juhataja võib anda sõna faktiliseks õienduseks või repliigiks kuni 2 minutit.

 (8) Istungi juhatajal on õigustaandada asjasse mittepuutuvad küsimused ning lõpetada sõnavõtt, kui see ei puuduta arutatavat päevakorraküsimust või ületab kehtestatud ajalimiidi.

 (9) Volikogu võib küsimuse arutamise katkestada arutelu igas staadiumis. Protokolli kantakse sel juhul otsus arutelu jätkamise aja kohta.

 (10) Konkreetse päevakorrapunkti arutelu lõpeb kas viimase esinemisega või volikogu vastava otsustuse alusel. Ettepaneku arutelu lõpetamiseks teeb istungi juhataja.

 (11) Enne hääletamist on volikogu liikmel õigustaotleda vaheaega kuni 5 minutit.

 (12) Volikogu ainupädevusse kuuluvaid küsimusi otsustatakse hääletamise teel. Muudes küsimustes hääletatakse juhul, kui vähemalt üks volikogu liige seda nõuab.

 (13) Isikuvalimised otsustatakse salajasel hääletamisel.

 (14) Volikogu otsustused tehakse poolthäälteenamusega .

 (15) Volikogu koosseisu häälteenamus on vajalik järgmiste küsimuste otsustamisel:
 1) kohalike maksude kehtestamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine;
 2) koormiste määramine;
 3) vallavara valitsemise korra kehtestamine;
 4) arengukava ja eelarvestrateegia vastuvõtmine ning muutmine;
 5) laenude võtmine, võlakirjade emiteerimine, kapitalirendi- ja faktooringukohustuste võtmine, kohustuste võtmine kontsessioonikokkulepete alusel, kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse § 34 lõikes 7 nimetatud rendikohustuste võtmine, muude tulevikus raha väljamaksmist nõudvate pikaajaliste kohustuste võtmine ning piirmäära kehtestamine rahavoogude juhtimiseks võetavale laenule;
 6) põhimääruse kinnitamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine;
 7) taotluse esitamine või arvamuse andmine valla piiride või valla nime muutmiseks ning sellega seotud varaliste või muude vaidluste lahendamiseks;
 8) volikogu esimehe, aseesimehe või aseesimeeste valimine;
 9) vallavanema valimine;
 10) umbusalduse avaldamine volikogu esimehele, volikogu aseesimehele, volikogu komisjoni esimehele, volikogu komisjoni aseesimehele, revisjonikomisjoni liikmele, valitsusele, vallavanemale või valitsuse liikmele;
 11) valla poolt äriühingu ja sihtasutuse asutamine, lõpetamine ning põhikirja kinnitamine ja muutmine;
 12) valla esindajate ja nende asendajate nimetamine kohaliku omavalitsuse üksuste liidu üldkoosolekule ja sealt tagasikutsumine;
 13) nõusoleku andmine siseaudiitori kutsetegevuse alaste ülesannete täitmiseks ametniku või vastava struktuuriüksuse juhi kandidaadi ametisse nimetamiseks või ametist vabastamiseks;
 14) kinnisasja koormamine, kinnisasja koormava hoonestusõiguse võõrandamiseks loa andmine ja kinnisasja koormamine piiratud asjaõigusega kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse § 37 lõikes 3 nimetatud tingimustel;
 15) kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse tähenduses sõltuvale üksusele laenude andmine ja nende võetavate kohustuste tagamine ning piirmäära kehtestamine rahavoogude juhtimiseks antavale laenule.

 (16) Hääletamise järjekord on järgmine:
 1) protseduuriküsimusi käsitlevad ettepanekud;
 2) sisulised muudatusettepanekud;
 3) redaktsioonilised ettepanekud;
 4) eelnõu tervikuna.

 (17) Ettepanekud hääletatakse läbi nende esitamise järjekorras. Enne hääletamist kordab istungi juhataja kõiki hääletamisele pandavaid ettepanekuid vastavalt hääletamisele paneku järjekorrale.

 (18) Juhul, kui vähemalt üks volikogu liige seda nõuab, fikseeritakse hääletustulemused nimeliselt.

 (19) Istungi juhataja teeb teatavaks otsustuse ning kui viidi läbi hääletamine, siis ka häältelugemise tulemused. Määruse või otsuse vastuvõtmise fikseerib istungi juhataja haamrilöögiga pärast sõnu “määrus/otsus on vastu võetud”.

 (20) Istungi lõpetab istungi juhataja haamrilöögiga.

§ 13.  Istungi protokoll

 (1) Volikogu istungi protokollile kirjutab alla volikogu esimees või tema asendaja.

 (2) Protokollile allakirjutanud isik vastutab protokollis sisalduvate andmete õigsuse eest.

 (3) Protokolli kantakse istungi või koosoleku toimumise aeg ja koht, osavõtjate nimed, arutlusel olnud küsimused, nende kohta esitatud ettepanekud ja vastuvõetud otsused, hääletustulemused, kui küsimus otsustati hääletamise teel, ning otsustajate või küsimuste algatajate eriarvamused. Protokolli kantakse samuti esitatud arupärimised, arupärimiste ja avalduste esitajad ning arupärimiste vastused. Esitatud ettepanekud, eriarvamused, arupärimised, arupärimiste kirjalikud vastused ja avalduste tekstid võib esitada ka protokollis viidatud lisadena.

