Keskkond ja heakordJäätmekäitlus

Teksti suurus:

Setomaa valla jäätmehoolduseeskiri

Setomaa valla jäätmehoolduseeskiri - sisukord
Väljaandja:Setomaa Vallavolikogu
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:15.05.2020
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:RT IV, 12.05.2020, 21

Setomaa valla jäätmehoolduseeskiri

Vastu võetud 30.04.2020 nr 9

Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punkti 365 ja jäätmeseaduse § 66 lõike 4, § 71 lõike 1 ja lõike 2 ning pakendiseaduse § 15 lõike 1 alusel.

1. peatükk JÄÄTMEHOOLDUSEESKIRJA ÜLDNÕUDED 

1. jagu Üldsätted 

§ 1.   Reguleerimisala

  (1) Setomaa valla jäätmehoolduseeskiri (edaspidi eeskiri) sätestab jäätmehoolduse korralduse Setomaa valla haldusterritooriumil.

  (2) Eeskirja eesmärk on puhta ja tervisliku elukeskkonna säilitamine, jäätmete koguste vähendamine ning jäätmete taaskasutamise soodustamine.

  (3) Eeskirja täitmine on kohustuslik kõikidele Setomaa valla haldusterritooriumil viibivatele ja tegutsevatele juriidilistele ja füüsilistele isikutele.

  (4) Jäätmehooldust Setomaa vallas korraldab Setomaa Vallavalitsus vastavalt jäätmehooldust reguleerivatele õigusaktidele ning valla põhimäärusele.

  (5) Setomaa Vallavalitsus juhindub oma tegevuses riigi valdkondlikust arengukavast ja Võru maakonna omavalitsuste ühisest jäätmekavast.

  (6) Setomaa valla haldusterritooriumil asuvad ettevõtted on kohustatud koostama Setomaa Vallavalitsuse nõudmisel jäätmekava, mis käsitleb ettevõtte tegevusega seotud jäätmekäitlust.

  (7) Tiheasustusalaks eeskirja tähenduses on maa-ala, mis valla üldplaneeringu alusel määratud tiheasustusega alaks.

§ 2.   Mõisted

  (1) Eeskirjas kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses:
  1) jäätmed on mis tahes vallasasi, mille nende valdaja on ära visanud, kavatseb seda teha või on kohustatud seda tegema;
  2) aia- ja haljastusjäätmed on aedade ja haljasalade hooldamisel tekkinud biolagunevad jäätmed (rohi, lehed ja oksad);
  3) olmejäätmed on kodumajapidamisest pärinevad jäätmed ning kaubanduses, teeninduses või mujal tekkinud oma koostiselt ja omadustelt samalaadsed jäätmed;
  4) segaolmejäätmed ehk prügi on liigiti kogumisest üle jäänud olmejäätmed või nende sortimisjääk;
  5) suurjäätmed on jäätmed, mida kaalu või mahu tõttu ei ole võimalik paigutada kogumismahutisse (mööbliesemed, vaibad, madratsid, kardinapuud, aknaraamid, jalgrattad, WC-potid ja vannid, kraanikausid, pliidid jne). Suurjäätmetena ei käsitata ehitusjäätmeid, suuremõõtmelisi probleemtooteid (autoromud või nende osad, rehvid, elektri- ja elektroonikaseadmeid või nende jäätmeid, pesumasinad, telerid, külmkapid, elektripliidid) ja muid tootjavastutusega hõlmatud jäätmeid;
  6) reoveesete on reoveest füüsikaliste, bioloogiliste või keemiliste meetoditega
eraldatud suspensioon, mis jaguneb orgaanilise aine töötlemistõhususe alusel töödeldud ja töötlemata setteks.
  7) jäätmetekitaja on isik või riigi või kohaliku omavalitsuse üksuse asutus, kelle tegevuse käigustekivad jäätmed; või isik, kes sooritab jäätmetega toiminguid, mille tagajärjel jäätmete olemus või koostis muutub;
  8) jäätmevaldaja on jäätmetekitaja või muu isik või riigi või kohaliku omavalitsuse asutus, kelle valduses on jäätmed;
  9) jäätmete kogumine on jäätmete kokku korjamine, sealhulgas jäätmete eelsortimine ja eelladustamine ning mehaaniline töötlemine ilma jäätmete koostist ja olemust muutmata, eesmärgiga vedada need edasiseks käitlemiseks jäätmekäitluskohta;
  10) jäätmekäitlus on jäätmete kogumine, vedamine, taaskasutamine ja kõrvaldamine, sealhulgas vahendaja või edasimüüja tegevus;
  11) jäätmekäitluskoht on tehniliselt varustatud ehitis jäätmete kogumiseks, taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks ja maa-ala, kus jäätmete taaskasutamine võimaldab parendada mullaviljakust, maa-ala keskkonnaseisundit või selle kasutusvõimalusi või maa-ala, kus tehakse jäätmete taaskasutamise
või kõrvaldamise toiminguid, milleks ehitise olemasolu ei ole vajalik;
  12) jäätmehooldus on jäätmekäitlus, järelevalve jäätmekäitluse üle ja jäätmekäitluskohtade järelhooldus;
  13) jäätmekäitlusleping on jäätmevaldaja ja jäätmekäitleja või jäätmevedaja vahel sõlmitud leping, millega jäätmekäitleja või jäätmevedaja võtab endale jäätmete osalise või täieliku käitlemise kohustuse ning millega jäätmekäitleja muutub jäätmevaldajaks pärast seda, kui jäätmevaldaja on jäätmed üle andnud, kui leping ei näe ette teisiti;
  14) jäätmete kogumismahuti on konteiner, mahuti ja pakend, kuhu kogutakse territooriumil tekkinud jäätmed;
  15) komposter on orgaaniliste jäätmete lagundamiseks kasutatav mahuti;
  16) biojäätmed on järgmised biolagunevad jäätmed: aia- ja haljastujäätmed, kodumajapidamises, jaemüügikohas ja toitlustusasutuses tekkinud toidu- ja köögijäätmed;
  17) jäätmejaam on spetsiaalselt rajatud, tehniliselt varustatud ehitis, kuhu on paigaldatud taaskasutatavate jäätmete kogumiseks kogumismahutid, sh ohtlike jäätmete kogumismahutid;
  18) kogumispunkt on üldkasutatavas kohas paiknev asjakohaselt märgistatud kogumismahuti liigiti kogutud jäätmete üleandmiseks (paberi, kartongi, plasti, klaasi jms jaoks);
  19) pakend on mistahes materjalist valmistatud toode, mida kasutatakse kauba mahutamiseks, kaitsmiseks, käsitsemiseks, kättetoimetamiseks või esitlemiseks selle kauba olelusringi vältel toormest kuni valmiskaubani ning tootja käest tarbija kätte jõudmiseni. Pakendiks loetakse ka samal eesmärgil kasutatavaid ühekorrapakendeid;
  20) korraldatud jäätmevedu on olmejäätmete kogumine ja vedamine määratud piirkonnast määratud jäätmekäitluskohta, või -kohtadesse kohaliku omavalitsuse üksuse valitud ettevõtja poolt;
  21) probleemtoode on toode, mille jäätmed põhjustavad või võivad põhjustada tervise- või keskkonnaohtu, keskkonnahäiringuid või keskkonna ülemäärast risustamist. Probleemtoodete alla kuuluvad elektri- ja elektroonikaseadmed ja nende osad, põllumajandusplast, akud ja patareid, rehvid ning mootorsõidukid ja nende osad.
  22) ehitus- ja lammutusjäätmed (edaspidi ehitusjäätmed) on pinnase ning puidu, metalli, betooni, telliste, ehituskivide, klaasi ja muude ehitusmaterjalide jäätmed (sh asbesti ja teisi ohtlikke aineid sisaldavad materjalid), mis tekivad ehitamisel, sh remontimisel ja lammutamisel.

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetamata mõistete kasutamisel lähtutakse jäätmeseaduses, pakendiseaduses ja teistes jäätmehooldust reguleerivates õigusaktides määratletud mõistetest, vastava mõiste puudumisel aga sõna üldlevinud tähendusest.

§ 3.   Jäätmekäitluse üldnõuded

  (1) Jäätmete nõuetekohase käitlemise eest vastutab jäätmevaldaja.

  (2) Iga tegevuse juures tuleb püüda jäätmeteket vältida või vähendada. Tekkinud jäätmeid tuleb taaskasutada, kui see on tehnoloogiliselt võimalik ega ole muude käitlusviisidega võrreldes ülemäära kulukas.

  (3) Jäätmed tuleb koguda liigiti, et võimaldada nende taaskasutamist võimalikult suures ulatuses. Jäätmekäitleja on kohustatud vältima liigiti kogutud jäätmete segunemist teiste jäätmeliikidega kogumise ja veo erinevatel etappidel.

  (4) Jäätmete käitlemine selleks mitteettenähtud kohas on keelatud.

  (5) Jäätmete põletamine on keelatud, välja arvatud jäätmevaldaja enda tegevuse käigustekkinud aia- ja haljastujäätmete oksi, immutamata ja värvimata puitu ning kiletamata paberit ja kartongi. Sealjuures tuleb kiletamata paberi ja kartongi põletamisele võimalusel eelistada nende liigiti kogumist ja taaskasutuseks üle andmist. Okste põletamine on lubatud jäätmevaldaja kinnistu piires naabreid mittehäirival viisil järgides kõiki tuleohutusnõudeid.

  (6) Jäätmete ladustamine ja ladestamine selleks mitteettenähtud kohtadesse on keelatud.

  (7) Kodumajapidamises tekkinud ohtlikud jäätmed, metalljäätmed, elektri- ja elektroonikaseadmed, pakendijäätmed, vanarehvid saavad elanikud üle anda Setomaa valla jäätmejaamades (https://setomaa.kovtp.ee/ohtlike-jaatmete-vastuvott).

