HaridusKool

Linna ja valla valitsemineHallatavate asutuste põhimäärused, konkursid, palgad, struktuur ja koosseisud

Teksti suurus:

Järva-Jaani Gümnaasiumi põhimäärus

Järva-Jaani Gümnaasiumi põhimäärus - sisukord
Väljaandja:Järva-Jaani Vallavolikogu
Akti liik:määrus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:15.07.2018
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:RT IV, 12.07.2018, 2

Järva-Jaani Gümnaasiumi põhimäärus

Vastu võetud 29.01.2015 nr 2
RT IV, 14.02.2015, 2
jõustumine 17.02.2015

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

VastuvõtmineAvaldamineJõustumine
25.05.2017RT IV, 06.06.2017, 409.06.2017
28.06.2018RT IV, 12.07.2018, 115.07.2018

Määrus kehtestatakse põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 66 lõigete 1 ja 2, § 27 lõike 5, kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõike 3 punkti 1 ja § 22 lõike 1 punkti 37, Järva-Jaani Vallavolikogu 23.12.2004. a määruse nr 17 „Järva-Jaani valla põhimäärus“ § 19 lõike 1 alusel.

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1.  Kooli nimi

  Kooli nimi on Järva-Jaani Gümnaasium (edaspidi kool).

§ 2.  Asukoht ja tegutsemise kohad

 (1) Kool asub Järva maakonnas Järva vallas.
[RT IV, 12.07.2018, 1 - jõust. 15.07.2018]

 (2) Kooli aadress on Pikk tänav 1, Järva-Jaani alev, Järva vald, Järva maakond, postiindeks 73301, e-posti aadress kool@jjaani.edu.ee.
[RT IV, 12.07.2018, 1 - jõust. 15.07.2018]

 (3) Kool kasutab oma ülesannete täitmiseks võimlat aadressil Võimla tee 7, Järva-Jaani alev.
[RT IV, 12.07.2018, 1 - jõust. 15.07.2018]

 (4) Kool kasutab oma ülesannete täitmiseks ruume Orina mõisas aadressil Mõisa tee 8, Järva-Jaani alev.
[RT IV, 12.07.2018, 1 - jõust. 15.07.2018]

 (5) Koolil on ühiselamu, mis asub aadressil Lai tänav 2a, Järva-Jaani alev.
[RT IV, 12.07.2018, 1 - jõust. 15.07.2018]

§ 3.  Haldusala, tegutsemise vorm ja õiguslik seisund

 (1) Kool on Järva Vallavalitsuse hallatav munitsipaalkool.
[RT IV, 12.07.2018, 1 - jõust. 15.07.2018]

 (2) Kool on ühe asutusena tegutsev põhikool ja gümnaasium.

 (3) Õppimine koolis on õppemaksuta.

 (4) Kool juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigi haridusseadusest, põhikooli- ja gümnaasiumiseadusest, käesolevast põhimäärusest ning muudest õigusaktidest.

 (5) Mitme valla poolt ühiselt hallatava kooli (edaspidi ühiskool) asutavad vallavolikogud. Ühiskooli tegutsemise alused määratakse kindlaks vallavolikogude volitusel vallavalitsuste vahel sõlmitava halduslepinguga, milles määratletakse poolte õigused ja kohustused kooli pidamisel.

 (6) Kool on õppe-, kasvatus- ja arendustegevuses õigusaktidega kehtestatud raamides iseseisev. Tal on õigus otsustada oma põhitegevusest tulenevate eesmärkide saavutamise teede ja vahendite kasutusviiside üle.

 (7) Kool teostab sisehindamist, mis on pidev protsess, tagamaks õpilaste arengut toetavad tegevused ja kooli järjepidev areng. Selleks selgitatakse välja kooli tugevused ja parendusvaldkonnad, millest lähtuvalt koostatakse kooli arengukava, milles määratakse kooli arengu eesmärgid ja põhisuunad.

§ 4.  Pitsat, sümboolika

 (1) Koolil on oma nimega pitsat.
[RT IV, 12.07.2018, 1 - jõust. 15.07.2018]

 (2) Kooli pitsat on sõõrikujuline, läbimõõduga 35 mm. Pitsati sõõri ülemisel äärel on kiri "Järva-Jaani Gümnaasium", sõõri alumisel äärel kiri "Järva vald". Pitsati keskel kasutatakse valla vappi.
[RT IV, 12.07.2018, 1 - jõust. 15.07.2018]

 (3) Kool võib kasutada oma sümboolikat, mille kujunduse kehtestab ja kasutamise korra kinnitab direktor kooskõlastatult Järva Vallavalitsusega (edaspidi vallavalitsus).
[RT IV, 12.07.2018, 1 - jõust. 15.07.2018]

§ 5.  Üldhariduskooli alusväärtused

 (1) Üldhariduskoolis toetatakse õpilase vaimset, füüsilist, kõlbelist, sotsiaalset ja emotsionaalset arengut. Luuakse tingimused õpilase võimete tasakaalustatud arenguks ja eneseteostuseks ning teaduspõhise maailmapildi kujunemiseks.

 (2) Peetakse oluliseks väärtusi, mis tulenevad Eesti Vabariigi põhiseaduses, ÜRO inimõiguste ülddeklaratsioonis, lapse õiguste konventsioonis ning Euroopa Liidu alusdokumentides nimetatud eetilistest põhimõtetest.

 (3) Uue põlvkonna sotsialiseerimine rajaneb eesti kultuuri traditsioonide, Euroopa ühisväärtuste ning maailma kultuuri ja teaduse põhisaavutuste omaksvõtul. Üldhariduse omandanud inimesed suudavad ühiskonnaga integreeruda ning aitavad kaasa Eesti ühiskonna jätkusuutlikule sotsiaalsele, kultuurilisele, majanduslikule ja ökoloogilisele arengule.

