Keskkond ja heakordHeakord

Teksti suurus:

Puu raie- ja hoolduslõikusloa andmise tingimused ja kord

Väljaandja:Jõgeva Linnavolikogu
Akti liik:määrus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:15.07.2013
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:RT IV, 12.07.2013, 16

Vali redaktsioon:

Eelmine...

Hetkel kehtiv

Puu raie- ja hoolduslõikusloa andmise tingimused ja kord

Vastu võetud 14.04.2011 nr 1
RT IV, 24.01.2012, 3
jõustumine 01.05.2011

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

VastuvõtmineAvaldamineJõustumine
25.04.2013RT IV, 12.07.2013, 1415.07.2013

Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõike 3 punkti 1, § 22 lõike 2 ja looduskaitseseaduse § 45 alusel.

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1.  Määruse reguleerimisala

 (1) Puu raie- ja hoolduslõikusloa andmise tingimused ja kord (edaspidi kord) reguleerib Jõgeva linna haldusterritooriumil kasvavate puude ja põõsaste raieks ning puude hoolduslõikuseks loa taotlemist, loa väljaandmist ning loa andmisel võimalike täiendavate kõrvaltingimuste seadmist.

 (2) Kord on kohustuslik kõigile füüsilistele ja juriidilistele isikutele Jõgeva linna haldusterritooriumil.

 (3) Puude ja põõsaste raie ning puude hoolduslõikus Jõgeva linnas toimub käesoleva korra kohaselt antud raie- või hoolduslõikusloa alusel, mille väljastab Jõgeva Linnavalitsuse haljastusspetsialist (edaspidi haljastusspetsialist).

 (4) Kord ei laiene eramaal kasvavate viljapuude ja põõsaste raiele ning hoolduslõikusele.

 (5) Loa väljastamisega kaasneb rikutud looduskeskkonna taastamise kohustus.

 (6) Loa väljastamisel võib seada täiendavaid kõrvaltingimusi raiutud puu käitlemise, puu asendusistustuste korraldamise, istutatud puu hooldamise osas ning raie keelamise osas raierahu perioodil. Tingimuste rakendamise vajaduse otsustab haljastusspetsialist.
[RT IV, 12.07.2013, 14 - jõust. 15.07.2013]

§ 2.  Mõisted

  Korras kasutatakse mõisteid alljärgnevas tähenduses:
 1) puu – kõrghaljastuse element, mille diameeter kännu kõrguselt (10 cm maapinnast) on vähemalt 8 cm, kaasaarvatud avalikel aladel kasvav viljapuu, võsa või põõsas kõrgusega alates 2 meetrist. Puul on selgelt nähtav või määratav tüvi ja võra;
[RT IV, 12.07.2013, 14 - jõust. 15.07.2013]
 2)
[Kehtetu - RT IV, 12.07.2013, 14 - jõust. 15.07.2013]
 3) rinnasdiameeter – puu tüve läbimõõt, mõõdetuna 1,3 meetri kõrguselt juurekaelast;
 4) raie – puu langetamine;
 5) hoolduslõikus – puu hooldamiseks ja võra kujundamiseks teostatav lõikus, mille käigus puud ei likvideerita, vaid vähendatakse puu oksi ja/või harusid rohkem kui 15 % võrra;
 6) raieluba – luba, mis annab õiguse puu ja/või põõsa raieks, juurimiseks ning määrab raietööde tingimused;
 7) hoolduslõikusluba – luba, mis annab õiguse puu hoolduslõikuseks ning määrab hoolduslõikuse tingimused;
 8) raierahu periood – ajavahemik lindude pesitsemise ja puude aktiivse vegetatsiooni ajal, millal puu raiumist võib mitte lubada;
 9) asendusistutus – raiutava puu väärtusele vastav noorte puude istutus samal kinnistul või kokkuleppel muus kohas;
 10)
[Kehtetu - RT IV, 12.07.2013, 14 - jõust. 15.07.2013]

2. peatükk RAIELOA TAOTLEMINE JA VÄLJASTAMINE 

§ 3.  Raieluba

 (1) Puu raiumiseks annab raieloa ning määrab raietööde tingimused haljastus­spetsialist esitatud raieloa taotluse alusel.

