Ehitus

PlaneerimineDetailplaneering

PlaneerimineÜldplaneering

Teksti suurus:

Luunja valla planeerimis- ja ehitusmäärus

Väljaandja:Luunja Vallavolikogu
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:15.06.2014
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:RT IV, 12.06.2014, 11

Luunja valla planeerimis- ja ehitusmäärus

Vastu võetud 29.05.2014 nr 29

Määrus kehtestatakse Planeerimisseaduse § 5 ja Ehitusseaduse § 19 lg 4 alusel

§ 1.  Üldsätted

 (1) Luunja valla planeerimis- ja ehitusmääruse eesmärk on Planeerimisseaduse ja Ehitusseaduse rakendamine kohalikke olusid arvestades.

 (2) Käesolev määrus sätestab maa-alade planeerimise, ehitiste projekteerimise, ehitamise, kasutamise ja korrashoiu põhimõtted Luunja valla territooriumil.

 (3) Käesolev määrus reguleerib vallavolikogu (edaspidi volikogu) ja vallavalitsuse ülesandeid, pädevust, kohustusi ja teiste isikute vahelisi suhteid planeeringute koostamisel, ehituslikul projekteerimisel, ehitamisel ja ehitiste kasutamisel Luunja valla territooriumil.

§ 2.  Planeerimise ja ehitamise põhimõisted

 (1) Planeering - planeerimise käigus valmiv dokument, mis koosneb tekstist ja kaartidest. Valla territooriumil koostatakse:
 1) üldplaneering, mille eesmärgiks on valla arengu põhisuundade ja tingimuste määramine, aluste ettevalmistamine detailplaneerimise kohustusega aladel ja detailplaneeringute koostamiseks ning detailplaneeringu kohustuseta aladel maakasutus- ja ehitustingimuste seadmine;
 2) teemaplaneering, mida võib koostada üldplaneeringuna või maakonnaplaneeringuna ja mille eesmärgiks on kehtiva üldplaneeringu või maakonnaplaneeringu täpsustamine ja täiendamine;
 3) detailplaneering, mille eesmärk on maakasutus- ja ehitustingimuste seadmine detailplaneeringu kohustusega aladel.

 (2) Ehitamine – on lubatud ainult ehitusprojekti alusel hoonestajale väljastatud ehitusloa olemasolul, välja arvatud väikeehitise ehitamise korral käesolevas määruses sätestatud juhtudel.

 (3) Ehitis - hoone või rajatis. Ehitis on aluspinnaga kohtkindlalt ühendatud ja inimtegevuse tulemusena ehitatud terviklik asi. Ehitised jagunevad hooneteks ja rajatisteks:
 1) hoone on katuse, siseruumi ja välispiiretega ehitis;
 2) rajatis on ehitis, mis ei ole hoone.

 (4) Väikeehitis - kuni 60 m² ehitusaluse pindalaga ja projekteeritud maapinnast kuni viiemeetrise kõrgusega hoone, samuti rajatis, mis on vajalik olemasolevate ehitiste teenindamiseks. Alla 20 m² väikeehitise jaoks ei ole vajalik kirjalik nõusolek ega ehitusluba.

 (5) Ajutine ehitis – mitte kauemaks kui viieks aastaks ehitatud ehitis. Ajutise ehitise kasutamise aeg määratakse kindlaks kirjaliku nõusoleku või ehitusloa ja kasutusloaga.

 (6) Projekteerimistingimused – omavalitsuse poolt väljastatavad arhitektuurilised, ehituslikud ja muud projekteerimise lähteandmed ning isikud (ettevõtted), kellega tuleb projekt kooskõlastada.

 (7) Ehitusprojekt – projekteerimise tulemusena valminud dokumentide kogum, mille alusel ehitatakse hoone või rajatis. Ehitusprojekt koosneb tehnilistest joonistest, seletuskirjast, hooldusjuhendist ja muudest asjakohastest dokumentidest.

 (8) Ehitusluba – omavalitsuse nõusolek ehitustegevuse alustamiseks kinnisasja omanikule või isikule, kelle kasuks on seatud hoonestusõigus, või isikule kes kasutab maad enne 1.11.1991.a tekkinud maakasutusõiguse alusel.

 (9) Omavoliline ehitis – omavalitsuse nõusolekuta püstitatud ehitis.

 (10) Ehitaja – ehitusettevõtja äriseadustiku tähenduses ja registreeritud erinõuetega tegevus alade registris (RETTER) või enda tarbeks ehitustöid tegev füüsiline isik.

 (11) Ehitisjärelevalve – ehitustegevuse nõuetele kehtestatud normidele, detail-planeeringule ja projekteerimistingimustele vastavuse kontrollimine.

 (12) Kasutusluba – omavalitsuse nõusolek , et ehitis või selle osa vastab ehitisele ettenähtud nõuetele ja seda võib kasutada vastavalt kavandatud kasutamise otstarbele.

 (13) Ehitise ekspertiis – ehitise vastavuse hindamine ehitistele ettenähtud nõuetele.

 (14) Miljööväärtus – väärtuslike põllumaade, maastike, looduskoosluste ja ümbrus-konna määramine ning nende kaitse- ja kasutustingimuste seadmine.