2. peatükk KOOLI HOOLEKOGU JA DIREKTORI ÜLESANDED 

§ 6.  Kooli hoolekogu

 (1) Hoolekogu on alaliselt tegutsev organ, kelle ülesanne on kooli õpilaste, õpetajate, Järva vallavalitsuse, õpilaste vanemate, vilistlaste ja kooli toetavate organisatsioonide ühistegevus õppe ja kasvatuse suunamisel, planeerimisel ja jälgimisel ning õppeks ja kasvatuseks paremate tingimuste loomine.
[RT IV, 12.07.2018, 1 - jõust. 15.07.2018]

 (2) Hoolekogu
 1) osaleb kooli arengukava ettevalmistamisel ning annab selle kohta enne kinnitamist oma arvamuse;
 2) annab arvamuse kooli põhimääruse kehtestamiseks ja muutmiseks;
 3) annab arvamuse kooli õppekava kehtestamiseks ja muutmiseks, sealhulgas nõusoleku muuta valik- ja vabaainete nimistut;
 4) annab nõusoleku suurendada erandjuhul põhikooli õpilaste arvu klassis;
 5) annab arvamuse kooli vastuvõtu tingimuste ja korra eelnõule;
 6) annab nõusoleku valdkonna eest vastutava ministri kehtestatud koolivaheaegade muutmiseks;
 7) annab arvamuse kooli kodukorra kehtestamiseks ja muutmiseks;
 8) kehtestab kooli õppealajuhataja, õpetajate, tugispetsialistide ning teiste õppe- ja kasvatusalal töötavate isikute ametikohtade täitmiseks korraldatava konkursi läbiviimise korra;
 9) annab arvamuse direktori vaba ametikoha täitmiseks korraldatava konkursi läbiviimise korra kohta;
 10) annab arvamuse munitsipaalkooli eelarve projekti kohta;
 11) annab arvamuse arenguvestluse korraldamise tingimuste ja korra eelnõu kohta;
 12) annab arvamuse kooli sisehindamise korra kohta;
 13) annab arvamuse kooli palgakorralduse põhimõtete kohta;
 14) annab hinnangu huvitegevuse, pikapäevarühma vajaduse ja töökorralduse kohta;
 15) annab arvamuse kooli ümberkorraldamise ja tegevuse lõpetamise kohta;
 16) täidab teisi seadusega või seaduse alusel antud õigusaktidega talle pandud ülesandeid ning teeb kooli pidajale ettepanekuid kooliga seotud küsimuste paremaks lahendamiseks.

 (3) Hoolekogu moodustamine ja selle töökord on sätestatud Järva Vallavolikogu (edaspidi vallavolikogu) kehtestatud korras.
[RT IV, 12.07.2018, 1 - jõust. 15.07.2018]

§ 7.  Kooli direktor

 (1) Kooli juhib direktor. Direktor vastutab oma pädevuse piires õppe- ja kasvatustegevuse ja muude koolis läbiviidavate tegevuste, kooli üldseisundi ja arengu ning rahaliste vahendite õiguspärase ja otstarbeka kasutamise eest.

 (2) Direktor
 1) vastutab kooli arengukava koostamise ja elluviimise eest;
 2) kehtestab kooli õppekava;
 3) esindab kooli ja tegutseb kooli nimel ning käsutab kooli eelarvevahendeid Põhikooli ja gümnaasiumiseaduse ning kooli põhimäärusega antud volituste ulatuses;
 4) kehtestab kooli palgakorralduse põhimõtted, esitades need enne kehtestamist arvamuse andmiseks õpetajatele ja hoolekogule ning kooskõlastamiseks kooli pidajale;
 5) sõlmib õpetajate ning teiste kooli töötajatega töölepingud;
 6) kinnitab kooli pidaja kehtestatud korras koolitöötajate koosseisu;
 7) teeb kooli pidajale ja hoolekogule ettepaneku suurendada erandjuhul põhikooli õpilaste arvu klassis;
 8) kehtestab kooli sisehindamise korra;
 9) kehtestab arenguvestluste korraldamise tingimused ja korra;
 10) kinnitab ühiselamu kasutusse andmise tingimused ja korra.
[RT IV, 12.07.2018, 1 - jõust. 15.07.2018]
 11) täidab teisi seadusega või seaduse alusel antud õigusaktidega talle pandud ülesandeid.
[RT IV, 12.07.2018, 1 - jõust. 15.07.2018]

 (3) Direktor annab oma pädevuse piires käskkirju.

 (4)
[Kehtetu - RT IV, 12.07.2018, 1 - jõust. 15.07.2018]

 (5)
[Kehtetu - RT IV, 12.07.2018, 1 - jõust. 15.07.2018]

 (6)
[Kehtetu - RT IV, 12.07.2018, 1 - jõust. 15.07.2018]

 (7)
[Kehtetu - RT IV, 12.07.2018, 1 - jõust. 15.07.2018]

 (8) Direktori vaba ametikoha täitmiseks korraldab vallavalitsus avaliku konkursi. Direktoriga sõlmib töölepingu vallavanem või tema volitatud ametiisik.
[RT IV, 12.07.2018, 1 - jõust. 15.07.2018]

3. peatükk ÕPPE- JA KASVATUSE KORRALDUS 

§ 8.  Õppekava

 (1) Riiklike õppekavade alusel koostab kool oma õppekava, mis on koolis õpingute alusdokument, milles tuuakse välja kooli eripärast tulenevad valikud riiklike õppekavade raames.

 (2) Kooli õppekava kehtestab kooli direktor. Kooli õppekava ja selle muudatused esitatakse enne kehtestamist arvamuse avaldamiseks kooli hoolekogule, õpilasesindusele ja õppenõukogule.

 (3) Andmed kooli õppekava kohta kantakse hariduse infosüsteemi õppekavade ja koolituslubade alamregistrisse.

 (4) Õpilase või piiratud teovõimega õpilase puhul vanema ja direktori või direktori volitatud õpetaja kokkuleppel võib kool arvestada kooli õppekava välist õppimist või tegevust, sealhulgas õpinguid mõnes teises üldhariduskoolis koolis õpetatava osana, tingimusel, et see võimaldab õpilasel saavutada kooli või individuaalse õppekavaga määratletud õpitulemusi.

 (5) Kool võib teha õpilast õpetades muudatusi või kohandusi õppeajas, õppesisus, õppeprotsessis ja õppekeskkonnas. Kui muudatuste või kohandustega kaasneb nädalakoormuse või õppe intensiivsuse oluline kasv või kahanemine võrreldes kooli õppekavaga või riiklikes õppekavades sätestatud õpitulemuste vähendamine või asendamine, tuleb õpilasele koostada riiklikes õppekavades sätestatud tingimustel individuaalne õppekava.

 (6) Kui haridusliku erivajadusega õpilasele koostatud individuaalse õppekavaga nähakse ette riiklikus õppekavas sätestatud õpitulemuste vähendamine või asendamine või kohustusliku õppeaine õppimisest vabastamine, võib individuaalset õppekava rakendada koolivälise nõustamismeeskonna soovitusel.
[RT IV, 12.07.2018, 1 - jõust. 15.07.2018]

 (7) Kutsealase eelkoolituse läbiviimiseks põhikoolis teeb kool koostööd Järvamaa Kutsehariduskeskusega.

 (8) Gümnaasiumi õppesuundadest on üks seotud kutseõppega.

