Keskkond ja heakordJäätmekäitlus

Teksti suurus:

Saue valla jäätmehoolduseeskiri

Saue valla jäätmehoolduseeskiri - sisukord
Väljaandja:Saue Vallavolikogu
Akti liik:määrus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:16.07.2016
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:RT IV, 13.07.2016, 15

Vali redaktsioon:

Eelmine...

Hetkel kehtiv

Saue valla jäätmehoolduseeskiri

Vastu võetud 30.09.2010 nr 18
RT IV, 12.10.2012, 123
jõustumine 09.10.2010

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

VastuvõtmineAvaldamineJõustumine
30.06.2016RT IV, 13.07.2016, 316.07.2016

Määrus kehtestatakse “Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse” § 6 lõike 1, § 22 lõike 1 punktide 365 ja 366, “Jäätmeseaduse” § 31 lõigete 1 ja 3, § 66 lõike 4, § 67 lõike 6, § 70 ja § 71 lõike 1 ja 2 ning “Pakendiseaduse” § 15 lõike 1 alusel.
[RT IV, 13.07.2016, 3 - jõust. 16.07.2016]

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1.  Üldsätted

 (1) Käesolev jäätmehoolduseeskiri (edaspidi eeskiri) määrab jäätmeseadusest lähtudes kindlaks jäätmehoolduse ja korraldatud jäätmeveo üldise korra ning on kohustuslik kõigile juriidilistele ning füüsilistele isikutele, kes tegutsevad, elavad või viibivad Saue valla haldusterritooriumil.

 (2) Saue valla hajaasustusega alad on hõlmatud korraldatud jäätmeveoga ning seetõttu kohaldatakse nimetatud aladel jäätmehoolduseeskirjast ja jäätmeseadusest tulenevaid nõudeid.

 (3) Eeskiri kehtestatakse eesmärgiga tagada Saue vallas puhas ja tervislik elukeskkond, vähendada tekkivate jäätmete koguseid ning soodustada jäätmete mugavat ja elanikusõbralikku sorteerimist ning taaskasutamist.

§ 2.  Mõisted

 (1) Eeskirjas kasutatakse mõisteid jäätmeseaduses, pakendiseaduses ja nende rakendusaktides sätestatud definitsioonide kohaselt.

 (2) Tiheasustusalaks eeskirja tähenduses on valla üldplaneeringuga määratud ja hoonestatud tiheasustusalad sh Vatsla, Koppelmaa ja Maidla aiandusühistute maa-ala.

2. peatükk JÄÄTMEKÄITLUSE ÜLDNÕUDED 

§ 3.  Jäätmekäitluse üldnõuded

 (1) Kõik Saue valla haldusterritooriumil tegutsevad füüsilised ja juriidilised isikud peavad iga tegevuse juures rakendama kõiki võimalikke meetmeid, et vältida või vähendada jäätmeteket ning kanda hoolt, et tekkivad jäätmed ei põhjustaks ohtu tervisele, varale ega keskkonnale.

 (2) Tekkinud jäätmed tuleb sorteerida ja liigiti koguda arvestades eeskirjas sätestatud nõudeid.

 (3) Jäätmete kogumisel ja hoidmisel tuleb tagada jäätmete ja mahutite säilivus, jäätmete hoiukoha korrasolek ning võimalus jäätmete hilisemaks töötlemiseks või taaskasutamiseks.
[RT IV, 13.07.2016, 3 - jõust. 16.07.2016]

 (4) Eraldi kogutavate jäätmete kogumismahutitesse tohib panna ainult konkreetset kogutavat tüüpi jäätmeid.

 (5) Jäätmete käitlemine väljaspool prügilat või jäätmekäitluskohti on keelatud, välja arvatud oma kinnistul tekkivad aia- ja pargijäätmed (lehed, okkad, oksad jms), immutama puit ja biolagunevad jäätmed, mida võib käidelda oma kinnistu piires eeskirjas sätestatud korras.

 (6) Jäätmevaldajal peab olema ülevaade tema valduses olevate jäätmete liigist, hulgast, päritolust, jäätmekäitluse seisukohalt olulistest omadustest ja neist tulenevast võimalikust ohust tervisele, keskkonnale või varale.
[RT IV, 13.07.2016, 3 - jõust. 16.07.2016]

 (7) Jäätmevaldaja on kohustatud tagama tema valduses olevate jäätmete nõuetekohase käitlemise. Tekkinud jäätmed tuleb sorteerida ja liigiti koguda, arvestades eeskirjas sätestatud nõudeid.
[RT IV, 13.07.2016, 3 - jõust. 16.07.2016]

 (8) Jäätmeid võib käitlemiseks üle anda vaid jäätmekäitleja registreerimistõendit, jäätmeluba või keskkonnakompleksluba (ohtlike jäätmete puhul täiendavalt ohtlike jäätmete käitluslitsentsi) omavale isikule. Jäätmeid üleandev isik peab olema veendunud, et jäätmed antakse käitlemiseks üle luba omavale isikule.
[RT IV, 13.07.2016, 3 - jõust. 16.07.2016]

 (9) Jäätmete ladestamine või ladustamine selleks mitte ettenähtud kohtadesse või matmine mulla alla on keelatud.
[RT IV, 13.07.2016, 3 - jõust. 16.07.2016]

§ 4.  Jäätmete kogumise nõuded

 (1) Taaskasutatavad jäätmed, mille liigiti kogumine on korraldatud, tuleb paigutada liigiti vastavatesse kogumismahutitesse või anda üle taaskasutusorganisatsioonile, tootjale või tema volitatud isikule lähtudes eeskirjas sätestatud nõuetest.

 (2) Jäätmete jätmine mahutite, sh jäätmemajade ja avalike kogumispunktide lähedusse neid selleks ette nähtud mahutisse paigutamata on keelatud. Suurjäätmeid võib paigutada mahutite lähedusse vaid juhul, kui nende äravedu on eelnevalt tellitud ja nende jätmine mahutite kõrvale on eelnevalt jäätmevedajaga kokku lepitud.
[RT IV, 13.07.2016, 3 - jõust. 16.07.2016]

 (3) Jäätmete kogumise, taaskasutamise või lõpliku kõrvaldamise korraldab jäätmevaldaja. Korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete käitlemine toimub vastavalt eeskirjas sätestatud nõuetele korraldatud jäätmeveo süsteemina.
[RT IV, 13.07.2016, 3 - jõust. 16.07.2016]

 (4) Liigiti kogutud jäätmeid ei tohi segada teiste jäätmetega ega muude materjalidega, millel on liigiti kogutud jäätmetest erinevad omadused.
[RT IV, 13.07.2016, 3 - jõust. 16.07.2016]

 (5) Tagamaks väljasorditava jäätmematerjali kõrgemat kvaliteeti (suurendamaks selle taaskasutusvõimalusi ja parendamaks sortimise tõhusust) ning väljanopitud jäätmete kogumist ja üleandmist jäätmekäitlejale liikide kaupa, tuleb esmajoones kasutada kõiki võimalusi olmejäätmete sortimiseks nende tekkemomendil või vahetult peale seda tekkekohas.
[RT IV, 13.07.2016, 3 - jõust. 16.07.2016]

 (6) Olmejäätmete sortimisel tekkekohas tuleb liigiti koguda vähemalt järgmised jäätmeliigid:
 1) paber ja kartong;
 2) plastid;
 3) metallid;
 4) klaas;
 5) biolagunevad aia- ja haljastusjäätmed;
 6) biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed;
 7) pakendid, sh paber- ja kartongpakendid, plastpakendid, puitpakendid, metallpakendid, komposiitpakendid, klaaspakendid, tekstiilpakendid ja muud olmejäätmete mõistele vastavad pakendid;
 8) puit;
 9) tekstiil;
 10) suurjäätmed;
 11) probleemtoodete jäätmed;
 12) ohtlikud jäätmed ning olmes tekkinud ohtlikke aineid sisaldavad või nendega saastunud pakendid.
[RT IV, 13.07.2016, 3 - jõust. 16.07.2016]

 (7) Paragrahvis 4 lõikes 6 toodud liigiti kogutud olmejäätmeid saab ära anda vastavalt eeskirjas sätestatud eri liiki jäätmete käitlemise nõuetele ja viisile, kas korraldatud jäätmeveo raames, viies ise jäätmejaama või avalikesse kogumispunktidesse, andes jäätmed üle kohaliku omavalitsuse poolt korraldatud jäätmete kogumisringidel, andes jäätmed üle taaskasutusorganisatsioonidele või viies need vastavatesse kogumispunktidesse, andes jäätmed üle jäätmekäitlusettevõttele või toimetades ise jäätmed vastavat jäätmeluba omavasse jäätmekäitluskohta.
[RT IV, 13.07.2016, 3 - jõust. 16.07.2016]

§ 5.  Nõuded kogumismahutitele

 (1) Jäätmete kogumiseks tuleb kasutada nõuetele vastavaid kogumismahuteid.