 (15) Krunt - ehitamiseks kavandatud maaüksus, millele ehitusõigusega määratletakse:
 1) krundi kasutamise sihtotstarve;
 2) hoonete suurim lubatud arv krundil;
 3) hoonete suurim lubatud ehitusalune pindala;
 4) hoonete suurim lubatud kõrgus.

 (16) Kuja – ehitiste lubatud väiksem vahekaugus.

§ 3.  Planeerimise ja ehitamise põhimõtted

 (1) Uute hoonete ehitamine ja olemasolevatele hoonetele juurdeehitise tegemine ning maa-alade jaotamine kruntideks ja olemasolevate kruntide piiride muutmine tiheasustusega aladel ja detailplaneeringu kohustusega aladel on lubatud ainult volikogu poolt kehtestatud detailplaneeringu alusel.

 (2) Tiheasustusega maa-alad Luunja valla territooriumil määratakse maakonna- ja üldplaneeringuga.

 (3) Planeeringualane tegevus on avalik, tagamaks huvitatud isikute õigeaegset informeeritust ja võimalust kaitsta oma huve.

 (4) Hajaasustuses ja detailplaneeringu kohustuseta aladel on uute hoonete ehitamine ja olemasolevatele hoonetele juurdeehituse tegemine lubatud vallavalitsuse poolt koostatud projekteerimistingimuste alusel.

 (5) Ehituse alustamine on lubatud ehitusprojekti alusel pärast ehitusloa saamist.

 (6) Ehitise kasutuselevõtmine on lubatud pärast kasutusloa saamist.

§ 4.  Vallavolikogu ja vallavalitsuse pädevus, õigused ja kohustused planeerimise ja ehitamise korraldamisel

 (1) Volikogu pädevus, õigused ja kohustused:
 1) üld-, detail- ja teemaplaneeringute algatamine ning lähteseisukohtade kinnitamine ja planeeringute kehtestamine;
 2) põhjendatud vajaduse korral detailplaneeringu algatamine aladel ja juhtudel, mille korral ei ole Planeerimisseaduses sätestatud detailplaneeringu koostamise kohustust;
 3) koostöös vallavalitsusega üldplaneeringu avaliku arutelu korraldamine ning avalikustamise tulemuste analüüsi teostamine;
 4) naaberomavalitsuste üldplaneeringute kooskõlastamine;
 5) detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise otsustamine;
 6) maavalitsusele ettepanekute tegemine maakonnaplaneeringu korrigeerimiseks planeeringu alusel;
 7) koostöös vallavalitsusega planeeringute avalikustamisel tekkinud vaidluste lahendamine, ettepanekute tegemine ning asjaosaliste informeerimine;

 (2) Vallavalitsuse pädevus, õigused ja kohustused:
 1) detailplaneeringu koostamise ja finantseerimise õiguse andmine kinnisasja omanikule või teisele asjast huvitatud isikule seadustes ettenähtud korras;
 2) detailplaneeringu lähteseisukohtade väljatöötamine;
 3) detailplaneeringute vastuvõtmine ja planeeringu avaliku väljapaneku ja arutelude korraldamine;
 4) planeeringute algatamisest, vastuvõtmistest ja avalikust väljapanekust, kehtestamisest ning muudest Planeerimisseaduses ja Ehitusseaduses sätestatud informatsiooni avalikustamise nõuetest teatamine ajalehes Postimees ja võimaluse korral valla infolehes Kodu Uudised;
 5) ehitusjärelevalve korraldamine valla territooriumil ning kehtestatud planeeringute järgimise tagamine;
 6) ehitise projekteerimistingimuste väljastamine ja avalikustamine;
 7) kirjalike nõusolekute, ehituslubade ja kasutuslubade andmine või sellest keeldumise otsustamine;
 8) lammutus- ja kaevelubade väljastamine;
 9) reklaami paigaldamise loa andmine, kehtetuks tunnistamine või sellest keeldumise otsustamine;
 10) ehitusprojekteerimise ja ehitustööde riigihangete pakkumise korraldamine munitsipaalehitiste projekteerimiseks, ehitamiseks ja remondiks;
 11) planeerimis- ja ehitusalase informatsiooni hankimine ja säilitamine ning selle kättesaadavuse tagamine vallas;
 12) ehitusalaste dokumentide arhiivi pidamine ja ehitisregistriga seotud toimingute korraldamine;
 13) ettepanekute tegemine volikogule ehitusalaste õigusaktide kehtestamiseks, muutmiseks või kehtetuks tunnistamiseks;
 14) planeerimis- ja ehitusalaste küsimuste läbivaatamine ning volikogule sellealaste määruste või otsuste eelnõude ettevalmistamine;
 15) ehitusjärelevalve tegemise pädevusega ametikohtade määramine.

§ 5.  Maa-alade planeering

 (1) Planeerimis- ja ehitistegevus detailplaneeringu kohustusega aladel võib toimuda ainult volikogu poolt kehtestatud planeeringute alusel. Planeerimisalane tegevus on avalik.

 (2) Planeeringud põhinevad ühiskondlikul kokkuleppel, mille aluseks on planeeringute ning nende tegemise avalikkus ning võimalikult laialdane üldsuse ja erahuvide arvessevõtmine.

 (3) Planeeringuga tagatakse keskkonna miljööväärtusele (keskkonnaseisundile) ja sotsiaalmajanduslikule olukorrale põhinev valla kestev ja säästev areng.

