Sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord
Vastu võetud 31.05.2018 nr 26
Määrus kehtestatakse sotsiaalhoolekande seaduse § 14 ja kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punkti 5 alusel.
1. peatükk ÜLDSÄTTED
§ 1. Reguleerimisala
(1) Määrus reguleerib sotsiaalkaitse korraldust ja tagamist Rapla vallas.
(2) Määruses sätestamata juhtudel otsustatakse sotsiaalkaitse korraldus või tagamine vallavalitsuse korraldusega.
(3) Määrusega kehtestatakse riigieelarvest valla eelarvesse kantavate ja valla eelarvest rahastatavate ja vallavalitsuse korraldatavate ja osutatavate sotsiaalteenuste (edaspidi teenus) ja -toetuste (edaspidi toetus) taotlemise ja määramise tingimused ja maksmise kord.
(4) Sotsiaalhoolekandelise abi (edaspidi sotsiaalabi) korraldamisel ja tagamisel ning abi saama õigustatud isiku õigustele, kohustustele ja vastutusele kohaldatakse sotsiaalseadustiku üldosa seaduse ja sotsiaalkaitse tagamist reguleerivate õigusaktide sätteid ja mõistete tähendusi.
(5) Kui sotsiaalhoolekande seaduse alusel on teenustele kehtestatud riikliku määrusega täpsustatud eesmärk, sisu ja nõuded, lähtub vallavalitsus teenuste korraldamisel lisaks käesoleva määrusega sätestatule ka riikliku õigusakti nõuetest.
(6) Isik määruse mõistes on füüsiline isik.
(7) Teenuse osutamine ja toetuse maksmine korraldatakse ja tagatakse isikule:
1) kelle elukoht rahvastikuregistri andmetel on Rapla vald;
2) kes abi vajamise ajal viibib valla haldusterritooriumil ja kelle elukohta ei saa kindlaks määrata.
(8) Isikule, kes abi vajamise ajal viibib valla haldusterritooriumil ja kelle elukoht rahvastikuregistri andmetel on väljaspool Rapla valda, korraldatakse teenuse osutamine ja muu abi andmine kooskõlastatult abi vajaja rahvastikuregistrisse kantud elukoha järgse kohaliku omavalitsuse üksusega.
§ 2. Sotsiaalkaitse korraldamise põhimõtted
(1) Sotsiaalabi korraldatakse abivajaja pöördumisel või abivajadusest teada saamisel või ametniku algatusel.
(2) Sotsiaalabi vajaduse ja ulatuse välja selgitamisel ning abi andmise otsustamiseks abistatakse isikut taotluse esitamisel või toimingu tegemisel, kui isikut abistamata jääksid tema õigused kaitseta ja sotsiaalabi korraldamata.
(3) Abivajadust on kohustus hinnata igakülgselt, selgitades välja parima asjakohase abi abivajaja iseseisvaks toimetulekuks ja oma elu korraldamiseks.
(4) Sotsiaalabi korraldamiseks moodustatakse vallavalitsuse korraldusega alaline hoolekandekomisjon, mille ülesanded on:
1) teenuse ja toetuse taotluste menetlemine;
2) abivajaduse hindamine ja määramine;
3) valdkonnapõhised muud ülesanded.
(5) Sotsiaalabi tagamisel lähtutakse muu hulgas järgmistest põhimõtetest:
1) isikut ohustavate sotsiaalsete riskidega toimetulekul on esmane vastutus temal endal;
2) sotsiaalabi taotlemisel peab isik ise aitama igakülgselt kaasa eesmärgipärasele ja efektiivsele menetlusele;
3) sotsiaalabi määratakse esmajärjekorras vajaduspõhiselt, mille väljaselgitamiseks viiakse vajadusel läbi eelnev hindamine;
4) eelistatakse abimeetmeid, mis on suunatud võimaluste leidmisele ja isiku suutlikkuse suurendamisele korraldada oma elu võimalikult iseseisvalt;
5) abimeedet rakendatakse vastavalt selle tulemuslikkusest abi vajavale isikule ning vajaduse korral perele;
6) abi andmise kõikidel etappidel kaasatakse abi vajavat isikut ning vajadusel ja isiku nõusolekul tema pereliikmeid;
7) isikule tagatakse abimeetmed võimalikult kättesaadaval viisil.
§ 3. Sotsiaalabi finantseerimine ja teenuse eest tasumine
(1) Teenuse osutamisega seotud kulud tasutakse järgmiselt:
1) teenuse saaja omavahenditest;
2) valla eelarvest sotsiaalteenusteks ettenähtud vahenditest;
3) riigieelarvest valla eelarvesse kantavatest ja selleks ettenähtud vahenditest.
(2) Teenuse saaja omavahenditest makstava tasu suurus sõltub teenuse mahust, teenuse maksumusest ning teenust saava isiku ja tema leibkonna majanduslikust olukorrast.
(3) Omavahenditest makstava tasu suurus ei tohi olla teenuse saamise takistuseks.
(4) Hoolekandekomisjonil on õigus põhjendatud otsusega vabastada isik osaliselt või täielikult teenuse eest tasumisest, arvestades teenust saava isiku sissetulekuid, seadusjärgsete ülalpidajate olemasolu ja nende sissetulekuid, abivajajale kuuluvat kinnisvara, teenuse vajaduse põhjust ning muid juhtumiga seotud asjaolusid.
(5) Teenuste hinnad ja tasumise korra ning toetuste määrad kehtestab vallavalitsus korraldusega.
§ 4. Toetusele õigustatud isikud
(1) Toimetulekut soodustavale toetusele on õigus üksi elaval isikul või leibkonnal, kelle pere netosissetulek ühe pereliikme kohta on väiksem kui kahe ja poolekordne riiklikult kehtiv toimetulekupiir. Sissetulekuks ei loeta sotsiaalhoolekande seaduses sätestatud hüvitisi, stipendiume ja toetusi, mida toimetulekutoetuse arvestamisel ei arvata sissetulekute hulka.
(2) Puudega täisealise isiku hooldajatoetusele on õigus hooldajaks määratud isikul, kelle elukoht on rahvastikuregistri andmetel Rapla valla haldusterritooriumil või üksnes mõjuvatel põhjustel väljaspool.
§ 5. Sotsiaalabi taotlemine ja määramine
(1) Sotsiaalabi taotlemisel esitatakse vallavalitsusele taotlus, millele lisatakse abivajadust põhjendavad teadaolevad tõesed ja täielikud andmed, dokumendid ja muud tõendid, mis on vajalikud teenuse või toetuse saamise õiguse väljaselgitamiseks, sealhulgas seaduses sätestatud juhul andmed kolmandate isikute kohta;
(2) Taotlus peab sisaldama vähemalt järgmisi andmeid:
1) taotleja või abivajaja ees- ja perenimi ning isikukood;
2) esmasel taotlemisel või andmete muutumisel abivajaja kontaktandmed;
3) abivajaja nõusolek isikuandmete töötlemiseks, kui andmete töötlemine ei toimu õigusakti alusel;
4) abivajaduse põhjendus;
5) toetuse maksmiseks pangaülekandega, andmed arveldusarve numbri ja selle omaniku kohta;
6) taotluse vastuse teatavakstegemise viis;
7) taotluse esitamise kuupäev ja taotleja allkiri, kui taotlus esitatakse käsikirjaliselt.
(3) Isiku abivajaduse hindamisel kontrollitakse taotluses esitatud andmeid ning puuduste esinemisel määratakse puuduste kõrvaldamiseks mõistlik tähtaeg.
(4) Hoolekandekomisjonil on õigus ja kohustus:
1) tähtajaks puuduste kõrvaldamata jätmisel jätta taotlus läbi vaatamata ja lõpetada taotluse menetlemine;
2) nõuda ja koguda asjassepuutuvat lisainformatsiooni ja täiendavaid andmeid;
3) Valeandmete esitamise või tulude varjamise või muude abivajaduse hindamist takistavate asjaolude korral lõpetada menetlus.
(5) Toimetulekut soodustava toetuse või teenuse määramisel ning teenuse eest tasumisel hinnatakse isiku või perekonna materiaalset olukorda ja abivajadust sissetulekute maksekohustuste alusel.
