Vaivara valla jäätmehoolduseeskiri
Vastu võetud 25.10.2007 nr 45
jõustumine 29.10.2007
Muudetud järgmiste aktidega (näita)
Vastuvõtmine | Avaldamine | Jõustumine |
---|---|---|
28.02.2008 | 03.03.2008 |
Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lg 1 p 365 ja 366 ja jäätmeseaduse § 66 lg 4 ja § 71 lg 1 ja lg 2 ning pakendiseaduse § 15 lg 1 alusel.
1. peatükk Üldsätted
§ 1. Reguleerimisala
(1) Jäätmehoolduseeskiri reguleerib Vaivara valla haldusterritooriumil olmejäätmete ja tootmisjääkide kogumist, sorteerimist, vedu, töötlemist, hoidmist, taaskasutamise ja kõrvaldamise korraldamist ning jäätmete tekitaja, territooriumi valdaja, jäätmekäitlusettevõtte ja Vaivara valla kui omavalitsusüksuse vahelisi suhteid jäätmekäitlus-alases tegevuses.
(2) Vaivara valla jäätmehoolduseeskiri (edaspidi eeskiri) kehtestab jäätmehoolduse korraldamise nõuded, korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmeliigid, veopiirkonnad, jäätmete vedamise sageduse ja aja Vaivara vallas.
§ 2. Mõisted
Eeskirjas kasutatakse mõisteid jäätmeseaduse tähenduses juhul, kui eeskirjast ei tulene teisiti. Käesolevas eeskirjas kasutatavate mõistete sisu seletatakse järgmiselt:
1) Aia- ja pargijäätmete all mõistetakse aedade ja haljasalade hooldamisel tekkinud biolagunevaid jäätmeid nagu rohi, lehed, oksad jne;
2) Taaskasutatavate jäätmete all mõistetakse jäätmeid, mida saab kasutada toorainena, kütusena või muuks otstarbeks (vanapaber, kartong, pakendijäätmed, biolagunevad jäätmed, metallijäätmed ja puidujäätmed);
3) Ehitus- ja lammutusjäätmete all mõistetakse ehituse, remondi ja lammutamise käigus tekkivaid jäätmeid ning väljaveetud pinnast;
4) Jäätmete kogumismahuti all mõistetakse standardset jäätmete kogumiseks kasutatavat mahutit, mida saab jäätmeveovahendiga tühjendada;
5) Kompostimise all mõistetakse orgaaniliste jäätmete segamist ja ladestamist ning käitlemist maapinnal või kompostris nende looduslikuks lagundamiseks mullaviljakuse parandamise eesmärgil;
6) Kompostri all mõistetakse orgaaniliste jäätmete lagundamiseks kasutatavat anumat;
7) Jäätmepunkti all mõistetakse taaskasutatavate jäätmete (paberi, papi, plasti, klaasi jne) esmaseks kogumiseks mõeldud kohta, kuhu on paigutatud vastavad mahutid, vajadusel piiratud aiaga. Jäätmepunktis ei toimu jäätmete töötlust;
8) Kogumisringi all mõistetakse valla poolt korraldatud ohtlike jäätmete ja/või suurjäätmete ja/või elektroonikaromude kogumist kindlaks määratud ajal ja kohtades;
9) Territooriumi valdaja all mõistetakse kinnisasja omanikku, hoonestusõigust omavat isikut, ehitise kui vallasasja omanikku või kasutusõigust omavat isikut (nt. rendilepingu alusel).
2. peatükk Jäätmekäitluse üldnõuded
§ 3. Jäätmehoolduseeskirja eesmärk
(1) Eeskirja eesmärgiks on säilitada Vaivara vallas puhas ja tervislik elukeskkond, vähendada jäätmete koguseid ning soodustada jäätmete taaskasutamist.
(2) Eeskiri on täitmiseks kohustuslik kõigile juriidilistele ja füüsilistele isikutele, kes tegutsevad, elavad või viibivad Vaivara valla haldusterritooriumil.