 (2) Jäätmete kogumismahuti peab olema kompaktne, terve, korralikult suletav ning sellele peab olema tagatud juurdepääs. Ümbruskonna saastumise vältimiseks tuleb kogumismahutit puhastada ja desinfitseerida piisavalt sageli, kuid mitte harvemini kui kaks korda aastas. Kogumismahuti ja selle ümbruse puhtuse ja õige kasutamise eest vastutab jäätmevaldaja kui jäätmekäitlusleping ei sätesta teisiti. Jäätmemahuti peab paiknema naaberkinnistu piirist vähemalt 3 meetri kaugusel kui naabrid ei lepi kokku teisiti.

 (3) Kogumismahutina kasutatakse:
 1) 80 kuni 800 liitriseid kaanega ning haaratavaid plastmassist või metallist kogumismahuteid, mida on võimalik tõstemehhanismiga tühjendada jäätmeid kokkupressivasse jäätmeveomasinasse;
 2) kaanega varustatud 2,5 m3 kuni 4,5 m3 metallist kogumismahuteid, mida on võimalik mehhaanilisel teel tühjendada jäätmeid kokkupressivatesse jäätmeveokitesse või toimetada käitluskohta;
 3) pressmahuteid;
 4) üksikelamutes ja suvilates võib jäätmemahutitena kasutada niiskuskindlast materjalist või plastikust valmistatud jäätmekotte. Jäätmekotid tuleb paigutada maapinnast kõrgemale, kaitstult märgumise ja loomade ligipääsu eest;
 5) süvakogumismahuteid avalikes kogumispunktides, kaubandus-, tööstus- ja ametiasutustes, allasutustes ning korterelamute juures, kus on tagatud sobivad olud süvakogumismahutite tühjendamiseks.
[RT IV, 13.07.2016, 3 - jõust. 16.07.2016]

 (4) Käesoleva paragrahvi lõikes kolm nimetamata ja lõikes kolm punktis 5 nimetatud mahuteid võib kasutada eelneval kokkuleppel kohaliku omavalitsusega ja jäätmevedajaga.
[RT IV, 13.07.2016, 3 - jõust. 16.07.2016]

 (5) Segunenud olmejäätmed ning muud kergesti riknevad ja halvasti lõhnavad jäätmed tuleb paigutada mahutisse paberi- või kilekottidesse pakitult ning selliselt, et need ei levitaks lõhna, ei põhjustaks ohtu elusolenditele ega määriks mahuteid.

 (6) Jäätmemahutil peab olema kasutajale nähtavas kohas kiri või märk, mis viitab mahutiga kogutavale jäätmeliigile (va. olmejäätmed). Jäätmevedaja poolt paigaldatud mahutitel peab olema kirjas mahutit tühjendava ettevõtte nimi ja kontaktandmed.

 (7) Mahutite lukustamise korral peab jäätmevaldaja kindlustama nende avamise tühjenduspäeval.

 (8) Mahutid, mis ei ole käsitsi teisaldatavad, tuleb paigutada selliselt, et neid võiks tühjendada prügiveoautosse vahetult paiknemiskohast.

 (9) Kuni 800 liitrised väikemahutid tuleb paigutada neid tühjendava jäätmeveokiga samal tasandil paiknevale kõva kattega (betoon, asfalt, kiviparkett jms) alusele, mis ei ole jäätmeveoki lähimast võimalikust peatumiskohast kaugemal kui 4 meetrit. Käsitsi teisaldatava ratastel väikemahuti korral määratakse see vahemaa jäätmeveolepinguga.

 (10) Suuremad kui 800 liitrised mahutid paigutatakse jäätmeveokiga samal tasandil paiknevale kõva kattega (betoon, asfalt, kiviparkett jms) alusele, millele on tagatud jäätmeveoki vahetu juurdepääs mahuti tühjendusküljelt.

 (11) Koht, kus mahutid paiknevad, peab olema küllaldaselt valgustatud.

 (12) Mahutid on soovitatav võimaluse korral paigutada vastavatesse jäätmemajadesse, katusealustesse või aedikutesse, tõkestamata vaba juurdepääsu mahutitele lukustatud ukse, künnise, trepiastmete või muude takistustega. Kui jäätmemaja või katusealune tahetakse lukustada, tuleb kindlustada prügivedajatele vaba sissepääs vastavalt jäätmekäitluslepingule. Jäätmemaja või katusealust ei tohi kasutada muuks otstarbeks.

 (13) Ligipääsuteed mahutitele peavad olema piisava kandevõimega ja tasased. Need peavad võimaldama mahutite hõlpsat teisaldamist käsitsi. Ligipääsuteed peavad olema vähemalt 4 m laiad ja vaba kõrgus tee kohal peab olema vähemalt 4 meetrit.

 (14) Mahutite paiknemiskohtade ja juurdesõiduteede korrashoiu eest territooriumil vastutab jäätmevaldaja.

 (15) Süvakogumismahutid tuleb paigutada asukohta, kus jäätmeveokil oleks tagatud vahetu juurdepääs kõikidele mahutitele ning ei oleks takistatud nende tühjendamine spetsiaalse tõstuksüsteemiga varustatud jäätmekogumisveokiga. Mahutid ei tohi paikneda elektriliinide, puude või muude varjualuste all või vahetus läheduses.
[RT IV, 13.07.2016, 3 - jõust. 16.07.2016]

§ 6.  Kogumismahutisse paigaldamise keelud

 (1) Olmejäätmete kogumismahutisse ei tohi paigutada:
 1) ohtlikke jäätmeid;
 2) taaskasutatavaid jäätmeid, mille kogumine on korraldatud;
 3) üle 30 ºC kuuma tuhka/jäätmeid;
 4) vedelaid ja mudalaadseid jäätmeid;
 5) käimlajäätmeid ja kogumiskaevu setteid;
 6) nakkusttekitavaid ja bioloogilisi jäätmeid;
 7) aineid ja esemeid, mis oma kaalu, koguse või kuju tõttu võivad kahjustada mahuteid või jäätmeveokeid või raskendavad märkimisväärselt jäätmete kokkupressimist;
 8) ehitus- ja lammutusjäätmeid;
 9) suurjäätmeid;
 10) aia- ja pargijäätmeid;
[RT IV, 13.07.2016, 3 - jõust. 16.07.2016]
 11) tule- ja plahvatusohtlikke jäätmeid.
[RT IV, 13.07.2016, 3 - jõust. 16.07.2016]

 (2) Liiva, tuhka ja pühkmeid võib paigutad a kogumismahutisse ja vedada prügilasse, kui need vastavad jäätmekäitlusettevõtte tingimustele ja kui tuhk on jahtunud (temperatuur alla 30 ºC).