 (4) Volikogu istungite protokollimise korraldab vallakantselei.

 (5) Volikogu istungist on audiosalvestist õigusteha istungi protokollijal. Salvestist kasutatakse protokolli koostamiseks. Salvestist on võimalik kuulata Väike-Maarja raamatukogus. Salvestist ei ole lubatud kopeerida ja raamatukogust välja viia. Salvestisi säilitatakse vähemalt 1 aasta.

 (6) Istungi protokolliga on võimalik tutvuda vallakantseleis ning valla koduleheküljel viiendal tööpäeval peale volikogu istungit. Ülevaade volikogu istungil arutatud küsimustest avaldatakse valla infolehes.

 (7) Esitatud arupärimised, arupärimiste kirjalikud vastused ja esitatud avaldused avaldatakse valla koduleheküljel täies mahus esitatud kujul.

 (8) Üldkättesaadavaks ei tehta protokollides sisalduvaid andmeid, mille väljastamine on seadusega piiratud või mõeldud valla ametiasutuste siseseks kasutamiseks.

§ 14.  Volikogu õigusaktid ja nende jõustumine

 (1) Volikogul on õigus anda määrusi ja vastu võtta otsuseid.

 (2) Volikogu määrused avaldatakse Riigi Teatajas vastuvõetud algtekstidena ning nende alusel kõiki muudatusi sisaldavate terviktekstidena. Volikogu määrus jõustub kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist, kui määruses ei ole sätestatud hilisemat tähtpäeva.

 (3) Volikogu otsused jõustuvad alates teatavaks tegemisest.

 (4) Volikogu määrustele ja otsustele kirjutab alla volikogu esimees või tema asendaja.

 (5) Volikogu õigusaktid avalikustatakse ja on kõigile kättesaadavad valla veebilehel hiljemalt viie tööpäeva jooksul pärast nende vastuvõtmist. Ei avalikustata andmeid, mille väljastamine on seadusega piiratud või mõeldud üksnes valla ametiasutuse siseseks kasutamiseks.

5. peatükk Volikogu komisjonid 

§ 15.  Volikogu komisjoni moodustamine, esimehe ja aseesimehe valimine

 (1) Volikogu moodustab vallavolikogu tegevuse kavandamiseks, vallavolikogule ja vallavalitsusele arvamuste esitamiseks ning õigusaktide eelnõude ettevalmistamiseks alalisi ja ajutisi komisjone, kes juhinduvad oma tegevuses kehtivatest õigusaktidest, põhimäärusest ning vallaelanike huvidest ja vajadustest.

 (2) Vallavolikogu alalised komisjonid moodustatakse vallavolikogu volituste ajaks. Komisjoni tegevusvaldkond, ajutise komisjoni korral tegutsemise tähtaeg, ülesanded ja komisjoni liikmete arv määratakse komisjoni moodustamise otsuses.

 (3) Volikogu komisjoni esimees ja komisjoni esimehe ettepanekul aseesimees valitakse volikogu liikmete hulgast salajase hääletamise teel poolthäälte enamusega.

 (4) Komisjoni koosseis kinnitatakse komisjoni esimehe ettepanekul poolthäälte enamusega avalikul hääletamisel.

 (5) Igal volikogu liikmel on õigus kuuluda vähemalt ühte alalisse komisjoni. Volikogu esimees ei kuulu alalistesse komisjonidesse.

 (6) Volikogu otsustab komisjoni liikme komisjoni koosseisust väljaarvamise komisjoni esimehe ettepanekul kas komisjoni liikme avalduse alusel või juhul, kui komisjoni liige ei ole osalenud vähemalt kolmel järjestikusel komisjoni koosolekul.

 (7) Komisjoni esimehe äraolekul täidab tema ülesandeid komisjoni aseesimees. Komisjoni aseesimehe äraolekul võib komisjoni esimees määrata komisjoni liikme komisjoni kokku kutsuma ja komisjoni koosolekut juhtima.

 (8) Volikogu alatise komisjoni tegevus lõpeb üldjuhul koos volikogu koosseisu volituste lõppemisega. Volikogu võib oma otsusega lõpetada alatise komisjoni tegevuse ka enne volikogu koosseisu volituste lõppemist.

 (9) Volikogu komisjoni tegevuse lõpetamine toimub volikogu komisjoni või volikogu liikme ettepanekul. Volikogu komisjoni koosseisu muutmine toimub komisjoni esimehe ettepanekul.

§ 16.  Komisjoni pädevus

 (1) Volikogu esimees suunab komisjoni läbivaatamisele:
 1) volikogu õigusaktide eelnõud;
 2) vallavalitsuse poolt komisjoni arvamuse saamiseks või informatsiooniks esitatu;
 3) isikute avaldused.

