ElamumajandusSoojamajandus

Teksti suurus:

Loksa linna kaugküttemäärus

Väljaandja:Loksa Linnavolikogu
Akti liik:määrus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:05.08.2019
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:RT IV, 02.08.2019, 4

Vali redaktsioon:

Eelmine...

Hetkel kehtiv

Loksa linna kaugküttemäärus

Vastu võetud 04.10.2012 nr 17
RT IV, 12.10.2012, 71
jõustumine 15.10.2012

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

VastuvõtmineAvaldamineJõustumine
25.07.2019RT IV, 02.08.2019, 105.08.2019

Määrus kehtestatakse kaugkütteseaduse alusel.

1. peatükk Üldsätted 

§ 1.  Määruse eesmärk

  Käesolev määrus reguleerib Loksa linna haldusterritooriumil soojuse tootmise, jaotamise ja müügiga seonduvaid tegevusi, määrab kaugküttepiirkonna piirid, kaugküttevõrguga (edaspidi: võrk) liitumise ja võrgust eraldumise tingimused ja korra.

§ 2.  Mõisted

  Käesolevas korras kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses:
 1) kaugküte on soojuse tootmine ja võrgu kaudu jaotamine tarbija varustamiseks soojusega kaugküttesüsteemi kaudu;
 2) kaugküttesüsteem on soojuse tootmise, jaotamise ja tarbimise tehniline süsteem, mille moodustavad soojuse tootmise, jaotamise ja tarbimise tehnilised vahendid ja nendega seotud ehitised;
 3) võrk on torustike, seadmete, abiseadmete ja nendega seotud ehitiste kohtkindlalt ehitatud talituslik kogum või selle osa, mis on vajalik soojuse jaotamiseks, kusjuures võrguks ei loeta käesoleva korra tähenduses tarbijapaigaldisi;
 4) tarbijapaigaldis on kinnistul, ehitises või ühtse majandusüksuse moodustavas funktsionaalselt seotud ehitiste kompleksis ja nende teenindamiseks vajalikul maal ehitatud omavahel ühendatud soojatorustike ja abiseadmete võrguga ühendatud või ühendatav talituslik kogum tarbija ehitise varustamiseks soojusega;
 5) liitumispunkt on võrgu ja tarbijapaigaldise ühenduskoht, mis asub ehitise soojussõlmes;
 6) võrgu teeninduspiir on piir, milleni võrguettevõtja lepingu alusel kaugküttesüsteemi haldab;
 7) võrgupiirkond on maa-ala, kus asub ja kus arendatakse ühe võrguettevõtja omandis või valduses olevat võrku;
 8) tegevuspiirkond on tegevusloaga kindlaks määratud ala, kus soojusettevõtja tegutseb;
 9) tarbija on isik (ehitise omanik/valdaja), kes ostab võrgu kaudu jaotatavat soojust;
 10) tarbimiskoht on ehitis, kus Tarbija kasutab või võib kasutada soojusenergiat ruumides, kaasa arvatud tarbitav soojusenergia üldkasutusruumides (trepikojad, keldrid, pööningud jne.) ning seinte, lae, põranda ning üldsoojussüsteemide (püstikute) kaudu kasutatav soojusenergia;
 11) võrguettevõtja on ettevõtja, kes kasutab võrku soojuse jaotamiseks;
 12) soojusettevõtja on ettevõtja, kes tegutseb vähemalt ühel tegevusalal, milleks on soojuse tootmine, jaotamine või müük, ning vastutab nende tegevustega seonduvate kaubanduslike, tehniliste või hooldusküsimuste lahendamise eest;
 13) liitumine on tarbijapaigaldise ühendamine võrguga;
 14) kütusevabad taastuvad allikad on päikeseenergia ja sellest muundatud soojusenergia, tuuleenergia ja sellest muundatud soojusenergia, maasoojus ja sellest muundatud soojusenergia, kasutades selleks taastuvallikaist valmistatud elektrienergiat, hoones kasutatud ja sealt (ventilatsiooni, kanalisatsiooni jms kaudu) eralduv soojus ja sellest muundatud soojusenergia, kasutades selleks taastuvallikaist muundatud elektrienergiat;
 15) kaugküttepiirkond on üldplaneeringu alusel kindlaksmääratud maa-ala, millel asuvate tarbijapaigaldiste varustamiseks soojusega kasutatakse kaugkütet, et tagada kindel, usaldusväärne, efektiivne, põhjendatud hinnaga ning keskkonnanõuetele ja tarbijate vajadustele vastav soojusvarustus;
 16) majahaldaja on Loksa Linnavalitsuse (edaspidi: linnavalitsus) poolt aktsepteeritud äriühing, mis korraldab korterelamute tarbijapaigaldiste hooldust ja remonti kaasomandi eseme valitsemiseks ja korteriomanike ühiste huvide esindamiseks korteriühistu moodustamiseni või valitseja nimetamiseni.