 (3) Liigiti kogutavad biolagunevad jäätmed tuleb paigutada mahutisse paberist või muust biolagunevast materjalist kotti pakendatult. Biolagunevate jäätmete mahutisse ei tohi panna kompostimiseks kõlbmatuid jäätmeid.

3. peatükk KORRALDATUD JÄÄTMEVEDU 

§ 7.  Korraldatud jäätmeveoga hõlmatus

  Saue valla haldusterritoorium tervikuna on hõlmatud on korraldatud jäätmeveoga.

§ 8.  Veopiirkonnad

  Saue valla haldusterritoorium moodustab tervikuna ühe veopiirkonna.

§ 9.  Teenuste kontsessioon jäätmevedaja valimiseks

 (1) Teenuste kontsessiooni korraldatud jäätmeveo ainuõiguse andmiseks korraldab Saue Vallavalitsus juhindudes riigihangete seaduses ja teistes Eesti Vabariigis kehtivates õigusaktides sätestatust. Saue Vallavalitsus annab teenuste kontsessioonil edukaks tunnistatud pakkumise esitanud ettevõtjale ainuõiguse teostada korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete vedamist veopiirkonnas.

 (2) Teenuste kontsessiooni pakkumiste hindamiseks moodustatakse Saue Vallavalitsuse korraldusega komisjon. Komisjon võib vajadusel oma töösse kaasata sõltumatuid eksperte.

 (3) Teenuste kontsessioon korraldatud jäätmeveo ainuõiguse andmiseks tuleb välja kuulutada sellise arvestusega, et järgmine ettevõtja, kellele antakse ainuõigus piirkonnas:
 1) jõuaks enne eelmisele vedajale antud ainuõiguse tähtaja lõppemist sõlmida valla ja vedaja vahelise lepingu ning
 2) oleks vedajale antud ainuõiguse lõppemise päevale järgnevast päevast suuteline alustama jäätmete vedamist, sealhulgas oleks suuteline müüma või andma üürile jäätmemahuteid kõigile jäätmevaldajatele, kes seda soovivad.

 (4) Saue Vallavalitsus, kui riigihanke korraldaja, avalikustab otsuse korraldatud jäätmeveo teenuse osutajaga lepingu sõlmimise kohta kohalikus ajalehes.

 (5) Saue Vallavalitsus koostab korraldatud jäätmeveo teenuste tellimiseks teenuste kontsessiooni läbiviimisel hankedokumendid, lähtudes riigihangete seaduses sätestatust ning arvestades käesolevas lõikes toodud erisusi. Korraldatud jäätmeveo hankedokumentides määratakse muu hulgas alljärgnevad tingimused:
 1) veopiirkond;
 2) veetavad jäätmeliigid;
 3) eeldatavad jäätmekogused;
 4) jäätmekäitluskoht;
 5) hankelepingu kestus;
 6) veotingimused – veo sagedus, aeg ja tehnilised tingimused;
 7) toimingud, mille eest jäätmevedaja võtab teenustasu;
 8) veopiirkonnas asuvate ühepereelamute ja mitme korteriga elamute arv ning korterite arv mitme korteriga elamutes.
[RT IV, 13.07.2016, 3 - jõust. 16.07.2016]

§ 10.  Vedaja ja jäätmevaldaja vaheline leping

 (1) Vedaja on kohustatud sõlmima kirjalikud jäätmekäitluslepingud kõigi jäätmevaldajatega, kes on selleks kohustatud või kes seda soovivad.

 (2) Jäätmevaldaja loetakse liitunuks korraldatud jäätmeveoga jäätmeseaduse alusel. Jäätmekäitluslepingu sõlmimine või sõlmimata jätmine vedaja ja jäätmevaldaja vahel ei avalda mõju jäätmevaldaja liitunuks lugemisele korraldatud jäätmeveoga.

 (3) Jäätmekäitluslepinguga täpsustatakse korraldatud jäätmeveoga seonduvat. Jäätmekäitluslepingu mittesõlmimisel juhinduvad vedaja ja jäätmevaldaja vastastikuste õiguste ja kohustuste kindlaksmääramisel korraldatud jäätmevedu reguleerivatest õigusaktidest. Juhul kui jäätmekäitluslepingut ei ole sõlmitud, kasutatakse jäätmemahutitena 80-, 140-, 240-, 370-, 600-, 800- või 2500-liitriseid jäätmemahuteid.

 (4) Jäätmevaldaja, kes kasutab eeskirjas sätestatust teistsuguseid jäätmemahuteid või jäätmekotte ja kelle jäätmemahutite tühjendamine toimub harvem kui üks kord nelja nädala jooksul, on kohustatud sõlmima vedajaga jäätmekäitluslepingu. Jäätmemahutite tühjendamine ei tohi toimuda harvemini kui on sätestatud jäätmehoolduseeskirjas.

§ 11.  Korraldatud jäätmeveoga haaratud jäätmeliigid

 (1) Olmejäätmeteks, mille kogumine ja vedamine Saue vallas toimub vastavalt korraldatud jäätmeveo nõuetele on järgmised Vabariigi Valitsuse kehtestatud jäätmeliikide, sealhulgas ohtlike jäätmete nimistu jaotuskoodi 20 all loetletud olmejäätmete liigid:
20 01 01 – paber ja kartong;
20 03 01 – segaolmejäätmed;
20 01 08 – biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed.
20 03 07 – suurjäätmed.

 (2) Korraldatud jäätmeveoga hõlmatud erinevate jäätmeliikide eritingimused:
 1) Paber ja kartong – korraldatud jäätmeveoga on haaratud elamumaa sihtotstarbega kinnistud, kus asub üle nelja korteri; mitteelamumaa sihtotstarbega kinnistud, kus on üle 25 töötaja või neid jäätmeliike tekib eraldivõetuna üle 50 kg nädalas.
 2) Biolagunevate köögi- ja sööklajäätmed - korraldatud jäätmeveoga on alates 01.01.2009.a haaratud elamumaa sihtotstarbega kinnistud, kus on üle 10 korteri; samuti mitteelamumaa sihtotstarbega kinnistud, kus asub kaubandus- või toitlustusasutus ning mitteelamumaa sihtotstarbega kinnistud, kus on üle 25 töötaja ja neid jäätmeliike tekib eraldivõetuna üle 50 kg nädalas.

 (3) Korraldatud jäätmeveoga ei ole hõlmatud:
 1) ühistranspordipeatustes, tänavatel, parkides, ning haljasaladel paiknevate avalike jäätmemahutite tühjendamine ja nendes jäätmemahutites asuvate jäätmete vedamine;
 2) avaliku ürituse korraldamise luba vajavatel üritustel tekkivad jäätmed.

§ 12.  Mahutite tühjendamise sagedus

 (1) Segaolmejäätmete mahutite minimaalne tühjendussagedus on järgmine:
 1) tiheasustusalal - vähemalt üks kord nelja nädala jooksul;
[RT IV, 13.07.2016, 3 - jõust. 16.07.2016]
 2) tiheasustusalal, kus biojäätmete kompostimine on jäätmetekke kohas tagatud – vähemalt üks kord 12 nädala jooksul;
[RT IV, 13.07.2016, 3 - jõust. 16.07.2016]
 3) hajaasustusalal – vähemalt üks kord 12 nädala jooksul;
[RT IV, 13.07.2016, 3 - jõust. 16.07.2016]
 4) kuue kuni kahekümne korteriga elamud- sõltuvalt kogumismahuti suurusest üks kord nädalas või kord kahe nädala jooksul.
 5) üle kahekümne korteriga elamud – sõltuvalt kogumismahuti suurusest üks kord nädalas või kaks korda nädalas.

 (2) Soovituslik mahuti suuruse ja tühjenduse tabel on esitatud lisas 1.

 (3) Hajaasustusalal on lubatud ühe ja kahepereelamutes mahuti tühjendamine üks kord 12 nädala jooksul ainult tingimusel, et tagatakse biolagunevate jäätmete nõuetekohane kompostimine ja sellega välditakse haisu teket.