§ 4.   Vallavalitsuse pädevus jäätmehoolduse korraldamisel

  (1) Vallavalitsus:
  1) korraldab korraldatud jäätmeveo teenuse osutaja leidmiseks teenuste kontsessiooni lähtuvalt riigihangete seaduses ja jäätmeseaduses sätestatust jäätmeseaduse § 67 lõike 1 alusel;
  2) menetleb korraldatud jäätmeveoga liitumisest erandkorras vabastamise taotlusi ning teostab järelevalvet jäätmeseaduse § 69 lõike 4 ja 42 alusel;
  3) korraldab vastavalt jäätmeseaduse § 69 lõike 11 jäätmevaldajate informeerimise päevast, mil ta on liitunud korraldatud jäätmeveoga;
  4) teostab järelevalvet jäätmeseadusest ja eeskirjast tulenevate nõuete täitmise üle ning menetleb väärtegusid jäätmeseaduse § 119 lõike 1, 4 ja § 127 lõike 2 punkt 3 alusel;
  5) peab jäätmevaldajate registrit ning kehtestab registri pidamise korra jäätmeseaduse § 711 lõike 1 alusel;
  6) korraldab jäätmehooldust ja selle arendamist, sealhulgas levitab jäätmealast teavet ja nõustab jäätmevaldajaid jäätmeseaduse § 12 lõike 2 alusel;
  7) annab jäätmevaldajale kooskõlastuse kogumismahuti paigutamiseks vallamaale;
  8) korraldab ühissõidukipeatusesse ja üldkasutatavasse avalikesse kohtadesse (haljasala, rand, kalmistu jm) vajalikul hulgal kogumismahutite paigutamise ning tagab nende regulaarse tühjendamise ja nende ümbruse korrasoleku;
  9) korraldab jäätmete kogumist jäätmejaamas;
  10) korraldab vähemalt ühe avaliku koosoleku jäätmekava eelnõu avaliku väljapaneku jäätmekava eelnõu arutamiseks jäätmeseaduse § 56 lõike 1 alusel;
  11) korraldab jäätmete liigiti kogumist, et võimaldada nende taaskasutamist võimalikult suures ulatuses jäätmeseaduse § 31 lõike 1 alusel;
  12) korraldab korraldatud jäätmeveoga hõlmatud ja muude jäätmete taaskasutamist või kõrvaldamist jäätmeseaduse § 70 alusel;
  13) kontrollib jäätmete liigiti kogumist ja jäätmekäitlustoiminguid, sh laatadel ja
tänavakaubanduses;
  14) korraldab kodumajapidamises tekkivate ohtlike jäätmete kogumist ja nende üleandmist jäätmekäitlejatele jäätmeseaduse § 65 lõike 2 alusel;
  15) liigiti kogumise nõuete täitmisel lähtutakse riiklikust jäätmekavast.

  (2) Vallavalitsuse nõudmisel on Setomaa valla haldusterritooriumil tegutsevad juriidilised isikud ja tootjate ühendused kohustatud koostama ja esitama jäätmehoolduse arendamist käsitleva jäätmekava, kui see on vajalik kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmekava koostamiseks või ajakohastamiseks.

§ 5.   Jäätmevaldaja kohustused

  (1) Jäätmekäitlust korraldab jäätmevaldaja. Kui jäätmevaldajat pole võimalik kindlaks teha, korraldab jäätmekäitlust kinnisasja omanik, hoonestusõiguse alusel kasutataval maal hoonestusõiguse omaja (hoonestaja) ja ehitise kui vallasasja juurde kuuluval ehitise teenindamiseks vajalikul maal (edaspidi krunt) ehitise omanik.

  (2) Jäätmevaldaja on kohustatud:
  1) sortima ja liigiti koguma enda valduses olevaid jäätmeid eeskirja ja teiste õigusaktidega kehtestatud nõuete kohaselt ning korraldatud jäätmeveo piirkonnas andma korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmed üle jäätmevedajale;
  2) vältima ohtlike jäätmete segunemist, mitte segama ohtlikke jäätmeid omavahel või
tavajäätmetega või mistahes ainega ning kasutama kõiki võimalusi, et vähendada jäätmete kogust ja ohtlikkust;
  3) korraldatud jäätmeveoga hõlmamata jäätmete vedamiseks sõlmima kas ise või volitatud esindaja vahendusel jäätmevedajaga või -käitlejaga jäätmekäitluslepingu või vedama tema tekitatud või tema valduses olevad jäätmed ise jäätmekäitluskohta või taaskasutama neid kehtivate nõuete kohaselt;
  4) mitte sõlmima jäätmekäitluslepingut ega andma jäätmeid üle isikule, kellel puudub jäätmeluba jäätmete vedamiseks. Kui jäätmed antakse üle selliseks käitlemiseks, milleks jäätmeseaduse kohaselt jäätmeluba või kompleksluba ei vajata, peab jäätmeid üleandev isik olema veendunud, et vastuvõtja on pädev jäätmeid käitlema ning tal on selleks asjakohased tehnilised ja keskkonnakaitsevahendid;
  5) kasutama piisavas koguses ja suuruses kogumismahuteid (sh jäätmekotte) segaolmejäätmete, liigiti kogutavate taaskasutatavate jäätmete mahuteid ning eeskirja nõuete kohaseid ühismahuteid. Mahutid ja kogumiskohad peavad vastama eeskirja nõuetele. Ühismahutit on lubatud kasutada ühise õuealaga korterelamutes või kõrvuti asetsevatel kinnistutel tekkivate jäätmete kogumiseks või ühist tupikteed kasutavad jäätmetekitajad, kui edasine juurdesõidutee on raskendatud, olenemata kinnistute sihtotstarbest. Ühismahutid on lubatud valla territooriumi piires asuvate, mitte aastaringses kasutuses olevate hoonete omanikel, kehtivat jäätmeveolepingut omava isikuga. Ühismahuti suurus peab vastama tegelikkuses tekkivatele jäätmekogustele ja ühismahutina ei ole lubatud kasutada jäätmekotti. Ühismahuti kasutamine tuleb kooskõlastada vallavalitsusega;
  6) paigutama mahuti tema omandis või kasutuses olevale krundile või kinnistule, kus jäätmed on tekkinud, välja arvatud ühismahuti;
  7) hoidma kogumismahuti terve ja puhtana ning vajadusel pesema. Kogumismahuti korrashoiu ja puhtuse eest vastutab jäätmevaldaja, kui jäätmeveolepinguga ei nähta ette teisiti;
  8) hoidma jäätmeid selliselt, et need ei levitaks haisu ja ei põhjustaks ohtu tervisele, varale ega keskkonnale;
  9) tagama kogumismahuti kättesaadavuse tühjenduspäeval;
  10) säilitama aasta jooksul dokumendid, mis tõendavad jäätmete nõuetekohast kogumist või üleandmist jäätmekäitlejale ning esitama need dokumendid või jäätmekäitluslepingu järelevalve ametniku nõudel kontrollimiseks.

  (3) Korterelamutega aladel, kus elamutele on moodustatud minimaalse suurusega kinnistud, tohib jäätmemahuteid paigutada väljapoole kinnistu piiri ainult vastava kinnistu omanikuga kooskõlastatult. Vallamaale kogumismahuti paigutamine on lubatud üksnes vallavalitsuse loal ja tingimustel.

  (4) Juriidilisest isikust jäätmevaldaja (sh korteriühistu) on kohustatud teavitama oma hallatava hoone elanikke või oma ettevõtte töötajaid Setomaa valla jäätmehoolduseeskirja nõuetest.

  (5) Jäätmevaldajal peab olema ülevaade tema valduses olevate jäätmete liigist, hulgast, päritolust, jäätmekäitluse seisukohalt olulistest omadustest ning jäätmetest tulenevast ohust tervisele, keskkonnale või varale.

2. jagu Jäätmete sortimine ja kogumine 

§ 6.   Jäätmete kogumise ja sortimise üldnõuded

  (1) Jäätmete kogumise, taaskasutamise või lõpliku kõrvaldamise korraldab jäätmevaldaja, välja arvatud korraldatud jäätmeveo korral.

  (2) Kinnistul või krundil tekkivad jäätmed, mida ei saa kohapeal taaskasutada, tuleb koguda liigiti ja paigutada vastava jäätmeliigi kogumiseks ettenähtud mahutisse, anda üle jäätmevedajale või -käitlejale, nendeks on:
  1) paber ja kartong (20 01 01);
  2) plastid (20 01 39);
  3) metallid (20 01 40);
  4) klaas (20 01 02);
  5) biolagunevad aia- ja haljastujäätmed (20 02 01);
  6) biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed (20 01 08);
  7) bioloogiliselt mittelagunevad aia- ja haljastujäätmed (20 02 02, 20 02 03);
  8) pakendid (15 01), sealhulgas paber- ja kartongpakendid (15 01 01), plastpakendid (15 01 02), puitpakendid (15 01 03), metallpakendid (15 01 04), komposiitpakendid (15 01 05), klaaspakendid (15 01 07), tekstiilpakendid (15 01 09) ja muud jäätmeseaduse §-s 7 esitatud olmejäätmete mõistele vastavad pakendid;
  9) puit (20 01 38);
  10) tekstiil (20 01 10, 20 01 11);
  11) suurjäätmed (20 03 07);
  12) probleemtoodete jäätmed (20 01 21*, 20 01 23*, 20 01 34, 20 01 35*, 20 01 36);
  13) käesolevas lõikes nimetamata ohtlikud jäätmed (jäätmenimistu alajaotises 20 01 tärniga „*” tähistatud jäätmed) ning olmes tekkinud ohtlikke aineid sisaldavad või nendega saastunud pakendid jäätmekoodiga 15 01 10*.

  (3) Lõikes 2 sätestatut kohaldatakse ka kaubanduses, tööstuses, ametiasutustes ja mujal tekkinud kodumajapidamisjäätmetega samalaadsete jäätmete kohta, mis vastavad jäätmeseaduse §-s 7 toodud olmejäätmete mõistele.

  (4) Jäätmeid ei ole lubatud jätta mahuti lähedusse, kui mahuti on ületäitunud. Jäätmevaldaja on kohustatud tellima ületäitunud mahuti tühjendamise, et vältida jäätmete mahuti ümbrusesse paigutamist.

  (5) Jäätmeid, mille liigiti kogumine on korraldatud, tohib panna ainult selleks ettenähtud mahutisse.
Liigiti kogutavaid jäätmeid ei tohi nende kogumisel ja vedamisel teiste jäätmeliikidega segada.

  (6) Segaolmejäätmete mahutisse on keelatud panna:
  1) jäätmeid, mille liigiti kogumine on korraldatud eeskirja nõuete kohaselt (loetelu § 6 lg 2);
  2) tule- ja plahvatusohtlikke jäätmeid;
  3) vedelaid jäätmeid;
  4) ohtlikke jäätmeid;
  5) aia- ja haljastusjäätmeid;
  6) suurjäätmeid;
  7) probleemtooteid, sh romusõidukeid ja nende osi, kaasa arvatud rehvid, elektroonikaromusid ja nende osi, patareisid ja akusid;
  8) käimlajäätmeid;
  9) kogumiskaevude setteid;
  10) aineid ja esemeid, mis võivad ohustada mahutite hooldajat või jäätmekäitlejat või teisi isikuid;
  11) aineid ja esemeid, mis kaalu, mõõtmete või kuju tõttu või muul põhjusel võivad kahjustada mahuteid või jäätmeveokeid või raskendavad märkimisväärselt jäätmete kokkupressimist;
  12) ehitus- ja lammutusjäätmeid;
  13) taaskasutatavaid jäätmeid, mille eraldi kogumine on vallas korraldatud (plast-, klaas-, metall-, paber-, ja kartongpakendid).

