Keskkond ja heakordJäätmekäitlus

Teksti suurus:

Lääne-Harju valla jäätmehoolduseeskiri

Lääne-Harju valla jäätmehoolduseeskiri - sisukord
Väljaandja:Lääne-Harju Vallavolikogu
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:15.06.2018
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:RT IV, 12.06.2018, 56

Lääne-Harju valla jäätmehoolduseeskiri

Vastu võetud 29.05.2018 nr 11

Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punktide 365 ja 366, jäätmeseaduse § 66 lõike 4, § 67 lõike 6, § 71 ja pakendiseaduse § 15 lõike 1 alusel.

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1.  Reguleerimisala ja eesmärk

 (1) Lääne-Harju valla jäätmehoolduseeskiri (edaspidi eeskiri) kehtestab nõuded jäätmehoolduse korraldamiseks, korraldatud jäätmeveo rakendamise korra, ehitus- ja lammutusprahi ning tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutamisel tekkivate jäätmete käitlemise korra Lääne-Harju valla haldusterritooriumil.

 (2) Eeskirja eesmärk on tagada Lääne-Harju vallas jäätmeseaduse, pakendiseaduse ja nende seaduste alusel antud rakendusaktide nõuete täitmine.

 (3) Juriidilistele ja füüsilistele isikutele ning asutustele on Lääne-Harju valla haldusterritooriumil (edaspidi vald) jäätmehoolduseeskirja täitmine kohustuslik.

 (4) Eeskirjas kasutatakse mõisteid jäätmeseaduse, pakendiseaduse ja nende seaduste alusel antud rakendusaktides sätestatud tähenduses, vastava legaaldefinitsiooni puudumisel sõna üldlevinud tähenduses.

 (5) Valla hajaasustusega alad on hõlmatud korraldatud jäätmeveoga ja seal kohaldatakse jäätmehoolduseeskirjast ja jäätmeseadusest tulenevaid nõudeid.

 (6) Tiheasustusalaks eeskirja tähenduses on valla üldplaneeringuga määratud ja hoonestatud tiheasustusalad, sh aiandus- ja suvilaühistute maa-alad.

§ 2.  Jäätmehoolduse arendaja

 (1) Jäätmehoolduse arendamist valla haldusterritooriumil korraldab Lääne-Harju Vallavalitsus (edaspidi vallavalitsus) või mittetulundusühing, mille liige kohaliku omavalitsuse üksus on, vastavalt jäätmehooldust reguleerivatele õigusaktidele.

 (2) Jäätmehoolduse arendamist õppeasutustes koordineerib õppeasutuse poolt selleks määratud isik.

 (3) Jäätmehoolduse arendamist hoone-, aiandus- ja suvilaühistute territooriumil koordineerib ühistu juhatus koostöös vallavalitsusega.

2. peatükk JÄÄTMEHOOLDUSE KORRALDUS 

§ 3.  Jäätmete sortimise ja liigiti kogumise üldnõuded

 (1) Jäätmed tuleb sortida nende tekkemomendil või vahetult pärast seda tekkekohas nende üleandmiseks jäätmekäitlejale liikide kaupa, vältides nende segunemist teiste jäätmete või muude, erinevate omadustega materjalidega. Jäätmevaldajal peab olema ülevaade tema valduses olevate jäätmete liikidest, hulgast ja päritolust, jäätmekäitluse seisukohalt olulistest omadustest ning jäätmetest tulenevast ohust tervisele, keskkonnale või varale.

 (2) Taaskasutuseks kõlbmatud jäätmed kõrvaldatakse tehnoloogiliselt sobivas ning tervise- ja keskkonnanõuetele vastavas jäätmekäitluskohas, sealhulgas jäätmepõletustehases või prügilas. Jäätmete põletamine on lubatud ainult sellekohast jäätmeluba või keskkonnakompleksluba (ohtlike jäätmete puhul lisaks ohtlike jäätmete käitluslitsentsi) omaval ettevõttel.

 (3) Jäätmete sortimise ja liigiti kogumise arendamine peab tagama jäätmeseaduse § 134 ja § 1363 kehtestatud sihtarvude täitmise ettenähtud tähtajaks. Jäätmete liigiti kogumise ja sortimise arendamise nõuded koos tähtaegadega jäätmeliikide kaupa sätestatakse Lääne-Harju valla jäätmekavas.

 (4) Tekkinud jäätmeid tuleb taaskasutada, kui see on tehnoloogiliselt võimalik ega ole muude käitlusviisidega võrreldes ülemäära kulukas.

§ 4.  Jäätmevaldaja kohustused

 (1) Jäätmevaldaja on jäätmetekitaja või muu isik või riigi või kohaliku omavalitsuse asutus, kelle valduses on jäätmed.

 (2) Jäätmevaldaja on kohustatud:
 1) käitlema tema valduses olevaid jäätmeid vastavalt kehtestatud nõuetele või andma need käitlemiseks üle vastavat jäätmekäitleja registreerimistõendit, jäätmeluba või keskkonnakompleksluba omavale isikule;
 2) tagama tekkivate jäätmete, mida ei saa või ei tohi tekkekohas taaskasutada või kõrvaldada, liigiti kogumise ja hoiustamise;
 3) kasutama jäätmete kogumiseks ja hoiustamiseks piisavas koguses ja suuruses kogumismahuteid või kokkuleppe alusel ühismahuteid ning tagama nende tühjendamise sagedusega, mis väldib nende ületäitumise, ümbruse reostumise, haisu ja kahjurite tekke ning leviku;
 4) hoidma jäätmeid selliselt, et need ei levitaks haisu ega põhjustaks ohtu. Segaolmejäätmete mahutisse tuleb kergesti riknevad, haisvad ja lendlevad jäätmed (nt jahtunud tuhk, tänavapühkmed, kassiliiv, koerte väljaheited) panna pakitult. Soovitav on tuhka koguda eraldi mahutisse, vältida selle segunemist olmejäätmetega ja leida võimalused tuha käitlemiseks muul viisil;
 5) korraldama tekkinud jäätmete veo jäätmekäitluskohtadesse või kogumispunktidesse, välja arvatud jäätmete osas, mis on hõlmatud korraldatud jäätmeveoga;
 6) mitte lubama oma kinnistule teiste jäätmevaldajate jäätmete ladustamist;
 7) kandma oma jäätmete käitlemise kulud;
 8) tagama oma kontaktandmete õigsuse jäätmevedaja ja vallavalitsuse andmebaasides.

 (3) Segaolmejäätmete jäätmemahutisse on keelatud panna:
 1) jäätmeid, mille liigiti kogumine on korraldatud eeskirja nõuete kohaselt;
 2) ohtlikke jäätmeid;
 3) tule- ja plahvatusohtlikke jäätmeid, sh üle 30°C kuuma tuhka;
 4) vedelaid ja mudalaadseid jäätmeid;
 5) biolagunevaid aia- ja haljastusjäätmeid (sh puuviljad);
 6) biolagunevaid köögi- ja sööklajäätmeid;
 7) suurjäätmeid;
 8) probleemtooteid või nendest tekkinud jäätmeid;
 9) kogumiskaevude sh käimlate setteid;
 10) nakkust tekitavaid ja bioloogilisi jäätmeid;
 11) ehitus- ja lammutusjäätmeid;
 12) aineid ja esemeid, mis oma kaalu, mõõtmete või kuju tõttu või muul põhjusel võivad ohustada jäätmemahutite hooldajat, jäätmekäitlejat või teisi isikuid.

 (4) Kinnistul tekkinud jäätmeid ei tohi paigutada väljapoole kinnistu piire, kus jäätmed on tekkinud, välja arvatud juhul, kui jäätmed paigutatakse kirjaliku lepingu alusel kasutatavasse jäätmemahutisse (ühiskonteinerisse) või vastavat jäätmeluba omavasse taaskasutatavate jäätmete kogumispunkti.