§ 3.  Kaugküttepiirkonna piirid

 (1) Loksa linna kaugkütte piirkond hõlmab Valgejõe paremast kaldast põhja poole jäävat linna territooriumit.
[RT IV, 02.08.2019, 1 - jõust. 05.08.2019]

 (2) Loksa kaugküttepiirid on käesoleva määruse lisas esitatud linna plaanil tähistatud punase pideva joonega.

2. peatükk Võrguga liitumise ja võrgust eraldumise kord 

§ 4.  Üldnõuded võrguga liitumiseks ja võrgust eraldamiseks

 (1) Kaugkütte piirkonnas on võrguga liitumine kohustuslik kõigile kaugküttepiirkonnas asuvatele isikutele, kelle omandis või valduses on tarbijapaigaldis ehitatava või rekonstrueeritava ehitise soojusega varustamiseks välja arvatud antud paragrahvi lõikes 2 ja 4 nimetatud erandjuhtudel.

 (2) Isikud, kes kaugkütte piirkonna määramise ajal ei kasuta kaugkütet, ei ole kohustatud võrguga liituma.

 (3) Kaugküttepiirkonnas võivad tarbijad lisaks kaugküttevõrgust saadavale soojusele osta ka kütusevabadest ja taastuvatest allikatest muundatud soojusenergiat selle tootjalt.

 (4) Erandid, mille korral kaugküttepiirkonnas ehitatavate või rekonstrueeritavate ehitiste soojusega varustamisel lubatakse kasutada muud kütteviisi kui kaugküte on:
 1) ajutised ehitised;
 2) ehitised, mille projekteeritud maksimaalne soojuskoormus on alla 40 KW;
 3) ehitised, mille ühendamist ei võimalda võrgu tehnilised võimalused või mille võrku ühendamine seaks ohtu varasemate liitujate varustuskindluse;
 4) ehitised, mille soojusega varustamiseks kasutatakse ainult ökoloogiliselt puhtaid kütteviise (maasoojus, päikseenergia, biogaas jms).

 (5) Loa käesoleva paragrahvi lõikes 4 loetletud erisuste kasutamiseks annab linnavalitsus.

§ 5.  Kaugküttevõrguga liitumise tingimused ja kord

 (1) Võrguga liitumine kaugküttepiirkonnas toimub kaugkütteseadusega sätestatud korras.

 (2) Võrguga liitumiseks esitab soovija (edaspidi: liituja) kirjaliku taotluse võrguettevõtjale.

 (3) Liitumistaotluse rahuldamisest keeldumist peab võrguettevõtja kirjalikult põhjendama 30 päeva jooksul, alates taotluse saamisest.

 (4) Liituja taotluse alusel väljastab võrguettevõtja võrguga liitumise tingimused (edaspidi: liitumistingimused).

 (5) Liitumistingimustes määratakse kindlaks:
 1) liitumispunkt;
 2) mõõtesüsteemi asukoht;
 3) võrgu teeninduspiir;
 4) liituja ja võrguettevõtja kohustused;
 5) liitumistasu kalkulatsioon;
 6) liitumistingimuste kehtivusaeg;
 7) muud eritingimused.

 (6) Võrguettevõtjal on õigus võtta võrguga liitujalt põhjendatud liitumistasu.

 (7) Liitumistasu arvutamisel lähtutakse sellest, et tagada konkreetseks liitumiseks vajalik:
 1) investeeringute katmine;
 2) keskkonnanõuete täitmine;
 3) kvaliteedi ja ohutusnõuete täitmine;
 4) põhjendatud tulukus.