 (4) Vallavalitsuse kirjalikul nõusolekul ja mõjuval põhjuse esitamisel on lubatud kasutada käesoleva paragrahvi lõikes 1 märgitust harvemaid tühjendussagedusi, kuid tiheasustusalal mitte harvemini kui üks kord nelja nädala jooksul ja hajaasustusalal mitte harvemini kui üks kord 12 nädala jooksul.

§ 13.  Mitteliitumine

 (1) Erandkorras võib vallavalitsus jäätmevaldaja lugeda kuni kolmeks aastaks korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks tema põhjendatud avalduse alusel. Mitteliitunuks lugemise avalduse vorm on esitatud eeskirja lisas 2.

 (2) Mitteliitumise lugemise põhjuseks saab olla asjaolu, et jäätmevaldaja ei ela või ei tegutse alaliselt või ajutiselt kinnistul.

 (3) Aiandusühistute maa-alal vaid suveperioodil elava/asuva jäätmevaldaja võib vallavalitsus tema põhjendatud avalduse alusel lugeda korraldatud jäätmeveoga ajutiselt mitteliitunuks kuni kolme aasta talveperioodideks.

 (4) Korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks loetud jäätmevaldaja esitab iga järgmise aasta 20. jaanuariks vallavalitsusele kirjaliku kinnituse, et kinnistul ei ole aasta kestel elatud või kinnistut ei ole kasutatud. Jäätmevaldaja, kes ei ole esitanud 20. jaanuariks kirjalikku kinnitust, loetakse korraldatud jäätmeveoga liitunuks 21. jaanuarist arvates. Vastav kinnistus tuleb esitada kirjalikult kas posti või e-maili teel.

 (5) Korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks loetud jäätmevaldaja on kohustatud teavitama vallavalitsust nende asjaolude muutumisest või äralangemisest, mis olid tema mitteliitunuks lugemise aluseks, hiljemalt kolmekümne päeva jooksul alates nende asjaolude teatavaks saamisest jäätmevaldajale.

§ 14.  Mitteliitumiseks esitatud avalduse menetlemine

 (1) Vallavalitsus:
 1) registreerib mitteliitunuks lugemise avalduse;
 2) kontrollib jäätmevaldaja avalduse vastavust eeskirja nõuetele ning puuduste esinemise korral annab täiendava mõistliku tähtaja puuduste kõrvaldamiseks;
 3) kontrollib avalduses sisalduvate andmete õigsust ning nõuab vajadusel taotlejalt täiendavaid dokumente (nt elektriarved) ja selgitusi;
 4) kontrollib avaldaja esitatud andmete faktilist õigsust ja jäätmekäitluse korraldust kohapeal (nt kas hoonet kasutatakse alalise või ajutise eluruumina, nõuetekohne biolagunevate jäätmete kompostimine jms).

 (2) Juhul, kui avaldus vastab eeskirjas toodud nõuetele ja avalduses toodud andmed vastavad eeskirjas esitatud tingimustele, otsustab vallavalitsus, kas korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmevaldaja mitteliitunuks lugemise taotlus rahuldada või jätta rahuldamata.

 (3) Vallavalitsus vaatab mitteliitumiseks esitatud avalduse läbi ja teeb otsuse avaldaja mitteliitunuks lugemise või taotluse tagasilükkamise kohta 30 päeva jooksul arvates nõuetekohase avalduse registreerimisest. Mõjuval põhjusel (täiendava teabe kogumise vajadus, küsimuse keerukus jms) võib vallavalitsus taotluse lahendamise tähtaega pikendada kuni kahe kuuni.

 (4) Jäätmevaldaja mitteliitunuks lugemise otsustab vallavalitsus oma korraldusega.

 (5) Vallavalitsus teavitab avalduse esitajat kirjalikult korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks lugemisest või avalduse tagasilükkamisest.

 (6) Vallavalitsus teavitab vedajat veopiirkonnas jäätmevaldaja mitteliitunuks lugemisest ja tähtajast, alates millest on nimetatud jäätmevaldaja loetud korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks.

 (7) Mitteliitunuks lugemine lõpeb tähtaja möödumisel, milleks vallavalitsus luges jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks. Jäätmevaldajal on õigus esitada enne mitteliitunuks lugemise tähtaja möödumist vallavalitsusele uus avaldus.

 (8) Vallavalitsusel on õigus ennetähtaegselt lõpetada mitteliitunuks lugemine, kui:
 1) Jäätmevaldaja ei esita õigeaegselt eeskirjas nõutud kirjalikku kinnitust või sisaldab kinnitus olulisel määral valeandmeid;
 2) mitteliitunuks loetud jäätmevaldaja ei suuda nõuetekohaselt korraldada oma jäätmekäitlust;
 3) ilmneb, et jäätmevaldaja on esitanud mitteliitunuks lugemise avalduses valeandmeid;
 4) jäätmevaldaja ei võimalda järelevalveametnikul tutvuda jäätmevaldaja jäätmekäitluse korraldusega;
 5) mitteliitunuks lugemiseks vajalikud asjaolud on ära langenud.

 (9) Vallavalitsuse järelevalveametnikul on õigus kontrollida mitteliitunuks loetud jäätmevaldaja jäätmekäitluse korraldust.

§ 15.  Ühismahutite kasutamine

  Jäätmevaldajad võivad jäätmete kogumiseks kasutada ühiseid kogumismahuteid, mis teenindavad küla, aiandusühistut või mitut kinnistut, seejuures peavad jäätmekäitluslepingus olema fikseeritud kõik ühist kogumismahutit kasutavad jäätmevaldajad. Ühise mahuti kasutajad loetakse korraldatud jäätmeveoga liitunuks.

§ 16.  Jäätmeveo teenustasu suuruse määramise kord

 (1) Teenustasude suurused kehtivad Saue valla korraldatud jäätmeveo piirkonnas.

 (2) Korraldatud jäätmeveo teenustasu kujuneb järgmistest komponentidest:
 1) Kogumismahuti regulaarne graafikujärgne tühjendushind (segaolmejäätmed, paber ja papp, biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed, suurjäätmed);
 2) graafikuväline tellimusel tühjendushind (vastavalt kliendi tellimusele);
 3) konteineri laenutuse hind (vastavalt kliendi konteineri suurusele eurot/kuus);
 4) konteineri ostu hind (vastavalt kliendi konteineri suurusele eurot/tk);
 5) tühisõit objektile;
 6) kordusarve;
 7) konteinerite mahtu ületavate jäätmete või konteineriväliste, vahetult konteineri kõrval asuvate pakendatud jäätmete äraveo hind;
 8) hüvitus rikutud paberi ja papi eest;
 9) hüvitus rikutud biolagunevate jäätmete eest;
 10) kliendil tellitud lisateenuste hind.

§ 17.  Teenustasu suuruse määramise ja muutmise kord

 (1) Teenustasu on määratud kindlaks vedaja poolt teenuste kontsessioonil esitatud ja edukaks tunnistatud pakkumises. Vedajal puudub õigus ühepoolselt suurendada jäätmeveo teenustasusid vastavas veopiirkonnas.

 (2) Vedaja saab taotleda teenustasu muutmist kas ühe või mitme jäätmeliigi osas või kõigi jäätmeteliikide osas veopiirkonnas, kui esinevad objektiivsed asjaolud, mis oluliselt mõjutavad jäätmete veokulusid või jäätmekäitluskoha rajamis-, kasutamis-, sulgemis- või järelhoolduskulusid.

 (3) Vedaja poolt esitatav teenustasude muutmise taotlus peab sisaldama hindade muutmise vajaduse põhjendust ning taotlusele tuleb lisada:
 1) taotletavate teenustasude kalkulatsioon;
 2) lõppenud majandusaasta auditeeritud raamatupidamise aruanne;
 3) eeloleva majandusaasta prognoositavate tulude ja kulude arvestus kehtivates teenustasudes.