 (5) Jäätmevaldaja on kohustatud teavitama oma hallatava hoone elanikke või oma ettevõtete töötajaid toimivast jäätmehoolduse korrast ja eeskirja nõuetest.

 (6) Kui jäätmevaldaja ja kinnistu omanik (või hooneühistu või hoonestaja või ehitise kui vallasasja omanik) on erinevad isikud, reguleeritakse nende kohustuste jaotus lepinguga.

§ 5.  Jäätmete käitlemise eest vastutav isik

  Jäätmete nõuetekohase käitlemise eest vastutab jäätmevaldaja. Kui jäätmevaldajat pole võimalik kindlaks teha või ta ei täida jäätmete nõuetekohase käitlemise kohustust, vastutab jäätmete käitlemise eest jäätmete asukohajärgse kinnisasja omanik.

§ 6.  Nõuded jäätmemahutile

 (1) Jäätmemahuti on käesoleva eeskirja mõistes kaanega suletav konteiner või sulguriga suletav kilekott, milles antakse jäätmed üle nende äravedamiseks.

 (2) Jäätmemahuti peab olema terve, puhas, kinnine, veega pestav ning ei tohi põhjustada terviseohtu ega keskkonnareostust. Mahutite mahutavus peab olema vastavuses konkreetse jäätmeliigi tegeliku jäätmetekkega, jäätmete kaaluga ja veosagedusega. Jäätmemahuti valdaja peab tagama selle korrashoiu ja puhastamise.

 (3) Nõuetele vastavateks loetakse mahutid, mida saab laadida veokile koos jäätmetega nende äraveoks või tühjendada jäätmeveoki mehhanismidega, järgmiselt:
 1) kuni 20-liitrised jäätmevedaja poolt aktsepteeritud jäätmekotid, täitunult kaaluga mitte üle 10 kg, välja arvatud väikeelamute jäätmevaldajate pakendijäätmete üleandmiseks;
 2) suletavad käsitsi teisaldatavad ratastel plastmassist jäätmemahutid (põhiliselt 80, 140, 240, 360, 660, 800, 1100 liitrit), mida on võimalik tõstemehhanismiga varustatud jäätmeveokiga tühjendada;
 3) maasse paigaldatud süvamahutid;
 4) pressmahutid;
 5) ettemakstud jäätmekotid, hulgas, mis vastab kinnistu tegelikule jäätmetekkele;
 6) kokkuleppel jäätmekäitlejaga võib jäätmevaldaja kasutada ka teistsuguseid jäätmemahuteid, mis ei põhjusta ohtu keskkonnale ja vastavad eeskirja nõuetele;
 7) segaolmejäätmete liigitikogumise arendamise tulemusel jäätmekogused vähenevad, mistõttu 1,5 m3, 2,5 m3 ja 4,5 m3 mahuga metallmahutid asendatakse kuni 1,1 m3 mahuga ratastel plastmassmahutitega.

 (4) Segaolmejäätmete mahuti vähim suurus või vähim kogumise vahend on:
 1) eramutes – 80 l või jäätmekott;
 2) kahe korteriga elamu korral –140 l;
 3) 3 kuni 9 korteriga elamu korral – 240 l;
 4) 10 ja enama korteriga elamu korral – iga korteri kohta 20 l nädalas;
 5) mitteelamutes – 140 l.

 (5) Biolagunevate jäätmete mahuti vähim suurus on:
 1) eramutes – 80 l;
 2) kuni 8 korteriga kortermajades – 80 l;
 3) üle 8 korteriga kortermajades – 140 l.

 (6) Biolagunevate köögi- ja sööklajäätmete kogumiseks tuleb kasutada eraldi jäätmemahutit tiheasustusalal asuvatel elamutes, kus puudub nõuetekohane komposter, toitlustusega tegelevas asutuses ja mitteelamumaa sihtotstarbega kinnistul, kus tekib üle 20 kg biolagunevaid köögi- ja sööklajäätmeid nädalas. Hajaasustusalal on eraldi kogutud biolagunevad jäätmed soovitav kompostida oma kinnistul.

 (7) Biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed tuleb vastavasse kogumismahutisse paigutada biolagunevasse kotti või paberkotti pakituna või lahtiselt juhul kui kasutatakse konteineris biolagunevast materjalist vooderduskotti.

 (8) Paberi ja kartongi kogumiseks tuleb kasutada eraldi jäätmemahutit elamutes, kus on 4 või enam korterit ning asutustes ja ettevõtetes, kus tekib nädalas üle 20 kg paberit ja kartongi. Võimaluse korral ja kui see osutub otstarbekaks, tuleb paberit ja kartongi koguda eraldi ka väiksema korterite arvuga elamutes ja väiksema jäätmetekkega mitteelamutes.

 (9) Mahutid peavad olema tähistatud järgmiselt:
 1) kinnistu lähiaadressiga;
 2) erinevate jäätmeliikide kogumiseks erinevate värvidega või vastavate kleebistega;
 3) kasutajale nähtavas kohas kirja või märgistusega, mis vastab jäätmemahutiga kogutavale jäätmeliigile. Juhul kui jäätmemahuti on üheselt mõistetavalt märgistamata, käsitletakse seda kui segaolmejäätmeid sisaldavat jäätmemahutit;
 4) taaskasutusorganisatsioonide poolt paigutatud jäätmemahutil lisaks selgelt loetavale jäätmeliigi nimetusele taaskasutusorganisatsiooni logo ja kontaktandmetega ning sortimise lühijuhendiga.

 (10) Eri jäätmeliikide kogumiseks kasutatavad eri värvi jäätmemahutid:
 1) must, hall, roheline – olmejäätmed;
 2) pruun – biolagunevad jäätmed;
 3) sinine – paberi ja kartongi jäätmed;
 4) kollane – pakendijäätmed;
 5) punane – ohtlikud jäätmed.

 (11) Jäätmevedajal on õigus jätta laadimistöödel tühjendamata mahuti, mille seisukord on ohtlik tema veotehnikale või laadimis- ja veotöid tegevale töötajale või, mis sisaldab mittevastavat jäädet.

 (12) Jäätmemahuti märgistuse, ligipääsetavuse, korrashoiu, mahuti ümbruse puhtuse ja selle eest, et mahutis sisalduvad vastavalt mahuti tähistusele olevad jäätmed, vastutab haldus- ja karistusõiguslikult jäätmemahuti valdaja.

 (13) Jäätmevaldaja ja jäätmevedaja võivad kokkuleppel käesoleva määruse §-des 8 ja 9 sätestatud nõudeid täpsustada.

§ 7.  Jäätmemahuti paigaldamise nõuded

 (1) Jäätmemahuti tuleb tühjendamise ajaks paigutada jäätmeveokile ligipääsetavasse kohta tasasele kõvale alusele. Jäätmemahutite asukoha valikul tuleb arvestada esteetilisi, tuleohutuse- ja tervisekaitsealaseid aspekte.

 (2) Jäätmemahuti tuleb paigutada selliselt, et seda saab tühjendada jäätmeveokiga vahetult paiknemiskohast.

 (3) Jäätmemahuti peab paiknema naaberkinnistul asuvast eluhoonest vähemalt 5 m kaugusel kui naabrid ei lepi kokku teisiti.

 (4) Jäätmemahutit ei või paigutata sõiduteele ega muul liiklust häirival viisil. Kõnniteele võib jäätmemahutit paigutada ainult tühjenduspäeval ja nii, et see ei sega kõnniteel liikumist.

 (5) Jäätmekotte tuleb paigutada nii, et jäätmekotid on kaitstud sademete, muul viisil niiskumise ja loomadele liigipääsu eest.