§ 6.  Üldplaneering

 (1) Üldplaneering koostatakse ja kehtestatakse kogu valla territooriumi või valla osa kohta. Üldplaneeringu koostamine, algatamine, muutmine, kehtestamine ning kehtetuks tunnistamine on volikogu ainupädevuses.

 (2) Üldplaneeringuga kehtestatakse üldised maakasutus- ja ehitustingimused ning vajalikud piirangud.

 (3) Kehtestatud üldplaneering on aluseks detailplaneeringute koostamisele detailplaneeringu kohustusega aladel ning maakorraldusele ja projekteerimistingimuste väljastamisele väljaspool detailplaneeringu kohustusega alasid.

 (4) Üldplaneeringuga määratakse detailplaneeringute koostamise vajadus, järjestus ning näidatakse majanduslikud võimalused üldplaneeringu elluviimiseks.

 (5) Üldplaneeringu põhiülesandeks on valla territooriumil tagada ruumiline planeerimine elanikkonna tarvete rahuldamiseks ning valla üldise arengu tagamiseks. See annab võimaluse läbi mõelda, milliste reeglite kohaselt talitada tulevikus, kuidas püstitada eesmärke ja leida vahendeid nende saavutamiseks.

 (6) Üldplaneeringu lähteseisukohtade avalikustamise käigus tehtud ettepanekute ning märkuste analüüsi teostab volikogu vastav komisjon koostöös vallavalitsusega, kes viib lähteseisukohtadesse vajadusel sisse parandused ja täiendused. Vallavalitsus esitab lähteseisukohad volikogule heakskiitmiseks.

 (7) Üldplaneeringu avaliku väljapaneku kestus on neli nädalat ning selle toimumisest teatab vallavalitsus ajalehes Postimees ja valla infolehes Kodu Uudised hiljemalt üks nädal enne avaliku väljapaneku algust. Avalikule väljapanekule järgneb üldplaneeringu avalik arutelu.

 (8) Üldplaneeringu avalikustamise käigus tehtud ettepanekute ja märkuste analüüsi teostab volikogu koostöös vallavalitsusega, kes korraldab planeeringusse paranduste sisseviimise ja juhul kui:
 1) paranduste tõttu muutuvad planeeringu põhilahendused, teeb vallavalitsus ettepaneku selle veelkordseks avalikustamiseks;
 2) paranduste tõttu planeeringu põhilahendus ei muutu, esitab vallavalitsus selle volikogule kehtestamiseks.

 (9) Valla või vallaosa üldplaneeringu kehtestab volikogu oma määrusega. Kehtestatud üldplaneeringu vaatab volikogu üle ja esitab ülevaatamise tulemused maavanemale hiljemalt kuue kuu jooksul pärast kohalike omavalitsuste volikogude korralisi valimisi.

§ 7.  Detailplaneering

 (1) Detailplaneering koostatakse valla territooriumi väiksema osa kohta lähiaastate ehitustegevuse tarvis ja on kohustuslik selgelt piiritlevatel kompaktse asustusega aladel, välja arvatud:
 1) üksikelamu kõrvalhooned;
 2) suvila ja aiamaja kõrvalhooned;
 3) kuni 20 m² ehitusaluse pindalaga väikehooned.

 (2) Detailplaneeringu põhiülesandeks on uute kinnistute piiritlemine, nende ehitusõiguse määratlemine ning juurdesõiduteede ja tehniliste kommunikatsioonide lahendamine ning vajaduse korral miljööväärtusega hoonestusalade täpsustamine ning nende kaitse - ja kasutamistingimuste seadmine.

 (3) Detailplaneering peab haarama taotleja krundi ehitisi ning nende kaitsetsoone ja kujasid, samuti kõigi planeeringu naaberalade ehitiste ja muude objektide kaitsetsoone taotleja krundil asuvatest ehitistest ja rajatistest. Planeeritava ala suuruse määrab vallavalitsus lähteseisukohtadega.

 (4) Naaberkruntide piire võib muuta ilma detailplaneeringut koostamata, kui piiride muutmine ei too endaga kaasa krundi ehitusõiguse ja seniste kasutamistingimuste muutmist ning toimub naabrite kokkuleppel.

 (5) Detailplaneeringu algatamise ettepanekuks tuleb selle algatamisest huvitatud isikul pöörduda vallavalitsusse, kus tutvustatakse ettepaneku tegijale planeeringuga seotud organisatsioonilisi, sisulisi ja tehnilisi üksikasju ning väljastatakse detailplaneeringu algatamise taotluse vorm.

 (6) Väljaspool asulaid tekib detailplaneeringu vajadus, kui kavandatakse ehitada üksikelamute või suvilate rühm, millesse kuulub kolm või enam hoonet, mille omavaheline kuja on alla 100 meetri või kui planeeritava maa sihtotstarve ja suurus ei vasta planeeritava ehitise kasutusotstarbele.

 (7) Detailplaneeringu koostamise aluseks on detailplaneeringu lähteseisukohad. Vallavalitsus võib nõuda detailplaneeringutele illustreerivate jooniste või makettide lisamist, et muuta planeering avalikustamisel ja otsustamisel osalejatele arusaadavamaks. Keskkonnamõjude täiendava hindamise vajaduse määrab vallavalitsus.