 (9) Koolis antakse kutsealast väljaõpet autojuhtimise erialal B-kategooria, vajadusel ka A- ja C1-kategooriate ulatuses.

§ 9.  Õppekeel

 (1) Kooli õppekeel on eesti keel.

 (2) Põhiharidust omandavatele õpilastele, kelle emakeel ei ole kooli õppekeel või kes koduses suhtluses räägivad õppekeelest erinevat keelt, korraldatakse eesti keele mittevaldamisel kohustusliku osana eesti keele teise keelena õpet individuaalse õppekava alusel õppekeele omandamise eesmärgil.

§ 10.  Hariduse liik ja tase

 (1) Koolis omandatava hariduse liik on kvaliteetne üldharidus, mille tase on põhikooli- või gümnaasiumiharidus.

 (2) Õppe korraldamisel lähtub kooli pidaja ja kool järgmistest põhimõtetest:
 1) kvaliteetne üldharidus on võrdväärselt kättesaadav kõigile isikutele, sõltumata nende sotsiaalsest ja majanduslikust taustast, rahvusest, soost, elukohast või hariduslikust erivajadusest;
 2) õpilaste liikumisel ühelt kooliastmelt, õppevormilt või haridustasemelt teisele ei ole riiklikest õppekavadest lähtuvaid takistusi;
 3) kool lähtub oma tegevuse korraldamisel riiklikes õppekavades väljendatud ühiskonna ootustest, õpilaste vajadustest ja huvidest, arvestades võimaluse korral õpilaste ja vanemate ettepanekuid ja piirkonna eripära;
 4) õpilaste vajadusi ja huve arvestatakse kooli õppekava kujundamisel ning individuaalsete õppekavade rakendamisel.

§ 11.  Statsionaarne ja mittestatsionaarne õpe

 (1) Koolis toimub statsionaarne ja mittestatsionaarne õpe.

 (2) Statsionaarne õpe on koolikohustuslikele isikutele või õpilastele, kelle jaoks õppimine on põhitegevus, suunatud õpe, kus kooli poolt juhendatud tegevusel on suurem osakaal kui iseseisval õppimisel.

 (3) Mittestatsionaarne õpe on täiskasvanud õppijatele suunatud õpe, kus õppetundide kõrval on võrreldes statsionaarse õppega suurem osakaal iseseisval õppimisel.

 (4) Põhiharidust võivad mittestatsionaarses õppes omandada 17-aastased ja vanemad isikud. Nõustamiskomisjoni soovitusel võivad mittestatsionaarses õppes põhiharidust omandada ka koolikohustuslikud isikud, kelle puhul see on tingitud nende hariduslikust erivajadusest või muust põhjusest, mis raskendab hariduse omandamist statsionaarses õppes õppides.

§ 12.  Haridusliku erivajadusega õpilase õppekorralduse erisused

 (1) Haridusliku erivajadusega õpilane on õpilane, kelle andekus, õpiraskused, terviseseisund, puue, käitumis- ja tundeeluhäired, pikemaajaline õppest eemalviibimine või kooli õppekeele ebapiisav valdamine toob kaasa vajaduse teha muudatusi või kohandusi õppe sisus, õppeprotsessis, õppe kestuses, õppekoormuses, õppekeskkonnas (nagu õppevahendid, õpperuumid, suhtluskeel, sealhulgas viipekeel või muud alternatiivsed suhtlusvahendid, tugipersonal, spetsiaalse ettevalmistusega õpetajad), taotletavates õpitulemustes või õpetaja poolt klassiga töötamiseks koostatud töökavas.

 (2) Õpilase andekust käsitletakse käesoleva seaduse tähenduses haridusliku erivajadusena, kui õpilane oma kõrgete võimete tõttu omab eeldusi saavutada väljapaistvaid tulemusi ning on näidanud kas eraldi või kombineeritult eelkõige järgmisi kõrgeid võimeid: üldine intellektuaalne võimekus, akadeemiline võimekus, loominguline mõtlemine, liidrivõimed, võimed kujutavas või esituskunstis, psühhomotoorne võimekus.

 (3) Direktor määrab isiku, kelle ülesandeks on haridusliku erivajadusega õpilase õppe ja arengu toetamiseks vajaliku koostöö korraldamine tugispetsialistide, andekate õpilaste juhendajate ja õpetajate vahel (edaspidi haridusliku erivajadusega õpilase õppe koordineerija).

 (4) Haridusliku erivajadusega õpilase õppe korraldamisel lähtutakse kaasava õppe põhimõtetest, mille kohaselt üldjuhul õpib haridusliku erivajadusega õpilane elukohajärgse kooli tavaklassis.

 (5) Haridusliku erivajadusega õpilase õppe korraldamise põhimõtted sätestatakse kooli õppekavas.

 (6)
[Kehtetu - RT IV, 12.07.2018, 1 - jõust. 15.07.2018]

 (7)
[Kehtetu - RT IV, 12.07.2018, 1 - jõust. 15.07.2018]

 (8)
[Kehtetu - RT IV, 12.07.2018, 1 - jõust. 15.07.2018]

 (9) Õpilase arengu toetamiseks annab kool üldist tuge ning hariduslikust erivajadusest tulenevalt tõhustatud ja erituge.
[RT IV, 12.07.2018, 1 - jõust. 15.07.2018]

§ 13.  Terviseseisundist tulenev koduõpe

 (1) Koduõpe on õppe korraldamine õpilase kodus või muus õpilasega või piiratud teovõimega õpilase vanemaga kokkulepitud kohas väljaspool kooli ruume. Haridusliku erivajadusega õpilasele rakendatakse koduõpet tulenevalt tema terviseseisundist.

 (2) Koduõpet korraldab kool valdkonna eest vastutava ministri kehtestatud tingimuste ja korra alusel.

§ 14.  Õppeaasta

 (1) Õppeaasta algab 1. septembril ja kestab järgmise aasta 31. augustini.

 (2) Õppeaasta koosneb õppeveeranditest ja koolivaheaegadest.

 (3) Õppeveerandites on kokku vähemalt 175 õppepäeva. Lõpuklassis on õppeveerandites kokku vähemalt 185 õppepäeva. Lõpueksami toimumise päeval ja vähemalt kahel päeval enne seda õppetunde ei toimu. Lõpueksami toimumise päev ja sellele eelnevad kaks päeva arvatakse õppepäevade hulka.

 (4) Õppepäev on kalendripäev, mil õpilane on päevakava või individuaalse õppekava alusel kohustatud õppes osalema. Ühes nädalas on kuni viis õppepäeva.