  (7) Käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud jäätmed peab jäätmevaldaja viima selleks ettenähtud kohta, milleks on:
  1) Värska ja Mikitamäe jäätmejaam (ohtlikud jäätmed, vanapaber, pakendijäätmed, metallijäätmed, elektroonikaseadmed, ehitusjäätmed, probleemjäätmed, tekstiilijäätmed ning suuremõõtmelised jäätmed), kus toimub jäätmete liigiti kogumine, et võimaldada jäätmete taaskasutust võimalikult suures ulatuses;
  2) andma jäätmed üle asjakohast luba omavale jäätmekäitlejale;
  3) segapakendi mahutid.

  (8) Segaolmejäätmete mahutisse tuleb jäätmed, sh kergesti riknevad, haisvad ja lendlevad jäätmed (nt jahtunud tuhk, tänavapühkmed, kassiliiv, koerte väljaheited), panna pakitult.

§ 7.   Probleemtoodete ja nendest tekkinud jäätmete kogumise nõuded

  (1) Probleemtoodete ja nendest tekkinud jäätmete kogumise ja käitlemise korraldab tootja või tootjavastutusorganisatsioon. Tootja või tootjavastutusorganisatsioon on kohustatud teavitama jäätmevaldajaid probleemtoodetest tekkivate jäätmete kogumise korrast.

  (2) Elektri- ja elektroonikaseadmed (sealhulgas külmkapid ja muud külmutusseadmed, elektripliidid, pesumasinad, audio- ja videotehnika, infotehnoloogia- ja kommunikatsiooniseadmed) ning neist tekkinud jäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ning üle anda jäätmejaama või uue toote ostmise korral müügikohta kooskõlas jäätmeseadusega.

  (3) Kasutuskõlbmatuks muutunud patareid ja akud tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ning viia jäätmejaama või uue toote ostmise korral müügikohta kooskõlas jäätmeseadusega.

  (4) Rehvid tuleb üle anda jäätmejaama või uue rehvi ostmise korral müügikohta või rehviettevõttesse kooskõlas jäätmeseadusega. Rehvide tootja jäätmeseaduse mõistes on kohustatud korraldama enda valmistatud, edasimüüdud või sisseveetud rehvidest tekkivate jäätmete tasuta vastuvõtmise.

  (5) Romusõiduk ja selle osad tuleb üle anda tootja või tootja esindaja määratud kogumispunkti või uue sõiduki ostmise korral müügikohta kooskõlas jäätmeseadusega või vanametalli kogumispunkti või autolammutusse.

  (6) Põllumajandusplasti jäätmed tuleb tagastada tootjale vastavalt Vabariigi Valitsuse määrusele nr 30 15.02.2013 § 3.

  (7) Probleemtoodete avalike kogumispunktide asukohad, nõuded kogumispunktile ja paigaldamise tingimused kooskõlastab tootja või tootjavastutusorganisatsioon vallavalitsusega. Asukohad on Värska ja Mikitamäe jäätmejaam. Viide valla kodulehele: https://setomaa.kovtp.ee/ohtlike-jaatmete-vastuvott

  (8) Tootja või tootjavastutusorganisatsioon on kohustatud tagama avaliku kogumispunkti ümbruse heakorra.

  (9) Tootja või tootjavastutusorganisatsioon on kohustatud tema hallatava kogumispunkti hoidma puhta ja eeskirja ja heakorra eeskirja nõuetele vastava ning tagama puhastamise roostest, jäätmetest jms.

  (10) Värska ja Mikitamäe jäätmejaama saab probleemtoodete jäätmeid üle anda vaid Setomaa valla elanik.

§ 8.   Ohtlike jäätmete kogumise nõuded

  (1) Ohtlikud jäätmed tuleb koguda liigiti, muudest jäätmetest eraldi ja võimalusel säilitada need originaalpakendis.

  (2) Ohtlikke jäätmeid võib koguda ja vedada isik, kellele Keskkonnaamet on väljastanud jäätmeloa või registreeringu ohtlike jäätmete kogumiseks või veoks.

  (3) Ohtlike jäätmete kogumismahutid peavad olema kinnised ja vajadusel lukustatavad.

  (4) Ohtlikud jäätmed, v.a olmes tekkinud ohtlikud jäätmed, peab jäätmevaldaja enne jäätmekäitlejale üleandmist märgistama keskkonnaministri kehtestatud korras.

  (5) Ohtlike jäätmete kogumist korraldav jäätmekäitleja peab paigutama nende kogumist reguleeriva juhise kogumispunktis nähtavasse kohta.

  (6) Vedelaid ohtlikke jäätmeid peab säilitama kindlalt suletavas mahutis, mis välistab nende sattumise atmosfääri, veekogudesse, maapinnale või kanalisatsiooni.

  (7) Kodumajapidamises tekkinud ohtlikud jäätmed (kasutuskõlbmatuks muutunud õlid, õlifiltrid, ravimid, värvid, lakid ja lahustid ning elavhõbelambid ja -kraadiklaasid ning teravad ja torkivad jäätmed sh süstlad) tuleb viia jäätmejaama. Jäätmejaamas võetakse ohtlikke jäätmeid vastu ainult füüsilistelt isikutelt. Ravimeid võib üle anda ka turustaja müügikohta.

  (8) Juriidiline isik ja füüsilisest isikust ettevõtja peab oma ohtlikud jäätmed üle andma isikule, kellel on Keskkonnaameti väljastatud jäätmeluba.

  (9) Ohtlike jäätmete valdaja vastutab nende ohutu hoidmise eest kuni jäätmete üleandmiseni jäätmekäitlejale.

§ 9.   Pakendijäätmete kogumise nõuded

  (1) Pakendijäätmed tuleb koguda teistest jäätmetest eraldi ja viia selleks ettenähtud avalikesse kogumispunktidesse (info valla kodulehel setomaa.kovtp.ee) või Värska ja Mikitamäe jäätmejaama või anda üle tekkekohal, tellides eraldi teenuse jäätmekäitlejalt. Üleantavad pakendijäätmed peavad olema tühjad ja vastama pakendiettevõtja, taaskasutusorganisatsiooni või jäätmekäitleja kehtestatud nõuetele. Üleantavad pakendijäätmed ei tohi levitada haisu ega määrida teisi mahutis olevaid pakendeid ja pakendijäätmeid. Pakendijäätmete mahutisse on keelatud panna muid jäätmeid kui pakendijäätmeid. Pakendijäätmete kogumisviisid Setomaa vallas on avalike kogumispunktide kaudu kogumine või kogumine jäätmevaldaja kinnistult eraldi kogumismahuti või jäätmekotiga.

  (2) Pakendijäätmete avalikud kogumispunktid paigutab pakendiettevõtja või taaskasutusorganisatsioon selliselt, et oleks tagatud pakendiseaduses sätestatud pakendite kogumisvõrgustiku tihedus ja pakendijäätmete taaskasutamise sihtarvud. Pakendijäätmete veo kogumispunktist käitluskohta korraldab pakendiettevõtja või taaskasutusorganisatsioon.
01.01.2020 aasta seisuga on Setomaa valla territooriumil 25 segapakendijäätmete avalikku kogumiskonteinerit (7tk - Eesti Taaskasutusorganisatsioon MTÜ, 10tk - Tootjavastutusorganisatsioon OÜ, 8tk - Eesti Pakendiringlus OÜ). Tühjendamine peab toimuma vähemalt kord nelja nädala jooksul.

  (3) Pakendijäätmete kogumise ja taaskasutamise eest vastutavad juriidilised isikud kooskõlastavad Setomaa Vallavalitsusega kogumispunktide asukohad ning sõlmivad lepingu, milles sätestatakse kogumispunktide asukohad, kogumiskonteinerite miinimumkogus ja -maht iga kogumiskoha kohta, nende tühjendamissagedus ja vajadusel muud olulised tingimused.

  (4) Pakendiettevõtja või taaskasutusorganisatsioon on kohustatud hoidma pakendipunktis olevad mahutid puhta ja tervena, vältima mahutite ületäitumist, koristama pakendipunkti ja selles olevate mahutite ümbruse mahutite tühjendamisel sinna maha kukkunud või paigutatud pakenditest ja pakendijäätmetest.

§ 10.   Tagatisrahaga pakendite vastuvõtmise nõuded

  (1) Tagatisrahaga pakendi vastuvõtmine peab olema korraldatud vahetult müügikohas või selle teenindusmaa piires. Kui müügikoha suurus on alla 20 m², ei pea tagatisrahaga pakendi tagasi võtmist korraldama müügikohas või selle teenindusmaal.

  (2) Pakendipunktil või -mahutil peab olema kasutajale nähtavas kohas selgelt loetav suurte tähtedega eestikeelne kiri või märk, mis vastab kogutavale pakendiliigile, ning mahuti valdaja või seda teenindava jäätmekäitleja sidevahendite numbrid.

§ 11.   Paberi ja kartongi kogumise nõuded

  Kinnistul, kus paberi ja kartongi jäätmed ei leia kohapealset taaskasutust, tuleb paberit ja kartongi koguda liigiti, viies nimetatud jäätmed jäätmejaama või põletades need küttekoldes. Vajadusel tuleb kinnistule paigaldada eraldi kogumismahuti paberi ja kartongi kogumiseks, mille regulaarset tühjendamist korraldab jäätmevedaja kehtestatud teenustasu eest.
01.01.2020 aasta seisuga on Setomaa valla territooriumil 5 paberi ja kartongi avalikku kogumiskonteinerit (Eesti Taaskasutusorganisatsioon MTÜ). Tühjendussagedus peab olema vähemalt kord nelja nädala jooksul.