(6) Sotsiaalabi taotlejal on kohustus viivitamatult teavitada sotsiaaltöötajat toetuse või teenuse saamist mõjutavatest asjaoludest ja asjaolude muutumisest.
(7) Sotsiaalabi määramise otsustab hoolekandekomisjon 10 tööpäeva jooksul nõuetekohase taotluse saamise või puuduste kõrvaldamise päevast arvates, andes vastavasisulise haldusakti.
(8) Hoolekandekomisjoni otsusest teavitatakse taotlejat hiljemalt viie tööpäeva jooksul otsuse tegemisest arvates taotluses näidatud teatavakstegemise viisil.
(9) Määratud toetus makstakse välja 30 kalendripäeva jooksul otsuse tegemisest arvates.
(10) Hoolekandekomisjoni ettepanekul võib Vallavalitsuse korraldusega määrata ja maksta toetusi, mis ei ole reguleeritud käesoleva määrusega.
(11) Sotsiaalteenuste osutamise halduslepingud sõlmib vallavanem või temapoolt määratud isik.
2. peatükk Rapla vallas osutatavad sotsiaalteenused
1. jagu Üldsätted
§ 6. Sotsiaalteenuste võimaldamise alused
(1) Teenuste võimaldamisel võetakse aluseks isiku tegelik toimetulekuvõime ning sellest tulenevalt kõrvalabi vajaduse ulatus. Rehabilitatsiooniplaani või hooldusplaani olemasolul võib lähtuda teenuste osutamisel rehabilitatsiooniplaanist või hooldusplaanist.
(2) Isiku toimetulekuvõime ning abi- või hooldusvajaduse hindamisel kaasatakse vajadusel pere- või eriarst või teised spetsialistid. Vajadustele vastava teenuse väljaselgitamiseks ja võimaldamiseks tehakse abivajava isiku nõusolekul koostööd pädeva ametiasutuse või spetsialistiga.
(3) Isikule, kes iseseisva toimetulekuvõime parandamiseks vajab pikaajalist ja mitmekülgset abi, rakendatakse juhtumikorraldust ning koostatakse juhtumiplaan. Teenuste võimaldamisel lähtutakse kehtivast juhtumiplaanist.
(4) Teenuseid osutatakse abivajavale isikule järjestatud teenuste süsteemi põhimõttel, sealhulgas mitut üheaegselt, mille kohaselt iga järgmist teenust osutatakse isikule, kui eelmise teenusega ei saa isiku vajadusi enam rahuldada või kui isik ei ole suuteline seda teenust kasutama.
(5) Teenust osutatakse abivajava isiku nõusolekul.
§ 7. Sotsiaalteenuste osutamise korraldamine
(1) Teenuseid võib isikule osutada vallavalitsus või vallavalitsuse hallatav asutus, muu juriidiline isik või füüsilisest isikust ettevõtja, kelle teenus vastab sotsiaalhoolekande seaduses (edaspidi SHS) sätestatud nõuetele.
(2) Juhul, kui teenust finantseeritakse osaliselt või täielikult valla eelarvest on teenuse osutamise aluseks haldusleping või haldusakt.
(3) Hädavajalikku teenust võib erandkorras ja juhtumiga seotud asjaoludest tulenevalt osutada sotsiaalnõuniku ettepanekul enne haldusakti või halduslepingu vormistamist.
§ 8. Sotsiaalteenused
(1) Osutatavad sotsiaalteenused on:
1) koduteenus;
2) tugiisikuteenus;
3) isikliku abistaja teenus;
4) täisealise isiku hooldus;
5) eluruumi tagamise teenus;
6) väljaspool kodu osutatav üldhooldusteenus;
7) varjupaigateenus;
8) turvakoduteenus;
9) võlanõustamisteenus;
10) sotsiaaltransporditeenus;
11) täiendavad vajaduspõhised sotsiaalteenused;
12) lapsehoiuteenus;
13) asendushooldusteenus;
14) järelhooldusteenus;
15) erihoolekandeteenused.
(2) Sotsiaalteenuste osutamisel juhindutakse SHS sätestatud eesmärgist, omavalitsusüksuse kohustustest ning nõuetest vahetule teenuse osutajale.
(3) Sotsiaalteenuse taotlemine ja määramine toimub käesoleva määruse paragrahvis 5 sätestatud viisil, arvestades teenuse määramise aluste erisusi.
2. jagu Koduteenus
§ 9. Koduteenuse sisu
Koduteenuse sisuks on:
1) toiduainete ja majapidamistarvikutega varustamine;
2) abistamine toidu valmistamisel;
3) küttematerjali ja vee tuppa toomine ning tuha, heitvee ja prügi väljaviimine;
4) eluruumide korrastamine teenusesaaja vahenditega;
5) hügieenitoimingute ja pesupesemise korraldamine;
6) arstiabi korraldamine ning ravimite ja abivahenditega varustamine;
7) abistamine asjaajamisel ja dokumentide vormistamisel;
8) muu abi või tegevused, mis on kokku lepitud lepingus.
§ 10. Koduteenuse määramise alused
(1) Teenuse määramiseks hinnatakse ja täpsustatakse kõrvalabi vajaduse määra iga isiku puhul eraldi. Esimesel võimalusel taotluse saamisest arvates külastab sotsiaalnõuniku määratud isik teenust vajavat isikut, hindab tema toimetulekuvõimet ning koduteenuse osutamise vajadust.
(2) Teenuse osutamise perioodil kõrvalabi vajaduse määra muutumisel isiku tegevusvõime või elukeskkonna tõttu tehakse korduv hindamine.
§ 11. Koduteenuse kulude katmine
(1) Koduteenuse eest tasub teenuse saaja vastavalt vallavalitsuse kehtestatud hinnale.
(2) Koduteenuse eest tasumise arvestuse aluseks on kalendrikuu ja tasu makstakse vastavalt esitatud arvele.
(3) Valla eelarvest finantseeritakse teenuse osutamine hoolekandekomisjoni otsuse alusel.
3. jagu Tugiisikuteenus
§ 12. Tugiisikuteenuse sisu
(1) Tugiisikuteenuse sisuks muuhulgas on:
1) individuaalse tegevuskava koostamine, täitmise toetamine ja jälgimine ning hinnangute koostamine;
2) motiveerimine, jõustamine ja juhendamine ja igapäevaeluks vajalike toiminguteks oskuste ning harjumuste kujundamisel ja säilitamisel, igapäevaelu toimingute korraldamisel ja tegemisel ning ühiskonnaelus osalemiseks vajalike rollide ja kohustuste täitmisel, millega abivajaja iseseisvalt toime ei tule. Puude lapse puhul hooldustoimingute sooritamine;
3) juhendamine ja abistamine kodus ja väljaspool kodu asjaajamisel ja suhtlemises ning probleemolukordade lahendamisel ning sotsiaalsete suhete loomisel ja säilitamisel;
4) regulaarse tagasiside andmine abivajaja taastumise, toimetuleku toetamise ja võimalike teenuste osutamist takistavate asjaolude kohta;
5) vajadusel transporditeenuse korraldamine teistele teenustele jõudmiseks ja sealt lahkumiseks ning abistamine transporditeenuse tarbimise raames;
6) vajadusel seostamine teiste vajalike sotsiaal-, tervishoiu- või tööturuteenustega ja juhendamine nende kasutamisel;
7) vajadusel abistamine arendavate tegevuste elluviimisel või korraldamisel.
(2) Tugiisikuteenust osutatakse abivajaja või tema pere juures kodus või muudes vajadustest tulenevates ning teenuse osutamiseks kokku lepitud asukohtades.
(3) Tugiisikuteenuse korraldamisel arvestatakse asjaoluga, et tugiisikuteenust võib osutada isik, kes sobib tugiisiku ülesandeid täitma isikuomaduste või kogemuste poolest või kellel on sihtgrupiga töötamise kogemus. Eelistatakse isikuid, kes on läbinud erialase tugiisiku koolituse.
(4) Teenuse saajal on õigus valida teenust vahetult osutavat isikut. Soovi esitamise korral abistab osakonna töötaja teenuse saajat teenust vahetult osutava isiku leidmisel. Teenuse saajal on õigus enne teenust vahetult osutava isiku kindlaksmääramist omavahelise sobivuse hindamiseks temaga kohtuda. Teenuse osutamisel lähtub teenust vahetult osutav isik halduslepingust ja teenuse saaja juhistest.