 (5) Õppetund on kooli päevakavas või õpilasele koostatud individuaalses õppekavas juhendatud õppeks ettenähtud ajavahemik. Juhendatud õpe on kooli määratud viisil toimuv õpe, näiteks loeng, individuaaltund, konsultatsioon, e-õpe ja õppekäik, mis on suunatud teadmiste ja oskuste omandamisele ning toimub õppekeskkonnas, milles osalevad nii õpilane kui ka õpetaja. Õppetunni arvestuslik pikkus on 45 minutit. Õppetund vaheldub vahetunniga. Õppetunni võib jagada mitmeks osaks ning kuni kaks õppetundi võib toimuda järjest, ilma vahetunnita. Vahetunni pikkus on vähemalt kümme minutit iga õppetunni kohta.

 (6) Põhikoolis võib suvevaheajal korraldada täiendava õppega seotud tegevusi, arvestades, et põhiharidust omandavale õpilasele on tagatud vähemalt kümne järjestikuse nädala pikkune puhkus kõigist õppe ja eksamitega seotud tegevustest.

 (7) Koolivaheajad kehtestab valdkonna eest vastutav minister. Vallavalitsus võib direktori ettepanekul ja hoolekogu nõusolekul kehtestada valdkonna eest vastutava ministri kehtestatud koolivaheaegadest erinevad koolivaheajad, arvestusega et koolis on õppeaasta jooksul vähemalt neli koolivaheaega kogukestusega vähemalt 12 nädalat, kusjuures suvine koolivaheaeg kestab vähemalt kaheksa järjestikust nädalat.
[RT IV, 06.06.2017, 4 - jõust. 09.06.2017]

§ 15.  Õppekoormus ja päevakava

 (1) Õpilase nädala õppekoormus õppeaineti määratakse kooli õppekavaga.

 (2) Kooli päevakava kajastab õppetegevuste ning kooli õppekava toetavate õppekavaväliste tegevuste, nagu pikapäevarühmas, ringides korraldatavate tegevuste järjestust ja ajalist kestust. Kooli päevakava kehtestab direktor.

§ 16.  Põhikooli õpilaste arv klassis ja õpperühmas

 (1) Klassi täitumuse ülemine piirnorm põhikoolis on 24 õpilast. Kui õpe on korraldatud õpperühmadena, kohaldatakse ka õpperühmadele klassi täitumuse ülemist piirnormi.

 (2) Vallavalitsus võib kehtestada käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud piirnormidest väiksema klassi täitumuse ülemise piirnormi.
[RT IV, 12.07.2018, 1 - jõust. 15.07.2018]

§ 17.  Õpilase kooli vastuvõtmine

 (1) Kool on kohustatud põhikooli osas vastu võtma kõik selleks soovi avaldavad koolikohustuslikud isikud, kellele Järva-Jaani Gümnaasium on elukohajärgne kool.

 (2) Gümnaasiumiastmesse vastuvõtmise eeldus on põhiharidus või sellele vastav välisriigis omandatud haridus.

 (3) Õpilase kooli vastuvõtmise tingimused ja korra kehtestab kooli direktor. Korra eelnõu esitatakse enne kehtestamist hoolekogule arvamuse andmiseks.

 (4) Otsuse õpilase nimekirja arvamiseks teeb direktor vastavalt kehtestatud korrale.

§ 18.  Õpilase koolist väljaarvamine

 (1) Õpilane arvatakse koolist välja:
 1) kui õpilane või piiratud teovõimega õpilase vanem on koolile esitanud sellekohase taotluse;
 2) kui õpilane on asunud haridust omandama teises üldhariduskoolis või välisriigi õppeasutuses ja talle ei rakendata välisriigis õppimise ajal käesoleva paragrahvi lõiget 3;
 3) kui koolis ei viida õpinguid läbi klassis, kus õpilane peaks õpinguid jätkama;
 4) kui õpilane oma käitumisega ohustab teiste turvalisust koolis või rikub korduvalt kodukorda, välja arvatud koolikohustuslik õpilane;
 5) kui õpilane põhiharidust omandades puudub mõjuva põhjuseta õppetundidest ning teda ei ole seetõttu võimalik järgmisse klassi üle viia, välja arvatud koolikohustuslik õpilane;
 6) kui õpilane ei täida nominaalse õppeaja jooksul gümnaasiumi lõpetamise tingimusi ja tema õppeaega ei ole individuaalse õppekava kohaselt pikendatud;
 7) kui õpilasele on gümnaasiumis õppides ühe õppeaasta jooksul pandud kolmes või enamas õppeaines üle poolte kursusehinnetena välja „nõrgad“ või „puudulikud“;
 8) kui õpilane mittestatsionaarses õppes õppides ei ole viie järjestikuse õppenädala jooksul õppetööle ilmunud, välja arvatud koolikohustuslik õpilane;
 9) kui õpilane omandas haridust koolis, mis korraldab õpet vanglas või kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste koolis ning ta vabastati vanglast või kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste koolis viibimise tähtaeg lõppes;
 10) kui õpilane on täitnud põhikooli või gümnaasiumi lõpetamise tingimused ja talle on väljastatud lõputunnistus;
 11) õpilase surma korral.

 (2) Gümnaasiumi kodukorras võib sätestada täiendavaid aluseid gümnaasiumist väljaarvamiseks.

 (3) Põhiharidust omandavat õpilast, kes ajutiselt omandab välisriigi õppeasutuses sama taseme haridust, ei arvata nominaalse õppeaja jooksul kooli õpilaste nimekirjast välja, kui talle rakendatakse välisriigis õppimise ajal vanema taotlusel koduõpet. Üldkeskharidust omandavat õpilast, kes ajutiselt omandab välisriigi õppeasutuses sama taseme haridust, ei arvata nominaalse õppeaja jooksul kooli õpilaste nimekirjast välja, kui ta jätkab välisriigis õppimise ajal õppimist eksternina.

 (4) Õpilase koolist väljaarvamine toimub valdkonna eest vastutava ministri kehtestatud korra alusel.

 (5) Õpilase koolist väljaarvamise otsuse teeb direktor, arvestades käesolevas paragrahvis sätestatut.

§ 19.  Õpilase hindamine

 (1) Hindamise eesmärk on:
 1) toetada õpilase arengut;
 2) anda tagasisidet õpilase õppeedukuse kohta;
 3) innustada ja suunata õpilast sihikindlalt õppima;
 4) suunata õpilase enesehinnangu kujunemist, suunata ja toetada õpilast edasise haridustee valikul;
 5) suunata õpetaja tegevust õpilase õppimise ja individuaalse arengu toetamisel;
 6) anda alus õpilase järgmisse klassi üleviimiseks ning kooli lõpetamise otsuse tegemiseks.