3. jagu Biolagunevate jäätmete kompostimine ja reoveesette käitlemine 

§ 12.   Biolagunevate jäätmete kompostimine

  (1) Liigiti kogutud biolagunevad aia- ja haljastusjäätmed tuleb üle anda isikule, kellele Keskkonnaamet on väljastanud jäätmeloa või registreeringu vastavate jäätmete kogumiseks ja veoks. Kinnisel territooriumil tekkivaid biolagunevaid aia- ja haljastusjäätmeid võib kompostida lahtiselt aunas, kuhu on lubatud panna antud eeskirja § 2 lg 1 p 2 loetletud jäätmeid.

  (2) Elamumaa sihtotstarbega kinnistul tekkivaid biolagunevaid jäätmeid on lubatud kompostida oma kinnistu piirides. Väljaspool oma kinnistut on biolagunevaid jäätmeid lubatud kompostida ainult jäätmeloaga jäätmekäitluskohas.

  (3) Kinnistul tekkivaid biolagunevaid köögi- ja sööklajäätmeid võib kohapeal kompostida ainult selleks ettenähtud, kahjurite, loomade ja lindude eest kaitstud kompostrites.

  (4) Lahtine kompostiaun ja komposter peavad paiknema vähemalt 1 meetri kaugusel naaberkinnistust, kui naabrid ei lepi kokku teisiti.

  (5) Keelatud on kompostida jäätmeid, mis kahjustavad komposti või muudavad selle kasutamiskõlbmatuks. Kompostitav materjal tuleb paigutada, ladustada ja käidelda tervisele ja ümbruskonnale kahjutult ning selliselt, et see ei põhjustaks kahjurite ja haisu levikut.

  (6) Heitvete kogumis- ja settekaevude setteid ning käimlajäätmeid ei tohi kasutada komposti valmistamiseks ega laotada territooriumile.

  (7) Ökoloogiliste kuivkäimlate jääkmaterjali võib kasutada komposti valmistamiseks.

  (8) Biolagunevate jäätmete kompostimisaun peab asuma väljaspool kaevu sanitaarkaitseala.

§ 13.   Reoveesette käitlemine

  (1) Töötlemata reoveesetet ei tohi kasutada põllumajanduses, haljastuses ja rekultiveerimisel.

  (2) Töötlemata setteks loetakse setet, mis ei ole stabiliseeritud või hügieniseeritud.

  (3) Tahendusväljakute olemasolul tuleb tahendatud reoveesette üle anda jäätmeluba omavale ettevõttele vähemalt 1 kord aastas.

  (4) Setomaa valla reoveepuhastite mudamahutitest pärinev muda tuleb üle anda reoveesettekäitlusega tegeleva ettevõttele, kes omab ka sellekohast jäätmeluba.
Peale Setomaa valla vee-ettevõtja vastava jäätmeloa omandamist ja komposteerimisväljaku valmimist Setomaa reoveepuhasti juurde võib stabiliseeritud või hügieniseeritud reoveesette komposteerida nimetatud komposteerimisväljakule.

4. jagu Nõuded kogumismahutile, selle asukohale ja juurdepääsuteele ning jäätmeveokile 

§ 14.   Nõuded kogumismahutile

  (1) Jäätmete kogumismahuti peab olema terve ja puhas ning veega pestav ning ei tohi põhjustada ohtu tervisele ega keskkonnareostust, neis sisalduvad jäätmed ei tohi sattuda sademete, lindude ega loomade mõjuvalda.

  (2) Kogumismahuti puhtuse ja õige kasutamise eest vastutab jäätmevaldaja, kui jäätmeveoleping ei sätesta teisiti. Kogumismahuti tehnilise korrashoiu tagab selle omanik, mahuti nõuetekohase paigutuse ja ümbruse korrashoiu tagab jäätmevaldaja.

  (3) Olmejäätmete mahutina võib kasutada:
  1) ettemakstud jäätmekotti;
  2) kaanega varustatud käsitsi teisaldatavaid 80-, 140-, 240-, 370-, 600- või 800-liitrilise mahuga kogumismahuteid, mida on võimalik tõstemehhanismiga tühjendada jäätmeid kokkupressivatesse jäätmeveomasinatesse;
  3) metallist ja kaanega varustatud 1500-, 2500-, 3500- ja 4500-liitrise mahuga kogumismahuteid, mida on võimalik mehhaanilisel teel tühjendada jäätmeid kokkupressivatesse jäätmeveomasinatesse või toimetada käitluskohta;
  4) ühismahuteid võib kasutada üksnes ühise õuealaga korter– ja ridaelamutes või kõrvuti asetsevatel kinnistutel tekkivate jäätmete kogumiseks ja vastav mahuti maht ja veosagedus on vastavuses jäätmevaldajatel tekkinud jäätmete kogusega.

  (4) Kokkuleppel jäätmevedajaga võib kinnistul kasutada ka teistsugust mahutit, mis ei põhjusta ohtu keskkonnale ja vastab eeskirja nõuetele.

  (5) Avalikus kogumispunktis oleval kogumismahutil peab olema kasutajale nähtavas kohas selgelt loetav suurte tähtedega kiri või märk, mis viitab kogutavale jäätmeliigile, ning mahuti valdaja või seda teenindava jäätmekäitleja telefoninumber.

  (6) Segaolmejäätmeid tohib ettemakstud jäätmekotti paigutada maksimaalselt 20 kg.

§ 15.   Nõuded kogumismahuti asukohale ja juurdepääsuteele

  (1) Kogumismahuti tuleks võimaluse korral paigutada selliselt, et mahutit saaks tühjendada liiklust häirimata.

  (2) Jäätmevaldaja on kohustatud paigutama jäätmete kogumismahuti tema omandis või kasutuses olevale krundile või kinnistule, kus jäätmed on tekkinud, välja arvatud juhul, kui jäätmed paigutatakse lepingu alusel kasutatavasse ühismahutisse vastavalt eeskirja § 5 lõike 2 punktile 5.

  (3) Kogumismahuti peab paiknema naaberkinnistul asuvast eluhoonest vähemalt 5 meetri kaugusel, välja arvatud juhul, kui naaberkinnistu omanikud ei lepi kokku teisiti.

  (4) Jäätmemahuteid tohib paigutada väljapoole oma kinnistut või krunti ainult vastava kinnistu omanikuga kooskõlastatult.

  (5) Üldkasutatavatesse kohtadesse segaolmejäätmete kogumismahutite paigaldamise korraldab Setomaa Vallavalitsus või territooriumi haldaja.

  (6) Kauplused, ametiasutused ja teenindusettevõtted on kohustatud lahtioleku ajaks paigaldama sissekäikude juurde segaolmejäätmete kogumismahuti.

  (7) Avalike ürituste toimumise paigad varustab kogumismahutitega ürituse korraldaja, kes vastutab ürituse käigustekkinud jäätmete nõuetekohase käitlemise eest.

  (8) Garaaži omanik peab paigutama garaažis tekkivad jäätmed garaažis paiknevasse kogumismahutisse. Garaažiühistu olemasolu korral või kõrvuti asetsevatel garaažidel on lubatud ühismahuti kasutamine. Garaaži omanik on kohustatud andma jäätmed üle asjakohast jäätmeluba omavale isikule ning tagama garaaži ümbruse korrashoiu.

  (9) Kuni 800-liitrine käsitsi teisaldatav ratastel mahuti tuleb paigutada seda tühjendava jäätmeveokiga samal tasandil paiknevale piisava kandevõimega alusele, mis jääb veoki lähimast võimalikust peatumiskohast kuni 10 meetri kaugusele. Pikema vahemaa korral määratakse tühjendustingimused jäätmeveolepinguga. Kogumismahuti teisaldustee peab olema piisava kandevõimega, et tagada ratastel mahuti teisaldamine veokini.

  (10) Suurem kui 800-liitrine jäätmemahuti paigutatakse jäätmeveokiga samal tasandil paiknevale piisava kandevõimega alusele, millele pääseb jäätmeveok vahetult juurde jäätmemahuti tühjendusküljelt.

  (11) Kogumismahuti, mis ei ole käsitsi teisaldatav, tuleb paigutada selliselt, et seda on võimalik tühjendada jäätmeveokisse vahetult paiknemiskohast.

  (12) Jäätmemahuti paiknemiskoha ning teisaldus- ja juurdesõidutee korrashoiu eest jäätmevaldaja territooriumil vastutab jäätmevaldaja. Kui mahuti paikneb vallavalitsuse loal vallamaal, lepitakse mahuti paiknemiskoha ja juurdesõidutee korrashoiu kohustuse ulatus kokku loa andmisel.

  (13) Juurdesõidutee mahutile peab olema piisava kandevõimega ja tasane. See peab võimaldama mahutit hõlpsalt käsitsi teisaldada. Juurdesõidutee peab olema vähemalt 3 meetrit lai ja vaba kõrgus tee kohal peab olema vähemalt 4,5 meetrit. Teisaldus- ja juurdesõidutee peab olema puhastatud lumest ning vajadusel teostatud libedustõrje.

  (14) Väljas paiknev ettemakstud jäätmekott peab olema kaitstud sademete, lindude ja loomade ligipääsu eest. Jäätmekoti ja selle paiknemiskoha korrashoiu eest vastutab jäätmevaldaja.

  (15) Jäätmemahuti on soovitatav paigutada jäätmemajja, katusealusesse või aedikusse. Kui jäätmemaja või katusealune lukustatakse, tuleb jäätmevedajale tagada mahuti tühjendamise ajaks sissepääs.

  (16) Jäätmemahuti või jäätmemahuti hoiukoha või jäätmemaja lukustamise korral peab jäätmevaldaja kindlustama selle avamise tühjenduspäeval ning tagama jäätmevedajale juurdepääsu mahutile. Rajatud piirded, kaitsed ja alused ei tohi takistada jäätmemahuti tühjendamist.

  (17) Üksikelamu kogumismahuti tuleb jäätmeveo lihtsustamiseks paigutada jäätmeveo päeval tee või tänavaga külgnevale alale tingimusel, et kogumismahuti ei takista liiklust ega jalakäijaid.

  (18) Jäätmemahuti ei tohi olla paigutatud sõidu- või kõnniteele ega häirida muul viisil liikluskorraldust.

  (19) Kinnistul tekkinud jäätmeid ei tohi paigutada väljapoole kinnistu piire, välja arvatud juhul, kui jäätmed paigutatakse lepingu alusel kasutatavasse ühismahutisse mille asukoht on kooskõlastatud vallavalitsusega.

  (20) Avalikes randades peavad olema olmejäätmete konteinerid, jäätmekäitluse eest vastutab territooriumi valdaja.