 (8) Detailplaneeringu avaliku väljapaneku kestus on kaks nädalat ja selle toimumisest teavitab vallavalitsus ajalehes Postimees ja võimaluse korral valla infolehes Kodu Uudised hiljemalt üks nädal enne avaliku väljapaneku algust. Avalikule väljapanekule järgneb detailplaneeringu avalik arutelu. Avalik väljapanek korraldatakse Luunja vallamajas ning planeeringualale lähimas asulas (Kavastu või Lohkva raamatukogudes), vajadusel üldkasutatavas hoones või kohas (kauplus, kool, bussipeatus, teadetetahvel). Arutelu korraldatakse Luunja vallamajas ning vallavalitsuse ettepanekul ka planeeringuala piirkonnas.

 (9) Detailplaneeringu avalikustamise käigus tehtud ettepanekute ja märkuste analüüsi teostab ja paranduste sisseviimise planeeringusse korraldab vallavalitsus koostöös volikogu vastava komisjoniga. Juhul kui parandused muudavad planeeringu põhilahendust, teeb vallavalitsus ettepaneku selle veelkordseks avalikustamiseks.

 (10) Kui detailplaneering muudab kehtivat üldplaneeringut ning lahendamata jäävad planeeringuvaidlused, esitab vallavalitsus selle Tartu Maavalitsusele planeeringu järelevalve teostamiseks. Heakskiidu saanud detailplaneeringu kehtestab volikogu.

§ 8.  Ehituslik projekteerimine

 (1) Projekteerimise korraldamise õigus on kinnisasja omanikul või isikul, kelle kasuks on seatud hoonestusõigus.

 (2) Projekteerimine detailplaneeringu kohustusega aladel ja tiheasustusega paikades toimub kehtestatud detailplaneeringu kohaselt. Vallavalitsus võib välja anda kehtestatud detailplaneeringu nõudeid täpsustavaid projekteerimistingimusi.

 (3) Detailplaneeringu kohustuseta alal väljastab vallavalitsus oma korraldusega 15 päeva jooksul projekteerimistingimused, vastavalt taotluse esitamise päevast arvates. Projekteerimistingimuste koostamisel lähtutakse üldplaneeringust. Kuni üldplaneeringu kehtestamiseni lähtutakse projekteerimistingimuste väljastamisel miljööväärtust tagavatest meetmetest.

 (4) Projekteerimistingimuste saamiseks esitab taotleja vallavalitsusele:
 1) avalduse;
 2) maakasutusõigust tõendavad dokumendid;
 3) krundi plaani mõõtkavas 1:500.
 4) Alampunkti tekst

 (5) Kuni üldplaneeringu kehtestamiseni esitab taotleja täiendavalt eelkavandi ja maa sihtotsarvet näitava katastriüksuse plaani. Kui projekteeritava ehitise kasutusotstarve ei vasta maa sihtotstarbele, on õigus uus sihtotstarve määrata volikogul.

 (6) Projekteerimistingimustega määratakse kindlaks:
 1) ehitusala krundipiiridega sidumine;
 2) katusekalde vahemik või fikseeritakse see täpselt;
 3) hoone lubatud ehituskõrgus;
 4) fassaadi- ja katusematerjalid;
 5) piirete (aed) iseloom, materjal ja kõrgus;Alampunkti tekst
 6) haljastuse iseloom;
 7) liikluskorraldus ja parkimise korraldamine;
 8) tehnovõrkude vajadus ja paigutus;
 9) muud konkreetse ehitise, alaga seotud tingimused;
 10) isikud, kellega projekt tuleb kooskõlastada.

 (7) Ehituslike lisatingimustega esitatakse nõuded, mille täitmisega tagatakse valla hoonestuse üldilme (miljööväärtuse) säilimine. Hoonestuse ja ehitiste miljööväärtust tagavateks meetmeteks on:
 1) hoonestuse restaureerimisel, rekonstrueerimisel, remontimisel ja hooldamisel ning sinna uusehitiste projekteerimisel tuleb arvestada neile omaste hoonestus- ja ehitustavadega (kinnistute suurus, ehitusjoon, hoonete korruselisus, paigutus ja mastaap, traditsioonilised ehitusmaterjalid ja kujundusvõtted, haljastustavad jms ) ning silmas pidada nende terviklikku taastamist.
 2) akende ja uste vahetamise vajadusel valmistatakse uued , mis on arhitektuuriliselt analoogsed algsetega; akende ja uste vahetamiseks, uute avade tegemiseks või vanade sulgemiseks on vajalik igakordne vallavalitsuse kooskõlastus;
 3) ehitiste seinakatte või katuse remontimisel või uuendamisel tuleb kasutada sobivaid materjale

 (8) Miljööpiirkondadesse uusehitiste või ulatuslikumate rekonstruktsioonide tegemise korral võib vallavalitsus nõuda eelkavandit.

 (9) Transpordi-, müra- ja muud saastekoormust suurendavate ettevõtete ehitamine elamisfunktsiooni kandvatesse miljööpiirkondadesse on keelatud. Soovitav on kohalikule elanikkonnale orienteeritud teenindusettevõtete ja kaupluste avamine.

 (10) Miljööväärtuslikud alad määratletakse valla üldplaneeringus.