 (2) Õpilaste teadmisi, oskusi ja vilumusi hinnatakse viiepallisüsteemis, kus hinne „5“ on „väga hea“, „4“ – „hea“, „3“ – „rahuldav“, „2“ – „puudulik“ ja „1“ – „nõrk“.

 (3) Põhikooli I ja II kooliastmel võib õpilase hindamisel kasutada kirjeldavat sõnalist hinnangut, millel puudub numbriline ekvivalent. Kirjeldavate sõnaliste hinnangute kasutamine koolis sätestatakse kooli õppekavas. Õpilase koolist lahkumisel või hiljemalt II kooliastme lõpul tuleb jooksva õppeaasta sõnalised hinnangud, mis on aluseks õpilase järgmisse klassi üleviimisel, teisendada käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud hindeskaalasse.

 (4) Hindamise hindesüsteemist erineva hindesüsteemi kasutamise, hindamisest teavitamise, täiendavale õppele jätmise, järgmisse klassi üleviimise ning klassikursust kordama jätmise üldised tingimused ja kord sätestatakse riiklikes õppekavades ning täpsustatud tingimused ja kord kooli õppekavas, välja arvatud hindamisest teavitamine, mis sätestatakse kooli kodukorras.

§ 20.  Põhikooli lõpetamine

 (1) Põhikooli lõpetamise tingimused on sätestatud põhikooli riiklikus õppekavas ja lihtsustatud riiklikus õppekavas.

 (2) Põhikooli lõpueksamid on põhikooli ühtsete ülesannetega eksamid ja kooli kinnitatud materjalidega põhikooli koolieksamid. Põhikooli lõpueksamite ettevalmista-mise ja läbiviimise ning eksamitööde koostamine, hindamine ja säilitamine toimub valdkonna eest vastutava ministri kehtestatud korras.

 (3) Ühtsete põhikooli lõpueksamite õppeained, vormid ja ajad kehtestab valdkonna eest vastutava minister hiljemalt põhikooli lõpueksamitele eelneva õppeaasta 25. maiks.

 (4) Põhikooli lõpetamise tingimused täitnud õpilasele või eksternile väljastab kool õppenõukogu otsusel põhikooli lõputunnistuse. Põhikooli lõputunnistuste andmed kantakse hariduse infosüsteemi haridust tõendavate dokumentide alamregistrisse.

 (5) Põhikooli lõputunnistuse statuudi ja vormi kehtestab Vabariigi Valitsus.

§ 21.  Gümnaasiumi lõpetamine

 (1) Gümnaasiumi lõpetamise tingimused on sätestatud gümnaasiumi riiklikus õppekavas.

 (2) Gümnaasiumi lõpueksamid on riigieksamid ja gümnaasiumi koolieksam. Gümnaasiumi lõpueksamite ettevalmistamine ja läbiviimine ning eksamitööde koostamine, hindamine ja säilitamine toimub valdkonna eest vastutava ministri kehtestatud tingimuste ja korra alusel.

 (3) Riigieksamite ettevalmistamist ja läbiviimist, eksamitööde koostamist, hindamist ja säilitamist ning riigieksamitunnistuste väljastamist korraldab Haridus- ja Teadusministeerium.

 (4) Riigieksamite vormid ja aja kehtestab valdkonna eest vastutav minister hiljemalt gümnaasiumi lõpueksamitele eelneva õppeaasta 25. maiks.

 (5) Õpilasuurimuse ja praktilise töö ettevalmistamise ja hindamise tingimused ja korra kehtestab haridus- ja teadusminister.

 (6) Gümnaasiumi lõpetamiseks tuleb rahuldavalt sooritada:
 1) gümnaasiumi koolieksam ja
 2) õpilasuurimus või praktiline töö, välja arvatud kooli lõpetamisel eksternina.

 (7) Gümnaasiumi lõpetamiseks sooritatava võõrkeele riigieksami võib lõike 2 alusel valdkonna eest vastutava ministri kehtestatud tingimustel ja korras asendada rahvusvaheliselt tunnustatud eksamiga samas keeles.

 (8) Gümnaasiumi lõpetamise tingimused täitnud õpilasele või eksternile väljastatakse gümnaasiumi lõputunnistus. Gümnaasiumi lõputunnistuste andmed kantakse hariduse infosüsteemi haridust tõendavate dokumentide alamregistrisse.

4. peatükk ÕPILASE ARENGU TOETAMINE JA ÕPPEKAVAVÄLISE TEGEVUSE KORRALDAMISE ALUSED 

§ 22.  Õpilase arengu toetamine

 (1) Õpetajad jälgivad õpilase arengut ja toimetulekut koolis ning vajaduse korral kohandavad õpet õpilase vajadustele vastavalt.

 (2) Õpilase võimete ja annete arendamiseks tuleb koolis selgitada välja õpilase individuaalsed õpivajadused, valida sobivad õppemeetodid ning korraldada vajaduse korral diferentseeritud õpet. Kool tagab õpilasele, kellel tekib ajutine mahajäämus eeldatavate õpitulemuste saavutamisel, täiendava pedagoogilise juhendamise väljaspool õppetunde.

 (3) Õpilasele tagatakse vähemalt eripedagoogi (sh logopeedi), psühholoogi ja sotsiaalpedagoogi (edaspidi tugispetsialistid) teenus. Tugispetsialistide teenuse rakendamiseks loovad võimalused volikogu ja vallavalitsus ning selle korraldab direktor. Direktor võib tugispetsialistide teenust tellida Haridus- ja Teadusministeeriumilt või riigi sihtasutuselt, kes pakub vähemalt igas maakonnas koolidele eripedagoogi ja psühholoogi teenust.

 (4) Õpilase arengu toetamiseks korraldatakse koolis vähemalt üks kord õppeaasta jooksul arenguvestluse, mille põhjal lepitakse kokku edasises õppes ja arengu eesmärkides.

 (5) Arenguvestluse läbiviimise tingimused ja korra kehtestab kooli direktor, esitades selle enne arvamuse avaldamiseks õppenõukogule ja hoolekogule.

§ 23.  Õppekavaväline tegevus

 (1) Õppekavaväline tegevus on koolis korraldatud kooli õppekava läbimist toetav või muu õppekavaväline tegevus, mis ei ole kooli õppekava osa.

 (2) Õpilasel on õigus kasutada õppekavavälises tegevuses tasuta oma kooli rajatisi, ruume, raamatukogu, õppe-, spordi-, tehnilisi ja muid vahendeid vastavalt kooli kodukorrale.