5. jagu Jäätmekäitlus kalmistutel 

§ 16.   Jäätmekäitluse korraldaja

  Jäätmekäitlust Värska, Saatse, Podmotsa, Laossina, Beresje, Obinitsa, Miikse ja Luhamaa kalmistutel korraldab Setomaa Vallavalitsus, kes on paigutanud territooriumile jäätmete liigiti kogumiseks avalikus kasutuses olevad jäätmemahutid.

§ 17.   Jäätmete liigiti kogumine

  (1) Kalmistul tuleb avalikult kasutatavasse mahutisse eraldi koguda mittelagunevad jäätmed, nagu küünlatopsid, kunstlilled ja –pärjad jms.

  (2) Kalmistu territooriumile ning kalmistul asuvasse avalikult kasutatavasse jäätmemahutisse ja selle kõrvale on keelatud tuua jäätmeid väljastpoolt kalmistu territooriumi.

  (3) Biolagunevaid jäätmeid, mis koosnevad leheprahist, kompostitakse kuni valla kompostimisplatsi valmimiseni (planeeritud asukoht Obinitsa).

  (4) Kalmistul tekkivad aia- ja haljastusjäätmed, mis koosnevad leheprahist, komposteeritakse kohapeal või viiakse vastavasse kogumispunkti.

2. peatükk KORRALDATUD JÄÄTMEVEDU 

1. jagu Korraldatud jäätmeveo üldnõuded 

§ 18.   Korraldatud jäätmeveo piirkond

  Setomaa valla haldusterritoorium moodustab ühe jäätmeveo piirkonna. Kui korraldatud jäätmevedu korraldatakse koos teiste omavalitsusüksustega, siis moodustub omavalitsuse haldusterritoorium koos teiste omavalitsusüksustega ühise jäätmeveopiirkonna.

§ 19.   Korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmeliigid

  (1) Korraldatud jäätmeveoga on hõlmatud järgmised jäätmeliigid:
  1) segaolmejäätmed;
  2) korraldatud jäätmeveoga võidakse hõlmata ka teisi jäätmeliike, kui selle tingib oluline avalik huvi või õigusaktidest tulenevad nõuded.

  (2) Korraldatud jäätmeveoga ei ole hõlmatud:
  1) avaliku ürituse korraldamise luba vajavatel üritustel tekkivad jäätmed;
  2) eritehnikat nõudvate konteinerite tühjendamine;
  3) jäätmekäitluse lisateenused ning kogumismahutite üürimine või müümine.

  (3) Korraldatud jäätmeveoga liitumise kohustusest on vabastatud isikud, kellel on jäätmeluba või kompleksluba jäätmeseaduse paragrahvi 69 lõike 41 või sama paragrahvi lõike 4 alusel korraldatud jäätmeveoga liitumisest erandkorras vabastatud jäätmevaldajad.

  (4) Korraldatud jäätmeveoga võidakse hõlmata ka käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetamata jäätmeliike, kui selle tingib oluline avalik huvi või õigusaktidest tulenevad nõuded.

§ 20.   Segaolmejäätmete vedamise sagedus ja aeg

  (1) Segaolmejäätmete kogumismahutit peab tühjendama sagedusega, mis väldib selle ületäitumist, haisu ja kahjurite teket ning ümbruskonna reostust, kuid mitte harvemini kui üks kord nelja nädala jooksul tiheasustusalalt ja mitte harvemini kui üks kord 12 nädala jooksul hajaasustusalalt.

  (2) Tiheasustusalalt, kus biojäätmete kompostimine on jäätmetekke kohas tagatud, võib olmejäätmeid regulaarselt ära vedada üks kord 12 nädala jooksul;

  (3) Kogumismahutite tühjendamine ja jäätmete vedu elamupiirkondades on keelatud ajavahemikul kella 22:00-st kuni 6:00-ni, puhkepäevale eelneval ööl kella 00:00-st kuni 7:00-ni, välja arvatud vallavalitsuse eriloa alusel.

  (4) Päevasel ajal peab kogumismahutite tühjendamine toimuma kõige vähem liiklust häirival ajal.

§ 21.   Korraldatud jäätmeveo periood

  Korraldatud jäätmeveo periood on kuni 5 aastat.

§ 22.   Jäätmevedaja ja jäätmekäitluskoha või -kohtade valik

  (1) Vallavalitsus korraldab korraldatud jäätmeveo teenuse osutaja leidmiseks teenuste kontsessiooni jäätmeseaduses ja riigihangete seaduses sätestatud korras.

  (2) Korraldatud jäätmeveo teenuse riigihanke tulemusel hankelepingu sõlminud jäätmevedajal (edaspidi vedaja) on õigus osutada korraldatud jäätmeveo teenust määratud jäätmeliikide osas.

  (3) Jäätmevaldaja on kohustatud oma kinnistul tekkinud korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmed üle andma jäätmevedajale, kellega on sõlmitud hankeleping.

  (4) Jäätmeseaduse § 66 lõikes 1 nimetatud jäätmekäitluskoha või -kohtade määramiseks korraldab vallavalitsus riigihanke riigihangete seaduses sätestatud korras. Vedaja on kohustatud veopiirkonnas kogutud korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmed andma käitlemiseks üle vallavalitsuse poolt määratud käitlejale.

2. jagu Korraldatud jäätmeveoga liitumine 

§ 23.   Korraldatud jäätmeveoga liitunuks lugemine

  (1) Korraldatud jäätmeveoga liitumine Setomaa valla haldusterritooriumil on kohustuslik. Jäätmevaldaja loetakse liitunuks korraldatud jäätmeveoga elu- või tegevuskohajärgses jäätmeveo piirkonnas.

  (2) Korraldatud jäätmeveoga liitunud jäätmevaldajal ei ole lubatud anda korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmeid üle vedajale, kes ei ole tema piirkonnas korraldatud jäätmeveo teenuse osutaja.

  (3) Asjaolu, kas jäätmevaldajat on kirjalikult informeerinud päevast, mil jäätmevaldaja on liitunud korraldatud jäätmeveoga, või mitte, ja kas jäätmevaldaja on sõlminud jäätmeveolepingu või mitte, ei avalda mõju jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveoga liitunuks lugemisele.

§ 24.   Jäätmeveolepingu sõlmimine jäätmevaldajaga

  (1) Jäätmevaldaja ja jäätmevedaja juhinduvad vastastikuste õiguste ja kohustuste kindlaksmääramisel käesolevast eeskirjast ja teistest korraldatud jäätmevedu reguleerivatest õigusaktidest.

  (2) Jäätmevaldajal on õigus sõlmida jäätmeveo tingimuste täpsustamiseks vedajaga jäätmeveoleping.

  (3) Kui jäätmevaldaja ja jäätmevedaja ei ole sõlminud jäätmeveolepingut või kui nad ei ole kokku leppinud teisiti, toimub mahutite tühjendamine eeskirja paragrahvi 20 lõikes 1 määratud sagedusega. Vedaja koostab veograafiku ja edastab selle jäätmevaldajale.

  (4) Jäätmevaldajad, kes kasutavad ühismahutit, on kohustatud sõlmima ühismahuti kasutamise kirjaliku kokkuleppe ja volitama esindama ühte jäätmevaldajat jäätmevedajaga jäätmeveolepingu sõlmimiseks. Ühismahuti kasutamisel on jäätmeveolepingu sõlmimine kohustuslik.

  (5) Kui jäätmevaldaja ei ole kahe kuu möödumisel korraldatud jäätmeveoga liitumisest sõlminud kirjalikku jäätmeveolepingut või pole saanud vabastust korraldatud jäätmeveost on vedajal õigus rakendada tasu tühisõidu eest vastavalt eeskirja paragrahvis 20 lõikes 1 sätestatud jäätmete vedamise sagedusele. Tasu tühisõidu eest on vastavalt jäätmevedaja poolt määratud hinnale, kuid mitte rohkem kui 100% 140-liitrise segaolmejäätmete kogumismahuti tühjendamise teenustasust.

§ 25.   Jäätmevaldaja erandkorras vabastamine korraldatud jäätmeveoga liitumisest

  (1) Jäätmevaldajal on õigus esitada taotlus teatud perioodiks korraldatud jäätmeveoga liitumisest erandkorras vabastamiseks, kui kinnistul ei elata või kinnistut ei kasutata.

  (2) Taotluses märgitakse:
  1) jäätmevaldaja nimi, elukoht ja kontaktandmed;
  2) kinnistu aadress;
  3) korraldatud jäätmeveoga liitumisest vabastamise alus (kinnistul ei elata või kinnistut ei kasutata);
  4) periood, mille kestel jäätmevaldaja soovib olla vabastatud korraldatud jäätmeveoga liitumisest.

  (3) Vallavalitsusel on õigus kehtestada jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveoga liitumisest erandkorras vabastamise taotluse vorm.

  (4) Korraldatud jäätmeveoga liitumisest erandkorras vabastatud jäätmevaldaja (edaspidi vabastatud jäätmevaldaja) esitab üks kord aastas 20. jaanuariks vallavalitsusele jäätmeseaduse § 69 lõikes 5 nimetatud kirjaliku kinnituse, et kinnistul ei ole aasta kestel elatud või kinnistut ei ole kasutatud. Kui vabastatud jäätmevaldaja 20. jaanuariks kinnitust ei esita, loetakse ta korraldatud jäätmeveoga liitunuks 21. jaanuarist arvates.

  (5) Vabastatud jäätmevaldaja on kohustatud teavitama vallavalitsust korraldatud jäätmeveoga erandkorras liitumisest vabastamise asjaolude muutumisest või äralangemisest hiljemalt kolmekümne päeva jooksul alates nende asjaolude talle teatavaks saamisest.

  (6) Jäätmevaldaja vabastamine korraldatud jäätmeveoga liitumisest lõpeb vallavalitsuse korralduses märgitud tähtaja möödumisel või eeskirja paragrahvis 26 nimetatud alusel.

§ 26.   Korraldatud jäätmeveoga liitumisest erandkorras vabastamise lõpetamine enne tähtaega

  Vallavalitsusel on õigus lõpetada jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveoga liitumisest erandkorras vabastamine enne tähtaja lõppu, kui:
  1) jäätmevaldaja on esitanud taotluses valeandmeid või;
  2) jäätmevaldaja esitab asjakohase taotluse või;
  3) vabastamise aluseks olnud asjaolud on ära langenud.

3. jagu Korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete kogumine ja vedamine 

§ 27.   Korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete kogumine

  (1) Jäätmevaldajad koguvad korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmeid liigiti vastavalt eeskirja paragrahvi 6 nõuetele.