§ 13. Tugiisikuteenuse määramise alused
(1) Teenuse vajaduse määramiseks hinnatakse kõrvalabi vajadust iga isiku puhul eraldi.
(2) Sotsiaaltöötaja hindab teenuse vajadust juhendamises, motiveerimises ning isiku suurema iseseisvuse ja omavastutuse võime arendamises.
§ 14. Tugiisikuteenuse kulude katmine
(1) Tugiisikuteenuse eest tasub teenuse saaja vastavalt vallavalitsuse kehtestatud hinnale.
(2) Tugiisikuteenuse eest tasumise arvestuse aluseks on tunnitasu ja tasu makstakse vastavalt esitatud arvele.
(3) Valla eelarvest finantseeritakse teenuse osutamine hoolekandekomisjoni otsuse alusel.
4. jagu Isikliku abistaja teenus
§ 15. Isikliku abistaja teenuse sisu
(1) Isikliku abistaja teenuse sisuks on seadusjärgsete hooldajate hoolduskoormuse vähendamine, milleks on puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse tähenduses sügava, raske või keskmise puudega hooldatavale igapäevastes tegevustes füüsilise kõrvalabi osutamine tagamaks harjumuspärases keskkonnas võimalikult iseseisev toimetulek.
(2) Isiklik abistaja aitab puudega isikul endal tegutseda, st isik ja isiklik abistaja tegutsevad koos.
(3) Isikliku abistaja teenust kasutav puudega inimene peab olema võimeline korraldama oma asjaajamist ja koordineerima isikliku abistaja tööd.
(4) Kui isiklikku abistajat vajab piiratud teovõimega täisealine, lähtub isiklik abistaja eestkostja antavatest tööjuhistest.
§ 16. Isikliku abistaja teenuse määramise alused
(1) Teenuse vajaduse määramiseks hinnatakse kõrvalabi vajadust iga isiku puhul eraldi. Esimesel võimalusel taotluse saamisest arvates külastab sotsiaaltöötaja teenust vajavat isikut, hindab tema toimetulekuvõimet ning isikliku abistaja teenuse vajadust.
(2) Teenuse osutamise perioodil kõrvalabi vajaduse muutumisel puudega isiku terviseseisundi, tegevusvõime või elukeskkonna tõttu tehakse korduv hindamine
(3) Teenuse saajal on õigus valida teenust vahetult osutavat isikut. Soovi esitamise korral abistab sotsiaaltöötaja teenuse saajat teenust vahetult osutava isiku leidmisel. Teenuse saajal on õigus enne teenust vahetult osutava isiku kindlaksmääramist omavahelise sobivuse hindamiseks temaga kohtuda. Teenuse osutamisel lähtub teenust vahetult osutav isik halduslepingust ja teenuse saaja juhistest.
§ 17. Isikliku abistaja teenuse kulude katmine
(1) Isikliku abistaja teenuste eest tasub teenuse saaja vastavalt vallavalitsuse kehtestatud hinnale.
(2) Isikliku abistaja teenuse eest tasumise arvestuse aluseks on tunnitasu ja tasu makstakse vastavalt esitatud arvele.
(3) Valla eelarvest finantseeritakse teenuse osutamine hoolekandekomisjoni otsuse alusel.
5. jagu Täisealise isiku hooldus
§ 18. Täisealise isiku hooldusteenuse sisu
(1) Täisealise isiku hooldusteenuse sisuks on kes vaimse või kehalise puude tõttu vajab abi oma õiguste teostamiseks ja kohustuste täitmiseks.
(2) Teenus on toetava iseloomuga, et hooldatav saaks jätkuvalt elada oma kodus.
§ 19. Täisealisele isikule hoolduse seadmise ja hooldajaks määramise alused
(1) Täisealisele isikule seatakse hooldus, kui isiku toimetulekut ei ole võimalik tagada muude teenuste, täiendavate toetuste või muu abi osutamisega.
(2) Esimesel võimalusel taotluse saamisest arvates külastab sotsiaaltöötaja teenust vajavat isikut, hindab tema toimetulekuvõimet ning hoolduse seadmise vajadust.
(3) Täisealise isiku hoolduse seadmiseks ja hooldaja määramiseks hinnatakse:
1) hooldatava elukohas tema füüsilist ja vaimset võimekust ning abi-, toetuse ja järelevalve vajadust;
2) hooldajaks määratava isiku sobivust ning võimet tagada hooldatava toimetulekuks abi ja toetuse harjumuspärases elukeskkonnas ning järelevalve.
(4) Kui hoolduse seadmist taotleval isikul on olemas konkreetne isik, keda ta soovib hooldajaks, lisatakse taotlusele hooldaja kirjalik nõusolek hooldajaks määramise kohta.
(5) Hooldaja määratakse tähtajaliselt vastavalt hoolekandekomisjoni otsusele.
§ 20. Täisealise isiku hoolduse kulude katmine
(1) Hooldusteenust osutatakse teenust saavale isikule tasuta.
(2) Hooldajal on käesoleva määruse kohaselt võimalik taotleda hooldajatoetust vastavalt valla eelarvest makstavate sotsiaaltoetuste peatüki paragrahvis 57 sätestatud tingimustele.
(3) Sotsiaalmaksuseaduse alusel maksatakse hooldaja eest, kes ei tööta ega saa riiklikku pensioni, valla eelarvest sotsiaalmaks.
6. jagu Eluruumi tagamine
§ 21. Eluruumi tagamise teenuse sisu
(1) Eluruumi tagamise teenuse sisuks on eluruumi kasutamise võimaluse kindlustamine isikule ja tema perekonnale, kes ise ei ole hetkel võimeline oma vajadustele vastavat eluruumi tagama või kellel on puudest tingitult raskusi talle kuuluvas või tema valduses olevas eluruumis liikumise või endaga toimetulekuga.
(2) Eluruumi tagamise teenust korraldatakse vallale kuuluvate eluruumide kasutusele andmisega. Vallavalitsusel on õigus kehtestada vallale kuuluvate eluruumide elukorralduse reeglid.
(3) Sotsiaalteenusena kasutusele antavat valla omandis olevat eluruumi liigitatakse järgmiselt:
1) sotsiaalkorter – valla omandis olev eluruum, mille kõik ruumid on ühe leibkonna kasutuses;
2) sotsiaalpind – valla omandis olev eluruum, ühe- või mitmetoalisest sotsiaalkorterist;
3) sotsiaalelamu – valla omandis olev elamu, mille kõik eluruumid on mõeldud kasutamiseks sotsiaalkorteritena või sotsiaalpindadena.
§ 22. Eluruumi tagamise teenuse alused
(1) Eluruum tagatakse isikule kes:
1) isik, kes tulekahju, loodusõnnetuse, katastroofi või muul sarnasel põhjusel on kaotanud eluaseme;
2) isik, kelle elukoht enne asenduskoduteenusele suunamist või kinnipidamisasutusse määramist oli eesti rahvastikuregistri andmetel Rapla vald;
3) isik, kes lähtuvalt oma terviseseisundist, vanusest, arengutasemest või varalisest olukorrast ei ole ise suuteline eluruumi endale või oma perekonnale soetama ning sotsiaaleluruumi eraldamata jätmine ohustab isiku toimetulekut, elu ja tervist.
(2) Hoolekandekomisjoni otsuses märgitakse vähemalt:
1) isiku taotluse kokkuvõte;
2) isiku ja temaga kooselavate pereliikmete arv;
3) eluruumi aadress;
4) tähtpäev, millest alates, või periood, mille jooksul on isikul õigus sotsiaaleluruumi kasutada;
5) teenuse osutamisest keeldumisel põhjendus.
(3) Eluruumi tagamisel sõlmitakse kirjalik üürileping, millele ei laiene võlaõigusseaduses eluruumi üürimise kohta sätestatu.
(4) Üürileping sõlmitakse 30 päeva jooksul hoolekandekomisjoni otsuse teatavaks tegemisest. Nimetatud tähtaja jooksul üürilepingu sõlmimata jätmisel või isiku põhjendamatul loobumisel talle pakutud eluruumist, isiku õigusteenuse saamiseks lõpeb ja hoolekandekomisjonil on õigustunnistada vastav otsus kehtetuks.