 (4) Teenustasu võib muuta vedaja põhjendatud avalduse esitamisel üldjuhul mitte rohkem kui üks kord aastas va teenustasude vähendamine.

 (5) Vedaja esitab lõikes3 nimetatud taotluse vallavalitsusele, kes otsustab korraldatud jäätmeveo teenustasude muutmise 30 päeva jooksul alates viimase vajaliku ja nõuetekohase dokumendi registreerimisest.

 (6) Kehtestatud muudetud teenustasud rakenduvad mitte varem kui kolmekümne päeva möödumisel alates uute teenustasude avalikustamisest valla ajalehes Koduvald ja valla veebileheküljel.

§ 18.  Lisateenused

 (1) Vedaja võib korraldatud jäätmeveo teostamisel osutada jäätmevaldajale lisateenuseid ainult jäätmevaldaja nõusolekul ja jäätmekäitluslepingu olemasolul, milles on jäätmevaldajat teavitatud osutatavate lisateenuste tingimustest ja hinnakirjast, sealjuures ei tohi vedaja lisatasusid arvestada mahutipargi laialipaigutamise eest ainuõiguse alguses ega nende äraveo eest ainuõiguse lõppemisel.

 (2) Lisateenuste osutamise tingimused peavad olema kooskõlas kehtivate õigusaktidega ning ei tohi seada jäätmevaldajale piiranguid teenuse tarbimisele seadusega ettenähtud korras.

§ 181.  Jäätmekäitluskoha määramine

  Jäätmete kogumiskoha või -kohad, kuhu tuleb korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmed nende edasivedamiseks ja edasiseks käitlemiseks toimetada, määrab Saue Vallavalitsus teenuste kontsessiooni hankedokumentides või korraldab riigihanke jäätmete kogumiskoha või -kohtade määramiseks riigihangete seaduses sätestatud korras.
[RT IV, 13.07.2016, 3 - jõust. 16.07.2016]

4. peatükk KORRALDATUD JÄÄTMEVEOGA HÕLMAMATA JÄÄTMETE KÄITLEMISE NÕUDED 

§ 19.  Paberi ja kartongijäätmete käitlemine

 (1) Korraldatud jäätmeveoga hõlmamata paberi- ja kartongijäätmete kogumiseks paigaldab vallavalitsus valla territooriumile avalikud paberi- ja kartongimahutid.

 (2) Mahutid paigaldatakse vähemalt järgmise tihedusega:
 1) Laagri alevikus üks kogumispunkt keskmisel kandekaugusel 500 m.
 2) Alliku külas kogumispunktid Alliku Seltsimaja juures, Koidu, Klaokse, Karutiigi, Metsavahi ja Kotka tee elurajoonis.
 3) Ääsmäe (koos Tagametsa ja Pällu küladega) vähemalt 2 kogumispunkti.
 4) Tuula, Maidla (koos Pärinurmega), Vanamõisa, Kiia, Jõgisoo (koos Koppelmaaga), Vatsla, Valingu (koos Aila külaga) ja Hüüru külades vähemalt üks kogumispunkt.
 5) Suvilapiirkondades (Vatsla, Maidla, Koppelmaa)- üks kogumispunkt iga suvilapiirkonna kohta.

 (3) Vallavalitsus otsustab paberi- ja kartongijäätmete täpsed asukohad ning avalikustab kogumiskohtade loetelu valla veebilehel ja vähemalt kaks korda aastas valla ajalehes Koduvald.

§ 20.  Pakendi ja pakendijäätmete käitlemine

 (1) Pakendid ja pakendijäätmed tuleb koguda teistest jäätmetest eraldi ja viia selleks ettenähtud kogumispunktidesse. Üleantavad pakendid peavad vastama taaskasutusorganisatsioonide nõuetele – pakendid peavad olema puhtad ning vajadusel (piima-, keefiri- või jogurtipakendid jt) pestud.

 (2) Pakendite ja pakendijäätmete kogumise ja taaskasutamise korraldavad pakendiettevõtjad või nende volitusel pakendiettevõtjate ühendus (edaspidi pakendiorganisatsioon).

§ 21.  Nõuded pakendimahutitele ja asukohtadele

 (1) Pakendijäätmete veo vastuvõtupunktist käitluskohta korraldab pakendiettevõtja või pakendiorganisatsioon ise.

 (2) Tarbija paremaks teenindamiseks korraldab taaskasutusorganisatsioon pakendite ja pakendijäätmete, välja arvatud tagatisrahaga pakendid, vastuvõtupunktid vähemalt järgneva tihedusega:
 1) Laagri alevikus üks kogumispunkt keskmisel kandekaugusel 500 m.
 2) Alliku külas kogumispunktid Alliku Seltsimaja juures, Karutiigi, Koidu, Metsavahi ja Kotka tee elurajoonis.
 3) Ääsmäe (koos Tagametsa ja Pällu küladega) vähemalt 2 kogumispunkti
 4) Tuula, Valingu (koos Aila külaga), Maidla (koos Pärinurmega), Vanamõisa, Kiia, Jõgisoo (koos Koppelmaaga), Vatsla ja Hüüru külades vähemalt üks kogumispunkt.
 5) Suvilapiirkondades (Vatsla, Maidla, Koppelmaa)- üks kogumispunkt iga suvilapiirkonna kohta.

 (3) Vastuvõtupunktide asukohad, paigaldamistingimused ja tühjendamise sageduse kooskõlastab taaskasutusorganisatsioon vallavalitsusega.

 (4) Vallavalitsus avalikustab pakendite kogumiskohtade loetelu valla veebilehel ja vähemalt kaks korda aastas valla ajalehes Koduvald.

§ 22.  Ohtlike jäätmete käitlemine

 (1) Ohtlikud jäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi.

 (2) Ohtlikke jäätmeid võib käidelda jäätmeloa alusel ohtlike jäätmete käitlemise litsentsi omav isik. Vastava litsentsi väljastab Keskkonnamet.

 (3) Ohtlike jäätmete tekitaja vastutab nende ohutu hoidmise eest kuni jäätmete üleandmiseni jäätmeluba ja ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale ettevõttele.

 (4) Kodumajapidamises tekkinud ohtlikud jäätmed (patareid, akud, õlid, õlifiltrid, ravimid, päevavalguslambid, värvid, lakid, lahustid jne) tuleb viia Tallinna linna Pääsküla jäätmejaama või anda ära vallavalitsuse poolt korraldatava ohtlike jäätmete kogumisringi käigus. Vallavalitsus korraldab ohtlike jäätmete kogumisringi vähemalt üks kord aastas.

 (5) Vallavalitsus avalikustab ohtlike jäätmete kogumiskohtade loetelu valla veebilehel ja vähemalt kaks korda aastas valla ajalehe Koduvald. Ohtlike jäätmete kogumisringist teavitatakse veebilehe ja valla ajalehe Koduvald kaudu vähemalt üks kuu ette.

 (6) Ettevõtjad peavad oma ohtlikud jäätmed üle andma jäätmeluba ja ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale ettevõttele.

 (7) Mahutid ohtlike jäätmete kogumiseks peavad olema suletavad ja valvatavad.

 (8) Ohtlikud jäätmed, välja arvatud olmes tekkinud ohtlikud jäätmed, peab jäätmevaldaja enne üleandmist jäätmekäitlejale märgistama vastavalt keskkonnaministri 29.04.2004 määrusele nr 39 “Ohtlike jäätmete ja nende pakendite märgistamise kord” kehtestatud korrale.

 (9) Ohtlike jäätmete kogumist korraldav isik peab paigutama nende kogumist reguleerivad juhised kogumispunktis nähtavasse kohta. Juhises peab olema fikseeritud ohtlike jäätmete äraveo kord.

 (10) Vedelaid ohtlikke jäätmeid peab säilitama kindlalt suletavates mahutites, mis välistab nende sattumise maapinnale või kanalisatsiooni.