(3) Jäätmevaldaja on kohustatud käitlema tema valduses olevaid jäätmeid vastavalt kehtestatud nõuetele või andma need käitlemiseks üle selleks õigust omavale isikule.
§ 4. Jäätmehoolduse arendaja
(1) Jäätmehoolduse arendamist korraldab Vaivara Vallavalitsus (edaspidi vallavalitsus) vastavalt oma pädevusele.
(2) Vallavalitsus korraldab vallas jäätmehooldust ja teostab järelevalvet jäätmekäitluse üle järgmiselt:
1) nõustab valla elanikke ja levitab jäätmealast teavet;
2) kontrollib jäätmete käitlemist, sh liigiti kogumist elamumaa sihtotstarbega kinnistutel;
3) korraldab valla haljasaladel tekkivate aia- ja pargijäätmete kogumist ja kompostimist;
4) teostab kontrolli valla territooriumi prahistamise üle ja korraldab prahistatud alade korrastamist;
5) kontrollib jäätmekäitluslepingute olemasolu ja jäätmekäitlustoiminguid elamumaa sihtotstarbega kinnistutel;
6) kontrollib jäätmekäitlustoiminguid kioskites, müügipaviljonides ja tänavakaubanduses;
7) koostab projekte ja rahataotlusi jäätmehoolduse arendamiseks ja investeeringuteks;
8) töötab välja ja viib ellu jäätmete vähendamise ning taaskasutamise programme;
9) korraldab jäätmete kogumispunktide rajamist ja haldamist;
10) korraldab jäätmekäitlusalast arendus- ja selgitustööd ning teeb keskkonnateadlikkuse tõstmise alast propagandat;
11) edendab ja propageerib jäätmete sorteerimist ning liigiti kogumist;
12) korraldab kohalike omavalitsuste jäätmekavade aktualiseerimist;
13) korraldab teeninduspiirkonnas jäätmete taaskasutamist.
§ 5. Läheduse põhimõte jäätmekäitluses
Jäätmeid tuleb taaskasutada või kõrvaldada nende tekkekohale võimalikult lähedal asuvas tehnoloogiliselt sobivas ning tervisekaitse- ja keskkonnanõuetele vastavas jäätmekäitluskohas .
§ 6. Jäätmete käitlemise eest vastutav isik
Jäätmete nõuetekohase käitlemise eest vastutab jäätmevaldaja. Kui jäätmevaldajat pole võimalik kindlaks teha või ta ei täida jäätmete nõuetekohase käitlemise kohustust, korraldab jäätmete kogumist ja vedu kinnistu omanik. Kinnistu korrashoiu eest vastutab kinnistu omanik, kui jäätmekäitlusleping ei näe ette teisiti.
§ 7. Jäätmevaldaja kohustused
(1) Jäätmete kogumise, taaskasutamise või lõpliku kõrvaldamise korraldab jäätmevaldaja, v.a. korraldatud olmejäätmeveo korral.
(2) Jäätmevaldaja on kohustatud järgima vallavalitsuse esitatud nõudeid jäätmete segunemise vältimiseks nende tekkekohas ja jäätmete liigiti kogumiseks selleks ettenähtud mahutitesse või jäätmepunktidesse.
(3) Jäätmevaldaja peab kasutama kõiki võimalusi jäätmete koguse ja ohtlikkuse vähendamiseks. Ta peab jäätmeid liigiti koguma, vedama ja taaskasutama või andma need üle jäätmeluba omavale jäätmekäitlusettevõttele eeskirjaga määratud korras.
(4) Jäätmetekitaja ja kinnistu omanik (valdaja) on kohustatud:
1) koguma oma kinnistul tekkinud jäätmed ning teavitama kinnistul asuvaid elanikke ja seal töötavaid isikuid jäätmete sorteerimise ja kogumise korraldusest;
2) omama või rentima piisavas koguses ja suuruses jäätmete kogumismahuteid või kasutama jäätmeveolepingu alusel ühismahuteid. Mahutid ja kogumiskohad peavad vastama käesoleva eeskirja nõuetele;
3) korraldama jäätmete üleandmist jäätmeluba omavale jäätmekäitlejale või taaskasutama või kõrvaldama jäätmed vastavalt kehtivatele nõuetele. Kui jäätmetekitaja, kinnistu omanik ja valdaja on erinevad isikud, registreeritakse nendevaheline kohustuste jaotus üüri-, rendi- või jäätmekäitluslepinguga;
4) võimaluse korral vähendama jäätmete mahtu enne kogumismahutisse asetamist kokkupressimise teel.