 (2) Raieloaga määratakse kindlaks raie ulatus, tingimused ja tähtaeg.

 (3) Raieluba saab taotleda:
 1) kui puu on kahjustatud, teisi puid ohustavalt haige, kuivanud või murdumisohtlik;
 2) kui puu kasvab hoonele lähemal kui 5 meetrit või kahjustab hoone või rajatise konstruktsioone (vundamenti, seinu, katust);
 3) kui puu takistab ehitustööde tegemist;
 4) kui puu kasvab kommunikatsiooniliinide kaitsevööndis;
 5) liiklusohutuse tõstmise eesmärgil;
 6) maastiku väärtuse tõstmise eesmärgil;
 7) kui puu takistab linnahaljastuse seisukohalt väärtuslikumate puude kasvu;
 8) kehtestatud detailplaneeringu või kinnitatud ehitus- või haljastusprojekti elluviimiseks;
 9) muudel põhjendatud juhtudel.

 (4) Raieluba väljastatakse tasuta.

 (5) Raieluba kehtib 6 kuud väljaandmise kuupäevast arvates. Kui tööd ei ole selle aja jooksul lõpetatud, siis tuleb taotleda raieloa tähtaja pikendamist.

 (6) Raieloata võib teostada puu raiet loodusõnnetuse tagajärgede likvideerimisel või mõnel muul põhjusel inimeste elule ja tervisele tekkinud ohu kõrvaldamiseks, samuti olulise majandusliku kahju tekke ärahoidmisel. Eelpool nimetatud juhtudel raide teostamiseks tuleb esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui viie tööpäeva jooksul, esitada vastav kirjalik teade linnavalitsusele.

 (7) Käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud juhtudel puu raiumine, raiese äravedu ja raiekoha koristamine toimub raie teostaja kulul, kui ei ole määratud teisiti.

 (8) Raieloa taotlemine ei ole vajalik kui puu raiumine toimub Jõgeva Linnavalitsuse (edaspidi linnavalitsuse) tellimusel.

§ 4.  Raieloa taotlemine

 (1) Raieluba võib taotleda:
 1) puu kasvukoha kinnistu omanik või omaniku esindaja lihtkirjaliku volituse alusel;
 2) puu kasvukoha riigimaa valitseja;
 3) muud asjast huvitatud isikud.

 (2) Raieloa taotlemiseks esitatakse kirjalik taotlus lisas 1 toodud vormil, milles märgitakse järgmised andmed:
 1) andmed taotleja kohta (nimi, isiku- või registrikood, elu- või asukoha aadress, kontaktandmed);
 2) kinnistu asukoht;
 3) raiutava puu asukoht, liik ja arv;
 4) raie põhjus;
 5) kinnitus selle kohta, et puu raiumisel järgitakse ohutusnõudeid ning tagatakse puude raiumise järel heakord;
 6) puu raiumise tööde teostaja nimi, kontaktandmed;
 7) raiutud puu käitlemisviis ja käitlemiskoht.

 (3) Raieloa taotlusele tuleb lisada:
 1) volikiri või muu volitusi tõendav dokument, kui taotluse esitab taotleja esindaja;
 2) krundiplaan või skemaatiline joonis, millel on näidatud raiutava puu asukoht;
 3) korteriühistu või elanike üldkoosoleku protokoll või juhatuse otsus, kui raieõigust taotletakse korteriühistu või elamu territooriumil olevale puule;
 4) kinnistu kaasomanike nõusolek, kui raiutav puu kasvab kinnistul, mis on kaasomandis;
 5) kooskõlastus töötsoonis asuva naaberkinnistu, elektriliini, sideliini ja tee vms omanikuga;
 6) kaitseala valitseja nõusolek, kui raieluba taotletakse looduskaitseseaduse § 4 lõike 1 mõistes kaitstaval loodusobjektil kasvava puu raieks;
 7) Muinsuskaitseameti nõusolek, kui raieluba taotletakse kinnismälestisel kasvava puu raieks;
[RT IV, 12.07.2013, 14 - jõust. 15.07.2013]
 8) Keskkonnaameti nõusolek, kui raieluba taotletakse veekaitsevööndis (välja arvatud raie maaparandussüsteemi eesvoolul maaparandushoiutööde tegemisel) kasvava puu raieks vastavalt veeseaduse § 29 lõike 4 punktile 2.
 9) ehitusluba või kohaliku omavalitsuse kirjalik nõusolek väikeehitise ehitamiseks, mis on ettenähtud ehitusseaduse §-s 16, kui raieloa saamist taotletakse puu raiumiseks, mis asub ehitustööde teostamise tsoonis;
 10) muud dokumendid.