 (2) Komisjonil on õigus:
 1) algatada volikogu õigusakti eelnõu;
 2) teha ettepanekuid volikogu istungi päevakorra, volikogu ja teiste komisjonide menetluses olevate volikogu õigusaktide eelnõude kohta;
 3) algatada arutelusid;
 4) saada vallavalitsuselt komisjoni menetluses oleva küsimusega seotud täiendavaid dokumente ja teavet;
 5) kaasata oma töösse asjatundjaid ja tellida ekspertiise, kooskõlastades selle eelnevalt volikogu esimehega.

 (3) Volikogu komisjon on tegutsemisvõimetu, kui komisjon ei ole kahel järjestikusel korral täitnud tähtaegselt talle antud ülesannet või ei ole pidanud otsustusvõimelisi koosolekuid.

 (4) Komisjoni tegutsemisvõimetuse korral teeb volikogu esimees volikogule ettepaneku valida komisjonile uus esimees, kelle ettepanekul valitakse komisjoni aseesimees ja kinnitatakse komisjoni uus koosseis.

§ 17.  Komisjoni koosolek

 (1) Volikogu komisjoni töövormiks on koosolek. Vajaduse korral võib komisjoni koosolekut pidada elektrooniliselt.

 (2) Alatiste komisjonide koosolekute toimumise aeg lepitakse üldjuhul kokku peale komisjoni koosseisu kinnitamist arvestusega, et komisjonide koosolekute ajad ei kattu. Komisjoni koosoleku toimumise aeg ja koht tehakse volikogu liikmetele teatavaks järgmisel volikogu istungil peale komisjoni koosseisu kinnitamist.

 (3) Kui tekib vajadus muuta komisjoni toimumise aega, teatab komisjoni esimees sellest komisjoni liikmetele, volikogu esimehele ning vallasekretärile, järgides lõikes 5 sätestatut.

 (4) Komisjoni koosoleku kutsub kokku komisjoni esimees või tema äraolekul asendaja vastavalt § 15 lõikes 7 sätestatule.

 (5) Komisjoni koosoleku vormi, aja ja päevakorra projekti esitab kokkukutsuja vähemalt kaks päeva enne koosoleku algust. Komisjoni esimees või tema otsusel valdkonna juht saadab eelnõud ja/või vajalikud materjalid komisjoni kõikidele liikmetele e-posti teel.

 (6) Komisjon on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtavad koos esimehe või tema asendajaga osa vähemalt pooled komisjoni liikmetest. Otsustused tehakse avalikul hääletusel poolthäälte enamusega.

 (7) Komisjonil on õigus vastu võtta otsuseid koosolekut kokku kutsumata. Komisjoni esimehe otsusel saadetakse komisjoni dokumendid elektrooniliselt komisjoni kõikidele liikmetele, määrates tähtaja, mille jooksul komisjoni liikmed peavad esitama e-posti teel oma seisukoha koosoleku kutses näidatud e-posti aadressile. Kui komisjoni liige ei teata nimetatud tähtaja jooksul oma seisukohta, loetakse ta hääletamisel mitteosalenuks.

 (8) Komisjonide koosolekud toimuvad üldjuhul üks kord kuus või komisjoni esimehe poolt määratud ajal.

 (9) Komisjoni päevakorda võib võtta ka küsimusi, millest ei olnud eelnevalt komisjoni liikmeid informeeritud, kui selle poolt hääletavad kõik kohalolevad komisjoni liikmed. Päevakord kinnitatakse koosolekul poolthäälte enamusega.

 (10) Komisjoni koosolekud on kinnised. Komisjoni koosolekul osalevad sõnaõigusega vastavate valdkondade juhid ja spetsialistid. Teiste isikute kutsumise komisjoni koosolekule ja neile sõnaõiguse andmise otsustab koosoleku kokkukutsuja.

 (11) Komisjoni koosoleku kohta koostatakse protokoll, mis sisaldab koosoleku päevakorra, toimumise aja, koosolekust osa võtnud isikute nimekirja, komisjoni otsused ja komisjoni liikmete eriarvamused. Elektroonilise koosoleku toimumise kohta tehakse protokolli sellekohane märge ning protokollile lisatakse komisjoni liikmete kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis esitatud seisukohad. Protokollile kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija.

 (12) Protokoll peab olema igaühele kättesaadav kümnendal tööpäeval koosoleku toimumise päevast arvates. Protokollid on kättesaadavad ametiasutuse kantseleis ning avalikustatud ametiasutuse dokumendiregistri kaudu. Dokumendiregistrile on tagatud juurdepääs Väike-Maarja valla veebilehelt. Üldkättesaadavaks ei tehta protokollides sisalduvaid andmeid, mille väljastamine on seadusega piiratud või mõeldud asutusesiseseks kasutamiseks.

 (13) Komisjoni liige on kohustatud nii komisjoni liikme volituste ajal kui ka pärast volituste lõppemist hoidma talle teatavaks saanud riigi- ja ärisaladust, teiste inimeste perekonna- ja eraellu puutuvaid andmeid ning muud konfidentsiaalsena saadud informatsiooni. Komisjoni liikmeid peab teabe konfidentsiaalsusest ning saladuse hoidmise nõuetest teavitama komisjoni esimees. Kui komisjoni liikmetel ei ole seisukoha andmiseks või otsustuse tegemiseks vaja isikuandmeid või muud konfidentsiaalset infot, peab komisjoni esimees või tema asendaja tagama, et vajalik teave edastatakse komisjoni liikmetele konfidentsiaalse informatsioonita.