 (6) Kauplused, ametiasutused ja teenindusettevõtted paigaldavad lahtioleku ajaks sissekäikude juurde kaanega suletava või küljelt täidetava kogumismahuti.

 (7) Eriotstarbelised mahutid paigaldatakse projektijärgse ehituse puhul ehitusprojektis ettenähtud asukohta ja ajaks, muudel juhtudel kinnistule, kus jäätmed tekivad. Mahuti paigaldamiseks sõidu- või kõnniteele taotleb tööde tegija või kinnistuomanik vallavalitsuselt kirjaliku loa tänava või selle osa sulgemiseks.

 (8) Detailplaneeringute ja/või ehitusprojektide koosseisus esitatakse ka jäätmemahutite, jäätmemajade või -aedade tulevased asukohad.

 (9) Avalikel üritustel tuleb liigiti koguda vähemalt segaolmejäätmed ja pakendijäätmed. Jäätmemahutid paigaldatakse üritust korraldava isiku poolt.

 (10) Tänavakaubanduses kasutatavad mahutid paigaldatakse tänavakaubandust korraldava isiku poolt.

 (11) Tiheasustusaladel paiknevate korterelamute territooriumil tuleb hiljemalt 2023. aasta lõpuks jäätmemahutid paigutada selleks otstarbeks rajatud jäätmemajadesse ja tõkestada vaba juurdepääs konteineritele. Kui jäätmemaja lukustatakse, tuleb kindlustada jäätmevedajatele vaba sissepääs vastavalt jäätmekäitluslepingule. Jäätmemajad on lubatud rajada ühiselt kahe korterelamu tarbeks kui kortermajas on kuni kaheksa korterit ja nad asuvad kõrvuti.

§ 8.  Nõuded juurdepääsuteele

 (1) Jäätmemahutile juurdepääsutee peab vastama vähemalt järgmistele tingimustele:
 1) juurdepääsutee peab olema tasane ja võimaldama jäätmemahuti hõlpsat käsitsi teisaldamist;
 2) juurdepääsutee koridor peab olema vähemalt 4 meetrit lai ja vaba, kõrgus tee koridori kohal peab olema vähemalt 4,5 meetrit;
 3) juurdepääsutee peab olema puhastatud lumest ja jääst ning juurdepääsutee koridori seisukord peab võimaldama jäätmeveokil mõistliku ajakuluga edaspidi liikuda;
 4) jäätmeveoki ümberpööramise koha läbimõõt peab olema vähemalt 18 meetrit ja see peab olema lumekatte korral tähistatud.

 (2) Kui juurdepääsutee koridor ei vasta käesoleva paragrahvi lõikes 1 toodud nõuetele või tee on muul põhjusel ajutiselt suletud, tuleb jäätmemahuti tuua tühjenduspäeva hommikul kella 7.00-ks lähimasse jäätmevedajaga eelnevalt kokkulepitud kohta, mis vastab käesoleva määruse §-s 7 ja § 8 lõikes 1 toodud nõuetele.

§ 9.  Ühismahuti kasutamine

 (1) Käesolevat paragrahvi kohaldatakse ainult korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmeliikide kogumisel.

 (2) Ühismahuti on jäätmemahuti, mida kasutatakse kahelt või enamalt kinnistult jäätmete kogumiseks.

 (3) Ühismahutit on lubatud kasutada:
 1) tiheasustusalal asuvatel kinnistutel, mis on teineteise lähinaabrid või mis asuvad jäätmemahutist mitte enam kui 200 m kaugusel;
 2) hajaasustusalal asuvatel kinnistutel, mis asuvad jäätmemahutist mitte enam kui ühe kilomeetri kaugusel;
 3) hoone-, aiandus- ja suvilaühistul (k.a garaažiühistu).

 (4) Ühismahuti kasutamiseks esitab jäätmevaldaja vallavalitsusele ühismahuti kasutamise taotluse.

 (5) Ühise tegutsemise kokkuleppes määratakse olmejäätmete kogumise mahuti asukoht. Ühiselt kasutatavat jäätmemahutit saab paigutada väljapoole oma kinnistut ainult naaberkinnistu või vallavalitsuse loal ja tingimustel.

 (6) Ühise tegutsemise kokkuleppe alusel määratud volitatud isik sõlmib jäätmevedajaga jäätmeveolepingu. Hooneühistu ja aiandusühistu puhul, kui nende liikmed soovivad ühismahutit, loetakse ühise tegutsemise kokkulepe sõlmituks nende asutamisega või üldkoosoleku otsusega.

 (7) Ühismahuti vähima tühjendamise sageduse ja vähima suuruse määramisel lähtutakse käesoleva eeskirja § 6 lõikest 4 ja §-st 10.

 (8) Ühismahutina ei ole lubatud kasutada jäätmekotti.

§ 10.  Jäätmemahuti tühjendamise sagedus

 (1) Korraldatud jäätmeveo minimaalne veosagedus on:
 1) segaolmejäätmetel alates 10-korteriliste elamute juures vähemalt üks kord 7 päeva jooksul;
 2) segaolmejäätmetel 3 kuni 9 korteriga elamute juures vähemalt üks kord 14 päeva jooksul;
 3) segaolmejäätmetel mitteelamute juures vähemalt üks kord 14 päeva jooksul;
 4) väike- ja ridaelamute ja maakasutuste, mille sihtotstarve ei ole elamumaa, juures mahutitele vähemalt üks kord 28 päeva jooksul;
 5) väike- ja ridaelamute ning 2–4-korteriliste elamute juures olmejäätmete mahutitele vähemalt üks kord 12 nädala jooksul, kui biojäätmete kompostimine on jäätmetekke kohas tagatud;
 6) paberil ja kartongil vähemalt üks kord 28 päeva jooksul;
 7) biojäätmetel vähemalt üks kord 14 päeva jooksul;
 8) suurjäätmed võib jäätmetekitaja paigutada ajutiselt oma maaüksusel asuvate jäätmemahutite vahetusse lähedusse, korraldades nende äraveo hiljemalt 3 päeva jooksul;
 9) liigiti kogutud taaskasutatavate pakendijäätmete mahutit võib tühjendada vastavalt vajadusele.

 (2) Tegelik veosagedus lepitakse kokku vedaja ja jäätmevaldaja vahel sõlmitud jäätmekäitluslepingus, täites tingimust, et jäätmete äravedu peab toimuma sagedusega, mis vastab jäätmeseadusele ja välistab mahutite ületäitumise või keskkonnaseisundi halvenemise.

 (3) Jäätmevedu on lubatud kõikidel nädalapäevadel kell 07.00 kuni 22.00. Samaliigiliste jäätmete veopäeva kindalaksmääramisel, kaasa arvatud erineva veosageduse korral, tuleb arvestada nõudega, et samas tänavas või külas paiknevate kinnistute jäätmed veetakse ühel ja samal päeval.

 (4) Korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmed veetakse korraldatud jäätmeveoloas nimetatud jäätmekäitluskohtadesse, milleks võib olla muuhulgas jäätmepõletustehas. Jäätmekäitluskoha või -kohad korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmeliikide käitlemiseks määrab vallavalitsus hankedokumentides ja korraldab riigihanke jäätmekäitluskoha või -kohtade määramiseks riigihangete seaduses sätestatud korras.

 (5) Kui eeskirjas kindlaksmääratud jäätmemahutite tühjendamise sagedusele vaatamata on jäätmemahuti ületäitunud või levitab tugevat haisu või on suurenenud kahjurite tekke või ümbruskonna reostuse oht, on jäätmevaldajal kohustus tellida mahuti tühjendamine viivitamatult ja võtta tarvitusele meetmed, mis on vajalikud ümbruskonna reostamise vältimiseks. Jäätmemahuti graafikuvälise tühjendamisega seotud kulutused kannab jäätmevaldaja.