§ 23. Eluruumi tagamise teenuse kulude katmine
Eluruumi tagamise teenuse eest tuleb teenuse saajal maksta tasu, mille kehtestab vallavalitsus ja kõrvalkulud, mida käsitletakse eluruumi üürina või eluasemekuluna.
7. jagu Väljaspool kodu osutatav üldhooldusteenus
§ 24. Väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse sisu
(1) Väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse sisuks on täisealisele isikule, kes ei suuda kodustes tingimustes ajutiselt või püsivalt iseseisvalt toime tulla terviseseisundist, tegevusvõimest või elukeskkonnast tulenevatel põhjustel, turvalises keskkonnas hooldus- ja toimetulekut tagavate toimingute ja teenuste osutamine, mis on määratud hooldusplaanis.
(2) Hooldusplaan koostatakse koostöös spetsialisti, teenuse saaja, teenuseosutaja ja tervishoiutöötajaga 30 päeva jooksul teenuse osutamise alustamisest arvates ning selles määratletakse toetavad ja toimetulekut tagavad toimingud ja teenused.
(3) Hooldusplaan peab sisaldama vähemalt järgmisi andmeid:
1) teenuse osutamise eesmärk;
2) eesmärgi saavutamise tegevusi ja sagedust;
3) hinnang tegevuste elluviimise kohta;
4) hooldusplaani korrigeerimiseks selle ülevaatamise tähtaeg.
(4) Ööpäevaringsel teenuse osutamisel tagatakse teenuse saajale majutus ja toitlustamine.
§ 25. Väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse määramise alused
(1) Teenuse taotlemine ja taotluse menetlemine toimub teenust osutavas valla hallatavas asutuses.
(2) Üldhooldusteenusele suunamise otsustab hoolekandekomisjon.
(3) Teenuse osutajal on õigus keelduda teenusele paigutamisest või otsustamist edasi lükata kui isiku toimetulek garanteeritakse osutades teisi sotsiaalteenuseid.
(4) Isik, kes vajab teenust ja osalist kohatasu tasumist esitab vallavalitsusele taotluse, milles märgitakse muuhulgas:
1) andmed taotleja ja tema seadusjärgsete ülalpidajate varade kohta;
2) kohtuotsuse olemasolul ülalpidamist andma kohustatud isiku(te) ülalpidamise kohustuse täitmisest vabastamise või täitmise ajalise piiramise või elatise suuruse vähendamise kohta.
(5) Vallavalitsus kontrollib ja hindab teenuse saaja ja tema seadusjärgse(te) ülalpidamiskohustusega lähedas(t)e majanduslikku olukorda ning vara olemasolu. Sellest lähtuvalt teeb hoolekandekomisjon otsuse tasuda kohatasu ulatuses, mis tagab teenuse maksumusest puudujääva osa.
§ 26. Väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse kulude katmine
Üldhooldusteenuse kulud tasutakse järgmiselt:
1) hooldusvajadusega isiku, kelle elukoht rahvastikuregistri andmetel on Rapla vallas ning kellele on teenus tagatud valla asutuse kaudu, sissetulekust kuni 95%, kuid mitte rohkem kui kehtestatud kohatasu;
2) juhul, kui hooldusvajadusega isiku sissetulekust ei piisa teenuse eest tasumiseks ja tal on kinnisvara, hindab ta koostöös hoolekandekomisjoniga, milline on võimalus kasutada teenuse eest tasumiseks oma vara;
3) juhul, kui hooldusvajadusega isiku sissetulekust ei piisa teenuse eest tasumiseks ja tal puudub kinnisvara ning tal ei ole seadus- ja lepingujärgsed ülalpidajad, tasub puudujääva osa teenuse eest vallavalitsus;
4) kinnisvara võõrandamisel Rapla valla kasuks võib vallavalitsus vähendada hooldusvajadusega isiku omaosalustasu selliselt, et teenuse saaja isiklikuks kasutuseks jääb kuni 95 % tema igakuisest sissetulekust, või tasunõudest loobuda, kui isikul puudub igakuine regulaarne sissetulek;
5) juriidilise isiku või riigi- või mõne teise kohaliku omavalistuse asutuse poolt üldhooldusteenuse eest tasumisel lähtutakse teenuse osutaja hinnakirjast.
8. jagu Varjupaigateenus
§ 27. Varjupaigateenuse sisu
(1) Varjupaigateenuse sisuks on täisealisele isikule, kes ei ole võimeline endale ööbimiskohta leidma, tagada ajutiselt voodikoht, pesemisvõimalus ja turvaline keskkond.
(2) Teenuse osutamise käigus pakutakse sotsiaalnõustamist ja teavet erinevate abisaamise ning toimetuleku parandamise võimaluste kohta.
§ 28. Varjupaigateenuse määramise alused
(1) Varjupaigateenust osutatakse nii alalise elukoha kasutamise võimaluseta isikutele, kui ka vältimatu abi raames ööbimiskohta vajavatele isikutele, kellele ei ole võimalik mõne muu sotsiaalhoolekandelise meetmega alalist ööbimiskohta tagada.
(2) Teenuse vajajaks võib olla sotsiaalhoolekandega hõlmatud isik, kes viibib abivajaduse hetkel valla haldusterritooriumil ja:
1) vajab ajutist ööbimiskohta;
2) on jäänud kodutuks.
(3) Teenuse saamiseks tuleb pöörduda varjupaigateenuse osutaja poole. Otsuse abivajaja vastuvõtmise kohta teeb teenuse osutaja esindaja või valvetöötaja.
(4) Teenuse osutamine korraldatakse käesoleva paragrahvi lõike 2 tingimustele vastavale abivajajale ka siis, kui isik ise ei ole võimeline abi taotlema või kui varjupaigateenust saama õigustatud isikust on vallavalitsusele teada antud.
§ 29. Varjupaigateenuse kulude katmine
(1) Võimalusel osaleb varjupaigateenust saama õigustatud isik varjupaigateenuse eest tasumisel vastavalt varjupaigateenuse osutaja kehtestatud hinnakirjale või kokkuleppele ning isiku majanduslikele võimalustele.
(2) Varjupaigateenuse hinna osa, mille eest ei ole teenusesaaja oma varalisest seisukorrast lähtuvalt võimeline tasuma, tasutakse isiku rahvastikuregistri järgse valla eelarvest.
(3) Teenuse eest tasumise aluseks on teenuse osutamiseks sõlmitud leping. Teenuse eest tasutakse vallale esitatud arvete alusel.
9. jagu Turvakoduteenus
§ 30. Turvakoduteenuse sisu
(1) Turvakoduteenuse sisuks on eluaseme, turvalise keskkonna, esmase abi ajutine tagamine ja edasise elu korraldamine:
1) lapsele, kes vajab abi tema hooldamises esinevate puuduste tõttu, mis ohustavad tema elu, tervist või arengut;
2) täisealisele isikule, kes vajab turvalist keskkonda.
(2) Esmase abi raames tagatakse isikule vajaduse korral kriisiabi, mis taastab tema psüühilise tasakaalu ja tegevusvõime igapäevaelus ning teavitatakse teistest abi saamise võimalustest. Tulenevalt isiku east ja vajadusest tagatakse ka tema hooldamine ja arendamine.
(3) Turvakoduteenus tagatakse perioodiks, mis on vajalik teenust saama õigustatud isiku turvalisuse tagamiseks ja edasise elu korraldamiseks.
§ 31. Turvakoduteenuse määramise alused
(1) Turvakoduteenust on õigus saada sotsiaalhoolekandega hõlmatud isikul, kes lähtuvalt ohust oma elule või tervisele või arengut piiravatest asjaoludest vajab väljaspool oma alalist elukohta ajutist turvalist keskkonda.
(2) Vallavalitsus korraldab turvakoduteenuse käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tingimustele vastavale isikule ka siis, kui isik ise ei ole võimeline abi taotlema, või kui turvakoduteenust saama õigustatud isikust on vallavalitsusele teada antud.
(3) Turvakoduteenuse saamiseks võib isik esitada taotluse, kuid vallavalitsusel on kohustus teenus korraldada ka taotlust saamata. Selleks on vallavalitsusel kohustus välja selgitada isiku tahe ja nõusolek turvakoduteenusele suunamiseks.