 (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud dokumendid võib esitada raieloa taotleja või tema volitatud esindaja poolt kinnitatud koopiatena.

 (5) Kui raiutav puu kasvab kinnistu piiril, siis raieloa taotleja enne raieloa taotluse esitamist kooskõlastab raieloa taotluse naaberkinnistu omanikuga.

§ 5.  Raieloa taotluse menetlemine ja väljastamine

 (1) Raieloa taotluse menetlemisel haljastusspetsialist:
 1) registreerib raieloa taotluse linnavalitsuse dokumendiregistris;
 2) kontrollib taotluse vastavust korra § 4 sätestatud nõuetele ning puuduste esinemisel annab mõistliku tähtaja puuduste kõrvaldamiseks;
 3) hindab kavandatava raie põhjendust;
 4) kontrollib taotluses esitatud ja taotlusele lisatud dokumentides sisalduvate andmete õigsust ning nõuab vajadusel taotlejalt täiendavaid dokumente (haljastusprojekt, dendroloogi hinnang vms) ja selgitusi;
 5) teostab puu ülevaatuse ja vajadusel märgistab raiumisele kuuluva puu looduses;
 6) vajadusel kaasab otsuse tegemiseks eksperte;
 7) üle 4 puu raide taotlemisel ning juhul, kui on nõutav vastava projekti või detailplaneeringu olemasolu, esitab vastava eelnõu linnavalitsusele raieloa taotluse otsustamiseks;
 8) nõuab puu asendusistutuse korral garantiikirja, milles on näidatud raieloa taotleja kohustus istutada määratud ajaks vastav arv puid, nende liigid ning istutuskoht;
 9)
[Kehtetu - RT IV, 12.07.2013, 14 - jõust. 15.07.2013]

 (2) Raieluba väljastatakse või raieloa taotluse rahuldamata jätmisest teavitatakse 15 kalendripäeva jooksul arvates nõuetekohase taotluse või nõutud täiendavate dokumentide esitamise päevast.

§ 6.  Raieloa vormistamine

 (1) Raieluba vormistatakse kahes eksemplaris lisas 2 toodud vormil, millest üks eksemplar väljastatakse raieloa taotlejale ning teine jääb linnavalitsusele.

 (2) Raieloas märgitakse:
 1) raieloa saaja nimi, isiku- või registrikood, elu- või asukoha aadress;
 2) raiumisele kuuluva puu liik, diameeter, arv ja asukoht;
 3) puu raiumise lisatingimused (käitlemisviis, asendusistutuse kohustus vms) ja nende tähtaeg.

 (3) Raieloa väljastamisel tuleb raieloa saajale või tema volitatud esindajale tutvustada käesolevat korda, mille kohta raieloa taotleja või tema volitatud esindaja annab allkirja.

 (4)
[Kehtetu - RT IV, 12.07.2013, 14 - jõust. 15.07.2013]