 (6) Juhul, kui mahuti ületäitumine ja selle ümbruse reostumine on põhjustatud jäätmevedaja tegevusest või tegevusetusest (nt ärajäänud graafikujärgsest veost), kohustub jäätmevedaja järgmise tühjendamise käigus koristama mahuti ümbruse sinna maha kukkunud jäätmetest.

§ 11.  Jäätmeveo korraldus

 (1) Korraldatud jäätmeveo korral kogub olmejäätmed korraldatud jäätmeveo piirkonnas ja veab jäätmekäitluskohta riigihanke korras valitud ettevõtja. Erandkorras võib jäätmeveo jäätmekäitluskohtadesse korraldada jäätmevaldaja, kes omab jäätmete tekkekohas käitlemiseks jäätmekäitleja registreerimistõendit või jäätmeluba.

 (2) Jäätmekäitlust Pakri saartel korraldatakse järgmiselt:
 1) liigiti kogutud jäätmed, mida ei saa kohapeal taaskasutada ja segaolmejäätmed peab jäätmevaldaja viima Kurkse sadamasse paigaldatud jäätmemahutitesse või korraldama nende jäätmete käitlemise käesoleva eeskirja nõuete kohaselt;
 2) jäätmevaldaja on kohustatud oma kinnistul viibivaid isikuid teavitama saarel kehtivatest jäätmekäitlus- ja heakorranõuetest ning tagama oma kinnistul vajalike mahutite ja kogumiskohtade olemasolu.

§ 12.  Jäätmevedaja õigused ja kohustused

 (1) Korraldatud jäätmeveo korral teavitab jäätmevedaja üks kord aastas jäätmevaldajat jäätmeveo toimumise aegadest kirjalikult e-posti või posti teel.

 (2) Jäätmevedaja peab pärast jäätmemahuti tühjendamist paigutama jäätmemahuti selle endisesse asukohta selliselt, et oleks tagatud liiklusohutus.

 (3) Jäätmevedaja peab koristama jäätmemahutite tühjendamisel ja jäätmete vedamisel maha kukkunud jäätmed.

 (4) Jäätmeid, sealhulgas pakendijäätmeid, peab vedama kinnises veovahendis, pakitult või muul asjakohasel viisil selliselt, et jäätmed, sealhulgas nendest imbuvad vedelikud ja nõrgvesi ei satuks laadimise ega vedamise ajal keskkonda. Suurjäätmeid ja ehitusjäätmeid tohib vedada lahtises veovahendis, tagades, et vedamise ajal ei satu jäätmeid keskkonda.

 (5) Juhul, kui jäätmevaldaja ei ole graafikujärgse jäätmeveo toimumise ajaks jäätmemahutit nõuetekohaselt paigutanud, mistõttu ei osutunud võimalikuks jäätmemahutit tühjendada (tühisõit), on jäätmevedajal õigus nõuda jäätmevaldajalt jäätmeveo teenustasu suuruses, millist saaks nõuda tühjendamata jäänud jäätmemahuti suurusele vastava segaolmejäätmete mahuti tühjendamise korral.

 (6) Nõuetekohaselt liigiti kogutud jäätmeid on keelatud jäätmevedajal paigutada veovahendisse, mis ei võimalda jäätmete liigiti eristamist.

 (7) Jäätmete liigiti kogumiseks ettenähtud mahuti täituvusel kuni 10% mahuti nominaalsuurusest rakendatakse käesoleva paragrahvi lõikes 5 kirjeldatud tühisõidu tasu.

§ 13.  Muud nõuded jäätmete vedamisele

 (1) Jäätmed, mille säilitamine kinnistul kujutab endast ohtu inimeste tervisele, tuleb ära vedada koheselt.

 (2) Kui kinnistul tekkinud jäätmeid ei saa nende kuju või muude omaduste tõttu vedada koos teiste jäätmetega ja need ei ole haaratud korraldatud jäätmeveoga, korraldab nende veo käitluskohta jäätmevaldaja, kinnisvarahalduse või -hoolduse ettevõte või territooriumi haldaja vastavalt käesoleva eeskirja nõuetele.

§ 14.  Jäätmekäitluskoht

 (1) Jäätmekäitluskoht on tehniliselt varustatud ehitis jäätmete kogumiseks, taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks. Jäätmekäitluskoht on näiteks jäätmete sorteerimisjaam, kompostimisväljak, prügila, koostootmisjaam.

 (2) Jäätmekäitluskohaks ei loeta jäätmekogumisnõu või -konteinerit või muud kogumismahutit, mis on ette nähtud vaid ühte liiki tava- või ohtlike jäätmete esmakogumiseks jäätmevaldajalt, samuti ehitisi või rajatisi või teisaldatavaid hoiukohti, kuhu eelnimetatud mahutid tavajäätmete kogumiseks on paigutatud või ehitisi, mida kasutatakse olmes tekkinud pakendijäätmete esmakogumiseks.

 (3) Jäätmekäitluskoht on ka maa-ala, kus jäätmete taaskasutamine võimaldab parendada mullaviljakust, maa-ala keskkonnaseisundit või selle kasutusvõimalusi või maa-ala, kus tehakse jäätmete taaskasutamise või kõrvaldamise toiminguid, milleks ehitise olemasolu ei ole vajalik.

 (4) Ladestatavad tavajäätmed kõrvaldatakse läheduse põhimõtet arvestades nende tekkekohale võimalikult lähedal asuvas vastavat jäätmeluba või keskkonnakompleksluba omavas jäätmekäitluskohas.

 (5) Jäätmete käitlemine väljaspool vastavat jäätmeluba või keskkonnakompleksluba omavaid jäätmekäitluskohti on keelatud.

3. peatükk KORRALDATUD JÄÄTMEVEDU 

§ 15.  Korraldatud jäätmeveo piirkond

  Lääne-Harju vallas on viis jäätmeveo piirkonda:
 1) endise Keila valla territoorium, kuhu kuuluvad Karjaküla, Keila-Joa ja Klooga alevik ning Illurma, Keelva, Kersalu, Kloogaranna, Kulna, Käesalu, Laoküla, Laulasmaa, Lehola, Lohusalu, Maeru, Meremõisa, Nahkjala, Niitvälja, Ohtu, Põllküla, Tuulna, Tõmmiku ja Valkse küla;
 2) endise Padise valla territoorium, kuhu kuuluvad Alliklepa, Altküla, Audevälja, Harju-Risti, Hatu, Karilepa, Kasepere, Keibu, Kobru, Kurkse, Kõmmaste, Laane, Langa, Madise, Metslõugu, Määra, Padise, Pae, Pedase, Suurküla, Vihterpalu, Vilivalla, Vintse ja Änglema küla;
 3) Paldiski linn;
 4) endise Vasalemma valla territoorium, kuhu kuuluvad Rummu, Vasalemma ja Ämari alevik ning Lemmaru küla ja Veskiküla;
 5) Ämari Lennubaasi territoorium.

§ 16.  Korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmeliigid

 (1) Korraldatud jäätmevedu kohaldatakse järgmistele jäätmeliikidele:
 1) 20 03 01 segaolmejäätmed;
 2) 20 03 07 suurjäätmed (näiteks diivanid, lauad, toolid, kapid, puidust uksed, kardinapuud, vaibad, madratsid, kraanikausid, vannid, WC-potid jms);
 3) 20 01 01 vanapaber ja kartong;
 4) 20 01 08 biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed;
 5) korraldatud jäätmeveoga võidakse hõlmata ka teisi segaolmejäätmetest eraldi kogutud taaskasutatavaid, kui seda tingib oluline avalik huvi.

 (2) Korraldatud jäätmeveoga ei ole hõlmatud tänavatel, ühistranspordipeatustes, avalikes parkides, randades, kalmistutel, haljasaladel, avalikel üritustel (k.a tänavakaubanduses) tekkivate ja avalikes liigiti kogutud jäätmete kogumispunktides paiknevate jäätmemahutite tühjendamine ning jäätmete vedamine.