(4) Turvakoduteenuse korraldamiseks ja teenuse osutamiseks sõlmib vallavalitsus teenuse osutajaga haldusleping, milles muuhulgas märgitakse ka teenuse eest tasumise põhimõtted. Lepingu sõlmimise aluseks on hoolekandekomisjoni otsus.
§ 32. Turvakoduteenuse kulude katmine
Teenuse eest tasumise aluseks on teenuse osutamiseks sõlmitud leping. Teenuse eest tasutakse vallale esitatud arvete alusel valla eelarvest.
10. jagu Võlanõustamisteenus
§ 33. Võlanõustamisteenuse sisu
(1) Võlanõustamisteenuse sisuks on nõustada isikut, kellele on esitatud nõue täita võlaõiguslikust suhtest või seadusest tulenev sissenõutavaks muutunud rahaline kohustus, mida isik ei ole võimeline iseseisvalt täitma.
(2) Teenuse osutamisel tehakse kindlaks abivajaja varaline olukord, abistatakse võlausaldajaga läbirääkimistel ja nõuete rahuldamisel, et ennetada uute võlgnevuste tekkimist, juhendatakse toimetulekuvõime parandamist ning lahendatakse muid võlgnevusega seotud probleeme.
§ 34. Võlanõustamisteenuse määramise alused
(1) Võlanõustamisteenust on õigus saada isikul, kes vajab juhendamist oma sissenõutavaks muutunud rahaliste kohustuste iseseisvaks täitmiseks või võlgnevuste tekkimise ennetamiseks.
(2) Kui punktis 1 nimetatud isik on piiratud teovõimega, siis osutatakse teenust tema seaduslikule esindajale esindaja esitatud taotluse alusel.
(3) Teenuse osutamist korraldab vallavalitsus, sõlmides halduslepingu võlanõustamisteenust vahetult osutava isikuga, kes vastab sotsiaalhoolekandeseaduses sätestatud nõuetele.
§ 35. Võlanõustamisteenuse kulude katmine
Teenust rahastatakse valla eelarvest.
11. jagu Sotsiaaltransporditeenus
§ 36. Sotsiaaltransporditeenuse sisu
(1) Sotsiaaltransporditeenuse sisuks on võimaldada isikutele, kes tervislike probleemide tõttu vajavad avalike teenuste saamiseks või elukondlike vajaduste rahuldamiseks abi valla haldusterritooriumil või riigi territooriumil liikumiseks.
(2) Teenus tagatakse juhuveona vallale kuuluva sõidukiga tellimisel tellija määratud ajal ja liikumisteel.
(3) Teenus ei sisalda saatjat või isikliku abistajat.
§ 37. Sotsiaaltransporditeenuse määramise alused
(1) Sotsiaaltransporditeenust on õigus saada:
1) puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse § 2 lõike 1 tähenduses puudega isikul või isikul, kelle tervislik seisund takistab isikliku või ühissõiduki kasutamist, avalike teenuste kasutamiseks, tööle või õppeasutusse sõitmiseks;
2) pensionäril valla haldusterritooriumil liiklemisel.
(2) Taotlus teenuse saamiseks esitatakse Rapla Hooldekeskusele soovituslikult üks nädal enne teenuse vajadust.
(3) Käesoleva määruse paragrahvis 5 nimetatud andmetele lisaks esitab teenuse soovija asjaolud teenuse vajaduse aja, lähte- ja sihtkoha või marsruudi kohta.
(4) Teenuse osutamisest või mitteosutamisest teavitatakse taotluse esitajat hiljemalt 3 tööpäeva jooksul pärast taotluse esitamist taotluses määratud viisil.
(5) Taotlus on õigus jätta rahuldamata, kui taotleja ei ole õigustatud teenust saama.
(6) Tellimus loetakse kokku lepituks, kui tellija ja teenuse osutaja on kinnitanud teenuse osutamise aja kuupäevaliselt ja kellaajaliselt.
§ 38. Sotsiaaltransporditeenuse kulude katmine
(1) Juhuveona osutatud sotsiaaltransporditeenuse eest võetakse teenuse kasutajalt tasu. Teenuse hinna arvestuse aluseks on kehtestatud hind ühe läbitud kilomeetri kohta.
(2) Puuetega lastele tasuta kooli sõiduks.
(3) Enne teenuse kokku leppimist teavitatakse teenuse saajat teenuse hinnast ja selle tasumise korrast.
12. jagu Täiendavad vajaduspõhised sotsiaalteenused
§ 39. Muud vajaduspõhised sotsiaalteenused
(1) Vallavalitsus osutab isiku abivajadusest lähtuvalt muid täiendavaid vajaduspõhiseid sotsiaalteenuseid.
(2) Teenuse osutamisel lähtutakse esmajärjekorras isiku vajadustest.
(3) Täiendavateks vajaduspõhisteks teenusteks on:
1) logopeediteenus (lastele);
2) psühholoogi nõustamisteenus;
3) perelepitusteenus;
4) kriisiabiteenus sh leinalaagrid;
5) häirenuputeenus;
6) viipekeele tõlk.
(4) Teenusele suunatakse sotsiaaltöötaja ettepanekul.
(5) Täiendava vajaduspõhise teenuse eest tasub teenuse saaja.
3. peatükk Riigi rahastatavad teenused
1. jagu Riigi eelarvest sihtotstarbelise raske ja sügava puudega lastele eraldatud vahendite kasutamine
§ 40. Lapsehoiuteenuse sisu
(1) Lapsehoiuteenus on lapse hooldusõigust omava isiku, sh eestkostja või lapse perekonnas hooldaja toimetulekut või töötamist toetav teenus, mille osutamise vältel tagab nimetatud isikute asemel lapse hooldamise, arendamise ja turvalisuse tegevusluba omav lapsehoiuteenuse osutaja.
(2) Riigi rahastatavaks lapsehoiuteenuseks eraldatud vahendeid võib kasutada:
1) Raske ja sügava puudega lastele lapsehoiuteenuse osutamiseks;
2) raske ja sügava puudega lapsele või tema perele määratud tugiisikuteenuse eest tasumiseks;
3) puudega lapse perele sotsiaalse ja psühholoogilise nõustamisteenuse hüvitamiseks;
4) puudega lapse perele lapse puudest tulenevate erioskuste koolituseks;
5) puudega lapse eluaseme lapse igapäevaelu vajaduste kohandamise kulude katteks;
6) puudega lapse ravi-, rehabilitatsiooni- või haridusasutusse ametiasutuse osutatava transporditeenuse kulu katmiseks;
7) puudega lapsele koostatud rehabilitatsiooniplaanis soovitatud teenuste osutamise korraldamise või osutamise kulu katmiseks;
8) abivahendite soetamiseks
9) puudega lastele osutatavate sotsiaalteenuste arendamiseks projektide omaosaluse tasumiseks.
§ 41. Lapsehoiuteenuse määramise alused
(1) Lapsehoiuteenust on õigus saada raske või sügava puudega last kasvataval isikul täiendavalt hoolduskoormuse vähendamiseks.
(2) Taotlus teenuse saamiseks esitatakse vallavalitsusele vähemalt kümme tööpäeva enne teenuse vajadust.
(3) Käesoleva määruse paragrahvis 5 nimetatud andmetele lisaks esitab teenuse soovija:
1) andmed teenust vajava lapse kohta;
2) andmed soovitud teenuse osutaja kohta;
3) andmed teenuse aja ja mahu kohta.
(4) Lapsehoiuteenuse osutamiseks sõlmitakse valla, teenust saava isiku ja teenuse osutajaga haldusleping, milles määratakse lapsehoiuteenuse vajadusest tulenevad toimingud ja teenuse osutamiseks olulised tingimused, milleks on vähemalt teenuse osutamise aeg, maht tundides ja teenuse osutamise koht.
2. jagu Asendushooldusteenus
§ 42. Asendushooldusteenuse sisu
(1) Asendushooldusteenuse sisuks on tagada vanemliku hooleta jäänud lapsele pika- või lühiajaliselt heaolu ja õigused tema põhivajaduste rahuldamiseks peresarnastes elutingimustes, luues turvalise ja arenguks soodsa elukeskkonna ning ettevalmistuse võimetekohaseks toimetulekuks täisealisena.