 (3) Koolil on õigus anda tasu eest kasutusse kooli ruume ja inventari vastavalt Järva vallavara valitsemise korrale.
[RT IV, 12.07.2018, 1 - jõust. 15.07.2018]

 (4) Koolil on õigus osutada tasulisi teenuseid vastavalt vallavalitsuse kehtestatud hinnakirjale. Tasulised teenused on toitlustuse, koolituste, seminaride ja laagrite korraldamine, sh mootorsõidukite juhtimisõiguse koolitus.
[RT IV, 12.07.2018, 1 - jõust. 15.07.2018]

§ 24.  Pikapäevarühm

 (1) Kooli direktor võib vallavalitsuse nõusolekul moodustada koolis pikapäevarühmi põhiharidust omandavatele õpilastele.
[RT IV, 12.07.2018, 1 - jõust. 15.07.2018]

 (2) Pikapäevarühmas korraldatava õppekavavälise tegevusena pakutakse õpilasele järelevalvet ning pedagoogilist juhendamist ja suunamist õppest vaba aja sisustamisel, koduste õpiülesannete täitmisel, huvitegevuses ning huvide arendamisel. Hoolekogu ettepanekul on kool koostöös kooli pidajaga kohustatud korraldama pikapäevarühma moodustamise.

 (3) Pikapäevarühma töökorralduse ja päevakava kehtestab kooli direktor.

 (4) Õpilane võetakse pikapäevarühma vastu ja arvatakse sealt välja direktori otsusega ja vanema taotluse alusel või alaealise mõjutusvahendite seaduses sätestatud juhul alaealiste komisjoni otsuse alusel.

§ 25.  Kooli raamatukogu

 (1) Koolil on raamatukogu.

 (2) Raamatukogu põhiülesanne on toetada trükiste, audiovisuaalsete ja muude infokandjate säilitamise ja kättesaadavaks tegemise kaudu kooli õppekava järgset õpet, arendada õpilaste iseseisva õpitöö ja teabe hankimise oskust ning lugemishuvi.

 (3) Kooli raamatukogu töö toimub valdkonna eest vastutava ministri kehtestatud kooliraamatukogude töökorralduse alusel.

§ 26.  Huvitegevus koolis

  Huvitegevus on koolis toimuv või kooli korraldatud kooli õppekava läbimist toetav või muu õppekava väline tegevus. Huvitegevuses kasutatakse erinevaid õppevorme ja –meetodeid, sh ringid ja stuudiod.

§ 27.  Õpilaste toitlustamine

 (1) Kooli pidaja korraldab õpilaste toitlustamise koolis rahvatervise seaduse alusel sätestatud tervisekaitsenõuete kohaselt.

 (2) Toitlustamine toimub statsionaarses õppes põhi- ja keskharidust omandavate õpilastele vastavalt riigieelarvele.

 (3) Koolilõuna toetuse ühe õpilase kohta ning koolilõuna toetuse jaotamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus.

 (4) Koolilõuna toetuse kasutamise tingimused ja korra kehtestab vallavolikogu.
[RT IV, 12.07.2018, 1 - jõust. 15.07.2018]

§ 28.  Tervishoiuteenuse osutamine koolis

 (1) Statsionaarses õppes põhi- ja üldkeskharidust omandavale õpilasele osutatakse koolitervishoiuteenust, mille hulka kuuluvad õe tegevused.

 (2) Koolitervishoiuteenust osutava õe tegevused ning nõuded õe tegevuste aja, mahu, kättesaadavuse ja asukoha kohta kehtestab valdkonna eest vastutav minister.

 (3) Koolis tagatakse koolitervishoiuteenuse kättesaadavus ning tehakse järjepidevuse tagamiseks koostööd kooli tervishoiuteenuse osutajaga, tagatakse ruumide ja mittemeditsiinilise sisseseade olemasolu koolis ja sellega seotud kulud kaetakse vallaeelarvest.

§ 29.  Vaimse ja füüsilise turvalisuse tagamine koolis

 (1) Koolis tagatakse õpilase koolis viibimise ajal tema vaimse ja füüsilise turvalisuse ning tervise kaitse.

 (2) Õpilaste ja kooli töötajate vaimset või füüsilist turvalisust ohustavate olukordade ennetamise, neile reageerimise, juhtumitest teavitamise ja nende juhtumite lahendamise kord sätestatakse kooli kodukorras kooli pidaja nõusolekul.

 (3) Hädaolukorrana käsitletakse sündmust või sündmuste ahelat, mis ohustab koolis viibivate isikute elu ja tervist, kahjustab oluliselt keskkonda või tekitab ulatuslikku majanduslikku kahju.

 (4) Hädaolukorras tagatakse kaitse õpilastele ja kooli töötajatele. Direktor korraldab kooli hädaolukorra lahendamise plaani korrigeerimise igal õppeaastal.

5. peatükk ÕPILASTE JA VANEMATE ÕIGUSED JA KOHUSTUSED 

§ 30.  Õpilase ja lapsevanema teavitamine

 (1) Õpilasel ja vanemal on õigus saada koolist teavet ja selgitusi koolikorralduse ning õpilase õiguste ja kohustuste kohta.

 (2) Kool teavitab õpilast ja vanemat õpilase hinnetest. Kui õpilane või piiratud teovõimega õpilase puhul vanem ei ole andnud nõusolekut õpilase hinnetest teavitamiseks elektrooniliselt, on kool kohustatud teavitama õpilast ja vanemat õpilase hinnetest paberil vormistatud klassitunnistuse või õpinguraamatu kaudu.

§ 31.  Õpilaste õigused

  Õpilasel on õigus:
 1) saada õppekavajärgset õpetust, valida õppeaineid koolis õpetavate valikainete piires;
 2) saada õppekavas ettenähtu omandamiseks õpetajalt täiendavat abi õpetaja üldtööaja piires;
 3) võtta osa klassivälistest üritustest, mis toimuvad vastavalt kooli üldtööplaanile;
 4) moodustada koolis õpilasesindus, samuti moodustada ühinguid, klubisid, stuudioid ja ringe, mille tegevus ei ole vastuolus kooli ja kodu kasvatustaotlustega;
 5) osaleda valitud õpilasesinduse kaudu koolielu probleemide lahendamises, gümnaasiumiõpilastel olla valitud hoolekogusse;
 6) saada koolist teavet koolikorralduse ja õpilase õiguste kohta, samuti esmast teavet õppimisvõimaluste kohta;
 7) saada sõidu- ja muid soodustusi Vabariigi Valitsuse ja vallavolikogu poolt kehtestatud ulatuses ja korras;
 8) pöörduda oma õiguste kaitseks õpetajate, õppealajuhataja, kooli direktori, sotsiaalpedagoogi, lastekaitse küsimustega tegeleva vallaametniku või lastekaitseorganisatsiooni poole.