(5) Territooriumide haldajad, kinnisvarahalduse ja -hoolduse ettevõtted ja juriidilisest isikust jäätmevaldajad on kohustatud teavitama oma hallatavate hoonete elanikke, hallatavatel pindadel tegutsevaid ettevõtjaid või oma ettevõtete töötajaid vallas toimivast jäätmehooldussüsteemist ning eeskirja nõuetest.
(6) Juriidilisest isikust jäätmetekitaja on kohustatud:
1) rakendama oma tegevuses kõiki sobivaid jäätmete tekke vältimise ja jäätmete hulga vähendamise võimalusi ning pöörama tähelepanu jäätmete taaskasutamisele ja ohtlikkuse vähendamisele;
2) korraldama jäätmekäitlust, ladustamist või üleandmist jäätmekäitlusettevõttele;
3) pidama koguselist ja liigilist arvestust oma tegevusega seotud jäätmete tekke ja käitlemise kohta;
4) käitlema tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutamisel tekkinud jäätmeid ja ehitus- ja lammutusjäätmeid vastavalt eeskirja peatükkides 6 ja 7 toodud korrale;
5) koostama ettevõtte jäätmekava hiljemalt 1. juuliks 2008, võttes aluseks Jäätmeseaduse § 44, lg 4, juhul kui ettevõtte tegevuse tagajärjel tekib aastas rohkem kui 10 tonni tavajäätmeid ja/või rohkem kui 100 kg ohtlike jäätmeid.
§ 8. Jäätmete sorteerimise üldnõuded
Jäätmetekitaja kogub eraldi taaskasutatavad jäätmed, suuremõõtmelised jäätmed, püsijäätmed, ohtlikud jäätmed, probleemtoodete jäätmed ja segaolmejäätmed.
§ 9. Jäätmete põletamine
(1) Jäätmete põletamine on lubatud ainult jäätmeluba omavas ettevõttes. Ohtlikke jäätmeid on lubatud põletada jäätmeluba ja ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavas ettevõttes.
(2) Jäätmete põletamine väljaspool selleks ettenähtud kohti on keelatud. Küttekolletes võib loata põletada ainult immutamata ja värvimata puitu ning kiletamata paberit ja pappi.
(3) Okste ja prahi põletamine on lubatud jäätmevaldaja kinnistu piires ajavahemikul 1. oktoobrist kuni 1. maini tuulevaikse ilmaga naabreid mittehäirival viisil ja tule tegemise koht peab paiknema vähemalt 15 m kaugusel mistahes ehitisest või põlevmaterjali lahtisest hoiukohast ja vähemalt 30 m kaugusel metsast. Tiheasustusalal on selline tegevus keelatud.
(4) Välikaminas võib oksi ja risu põletada aastaringselt. Okste, risu ja leheprahi põletamine väljaspool oma kinnistu piire on keelatud.
3. peatükk Korraldatud jäätmevedu
§ 10. Korraldatud jäätmeveole üleminek
(1) Korraldatud jäätmevedu on segaolmejäätmete kogumine ja vedu valla haldusterritooriumil korraldatud konkursi korras valitud jäätmekäitlusettevõtte poolt.
(2) Vaivara vallas on üks korraldatud jäätmeveo piirkond, milleks on kogu valla haldusterritoorium. Jäätmekäitluskohad ja isikud, kuhu ja kellele jäätmed üle antakse, sealhulgas sortimisettevõtted ja prügila, määratakse korraldatud jäätmeveoga.