(2) Asendushooldusteenuse osutaja on hoolduspere, perekodu ja asenduskodu. Asendushooldusteenust vahetult osutav isik on hoolduspere vanem, perevanem ja kasvataja.
(3) Asendushooldusteenuse täpsem sisu tuleneb SHS-st.
§ 43. Asendushooldusteenuse määramise alused
(1) Asendushooldusteenus tagatakse SHS-s märgitud asenduskoduteenust saama õigustatud lapsele.
(2) Teenust korraldab sotsiaalosakond asjaoludest teadasaamisel ilma taotlust esitamata.
(3) Teenuse tagamiseks ja tagamisel teeb sotsiaalosakond SHS-s märgitud kohaliku omavalitsuse toimingud ja otsused.
(4) Asendushooldusteenuse andmine otsustatakse halduslepinguga, mis sõlmitakse hoolduspere, perekodu või asenduskodu teenuse osutajaga.
§ 44. Asendushooldusteenuse kulude katmine
(1) Asendushooldusteenus on teenuse saajale tasuline.
(2) Asendushooldusteenust rahastatakse valla eelarvest, kui vald on teenust saava lapse eestkostja või perekonnaseaduse alusel eestkostja ülesannete täitja ning asendushooldusele suunatud lapse sissetulekutest. Kui asendushooldusteenusele suunatava lapse viibimiskoht on Rapla vallas, kuid tema rahvastikuregistrijärgne elukoht on mõnes teises kohaliku omavalitsuse üksuses, kaasatakse asenduskoduteenuse rahastamisse ka asjaomane kohaliku omavalitsuse üksus.
(3) Asendushooldusperele, kes hooldab vähemalt nelja last, makstakse toetust igas kuus vähemalt Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammääras. Ühe lapse hooldamisel toetatakse hoolduspere vanemat vähemalt ühe neljandiku ulatuses nimetatud töötasu alammäärast.
(4) Asendushooldusteenuse eest tasub vallavalitsus või osaliselt teenuse rahastamisse kaasatud kohaliku omavalitsuse üksus teenust osutava isiku esitatud arve või lepingus kokku lepitu alusel, arvestades riigieelarvest määratud toetust teenuse osutamiseks ja korraldamiseks ning hooldusperede toetamiseks.
3. jagu Järelhooldusteenus
§ 45. Järelhooldusteenuse sisu
(1) Järelhooldusteenuse sisuks on juhtumiplaanist lähtuvalt tagada isikule, kes lahkub asendushoolduselt ja eestkostelt, eluase ning vajaduspõhised tugiteenused ja toetused iseseisvaks toimetulekuks ja õpingute jätkamiseks.
(2) Järelhooldusteenuse täpsem sisu tuleneb SHS-st.
§ 46. Järelhooldusteenuse määramise alused
(1) Järelhooldusteenus tagatakse rahvastikuregistri andmetel Rapla vallas elavale asendushooldusel viibivale täisealisele isikule, kelle kohalduvad SHS-s sätestatud järelhooldusteenuse saamise õigused.
(2) Teenuse korraldamiseks võib esitada taotluse:
1) järelhooldusteenust saama õigustatud isik;
2) isiku täisealiseks saamiseni eestkostja ülesandeid täitnud isik või asendushooldusteenust osutanud isik.
(3) Käesoleva määruse paragrahvis 5 nimetatud andmetele lisaks esitab taotleja talle teada olevad asjaolud, mille põhjal ta eeldab järelhooldusteenuse korraldamise vajadust.
(4) Teenust korraldab sotsiaalosakond ka asjaoludest teadasaamisel ilma taotlust esitamata.
(5) Järelhooldusteenuse tagamiseks korraldatakse järelhooldusteenust saama õigustatud isikule iseseisev elamine ja tagatakse tugiteenused või hüvitised isiku iseseisvaks toimetulekuks või korraldatakse hüvitise andmine järelhooldusteenust pakkuva juriidilise isiku või jätkuvalt asendushooldusteenust osutanud isiku kaudu
(6) Teenuse osutamiseks sõlmitakse leping. Lepingu sõlmimisel peab teenuse
saaja olema lepingupooleks.
§ 47. Järelhooldusteenuse kulude katmine
(1) Järelhooldusteenuse korraldamisel teenuse osutaja kaudu tasutakse teenuse osutajale valla eelarvest ning järelhooldusel oleva isiku sissetulekutest.
(2) Järelhooldushooldusteenuse eest tasub ametiasutus lepingus kokku lepitu alusel, arvestades riigieelarvest määratud toetust teenuse osutamiseks ja korraldamiseks.
4. jagu Erihoolekandeteenuste kulude katmine
§ 48. Igapäevaelu toetamise teenuse ja toetatud elamise teenuse kulude katmine
(1) Vallavalitsuse hallatava asutuse kaudu igapäevaelu toetamise teenuse ja toetatud elamise teenuse osutamisel kaetakse teenuse osutaja kasutuses või omandis olevate ruumidega seotud kulu täies ulatuses valla eelarvest.
(2) Riigi- või mõne teise kohaliku omavalitsuse asutusena või juriidilise isikuna tegutseva igapäevaelu toetamise teenuse osutaja, kes osutab nimetatud teenust valla elanikule, kasutuses või omandis olevate ruumide kulu kaetakse valla eelarvest järgmiselt:
1) osaletakse nende ruumide kulu katmisel, mida kasutatakse teenusesaajale otseselt teenuse osutamiseks (v.a büroo-, lao-, abiruumid jms);
2) punktis 1 nimetatud ruumide kulu kaetakse valla eelarvest põhimõttel, et ruumide majanduskulu jagatakse teenust saavate isikute arvuga ning Rapla vald tasub majanduskulu ühe isiku kohta vastavalt Rapla vallas elavate teenust saavate isikute arvule.
4. peatükk Valla eelarvest makstavad sotsiaaltoetused
1. jagu Toetuse liigid
§ 49. Toetuste liigid
(1) Toetused jagunevad toimetulekut soodustavateks toetusteks ja sissetulekust mittesõltuvateks toetusteks.
(2) Toimetulekut soodustavad toetused on:
1) vältimatu sotsiaalabi;
2) laste või lapsega pere toimetuleku tagamise toetus;
3) täisealise isiku toimetuleku tagamise toetus.
(3) Sissetulekust mittesõltuvad toetused on:
1) sünnitoetus;
2) esimesse klassi astuja toetus;
3) hoolduspere vanema toetus;
4) hooldajatoetus puudega lapse hooldajale;
5) hooldajatoetus täisealise isiku hooldajale.;
6) matusetoetus.
(4) Sissetulekust mittesõltuvaid toetusi makstakse isikule või perele toimetuleku soodustamiseks, kui tal on täidetud toetuse taotlemiseks seatud eeltingimused.
2. jagu Vältimatu sotsiaalabi
§ 50. Vältimatu sotsiaalabi
Vältimatut sotsiaalabi osutatakse isikule, kes on sattunud sotsiaalselt abitusse olukorda elatusvahendite kaotuse või puudumise tõttu, et tagada isikule vähemalt toit, riietus ja ajutine peavari.
3. jagu Toimetulekut soodustavad toetused
§ 51. Lapse või lapsega pere toimetuleku tagamise toetus
(1) Toetus on lapse või lapsega pere toimetuleku soodustamiseks antav toetus, mida makstakse eesmärgiga toetada laste arengut.
(2) Toetust võib maksta:
1) õpilaste huvitegevuse kulude hüvitamiseks;
2) alus-, üld- või kutsehariduses õppivate laste toitlustuskulude või õpilaskodu kohatasude osaliseks hüvitamiseks;
3) laste ja peredega seotud nõustamisteenusteks;
4) teiste hädavajalike kulude hüvitamiseks.
(3) Üld- või kutsehariduses õppivate laste õpilaskodu kohatasu ja huvialakooli või huvialaringi tasu võib määrata kogu õppeperioodiks.
(4) Toetuse suuruse ja perioodilisuse otsustab hoolekandekomisjon.
§ 52. Täisealise isiku toimetuleku tagamise toetus
(1) Toetus on perekonna või üksikisiku toimetuleku soodustamise mitteperioodiline toetus, mida makstakse sotsiaalse erivajadusega, sissetuleku kaotanud, õnnetuse või muu erakorralise asjaolu tõttu raskesse olukorda sattunud isikule või perekonnale.