 (11) Ohtlike jäätmete valdaja vastutab nende ohutu hoidmise eest kuni jäätmete üleandmiseni jäätmeluba ja ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale ettevõttele.

 (12) Ettevõtja, kes tegeleb ohtlike jäätmetega, on kohustatud andma vallavalitsuse järelevalveametnikule informatsiooni ohtlike jäätmete hoidmise ja käitlemise kohta.

§ 23.  Probleemtoodete käitlemine

 (1) Probleemtoodete ladestamine olmejäätmete mahutitesse või teistesse selleks mitte ettenähtud kohtadesse on keelatud.

 (2) Probleemtooted tuleb viia või tellida nende äraviimine jäätmekäitluskohta. Elektri- ja elektroonikajäätmed võib viia Pääsküla jäätmejaama, elektri- ja elektroonikaseadmete konteinerisse (Laagri Kuuse tn katlamaja juurde või Ääsmäe Infokaitsesüsteemide territooriumi juurde) või anda ära vallavalitsuse poolt korraldataval probleemjäätmete kogumisringil. Vanarehve võib viia Pääsküla jäätmejaama või anda ära vallavalitsuse poolt korraldataval probleemjäätmete kogumisringil .Väiksemaid probleemtooteid (patareid, akud) saab paigutada vallavalitsuse poolt selleks ettenähtud kogumiskastidesse või viia Pääsküla jäätmejaama.

 (3) Vallavalitsus avalikustab patareide ja akude kogumiskohtade loetelu ning elektri- ja elektroonikaseadmete konteinerite asukohad valla veebilehel ja vähemalt kaks korda aastas valla ajalehe Koduvald.

§ 24.  Biolagunevate jäätmete käitlemine

 (1) Korraldatud jäätmeveoga mittehaaratud ja eraldi kogutud kompostitavad biolagunevad jäätmed (aia ja pargi biolagunevad jäätmed, köögijäätmed) tuleb vedada vastavat jäätmeloaga jäätmekäitluskohta või kompostida kinnistul selleks ettenähtud kohas.

 (2) Kompostitavat materjali peab paigutama, ladustama ja käitlema tervisele ja ümbruskonnale kahjutult ning viisil, mis ei põhjusta kahjurite teket.

 (3) Väikeelamutes tekkivaid toidujäätmeid võib koha peal kompostida ainult selleks ettenähtud, kohas, kus linnud ja närilised sellele ligi ei pääse. Keelatud on kompostida jäätmeid, mis kahjustavad komposti või muudavad selle kasutamiskõlbmatuks.

 (4) Kompostimisnõud ja -aunad peavad paiknema naaberkinnistust vähemalt 3m kaugusel, kui naabrid ei lepi kokku teisiti.

 (5) Valla haljasaladel tekkivaid aia- ja pargijäätmeid (taimed, rohi, lehed, oksad jne) tuleb muudest jäätmetest eraldi koguda ja kompostida kompostimisväljakutel või vastava jäätmeloaga jäätmekäitlusettevõtetes.

 (6) Biolagunevaid köögijäätmeid võib kompostida ainult selleks ettenähtud kogumisanumates aias või aiamaal, jälgides eeskirja. Biolagunevaid köögijäätmeid võib panna ka selleks ettenähtud mahutitesse. Mahutite ja kompostimiskoha puudumisel võib köögijäätmeid panna segaolmemahutisse, kui need on prügikotis.

 (7) Biolagunevate köögijäätmete lahtiselt kogumine ja kogumismahutisse lahtiselt kallamine on keelatud. Mahutisse tohib paigutada vaid pakendatud köögijäätmeid.

§ 25.  Suurjäätmete käitlemine

  Suurjäätmed tuleb üle anda korraldatud jäätmeveoga tegelevale jäätmekäitlusettevõttele või toimetada ise Pääsküla jäätmejaama.

§ 26.  Metallijäätmete käitlemine

  Vanametall ja metallijäätmed tuleb üle anda jäätmeluba omavale vanametalli kogumisega tegelevale jäätmekäitlusettevõttele või toimetada ise vastavat jäätmeluba omavasse jäätmekäitluskohta.

5. peatükk JÄÄTMETE KÕRVALDAMINE JA JÄÄTMEKÄITLUSKOHA JÄRELHOOLDUSE NÕUDED 

§ 27.  Saue vallas tekkivate tavajäätmete kõrvaldamine

 (1) Saue vallas tekkinud sh korraldatud jäätmeveoga kogutavad ladestatavad tavajäätmed kõrvaldatakse läheduspõhimõtte järgi nõuetekohases tava- või ehitusjäätmete käitluskohas.

 (2) Tallinna Prügilasse võib kõrvaldamiseks viia igat liiki tavajäätmeid ja ohtlikest jäätmetest vaid asbesti sisaldavaid jäätmeid. Väo paekarjääri ja Kopli püsijäätmete käitluskohas võib pärast töötlemist kõrvaldada ehitus- ja lammutustöödel tekkinud mitteohtlikke püsijäätmeid ning saastumata pinnast. Kopli püsijäätmete käitluskohta võib viia ka asbesti sisaldavaid jäätmeid. Kõrvaldamiskõlblikkuse hindamisel loetakse pinnas saastunuks, kui see sisaldab ohtlikke aineid üle keskkonnaministri 11. augusti 2010 määruse nr 38 “Ohtlike ainete sisalduse piirväärtused pinnases” kehtestatud piirnormide.

§ 28.  Jäätmete põletamine

 (1) Prügi ja jäätmete põletamine on keelatud. Küttekolletes või lõkkes tohib põletada ainult immutamata ja värvimata puitu, kiletamata paberit ja pappi.
[RT IV, 13.07.2016, 3 - jõust. 16.07.2016]

 (2) [Kehtetu - RT IV, 13.07.2016, 3 - jõust. 16.07.2016]

§ 29.  Jäätmekäitluskoha järelhoolduse nõuded

 (1) Jäätmekäitluskoha järelhooldus on suletud jäätmekäitluskoha keskkonnaseire ning võimaliku negatiivse keskkonnamõju, sealhulgas keskkonnahäiringu tõrje.

 (2) Tegevuse lõpetanud jäätmekäitluskoht ja selle vahetu ümbrus tuleb korrastada, puhastada seal leiduvatest jäätmetest ning taastada jäätmekäitluse eelne olukord.

 (3) Järelhoolduse kulud kannab suletud jäätmekäitluskoha endine käitaja või selle puudumisel jäätmekäitluskoha maaomanik.

 (4) Jäätmekäitluskoha järelhoolduse tulemusena peab olema välistatud jäätmekäitluskohast tulenev võimalik negatiivne keskkonnamõju.

 (5) Jäätmekäitluskohtade järelhoolduse konkreetsed nõuded esitatakse vajaduse korral Keskkonnaameti väljastatavas jäätme- või kompleksloas.

6. peatükk EHITUS- JA LAMMUTUSJÄÄTMETE KÄITLEMISE KORD 

§ 30.  Üldsätted

 (1) Käesolev peatükk määrab kindlaks ehitus- ja lammutustöödel tekkivate jäätmete, sh. saastunud maa-aladelt eemaldatud pinnase (edaspidi ehitusjäätmed) käitlemise Saue valla haldusterritooriumil.

 (2) Käesolev peatükk reguleerib ehitusjäätmete käitlust juhul, kui ehitamise käigus tekib jäätmeid üle 1 m3 päevas või üle 10 m3 kogu ehitusperioodi jooksul. Muudel juhtudel tuleb jäätmekäitluse korraldamisel lähtuda eeskirjas sätestatud nõuetest.

§ 31.  Ehitus- ja lammutusjäätmete käitlemise üldnõuded

 (1) Ehitusjäätmete nõuetekohase käitlemise korraldab ehitusjäätmete valdaja.