(3) Korraldatud jäätmeveole ülemineku kord ja teostus nähakse ette eraldi valla õigusaktidega.
§ 11. Korraldatud jäätmeveoga liitumise kohustuslikkus
(1) Korraldatud jäätmeveoga liitumine on kohustuslik kõikidele jäätmevaldajatele Vaivara vallavolikogu poolt määratud korraldatud olmejäätmeveoga hõlmatud piirkondades. Jäätmevaldaja on ka korteriühistu, aiandus-, suvilaühistu, selle puudumisel aga kinnisasja omanik, millel asub suvila, elu- või äriruum.
(2) Liitumine korraldatud olmejäätmeveoga on kohustuslik kogu Vaivara valla territooriumil
(3) Korraldatud jäätmeveoga ei ole hõlmatud avaliku ürituse korraldamise luba vajavad üritused ega ühistranspordipeatustes, tänavatel, avalikes parkides, kalmistutel ning haljasaladel paiknevate avalike jäätmemahutite tühjendamine.
§ 12. Veoettevõtja eri- või ainuõiguse tähtaeg
Vaivara vallas veoettevõtja leidmiseks korraldatud avalikul konkursil edukaks tunnistatud ettevõtjal on määratud veopiirkonnas jäätmeveo eri- või ainuõigus kuni viieks aastaks.
§ 13. Korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmeliik
Korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmeliigiks on segaolmejäätmed (jäätmekood: 20 03 01). Korraldatud jäätmevedu võib hõlmata ka muid, konkursi tingimustes kindlaks määratud jäätmeid. Korraldatud jäätmeveo konkursi võitja võib korraldada jäätmete liigiti kogumist paigaldades paberi ja kartongi, plastiku, klaasi ning biolagunevate jäätmete kogumiseks konteinerid.Kompostitavate biolagunevate jäätmete liigiti kogumise kohustust elanikele ei rakendata juhul, kui sellel kinnistul tekkivad kompostitavad biolagunevad jäätmed kompostitakse nõuetekohaselt samal kinnistul.
§ 14. Jäätmevaldaja liitunuks lugemine
(1) Jäätmevaldaja loetakse liitunuks korraldatud jäätmeveoga elu- või tegevuskohajärgses veopiirkonnas sõltumata sellest, kas ta on sõlminud jäätmeveolepingu konkursi korras valitud jäätmevedajaga või ei ole seda teinud.
(2) Vallavalitsus võib erandkorras teatud tähtajaks lugeda jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks jäätmevaldaja poolt vallavalitsusele esitatud kirjaliku põhjendatud avalduse alusel. Mitteliitunuks loetud jäätmevaldaja esitab üks kord aastas vallavalitsusele kirjaliku selgituse oma jäätmete käitlemise kohta.
Mitteliitunuks loetud jäätmevaldaja on kohustatud oma jäätmete käitlemiseks registreerima ennast jäätmeveoks Ida-Virumaa Keskkonnateenistuses vastavalt jäätmeseaduse §74 lõikele 1.
4. peatükk Jäätmete kogumine ja üleandmine
§ 15. Kogumismahutid
(1) Jäätmete kogumiseks tuleb kasutada nõuetele vastavaid kogumismahuteid. Kogumismahuteid tuleb kasutada ümbrust reostamata ja risustamata ning neis sisalduvad jäätmed ei tohi sattuda sademete, lindude ega loomade mõjuvalda.
(2) Jäätmete kogumismahuti peab olema kompaktne, terve, korralikult suletav ning sellele peab olema tagatud juurdepääs. Ümbruskonna saastumise vältimiseks tuleb kogumismahutit puhastada ja desinfitseerida piisavalt sageli, kuid mitte harvemini kui kaks korda aastas.
(3) Kogumismahuti puhtuse ja õige kasutamise eest vastutab jäätmevaldaja kui jäätmekäitlusleping ei sätesta teisiti. Kogumismahutite tehnilise korrashoiu tagab mahutite omanik, mahuti nõuetekohase paigutuse ja ümbruse korrashoiu tagab mahuti valdaja.