§ 18.  Revisjonikomisjon

 (1) Volikogu moodustab oma volituste kehtivuse ajaks vallavalitsuse ja tema hallatavate asutuste tegevuse kontrollimiseks vähemalt kolmeliikmelise revisjonikomisjoni. Revisjonikomisjoni esimees ja komisjoni liikmed valitakse salajasel hääletusel poolthäälte enamusega volikogu liikmete hulgast.

 (2) Revisjonikomisjonil on õigus:
 1) kontrollida ja hinnata vallavalitsuse, vallavalitsuse ametiasutuste ja nende ametiasutuste hallatavate asutuste või kohaliku omavalitsuse üksuse valitseva mõju all oleva äriühingu, sihtasutuse ja mittetulundusühingu tegevuse seaduslikkust, otstarbekust ja tulemuslikkust ning vallavara kasutamise sihipärasust;
 2) kontrollida ja hinnata vallaeelarve täitmist.

 (3) Revisjonikomisjonil on õigus saada teavet ja kõiki oma tööks vajalikke dokumente.

 (4) Revisjonikomisjon hindab tulemuslikkust järgmiste kriteeriumite kohaselt:
 1) säästlikkus, mis tähendab eesmärkide saavutamiseks tehtavate kulutuste minimeerimist;
 2) tõhusus, mis tähendab kulutuste ja nende abil saavutatavate tulemuste suhet;
 3) mõjusus, mis tähendab tegevuse tegelikku mõju võrrelduna kavatsetud mõjuga.

 (5) Revisjonikomisjon täidab revisjonikomisjoni pädevusse antud ülesandeid üldjuhul tööplaani alusel. Tööplaani kinnitab vallavolikogu otsusega ning tööplaan kalendriaastaks tuleb kinnitada hiljemalt jaanuarikuu istungil. Tööplaani eelnõu esitab vallavolikogule revisjonikomisjoni esimees või tema äraolekul revisjonikomisjoni aseesimees. Vajadusel võib vallavolikogu oma otsusega anda revisjonikomisjonile komisjoni pädevuses olevate ülesannete täitmiseks tööplaaniväliseid ülesandeid.

 (6) Kontrollimised toimuvad kirjaliku ühekordse kontrolliülesande alusel, mille valmistab ette revisjonikomisjon. Kontrolliülesanne sisaldab kontrollitava asutuse nime, kontrolli eesmärki ja ulatust, kontrollijate nimesid ja kontrollimise aega. Kontrolliülesandele kirjutab alla revisjonikomisjoni esimees. Kontrolliülesande koopia esitatakse kontrollitava asutuse juhile.

 (7) Kontrollijal ei ole õigust takistada kontrollitava asutuse tööd.

 (8) Kontrollija võib kontrollimise käigustalle teatavaks saanud informatsiooni kasutada ainult kontrollimise huvides. Kontrollimise tulemusi ei avaldata enne revisjonikomisjoni vastavat otsust.

 (9) Kontrollimise tulemused vormistatakse aktiga. Aktis märgitakse kontrollitava asutuse nimi ja alluvus, kontrolliülesanne, kontrollijate nimed ja ametinimetused, kontrollitava asutuse juhi ja pearaamatupidaja nimed, kontrollitav periood ja kontrollimise aeg. Sõltuvalt ülesandest ja
tulemustest käsitletakse aktis:
 1) riigi ja valla õigusaktide järgimist kontrollitavas asutuses;
 2) vallavara kasutamise õigsust;
 3) vallaeelarve tulude laekumise tagamist ja eelarvevahendite kasutamise sihipärasust;
 4) tehingute ja majandusliku tegevuse otstarbekust;
 5) aruandluse tõepärasust.

 (10) Aktis peavad sisalduma:
 1) viited õigusaktidele, mis reguleerivad kontrollitavat valdkonda;
 2) olukorra kirjeldus;
 3) viide õigusaktile, mida on rikutud;
 4) järeldus, kas on tekitatud vallale otsest kahju või on saamata jäänud tulu.

 (11) Varalise kahju ilmnemisel tuuakse aktis ära selle rahaline suurus ja tekkimise põhjused, kahju suuruse arvutamise metoodika ning kahju tekkimisega seotud töötajate nimed ja ametikohad.

 (12) Kontrollija võib lisada aktile ettepanekuid kontrollitava asutuse tegevuse parendamiseks.

 (13) Revisjonikomisjoni otsus ja akt saadetakse vallavalitsusele, kes võtab akti suhtes seisukoha ja esitab selle kümne päeva jooksul revisjonikomisjonile. Revisjonikomisjon esitab eelnimetatud dokumendid volikogule otsuse tegemiseks kontrolli tulemuste realiseerimise kohta, lisades nendele dokumentidele otsuse tegemiseks vajaliku volikogu õigusakti eelnõu.