§ 17.  Jäätmevedaja leidmine

 (1) Korraldatud jäätmevedu Lääne-Harju vallas korraldab vallavalitsus ise või volitab jäätmeseaduse § 67 lõike 2 alusel teist kohalikku omavalitsust või mittetulundusühingut korraldama riigihanke korraldatud jäätmeveo teenuste kontsessiooni.

 (2) Vallavalitsus korraldab jäätmevedaja leidmiseks teenuse kontsessiooni vastavalt jäätmeseaduses ja riigihangete seaduses kehtestatud korrale ning sõlmib edukaks tunnistatud pakkujaga hankelepingu kestusega kuni viis aastat.

 (3) Korraldatud jäätmeveo teenuse riigihanke tulemusel hankelepingu sõlminud jäätmevedajal on õigus ja kohustus osutada korraldatud jäätmeveo teenust hankelepingus märgitud ajal, jäätmeliikide osas ja veopiirkonnas.

§ 18.  Teenustasu suuruse määramine

 (1) Korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete jäätmeveo teenustasu suurus on määratud kindlaks jäätmevedaja poolt riigihankes esitatud ja edukaks tunnistatud pakkumuses.

 (2) Hankijal on õigus riigihanke algatamisel koostatud hankedokumentides täiendada korraldatud jäätmeveoga hõlmatud toimingute loetelu.

§ 19.  Teenustasu suuruse muutmine

  Jäätmevedaja poolt riigihankes esitatud teenustasu muudetakse riigihanke seaduses ja hankedokumentides ettenähtud korras.

§ 20.  Lisateenused

 (1) Lisateenus korraldatud jäätmeveo tähenduses on korraldatud jäätmeveoga hõlmamata jäätmekäitlusteenus, mida jäätmevedaja jäätmevaldajale osutab. Lisateenuseid osutatakse kokkuleppel jäätmevaldajaga. Lisateenuse osutamisel on jäätmevedajal õigus võtta tasu.

 (2) Korraldatud jäätmeveo teenuse osutamisel võib jäätmevedaja osutada jäätmevaldajale lisateenuseid ainult jäätmevaldaja kirjalikul nõusolekul. Jäätmevedaja peab jäätmevaldajat teavitama osutatavate lisateenuste tingimustest ja hinnakirjast.

§ 21.  Korraldatud jäätmeveoga liitunuks lugemine

 (1) Jäätmevaldaja loetakse korraldatud jäätmeveoga liitunuks jäätmeseaduse § 69 lõike 1 alusel. Korterelamu korral on jäätmevaldajaks korteriühistu, selle puudumisel aga kinnisasja omanik(ud), millel asub suvila, elu- või äriruum. Jäätmevaldajaks loetakse ka suvila, elu- või äriruumina kasutatava ehitise või korteri kui vallasasja omanik.

 (2) Korraldatud jäätmeveoga liitunud jäätmevaldajal ei ole lubatud anda korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmeid üle vedajale, kes ei ole tema piirkonnas korraldatud jäätmeveo teenuse osutaja.

 (3) Jäätmeveolepingu sõlmimine või sõlmimata jätmine jäätmevedaja ja jäätmevaldaja vahel ei avalda jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveoga liitunuks lugemisele mõju.

 (4) Juhul kui jäätmevaldaja ja jäätmevedaja ei ole sõlminud korraldatud jäätmeveo teenuse osutamiseks lepingut, lähtutakse jäätmemahuti suuruse ja tühjendamise sageduse leidmisel käesoleva eeskirja § 6 lõikes 4 sätestatud jäätmemahuti vähimast suurusest ja eeskirja § 10 lõikes 1 sätestatud vähimast tühjendamise sagedusest.

 (5) Jäätmevaldaja ja jäätmevedaja juhinduvad vastastikuste õiguste ja kohustuste kindlaksmääramisel käesolevast eeskirjast ja teistest korraldatud jäätmevedu reguleerivatest õigusaktidest. Jäätmevaldajal ja jäätmevedajal on õigus eeskirjas sätestatud juhul eelmärgitud õigusaktides määratud korraldatud jäätmeveo tingimusi kokkuleppeliselt täpsustada.

§ 22.  Korraldatud jäätmeveost vabastamise alused

 (1) Vallavalitsus võib jäätmevaldaja erandkorras korraldatud jäätmeveost vabastada kui kinnistul ei elata või kinnistut ei kasutata. Hoone-, aiandus- ja suvilaühistu liikme vabastamise korraldatud jäätmeveost otsustab ühistu juhatus, kui ühistu liige kasutab ühistu jäätmemahutit.

 (2) Korraldatud jäätmeveost vabastamiseks esitab jäätmevaldaja vallavalitsusele taotluse, milles märgitakse:
 1) andmed jäätmevaldaja ja kinnistu kohta;
 2) põhjused, miks jäätmevaldaja soovib korraldatud jäätmeveost vabastust;
 3) tähtaeg, mille jooksul jäätmevaldaja soovib olla korraldatud jäätmeveost vabastatud.

 (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud taotlusele lisatakse kinnistu elektri tarbimisteatis taotluse esitamise kuupäeva seisuga eelneva aasta kohta juhul, kui kinnistu on liidetud elektrivõrguga või muu dokument, millega tõendatakse kinnistu mittekasutamist.

 (4) Jäätmevaldaja, kes kasutab kinnistut hooajaliselt (suvila), võib esitada taotluse kinnistu vabastamiseks korraldatud jäätmeveost talveperioodiks, milleks on 1. oktoober kuni 30. aprill.

§ 23.  Taotluse menetlemine

 (1) Vallavalitsuse vastava valdkonna ametnik (edaspidi ametnik) kontrollib taotluse vastavust käesoleva määruse §-s 22 sätestatud nõuetele. Kui taotlus ei vasta nõuetele, määrab ametnik taotluse esitajale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks, märkides, et tähtpäevaks puuduste kõrvaldamata jätmisel võib jätta taotluse läbi vaatamata.

 (2) Nõuetekohane taotlus vaadatakse läbi 30 päeva jooksul arvates taotluse laekumisest. Mõjuval põhjusel võib taotluse läbivaatamise tähtaega 30 päeva võrra pikendada.

 (3) Ametnik kontrollib eelnevalt kohapeal, kas jäätmevaldaja esitatud korraldatud jäätmeveoga erandkorras liitumisest vabastamise asjaolud on tõesed ja võimaldavad vabastamist. ametnikul on õigus nõuda taotlejalt täiendavaid dokumente ja selgitusi.

 (4) Korraldatud jäätmeveost vabastamiseks taotluse esitamise järel kutsutakse vabastust taotlenud kinnistuomanik vajadusel selgituste andmiseks kohtuma valla järelevalveametnikuga.

 (5) Korraldatud jäätmeveost vabastamise või vabastamata jätmise otsustab vallavalitsuse nimel vastava valdkonna osakonna juhataja otsusega. Otsuses märgitakse vabastamise või vabastamata jätmise põhjus, vabastamise kestus ja käesoleva määruse §-s 24 sätestatud tingimused.

 (6) Ametnik teavitab jäätmeveost vabastamise või vabastamata jätmise otsusest jäätmevaldajat ning vabastamise otsusest jäätmevedajat.

§ 24.  Korraldatud jäätmeveost vabastatud jäätmevaldaja kohustused

 (1) Käesoleva määruse § 22 lõike 1 alusel korraldatud jäätmeveost vabastatud jäätmevaldaja esitab järgmise aasta 20. jaanuariks vallavalitsusele kirjaliku kinnituse, et kinnistul ei ole aasta kestel elatud (elamud) või kinnistut ei ole kasutatud (mitteelamud). Kui vabastatud jäätmevaldaja 20. jaanuariks kinnitust ei esita, loetakse ta 21. jaanuarist korraldatud jäätmeveoga liitunuks.