  (2) Kui jäätmevaldaja ei ole jäätmeveo päeval kogumismahutit või jäätmekotti välja pannud või võimaldanud jäätmevedajal juurdepääsu kogumismahutile või kui kogumismahutis olevad jäätmed ei vasta sellesse mahutisse kogutavale jäätmeliigile või sisaldavad sobimatuid jäätmeid, on jäätmevedajal õigus rakendada tasu tühisõidu eest. Tasu tühisõidu eest on vastavalt jäätmevedaja poolt määratud hinnale, kuid mitte rohkem kui 100% 140-liitrise segaolmejäätmete kogumismahuti tühjendamise teenustasust.

  (3) Jäätmemahutile juurdepääsu puudumise tõendamise kohustus on jäätmevedajal.

  (4) Teenustasu tühisõidu eest ei rakendata erandlike ilmaolude esinemisel, mis ei võimalda jäätmevaldajal kehtestatud nõudeid täita.

  (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud mahuti tühjendamist või vedu takistavate asjaolude ilmnemisel on jäätmevedaja kohustatud jäätmevaldajaga kokkulepitud viisil jäätmevaldajat teavitama kohe, kuid mitte hiljem kui 24 tunni jooksul alates takistuse ilmnemisest, asjaoludest, mis ei võimaldanud jäätmemahutit tühjendada või jäätmeid ära vedada, ning kokkuleppel jäätmevaldajaga tagama tühjendamata jäänud mahuti tühjendamise või ära vedamata jäätmete veo kolme päeva jooksul alates takistuse esinemisest. Juhul kui graafikujärgne jäätmevedu toimub reedel, laupäeval või pühapäeval, on jäätmevedaja kohustatud jäätmevaldajat teavitama asjaoludest, mis põhjustasid jäätmemahuti tühjendamata jätmise, algava nädala esimese tööpäeva jooksul. Juhul kui jäätmevedaja ei teavita jäätmevaldajat käesolevas lõikes ettenähtud tähtaja jooksul, siis tal ei ole õigust rakendada tasu tühisõidu eest.

§ 28.   Kogumismahuti tühjendamine

  (1) Kogumismahuti tühjendamise sagedus on kindlaks määratud eeskirja paragrahvi 20 lõikes 1.

  (2) Kui eeskirja § 20 lõikes 1 kindlaksmääratud mahutite tühjendamise sagedusele vaatamata on jäätmemahuti ületäitunud või levitab tugevat haisu või kui on suurenenud kahjurite tekke või ümbruskonna reostuse oht, tuleb kogumismahuti tühjendada sagedamini.

  (3) Jäätmevaldaja on kohustatud hoidma mahutite ümbruse puhtana ning kokkuleppel vedajaga reguleerima kogumismahutite tühjendamise sagedust selliselt, et oleks välditud kogumismahutite ületäitumine ja nende ümbruse reostumine.

  (4) Jäätmeveok peab olema kinnine ja varustatud kogumismahuti tühjendamiseks vajaliku tõstemehhanismiga. Jäätmeveokist ei tohi laadimise ega vedamise ajal keskkonda sattuda jäätmeid ega jäätmetest imbuvaid vedelikke või nõrgvett.

  (5) Jäätmekäitleja, kes veab jäätmeid jäätmekäitluskohta, on kohustatud:
  1) koguma kokku kogumismahuti tühjendamisel või vedamise käigus maha kukkunud jäätmed;
  2) pärast kogumismahuti tühjendamist paigutama mahuti selle endisesse asukohta selliselt, et oleks tagatud liiklusohutus;
  3) vedama jäätmeid õigusaktidega sätestatud korras;
  4) korraldama jäätmevedu elanikkonda ja liiklust vähimal häirival viisil.

4. jagu Jäätmeveo teenustasu 

§ 29.   Jäätmeveo teenustasu suuruse määramise ja muutmise kord

  (1) Korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete jäätmeveo teenustasu suurus on määratud kindlaks jäätmevedaja poolt hankes esitatud ja edukaks tunnistatud pakkumuses. Jäätmete vedamise ja käitlemise teenustasu peab katma jäätmeseaduse § 66 lõikes 5 sätestatu. Jäätmeveo teenustasu suuruse muutmine on lubatud üksnes käesolevas eeskirjas ja hankedokumentides toodud tingimustel.

  (2) Jäätmeveo teenustasu peab olema piisav, et katta jäätmekäitluskoha rajamis-, kasutamis-, sulgemis- ja järelhoolduskulud ning jäätmete veo ja veo ettevalmistamisega seotud kulud.

  (3) Korraldatud jäätmeveo toimingud on jäätmeveolepingu sõlmimine, peatamine, jätkamine, lõpetamine, selle täitmisega seotud teadete, arvete ja veograafikute väljastamine ja edastamine (v.a kordusarvete ja võlateadete väljastamine ja edastamine) kogumismahuti käsitransport jäätmeveokini kuni 10 meetrit, jäätmevedaja poolt jäätmevaldajale üürile antavate või müüdavate mahutite laialipaigutamine korraldatud jäätmeveo teenuse osutamise alguses kuni kolme kuu jooksul ja mahutite äravedu teenuse osutamise perioodi lõppemisel. Hankijal on õigus täiendada hankedokumentides korraldatud jäätmeveo toimingute loetelu. Jäätmeveo teenustasu peab sisaldama korraldatud jäätmeveo toimingute tasu ja jäätmevedajal ei ole õigust võtta nende eest eraldi tasu.

  (4) Vedajal on õigustaotleda teenustasu hindade muutmist mitte sagedamini kui üks kord kalendriaastas kuni 5% hankelepingus kokkulepitud teenustasust peale ühe aasta möödumist hankelepingu sõlmimisest juhul, kui pärast hankelepingu sõlmimist esinevad objektiivsed asjaolud (nt kütuse hinna muutus), mis mõjutavad märkimisväärselt jäätmete veo- ja/või käitluskulusid.

  (5) Vedaja esitab teenustasu muutmise taotluse vallavalitsusele. Taotlus peab sisaldama hindade muutmise põhjendust ning taotlusele tuleb lisada taotletavate teenustasude kalkulatsioon, näidates ära muudatused võrreldes pakkumuse esitamisel tehtud teenustasude kalkulatsiooniga.
Vallavalitsusel on õigus nõuda lisaselgitusi ja -dokumente, mis on vajalikud taotluse hindamiseks. Kui vedaja selgitused ei ole piisavad või ta ei esita lisadokumente nõutud tähtajaks, lõpetatakse taotluse menetlus.

  (6) Vedaja esitatud jäätmeveo teenustasu muutmise taotluse menetlemise tähtaeg alates viimase nõuetekohase dokumendi esitamisest on maksimaalselt kuuskümmend kalendripäeva. Teenustasude muutmise taotluse rahuldamine või rahuldamata jätmine vormistatakse vallavalitsuse korraldusega.

  (7) Kehtestatud muudetud teenustasu rakendub mitte varem kui kolmkümmend päeva pärast seda, kui vallavalitsus on avalikustanud uue teenustasu Setomaa valla veebilehel.

  (8) Vallavalitsusel on õigus taotleda teenustasu hindade muutmist käesolevas paragrahvis sätestatud alustel ja korras.

5. jagu Jäätmeveo õiguse äravõtmine 

§ 30.   Jäätmeveo hankelepingu ennetähtaegne lõpetamine

  (1) Vallavalitsusel on õigus öelda hankeleping enne tähtaja lõppu üles ja sellega vedajalt võtta ära jäätmeveo õigus korraldatud jäätmeveoga hõlmatud olmejäätmete vedamiseks, kui esineb vähemalt üks allnimetatud asjaolu:
  1) vedaja ei ole esitanud korraldatud jäätmeveo loa taotlust pärast seda, kui on teatavaks tehtud vallavalitsuse korraldus, millega on vedaja pakkumus korraldatud jäätmeveo teenuse riigihankel edukaks tunnistatud või on keeldutud talle jäätmeloa väljastamisest või on väljastatud jäätmeluba tühistatud;
  2) vedaja ei ole alustanud piirkonnas korraldatud jäätmeveo teenuse osutamist kümne päeva jooksul alates hankelepingus määratud tähtajast;
  3) vedaja ei täida kohustust tagada tema poolt üürile antavate või müüdavate kogumismahutite tasuta laialipaigutamist hiljemalt viie kalendripäeva jooksul peale korraldatud jäätmeveo teenuse osutamise algust;
  4) vedaja on korduvalt jätnud kogumismahutid graafikujärgselt tühjendamata ja tühjendamata jätmine ei ole vabandatav;
  5) vedaja on rikkunud jäätmekäitlust reguleerivate või muude õigusaktide nõudeid või valla ja jäätmevedaja vahelist hankelepingut.

  (2) Kui esineb lõikes 1 nimetatud asjaolu, teavitab vallavalitsus sellest vedajat ning nõuab temalt kirjalikku selgitust. Vedaja peab selgituse esitama viivitamatult alates sellekohase nõude saamisest.

3. peatükk EHITUSJÄÄTMETE KÄITLEMISE NÕUDED 

§ 31.   Ehitusjäätmed

  (1) Kui ehitamise käigustekib ehitusjäätmeid, tuleb nende käitlemine enne ehitamise alustamist kooskõlastada Setomaa Vallavalitsusega käesoleva paragrahvi lõike 3 kohaselt.

  (2) Ehitusprojektile peavad olema lisatud järgmised andmed:
  1) jäätmete hinnanguline kogus ja liigitus kehtiva jäätmenimistu järgi;
  2) pinnasetööde mahtude bilanss;
  3) selgitused jäätmete liigiti kogumiseks ehitusplatsil;
  4) jäätmete käitlemistoimingud ja -kohad.

  (3) Ehitise kasutusloa taotlemisel tuleb vormistada jäätmeõiend ja kinnitada see Setomaa Vallavalitsuses. Jäätmeõiend tuleb lisada kasutusloa taotlemise dokumentide juurde.

  (4) Ehitise lammutamiseks vajalik projekt peab olema kooskõlastatud vallavalitsusega. Lammutustööde lõpetamisel tuleb vormistada jäätmeõiend ja kinnitada see vallavalitsuses.

  (5) Ehitiste lammutamiseks peab olema kehtivatele nõuetele vastav lammutusprojekt ja lammutusluba. Lammutustööde lõpetamisel tuleb vormistada jäätmeõiend.

  (6) Ehitusjäätmeid oma majandus- või kutsetegevuses vedav isik peab olema registreeritud Keskkonnaametis.