 (14) Revisjonikomisjon esitab vallavolikogule koos majandusaasta aruande kohta arvamuse andmisega ka aruande revisjonikomisjoni tegevusest ning annab hinnangu tööplaanis märgitud kontrollide kohta. Revisjonikomisjoni aruanne avaldatakse seitsme tööpäeva jooksul pärast majandusaasta aruande kinnitamist internetis Väike-Maarja valla veebilehel. Aruande koostamise, esitamise ja avalikustamise eest vastutab revisjonikomisjoni esimees.

§ 19.  Volikogu juhatus

 (1) Volikogu juhatus on nõuandev organ volikogu esimehe juures, mis vaatab tema ettepanekul läbi volikogu istungi päevakorra projekti, volikogu töökorralduse muudatusettepanekud ja arutab muid volikogu töö korraldamisega seotud küsimusi.

 (2) Volikogu juhatusse kuuluvad volikogu esimees, aseesimees ja volikogu komisjonide esimehed, viimaste äraolekul komisjonide aseesimehed.

 (3) Juhatuse koosoleku kutsub kokku ja koosolekut juhatab volikogu esimees või tema äraolekul aseesimees. Mõlema puudumisel juhatab juhatuse koosolekut volikogu suurima saadikurühma esindaja.

 (4) Juhatus on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtab osa lisaks koosoleku juhatajale vähemalt pool juhatuse koosseisust. Juhatuse otsused võetakse vastu poolthäälteenamusega. Juhatuse koosolekud protokollitakse. Protokollile kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija.

 (5) Juhatuse otsustused on volikogu esimehele soovitusliku iseloomuga.

6. peatükk Vallavalitsus 

§ 20.  Vallavanema valimine

 (1) Vallavanem tuleb valida kahe kuu jooksul arvates volikogu uue koosseisu esimese istungi kokkutulemise päevast.

 (2) Volikogu otsusel võib vallavanema ametikohale välja kuulutada avaliku konkursi. Konkursi tingimused ja läbiviimise põhimõtted kinnitab volikogu.

 (3) Kirjalik ettepanek kandidaadi ülesseadmise kohta esitatakse istungi juhatajale. Kui vallavanemaks ei esitata rohkem kandidaate kui üks, viiakse valimine läbi ühe kandidaadiga.

 (4) Kandidaadile antakse kuni 15 minutit aega enda ja oma seisukohtade tutvustamiseks. Esinemine toimub kandidaatide esitamise järjekorras.

 (5) Vallavanema valimise viib läbi volikogu esimehe ettepanekul moodustatud häältelugemiskomisjon.

 (6) Komisjon kontrollib, et valimiskast oleks tühi ja pitseerib selle.

 (7) Komisjon kannab hääletamissedelitele esitatud kandidaatide nimed ja annab igale istungil viibivale volikogu liikmele valla pitsati jäljendiga sedeli.

 (8) Volikogu liige tõmbab joone alla kandidaadi nimele, kelle poolt ta hääletab. Igal volikogu liikmel on üks hääl.

 (9) Pärast hääletamissedeli täitmist murrab volikogu liige sedeli kokku ning annab selle komisjoni liikmele, kes paneb kokkumurtud hääletamissedeli välisküljele valla pitsati jäljendi. Volikogu liige laseb hääletamissedeli valimiskasti ise.

 (10) Komisjon loeb hääled avalikult kohe pärast hääletamise lõppemist. Kehtetuks loetakse hääletamissedel, millel puudub pitsati jäljend või millel on rohkem kui ühele kandidaadile joon alla tõmmatud.

 (11) Vallavanemaks loetakse valituks kandidaat, kes saab volikogu koosseisu häälteenamuse.

 (12) Hääletamistulemuste kohta koostab komisjon protokolli.

§ 21.  Vallavalitsuse moodustamise põhimõtted.

 (1) Vallavanemal on valituks osutumise päevast volitus moodustada vallavalitsus.

 (2) Vallavalitsusse kuuluvad vallavanem ja vähemalt kolm liiget vallavanema esildisel.

 (3) Volikogu kinnitab valitsuse ametisse salajasel hääletamisel.

 (4) Hääletamise viib läbi põhimääruse § 6 lõikes 13 nimetatud komisjon.

 (5) Komisjon väljastab volikogu liikmetele valla pitsati jäljendiga hääletamissedelid, kuhu on kantud vallavanema poolt esitatud valitsuse nimekiri.

 (6) Volikogu liikmed märgivad iga kandidaadi kohta oma seisukoha – poolt või vastu kandidaadi nime järele. Hääletamise protseduur toimub põhimääruse § 6 toodud korras.

 (7) Hääletamistulemuste kohta koostab komisjon protokolli.

 (8) Kui vähemalt üks kandidaat esitatud koosseisust ei saa poolthäälteenamust, loetakse valitsus ametisse mittekinnitatuks ja valitsuse kinnitamine lülitatakse järgmise volikogu istungi päevakorda.