 (2) Ehitusjäätmete paigutamine segaolmejäätmete mahutisse on keelatud. Ehitusjäätmete kogumine tuleb korraldada muude jäätmete kogumisest eraldi.

 (3) Ehitustegevuse käigus tekkivate jäätmete käitlemine tuleb kooskõlastada vallavalitsusega.

 (4) Kui ehitustegevuse käigus tekib jäätmeid üle 10 m3, tuleb ehitise vastuvõtmiseks esitatavatele dokumentidele lisada kohaliku omavalitsusega kooskõlastatud jäätmeõiend ning seletuskiri jäätmete nõuetekohase käitlemise kohta. Jäätmeõiendi vormi kinnitab vallavalitsus.

 (5) Kui ehitus- või lammutusprojekti prognoositav jäätmekogus ületab 10 m3, tuleb projekti lisana esitada jäätmeteatis jäätmete nõuetekohase käitlemise kohta. Jäätmeteatise vormi kinnitab vallavalitsus.

 (6) Ehitise lammutamise lõpetamisel tuleb kohalikus omavalitsuses vormistada jäätmeõiend.

 (7) Ehitusjäätmeid tohib anda üle käitlemiseks isikule, kellel on nende käitlemiseks jäätmeluba või ta on registreeritud Keskkonnaametis jäätmekäitlejana. Ohtlikke jäätmeid tohib anda üle ohtlike jäätmete käitluslitsentsiga ettevõttele.

 (8) Tekkinud ehitusjäätmed taaskasutatakse või kõrvaldatakse läheduse põhimõtet järgides vastavat jäätmeluba omavas ehitusjäätmete käitluskohas.

§ 32.  Ehitusjäätmete valdaja kohustused ehitusjäätmete käitlemisel

 (1) Ehitusjäätmete valdaja on kohustatud rakendama kõiki võimalusi ehitusjäätmete taaskasutamiseks ja liigiti kogumiseks nende tekkekohas.

 (2) Ehitusjäätmed tuleb taaskasutada koha peal või anda üle vastavat jäätmeluba omavale või jäätmekäitlejana registreeritud või ohtlike ehitusjäätmete korral jäätmeluba ja ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale isikule.

 (3) Liigiti tuleb koguda:
 1) puidujäätmed;
 2) metallijäätmed;
 3) kiletamata paberi ja papijäätmed;
 4) mineraalsed jäätmed (kivid, ehituskivid, tellised, krohvisegud jne);
 5) raudbetoon ja betoondetailid;
 6) plastijäätmed, sealhulgas kilejäätmed;
 7) ohtlikud ehitusjäätmed;
 8) muud jäätmed.

 (4) Jäätmete kogumismahutid, mida kasutatakse jäätmete liigiti kogumiseks, peavad olema tähistatud.

 (5) Juhul kui liigiti kogumiseks puudub jäätmete tekkekohas võimalus või see pole majanduslikult otstarbekas tuleb jäätmed sorteerimiseks ja käitlemiseks üle anda vastavat jäätmeluba omavale teenusepakkujale.

 (6) Ehitusjäätmete valdaja peab tagama, et kinnistul või krundil oleksid eraldi märgistatud kogumismahutid olmejäätmete ja ohtlike jäätmete kogumiseks ning objektil tegutsevad töölised oleksid teadlikud eeskirjast tulenevatest kohustustest.

 (7) Ehitusjäätmete valdaja ja jäätmekäitlusettevõtte omavahelised õigused ja kohustused määratakse jäätmekäitluslepinguga.

 (8) Ehitusjäätmete valdaja peab rakendama meetmeid tolmu ja jäätmete leviku ärahoidmiseks ehitusjäätmete paigutamisel jäätmemahutisse, jäätmete laadimisel jäätmeveokitele ja jäätmete veol.

 (9) Ehitusjäätmete kogumismahutite paigutamine avalikult kasutatavatele tänavatele, parklatesse või haljasaladele on lubatud ainult vallavalitsuse sellekohase loa alusel.

§ 33.  Ehituse tavajäätmete käitlemine

 (1) Eelsorditud ehituskivid ja tellised tuleb kas taaskasutada ehituskivide ja tellistena või võimaluse korral anda üle purustamiseks ja materjalide taaskasutamiseks vastavat jäätmeluba või jäätmekäitleja registreerimistõendit omavale ettevõttele.

 (2) Raudbetooni- ja betoonijäätmed ning tõrva mittesisaldav asfalt tuleb võimaluse korral üle anda purustamiseks ja materjalide taaskasutamiseks vastavale jäätmeluba omavale isikule.

 (3) Puhtaid puidujäätmeid tuleb kasutada küttena või anda puiduhakke valmistamiseks üle vastavat jäätmeluba omavale isikule.

 (4) Kohapeal ehitamiseks taaskasutatavad ehitusjäätmed paigutatakse ehitusjäätmete kogumismahutisse või krundi piires selleks eraldatud maa-alale nende hilisemaks taaskasutamiseks.

 (5) Ehituse tavajäätmed, mida ei saa taaskasutada, s.h saastatud pinnas, tuleb kõrvaldada vastavat jäätmeluba omavas ladestuspaigas või üle anda vastavat jäätmeluba omavale isikule.

 (6) Ehituse tavajäätmete (s.h saastumata pinnase) ja ehitusjäätmete sortimisel ülejäänud mineraalsete püsijäätmete segu tuleb võimaluse korral taaskasutada.

 (7) Ehituse suurjäätmed, mida oma kaalu või mahu tõttu pole võimalik paigutada jäätmete kogumismahutisse, võib hilisema jäätmekäitluskohta äraveo eesmärgil koguda krundi piires selleks eraldatud maa-alale, kui need ei kujuta seal ohtu inimeste tervisele ega keskkonnale.

 (8) Ehitusjäätmete ladestamine selleks mitte ette nähtud kohta on keelatud.

§ 34.  Ohtlike ehitusjäätmete käitlemine

 (1) Ohtlikud ehitusjäätmed, v.a. saastunud pinnas, tuleb koguda liikide kaupa eraldi kogumismahutitesse, mis on märgistatud vastavalt keskkonnaministri poolt kehtestatud korrale.

 (2) Ohtlike ehitusjäätmete kogumismahutisse ei ole lubatud valada vedelaid ohtlikke jäätmeid nagu värvid, lakid, lahustid, liimid jne.

 (3) Ohtlike ehitusjäätmete kogumiseks kasutatavad kogumismahutid peavad olema kinnised.

 (4) Ohtlike ehitusjäätmete hulka kuuluvad:
 1) asbesti sisaldavad jäätmed – eterniit, isolatsioonmaterjalid, asbesttsementtooted jne;
 2) värvi-, laki-, liimi- ja vaigujäätmed, nende pakendid ning nendega immutatud või saastunud materjalid;
 3) naftatooteid sisaldavad ning nendega saastunud ehitusmaterjalid – tõrvapapp, tõrva sisaldav asfalt jne;
 4) saastunud pinnas.

 (5) Asbesti sisaldavate jäätmete eri liigid tuleb koguda eraldi mahutitesse kasutades vajadusel kotte, või muid pakendeid asbestikiu ja –tolmu keskkonda sattumise vältimiseks.

 (6) Kasutuskõlbmatud värvid, lakid, lahustid, liimid jne ning nende jäägid tuleb säilitada originaalpakendis või koguda vastavalt märgistatud kindlalt suletavasse mahutisse, vältides nende omavahelist segunemist.

 (7) Ohtlikud ehitusjäätmed ja saastunud pinnas tuleb käitlemiseks üle anda jäätmeluba ja ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale isikule. Ohtlike ehitusjäätmete valdaja vastutab nende ohutu hoidmise eest kuni jäätmete üleandmiseni jäätmeluba ja ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale isikule.

 (8) Vastava jäätmeloa ja litsentsi olemasolul võib saastunud pinnast õigusaktidega kehtestatud korras käidelda kohapeal kooskõlastades selle kohaliku omavalitsusega.

