Reovee kohtkäitluse ja äraveo eeskiri Saaremaa vallas
Vastu võetud 04.06.2019 nr 9
Määrus kehtestatakse veeseaduse § 3² lõike 5 punkti 5 ja Saaremaa vallavolikogu 22.02.2018. a määruse nr 11 „Pädevuse delegeerimine“ § 8 alusel.
§ 1. Määruse reguleerimisala
(1) Käesolev reovee kohtkäitluse ja äraveo eeskiri (edaspidi eeskiri) reguleerib õigussuhteid, mis tekivad reovee kohtkäitluse planeerimisel ja kasutamisel, sealhulgas reguleerib purgimisteenuse osutamist Saaremaa valla haldusterritooriumil.
(2) Reovee kohtkäitlusrajatiste paigaldamine ja rajamine toimub ehitusseadustiku, ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse, veeseaduse ja nende rakendusaktide alusel.
(3) Eeskiri kehtib juriidilistele ja füüsilistele isikutele, kes:
1) tegelevad reovee kohtkäitlusega ning seoses sellega vajavad ja kasutavad purgimisteenust;
2) osutavad reovee äraveo teenust;
3) kavandavad reovee kohtkäitluse rajamist.
§ 2. Mõisted
(1) Eeskirjas kasutatakse mõisteid veeseaduse, ehitusseadustiku ja nende rakendusaktides toodud tähenduses, vastava legaaldefinitsiooni puudumisel aga sõna üldlevinud tähenduses.
(2) Lisaks kasutatakse käesolevas eeskirjas järgmisi mõisteid:
1) CE-märgistus – tootja või importija poolt antud garantii, et toode vastab kõikidele olulistele töötervishoiu, töö- ja keskkonnaohutuse nõuetele;
2) eelpuhasti - muda-, liiva-, rasva- või õlipüünis ning nende kombinatsioon ja muu reovee osalise puhastamise tehnoloogiline seade, mille läbimise järel juhitakse reovesi ühiskanalisatsiooni või reoveepuhastisse;
3) filterväljak – reoveekäitlussüsteemi osa reovee bioloogiliseks puhastamiseks, kus reovee puhastus viiakse läbi pinnaseosakestele tekkivas biokiles elavate mikroorganismide poolt, filtersüsteem on ümbritsevast keskkonnast eraldatud vedelikke mitteläbilaskva geomembraaniga;
4) heitvesi – kasutusel olnud ja suublasse, sealhulgas pinnasesse või veekogusse, juhitav vesi;
5) hoolduspäevik – vabas vormis peetav päevik, mis kajastab omapuhasti hooldamisega seotud informatsiooni, vastavalt eeskirja § 7 lg 5 toodule;
6) inimekvivalent (edaspidi ie) – ühe inimese põhjustatud keskmise ööpäevase tingliku veereostuskoormuse ühik;
7) imbsüsteem – reoveekäitlussüsteemi osa, mille kaudu heitvesi immutatakse pinnasesse;
8) kuja - kanalisatsiooniehitise, välja arvatud torustik, kõige väiksem lubatud kaugus elamust ning majutus-, ravi-, spordi-, haridus-, kaubandus- ja teenindushoonest, samuti transpordihoonest, mis teenindab regulaarselt inimesi, ning salv- ja puurkaevust;
9) omapuhasti ehk kohtpuhasti – on rajatis, kus kõrvaldatakse reoained ja ebasoovitavad organismid reoveest mehaaniliste, bioloogiliste või füüsikalis-keemiliste võtetega ja mille projekteeritud reostuskoormus on kuni 50 ie-d;
10) purgimisteenuse osutaja – reovee kohtkäitlusrajatise mahutite tühjendamist, reovee äravedu ja purgimise teenust osutav ettevõtja;
11) purgimisteenus – reovee kohtkäitluserajatisest reovee või -sette eemaldamine ja äravedu fekaaliveokiga ning selle kasutusloaga kanalisatsiooni purglasse väljutamine;
12) purgimissõlm ehk purgla - kohaliku omavalitsuse poolt ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavas määratud tekkekohast toodud reovee ühiskanalisatsiooni juhtimise koht;