 (11) Projekteerimistingimused avalikustatakse valla veebilehel (www.luunja.ee ) dokumendiregistris viie päeva jooksul projekteerimistingimuste väljastamise päevast alates. Väljastatud projekteerimistingimuste kehtivusaeg on kaks aastat.

 (12) Ajutise ehitise püstitamiseks on vajalik maaomaniku ja vallavalitsuse kirjalik nõusolek, milles fikseeritakse:
 1) ehitise paigaldamise koht ja tingimused;
 2) tähtajad ning likvideerimise asjaolud.

 (13) Ajutise ehitise kasutamisel üldkasutatavana on nõutud ehitusluba ja kasutusluba.

 (14) Ehitusprojekt peab olema koostatud selliselt, et see vastaks Ehitusseaduse paragrahvis 3 sätestatud nõuetele, detailplaneeringule ja/või väljastatud projekteerimistingimustele ning selle järgi oleks võimalik:
 1) ehitada;
 2) kontrollida ehitamise vastavust ehitusprojektile;
 3) ehitist kasutada ja hooldada.
 4) kontrollida ehitise vastavust õigusaktides kehtestatud nõuetele.

 (15) Ehitusprojektid või nende eriosad, välja arvatud väikeehitise ehitusprojekt, peavad olema koostatud ja kontrollitud vastutava isiku poolt, kes on pädev, vastavalt Ehitusseaduses sätestatule.

 (16) Projekteerimisettevõtjad on kohustatud täitma nõudeid, millised on sätestatud Ehitusseaduse paragrahvis 49, ehitusprojektidele käesoleva paragrahvi lõikes 14 esitatavates nõuetes ning lähtuma projekteerimistööde kohta sõlmitud lepingutest ja headest ehitustavadest.

 (17) Ehitusekspertiis on ehitise vastavuse hindamine ehitisele ettenähtud nõuetele. Ehitusekspertiis on kohustuslik suurte rahvahulkade kogunemisega seotud ehitiste ehitusprojektidele ning ehitistele, millel on avalikkusele suunatud funktsioon. Ehitusprojektile ei tohi ekspertiisi teha sama ehitusprojekti koostanud või seda kontrollinud isik.

§ 9.  Ehitamine

 (1) Ehitamiseks käesoleva määruse tähenduses loetakse:
 1) ehitise püstitamist maa peale ja maapõue;
 2) ehitise laiendamist, mis toimub juurde-, peale ja allaehitamise teel;
 3) ehitise rekonstrueerimist, mille käigus toimub ehitise piirde-konstruktsioonide ja ruumijaotuse muutmine ning kande- ja jäigastavate konstruktsioonide muutmine ja asendamine;
 4) ehitise tehnosüsteemide ümberseadistamisega seotud ehitus- ja paigaldustöid;
 5) ehitise lammutamist.

 (2) Ehitamine on lubatud vallavalitsuse loal, milleks on:
 1) nõusolek – teavitus;
 2) kirjalik nõusolek;
 3) ehitusluba.

 (3) Ehitusloa väljastab vallavalitsus või keeldub ehitusloa väljastamisest Ehitusseaduse paragrahvides 23 ja 24 sätestatu kohaselt 20 päeva jooksul, kui taotlejal on esitatud:
 1) nõuetekohane taotlus (Ehitusseaduse paragrahvi 26 alusel);
 2) ehitusprojekt;
 3) tasutud riigilõivu maksekorraldus (võib ka olla koopia).

 (4) Ehitusloa andmed kantakse riikliku ehitusregistrisse ning avalikustatakse riikliku ehitusregistri veebilehel.

 (5) Ehitamine toimub ehitusnõuniku kirjaliku nõusoleku alusel kui:
 1) kinnistu omaniku poolt ehitatakse väikeehitist, mille ehitusalune pindala on 20- 60 m²;
 2) kui muudetakse ehitise tehnosüsteeme.

 (6) Kirjaliku nõusoleku taotlemiseks koostab asjast huvitatud isik ehitise gabariitmõõtudega varustatud eskiisi, kus näidatakse väikehoone soovitav asukoht, plaan ja vähemalt kaks vaadet, ja kirjaliku taotluse (Ehitusseaduse paragrahvi 17 alusel). Kui väikehooneks on elamu, suvila, aiamaja või saun, on nõutav ehitusprojekt.

 (7) Ehitise tehnosüsteemide muutmise korral esitatakse teostatava töö kirjeldus vallavalitsusele kirjaliku nõusoleku saamiseks.

 (8) Väikeehitise ja väikesemahulise juurdeehituste kuni 20 m² ehitamine toimub peale ehitusnõuniku teavitamist ja nõusoleku saamist.

 (9) Kuni 20 m² ehitusaluse pinnaga ehitis ei tohi paikneda eespool tänava ehitusjoont ja naabri kinnistu piiri vahetus läheduses, kui puudub naabri kooskõlastus. Kehtiva detailplaneeringuga kaetud aladel võib nimetatud suurusega ehitist ehitada ainult planeeringuga ette nähtud ehitusalas.

 (10) Väikehoone või -ehitise ehitamisel tuleb järgida kõiki ehitisele esitatavaid nõudeid ja norme. Hoone peab olema arhitektuurses kooskõlas krundi ja ümbruse varasema hoonestusega.