§ 7.  Raieloa väljastamisest keeldumine

 (1) Raieloa väljaandmisest on õigus keelduda, kui:
 1) raieloa taotlus ei vasta korra § 4 esitatud nõuetele ja taotleja ei kõrvalda puudusi talle selleks antud tähtaja jooksul;
 2) loa taotleja on esitanud tegelikkusele mittevastavaid andmeid;
 3) taotluse puu raideks on esitanud isik, kellel ei ole selleks õigust;
 4) raie ei ole piisavalt põhjendatud;
 5) puu on terve ja elujõuline ning ei varja valgust, ei ohusta hoonet, rajatist või avalikus kohas liiklejaid;
 6) kinnistu või suurema ala osas, kus puu kasvab, toimub planeerimismenetlus või on esitatud taotlus projekteerimistingimuste määramiseks, kuni planeeringu kehtestamiseni või ehitusloa väljastamiseni;
 7) tegemist on olulise tähtsusega põlispuuga, eripärase või muul põhjusel väärtusliku puuga;
 8) puu raiumine või vähendamine kahjustaks väärtuslikke loodus- ja kultuurmaastikke, rohevõrgustikku, rikuks vaateid või oleks muul viisil vastuolus avaliku huviga;
 9) puu on määratud säilitamisele detailplaneeringuga, ehitusprojektiga või haljastusprojektiga;
 10) raieloa taotluse esitaja soovib teha puu raiumist raierahu perioodil.

 (2) Raieloa väljastamisest keeldumist põhjendatakse kirjalikult.

§ 8.  Kännu ja juurestiku eemaldamine

  Raiutud puu kännu ja/või juurestiku eemaldamisel tuleb lähtuda Jõgeva linna kaevetööde eeskirjast.

3. peatükk HOOLDUSLÕIKUSLOA TAOTLEMINE JA VÄLJASTAMINE 

§ 9.  Hoolduslõikusloa taotlemine

 (1) Hoolduslõikusluba võib taotleda:
 1) puu kasvukoha kinnistu omanik või omaniku esindaja lihtkirjaliku volituse alusel;
 2) puu kasvukoha riigimaa valitseja;
 3) puu kasvukoha kinnistu naaberkinnistu omanik või omaniku esindaja, kui taotletakse üle piiri ulatuvate puu okste kõrvaldamist asjaõigusseaduse § 149 lõike 1 tähenduses ning sellega vähendatakse puu võrra rohkem kui 15 %;
 4) muud asjast huvitatud isikud.

 (2) Hoolduslõikusloa taotlemiseks esitatakse kirjalik taotlus lisas 1 toodud vormil, milles märgitakse järgmised andmed:
 1) andmed taotleja kohta (nimi, isiku- või registrikood, elu- või asukoha aadress, kontaktandmed, volitatud esindaja andmed);
 2) õiguslik suhe puu kasvukohaga (maa omanik, kasutaja vms);
 3) hooldatava puu asukoht, liik ja arv;
 4) hoolduslõikuse põhjus ja soovitav tegevus (tüveharude eelmaldamine, pügamine vms);
 5) raiutud materjali käitlemisviis ja käitlemiskoht;
 6) volikiri või muu volitusi tõendav dokument, kui taotluse esitab esindaja.

 (3) Hoolduslõikusloa taotlusele lisatakse vajadusel § 4 lõikes 3 nimetatud dokumendid.

 (4) Hoolduslõikusluba ei ole vaja taotleda:
 1) kui hoolduslõikus on ettenähtud kehtestatud detailplaneeringus või detail­planeeringu kohustuslikkuse puudumise korral projekteerimistingimustes;
 2) kui hoolduslõikus on ettenähtud kooskõlastatud kujundusprojektis;
 3) tuuleheite või tormimurru korral rebenenud või murdunud okstega või ohtlikuks muutunud puule;
 4) kuivanud okste ja vesivõsude kõrvaldamiseks ja haljastusspetsialisti poolt tellitud puude hoolduslõikuseks linna hooldusala.

§ 10.  Hoolduslõikusloa taotluse menetlemine ja väljastamine

 (1) Hoolduslõikusloa taotluse menetlemisel haljastusspetsialist:
 1) registreerib hooldusloa taotluse linnavalitsuse dokumendiregistris;
 2) kontrollib taotluses esitatud ja taotlusele lisatud dokumentides sisalduvate andmete õigsust ning nõuab vajadusel taotlejalt täiendavaid dokumente ja selgitusi;
 3) teostab looduses puu ülevaatuse;
 4) hindab kavandatava hoolduslõikuse põhjendust.

 (2) Hoolduslõikusluba väljastatakse või hoolduslõikusloa taotluse rahuldamata jätmisest teavitatakse 15 kalendripäeva jooksul arvates nõuetekohase taotluse või nõutud täiendavate dokumentide esitamise päevast.