13) reoveekogumisala – piirkond, kus elanikkond ja/või majanduslik tegevus on piisav asula reovee kanalisatsiooni kaudu kogumiseks ja reoveepuhastisse või heitvee suublasse juhtimiseks, reoveekogumisalad kinnitab Keskkonnaminister oma käskkirjaga;
14) reovesi – olmes, tööstuses ja tootmises tekkiv vesi, mis ei vasta kehtestatud kvaliteedi piirväärtustele ja mida on vaja enne suublasse juhtimist puhastada;
15) reovee bioloogiline puhastamine – orgaanilise aine ja toitainete ärastamine reoveest bioloogiliste protsesside toimel, mille tulemusel heitvesi vastab kehtestatud reostusnäitajate piirväärtustele heljuvaine, biokeemilise ja keemilise hapnikutarbe osas;
16) reovee kogumismahuti – pealt suletav lekkekindel äravooluta rajatis reovee kogumiseks;
17) reovee kohtkäitlus – reovee kogumine, puhastamine või suublasse juhtimine, sealhulgas kuivkäimla sisu kompostimine, mis toimub üldjuhul reovee tekkekoha kinnistu piirides; reovee kohtkäitlusel on välistatud omapuhasti väljavoolu kasutamine tehnoloogilise veena (näiteks kastmiseks, sõidukite pesemiseks vms.);
18) reovee kohtkäitlusrajatis – reovee kogumismahuti, omapuhasti või kuivkäimla lampkast;
19) reovee süvapuhastus ehk tertsiaarne puhastus – täiendav reoainete reoveest kõrvaldamine, mille käigus rakendatakse reovee puhastamiseks nii tõhustatud bioloogilisi fosfori- ja lämmastikuärastuse tehnoloogiaid kui ka keemilisi meetodeid ja mille tulemusena peab heitvesi vastama üle 100 000ie reostuskoormusega reoveekogumisala nõuetele, kusjuures pinnasesse juhitav heitvesi ei tohi sisaldada üle 0,1 mg/l nitriteid ja üle 45 mg/l nitraate;
20) septik – on pealt suletav mahuti, kus toimub reovee mehhaanilise puhastamise käigus heljumi settimine ning anaeroobne lagundamine, septik koosneb üldjuhul kolmest üksteisele järgnevast kambrist ning sellel on väljavool;
21) tööstusreoveepuhasti - reoveepuhasti, mis puhastab tööstuses või muu tootmise käigustekkinud reovett ja kust juhitakse puhastatud vesi suublasse.
§ 3. Reovee kohtkäitluse üldtingimused
(1) Reovee kohtkäitlus on lubatud olmes või tööstuses või tootmises tekkiva reovee kohtkäitluseks selle tekkekoha kinnistu või kinnistute (juhul kui tegemist on ühise süsteemiga) piires väljaspool ühiskanalisatsiooniga hõlmatud reoveekogumisalasid.
(2) Mitme kinnistu tarbeks on lubatud paigaldada reovee kogumismahuti või rajada omapuhasti juhul, kui tegevus on majanduslikult ja keskkonnakaitseliselt põhjendatud.
(3) Üle 2000 ie reostuskoormusega reoveekogumisalal asuvatel aladel on omapuhastite, välja arvatud eelpuhastite ja tööstusreoveepuhastite, kasutamine ja heitvee pinnasesse immutamine keelatud. Lekkekindla kogumismahuti paigaldamine ja selle tühjendamise korraldamine kohaliku omavalitsuse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavas määratud purgimissõlme on lubatud, kui reoveekogumisalal ühiskanalisatsiooni rajamine toob kaasa põhjendamatult suuri kulutusi.
(4) Alla 2000 ie reostuskoormusega reoveekogumisaladel, kus puudub ühiskanalisatsioon, on lubatud reovee kogumismahutite kasutamine ja vähemalt bioloogiliselt puhastatud reovee immutamine tingimusel, et on tagatud immutuskoha nõuetekohane kaugus ümbruskonna puur- ja salvkaevudest ning ei ole põhjavee seisundi halvenemise ohtu.