 (8) Võrguga liitumiseks sõlmivad võrguettevõtja ja võrguga ühendatava tarbijapaigaldise omanik või valdaja kirjaliku liitumislepingu, mis on soojuse ostu-müügilepingu sõlmimise aluseks.

 (9) Lepingus määratakse muu hulgas kindlaks:
 1) liitumispunkt;
 2) mõõtesüsteemi asukoht;
 3) võrgu teeninduspiir;
 4) liitumistasu suurus;
 5) liitumise tehnilised tingimused;
 6) lepingu täitmise tähtaeg.

 (10) Tarbijapaigaldise rajamiseks vajaliku investeeringu tegemise kohustus on hoone (kinnistu) omanikul.

§ 6.  Kaugküttevõrgust eraldumise tingimused ja kord

 (1) Võrgust eraldumiseks loetakse võrguühenduse katkestamist koos liitumis- ja soojuse ostu- müügi lepingute lõppemisega, s.o liitumise alalist likvideerimist.

 (2) Võrgust eraldumist kaugküttepiirkonnas on tarbijal lubatud taotleda alljärgnevatel juhtudel:
 1) kaugkütte kaudu soojusega varustatud ehitise lammutamine;
 2) ehitise soojavarustuse parameetrite muutmine rekonstrueerimise käigus selliselt, et ehitise varustamist soojusega kaugküttevõrgu kaudu ei ole võimalik jätkata võrgu tehniliste võimaluste tõttu;
 3) ehitise rekonstrueerimine selliselt, et soojusega varustamiseks hakatakse kasutama ainult kütusevabadest ja taastuvatest allikatest muundatud soojusenergiat selle tootjatelt (maasoojus, päikseenergia, biogaas jms);
 4) ehitistel, mille küttesüsteem oli lahendatud projektijärgselt ahjuküttega aga hiljem ümber ehitatud keskküttele.

 (3) Eraldumist taotlev tarbija esitab võrguettevõtjale võrgust eraldumiseks kirjaliku taotluse ja alternatiivkütte projektlahenduse.

 (4) Võrguettevõtja esitab eraldumistingimused tarbija taotluse alusel 30 tööpäeva jooksul alates taotluse saamisest.

 (5) Eraldumist taotlev tarbija peab tasuma võrguettevõtjale eraldumisega seotud põhjendatud kulud.

 (6) Eraldumistingimustes määratakse kindlaks:
 1) võrguühenduse likvideerimise aeg, arvestades, et see toimuks kolme kuu jooksul eraldumistaotluse esitamisest;
 2) võrguühenduse likvideerimise tehnilised nõuded ja põhjendatud kulud, mis on vajalikud võrgu stabiilsuse ja teiste tarbijate varustuskindluse tagamiseks.

 (7) Soojavarustuse ajutine katkestamine ja taastamine tarbija taotlusel peab olema kooskõlastatud võrguettevõtjaga.

3. peatükk Kaugkütte kvaliteedinõuded ja soojuse piirhind 

§ 7.  Kaugkütte kvaliteedinõuete tagamine

 (1) Soojusettevõtja on kohustatud tagama tema omandis või valduses oleva kaugküttevõrguga ühendatud tarbijate pideva varustamise vajalikus koguses soojusega vastavalt nende vahel sõlmitud soojuse müügi lepingule.

 (2) Soojuse müügi lepingus ettenähtud soojuskoormuse tagamiseks peab soojusallikast väljastatav temperatuurigraafik ja hüdrauliline režiim lähtuma välisõhutemperatuurist, ilmastiku prognoosist, tuule kiirusest ja suunast ning soojusvõrgu inertsist.

 (3) Soojuskandja peab vastama alljärgnevatele parameetritele:
 1) võrku sisseandmisel katlamajas 95°/70° C;
 2) liitumispunktis tarbijale üleandmisel vähemalt 70° C

 (4) Piisava tsirkulatsiooni tagamiseks tarbija soojusseadmetes peab soojusettevõtja tagama tarbija soojussõlme ees rõhkude vahe:
 1) sõltumatu ühendusskeemi puhul vähemalt 0,6 bar’i;
2) sõltuva ühendusskeemi puhul vähemalt 0,4 bar’i.