 (9) Juriidilised isikud, kes tekitavad või käitlevad ohtlikke ehitusjäätmeid, on kohustatud vallavalitsusele andma viimase nõudmisel aru oma tegevuse kohta.

7. peatükk TERVISHOIU- JA VETERINAARTEENUSE OSUTAJA JÄÄTMETE KÄITLEMISE KORD 

§ 35.  Üldsätted

 (1) Käesolevas peatükis (edaspidi kord) sätestatakse tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutaja jäätmete käitlemise nõuded.

 (2) Korra järgimine on kohustuslik kõikidele Saue vallas tegutsevatele tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutajatele, kus tekivad jäätmed, mis on jäätmeliikide, sealhulgas ohtlike jäätmete nimistus määratletud “inimeste ja loomade tervishoiul või sellega seonduvatel uuringutel tekkinud jäätmetena”.

 (3) Tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutajad peavad välja töötama sisemised juhised jäätmete liigiti kogumiseks ja edasiseks käitlemiseks. Personal, kes vastutab jäätmete liigiti kogumise ja jäätmete edasisse käitlusse suunamise eest, peab saama vajalikku informatsiooni ja/või koolituse, kuidas neid juhiseid järgida.

§ 36.  Tervishoiuasutustes tekkivate riskijäätmete käitlemine

 (1) Teravad ja torkivad jäätmed tuleb koguda torkekindlast materjalist valmistatud karpi (kasti), mis omab markeeringut:
,,Teravad ja torkivad jäätmed”, raviasutuse nime ja pakkimise kuupäeva. Täitunud karp (kast) pakitakse plastikkotti, mis paigutatakse jäätmehoidlas olevasse jäätmemahutisse. Plastikkotil peab olema markeering ,,Teravad ja torkivad jäätmed”, raviasutuse nimi ja pakkimise kuupäev. Jäätmed antakse üle jäätmeluba ja ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale jäätmekäitlusettevõttele.

 (2) Nakkusohtlikud jäätmed, mis võivad sisaldada elujõulisi mikroorganisme ja toksiine, samuti haigestunute kehavedelikke ei tohi ladestada prügilasse eelkäitluseta. Kogutud jäätmed tuleb asetada kilekotti, millel on markeering: ,,Nakkusohtlikud jäätmed”. Nende jäätmete kahjutuks muutmine toimub põletamise või autoklaavimise teel.

 (3) Mikroobide poolt tekitatud haigusi kandvate patsientide väljaheited on vaja eelnevalt töödelda kloori sisaldava desinfitseeriva ainega, enne kui valatakse olmekanalisatsiooni.

 (4) Kui puudub põletamise või autoklaavimise võimalus tuleb pakitud nakkusohtlikud jäätmed hoida tervishoiuasutuse jäätmehoidlas kuni üleandmiseni jäätmeluba ja ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale jäätmekäitlusettevõttele.

 (5) Bioloogilised jäätmed (koeproovid, vere ülekandekotid, märjad ning eritistega määrdunud tekstiili) tuleb koguda eraldi plastikkottidesse, millel on markeering ,,Bioloogilised jäätmed”. Markeeritud plastikkotid säilitatakse tervishoiuasutuse jäätmehoidlas kuni üleandmiseni jäätmeluba ja ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale jäätmekäitlusettevõttele.

 (6) Ravimijäätmed pakitakse kilekotti, mis suletakse omakorda lukustatavasse kasti, millel on markeering: ,,Ravimijäätmed”. Ravimijäätmed antakse üle jäätmeluba ja ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale jäätmekäitlusettevõttele.

 (7) Elavhõbeda jäätmed (vanadest kraadiklaasidest ja mõnedest elavhõbedat sisaldavatest reagentidest kogutud elavhõbedajäägid) kogutakse klaaspurki, mis tihedalt suletakse. Metallilist elavhõbedat tuleb hoida veega anumas nii, et vesi katab elavhõbeda. Pakend markeeritakse: ,,Elavhõbedajäätmed”. Elavhõbedajäätmed antakse üle jäätmeluba ja ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale jäätmekäitlusettevõttele.

 (8) Kasutusest kõrvaldatud päevavalguslambid säilitatakse tervishoiuasutuse jäätmehoidlas kuni üleandmiseni jäätmeluba ja ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale jäätmekäitlusettevõttele.

§ 37.  Tervishoiuasutuses tekkivate olmejäätmete käitlemine

 (1) Olmejäätmed eeskirja mõistes on sellised tervishoiuasutuses tekkinud olmejäätmed, mida ei ole võimalik taaskasutada, s.h koristusjäätmed.

 (2) Olmejäätmed kogutakse tekkekohas jäätmekotti ja säilitatakse üleandmiseni jäätmekäitlejale olmejäätmete mahutis.

 (3) Olmejäätmed antakse üle jäätmeluba omavale veoettevõttele edasiseks käitlemiseks.

§ 38.  Tervishoiuasutuses tekkivate taaskasutatavate jäätmete käitlemine

 (1) Klaasijäätmed kogutakse spetsiaalsesse klaaspakendi kogumise mahutisse, millel on pakendi taaskasutus organisatsiooni (kogumist-ja vedu korraldava ettevõtte) nimi, aadress ja kontakttelefoni number. Klaasijäätmete äravedu korraldatakse vastavalt vajadusele.

 (2) Vanapaber ja kartong sorteeritakse tekkekohas ja säilitatakse paberi- ja kartongijäätmete kogumise mahutis kuni üleandmiseni taaskasutusorganisatsioonile. Kogumismahutil peab olema kogumisettevõtte nimi, aadress ja kontakttelefoni number. Paberi ja kartongi äravedu korraldatakse vastavalt vajadusele.

 (3) Diskreetseid andmeid sisaldav vanapaber, kas purustatakse tervishoiuteenust osutavas ettevõttes või kogutakse spetsiaalsesse lukustatavasse mahutisse, mis antakse edasiseks töötlemiseks vastavale jäätmekäitlejale.

 (4) Kohapeal purustatud paberijäägid võib paigutada vanapaberi ja kartongi kogumise mahutisse.

8. peatükk VASTUTUS JA JÄRELVALVE 

§ 39.  Vastutus

  Eeskirja nõuete rikkumise eest karistatakse jäätmeseaduses ja pakendiseaduses sätestatud korras.

§ 40.  Järelevalve

  Järelevalvet eeskirja täitmise üle teostavad Saue Vallavalitsus ja keskkonnainspektsioon.

§ 41.  Keskkonnasaaste likvideerimine

 (1) Ebaseaduslikult keskkonda viidud jäätmed kõrvaldab ja nendest põhjustatud keskkonnareostuse likvideerimise korraldab jäätmete ebaseaduslikult keskkonda viija omal kulul vallavalitsuse ettekirjutuse alusel.

 (2) Kui saastaja ei täida eeskirjas toodud kohustusi, korraldab jäätmete ja neist põhjustatud saaste likvideerimise saastatud kinnisasja omanik saastaja kulul. Kui saastajat ei ole võimalik kindlaks teha, korraldab saastatud kinnisasja omanik saaste likvideerimise oma kulul.

 (3) Kui saastunud kinnisasja omanik ei täida käesoleva paragrahvis toodud kohustust või kui saastajat ei ole võimalik kindlaks teha, korraldab jäätmete ja neist põhjustatud saaste likvideerimise saastatud kinnisasja omaniku kulul vallavalitsus asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras.

9. peatükk RAKENDUSSÄTTED 

§ 42.  Rakendussätted

 (1) [Käesolevast tekstist välja jäetud.]

 (2) Määrus avaldatakse Saue valla veebilehel.

 (3) Määrus jõustub 9. oktoobril 2010. Määruse § 9 jõustub 1. jaanuaril 2011.
 

Lisa 1 Kogumismahutite tühjendussagedus

Lisa 2 Mitteliitunuks lugemise taotluse vorm