§ 32.  Õpilaste kohustused

  Õpilane on kohustatud:
 1) osalema õppetöös vastavalt konkreetse õpilase jaoks kooli poolt ettenähtud päevakavale ja õppekorraldusele;
 2) õppima võimete kohaselt, arendama end ja täiendama oma teadmisi;
 3) täitma kooli kodukorra nõudeid.

§ 33.  Lapsevanema õigused

  Lapsevanemal on õigus:
 1) tutvuda kooli päeva- ja õppekavaga;
 2) saada nõustamist pedagoogilistes küsimustes;
 3) osaleda kooli töös hoolekogu liikmeks valitud vanemate kaudu;
 4) õppenõukogu otsusega mittenõustumisel, samuti õpetamist ja kasvatamist puudutavate vaidlusküsimuste korral pöörduda kooli üle järelevalvet teostava asutuse poole otsuse õiguspärasuse kontrollimiseks.

§ 34.  Lapsevanema kohustused

 (1) Vanem on kohustatud võimaldama ja soodustama koolikohustuse täitmist, sealhulgas:
 1) looma koolikohustuslikule õpilasele kodus õppimist soodustavad tingimused ja õppesosalemise eeldused;
 2) esitama koolile oma kontaktandmed ja teavitama nende muutustest;
 3) tutvuma koolielu reguleerivate õigusaktidega;
 4) tegema koostööd kooliga käesolevas määruses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud tingimustel ja korras;
 5) kasutama meetmeid, mida talle pakub kool või elukohajärgne vallavalitus;
 6) pöörduma ise või kooli ettepanekul nõustamiskomisjoni poole;
 7) taotlema vajaduse korral koolilt ja õpilase elukohajärgselt vallavalitsuselt õigusaktides sätestatud koolikohustuse täitmise tagamise meetmete rakendamist;
 8) teavitama kooli õpilase õppest puudumisest ja selle põhjustest hiljemalt esimesel õppest puudumise päeval.

 (2) Kui vanem ei täida käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud kohustusi, on vallavalitsus kohustatud kasutusele võtma vajalikud meetmed lapse õiguste kaitsmiseks.

§ 35.  Õpilase tunnustamine

  Õpilastele avaldatakse tunnustust vastavalt valdkonna eest vastutava ministri määrusega kehtestatud õpilaste tunnustamise korrale ning vastavalt kooli direktori kinnitatud kodukorrale.

§ 36.  Õpilaskond ja õpilasesindus

 (1) Kooli õpilased moodustavad õpilaskonna.

 (2) Kooli õpilaskonnal on õigus otsustada ja korraldada iseseisvalt, kooskõlas seaduste ja seaduse alusel antud õigusaktidega, õpilaselu küsimusi.

 (3) Õpilaskonnal on õigus:
 1) moodustada liite ja organisatsioone teiste õpilaskondadega õigusaktides sätestatud alustel ja korras;
 2) astuda Eesti ja rahvusvaheliste organisatsioonide liikmeks või arendada nendega koostööd õpilasesinduse kaudu;
 3) otsustada ja korraldada kõiki muid õpilaselu küsimusi, mis kuuluvad seaduse või seaduse alusel antud õigusaktide kohaselt õpilaskonna pädevusse.

 (4) Õpilaskonnal on õigus valida õpilasesindus, kes esindab õpilaskonda õpilasesinduse põhimääruses sätestatud pädevuse piires koolisisestes suhetes ning suhetes teiste organisatsioonide, asutuste ja isikutega. Õpilasesindus lähtub oma tegevuses õpilaste huvidest, vajadustest, õigustest ja kohustustest.

 (5) Õpilasesinduse moodustamise kord, õpilasesinduse õigused, kohustused ja vastutus ning töökord sätestatakse õpilasesinduse põhimääruses. Õpilasesinduse põhimääruse koostab õpilaskond, tehes selleks vajaduse korral koostööd direktori või direktori määratud koolitöötajatega. Õpilaskond kiidab õpilasesinduse põhimääruse heaks õpilaskonna üldkoosolekul, kus osalevad VI – XII klasside õpilased.

 (6) Õpilasesindus esitab õpilasesinduse põhimääruse kinnitamiseks direktorile.

 (7) Õpilasesinduse valimise õigus on kõikidel kooli õpilastel. Esimese õpilasesinduse valimised korraldab direktor, lähtudes demokraatlikest põhimõtetest, kui iga klassikollektiiv esitab oma kandidaadid õpilaskonna üldkoosolekule, kus toimub kandidaatide tutvustamine ja hääletamine.

§ 37.  Varalise kahju hüvitamine

  Varalise kahju, mille õpilane on koolile tekitanud, hüvitab õpilane või tema seadusliku esindaja võlaõigusseadusega sätestatud korras.

6. peatükk KOOLITÖÖTAJATE ÕIGUSED JA KOHUSTUSED 

§ 38.  Koolitöötajad

 (1) Koolitöötajad on direktor, õppealajuhataja, õpetajad, tugispetsialistid, teised õppe- ja kasvatusalal töötavad isikud ning muud töötajad.

 (2) Koolitöötajate koosseisu kinnitab direktor vallavolikogu kehtestatud korras.

 (3) Koolitöötajate õigused, kohustused ja vastutus määratakse kindlaks kooli põhimääruse, tööandja kehtestatud töökorralduse reeglite, ametijuhendi ja töölepinguga.

 (4) Koolitöötajatega sõlmib töölepingud direktor. Välislepingu alusel tööle võetava õpetajaga sõlmib direktor töölepingu välislepinguga määratud tähtajaks.

 (5) Direktori, õppealajuhataja, õpetajate ja tugispetsialistide kvalifikatsiooninõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

 (6) Õppealajuhataja, õpetajate, tugispetsialistide ning teiste õppe- ja kasvatusalal töötavate isikute ametikohtade täitmiseks korraldab direktor avaliku konkursi, kui välislepingus ei ole sätestatud teisiti. Konkursi läbiviimise korra kehtestab kooli hoolekogu direktori ettepanekul.

 (7) Kui õpetaja vaba ametikoha täitmiseks korraldatud konkursil ei leita kvalifikatsiooninõuetele vastavat õpetajat, võib direktor sõlmida tähtajalise töölepingu kuni üheks aastaks isikuga, kellel on vähemalt keskharidus. Sellisel juhul korraldab direktor aasta jooksul uue avaliku konkursi.

§ 39.  Õpetajad

 (1) Põhikoolis ja gümnaasiumis töötavad klassiõpetaja ja ühe või mitme õppeaine õpetaja.