§ 22.  Vallavalitsuse pädevus

 (1) Vallavalitsus:
 1) valmistab ette volikogus arutamisele tulevaid küsimusi, lähtudes valitsuse seisukohtadest või volikogu otsustest;
 2) lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis käesoleva põhimäärusega või volikogu määruste või otsustega on pandud täitmiseks valitsusele;
 3) lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis ei kuulu volikogu ainupädevusse;
 4) lahendab küsimusi, mis on delegeeritud valitsusele;
 5) korraldab valla ametiasutuste poolt isikute vastuvõttu märgukirjadele ja selgitustaotlustele vastamise seadusega ettenähtud korras;
 6) kehtestab oma korraldusega valla asutuse poolt osutatavate teenuste hinnad;
 7) nimetab osavalla vanema ametisse, vabastab osavalla vanema ametist.

 (2) Valitsus võib moodustada nii ajutisi kui ka alalisi komisjone. Komisjonid moodustatakse vastava valdkonna küsimuste lahendamiseks ja ettepanekute tegemiseks valitsusele.

§ 23.  Vallavalitsuse töökord

 (1) Valitsuse töövorm on istung. Valitsuse istungid toimuvad üldjuhul üks kord nädalas, vajadusel ka tihedamini.

 (2) Vallavanemal on õigus mõjuvatel põhjustel istung ära jätta. Istungi ärajäämisest informeeritakse valitsuse liikmeid vallakantselei kaudu.

 (3) Istungile esitatavad eelnõud ja otsustamiseks antavad küsimused peavad olema eelnevalt kooskõlastatud asjassepuutuva osakonna või ametnikuga.

 (4) Nõuetekohaselt ettevalmistatud eelnõu või istungile arutamiseks antav küsimus tuleb esitada istungi päevakorda lülitamiseks hiljemalt kaks tundi enne istungi algust.

 (5) Valitsuse istungi päevakorraga ning teiste istungi dokumentidega saab tutvuda vallakantseleis ja elektroonilises vallavalitsuse kataloogis.

 (6) Valitsuse istungid on kinnised, kui valitsus ei otsusta teisiti. Vallavanem või tema asendaja võib istungile kutsuda ka teisi isikuid.

 (7) Istungit juhatab vallavanem või tema asendaja.

 (8) Valitsus on otsustusvõimeline, kui tema istungist võtab osa üle poole valitsuse koosseisust, sealhulgas vallavanem või tema asendaja. Valitsuse liikmed annavad oma allkirja osavõtulehele, mis lisatakse istungi protokollile.

 (9) Istungi alguses tutvustab juhataja istungi päevakorda ning lahendatakse päevakorraga seotud organisatsioonilised küsimused. Vallavanem või valitsuse liige ei tohi osa võtta valitsuse sellise üksikakti arutamisest ja otsustamisest, mille suhtes talle laieneb toimingupiirang korruptsioonivastase seaduse kohaselt. Vallavanem või valitsuse liige on kohustatud enne küsimuse arutelu tegema avalduse enda mitteosalemise kohta kõnealuse päevakorrapunkti arutamisel. Sellekohane märge tehakse valitsuse istungi protokolli. Küsimuste arutamiseks ja otsustamiseks vajalik kvoorum on selle võrra väiksem.

 (10) Seejärel kuulatakse ära vastavas päevakorrapunktis eelnõu või küsimuse algataja ettekanne ja valitsuse liikmete seisukohad ning istungile kutsutute arvamused.

 (11) Sõnavõtusoovist antakse märku käetõstmisega.

 (12) Istungi juhataja:
 1) teeb kindlaks istungist osavõtvate valitsuse liikmete arvu, jälgib tööks ja hääletamiseks vajaliku kvoorumi olemasolu;
 2) jälgib istungi päeva- ja töökorrast kinnipidamist, vajadusel kutsub sõnavõtja päevakorraküsimuse juurde tagasi või lõpetab sõnavõtu, taandab asjasse mittepuutuvad küsimused;
 3) otsustab istungist osavõtjatele sõna andmise järjekorra;
 4) fikseerib hääletamistulemused.

 (13) Arutelu vastavas päevakorrapunktis lõpeb kas viimase esinemisega või istungi juhataja otsustuse alusel.

 (14) Valitsuse otsustused tehakse poolthäälteenamusega.

 (15) Küsimuse hääletamisele panekul kontrollib juhataja, kas kõik valitsuse liikmed said hääletamisele pandavast küsimusest aru. Kui küsimust on vaja täiendavalt selgitada, teeb ta seda.

 (16) Hääletamise järjekord on järgmine:
 1) protseduuriküsimusi käsitlevad ettepanekud;
 2) sisulised muudatusettepanekud;
 3) redaktsioonilised ettepanekud;
 4) eelnõu tervikuna.

 (17) Hääletamise tulemused teeb teatavaks istungi juhataja.

 (18) Protokolli kantakse istungi toimumise aeg ja koht, osavõtjate nimed, arutusel olnud küsimused, nende kohta esitatud ettepanekud ja vastuvõetud otsused, hääletustulemused, kui küsimus otsustati hääletamise teel ning otsustajate või küsimuste algatajate eriarvamused.

 (19) Valitsuse istungi protokollile kirjutavad alla vallavanem või tema asendaja ja protokollija. Valitsuse komisjoni koosoleku protokollile kirjutab alla koosoleku juhataja.