(4) Kogumismahutina võib kasutada:
1) 140, 240, 360, 370, 600 või 800 liitriseid kaanega ning haaratavaid plastmassist või metallist kogumismahuteid, mida on võimalik tõstemehhanismiga tühjendada jäätmeid kokkupressivasse jäätmeveomasinasse;
2) kaanega varustatud 1,5 m3, 2,5 m3 ja 4,5 m3 metallist kogumismahuteid, mida on võimalik mehhaanilisel teel tühjendada jäätmeid kokkupressivatesse jäätmeveokitesse või toimetada käitluskohta;
3) presskonteinereid;
4) jäätmekotte.
(5) Jäätmete kogumismahuti võib olla jäätmevaldaja või territooriumi haldaja omandis või lepingu alusel kasutatav.
(6) Jäätmete kogumismahuti ei tohi olla paigutatud sõidu- või kõnniteele ega häirida muul viisil liikluskorraldust. Rajatud piirded, kaitsed ja alused ei tohi takistada kogumismahuti tühjendamist. Mahutite lukustamise korral peab jäätmevaldaja kindlustama nende avamise tühjenduspäeval.
(7) Segunenud olmejäätmed ning muud kergesti riknevad ja halvasti lõhnavad jäätmed tuleb paigutada mahutisse paberi- või kilekottidesse pakitult ning selliselt, et need ei levitaks lõhna, ei põhjustaks ohtu inimestele ega määriks mahuteid.
(8) Erinevate jäätmeliikide kogumiseks tuleb kasutada erinevat värvi jäätmemahuteid:
1) Must, hall, roheline – olmejäätmed;
2) Pruun – biolagunevad jäätmed;
3) Sinine – paberi- ja papijäätmed;
4) Kollane – pakendijäätmed;
5) Punane – ohtlikud jäätmed
(9) Jäätmemahutil peab olema kasutajale nähtavas kohas kiri või märk, mis viitab mahutiga kogutavale jäätmeliigile, mahutit tühjendava ettevõtte nimi ja kontaktandmed.
(10) Olmejäätmete kogumismahutisse on lubatud koguda vaid segaolmejäätmeid, mis kuuluvad kõrvaldamisele.
(11) Kogumismahuti tuleb paigutada krundile või kinnistule, kus jäätmed on tekkinud, välja arvatud juhul, kui jäätmed paigutatakse lepingu alusel kasutatavasse ühismahutisse. Ühismahuti asukoht tuleb kooskõlastada territooriumi valdaja ja vallavalitsusega.
(12) Kogumismahutid peavad paiknema naaberkinnistul paiknevast eluhoonest vähemalt 3 meetri kauguse, kui naabrid ei lepi kokku teisiti.
(13) Kogumismahutite asukoha valikul tuleb arvestada esteetilisi ja tervisekaitse alaseid aspekte.
(14) Kinnistul või krundil tekkivad jäätmed, mida ei saa kohapeal taaskasutada, tuleb paigutada selle jäätmeliigi kogumiseks ettenähtud jäätmemahutisse. Suurjäätmed võib paigutada ajutiselt mahutite vahetusse lähedusse, korraldades nende äraveo hiljemalt 3 päeva jooksul.
(15) Kogumismahuti tuleb paigutada korralikult suletuna kokkulepitud ajaks jäätme-vedajale kättesaadavasse kohta tasasele horisontaalsele alusele sõidutee lähedale nii, et jäätmeveok pääseks takistamatult vähemalt 10 meetri kaugusele. Juurdesõidutee kogumismahuti laadimiskohani peab olema ehitatud selliselt, et kannatab raskeveoki pealesõitu. Jäätmete kogumismahuti ei tohi olla paigutatud sõidu- või kõnniteele ega häirida muul viisil liikluskorraldust. Rajatud piirded, kaitsed ja alused ei tohi takistada kohumismahuti tühjendamist.