§ 11.  Hoolduslõikusloa vormistamine

 (1) Hoolduslõikusluba vormistatakse kahes eksemplaris lisas 2 toodud vormil, millest üks eksemplar väljastatakse hoolduslõikusloa taotlejale ning teine jääb linnavalitsusele. Luba sisaldab konkreetseid tingimusi puu hoolduslõikuse meetodi, ulatuse ja lõikamise aja kohta.

 (2) Hoolduslõikusloa väljastamisel tuleb hoolduslõikusloa saajale või tema volitatud esindajale tutvustada käesolevat korda, mille kohta hoolduslõikusloa taotleja või tema volitatud esindaja annab allkirja.

 (3) Kui ühes asukohas taotletakse nii raiet kui hoolduslõikust võib hoolduslõikuse lubamine olla vormistatud raieloas lisatingimusena.

 (4) Hoolduslõikusluba antakse ühekordseks lõikuseks, loa tähtaja määrab haljastus­spetsialist.

§ 12.  Hoolduslõikusloa väljastamisest keeldumine

 (1) Hoolduslõikusloa väljastamisest on õigus keelduda, kui:
 1) lõikuse tagajärjel halveneksid puu kasvutingimused pöördumatult;
 2) vegetatsiooniperioodi tõttu ei ole õige aeg puu hoolduslõikuseks;
 3) taotleja poolt soovitud lõikusmeetod ei sobi konkreetsele puuliigile;
 4) puu on riikliku või kohaliku omavalitsuse looduskaitse all või on kantud linna väärtuslike puude nimekirja;
 5) loa taotleja on esitanud tegelikkusele mittevastavaid andmeid.

 (2) Hoolduslõikusloa andmisest keeldumist põhjendatakse kirjalikult.

4. peatükk NÕUDED PUU RAIUMISELE JA HOOLDUSLÕIKUSELE 

§ 13.  Puu raiumine ja heakord raiekohal

 (1) Raietööde ja/või hoolduslõikuse tehniliselt õige teostamise ja raiekoha tähtajaks korrastamise eest vastutab isik, kellele väljastati vastav luba, kui ei ole määratud teisiti. Raie teostamisel ei tohi kahjustada keskkonda.

 (2) Raietööga seotud kulud katab raieloa või hoolduslõikusloa saaja.

 (3) Raie- või hoolduslõikusloa saaja on kohustatud kaitsma teistele isikutele kuuluvaid ehitisi ja tehnovõrke ning vältima kahju tekitamist kolmandate isikute elule, tervisele ja varale. Tekitatud kahju on loa saaja kohustatud hüvitama vastavalt kehtivale seadusele.

 (4) Kui tööde teostamiseks on vajalik üldkasutatava territooriumi ajutine sulgemine, on loa saaja kohustatud taotlema linnavalitsuselt sulgemisluba.

 (5) Avalikus kasutuses oleval raiekohal tuleb töö teostada nii, et ei takistataks jalakäijate ja sõidukite liiklust. Raiekoht peab olema ümbritsetud ohupiiridega ja tähistatud liikluskorraldusvahenditega. Ala tuleb koristada ja heakorrastada 48 tunni jooksul.

 (6) Tööde teostamisel tuleb kinni pidada Jõgeva linna heakorraeeskirjast ja jäätme­hoolduseeskirjast.

 (7) Puu hoolduslõikusel tuleb järgida, et pärast tööde teostamist oleks tagatud puu elujõulisus. Kui puu sureb hoolduslõikuse tagajärjel 2 aasta jooksul peale hoolduslõikusloa väljastamist, on haljastusspetsialistil õigus nõuda asendusistutust.

 (8) Raiekoha korrastamata jätmisel on haljastusspetsialistil õigus teha ettekirjutus, mille tähtajaks täitmata jätmise korral võib rakendada asendustäitmist asendustäitmise ja sunniraha seaduses ettenähtud korras.