 (20) Vallavalitsuse istungi protokolliga ja valitsuse komisjoni koosoleku protokolliga on võimalik tutvuda vallakantseleis ja valla koduleheküljel. Ülevaade valitsuse istungil käsitletud küsimustest avaldatakse valla infolehes.

 (21) Vallavalitsus võib vallavanema või tema asendaja otsusel määrusi ja korraldusi vastu võtta ka istungit kokku kutsumata. Sel juhul saadetakse esitatud eelnõud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis e-posti teel kõigile valitsuse liikmetele, määrates tähtaja, mille jooksul nad peavad esitama oma seisukoha. Kui valitsuse liige ei teata nimetatud tähtaja jooksul, kas ta on otsustuse poolt või vastu, loetakse ta hääletamisel mitteosalenuks.

 (22) Määruste ja korralduste vastuvõtmisel istungit kokku kutsumata lisatakse protokollile valitsuse liikmete kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis esitatud seisukohad.

 (23) Üldkättesaadavaks ei tehta protokollides sisalduvaid andmeid, mille väljastamine on seadusega piiratud või mõeldud valla ametiasutuste siseseks kasutamiseks.

§ 24.  Vallavalitsuse õigusaktid ja nende jõustumine

 (1) Valitsusel on õigus anda määrusi ja korraldusi.

 (2) Valitsuse määrused avaldatakse Riigi Teatajas vastuvõetud algtekstidena ning nende alusel kõiki muudatusi sisaldavate terviktekstidena. Valitsuse määrus jõustub kolmandal päeval pärast avaldamist, kui määruses ei ole sätestatud hilisemat tähtpäeva.

 (3) Valitsuse korraldused jõustuvad alates teatavaks tegemisest.

 (4) Valitsuse õigusaktid avalikustatakse ja on kõigile kättesaadavad valla koduleheküljel hiljemalt viie tööpäeva jooksul pärast nende vastuvõtmist. Ei avalikustata andmeid, mille väljastamine on seadusega piiratud või mõeldud üksnes valla ametiasutuse siseseks kasutamiseks.

 (5) Määrustele ja korraldustele kirjutavad alla vallavanem ja vallasekretär või nende asendajad.

§ 25.  Vallavanem

 (1) Vallavanem:
 1) korraldab vallavalitsuse tööd ja vallavalitsuse istungite ettevalmistamist;
 2) esindab Väike-Maarja valda ja vallavalitsust vastavalt seadusega, käesoleva põhimäärusega ja volikogu poolt antud pädevusele;
 3) annab vallavalitsuse ja tema ametiasutuste sisemise töö korraldamiseks käskkirju;
 4) kirjutab alla vallavalitsuse määrustele ja korraldustele ning teistele valitsuse dokumentidele; 5) esitab volikogule kinnitamiseks valitsuse koosseisu;
 5) esitab volikogule ettepaneku valitsuse täiendava liikme kinnitamiseks ja valitsuse liikme
vabastamiseks valitsuse liikme kohustest ning palgalise valitsuse liikme ametisse nimetamiseks ja ametist vabastamiseks;
 6) esitab vallavalitsusele ametisse nimetamiseks valla ametiasutuse juhi kandidaadi ja ametisse kinnitamiseks valla ametiasutuse hallatava asutuse juhi kandidaadi, teeb valitsusele ettepaneku nimetatud juhtide ametist vabastamise kohta, teostab tööandja teisi õigusi ja kohustusi, kui volikogu või valitsuse õigusaktis ei ole sätestatud teisiti;
 7) esindab valda krediidiasutustes, kirjutab alla valla poolt sõlmitud lepingutele;
 8) täidab muid talle seaduse alusel või käesoleva põhimäärusega pandud ülesandeid.

 (2) Vallavanemat asendab tema äraolekul (puhkus, haigus, ametialane lähetus jm) abivallavanem. Vallavanem nimetab valitsuse liikme, kes asendab teda abivallavanema äraolekul. Asendajateks määratute äraolekul asendab vallavanemat vanim kohalolev valitsuse liige.

§ 26.  Vallavanema puhkusele lubamine ja teenistuslähetusse suunamine

 (1) Vallavanemal on õigus puhkusele vastavalt kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses sätestatule.

 (2) Vallavanema puhkusele lubamine vormistatakse vallavalitsuse korraldusega. Enne puhkusele minekut informeerib vallavanem sellest vallavolikogu esimeest.

 (3) Vallavanemal on õigusteenistuslähetuse kulude hüvitamisele avaliku teenistuse seaduses sätestatud alustel ja korras.

 (4) Vallavanema välislähetusse suunamise otsustab vallavolikogu ning lähetus vormistatakse vallavolikogu otsusega, lähtudes teenistuslähetusse suunamiseks Vabariigi Valitsuse kehtestatud korrast. Kui lähetuse kestus ei ületa viit päeva, otsustab vallavanema välislähetusse suunamise vallavalitsus ning lähetus vormistatakse vallavalitsuse korraldusega.