 (2) Õpetaja põhiülesanne on toetada iga õpilase arengut ning aidata õpilasel kujundada huvi- ja võimetekohast õpiteed. Õpetaja ametialane kohustus on arendada oma kutseoskusi ja olla kursis haridusuuendustega.

 (3) Õpetaja tööaja arvestamise ja töötasustamise aluseks on ametikoht. Õpetaja tööaeg jaguneb vahetu õppekasvatustöö ja teiste, töölepingust, ametijuhendist ja töökorralduse reeglitest tulenevate või tööandja antud ülesannete vahel.

 (4) Õpetaja kvalifikatsiooninõudeks on käesoleva määruse § 38 lõike 5 alusel kehtestatud kvalifikatsiooninõuetele vastavad pedagoogilised kompetentsid.

§ 40.  Koolitöötajate ülesanded, õigused, kohustused ja vastutus

 (1) Koolitöötajate ülesanded, õigused, kohustused ja vastutus määratakse kindlaks käesoleva põhimäärusega, töökorralduse reeglite, töötaja ametijuhendi, töölepingu ja kollektiivlepinguga.

 (2) Töökorralduse reeglid ja ametijuhendid kinnitab direktor.

§ 41.  Kooli õppenõukogu

 (1) Kooli vara on Järva valla munitsipaalomand.
[RT IV, 12.07.2018, 1 - jõust. 15.07.2018]

 (2) Kooli vara moodustavad Järva valla poolt sihtotstarbeliseks kasutamiseks ja valdamiseks antud maa, hooned, rajatised, seadmed, inventar ja muu vara.
[RT IV, 12.07.2018, 1 - jõust. 15.07.2018]

 (3) Õppenõukogu ülesanded ja töökorra kehtestab valdkonna eest vastutav minister.

7. peatükk MAJANDAMISE JA ASJAAJAMISE ALUSED 

§ 42.  Kooli vara

 (1) Kooli vara on Järva-Jaani valla munitsipaalomand.

 (2) Kooli vara moodustavad Järva-Jaani vallavolikogu poolt sihtotstarbeliseks kasutamiseks ja valdamiseks antud maa, hooned, rajatised, seadmed, inventar ja muu vara.

 (3) Koolil on oma eelarve, mille tulud moodustavad eraldistest riigi- ja vallaeelarvest, laekumistest eraõiguslikelt juriidilistelt isikutelt, annetustest ning kooli põhimääruses sätestatud kooli õppekavavälisest tegevusest saadud tuludest.

 (4) Riigieelarvest valdadele munitsipaalkoolide kulude katmiseks eraldatava toetuse arvestamise aluseks on hariduse infosüsteemi järgne õpilaste arv planeeritavale aastale eelneva aasta 10. novembri seisuga.

 (5) Kooli raamatupidamist korraldab ametiasutus Järva Vallavalitsus.
[RT IV, 12.07.2018, 1 - jõust. 15.07.2018]

§ 43.  Asjaajamine

 (1) Kooli asjaajamine toimub direktori käskkirjaga kinnitatud asjaajamise korra alusel.

 (2) Kooli asjaajamise periood algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril.
[RT IV, 12.07.2018, 1 - jõust. 15.07.2018]

 (3) Kooli asjaajamiskeel on eesti keel.

 (4) Kool avalikustab kooli õppekava, põhimääruse, arengukava ja kodukorra oma veebilehel ja loob koolis võimalused nendega tutvumiseks paberil.

 (5) Kooli õppe- ja kasvatustegevuse alased kohustuslikud dokumendid on:
 1) üldtööplaan;
 2) õpilasraamat;
 3) eKooli klassipäevik;
 4) põhikooli ja gümnaasiumi lõputunnistuste ja hinnetelehtede plankide arvestamise raamat;
 5) kiituskirjade, medalite ja muude autasude väljaandmise raamat;
 6) huviringipäevik;
 7) pikapäevarühma päevik.

 (6) Kooli õppe- ja kasvatusalastes kohustuslikes dokumentides esitatavad andmed ning dokumentide täitmise ja pidamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister.

8. peatükk RAHVUSVAHELISED SIDEMED JA MUUD KOOSTÖÖVORMID 

§ 44.  Sõprussuhted ja koostöö

 (1) Koolil on õigus luua iseseisvalt sidemeid välispartneritega ja neid igakülgselt arendada.

 (2) Kool valib koostöövormid sõpruskoolidega ja vastutab isikute ning gruppide ettevalmistamise eest välissuhtlemisel.

 (3) Koolil on õigus vastu võtta välisriikide õpetajaid ja õpilasi vastastikusel kokkuleppel.

 (4) Kool kuulub Eesti Mõisakoolide Ühendusse.

 (5) Kool kuulub Järvamaa Mõisakoolide Ühingusse.

 (6) Kool kuulub Tervist Edendavate Koolide võrgustikku.

 (7) Kool on B. G. Forseliuse Seltsi asutajaliige.

9. peatükk ÜMBERKORRALDAMINE JA TEGEVUSE LÕPETAMINE 

§ 45.  Kooli ümberkorraldamine ja tegevuse lõpetamine

 (1) Kooli korraldab ümber või kooli tegevuse lõpetab vallavolikogu, kuulates enne ära hoolekogu ja õpilasesinduse arvamuse.
[RT IV, 12.07.2018, 1 - jõust. 15.07.2018]

 (2) Kooli ümberkorraldamise ja tegevuse lõpetamise otsusest tuleb Haridus- ja Teadusministeeriumi, asukohajärgset maavanemat, kooli, vanemaid, õpilasi ja õpilaste elukohajärgseid valla- või linnavalitsusi teavitada kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis vähemalt viis kuud enne õppeaasta algust.

 (3) Kool korraldatakse ümber või kooli tegevus lõpetatakse ajavahemikus 1. juulist sama aasta 31. augustini.

10. peatükk PÕHIMÄÄRUSE VASTUVÕTMINE JA MUUTMINE 

§ 46.  Kooli põhimääruse vastuvõtmine ja muutmine

 (1) Kooli põhimääruse kinnitab vallavolikogu.
[RT IV, 12.07.2018, 1 - jõust. 15.07.2018]

 (2) Muudatused põhimääruses kehtestatakse volikogu poolt. Põhimäärus ja selle muudatused esitatakse enne kehtestamist arvamuse andmiseks kooli hoolekogule, õpilasesindusele ja õppenõukogule.

11. peatükk RAKENDUSSÄTTED 

§ 47.  Õigusaktide kehtetuks tunnistamine

  [Käesolevast tekstist välja jäetud].

§ 48.  Määruse jõustumine

  Määrus jõustub kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.