(2) Toetuse täisealise isiku toetamiseks võib määrata:
1) abivahendi ostmise või rentimise osaliseks hüvitamiseks;
2) retseptiravimite ja ravikulude hüvitamiseks;
3) ühekordselt toimetuleku soodustamiseks.
(3) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktide 1 ja 2 alusel toetuse määramisel arvestatakse toetussummast maha puudest tingitud lisakulutuste kompenseerimiseks makstav riiklik toetus.
(4) Toetust ei määrata võlgnevuste hüvitamiseks.
(5) Hoolekandekomisjon võib põhjendatud juhtudel teha erandeid kaalutlusotsuse alusel toetuse taotleja või õigustatud isiku huvides.
4. jagu Sissetulekust mittesõltuvad toetused
§ 53. Sünnitoetus
(1) Sünnitoetus on valla eelarvest lapse kasvatamisega kaasnevate kulutuste katmiseks makstav ühekordne toetus.
(2) Sünnitoetust makstakse järgmiselt:
1) esimene osa kahe kuu jooksul lapse sünni registreerimisest tingimusel, et lapse ja tema vanemate, v.a üksikvanem, elukoht on rahvastikuregistri andmetel Rapla vallas;
2) teine osa kahe kuu jooksul pärast lapse ühe aastaseks saamist kirjaliku taotluse alusel tingimusel, et lapse ja tema vanemate, v.a üksikvanem, elukoht on olnud rahvastikuregistri andmetel katkematult Rapla vallas.
(3) Kui lapse vanem või vanemad ei täida perekonnaseadusest tulenevaid kohustusi, makstakse sünnitoetus lapse eestkostjale või lapse tegelikule hooldajale.
(4) Mitmikute sünni puhul makstakse sünnitoetust iga vastsündinu kohta.
(5) Toetuse maksmiseks kontrollib spetsialist toetuse saamise õigust ning vormistab sotsiaalteenuste- ja toetuste andmeregistris väljamakse dokumendi.
(6) Toetust makstakse lapse sünnikuupäeval kehtinud sünnitoetuse määras.
§ 54. Esimesse klassi astuja toetus
(1) Esimesse klassi astuja toetus on valla eelarvest lapse põhihariduse omandamise alustamisel kaasnevate kulutuste katmiseks makstav ühekordne toetus.
(2) Esimesse klassi astuja toetust makstakse kirjaliku taotluse alusel iga esimesse klassi astuja kohta tingimusel, et laps on asunud õppima valla munitsipaalkooli või väljaspool valda asuvasse hariduslike erivajadustega õpilaste kooli ning lapse ja tema ühe vanema elukoht on rahvastikuregistri andmetel Rapla vallas.
(3) Kui vanem ei täida perekonnaseadusest tulenevaid kohustusi, makstakse esimesse klassi astuja toetust lapse eestkostjale või lapse tegelikule hooldajale.
(4) Taotlus toetuse maksmiseks esitatakse kolme kuu jooksul lapse õppima asumisest arvates.
(5) Toetuse maksmiseks kontrollib spetsialist toetuse saamise õigust ning vormistab sotsiaalteenuste- ja toetuste andmeregistris väljamakse dokumendi.
§ 55. Hooldajatoetus puudega lapse hooldajale
(1) Hooldajatoetus on valla eelarvest raske või sügava puudega 3-18-aastase lapse hooldamise toetamiseks makstav perioodiline toetus.
(2) Hooldajatoetust on õigus saada puudega last kasvataval ja hooldaval vanemal, eestkostjal, v.a juriidilisel isikul, või perekonnas hooldamise lepingu alusel perekonnas hooldamisele suunatud last kasvataval ja hooldaval isikul, kes lapse puudest tingitud kõrvalabi vajaduse tõttu ei tööta.
(3) Hooldajatoetus määratakse vastavalt lapse puude raskusastme kehtivuse lõpuni.
(4) Hooldajatoetust makstakse taotluse esitamisele järgneva kuu 1. kuupäevast
kuni lapse puude raskusastme kehtivuse lõpuni. Maksmise lõppemisel või lõpetamisel makstakse toetust jooksva kuu eest täismahus.
(5) Toetuse taotlemisel esitatakse taotlusele lisaks omakäeline kinnitus, et puudega lapse hooldamise tõttu ei saa asuda tööle.
(6) Puudega lapse hooldajatoetust ei määrata, kui:
1) lapse hooldamine on püsivalt tagatud teiste sotsiaal- või haridusteenustega või muu abi osutamisega;
2) taotlejale endale on määratud hooldaja;
3) taotleja on registreeritud töötuna.
(7) Toetuse saaja on kohustatud kõigist asjaoludest, mis toovad kaasa hooldajatoetuse maksmise lõpetamise, teavitama hoolekandekomisjoni kümne tööpäeva jooksul asjaolude ilmnemisest arvates.
(8) Toetuse maksmiseks kontrollib sotsiaaltöötaja toetuse saamise õigust ning vormistab sotsiaalteenuste- ja toetuste andmeregistris väljamakse dokumendi.
§ 56. Hooldajatoetus täisealise isiku hooldajale
(1) Hooldajatoetus on valla eelarvest vähenenud toimetulekuvõimega täisealise isiku hooldamise toetamiseks makstav perioodiline toetus.
(2) Hooldajatoetust on õigus saada isikul, kes on määratud vähenenud toimetulekuvõimega täisealise isiku hooldajaks ja kellele ei maksta töötutoetust ning:
1) hooldataval puudub ülalpidamiskohustusega isik või
2) ülalpidamiskohustusega isik ei ole oma elukorralduslikust, tervislikust seisundist tulenevalt võimeline oma ülalpidamiskohustus täitma või
3) hooldatava abivajaduse tõttu ei ole hooldajal võimalik tööle asuda.
(3) Hooldajatoetust makstakse taotluse esitamisele järgneva kuu 1. kuupäevast kuni hooldatava puude raskusastme kehtivusaja lõpuni. Maksmise lõppemisel või lõpetamisel makstakse toetust jooksva kuu eest täismahus.
(4) Hooldajatoetust makstakse iga kuu 25. kuupäevaks.
(5) Hooldajatoetus määratakse vastavalt ekspertiisiotsusega hinnatud hooldatava hooldusvajadusele järgmiselt:
1) raske puudega isiku hooldajale 35 eurot kuus;
2) sügava puudega isiku hooldajale 45 eurot kuus.
(6) Toetuse taotlemisel esitatakse taotlusele lisaks omakäeline kinnitus, et puudega isiku hooldamise tõttu ei saa asuda tööle.
(7) Toetuse saaja on kohustatud kõigist asjaoludest, mis toovad kaasa hooldajatoetuse maksmise lõpetamise, teavitama hoolekandekomisjoni kümne tööpäeva jooksul asjaolude ilmnemisest arvates.
(8) Toetuse maksmiseks kontrollib spetsialist toetuse saamise õigust ning vormistab sotsiaalteenuste- ja toetuste andmeregistris väljamakse dokumendi.
§ 57. Matusetoetus
(1) Matusetoetus on matuse korraldamisega kaasnevate kulude osaliseks hüvitamiseks makstav ühekordne toetus.
(2) Toetust makstakse, kui surnu viimane elukoht rahvastikuregistri andmetel oli Rapla vald.
(3) Toetust makstakse ühe matuse korraldamisega seotud ühele füüsilisele isikule. Kui matusekorraldajaid on mitu, peavad matusega seotud kulusid teinud isikud kokku leppima, kes taotleb matusetoetust.
(4) Matusetoetus ei maksta, kui:
1) isik on tunnistatud surnuks kohtuotsuse alusel;
2) isiku matuse korraldas riik.
(5) Toetuse saamiseks esitatakse taotlusele lisaks surmatõend või isiku surma tõendava dokumendi, kui surm on registreeritud väljaspool Eestit, või arstliku surmateatise, kui isik sündis surnult.
(6) Taotlus toetuse saamiseks tuleb esitada kahe kuu jooksul pärast surma registreerimisest arvates.
(7) Toetuse maksmiseks kontrollib spetsialist toetuse saamise õigust ning vormistab sotsiaalteenuste- ja toetuste andmeregistris väljamakse dokumendi.
(8) Toetus määratakse isiku surma päeval kehtinud suuruses.