 (2) Jäätmeveost vabastatud jäätmevaldaja on kohustatud teavitama vallavalitsust jäätmeveost vabastamise aluseks olnud asjaolu ära langemisest hiljemalt 30 päeva jooksul alates asjaolu talle teatavaks saamisest.

§ 25.  Korraldatud jäätmeveost vabastuse lõpetamine

  Ametnik võib lõpetada jäätmevaldajale antud jäätmeveost vabastuse enne tähtaja lõppu, kui vabastamise aluseks olnud asjaolu on ära langenud või on ilmnenud taotleja poolt valeandmete esitamine.

4. peatükk KORRALDATUD JÄÄTMEVEOGA HÕLMAMATA JÄÄTMETE KÄITLEMISE NÕUDED 

§ 26.  Pakendite ja pakendijäätmete käitlemine

 (1) Pakendite ja pakendijäätmete kogumise ja veo vastuvõtupunktist käitluskohta ning taaskasutamise korraldavad pakendiettevõtjad või nende volitusel taaskasutusorganisatsioonid pakendiseaduses ettenähtud korras. Pakendiettevõtja, kes müüb pakendatud kaupa lõppkasutajale või tarbijale, informeerib pakendi tagasivõtmise kohast müügikohas nähtavale kohale seatud arusaadava kirjaliku teatega.

 (2) Kui pakendiettevõtja, kes müüb pakendatud kaupa, ei ole müügipakendi ja -pakendijäätmete tagasivõtmist korraldanud lepingu alusel taaskasutusorganisatsiooni kaudu, on ta kohustatud müügipakendi ja -pakendijäätmed vastu võtma müügikohas või müügikoha vahetus läheduses asuvas selleks otstarbeks kohandatud kogumispunktis. Sellistel pakendiettevõtjatel ja tänava- või turukaubandusega tegelevatel isikutel ei ole lubatud kasutada avalikke pakendimahuteid.

 (3) Ohtlikke aineid sisaldava pakendatud kauba müüja on kohustatud tagama seda liiki pakendite ja pakendijäätmete tasuta tagastamisvõimalused müügikohas arvestades õigusaktides sätestatud ohtlike jäätmete käitlemise nõuetega.

 (4) Pakendid ja pakendijäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ja paigutada selleks ettenähtud mahutisse. Üleantavad pakendid on vajalik enne mahutisse asetamist kokku suruda, voltida või tükeldada nende mahu vähendamiseks ja need ei tohi sisaldada väljavalguvaid jäätmeid.

 (5) Müügipakendi jäätmete avalike mahutite asukohad, mahutite miinimumarv ja -maht iga kogumiskoha kohta ning nende tühjendamissagedus määratakse taaskasutusorganisatsiooni ja vallavalitsuse vahel sõlmitud lepingus.

 (6) Iga taaskasutusorganisatsioon paigaldab avalikke mahuteid sellisel hulgal ja mahuga, millega ta tagab vähemalt 25 m3 ühekordset kogumismahtu arvestades veosageduseks 14 päeva.

 (7) Pakendijäätmete kogumist võib korraldada ka nende tekkekohal tasuta kogumisena (edaspidi kohtkogumine). Kohtkogumisteenust osutaval taaskasutusorganisatsioonil on lubatud vähendada pakendijäätmete avalike kogumiskohtade tihedust ja kogumiseks ettenähtud mahutite arvu ning mahtu selle teenuse osutamise mahu võrra arvestades veosageduseks 28 päeva. Kohtkogumiseks ei loeta jäätmevaldajale renditud mahuti kasutamist, kuna teenust ei osutata 100% tasuta.

 (8) Avalikele pakendikogumiskohtadele seatakse järgmised tingimused:
 1) igas avalikus kogumiskohas peab olema tagatud kõigi pakendimaterjali liikide kogumine. Selle nõude täitmiseks peab taaskasutusorganisatsioon paber- ja papp-pakendi ning muude pakendite liigiti eraldikogumisel paigaldama samasse avalikku kogumiskohta või vajaliku paigaldusruumi puudumisel sellest mitte kaugemale kui 100 meetrit lisaks ka sellise mahuti, millesse oleks võimalik panna kõik teised pakendiliigid;
 2) kõikide segapakendi pakendimaterjali liikide samasse mahutisse kogumisel peavad mahuti kuju, suurus ja täiteava mõõtmed võimaldama jäätmeid panna mahutisse takistamatult;
 3) erinevate taaskasutusorganisatsioonide pakendimahutite vahekaugus samal paigalduskohal peab olema vähemalt 3 meetrit. Tingimus seatakse vaidluste vältimiseks taaskasutusorganisatsioonidega ja nende vastutusala väljaselgitamiseks, kuna pakendimahuti tühjendusel tuleb peale laadida ka kõik mahuti kõrval olevad või laadimise ajal mahapudenenud pakendid ja pakendijäätmed.

§ 27.  Biolagunevate jäätmete kompostimine

 (1) Elamiseks kasutataval kinnistul tekkivaid biolagunevaid jäätmeid on lubatud kompostida oma kinnistul. Väljaspool oma kinnistut on biolagunevaid jäätmeid lubatud kompostida ainult asjakohase jäätmeloaga jäätmekäitluskohas.

 (2) Kompostitavaid biolagunevaid jäätmeid peab paigutama, ladustama ja käitlema tervisele ja ümbruskonnale ohutult ning nii, et need ei põhjustaks kahjurite ja haisu teket.

 (3) Elamiseks kasutataval kinnistul tekkivaid biolagunevaid köögijäätmeid võib kohapeal kompostida ainult selleks ettenähtud kinnistes kompostimiskastides ehk kompostrites, kuhu ei pääse ligi linnud ega loomad.

 (4) Biolagunevaid aia- ja haljastusjäätmeid võib kompostida lahtiselt aunas.

 (5) Kompostrid ja aunad peavad paiknema naaberkinnistust vähemalt 2 meetri kaugusel, kui naabrid ei lepi kokku teisiti.

 (6) Kompostimiskoht peab paiknema väljaspool kaevu kaitsetsooni, milleks on vähemalt 10 m.

 (7) Kompostimiskoht ei tohi asuda veekaitsevööndis või karstilehtrite vahetus läheduses.

 (8) Heitvete kogumis- ja settekaevude setteid ning käimlajäätmeid ei tohi kasutada komposti valmistamiseks ega laotada territooriumile.

 (9) Õlipüüniste jäätmeid käideldakse ohtlike jäätmetena. Õlipüüniste valdaja vastutab püüniste korrashoiu ja õigeaegse tühjendamise eest ning peab asjakohast päevikut (aruandlust).

§ 28.  Ohtlike jäätmete käitlemine

 (1) Ohtlikud jäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi.

 (2) Ohtlike jäätmete tekitaja vastutab nende ohutu hoidmise eest kuni nende üleandmiseni ohtlike jäätmete käitlejale.

 (3) Vedelaid ohtlikke jäätmeid peab säilitama kindlalt suletavates jäätmemahutites, mis välistavad nende sattumise keskkonda või kanalisatsiooni.

 (4) Kodumajapidamises tekkinud ohtlikud jäätmed (värvide jt olmes kasutatavate kemikaalide jäägid ning nendega saastunud taara, kõlbmatuks muutunud patareid, akud, vanaõli, õlifiltrid, ravimid ja päevavalguslambid) tuleb viia jäätmejaama, ohtlike jäätmete kogumispunkti (asukohad avaldatakse valla kodulehel www.laaneharju.ee) või anda käitlemiseks üle ohtlike jäätmete käitluslitsentsi ja vastavat jäätmeluba omavale isikule. Vallavalitsus võib kehtestada tasuta üleandmise piirmäärad.