(5) Ajutise lahendusena on erandkorras lubatud kasutada reovee kogumismahutit ühiskanalisatsiooniga alal kuni ühiskanalisatsiooni väljaehitamiseni ja kasutusele võtmiseni.
(6) Reoveekogumisalata kompaktse asustusega piirkondades (näiteks külasüdamed, aiandus- või suvilakooperatiivid vms), kus ei ole võimalik tagada heitvee suublasse juhtimise koha nõuetekohast kaugust ümbruskonna puur- ja salvkaevudest või kus on oht puur- või salvkaevude vee saastumiseks, tuleb kasutada reovee kogumist reovee kogumismahutisse.
(7) Reovee eelpuhastites tekkivad kontsentreeritud jäätmed (rasv, õli jms) tuleb käitlemiseks üle anda selleks vastavat õigust omavale isikule või käidelda tekkekohas kooskõlas Saaremaa valla jäätmehoolduseeskirja ja jäätmeseaduse nõuetega.
(8) Tööstuses või tootmises tekkiva reovee kohtkäitluse kavandamisel tuleb arvesse võtta tekkiva reovee reostusainete iseloomu ning kontsentratsiooni. Juhul kui tekib olmereoveest oluliselt kõrgema reoainete kontsentratsiooniga vesi, ei ole nimetatud reovee ühiskanalisatsiooni juhtimine üldjuhul ilma eelpuhastita lubatud, omapuhasti kavandamisel peab keskkonda juhitav tööstusettevõtte heitvesi vastama nii reostusnäitajate piirväärtuste, puhastusastmete kui ka ohtlike ainete sisalduse poolest kehtestatud piirväärtustele.
(9) Kui tegevuseks on veeseaduse kohaselt vajalik vee erikasutusluba, tuleb lähtuda veeseaduse ja vee erikasutusloa nõuetest.
§ 4. Üldised nõuded reovee kohtkäitlusrajatisele
(1) Reovee kohtkäitlusrajatis koos torustikuga peab olema keskkonnale ohutu, lekkekindel (v.a. imbsüsteem) ning kaitstud külmumise eest.
(2) Reovee kohtkäitlusrajatise mahutite ankurdatus peab paigaldamisel olema piisav, et tagada nende liikumatus pinnases.
(3) Tuleb vältida sademe- ja lumesulavee sattumist reovee kohtkäitlusrajatisse.
(4) Reovee kohtkäitlusrajatise luugid peavad olema terved ja sulguma tihedalt, kogumismahuti ja omapuhasti peavad olema ventileeritavad.
(5) Reovee kohtkäitlusrajatise mahuteid peab olema võimalik aastaringselt tühjendada ning tagatud peab olema tühjendusveoki juurdepääs.
(6) Reovee kohtkäitlusrajatis ei tohi paikneda puurkaevu sanitaarkaitsealas (10-200m) ning puur- ja salvkaevu hooldusalas (10m). Reovee kohtkäitlusrajatis (väljaarvatud kuivkäimla lampkast) peab jääma elamust vähemalt 10 m kaugusele ning septik või muu pealt suletav mahuti vähemalt 5 m kaugusele.
(7) Reovee kogumismahuti täituvust tuleb regulaarselt kontrollida.
(8) Omapuhasti paigaldamiseks sobiva asukoha valikul tuleb võimalikult suures ulatuses vähendada keskkonnahäiringut ja arvesse võtta alljärgnevat:
1) eelistada alasid, kus omapuhasti avarii korral reovesi ei ohusta põhja- ega pinnavett;
2) eelistada asukohta, mis jääb valdavate tuulte suhtes elamualast allatuult (välja arvatud kinniste süsteemide korral);
3) asukoha valikul võtta arvesse olemasolevat kanalisatsiooni ja selle seisundit ning maa-ala ehitus- ja hüdrogeoloogilisi tingimusi;
4) omapuhasti peab paiknema joogiveekaevude suhtes allanõlva ning põhjavee liikumissuuna suhtes allavoolu;
5) heitvee immutussügavus peab olema aasta ringi vähemalt 1,2 m ülalpool põhjavee kõrgeimat taset ning jääma 1,2 m kõrgemale aluspõhja kivimitest.