 (11) Suurte rahvahulkade kogunemisega seotud ehitiste korral on vallavalitsusel õigus nõuda põhjendatud juhtudel ehitise ohutusest lähtuvalt enne ehitusloa väljastamist:
 1) ehitusprojekti või selle osa ekspertiisi tulemi esitamist;
 2) ehitusuuringut või selle osa, välja arvatud riigisaladusega seotud ehitise ja riigikaitselise ehitise ehitamise korral.

 (12) Ehitusluba on tähtajatu, välja arvatud juhtumil, kui ehitamist ei ole alustatud kahe aasta jooksul ehitusloa väljastamise päevast arvates.

 (13) Ehitusloa võib vallavalitsus tunnistada kehtetuks Ehitusseaduse paragrahvi 28 sätestatud asjaoludel.

 (14) Enne ehitustööde alustamist on ehitaja kohustatud geodeetiliste tööde tegemise pädevust omaval isikul laskma loodusesse märkida ehitise põhiteljed ja kõrgusmärgid.

 (15) Ehitusloa väljastab vallavalitsuse korralduse alusel ehitusnõunik.

 (16) Ehitis peab olema projekteeritud ja ehitatud hea ehitustava ning ehitamist ja ehitusprojekti käsitlevate õigusaktide kohaselt. Ehitis ei või tekitada ohtu inimese elule, tervisele, varale ja keskkonnale.

 (17) Ehitusloa alusel ehitise omanik või hoonestaja on kohustatud:
 1) korraldama ehitamise isiku poolt, kelle on vastav pädevus ja õigus, välja arvatud juhtum, kui ehitatakse enda tarbeks üksikelamut, suvilat, aiamaja, taluhoonet või väikeehitist;
 2) tagama ehitusprojekti kohase ehitamise;
 3) korraldama ehitusel omanikujärelevalvet;
 4) tagama ehitise ning selle juurde kuuluva krundi korrashoiu ja ohutuse ümbruskonnale, ehitamisel ja selle käsutamisel;
 5) paigaldama ehitusperioodiks infotahvli ehitise, omaniku ja ehitaja kohta;
 6) tagama ehitusjärelevalve teostajale juurdepääsu ehitisele ja ehituse tehnilistele dokumentidele;
 7) ehituse lõppemisel taotlema ehitisele kasutusloa;
 8) tagama ehitise kasutusloa kohase käsutamise;
 9) esitama vallavalitsusele ehitise kohta andmed riiklikusse ehitusregistrisse kandmiseks.

 (18) Ehitamise käigus tehtavad tööd dokumenteerib ehitamist teostav isik, välja arvatud väikeehitise dokumenteerimine ja ehitustööde teostamine enda tarbeks füüsilise isiku poolt.

 (19) Riiklikku järelvalvet ehitamise üle teostab Tehnilise Järelevalve Inspektsioon, vastavalt Ehitusseaduse paragrahvide 62 ja 63 sätestatud nõuetele.

§ 10.  Ehituskeelud

 (1) Vallavalitsuse loata on keelatud:
 1) muuta kinnistute piire;
 2) lammutada olemasolevaid ehitisi;
 3) püstitada uusehitisi, täiendada olemasolevaid juurdeehituse teel, teha ümberehitustöid;
 4) muuta hoonete sihtotstarvet ja fassaadilahendust;
 5) muuta ajalooliselt väärtuslikuks tunnistatud ruumide interjööre;
 6) muuta ehitises inseneriseadmete ja -süsteemide paigutust ning võimsust v.a ühepereelamud ja suvilad;
 7) paigaldada ajutisi ehitisi ja väikehooneid

 (2) Loa saamiseks käesoleva paragrahvi lõikes 1 loetletud tegevusteks tuleb pöörduda vastavasisulise kirjaliku taotlusega vallavalitsusse.

§ 11.  Omavolilise ehitise likvideerimine

 (1) Omavoliline ehitamine on ehitamine, mis toimub ilma ehitusloata.

 (2) Kui vallavalitsus on tuvastanud, et ehitamist teostatakse ilma ehitusloata, tehakse ehitise omanikule ettekirjutus, määrates sealjuures täitmise tähtaeg, juhul kui:
 1) ehitamist on võimalik viia vastavusse seadustega, ehitise seadustamiseks;
 2) ehitamist ei ole võimalik viia vastavusse seadustega, ehitise likvideerimiseks.

 (3) Õigusliku aluseta ehitatud ehitise omanik peab sellise ehitise lammutama ettekirjutusega määratud tähtajaks, viisil ja tingimustel. Kui omavolilist ehitist ei ole tähtajaks likvideeritud, võib vallavalitsus korraldada selle likvideerimise omaniku kulul.

§ 12.  Valminud ehitisele kasutusloa väljastamine

 (1) Valminud ehitise või selle osa ülevaatamiseks ning kasutusloa saamiseks esitab ehitise omanik vallavalitsusele:
 1) kirjaliku taotluse, vastavalt Ehitusseaduse paragrahvi 36 sätestatule;
 2) ehitise ülevaatuse akti;
 3) ehitise dokumentatsiooni vastavalt kehtivatele ehitamise dokumenteerimise nõuetele.

 (2) Ehitise ülevaatuse korraldab ehitusnõuniku poolt moodustatud komisjon, kellel on õigus kaasata ehitise ülevaatuse tegemisse selleks pädevaid isikuid ja institutsioone, kes esitavad oma arvamuse kirjalikult. Ehitise ülevaatluse kohta koostab komisjon akti ning esitab selle vallavalitsusele.