 (5) Eri kujul esinevat elavhõbedat sisaldavad jäätmed tuleb hoida üksteisest eraldi. Need tuleb pakkida plast- või klaaspurki, mis on korgiga tihedalt suletud ja neid tuleb hoida jäätmehoidlas, kust need saadetakse edasi vastava jäätmeloaga jäätmekäitlejale.

 (6) Juriidiliste isikute tegevuses tekkinud ohtlikud jäätmed tuleb üle anda ohtlike jäätmete käitluslitsentsi ja vastavat jäätmeluba omavale ettevõttele.

§ 29.  Probleemtoodete jäätmed

 (1) Elektri- ja elektroonikaseadmed (sh külmkapid, elektripliidid, pesumasinad, telerid jne) ning neist tekkinud jäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ja viia jäätmejaama, avalikku kogumispunkti või anda vastavat jäätmeluba omavale isikule või uue toote ostmise korral anda üle kauplusse kooskõlas jäätmeseaduse nõuetega.

 (2) Kasutuskõlbmatuks muutunud patareid ja akud tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ning viia avalikesse patareide kogumiskastidesse, jäätmejaama, kauplusse kooskõlas jäätmeseaduse nõuetega või anda üle vastavat jäätmeluba omavale isikule.

 (3) Rehvid tuleb viia jäätmejaama, avalikku kogumispunkti, jäätmekäitluskohta või anda üle jäätmeluba omavale isikule või uue rehvi ostmise korral anda üle rehviettevõttesse kooskõlas jäätmeseadusega.

 (4) Romusõiduk tuleb üle anda tootja või tootja esindaja määratud kogumispunkti, uue sõiduki ostmise korral kauplusse kooskõlas jäätmeseaduse nõuetega või vastavat jäätmeluba ja ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale isikule.

 (5) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1-4 nimetatud probleemtoodete kogumise ja käitlemise korraldab tootja või tootjavastutusorganisatsioon.

 (6) Põllumajandusplasti kasutaja on kohustatud koguma põllumajandusplasti jäätmed lahus muudest jäätmetest ja vältima nende segunemist teiste jäätmete või materjalidega. Tootja peab korraldama vastavalt jäätmeseaduse § 26 lõikele 1 põllumajandusplasti jäätmete kogumise ja edasise käitlemise. Põllumajandusplasti jäätmete kogumine ja tootjale tagastamine tuleb tootjal korraldada selliselt, et põllumajandusplasti kasutajale oleks jäätmetest loobumine võimalikult mugav.

 (7) Probleemtoodete avalike kogumispunktide asukohad, nõuded kogumispunktile ja paigaldamise tingimused kooskõlastab tootja või tootjavastutusorganisatsioon vallavalitsusega.

 (8) Probleemtoodete kogumise ja käitlemise korraldab tootja või tootjavastutusorganisatsioon.

§ 30.  Ehitus- ja lammutusjäätmete käitlemine

 (1) Ehitus- ja lammutusjäätmete hulka kuuluvad pinnas ning puidu, metalli, plastikute, betooni, telliste, ehituskivide, klaasi ja muude ehitusmaterjalide ning -toodete jäätmed, sealhulgas need, mis sisaldavad asbesti ja teisi ohtlikke jäätmeid, mis tekivad ehitamisel (sh ehitusmaterjali hoidmisel), remontimisel, lammutamisel või ehitusmaterjali purustamisel (edaspidi ehitamisel).

 (2) Ehitus- ja lammutusjäätmed tuleb tekkekohas liigiti koguda. Ehitamisel tuleb eraldi koguda ohtlikud jäätmed, vanapaber ja papp, puidujäätmed, metallijäätmed, püsijäätmed (kivid, krohv, betoon, kips jne), plastijäätmed (sh kile).

 (3) Juhul, kui ehitusjäätmete tekkekohas puudub võimalus jäätmete sorteerimiseks või see osutub majanduslikult ebaotstarbekaks, võib jäätmed sorteerimata üle anda vastavat jäätmeluba omavale ettevõttele, kes teeb selle töö teenustööna.

 (4) Liikidesse sorteeritud jäätmed tuleb koguda eraldi ja taaskasutada või anda taaskasutamiseks üle vastavat jäätmeluba omavale jäätmekäitlusettevõttele.

 (5) Ohtlikud ehitusjäätmed tuleb koguda liikide kaupa ja anda üle ohtlike jäätmete käitluslitsentsi ja vastavat jäätmeluba omavale jäätmekäitlusettevõttele.

 (6) Ehitusjäätmed tuleb koguda jäätmemahutisse ja kergeid jäätmeid sisaldav jäätmemahuti tuleb pealt katta, vältimaks jäätmete lendumist. Ehitamise ajal, ehitusjäätmete kogumisel, jäätmeveokile laadimisel ja veol tuleb vältida tolmu ja jäätmete levikut, sh pinnase levikut veoki ratastega teedele ja tänavatele.

 (7) Kui ehitamise või ehitusmaterjalide hoidmise käigus tekib käesoleva peatüki mõistes jäätmeid, tuleb nende käitlemine kooskõlastada ametnikuga. Ehitusjäätmete taaskasutamiseks on vajalik jäätmeluba või jäätmekäitleja registreerimistõend. Ehitusprojektides peab olema näidatud:
 1) jäätmete hinnanguline kogus ja liigitus vastavalt kehtivale jäätmenimistule;
 2) pinnasetööde mahud;
 3) selgitused jäätmete liigiti kogumiseks ehitusplatsil;
 4) jäätmete käitlemistoimingud ja -kohad.

 (8) Ehitamise käigus tekkinud ehitusjäätmete nõuetekohase käitlemise tõendamiseks tuleb koos ehitise kasutusloa taotlusega esitada jäätmeõiend, milles on toodud käideldud jäätmete kogus ja jäätmekäitluskoht.

 (9) Ehitiste lammutamiseks peab olema kehtivatele nõuetele vastav lammutusprojekt, mis on kooskõlastatud vallavalitsuse ehitus-, planeeringute- ja keskkonnaosakonnaga ning ehitusluba (lammutusluba). Lammutustööde lõpetamisel vormistatakse jäätmeõiend, mis esitatakse tööde lõppedes vallavalitsusele.

 (10) Ehitusjäätmeid ei tohi anda vedamiseks, kõrvaldamiseks või taaskasutamiseks üle isikule, kellel puudub vastav jäätmeluba või kes ei ole ehitusjäätmete vedajana registreeritud.

 (11) Alates 1. jaanuarist 2020 tuleb taaskasutada korduskasutamiseks ettevalmistatuna, ringlusse võetuna ja muul viisil taaskasutatuna, sealhulgas kaeveõõnte täitmiseks, muude ainete asemel kasutatud ehitus- ja lammutusjäätmeid, välja arvatud kivid ja pinnas vähemalt 70% ulatuses nende jäätmete kogumassist kalendriaastas.

§ 31.  Tervishoiu riskijäätmete käitlemine

 (1) Tervishoiu riskijäätmed käesoleva eeskirja tähenduses on tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutamisel tekkinud jäätmed, millega vahetu kontakti puhul on bioloogilistest ohuteguritest tingituna nakatumise risk ja mida peab nakkuse vältimiseks koguma ja kõrvaldama erinõuete kohaselt. Tervishoiu riskijäätmete hulka kuuluvad bioloogilised ja nakkusohtlikud jäätmed.

 (2) Tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutaja peab bioloogilised jäätmed nagu operatsiooni käigus tekkinud amputeeritud kehaosad, organid, koeproovid, lootekestad jne kohe pärast tekkimist pakendama kindlalt suletud ja vastavalt tähistatud punasesse jäätmekotti ning toimetama tekkekohast jäätmehoidlasse, kus neid hoitakse teistest jäätmetest eraldi sügavkülmikus temperatuuril alla -20°C. Bioloogilised jäätmed kõrvaldatakse ainult volitatud jäätmekäitleja kaudu.