6) heitvee pinnasesse juhtimine ei ole lubatud lähemal kui 50 m veehaarde sanitaarkaitseala või hooldusala välispiirist ning lähemal kui 50 m veehaardest, millel puudub sanitaarkaitseala või hooldusala, või joogivee tarbeks kasutatavast salvkaevust;
7) veekogusse (kraav, oja, jõgi jne) võib juhtida ainult bioloogiliselt puhastatud reovett, heitvee juhtimine maaparandussüsteemi eesvoolu vajab täiendavat kooskõlastamist Põllumajandusametiga.
8) Omapuhasti tehnilise lahenduse valikul lähtuda kehtestatud heitvee saasteainesisalduse piirväärtustest, reovee füüsikalistest ja keemilistest omadustest, reoveetekke ja omaduste ajas muutuvast dünaamikast, heitvee pinnasesse juhtimisel põhjaveekihi kaitstusest ning veekogusse juhtimisel veekogumi seisundiklassist.
(9) Omapuhasti heitvett võib juhtida pinnasesse, arvestades veeseaduses sätestatud erisusi, kui kaugel asuvasse veekogusse ei ole heitvee juhtimine majanduslikult põhjendatud ja põhjavee seisundi halvenemise ohtu ei ole, järgmistes kogustes:
1) kuni 50 m3 ööpäevas kaitstud, suhteliselt kaitstud ja keskmiselt kaitstud põhjaveega aladel pärast reovee bioloogilist puhastamist;
2) kuni 5 m3 ööpäevas kaitstud, suhteliselt kaitstud ja keskmiselt kaitstud põhjaveega aladel, kasutades vähemalt reovee mehaanilist puhastamist;
3) kuni 5 m3 ööpäevas nõrgalt kaitstud põhjaveega aladel pärast reovee mehaanilist puhastamist juhul, kui puhastatakse ainult pesuvett ehk hallvett, välja arvatud vesikäimlast pärit reovesi;
4) kuni 10 m3 ööpäevas kaitsmata ja nõrgalt kaitstud põhjaveega aladel pärast reovee bioloogilist puhastamist;
5) 10–50 m3 ööpäevas kaitsmata ja nõrgalt kaitstud põhjaveega aladel pärast reovee süvapuhastust.
§ 5. Reovee kogumismahuti paigaldamine, ümberehitamine, asendamine samaväärsega ja kasutusele võtmine
(1) Olemasolevale hoonele reovee kogumismahuti paigaldamisel või olemasoleva reovee kogumismahuti väljavahetamisel tuleb esitada kanalisatsioonisüsteemi muutmiseks või terviklikuks asendamiseks ehitusseadustiku sätete kohaselt ehitusteatis. Kui lisaks reovee kogumismahutile rajatakse ka kanalisatsioonitorustik, esitatakse ehitusteatis koos ehitusprojektiga v.a käesoleva eeskirja § 5 lg 2 juhul.
(2) Uue hoone ehitamisel või olemasoleva hoone ümberehitamisel ehitusprojekti alusel on soovitav võimalusel näha ette reovee kogumismahuti paigaldamine hoone ehitusprojektis.
(3) Kogumismahuti paigaldamine tuleb dokumenteerida vastavalt ehitusseadustiku § 15 lg 3 toodule.