 (5) Vallavanema riigisisese lähetuse otsustab vallavalitsus ning lähetus vormistatakse vallavalitsuse korraldusega, lähtudes teenistuslähetusse suunamiseks Vabariigi Valitsuse kehtestatud korrast.

7. peatükk Valla asutused 

§ 27.  Valla ametiasutus ja vallavalitsuse hallatav asutus

 (1) Valla ametiasutuseks on vallavalitsus koos struktuuriüksustega. Teiste valla ametiasutuste moodustamise otsustab volikogu. Valla ametiasutuse ülesandeks on avaliku võimu teostamine.

 (2) Vald võib oma ülesannete täitmiseks ning teenuste osutamiseks asutada vallavalitsuse hallatavaid asutusi, mis ei ole juriidilised isikud.

 (3) Vallavalitsuse hallatava asutuse asutamise ning selle tegevuse lõpetamise otsustab volikogu. Hallatava asutuse põhimääruse kinnitamine ja selle muutmine toimub volikogu poolt sätestatud korras, kui seadusega ei ole kehtestatud teisiti.

8. peatükk Valla arengukava, eelarvestrateegia ja eelarve koostamise ja muutmise ning finantsjuhtimise üldised põhimõtted 

§ 28.  Arengukava koostamise põhimõtted

 (1) Vallal peab olema arengukava ja eelarvestrateegia, mis on aluseks eri eluvaldkondade arengu integreerimisele ja koordineerimisele.

 (2) Arengukavas esitatakse vähemalt:
 1) majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise keskkonna ning looduskeskkonna arengu pikaajalised suundumused ja vajadused;
 2) probleemide ja võimaluste hetkeolukorra analüüs tegevusvaldkondade lõikes;
 3) tegevusvaldkondade strateegilised eesmärgid koos taotletava mõjuga arengukava perioodi lõpuni;
 4) strateegiliste eesmärkide täitmiseks vajalikud tegevused arengukava perioodi lõpuni.

 (3) Vald võib koostada täiendava arengukava:
 1) mõne valla territooriumi osa kohta;
 2) mõne tegevusvaldkonna arendamiseks;
 3) mitme valla või linna või nende territooriumi osade kohta kokkuleppe alusel.

 (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud täiendavad arengukavad peavad olema kooskõlas arengukavaga. Arengukava peab arvestama valla üldplaneeringut.

 (5) Kui käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 2 nimetatud täiendav arengukava sisaldab tegevusvaldkonna hetkeolukorra analüüsi, ei pea seda arengukavas esitama.

§ 29.  Arengukava, eelarvestrateegia ja eelarve vahelised seosed

 (1) Eelarvestrateegia on arengukavast tulenev selgitustega finantsplaan, mis on arengukava osa või arengukavaga seotud iseseisev dokument. Eelarvestrateegia nõuded sätestatakse kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduses.

 (2) Arengukava ja eelarvestrateegia on aluseks kohaliku omavalitsuse üksuse eelarve koostamisel, kohustuste võtmisel, varaga tehingute tegemisel, investeeringute kavandamisel ning investeeringuteks toetuse taotlemisel.

 (3) Kui arengukava muudetakse ja sellega kaasneb mõju eelarvele, tuleb eelarvestrateegia viia arengukavaga kooskõlla.

§ 30.  Arengukava ja eelarvestrateegia koostamine, menetlemine, vastuvõtmine ning avalikustamine

 (1) Volikogu kehtestab määrusega arengukava ja eelarvestrateegia koostamise korra ning kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse mõistes kohaliku omavalitsuse üksusest sõltuvatele üksustele korra ja tähtajad eelarvestrateegia koostamiseks vajaliku informatsiooni esitamiseks.

 (2) Volikogu võib volitada vallavalitsust kehtestama määrusega arengukava ja eelarvestrateegia koostamise korra.

 (3) Arengukava ja eelarvestrateegia peavad hõlmama iga aasta 15. oktoobri seisuga vähemalt nelja eelseisvat eelarveaastat.

 (4) Arengukava ja eelarvestrateegia eelnõu koostab vallavalitsus ning esitab vastuvõtmiseks vallavolikogule.

 (5) Vallavalitsus korraldab avalike arutelude kaudu kõigi huvitatud isikute kaasamise arengukava ja eelarvestrateegia koostamisse.

 (6) Vallavalitsus avalikustab arengukava ja eelarvestrateegia eelnõu valla veebilehel vähemalt kaheks nädalaks.

 (7) Vallavolikogu kinnitab arengukava ja eelarvestrateegia määrusega hiljemalt käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tähtpäevaks. Arengukava ja eelarvestrateegia peavad olema vastu võetud enne eelseisva aasta eelarve vastuvõtmist.

 (8) Arengukava ja eelarvestrateegia ning volikogu ja volikogu komisjonide istungite protokollid arengukava ja eelarvestrateegia menetlemise kohta avaldatakse valla veebilehel seitsme tööpäeva jooksul arengukava ja eelarvestrateegia vastuvõtmisest arvates.

9. peatükk Lõppsätted 

§ 31. [Käesolevast tekstist välja jäetud]

§ 32.  Määruse jõustumine

  Määrus jõustub kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.