5. peatükk RAIE- VÕI HOOLDUSLÕIKUSLOA PEATAMINE JA KEHTETUKS TUNNISTAMINE 

§ 14.  Raie- või hoolduslõikusloa peatamine ja kehtetuks tunnistamine

 (1) Haljastusspetsialistil on õigus peatada raie- või hoolduslõikusloa kehtivus või see kehtetuks tunnistada juhul, kui:
 1) rikutakse loa tingimusi;
 2) taotleja on esitanud tegelikkusele mittevastavaid andmeid;
 3) raiutakse raieloale mitte kantud puid;
 4) lõigatakse hoolduslõikusloale mitte kantud puid;
 5) rikutakse raierahu perioodi.

 (2) Raie- või hoolduslõikusloa peatamisest või kehtetuks tunnistamisest teavitatakse loa saajat kirjalikult.

 (3) Raie- või hoolduslõikusloa peatamise puhul teavitatakse loa saajat peatamise kestvusest.

6. peatükk RAIELOA VÄLJASTAMISE KÕRVALTINGIMUSED 

§ 15.  Asendusistutuse kohustus

 (1) Looduskeskkonna taastamise eesmärgil on õigus raieloa väljastamise kõrvaltingimuseks seada raiutava puu asendusistutus. Asendusistutuse korral vormistatakse raieloa lisana asendusistutuse garantiikiri, milles on näidatud raieloa taotleja kohustus istutada määratud ajaks vastav arv puid, nende liigid, tüve läbimõõt ning istutuskoht.

 (2) Asendusistutust ei nõuta, kui likvideeritavad puud on:
 1) tugevasti haigestunud, metsakuivad või murdumisohtlikud;
 2) edasiseks arenguks ebasobivasse kohta kasvanud ja kahjustavad olemasolevate ehitiste konstruktsioone;
 3) suuremate puude alla jäävad noored kiratsevad puud;
 4) looduslikult tekkinud ebasobivatesse kohtadesse (hekkidesse, põõsagruppidesse jm);
 5) ehitiste kaitsetsoonis.

 (3) Asendusistutuse aja ja koha määrab haljastusspetsialist. Võimaluse korral tehakse asendusistutus raiutava puu asukohas või selle läheduses.

 (4) Asendusistutuse korraldab raieloa saaja raieloas sätestatud tähtajaks. Kõik asendusistutusega seotud kulud kannab isik, kellele väljastatakse raieluba või ehitusluba, kui ei ole määratud teisiti.

 (5) Asendusistutuse kohustuse saaja informeerib haljastusspetsialisti koheselt peale asendusistutuse kohustuse täitmist.

 (6) Asendusistutuse kohustuse saaja tagab asendusistutuse korras istutatud puule vajalikud kasvutingimused ja hoolduse.

 (7) Kui asendatud puu hävib asendusistutuse tingimuste rikkumise tõttu 2 aasta jooksul istutuse fikseerimisest, on haljastusspetsialistil õigus nõuda samaväärse asenduspuu istutamist samasse istutuskohta.

 (8) Asendusistutuse kohustuse mittetäitmisel on haljastusspetsialistil õigus teha ettekirjutus, mille tähtajaks täitmata jätmise korral võib rakendada asendustäitmist asendustäitmise ja sunniraha seaduses ettenähtud korras.
[RT IV, 12.07.2013, 14 - jõust. 15.07.2013]

§ 16.  Asendusistutuse arvestamine

 (1) Asendusistutuse määramisel arvestab haljastusspetsialist raiutava puu rinnasdiameetrit, liiki, hinnalisust, seisukorda, esteetilisust ja kasvukohta ning vajadusel ka istutatava puu keskmist maksumust.

 (2) Üldjuhul määratakse asendusistutus põhimõttel, et iga raiutava puu asemele istutatakse üks uus puu või muu püsihaljastus.

 (3) Järgmiste puuliikide korral kohaldatakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatut järgmise erisusega:
 1) haruldast liiki või kaitsealuste puude korral istutatakse iga raiutava puu kohta 3–4 uut puud;
 2) väärtuslike lehtpuude ja oksapuude (kõik tamme liigid, harilik pöök, künnapuu, kõik männi, lehise liigid, leht- ja okaspuude vormid ja teisendid) korral istutatakse iga raiutava puu kohta 2–3 uut puud.