(4) Reovee kogumismahuti kasutusele võtmise tingimused:
1) kui reovee kogumismahuti paigaldatakse koos hoone ehitamise või ümberehitamisega ehitusprojekti ja ehitusloa kohaselt, tuleb reovee kogumismahuti andmed esitada koos hoone kasutusloa taotlusega, eraldi kasutusteatist eelpoolkirjeldatud juhul esitama ei pea;
2) ehitusteatise alusel paigaldatud reovee kogumismahuti kohta tuleb esitada vähemalt kümme päeva enne hoone kasutamise alustamist või selle kasutusotstarbe muutmist ehitusseadustiku kohane kasutusteatis;
3) kasutusteatise või asjakohasel juhul kasutusloa taotluse juurde esitada tootja poolt väljastatud reovee kogumismahuti sertifikaat ja/või CE märgis koos toimivusdeklaratsiooniga, info kogumismahuti paigaldustööde kohta (kaetud tööde akt), info kogumismahuti asukoha kohta;
4) Saaremaa Vallavalitsusel (edaspidi valitsusel) on põhjendatul juhul õigus nõuda omanikult reovee kogumismahuti ning sellega ühendatud reoveetorustiku nõuetele vastavuse ja lekkekindluse tõendamist vee- ja kanalisatsiooni valdkonnas projekteerija või ehitaja pädevust omava isiku poolt koostatud ja allkirjastatud ülevaatus- ja hindamisakti alusel, mis muuhulgas annab ülevaate paigaldatud mahuti omadustest, seisundist, süsteemi lekkekindluse testi tulemustest (kirjeldab täiendava korduskontrollivajaduse) ning hindab selle nõuetele vastavust, korduskontrolli vajadust ja eluiga.
§ 6. Omapuhasti rajamine ja kasutusele võtmine
(1) Uue hoone ehitamisel või olemasoleva hoone ümberehitamisel ehitusprojekti alusel on soovitav lahendada reovee kohtkäitlus koos hoone ehitusprojektiga, käsitledes omapuhasti rajamist käesoleva paragrahvi lg 3 kirjeldatud mahus.
(2) Omapuhasti rajamisel iseseisva ehitisena tuleb vastavalt ehitusseadustikule omapuhasti rajamiseks jõudlusega alla 5m3 ööpäevas esitada ehitusteatis ja ehitusprojekt. Omapuhasti rajamiseks jõudlusega üle 5m3 ööpäevas tuleb esitada vastavalt ehitusseadustikule ehitusloa taotlus ning ehitusprojekt.
(3) Ehitusprojekt peab vastama ehitusseadustikule ja majandus- ja taristuministri 17.07.2015. a määrusele nr 97 „Nõuded ehitusprojektile“ ning sisaldama täiendavalt:
1) kinnistu hüdrogeoloogiliste tingimuste kirjeldust (põhjavee kaitstus, põhjavee liikumissuund, maapinna kõrgused);
2) informatsiooni põhjavee aastaringse kõrgustaseme, aluspõhja kivimite paiknemissügavuse ning pinnavee esinemise osas kinnistul;
3) informatsiooni tekkiva reovee koguse, hooajalisuse ja reostusnäitajate osas;
4) omapuhasti kirjeldust ja kavandatava omapuhasti tehnoloogia sobivust kohalike oludega, täpsustust, kas tegemist on olme- või tööstusreoveega;
5) asendiplaani, mis kajastab ehitiste, reoveekäitlusrajatiste ning veevarustuse objektide asukohta kinnistul ning selle lähiümbruses, esitatuna koos vastavate kujade, sanitaarkaitse-ja hooldusaladega;
6) biopuhasti, imb- või filtersüsteemi läbilõiget või tehnoloogilist skeemi ning kogu süsteemi pikiprofiili;
7) omapuhasti ja/või selle osade eluiga;
8) asjakohasel juhul vee erikasutusloa vajalikkuse kaalutlust;
9) tööstusreovee puhul eelpuhasti paigaldamise vajaduse kaalutlust;
10) selgitust vajalike meetmete kohta, tagamaks seadusandlusest tulenevate nõuete täitmist;
11) asjakohaseid nõusolekuid ning kooskõlastusi.
(4) Omapuhasti ehitusprojekt peab olema koostatud ehitusseadustikus sätestatud pädevusega isiku poolt. Kui omanik koostab projekti ise, peab ta järgima ehitusseadustiku § 10 sätestatud asjatundlikkuse põhimõtet.