 (3) Ehitise kasutusluba on vallavalitsuse korraldusega väljastatav kirjalik nõusolek, mis antakse:
 1) projektikohaselt valminud ehitisele;
 2) ehitise või tema osa kasutusotstarbe muutmiseks, kui nimetatud otstarbe muutmine ei toonud kaasa ehitustöid.

 (4) Ehitise ülevaatus viiakse läbi, kui:
 1) ehitis või selle osa on ehitusprojekti kohaselt lõpetatud ning vastab ehitusloa nõuetele;
 2) avaliku funktsiooniga ehitis on eelnevalt üle vaadatud riiklike järelevalveorganite ametnike poolt, kes teevad järelevalvet tervisekaitse, tuleohutuse, keskkonnakaitse, töökaitse, muinsuskaitse nõuete täitmise üle ja kes oma õienditega on tunnistanud ehitise kehtivatele nõuetele vastavaks.

 (5) Vallavalitsus väljastab pärast ehitise ülevaatust ja nõuetele vastavaks tunnistamist vormikohase kasutusloa või keeldub selle väljastamisest 20 päeva jooksul kasutusloa väljastamiseks vajaliku viimase dokumendi esitamise päevast arvates, vastavalt Ehitusseaduse paragrahvide 33 ja 34 sätetele.

 (6) Kasutusloa väljastab vallavalitsuse korralduse alusel ehitusnõunik vastavalt ametijuhendile ja korraldab ka vastava kande tegemise ehitiste kohta peetavasse riiklikusse ehitusregistrisse.

 (7) Ehitise või mõne tema osa käsutamise otstarbe muutmiseks, kui see ei toonud kaasa ehitustöid, tuleb omanikul taotleda uus kasutusluba, seejuures esitab vallavalitsusele:
 1) kirjaliku taotluse ehitise ülevaatuse teostamiseks;
 2) ehitise eskiisid või selle osad kasutusotstarbe määratlusega ning vajadusel tehnoloogilise skeemi.

 (8) Ehitist või selle osa võib kasutama hakata alles pärast kasutusloa saamist ning ehitist või selle osa võib kasutada ainult kasutusloas näidatud otstarbel.

 (9) Väikeehitisel ei ole vaja kasutusluba, välja arvatud juhul, kui seda kasutatakse elamiseks või avaliku funktsiooni täitmiseks.

 (10) Kasutusloa võib vallavalitsus oma korraldusega tunnistada kehtetuks juhul, kui:
 1) ehitis on ohtlik inimese elule, tervisele, varale ja keskkonnale;
 2) ehitise omanik on esitanud taotluses valeandmeid;
 3) ehitise omanik ei täida riikliku järelevalve ametiisiku ettekirjutusi;
 4) ehitist ei kasutata kasutusloas näidatud otstarbel;
 5) omavolilise ehitustegevuse tagajärjel on muudetud ehitise põhinäitajaid.

§ 13.  Nõuded olemasolevatele ehitistele

 (1) Enne Ehitusseaduse jõustumist ehitatud ehitis ei pea vastama Ehitusseaduse paragrahvis 3 sätestatud nõuetele, välja arvatud ehitise ohutusele sätestatud nõuetele.

 (2) Enne Planeerimis- ja ehitusseaduse jõustumist Asjaõigusseaduse rakendamise seaduse tähenduses õiguslikul alusel ehitatud ehitistele võib ehitise omanik taotleda kasutusluba, sealhulgas ehitise kasutamise otstarbe muutmiseks, selleks peab esitama vallavalitsusele:
 1) kirjaliku kasutusloa taotluse;
 2) ehitise mõõdistusprojekti;
 3) tasutud riigilõivu maksekorralduse (võib olla ka koopia).

 (3) Kasutusloa taotlus peab sisaldama järgmisi andmeid:
 1) ehitise omaniku nimi, kontaktandmed, äriregistrikood või isikukood;
 2) ehitise asukoha aadress, olemasolu korral ehitise riikliku ehitusregistri kood, ehitise nimetus ja ehitusloa number;
 3) ehitusprojekti või ehitise mõõdistamisprojekti koostanud isiku nimi, kontaktandmed, registrikood või isikukood;
 4) ehitise kasutamise otstarve;
 5) ehitise olulisemad tehnilised andmed;
 6) andmed riigilõivu tasumise kohta.

 (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud ehitisele kasutusloa väljastamise korral ei pea vallavalitsus kontrollima ehitise vastavust ettenähtud nõuetele.

 (5) Pärast Planeerimis- ja ehitusseaduse jõustumist ning enne Ehitusseaduse jõustumist ehitusloata püstitatud väikeehitistele, torujuhtmetele, elektri- ja telekommunikatsiooniliinidele, veehoidlatele, tammidele ja lüüsidele võib ehitise omanik taotleda ehitusluba ja kasutusluba kuni 31. detsembrini 2003.a.

 (6) Ehitusloa taotlemisel annab vallavalitsus hinnangu ja otsustab ehitusloa väljastamise või sellest keeldumise ehitusprojekti alusel, vastavalt Ehitusseaduse paragrahvide 23 ja 24 sätetele.