(16) Olmejäätmeid hoone seest kogutakse vaid jäätmekäitlusettevõtte ja jäätmetekitaja vahel eelnevalt sõlmitud kokkuleppe kohaselt ja juhtudel, kui tühjendamisele kuuluva kogumismahuti paigutamine välitingimustesse ei ole otstarbekas. Hoonesse paigutatud üldkasutatavad kogumismahutid on soovitav paigutada hea ventilatsiooni, valgustuse ja avatud sissepääsuga ruumi.
(17) Sissepääs jäätmeruumi või katusealusesse peab olema ilma trepi, künnise või muu takistuseta. Jäätmeruumis peab olema küllaldane ventilatsioon ja valgustus. Jäätmeruumi või varikatuse korrashoiu ja puhtuse eest hoolitseb kinnistu valdaja.
(18) Üldkasutatavatesse kohtadesse (pargid, parklad, ühissõidukite peatused jm) paigutab kogumismahutid vallavalitsus või territooriumi haldaja. Kaupluste, söögikohtade, asutuste sissekäikude ja müügipaviljonide juures peab nende lahtioleku ajal olema kogumismahuti (prügiurn), mille õigeaegse tühjendamise ja korrashoiu eest vastutab haldaja. Avalike ürituste paigad varustab kogumismahutitega ürituse korraldaja, kes vastutab ürituse käigus tekkinud jäätmete nõuetekohase käitlemise eest.
§ 16. Kogumismahutisse paigutamise keeld
(1) Olmejäätmete kogumismahutisse ei tohi paigutada:
1) ohtlikke jäätmeid;
2) kuuma tuhka;
3) lõhkematerjalidest koosnevaid ja neid sisaldavaid jäätmeid;
4) vedelaid ja mudalaadseid jäätmeid;
5) käimlajäätmeid;
6) kogumiskaevude setteid;
7) nakkusttekitavaid ja bioloogilisi jäätmeid;
8) radioaktiivseid jäätmeid;
9) erikäitlust vajavaid jäätmeid;
10) jäätmeid, mis võivad kahjustada jäätmekäitlusettevõtteid, prügila töötajaid või jäätmeveovahendeid;
11) aineid ja esemeid, mis oma kaalu, koguse või kuju tõttu võivad kahjustada mahuteid või jäätmeveokeid või raskendavad märkimisväärselt jäätmete kokkupressimist;
12) taaskasutatavaid jäätmeid, mille kogumine on korraldatud;
13) ehitus- ja lammutusjäätmeid.
(2) Ülalnimetatud omadustega jäätmed peab jäätmetekitaja või kinnistu haldaja viima selleks ettenähtud kohta (ohtlike jäätmete vastuvõtukohad, spetsiaalsed jäätmete kogumispunktid, muud eraldi määratavad vastuvõtukohad) või andma üle vastavat luba omavale jäätmekäitlejale.
(3) Liiva, tuhka ja pühkmeid võib paigutada kogumismahutisse ja vedada prügilasse, kui need vastavad jäätmekäitlusettevõtte tingimustele ja kui tuhk on jahtunud.
(4) Jahutatud või niisutatud tuhka võib tihedas ja vastupidavas pakendis paigutada olmejäätmete kogumismahutisse.
5. peatükk Korraldatud jäätmeveoga hõlmamata jäätmete käitlemise nõuded
§ 17. Pakendi ja pakendijäätmete käitlemine
(1) Pakendimaterjali liigid on järgmised: klaas; plastik; paber ja kartong, kaasa arvatud kihiline kartong; metall; puit; muu materjal.
(2) Pakendid ja pakendijäätmed tuleb koguda teistest jäätmetest eraldi ja viia selleks ettenähtud kogumispunktidesse. Üleantavad pakendid peavad vastama taaskasutus-organisatsioonide nõuetele – pakendid peavad olema puhtad.
(3) Pakendite ja pakendijäätmete kogumise ja taaskasutamise korraldavad pakendiettevõtjad või nende volitusel taaskasutusorganisatsioonid.