 (4) Kui soovitakse raiuda tervet ja elujõulist puud, võidakse määrata asendusistutus käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 sätestatud hulga kahekordses mahus.
[RT IV, 12.07.2013, 14 - jõust. 15.07.2013]

§ 17.  Haljastuse taastamistasu

 (1) Haljastuse taastamistasu (edaspidi taastamistasu) on summa, mis on vajalik raieloa alusel kahjustatud haljastuselementide taastamiseks.

 (2) Haljastuse taastamise maksumuse arvutab haljastusspetsialist välja enne raieloa vormistamist, võttes aluseks käesoleva korraga kehtestatud taastamistasu määrad ja teeb taastamistasuna sissenõutava summa suuruse enne raieloa vormistamist raieloa taotlejale kirjalikult teatavaks.

 (3) Taastamistasu maksja on raieloa taotleja.

 (4) Taastamistasu makstakse linnavalitsuse pangakontole hiljemalt raieloa väljastamise päevaks.

 (5) Taastamistasuna linnavalitsusele laekunud raha kasutatakse sihtotstarbeliselt haljastustööde finantseerimisel.

 (6) Taastamistasu maksmist ei nõuta, kui likvideeritavad puud on:
 1) tugevasti haigestunud, metsakuivad või murdumisohtlikud;
 2) edasiseks arenguks ebasobivasse kohta kasvanud ja kahjustavad olemasolevate ehitiste konstruktsioone;
 3) suuremate puude alla jäävad noored kiratsevad puud;
 4) looduslikult tekkinud ebasobivatesse kohtadesse (hekkidesse, põõsagruppidesse jm);
 5) ehitiste kaitsetsoonis.

 (7) Otsuse puu kasvukoha sobivuse ja tervisliku seisundi kohta langetab haljastusspetsialist.

 (8) Taastamistasu määradeks on alla 8 cm diameetriga istutatud puude puhul nende ostmiseks, istutamiseks ja hooldustöödeks tehtud kulutuste summa.

 (9) Puude raie puhul arvutatakse haljastuse taastamistasu järgmise valemiga:, kus
 1) t – taastamistasu;
 2) D – likvideeritava puu rinnasdiameeter (puu tüve läbimõõt 1,3 m kõrguselt juurekaelast), mitme puu puhul rinnasdiameetri summa cm;
 3) d – istutatava puu rinnasdiameeter;
 4) k1 – likvideeritava puu liigi ja hinnalisuse koefitsient;
 5) k2 – likvideeritava puu seisukorra ja esteetilisuse koefitsient;
 6) k3 – likvideeritava puu kasvukoha koefitsient;
 7) m – istutatava puu keskmine maksumus Jõgeval.

 (10) Istutatava puu diameeter – d:
 1) alleepuud, tänavate äärde istutatavad esinduslikud lehtpuud – 6 cm (rinnasdia-meeter);
 2) haljasaladele ja parkidesse istutatavad lehtpuud – 4 cm (rinnasdiameeter);
 3) haljasaladele ja parkidesse istutatavad okaspuud – 4 cm (mõõdetuna juurekaelast);
 4) metsaparkidesse istutatavad okaspuud – 2 cm (mõõdetuna juurekaelast).

 (11) Puu liigi koefitsient – k1:
 1) kõik okas- ja lehtpuuvormid ning haruldased ja kaitsealused eksemplarid – 5,0;
 2) kõik okaspuud ja väärtuslikud lehtpuud (kõik tamme, hobukastani, pöögi, pähklipuu ja pärna liigid ning nendega võrdsustatud liigid) – 2,5
 3) enamkasutatavad tavalised lehtpuud ja dekoratiivsed viljapuud (kõik jalaka, saare, kase ja toominga liigid ning nendega võrdsustatud liigid) – 1,0
 4) kiirekasvulised lehtpuuliigid (saar, vaher, hall-lepp, berliini ja hatuseviljaline pappel, vesi- ja vitspaju ning nendega võrdsustatud liigid) – 0,7.

 (12) Puu seisukorra ja esteetilisuse koefitsient – k2:
 1) eriti väärtuslik puu (eriti esteetilised ja elujõulised puud - I väärtusklass) – 5,0;
 2) väärtuslik puu (elujõulised terved puud - II väärtusklass) – 2,5;
 3) oluline puu (elujõulise võra kuid väiksemate kahjustustega puud - III väärtusklass) – 1,0;
 4) väheväärtuslik puu (kiratseva võraga ja tugevasti kahjustatud puud - IV väärtus­klass) – 0,7.