 (7) Kasutusloa taotlemisel esitab taotleja:
 1) kirjaliku taotluse;
 2) ehitise mõõdistusprojekti, vastavalt majandusministri poolt kehtestatud nõuetele;
 3) tasutud riigilõivu maksekorralduse (võib olla ka koopia).

 (8) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud ehitisele kasutusloa väljastamise korral ei pea valitsus kontrollima ehitise vastavust ettenähtud nõuetele.

§ 14.  Ehitise lammutamine

 (1) Lammutustegevust reguleeritakse Ehitusseaduse kohaselt.

 (2) Lammutusluba väljastatakse vallavalitsuse korraldusega ehitise omanikule taotluse alusel. Kui ehitis on mitme isiku kaasomandis, peavad taotluse esitama ehitise omanikud ühiselt.

 (3) Lammutusluba väljastatakse:
 1) püsiehituse osaliseks või täielikuks lammutamiseks;
 2) ehituskrundi vabastamiseks;
 3) ehitise rekonstrueerimiseks;
 4) amortiseerunud ja avariiohtlike ehitiste likvideerimiseks;
 5) omavoliliste ehitiste likvideerimiseks.

 (4) Vallavalitsus võib anda kirjaliku nõusoleku lihtsa ja väikeehitise lammutamiseks ilma ehitusprojekti ja ehitusloata.

 (5) Korterelamu ja korteri ruumijaotuse muutmise eesmärgil teostatav kandvate seinte, lagede ning muude konstruktsioonelementide lammutamine, samuti uute ukseavade tegemine kandvatesse seintesse, ei ole üldjuhul lubatud.

 (6) Korterite ümberehitamine, kui muudetakse korterite planeeringut uute avade tegemisega mittekandvatesse seintesse või kui lammutatakse mittekandvaid seinu, on lubatud linnavalitsuse kirjaliku nõusolekuga. Vajadusel võib vallavalitsus nõuda ehitusprojekti.

 (7) Lammutusloa väljastamisest võib vallavalitsus keelduda, kui:
 1) ehitis asub muinsuskaitsealal;
 2) lammutamisega tekitatakse teistele isikutele varalist kahju, mille hüvitamises ei jõuta kokkuleppele.

 (8) Lammutustööde teostaja on kohustatud kinni pidama lammutusloal näidatud tähtaegadest ja tingimustest.

 (9) Peale lammutustööde ülevaatust ning nõuetele vastavaks tunnistamist kantakse vajalikud andmed riiklikusse ehitisregistrisse.

§ 15.  Teed ja tehnovõrgud

 (1) Detailplaneeringu kohaste avalikult kasutatavate teede ning tiheasustuses tehnovõrkude ehitamise ehitusloale märgitud maaüksuseni tagab vallavalitsus vastavalt arengukavale ja üldplaneeringule.

 (2) Detailplaneeringuga seotud kulud tasub asjast huvitatud pool.

 (3) Teede ja tehnovõrkude ehitamine peab olema lõpetatud ehitise kasutuselevõtu ajaks.

 (4) Operatiivteenistuse jaoks juurdepääs ehituskrundile peab olema tagatud enne hoonestamise algust.

§ 16.  Krundi ja ehitise korrashoid

 (1) Ehitise omanik on kohustatud tagama temale kuuluva ehitise ning selle juurde kuuluva krundi korrashoiu ja ohutuse ehitamise ajal, ehitise kasutamisel ja selle lammutamisel.

 (2) Ehitise omanik peab tagama ehitise kasutuse ja korrashoiu kontrollimiseks juurdepääsu ehitusjärelevalve teostajatele ja esitama nõudmisel ehitistega seotud dokumentatsiooni. Kui ehitis on muutunud keskkonna – või avariiohtlikus peab omanik või ehitusettevõtja kõrvaldama avariiohu.

 (3) Territooriumi korrashoiu ehituskrundil ja sellega piirnevatel aladel (sõidu- ja kõnniteed) korraldab krundi omanik või valdaja valla heakorra eeskirjadega sätestatud ulatuses ja korras.

 (4) Ehituskrundi ja territooriumi tänava- või teepiiril olevad puud, põõsad ja hekid peavad olema kujundatud ning piirded korrastatud selliselt, et need ei takistaks liiklemist ega tekitaks ohtu möödujatele.

 (5) Ehitisel peab olema korrastatud välimus. Hoonete välisseinakate, aknad, uksed, karniisid, vihmaveetorud, katused ja muud fassaadielemendid peavad olema terved ja täitma ettenähtud funktsiooni.

§ 17.  Lõppsätted

 (1) Käesoleva määruse Planeerimisseaduse ja Ehitusseaduse täpsustatud sätted kehtivad ehitisele kui kinnisasja osale kui ka ehitisele kui vallasasjale ning selle omanikule või valdajale.

 (2) Kõigis määrusega reguleerimata küsimustes juhindutakse Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest.

 (3) Käesoleva määruse rikkumine toob kaasa Eesti Vabariigi õigusaktides ettenähtud kriminaal-, haldus-, tsiviil- või distsiplinaarkaristuse.

§ 18.  Rakendussätted

 (1) Tunnistada kehtetuks Luunja Vallavolikogu 26.06.2003 a. määrusega nr 13 „Luunja valla planeerimis- ja ehitusmäärus".

 (2) Määrus jõustub kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.

Radž Sauk
Volikogu esimees