 (5) Soojusettevõtja peab tagama järgmiste võrguvee kvaliteedile kehtestatud normide täitmise:

Karedus,
mmol/dm3
Hõljuvained,
mg/kg
O2,
mg/kg
pH Cl,
mg/kg
Fe,
mg/kg
< 0,018 < 1 < 0,02 9-10 < 50 < 0,5

 (6) Kütus peab vastama alljärgnevatele kvaliteedinõuetele:
 1) põlevkivikütteõli võib kasutada alumise kütteväärtusega max 40 MJ/kg, väävlisisaldusega max 0,8% ja tuhasusega 0,15 %;
 2) rasket kütteõli võib kasutada alumise kütteväärtusega max 40 MJ/kg, väävlisisaldusega max 1% ja tuhasusega max 2%;
 3) hakkepuidu alumine kütteväärtus max 8 MJ/kg, väävlisisaldusega max 0,02% ja tuhasusega max 0,6%.

§ 8.  Remonditööde läbiviimine

 (1) Tarbijate vajalikus koguses soojusega pidevaks varustamiseks ja soojakandja kvaliteedinõuete täitmiseks on soojusettevõtja kohustatud tagama tema omandis või valduses oleva kaugküttesüsteemi korrasoleku.

 (2) Remonditööde läbiviimisel esitab kaugküttesüsteemi omanik või valdaja linnavalitsusele taotluse:
 1) plaanilise remondi korral vähemalt 1 aasta enne remonditööde algust 1. aprilliks, kus näidata tehtavad tööd ning tööde läbiviimise ajakava;
 2) erakorralise remondi korral vähemalt 1 kuu enne remonditööde algust, kus loetleda tehtavad tööd ning tööde valmimise tähtaeg.

 (3) Kaugküttesüsteemis toimuvast avariiremondist on süsteemi omanik või valdaja kohustatud koheselt teavitama linnavalitsust ja tarbijat avariist, selle kõrvaldamiseks tarvitusele võetud meetmetest ja kaugküttesüsteemi taaskäivitamisest.

§ 9.  Soojusettevõtte vastutus

  Tarbijale soojusettevõtte poolt tekitatud põhjendatud kahju nendevahelise lepinguliste kohustuste täitmatajätmise korral kannab soojusettevõte.

§ 10.  Soojuse piirhinna kooskõlastamise kord

 (1) Piirhind on hind, millest kõrgemat hinda ei või soojusettevõte soojuse müügil tarbijatele rakendada. Ettevõttel on lubatud müüa soojust piirhinnast madalama hinnaga.

 (2) Soojusettevõtja poolt taotletud soojuse piirhinna kooskõlastamine toimub vastavalt Kaugkütteseadusele.

 (3) Soojuse piirhind tuleb kujundada selliselt, et oleks tagatud:
 1) vajalike tegevuskulude, sealhulgas soojuse tootmiseks, jaotamiseks ja müügiks tehtavate kulutuste katmine;
 2) investeeringud tegevus- ja arenduskohustuste täitmiseks;
 3) keskkonnanõuete täitmine;
 4) kvaliteedi- ja ohutusnõuete täitmine;
 5) põhjendatud tulukus.

 (4) Soojuse piirhinna kooskõlastamise taotlus tuleb soojaettevõttel esitada Konkurentsiametile, lähtudes ameti poolt välja töötatud metoodikast ja hinnataotluse esitamise vorminõuetest.

 (5) Soojusettevõtja peab avalikustama oma võrgupiirkonnas soojuse piirhinna vähemalt üks kuu enne selle kehtima hakkamist.

4. peatükk Soojusenergia tarbimine 

§ 11.  Soojusenergia tarbimise arvestus

 (1) Soojaenergia arvestamise aluseks on käesolev määrus, soojusmõõtesüsteemide näidud ning kehtiv soojusenergia hind. Soojusenergia tarbimise arvestust tarbijapaigaldises teostab võrguettevõtja.

 (2) Soojaenergia jaotamise korral korteriomandite ja/või rendipindade vahel kuulub jaotamisele kogu tarbimiskohas kasutatud soojusenergia.

 (3) Soojuskulud soojaveevarustamiseks jaotatakse soojaveearvestite näitude alusel.

§ 12.  Soojusenergia tarbimise arvestus korterelamus

 (1) Korterelamu soojuskulud jaotatakse elamutes asuvate korteriomandite ja mitteeluruumide vahel proportsionaalselt kasutatavate köetavate ruumide pindalaga.