 (3) Nakkusohtlikud jäätmed nagu verega või muude potentsiaalselt nakkusohtlike kehavedelikega saastunud meditsiinitarbed, ühekordsed esemed, muud nakkusohtlikud jäätmed tuleb kohe pärast tekkimist paigutada vastavalt tähistatud jäätmekotti. Nakkusohtlike jäätmete kogumiseks tuleb kasutada jäätmekotte, mille on heaks kiitnud nakkusohtlikke jäätmeid kahjutustamisele vastu võttev käitleja.

 (4) Diagnostika- ja raviprotsessis kasutatud teravad ja torkivad esemed nagu süstlanõelad, skalpelliterad, ampullikillud jne tuleb koguda läbitorkekindlast materjalist vastavalt tähistatud ning kindlalt suletavasse kanistrisse või muusse nõusse, millel on markeering „Teravad ja torkivad jäätmed. Suur vigastuse oht!”.

 (5) Plastikkotte, mis sisaldavad nakkusohtlikke ja bioloogilisi jäätmeid, tuleb hoida jäätmevaldaja juures piisava suurusega sobivas lukustatavas hoiuruumis. Hoiuruum peab olema jahe ja ventileeritud, kergesti puhastatavatest materjalidest seinte ja põrandatega.

 (6) Kogutud nakkusohtlikud jäätmed tuleb kahjutustamiseks ja kõrvaldamiseks üle anda vastavat litsentsi ja jäätmeluba omavale käitlusettevõttele.

 (7) Käesoleva paragrahvi nõuded laienevad ka loomapidajale, kelle juures teostatakse veterinaarravi ja profülaktilisi protseduure.

§ 32.  Jäätmete põletamine

 (1) Jäätmete põletamine on keelatud kui käesolevas eeskirjas ei ole sätestatud teisiti.

 (2) Majade küttekolletes võib põletada ainult immutamata ja värvimata puitu ning paberit ja kartongi, mis on vajalik tule süütamiseks.

 (3) Jäätmevaldaja kinnistu piires võib põletada aiajäätmeid tingimusel, et järgitakse Eesti Vabariigis kehtestatud tuleohutusenõudeid ja ei häirita naabreid.

 (4) Käesolevas paragrahvis nimetamata jäätmete põletamine on lubatud ainult vastavat luba omava jäätmekäitleja poolt. Ohtlikke jäätmeid on lubatud põletada jäätmeluba ja ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omava jäätmekäitleja poolt.

§ 33.  Jäätmete kogumiskohad Lääne-Harju vallas

 (1) Lääne-Harju valla haldusterritooriumil on võimalik liigiti sorteeritud jäätmed üle anda Karjaküla jäätmejaama või viia jäätmed üldkasutavatesse kohtadesse paigaldatud jäätmete liigiti kogumiseks võimaldatavatesse konteineritesse või anda üle otse jäätmekäitlejale.

 (2) Tagatisrahata pakendi jäätmete kogumisel peab taaskasutusorganisatsioon tagama, et kogumiskohtade tihedus iga taaskasutusorganisatsiooni kohta oleks vastavuses pakendiseaduses pakendijäätmete kogumiskohtadele sätestatud nõuetele.

 (3) Jäätmejaamade, jäätmemahutite ja avalike kogumispunktide asukohad ning informatsiooni, millist liiki jäätmeid vastavas jäätmejaamas saab üle anda või jäätmemahutisse tühjendada, määrab vallavalitsus ja avaldab sellekohase informatsiooni valla kodulehel www.laaneharju.ee.

5. peatükk JÄÄTMEKÄITLUSKOHTADE JÄRELHOOLDUSE NÕUDED 

§ 34.  Jäätmekäitluskoha järelhoolduse nõuded

 (1) Jäätmekäitluskoha järelhooldus on suletud jäätmekäitluskoha keskkonnaseire ja võimaliku negatiivse keskkonnamõju, sealhulgas keskkonnahäiringu tõrje.

 (2) Tegevuse lõpetanud jäätmekäitluskoha endine käitaja on kohustatud suletud jäätme¬käitluskoha ja selle vahetu ümbruse korrastama, puhastama seal leiduvatest jäätmetest ning taastama jäätmekäitluseelse olukorra.

 (3) Järelhoolduse kulud kannab suletud jäätmekäitluskoha endine käitaja või selle puudumisel jäätmekäitluskoha maaomanik.

 (4) Jäätmekäitluskoha järelhoolduse tulemusena peab olema välistatud jäätmekäitluskohast tulenev võimalik negatiivne keskkonnamõju.

6. peatükk JÄRELEVALVE JA VASTUTUS 

§ 35.  Järelevalve ja vastutus

 (1) Vallavalitsusel on õigus:
 1) teostada järelevalvet eeskirja täitmise üle;
 2) koostada ettekirjutusi eeskirja täitmiseks;
 3) rakendada ettekirjutuste täitmata jätmisel või mittekohasel täitmisel asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud sunnivahendeid.

 (2) Vallavalitsusel on õigus käesolevas määruses sätestatud ülesannete täitmiseks määrata või volitada tema nimel tegutsevaid isikuid.

 (3) Jäätmete keskkonda viimisega ja jäätmetest põhjustatud saastusega seonduva kahju, sealhulgas jäätmete käitlemisega ja jäätmetest põhjustatud saastuse likvideerimisega seotud kulud hüvitab jäätmete keskkonda viinud isik (edaspidi saastaja).

 (4) Kui saastajat ei ole kindlaks tehtud ühe aasta jooksul jäätmete keskkonda viimise asjas süüteomenetluse alustamisest arvates, samuti juhul, kui jäätmete ja saastuse likvideerimisega ei ole võimalik keskkonnakaitselistest kaalutlustest lähtuvalt viivitada, korraldab jäätmete käitlemise ja saastuse likvideerimise keskkonnajärelevalve asutuse või vallavalitsuse ettekirjutuse alusel maa omanik, kellele kuuluval maal jäätmed või saastus asub.

§ 36.  Karistusõiguslik vastutus ja kohtuväline menetleja

 (1) Käesoleva eeskirja rikkumise eest karistatakse jäätmeseaduse § 1207 alusel.

 (2) Eeskirja rikkumisest tulenevat väärteoasja menetleb kohtuväliselt:
 1) vallavalitsus;
 2) muu seadusega määratud isik.

7. peatükk RAKENDUSSÄTTED 

§ 37.  Määruste kehtetuks tunnistamine

  Kehtetuks tunnistatakse:
 1) Keila Vallavolikogu 26.02.2013 määrus nr 94 „Keila valla jäätmehoolduseeskirja kinnitamine”;
 2) Padise Vallavolikogu 01.02.2011 määrus nr 36 „Padise valla jäätmehoolduseeskiri”;
 3) Padise Vallavolikogu 21.06.2011 määrus nr 37 „Padise valla korraldatud jäätmeveo kord”;
 4) Paldiski Linnavolikogu 20.12.2007 määrus nr 15 „Paldiski linna jäätmehoolduseeskiri”;
 5) Vasalemma Vallavolikogu 25.08.2009 määrus nr 16 „Vasalemma valla jäätmehooldus¬eeskiri”;
 6) Vasalemma Vallavolikogu 25.08.2009 määrus nr 17 „Korraldatud jäätmeveo rakendamise kord Vasalemma valla haldusterritooriumil”;
 7) Vasalemma Vallavolikogu 27.06.2017 määrus nr 4 „Jäätmeveo teenustasu suuruse määramise kord”.

§ 38.  Määruse jõustumine

  Määrus jõustub kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.

Külli Tammur
vallavolikogu esimees

/otsingu_soovitused.json