(5) Omapuhasti rajamise dokumenteerimisel lähtuda majandus- ja taristuministri 04.09.2015 määrusest nr 115 „Ehitamise dokumenteerimisele, ehitusdokumentide säilitamisele ja üleandmisele esitatavad nõuded ning hooldusjuhendile, selle hoidmisele ja esitamisele esitatavad nõuded“, omapuhasti kasutusele võtmiseks tuleb esitada Valitsusele nõuetekohane kasutusloa taotlus, tõendatud peab olema omapuhasti keskkonnaohutus ja nõuetele vastavus vastavalt käesoleva määruse § 6 lg 7.
(6) Veeseaduses kirjeldatud juhtudel on omapuhasti väljavoolu suublasse juhtimiseks lisaks omapuhasti kasutusloale vajalik vee erikasutusloa olemasolul. Vee erikasutusloa taotluse võtab vastu ja vee erikasutusloa väljastab Keskkonnaamet.
(7) Valitsusel on põhjendatul juhul õigus nõuda omanikult omapuhasti või selle osa keskkonnaohutuse ja nõuetele vastavuse tõendamist, omapuhasti või selle osa keskkonnaohutuse tõendamise aluseks on:
1) tootja poolt väljastatud sertifikaadid (ja/või CE märgis), toimivusdeklaratsioonid, seadmete tehniline dokumentatsioon, kasutus-hooldus ja paigaldusjuhendid, kaetud tööde aktid, teostusjoonised ja asjakohasel juhul omapuhasti hoolduspäevik;
2) asjakohasel juhul kinnitus, mille kohaselt on kõnealune rajatis projekteeritud kutseseaduse kohase veevarustuse ja kanalisatsiooni projekteerimise kvalifikatsiooniga projekteerija poolt ning rajatud vastavalt kirjeldatud ehitusprojektile või
3) asjakohasel juhul pädeva isiku poolt koostatud ehitusseadustiku § 18 kohane audit, mida põhjendatud juhul võib asendada veevarustuse ja kanalisatsiooni valdkonnas ehitus-või projekteerimisalast pädevust omava isiku poolt antud hinnang omapuhasti nõuetele vastavuse kohta.
§ 7. Reovee kohtkäitlusrajatise kasutamine ja hooldus
(1) Reovee kohtkäitlusrajatise kasutamise ja hoolduse eest vastutab kohtkäitlusrajatise omanik.
(2) Reovee kohtkäitlusrajatist tuleb kasutada vastavalt selle otstarbele ja hooldus- ning kasutamisjuhendile selliselt, et oleks tagatud süsteemide nõuetekohane toimimine. Omapuhasti tehnilise dokumentatsiooni peab omapuhasti omanikule üle andma selle tarnija või projekteerija, olemasoleva omapuhasti tehnilise dokumentatsiooni olemasolu peab tagama valdaja.
(3) Reovee kohtkäitlusrajatise kasutamine peab toimuma keskkonna- ja tervisekaitse seisukohalt ohutult.
(4) Omapuhasti olukorda tuleb kontrollida vastavalt hooldusjuhendile või vähemalt kord 6 kuu jooksul. Kontrolli tulemused ning hooldusjuhendis ette nähtud hooldustööd tuleb kanda hoolduspäevikusse. Muu reovee kohtkäitlusrajatise seisundi kontrolli peab selle valdaja korraldama vähemalt üks kord viie aasta jooksul, mille kohta tuleb koostada akt, mida valdaja säilitab vähemalt 10 aastat.
(5) Omapuhasti hoolduspäevik peab sisaldama vähemalt:
1) omapuhasti ülevaatuse kuupäeva;
2) omapuhasti hooldustööde kirjeldust (puhastuselementide hooldamine/vahetamine, bioaktivaatorite lisamine jms) ja teostamise kuupäeva;
3) reovee puhastamise käigustekkiva sette äraveo kogust ja kuupäeva.