  (7) Ehitusjäätmeid ei tohi anda vedamiseks, kõrvaldamiseks ega taaskasutamiseks üle isikule, kellel puudub sellekohane jäätmeluba või kes ei ole ehitusjäätmete käitlejana registreeritud. Ohtlike ehitusjäätmete üleandmisel peab jäätmevaldaja kontrollima, et isikul, kellele jäätmed üle antakse omab jäätmeluba.

  (8) Ehitusjäätmeid (v.a pinnasjäätmed) saab üle anda Värska ja Mikitamäe jäätmejaamas.

  (9) Ehitus- ja lammutusjäätmete kasutamisel lähtutakse jäätmeseaduse § 1363 punktist 2.

§ 32.   Ehitusjäätmete valdaja kohustused jäätmekäitlusel

  (1) Ehitusjäätmete eeskirja nõuetele vastava käitlemise eest vastutab ehitusjäätmete valdaja. Ehitusjäätmete valdaja on ehitise omanik.

  (2) Ehitise omanik on eeskirja tähenduses ehitise kui vallasasja omanik, kinnistu omanik, hoonestusõiguse või mõne muu piiratud asjaõiguse alusel kinnistu kasutaja või isik, kellele on välja antud ehitusluba.

  (3) Ehitusjäätmete valdaja ja jäätmekäitleja omavahelised õigused ja kohustused määratakse kindlaks jäätmekäitluslepinguga.

  (4) Ehitusjäätmete valdaja on kohustatud:
  1) rakendama kõiki tehnoloogilisi ja muid võimalusi ehitusjäätmete liigiti kogumiseks tekkekohas;
  2) korraldama oma jäätmete taaskasutamise või andma jäätmed käitlemiseks üle jäätmeluba omavale või jäätmekäitlejana registreeritud isikule. Ohtlike ehitusjäätmete puhul peab olemas olema jäätmeluba;
  3) rakendama kõiki võimalusi ehitusjäätmete taaskasutamiseks;
  4) võtma tarvitusele abinõud tolmu tekke vältimiseks ehitusjäätmete paigutamisel mahutitesse või laadimisel veokitele või nende kohapeal taaskasutamisel;
  5) valmistama ette tasase kõvakattelise aluspinna kogumismahutite paigutamiseks;
  6) kooskõlastama vallavalitsusega kogumismahutite paigutamise tänavatele ehitus- ja remonttööde tegemisel;
  7) tagama, et kinnistul või krundil oleksid eraldi märgistatud mahutid olmejäätmete ja ohtlike jäätmete kogumiseks;
  8) teavitama oma töötajaid eeskirjaga kehtestatud jäätmehoolduse nõuetest.

  (5) Kui pinnasetööde käigus avastatakse arheoloogilist kultuurkihti (muinsuskaitselisi objekte, nende fragmente, ürikuid, inimsäilmeid jt), tuleb pinnasetööd koheselt peatada. Tööde jätkamine kooskõlastatakse muinsuskaitseametiga.

  (6) Setomaa vallas tekkinud ehitusjäätmed taaskasutatakse või kõrvaldatakse läheduse põhimõtet järgides vastavat jäätmeluba omavas jäätmekäitlusettevõttes.

§ 33.   Mitteohtlike ehitusjäätmete käitlemine

  (1) Ehitusjäätmed tuleb sortida liikidesse nende tekkekohal. Sortimisel lähtutakse jäätmete taaskasutusvõimalustest. Liigiti tuleb sortida:
  1) puit;
  2) kiletamata paber ja kartong;
  3) metall (eraldi must- ja värviline metall);
  4) mineraalsed jäätmed (kivid, ehituskivid ja tellised, krohv, betoon, kips, lehtklaas jne);
  5) raudbetoon- ja betoondetailid;
  6) tõrva mittesisaldav asfalt;
  7) pakend.

  (2) Kui ehitusjäätmete tekkekohas puudub võimalus neid sortida või see osutub majanduslikult ebaotstarbekaks, tuleb jäätmed anda töötlemiseks üle vastava jäätmeloaga jäätmekäitlejale, kes teeb selle töö teenustööna. Eelistada tuleb ettevõtjat, kes tagab jäätmete täielikuma taaskasutamise.

  (3) Ehitusjäätmed, mida ei saa materjali või tootena taaskasutada, kõrvaldatakse läheduse põhimõtet järgides jäätmeloaga jäätmekäitluskohtades.

  (4) Mineraalsete püsijäätmete segu, nagu betoon, kivi jne taaskasutamine lisaks ametlikele ladestuspaikadele, sealhulgas territooriumi heakorrastamiseks, on lubatud ainult kehtivate nõuetekohaselt vormistatud ehitusprojekti ja ehitusloa või vallavalitsusega kooskõlastatud heakorraplaani alusel. Mineraalsete püsijäätmeid võib kinnistu omanik kasutada oma kinnistu heakorrastamiseks.

  (5) Kasvupinnas tuleb koorida eraldi ja kasutada samal ehitusel haljastamiseks. Ülejäävat kasvupinnast võib kasutada maa-ala heakorrastamiseks kooskõlastades asukoha eelnevalt vallavalitsusega.

§ 34.   Ohtlike ehitusjäätmete käitlemine

  (1) Ohtlikud ehitusjäätmed on ehitamisel tekkivad jäätmed, mis ohtlike omaduste tõttu võivad põhjustada kahju tervisele ja keskkonnale ning nõuavad käitlemisel erimenetlust. Ohtlikud ehitusjäätmed selgitatakse välja jäätmenimistu ja jäätmete ohtlike jäätmete hulka liigitamise korra alusel vastavalt keskkonnaministri 14.12.2015 määrusele nr 70 „Jäätmete liigitamise kord ja jäätmenimistu“. Ohtlike ehitusjäätmete hulka kuuluvad:
  1) asbesti sisaldavad jäätmed – eterniit, asbesttsementplaadid, asbesttsementtorud, isolatsioonimaterjalid jne;
  2) värvi-, laki-, liimi- ja vaigujäätmed ning neid sisaldanud tühi taara ja nendega immutatud materjalid jne;
  3) naftaprodukte sisaldavad jäätmed – tõrvapapp, immutatud isolatsioonmaterjalid, tõrva sisaldav asfalt jne;
  4) saastunud pinnas.

  (2) Pinnas loetakse saastunuks, kui see sisaldab ohtlikke aineid üle keskkonnaministri kehtestatud piirnormide.

  (3) Ohtlikud ehitusjäätmed, välja arvatud saastunud pinnas, tuleb koguda liikide kaupa eraldi mahutitesse, mis on märgistatud keskkonnaministri kehtestatud korra kohaselt. Ohtlike ehitusjäätmete mahutisse ei tohi kallata vedelaid ohtlikke jäätmeid, nagu värvid, lakid, lahustid ja liimid.

  (4) Asbestitööde tegemisel tuleb järgida keskkonnaministri määrust „Asbesti sisaldavate jäätmete käitlusnõuded“ ja tööandjal peab olema vastav piirkonna Tööinspektsiooni luba.

  (5) Vedelad ohtlikud jäätmed, nagu kasutuskõlbmatud värvid, lakid, lahustid ja liimid ning nende jäägid tuleb koguda algpakendisse või vastavalt märgistatud kindlalt suletavasse mahutisse.

  (6) Ohtlikud ehitusjäätmed ja saastunud pinnas tuleb üle anda jäätmekäitlejale, kellele on väljastatud vastav jäätmeluba ja ohtlike jäätmete käitluslitsents.

  (7) Ohtlike ehitusjäätmete valdaja vastutab nende ohutu hoidmise eest kuni jäätmete üleandmise jäätmekäitlejale.

  (8) Isikud, kes tekitavad või käitlevad ohtlikke ehitusjäätmeid, on kohustatud andma järelevalveametnikele neid jäätmeid puudutavat informatsiooni.

4. peatükk TERVISHOIU- JA VETERINAARTEENUSE OSUTAJA JÄÄTMETE KÄITLEMISE KORD 

§ 35.   Tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutaja jäätmekäitlus

  (1) Käesolevas peatükis sätestatud kord on kohustuslik kõikidele tervishoiu-, hoolekande- ja veterinaarasutustele ning muudele tervishoiuteenust pakkuvatele asutustele (edaspidi tervishoiuasutus), kus tekivad jäätmed, mis on jäätmenimistus määratletud inimeste ja loomade tervishoiul või sellega seonduvatel uuringutel tekkinud jäätmetena.

  (2) Käesolevas peatükis sätestatut ei kohaldata heitgaaside ja heitvetega keskkonda suunatavate jääkide suhtes.

§ 36.   Olmejäätmete käitlemise nõuded

  (1) Olmejäätmed käesoleva peatüki tähenduses on sellised tervishoiuasutustes tekkinud jäätmed, mida ei ole võimalik taaskasutada ning mis ei vaja erikäitlust, sealhulgas koristusjäätmed.

  (2) Olmejäätmed tuleb pakkida tekkekohas musta või halli jäätmekotti, mis suletakse enne äraviimist. Kogumismahutid paigaldab selleks ette nähtud kohtadesse ja neid tühjendab äravedu korraldav jäätmekäitleja.

  (3) Väiksemad jäätmekotid tuleb vajaduse korral pakkida suuremasse sama värvi jäätmekotti, mis suletakse ning asetatakse olmejäätmete mahutisse.

§ 37.   Bioloogilised jäätmed

  (1) Bioloogilised jäätmed on verine või niiske sidumismaterjal, aspiratsioonitorud, kateetrid jt patsiendi kehavedelikega kokkupuutunud meditsiinitarbed ja elusvaktsiinid.

  (2) Bioloogilised jäätmed tuleb pakkida tekkekohas punasesse jäätmekotti, millel on markeering „Bioloogilised jäätmed“. Vajadusel võib kasutada ka muud pakendit, millel on punane silt „Bioloogilised jäätmed“. Jäätmekoti kaal ei tohi ületada 15 kg. Jäätmekotid tähistatakse sildiga, millel on märgitud jäätmetekitaja (tervishoiuasutus või osakond) ning pakkimiskuupäev. Jäätmekotid tuleb hoolikalt sulgeda.

  (3) Jäätmed viiakse tekkekohast pakituna iga päev jäätmehoidlasse, kus neid hoitakse teistest jäätmetest eraldi, võimaluse korral omaette lukustatavas ruumis, ning antakse üle vastava jäätmeloaga jäätmekäitlejale.

§ 38.   Teravad ja torkivad jäätmed

  (1) Teravad ja torkivad jäätmed on nõelad, skalpelliterad, ampullikillud, kasutatud katseklaasid, tilk-infusiooni voolikute teravad osad, ühekordsed süstlad jms.