 (13) Puu kasvukoha koefitsient – k3:
 1) kaitsealused territooriumid, linna esindushaljasalad ja puiesteed – 5,0;
 2) hoonestatud territooriumid, pargid ja haljasalad – 2,5;
 3) metsapargid – 1,0;
 4) jäätmaad ja perspektiivsed ehitusterritooriumid – 0,7.

 (14) Puu tüve osalisel kahjustamisel arvutatakse kompenseeritav tasu protsentuaalselt puu kogu kompenseerimisest olenevalt tüve vigastuse suurusest. Viimane mõõdetakse kahjustuse kõige laiemast kohast puu ristlõike suunas.

 (15) Puu okste kahjustamisel arvutatakse kompenseerimise suuruseks 1/3 ulatuses samasuure tüve läbimõõduga puu kompenseerimisest.

 (16) Kui puud kahjustatakse või tema kasvutingimusi muudetakse nii, et puu seisund järgmise kahe vegetatsiooniperioodi jooksul pöördumatult kahjustub, kasutatakse kompensatsiooni arvutamisel koefitsiente, mis vastavad puu seisundile enne kahjustuse tegemist või kasvutingimuste muutmist. Taastamistasu võib arvutada puule tagantjärele kuni 3 aasta jooksul.

 (17) Taastamistasu põõsaste kahjustamisel või hävitamisel oleneb põõsa kasvatamiseks, istutamiseks ja hooldustöödeks tehtud kulutustest. Vastav arvutus tehakse igal konkreetsel juhul vastavalt kehtivatele hindadele, arvesse võttes põõsa esteetilist väärtust ja kasvukohta.

 (18) Taastamistasu raietööde käigus muru kahjustamisel või hävitamisel arvutatakse selle rajamiseks tehtavatest kulutustest (haljastusspetsialisti koostatud kalkulatsiooni alusel) ja esimese aasta jooksul tehtavate hooldustööde maksumuse summana. Koefitsiendina kasutatakse likvideeritava või omavoliliselt likvideeritud muru rohustu järgi määratud murutüübi koefitsiente.

  Taastamistasu arvutamine toimub valemiga:, kus
 1) t – taastamistasu;
 2) m – muru rajamise ja esimese aasta hooldustööde maksumuse summa;
 3) k – vastavalt rohustutüübile valitud koefitsient.

 (19) Koefitsient (k), olenevalt murutüübist:
 1) k1 – partermuru – 5,0;
 2) k2 – heas seisukorras tiheda kamaraga harilik muru – 2,5;
 3) k3 – harilik muru – 1,0;
 4) k4 – aasa tüüpi muru – 0,7.

 (20) Haljastuse raiumisel raieloata tuleb raiujal taastamistasu maksta taastamistasu kolmkordses määras.

7. peatükk JÄRELEVALVE JA VASTUTUS 

§ 18.  Järelevalve teostaja

  Järelevalvet käesoleva korra ja selle alusel väljastatud lubade täitmise üle teostab Jõgeva Linnavalitsuse haljastusspetsialist vastavalt oma pädevusele.

§ 19.  Vastutus ja menetlus

 (1) Käesoleva korra rikkuja kannab vastutust looduskaitseseaduse § 73 sätete järgi.

 (2) Korra rikkumise menetlus toimub looduskaitseseaduse § 75 alusel, vastavalt karistusseadustiku ja väärteomenetluse seadustiku sätetele.

8. peatükk LÕPPSÄTTED 

§ 20.  Vormide kinnitamine

 (1) Kinnitada raieloa/hoolduslõikusloa taotluse vorm (lisa 1).

 (2) Kinnitada raieloa/hoolduslõikusloa vorm (lisa 2).

§ 21.  Määruse jõustumine

  Määrus jõustub 1. mail 2011. a.

Lisa 1  Raieloa / hoolduslõikusloa taotlus

Lisa 2 Raieluba / hoolduslõikusluba