(6) Reovee kohtkäitlusrajatise omanik peab nõudma tema poolt tellitud purgimisteenuse osutajalt pärast töö tegemist arve, milles kajastub kinnistu aadress, ära veetud kogus ja kuupäev ning säilitama seda vähemalt 2 aastat, kui faktilist tõendusmaterjali kohtkäitlusrajatise nõuetekohasest kasutamisest ja hooldusest.
(7) Omapuhasti omanik peab säilitama omapuhasti hoolduspäeviku viimasel viiel aastal tehtud kanded.
(8) Reovee kohtkäitlusrajatis või selle osa tuleb rekonstrueerida juhul, kui:
1) reovee kohtkäitlusrajatis või selle osa on amortiseerunud;
2) reovee kohtkäitlusrajatis või selle osa kujutab ohtu keskkonnale sh. pinnasele või põhjaveele;
3) omapuhastile juhitava reovee koostis või kogus on arvestataval määral muutunud;
4) vee erikasutusloa nõudeid ei ole enam võimalik täita.
§ 8. Reovee kohtkäitlusrajatise likvideerimine
(1) Reovee kohtkäitlusrajatise likvideerimise üldised nõuded:
1) reovee kohtkäitlusrajatise mahutid tuleb enne likvideerimist tühjendada ning tühjendusjärgselt purgimisteenuse osutaja poolt puhtaks pesta;
2) reovee kohtkäitlusrajatis tuleb üldjuhul likvideerimiseks lammutada ja vastavalt kehtivale seadusandlusele vajadusel pinnasest eemaldada;
3) pinnasest eemaldatud reovee kohtkäitlusrajatise süvend tuleb täita liiva, kruusa või puhta pinnasega;
4) reovee kohtkäitlusrajatise likvideerimisel tuleb tagada keskkonna- ja tervisekaitseohutus.
(2) Reovee kogumismahuti või omapuhasti likvideerimiseks tuleb enne kogumismahuti või omapuhasti likvideerimist esitada ehitusteatis ehitise lammutamise kohta. Pärast reovee kohtkäitlusrajatise likvideerimist tuleb vähemalt kolm päeva pärast rajatise lammutamist esitada ehitise täieliku lammutamise teatis, millele lisatakse tehtud tööde täpsem kirjeldus ning lammutusjäätmete utiliseerimist tõendav ehitusjäätmete õiend, mille kooskõlastab valitsus.
(3) Reovee kogumismahuti või omapuhasti likvideerimise käigustekkivate ehitus- ja lammutusjäätmete käitlemisel kohaldatakse Saaremaa valla jäätmehoolduseeskirja nõudeid. Reovee kogumismahuti või omapuhasti sisaldis ning pesemise käigus kogunenud vedelikud tuleb üle anda purgimisteenuse osutajale.
(4) Kasutusest väljas ja/või amortiseerunud reovee kohtkäitlusrajatised on täiendavaks reostusohuks pinnasele ning põhjaveele, sellise kohtkäitlusrajatise likvideerimise tähtajad on:
1) ühiskanalisatsiooniga liituvatel kinnistutel – üks aasta liitumise kuupäevast arvates;
2) ülejäänud juhtudel – reovee kogumismahuti või omapuhasti amortiseerumisel, kuid mitte hiljem kui kolme kuu jooksul pärast uue reovee kogumismahuti või omapuhasti kasutusele võtmist.
§ 9. Reovee kohtkäitlusrajatise tühjendamine ning reovee äraveo ja purgimise kord
(1) Purgimisteenuse osutaja peab teenuse osutamisel purgimissõlme kasutamiseks sõlmima lepingu vastava vee-ettevõtjaga, kelle tegevuspiirkonnas purgimine toimub. Kirjeldatud lepingu puudumisel ei ole isikul õigus purgimisteenust osutada.
(2) Purgimisteenuse osutaja on kohustatud väljastama kliendile igakordselt teenuse osutamise kohta arve, kus on kirjas teenuse lühikirjeldus, aadress, ära veetud kogus ja kuupäev.