(4) Pakendiettevõtja on kohustatud tasuta tagasi võtma müüdud kauba müügipakendi või –pakendijäätmed müügikohas või selle vahetus läheduses, teavitades sellest võimalusest müügikohas nähtavale kohale seatud ja arusaadava kirjaliku teatega.
(5) Juhul, kui mingil põhjusel ei ole võimalik korraldada pakendite ja pakendijäätmete vastuvõtmist oma kinnistu või teenindusmaa piires, võib nende, va tagatisrahaga pakendid, vastuvõtmise erandina korraldada kinnistu või teenindusmaa vahetus naabruses vallavalitsuse loal ja tingimustel.
(6) Tagasivõtmise nõue hõlmab vaid pakendit, mille tüüp, kuju ja suurus vastab selles müügikohas müüdava kauba pakendile ja selle kauba müüja poolt üleantava kauba pakendile.
(7) Pakendiettevõtja on kohustatud vältima liigiti kogutud või pakendimaterjalide kaupa sorditud tagasivõetava pakendi ja pakendijäätmete segunemist teiste jäätmete või pakendimaterjalidega.
(8) Postimüügiga tegelev pakendiettevõtja peab teavitama lõppkasutajat ja tarbijat tema õigusest tagastada pakend ja pakendijäätmed kauba üleandjale.
(9) Pakendijäätmete veo vastuvõtupunktist käitluskohta korraldab pakendiettevõtja või taaskasutusorganisatsioon ise. Kui pakendiettevõtja ei ole ühinenud taaskasutus-organisatsiooniga, peab ta vedama kogutud pakendijäätmed käitluskohta ise.
(10) Pakendiettevõtjad või taaskasutusorganisatsioonid on kohustatud paigaldama pakendite ja pakendijäätmete, väljaarvatud tagatisrahaga koormatud pakendid, kogumiseks kogumismahutid. Kogumispunktide asukohad ja paigaldustingimused kooskõlastatakse vallavalitsusega.
(11) Vaivara valla territooriumil asuvate pakendi ja pakendijäätmete kogumismahutite asukohad on ära toodud Lisas 1.
§ 18. Ohtlike jäätmete käitlemine
(1) Ohtlikud jäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi.
(2) Ohtlike jäätmete kogumisel, säilitamisel ja veol tuleb jäätmed pakendada asjakohasel viisil, vältides erinevate ohtlike jäätmete segunemist, tervise- ja keskkonnaohte ja võimaldades hilisemat taaskasutust või kõrvaldamist.
(3) Ohtlike jäätmete tekitaja vastutab nende ohutu hoidmise eest kuni jäätmete üleandmiseni vastavat litsentsi omavale ettevõttele
(4) Kodumajapidamises tekkinud ohtlikud jäätmed (patareid, akumulaatorid, õlid, õlifiltrid, ravimid, päevavalguslambid, värvid, lakid, lahustid jne) tuleb viia ohtlike jäätmete kogumispunktidesse või anda ära korraldatud ohtlike jäätmete kogumisringil. Patareide kogumiseks on valla territooriumile paigutatud spetsiaalsed patareide kogumiskastid (vt Lisa 1).
(5) Ohtlike jäätmete kogumispunktides (vt Lisa 1) võetakse vastu ainult kodumajapidamistes tekkinud ohtlikke jäätmeid.
(6) Vähemalt kord aastas korraldab vallavalitsus ohtlike jäätmete kogumisringi, mille käigus kogutakse kodumajapidamistes tekkinud ohtlike jäätmeid ning mille peatuspunktidest teavitatakse elanikkonda kohaliku ajakirjanduse vahendusel
(7) Juriidilised isikud korraldavad ohtlike jäätmete kogumiseks mõeldud kogumismahutite paigaldamise ise. Juriidiline isik peab ohtlikud jäätmed üle andma jäätmeluba ja ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale ettevõttele.
(8) Ohtlikke jäätmeid tuleb säilitada spetsiaalselt kohandatud ja turvaliselt lukustatavas hoones või hoone osas. Mahutid ohtlike jäätmete kogumiseks peavad olema suletavad ja valvatavad. Ajutise säilituspaiga põrand peab olema piisavalt tihe, et vältida avariide korral põrandale sattunud vedelike väljaimbumist.