 (2) Mitteeluruumide soojuskulusid on lubatud suurendada kuni 25% võrreldes soojuskuludega eluruumides, kui korterelamus kasutatakse ruume erinevatel eesmärkidel (kauplused, kontoriruumid jms), siis. (Märkus: korterelamu küttekulud arvestatakse korterelamu üldsoojusmõõtesüsteemi näidu järgi tarbitud soojusenergia kulust, millest on lahutatud soojusenergia kulu soojaveevarustamiseks).

§ 13.  Majahaldaja ja võrguettevõtte kohustused ja vastutus

 (1) Majahaldaja peab teostama tarbijapaigaldise hooldust, remonti ja soojusenergia jaotamist korteriomandite ja mitteeluruumide vahel.

 (2) Võrguettevõtja kannab vastutust soojusmõõturi korrasoleku ja taatlemise eest ning soojusenergiaga varustamise kvaliteedi eest võrguga ühendatud tarbijapaigaldise liitumispunktini.

 (3) Korterelamute korteriomandite ja mitteeluruumide soojusenergia varustuse kvaliteedi pretensioonid esitatakse majahaldajale hiljemalt arvestusperioodi viimaseks kuupäevaks.

 (4) Majahaldaja esitab võrguettevõtjale viimase nõudmisel korterelamu korteriomandite ja mitteeluruumide omanike (valdajate) nimekirja ja soojusenergia korterelamus jaotamist kajastavad dokumendid.

 (5) Elamu üldsoojusmõõtesüsteemide rikete avastamise korral võrguettevõtja ja majahaldaja poolt koostatakse kahepoolne akt, kus arvutatakse välja soojusenergia üldkulu.

 (6) Soojusmõõtesüsteemi näitude teadliku muudatuste avastamise puhul või soojusmõõtesüsteemi teadliku rikkumise puhul tarbija poolt, loetakse soojusenergia tarbimine omavoliliseks. Omavoliline tarbimine on reguleeritud kaugkütteseaduses.

 (7) Soojatootja garanteerib kaugküttepiirkonnas soojavarustuse aastaringselt, väljaarvatud vajalike remonditööde teostamise ajal katlamajas või soojatrassidel, olles eelnevalt kooskõlastanud remonditööde ajagraafiku linnavalitsusega.

5. peatükk Soojusettevõtja arenduskohustus 

§ 14.  Soojusettevõtja arenduskohustus

 (1) Soojusettevõtja arendab tema omandis või valduses olevat kaugküttesüsteemi lähtudes Loksa linna üld- ja detailplaneeringutest.

 (2) Soojusettevõtja tõstab kaugküttesüsteemi efektiivsust, et oleks tagatud võrgupiirkonnas uute liitujate võrku ühendamine ja seal olevate tarbijate ja liitujate kvaliteedinõuetele vastava soojusega varustamine.

 (3) Soojusettevõtja (võrguettevõtja) on võrgu tehniliste võimaluste piires ja majandusliku põhjendatuse korral kohustatud ühendama võrguga kõik tema võrgupiirkonnas asuvad liitumistaotluse esitanud liitujate tarbijapaigaldised, kui sellega ei seata ohtu varasemate liitujate varustuskindlust.

 (4) Soojusettevõtja esitab linnavalitsusele kooskõlastamiseks igal aastal hiljemalt 1. juuniks linna kaugküttesüsteemide arendamise kava eelolevaks 3 aastaks alljärgneval kujul:
 1) kokkuvõte tehtud töödest ja investeeringutest;
 2) planeeritavad tegevused ja investeeringud, mis hõlmavad soojatootmisvahendeid, sh katlamaja, kütusemahuteid/hoidlaid ja võrke (soojustrasse).

6. peatükk Järelvalve ja määruse rakendumine 

§ 15.  Järelvalve

  Järelvalvet käesolevas määruses sätestatud nõuete täitmise üle teostavad Loksa Linnavalitsus, Tehnilise Järelvalve Amet, Keskkonnaamet ja Konkurentsiamet.

§ 16.  Määruse rakendumine

 (1) [Käesolevast tekstist välja jäetud.]

 (2) Määrus jõustub kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.

Lisa Loksa linna kaugkütte piirkond

/otsingu_soovitused.json