(3) Reovett on lubatud purgida üksnes spetsiaalsetesse purgimissõlmedesse. Väljaspool spetsiaalseid purgimissõlmi on kogutud reovee juhtimine veekogusse või pinnasele (sealhulgas immutamine pinnasesse) keelatud.
(4) Valitsusel on õigus põhjendatul juhul nõuda valla haldusterritooriumil tegutsevalt purgimisteenuse osutajalt infot purgimisteenust kasutavate kinnistute ning kinnistu põhiselt osutatud teenuste kohta.
(5) Kuivkäimla sisu kompostimise ja kasutamise tingimused:
1) kompostimata kuivkäimla sisu laialilaotamine või maasse kaevamine on keelatud, Kuressaare linna haldusterritooriumil on lisaks keelatud kuivkäimla sisu kompostimine ja kompostitud kuivkäimla sisu laiali laotamine või maasse kaevamine;
2) kuivkäimla sisu tohib väljaspool Kuressaare linna haldusterritooriumi kompostida oma kinnistul vaid viisil, mis ei põhjusta visuaalset või lõhnahäiringut, kattes haisu vältimiseks kuivkäimla sisu mullakihiga või muu haisu levikut tõkestava materjaliga, vältida tuleb võimalikku reostusohtu keskkonnale, ennekõike aga olemasolevatele salv- ja puurkaevudele. Kaitsmata põhjaveega piirkondades on lubatud kuivkäimla sisu kompostida vaid kinnises komposteris;
3) kompostitud kuivkäimla sisu tohib väetamiseks kasutada kõige varem aasta pärast komposti valmimist alates 21. märtsist kuni 1. detsembrini jälgides keskkonna- ja tervisekaitsenõudeid;
4) kompostitud kuivkäimla sisu ei tohi paigutada lumele, külmunud või veega küllastunud pinnasele;
5) kinnistul, kus ei ole võimalik kuivkäimla sisu kompostimine või kompostitud.
§ 10. Vastutus
(1) Eeskirja nõuete täitmise eest vastutab kohtkäitlusrajatise omanik või volitatud esindaja või purgimisteenuse osutaja.
(2) Reovee kohtkäitlusrajatise omanik on kohustatud koheselt teavitama Keskkonnainspektsiooni ja Valitsust igast reovee kohtkäitlusrajatise avariist, sealhulgas reovee kogumismahuti lekkest ning võtma tarvitusele kõik meetmed tekkinud reostuse kõrvaldamiseks ja keskkonnaohutuse ning tervisekaitse tagamiseks.
(3) Reovee kohtkäitlusrajatise tühjendamise, äraveo ning purgimise ajal tekkiva keskkonnareostuse puhul kannab vastutust purgimisteenuse osutaja.
§ 11. Järelevalve teostamine
(1) Järelevalvet eeskirja täitmise üle korraldab valitsus kaasates vajadusel vastava ala spetsialiste ning eksperte.
(2) Reovee kohtkäitlusrajatise või selle osa keskkonnaohutuse ja nõuetele vastavuse tõendamiseks on riikliku järelevalve teostajal õigus põhjendatud juhul nõuda reovee kohtkäitlusrajatise omanikult veeuuringute teostamist ja/või ehitusseadustiku § 18 kohase ehitise erakorralise auditi teostamist .
§ 12. Eeskirja rikkumine
(1) Järelevalve teostajal on õigus eeskirja rikkumiste avastamisel teha rikkujale ettekirjutusi rikkumiste kõrvaldamiseks asendustäitmise ja sunniraha seaduse alusel.
(2) Rikkumiste mittekõrvaldamisel määratud tähtajaks on vallavalitsusel õigustõkestada kohtkäitlusrajatise kasutamine ja rakendada sunniraha ning vajadusel asendustäitmist kohtkäitlusrajatise nõuetele vastavusse viimiseks. Sunniraha rakendamisel on aluseks veeseadusest tulenev ülemmäär.
§ 13. Rakendussätted
Määrus jõustub 1. juulil 2019.
Madis Kallas
vallavanem
Kaire Müür
jurist vallasekretäri ülesannetes
Facebook
Twitter