5. peatükk Rakendussätted
§ 58. Sotsiaalhoolekandeliste hüvitiste kehtivus
Vabariigi Valitsuse 22. juunil 2017 määruse nr 100 “Juuru valla, Kaiu valla, Raikküla valla ja Rapla valla osas haldusterritoriaalse korralduse ja Vabariigi Valitsuse 3. aprilli 1995. a määruse nr 159 “Eesti territooriumi haldusüksuste nimistu kinnitamine“ muutmine“ alusel moodustati haldusreformi tulemusel Juuru valla, Kaiu valla, Raikküla valla ja Rapla valla ühinemisel uus omavalitsusüksus Rapla vald, kes Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse § 92 lõike 2 alusel on ühinenud omavalitsusüksuste õigusjärglane.
Haldusreformi seaduse § 16 lõike 1 ja Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse § 141 lõike 41 alusel kehtivad ühinenud kohaliku omavalitsuse üksuste õigusaktid kuni haldusterritoriaalse korralduse muutmise tulemusena moodustunud kohaliku omavalitsuse üksuse õigusaktide kehtestamiseni selle kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumil, kus need valdade ja linnade ühinemiseni kehtisid.
Ühinenud omavalitsusüksuste (Juuru valla, Kaiu valla, Raikküla valla ja Rapla valla) sotisaalhoolekande korraldamist reguleerivate õigusaktide kehtetuks tunnistamisest jäävad ühinenud omavalitsusüksuste määruste alusel antud haldusaktid ja lepingud sotsiaalhoolekandeliste hüvitiste andmiseks kehtima kuni haldusaktis või lepingus märgitud tähtaja lõpptähtpäeva või hüvitise saamise õiguse lõpetamist tingiva juriidilise asjaolu saabumiseni või kuni haldusakti kehtetuks tunnistamise või lepingu lõpetamiseni.
§ 59. Erisused hüvitiste andmisel
(1) Isikud, kellele on määratud raske ja sügava puudega täisealise või lapse hooldamise eest hooldajatoetus ühinenud valdade määrustes sätestatud suuruses, ei pea hooldajatoetuse suuruse muutumisel maksmiseks uut taotlust esitama, vaid ametiasutus korraldab õigustatud isikutele hooldajatoetuse määramise ja maksmise uutel alustel.
(2) Hooldusperele, kelle kaudu on Rapla vald korraldanud asendushooldusteenuse, makstakse toetust igas kuus vähemalt sotsiaalhoolekande seaduse § 4511 lõikes 4 sätestatud määras arvestusega, et perel on õigustoetust saada 2018. aasta 1. jaanuarist.
(3) Lähtudes õigustatud ootuse põhimõttest, makstakse isikule, kellele enne 1. jaanuari 2018 kehtinud Juuru Vallavolikogu 22.10.2015 määruse nr 22 „Toetuste maksmine Juuru valla eelarvest“ § 5 sätete alusel maksti pärast lapse sündi Juuru valla eelarvest sünnitoetuse esimene osa ning kelle laps saab ühe aastaseks 2018ndal aastal, makstakse ka lapse sünnitoetuse teine osa. Sünnitoetuse teist osa on õigus saada isikul, kes vastab Juuru Vallavolikogu 22.10.2015 määruse nr 22 „Toetuste maksmine Juuru valla eelarvest“ § 5 lõikes 8 sätestatud tingimustele, st laps ja tema vanemad elavad rahvastikuregistri andmete alusel katkematult lapse sünnist alates aadressil, mis enne haldusreformi asus Juuru valla territooriumil. Toetust makstakse lapse seadusliku esindaja kirjaliku taotluse avalduse alusel.
(4) Lähtudes õigustatud ootuse põhimõttest, makstakse isikule, kellele enne 1. jaanuari 2018 kehtinud Kaiu Vallavolikogu 01.06.2016 määruse nr 9 „Sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord“ § 42 sätete alusel maksti pärast lapse sündi Kaiu valla eelarvest sünnitoetuse esimene osa ning kelle laps saab ühe aastaseks 2018ndal aastal, makstakse ka lapse sünnitoetuse teine osa. Sünnitoetuse teist osa on õigus saada isikul, kes vastab Kaiu Vallavolikogu 01.06.2016 määruse nr 9 „Sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord“ § 42 lõikes 8 sätestatud tingimustele, st laps ja vähemalt üks vanematest on elanud alates sünnitoetuse esimese osa saamisest rahvastikuregistri andmete alusel katkematult aadressil, mis enne haldusreformi asus Kaiu valla territooriumil. Toetust makstakse lapse seadusliku esindaja kirjaliku taotluse avalduse alusel.
(5) Lähtudes õigustatud ootuse põhimõttest, makstakse isikule, kellele enne 1. jaanuari 2018 kehtinud Raikküla Vallavolikogu 27.02.2014 määruse nr 8 „Sünni- ja matusetoetuse väljamaksmise kord Raikküla vallas“ § 2 sätete alusel maksti pärast lapse sündi Raikküla valla eelarvest sünnitoetuse esimene osa ning kelle laps saab ühe aastaseks 2018ndal aastal, makstakse ka lapse sünnitoetuse teine osa. Sünnitoetuse teist osa on õigus saada isikul, kes vastab Raikküla Vallavolikogu 27.02.2014 määruse nr 8 „Sünni- ja matusetoetuse väljamaksmise kord Raikküla vallas“ § 2 lõikes 1 sätestatud tingimustele, st laps on elanud alates sünnitoetuse esimese osa saamisest rahvastikuregistri andmete alusel jätkuvalt aadressil, mis enne haldusreformi asus Raikküla valla territooriumil. Toetust makstakse lapse seadusliku esindaja kirjaliku taotluse avalduse alusel.
§ 60. Õigusaktide kehtetuks tunnistamine
Haldusreformi seaduse § 16 lõike 1 ja Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse § 141 lõikest 41 tulenevalt tunnistatakse kehtetuks:
1) Juuru Vallavolikogu 22.10.2015 määrus nr 32 „Toetuste maksmine Juuru valla eelarvest“;
2) Juuru Vallavolikogu 22.10.2015 määrus nr 33 „Juuru valla eelarvest makstavate toetuste piirmäärad“;
3) Juuru Vallavolikogu 27.10.2016 määrus nr 49 „Puudega lapse hooldajatoetuse määramise ja maksmise kord“;
4) Juuru Vallavolikogu 28.04.2016 määrus nr 46 „Täisealise isiku hoolduse korraldamise kord“;
5) Juuru Vallavolikogu 29.06.2017 määrus nr 57 „Eluruumi tagamise teenuse osutamise kord“;
6) Juuru Vallavolikogu 24.03.2016 määrus nr 42 „Hoolekandeasutusse paigutamise ja hoolduse eest tasumise tingimused ja kord“;
7) Kaiu Vallavolikogu 01.06.2016 määrus nr 9 „Sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord“;
8) Kaiu Vallavolikogu 29.06.2016 määrus nr 11 „Sotsiaalteenuste osutamise eest võetava tasu suuruse ja sotsiaaltoetuste määrade kehtestamine“;
9) Raikküla Vallavolikogu 31.03.2016 määrus nr 37 „Sotsiaaltoetuste ja -teenuste määramise ja maksmise tingimused ja kord“;
10) Raikküla Vallavolikogu 31.03.2016 määrus nr 39 „Sotsiaalhoolekande seaduses kohaliku omavalitsuse üksuse pädevusse antud ülesannete osaline delegeerimine“;
11) Raikküla Vallavolikogu 27.02.2014 määrus nr 8 „Sünni- ja matusetoetuse väljamaksmise kord Raikküla vallas“;
12) Raikküla Vallavolikogu 27.04.2017 määrus nr 53 „Puuetega laste lapsehoiuteenuse ja toetavate sotsiaalteenuste toetamise kord“;
13) Rapla Vallavolikogu 25.05.2017 määrus nr 11 „Sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord“;
14) Rapla Vallavolikogu 25.01.2018 määrus nr 3 „Matusetoetuse maksmise korraldamise tähtajaline delegeerimine“.
§ 61. Määruse jõustumine
Määrus jõustub kolmandal päeva pärast Riigi Teatajas avaldamist.
Rene Kokk
Volikogu esimees
Facebook
Twitter