  (2) Teravad ja torkivad jäätmed tuleb asetada raskesti läbitorgatavast materjalist, suletavasse kanistrisse, millel on punane markeering „Teravad ja torkivad jäätmed“. Pakendi kaal ei tohi ületada 15 kg. Pakendile tuleb märkida jäätmete tekitaja (tervishoiuasutus või osakond) ja pakkimiskuupäev.

  (3) Kanistreid teravate ja torkivate jäätmetega tuleb hoida ohutult selleks ettenähtud lukustatavas ruumis või jäätmehoidlas, kus need pakitakse punasesse jäätmekotti, millel on markeering „Teravad ja torkivad jäätmed“. Vajaduse korral võib jäätmekanistrid asetada mõnda teisse pakendisse, millel on punane silt „Teravad ja torkivad jäätmed“.

  (4) Teravad ja torkivad jäätmed viiakse jäätmehoidlasse. Neid võib hoida ühes ruumis koos vastavalt märgistatud nakkusohtlike ja bioloogiliste jäätmetega.

  (5) Jäätmekotid või teised jäätmepakendid suletakse ning antakse üle koos bioloogiliste jäätmetega vastava jäätmeloaga jäätmekäitlejale.

§ 39.   Nakkusohtlikud jäätmed

  (1) Nakkusohtlikud jäätmed, mis on märgitud jäätmenimistus üldkoodi 18 all tärniga, tuleb pakkida kollasesse jäätmekotti, millel on markeering „Nakkusohtlikud jäätmed“. Pakendile märgitakse jäätmete tekitaja (tervishoiuasutus või osakond) ning pakkimiskuupäev. Jäätmekotid tuleb hoolikalt sulgeda.

  (2) Nakkusohtlikke jäätmeid ei tohi hoiustada jäätmete tekkekohas. Need tuleb viia iga päev vastavasse jäätmehoidlasse lukustatavasse ruumi ning asetada teise kollasesse jäätmekotti, millel on markeering „Nakkusohtlikud jäätmed“. Pakendi kaal ei tohi ületada 15 kg.

  (3) Nakkusohtlikud jäätmed tuleb anda üle vastava jäätmeloaga jäätmekäitlejale ühe nädala jooksul.

  (4) Nakkusohtlike jäätmetega samas ruumis võib hoiustada ka vastava märgistusega bioloogilisi jäätmeid ning teravaid ja torkivaid jäätmeid.

  (5) Eriolukorras, nt epideemiapiirkondades, tuleb järgida Sotsiaalministeeriumi ja Tervisekaitseinspektsiooni korraldusi.

§ 40.   Mikrobioloogia ja viroloogia laboratooriumide jäätmed

  (1) Mikrobioloogia ja viroloogia laboratooriumide jäätmed on neis laboratooriumides tekkinud tervisele ohtlikud jäätmed.

  (2) Mikrobioloogia ja viroloogia laboratooriumides tekkinud ohtlikud jäätmed tuleb autoklaavida kohapeal. Teravad esemed, nagu süstlanõelad, skalpellid, noad ja klaasikillud, autoklaavitakse raskesti läbitorgatavast materjalist nõus. Pärast nimetatud toimingut käideldakse neid jäätmeid olmejäätmetena.

§ 41.   Radioaktiivsed jäätmed

  (1) Radioaktiivsed jäätmed on kasutusest kõrvaldatud ravi- ja diagnostilise otstarbega radioaktiivsed ained ning kiirgusallikaga kokkupuutunud ained ja esemed (kindad, paber, linad jt).

  (2) Radioaktiivsed jäätmed tuleb pakendada kiirguskindlasse säilituspakendisse, millel on markeering „Radioaktiivsed jäätmed“. Pakendile tuleb märkida tervishoiuasutus või osakond, kus jäätmed tekkisid ning pakkimiskuupäev.

  (3) Radioaktiivseid jäätmeid tuleb hoida väljaspool tervishoiuasutust või osakonda jäätmehoidlas omaette lukustatavas ruumis. Sealt suunatakse need eritranspordiga radioaktiivsete jäätmete matmiskohta.

  (4) Kui radioaktiivsed jäätmed kuuluvad ohtlike jäätmete klassi muude tunnuste järgi, siis käideldakse neid pärast kiirguskontrolli ohtlike jäätmetena, muudel juhtudel olmejäätmetena.

§ 42.   Ravimijäätmed

  (1) Ravimijäätmed on ravimid, mis on riknenud või mille kehtivusaeg on lõppenud.

  (2) Ravimeid ei eemaldata originaalpakendist. Ravimijäätmed (välja arvatud jäätmenimistus koodiga 18 01 09 tähistatud) pakitakse plastkotti või -purki, mis omakorda pakitakse lukustatavasse kasti. Kastile märgitakse asutuse nimi ja kast tähistatakse sildiga „Ravimijäätmed“.

  (3) Tsütostaatikumid pakitakse eraldi ja tähistatakse markeeringuga „Tsütostaatravimijäätmed“.

  (4) Pakitud ravimijäätmed kogutakse, asetatakse lukustatavatesse kastidesse ning antakse üle vastava jäätmeloaga jäätmekäitlejale. Pakendile märgitakse ravimijäätmed tekitanud tervishoiuasutus.

§ 43.   Elavhõbedajäätmed

  (1) Elavhõbedajäätmed tekivad kraadiklaasidest, vererõhuaparaatidest ning mõnest elavhõbedat sisaldavast reagendist. Ka amalgaamijäätmed on elavhõbedajäätmed.

  (2) Eri kujul esinevat elavhõbedat sisaldavad jäätmed tuleb hoida üksteisest eraldi. Need pakitakse plast- või klaaspurki, mis on korgiga tihedalt suletud.

  (3) Metallilise elavhõbeda (tekib nt purunenud kraadiklaasist) aurustumise vältimiseks tuleb see paigutada veega anumasse, nii et vesi katab elavhõbeda.

  (4) Pakend tähistatakse markeeringuga „Elavhõbedajäätmed“. Pakendile märgitakse ka jäätmed tekitanud tervishoiuasutus ning jäätmekirjeldus.

  (5) Pakendeid elavhõbedajäätmetega tuleb hoida jäätmehoidlas, kust need saadetakse edasi vastava jäätmeloaga jäätmekäitlejale.

§ 44.   Kemikaalide jäätmed

  (1) Kemikaalide jäätmed on ohtlike kemikaalide jäägid.

  (2) Kemikaalide jäätmed tuleb koguda suletud purunematusse, vastava märgistusega anumasse, mis ei reageeri kemikaaliga. Võimalusel tuleb kasutada kemikaali originaalpakendit, millel on vastavad märgistused.

  (3) Pakendile tuleb lisada markeering „Kemikaalide jäätmed“ ja jäätmed tekitanud tervishoiuasutus.

  (4) Kemikaalide jäätmeid tuleb säilitada ohtlike jäätmetena jäätmehoidlas.

  (5) Kemikaalide jäätmed tuleb anda käitlemiseks üle vastava jäätmeloaga jäätmekäitlejale.

  (6) Ühiskanalisatsiooni kemikaale juhtida ei ole lubatud.

5. peatükk JÄÄTMEKÄITLUSKOHA JÄRELHOOLDUSE NÕUDED 

§ 45.   Jäätmekäitluskoha järelhoolduse nõuded

  (1) Jäätmekäitluskoha (Värska ja Mikitamäe jäätmejaam) järelhooldus on suletud jäätmekäitluskoha keskkonnaseire ning võimaliku negatiivse keskkonnamõju, sealhulgas keskkonnahäiringu tõrje.

  (2) Tegevuse lõpetanud jäätmekäitluskoht ja selle vahetu ümbrus tuleb korrastada, puhastada seal leiduvatest jäätmetest ning taastada jäätmekäitluse eelne olukord.

  (3) Järelhoolduse kulud kannab suletud jäätmekäitluskoha endine käitaja või selle puudumisel jäätmekäitluskoha maaomanik.

  (4) Jäätmekäitluskoha järelhoolduse tulemusena peab olema välistatud jäätmekäitluskohast tulenev võimalik negatiivne keskkonnamõju.

6. peatükk ARUANDLUS 

§ 46.   Jäätmeluba ja aruandlus

  (1) Juriidilised isikud peavad taotlema jäätmete käitlemiseks jäätmeluba vastavalt jäätmeseadusele.

  (2) Kõik füüsilised ja juriidilised isikud on kohustatud andma teavet jäätmekäitluse üle järelevalvet teostavatele ametnikele käesoleva eeskirja nõuete täitmise kohta.

  (3) Jäätmetekitaja on kohustatud säilitama jäätmete nõuetekohast kogumist või üleandmist kajastavad dokumendid 5 aasta jooksul ning esitama need jäätmekäitluse üle järelevalvet teostavale ametnikule viimase nõudmisel.

7. peatükk JÄRELEVALVE JA VASTUTUS 

§ 47.   Järelevalve

  Järelevalvet eeskirjast tulenevate nõuete täitmise üle teostavad vallavalitsuse poolt volitatud ametnikud eeskirjas, jäätmeseaduses, pakendiseaduses ja keskkonnajärelevalve seaduses sätestatud tingimustel ja korras.

§ 48.   Vastutus

  (1) Vastutus eeskirja nõuete rikkumise eest on sätestatud jäätmeseaduse § 1207.

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud väärteo kohtuvälised menetlejad on Setomaa Vallavalitsuse poolt volitatud ametnikud.

  (3) Jäätmete käitlemise ja nendest põhjustatud keskkonnasaastuse likvideerimise sätestab jäätmeseaduse § 128.

8. peatükk RAKENDUSSÄTTED 

§ 49.   Määruste kehtetuks tunnistamine

  (1) Meremäe Vallavolikogu 26.03.2009 määrus nr 5 „Meremäe valla jäätmehoolduseeskirja uue redaktsiooni kinnitamine“ tunnistatakse kehtetuks.

  (2) Mikitamäe Vallavolikogu 29.01.2015 määrus nr 1 „Mikitamäe valla jäätmehoolduseeskiri“ tunnistatakse kehtetuks.

  (3) Värska Vallavolikogu 12.02.2015 määrus nr 7 „Värska valla jäätmehoolduseeskiri“ tunnistatakse kehtetuks.

§ 50.   Määruse jõustumine

  Määrus jõustub kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.

Rein Järvelill
Volikogu esimees

/otsingu_soovitused.json