(9) Ohtlikke jäätmeid tuleb säilitada nii, et need ei reostaks pinna- või põhjavett ega põhjustaks teisi keskkonnakahjustusi. Vedelaid ohtlikke jäätmeid peab säilitama kindlalt suletavates mahutites, mis välistab nende sattumise maapinnale, põhjavette või kanalisatsiooni.
(10) Ohtlike jäätmete kogumisel tuleb vältida erinevat liiki ohtlike jäätmete segunemist omavahel või tavajäätmetega. Ohtlike jäätmete segunemine omavahel või teiste ainetega on lubatud ainult siis, kui sellega ei kaasne ohtu tervisele ja keskkonnale ning kui see on tehniliselt ja majanduslikult põhjendatud.
(11) Juba segunenud ohtlikud jäätmed tuleb lahutada, kui see on tehniliselt teostatav ja kui sellega ei kaasne ülemääraseid kulutusi ja kui see on vajalik tervise või keskkonnaohutuse tagamiseks.
(12) Ohtlike jäätmete ajutine säilituspaik peab olema varustatud esmaste avarii likvideerimise ja tulekustutusvahenditega.
(13) Ettevõtetes ja asutustes peab kinnistu valdaja paigutama ohtlike jäätmete kogumist reguleerivad juhised kogumispunktis nähtavasse kohta. Juhises peab olema fikseeritud ohtlike jäätmete äraveo kord.
(14) Ohtlike jäätmete säilituspaigas tohib jäätmeid ajutiselt hoiustada kuni ühe aasta vältel.
§ 19. Suurjäätmed
Suurjäätmeid võib ajutiselt paigutada olmejäätmete mahutite juurde, kui nende äravedu organiseeritakse mitte hiljem kui 3 tööpäeva jooksul.
§ 20. Probleemtooted
(1) Probleemtoode on toode, mis keskkonda sattumisel võib põhjustada tervise- või keskkonnahäiringuid. Probleemtoodete nimetused on toodud jäätmeseaduse §-s 25.
(2) Probleemtoodetest tekkivate jäätmete kokkukogumise ja nende taaskasutamise või nende kõrvaldamise kohustus lasub tootjal, kellele laieneb ka endisaegsete jäätmete kogumise ja kõrvaldamise kohustus.
(3) Tootja käesoleva määruse tähenduses on toodete sisseveo või edasimüügiga tegeleja sõltumata tegutsemise eesmärgist või müügiviisist.
(4) Kui Vabariigi Valitsus on tootja vabastanud lõikes 2 toodud kohustustest, siis jäätmehoolduse kulud kannab jäätmevaldaja.
(5) Endisaegsed probleemtooted ja nendest tekkinud jäätmed saab füüsiline isik üle anda Lisas 1 nimetatud kohtades.
(6) Elektri- ja elektroonikaseadmed või neist tekkinud jäätmed tuleb üle anda elektri- või elektroonikaseadmete jäätmete kogumispunktidesse või uue toote ostmisel kauplusse kooskõlas jäätmeseaduse §-ga 23. Elektri- ja elektroonikaseadmete tootja on kohustatud korraldama tema valmistatud, edasimüüdud või sisseveetud toodetest tekkivate jäätmete tasuta vastuvõtmise.
(7) Vanad autorehvid tuleb üle anda vanarehvide kogumispunktidesse või jäätmejaama või uue rehvi ostmisel kauplusse või rehviettevõttesse kooskõlas jäätmeseaduse §-ga 23. Rehvide tootja on kohustatud korraldama tema valmistatud, edasimüüdud või sisseveetud rehvidest tekkivate jäätmete tasuta vastuvõtmise.
(8) Probleemtoodetest tekkivate jäätmete kogumist korraldavad isikud on kohustatud jäätmevaldajaid teavitama probleemtoodetest tekkivate jäätmete kogumise korrast.
§ 21. Vanametall ja metallijäätmed
Vanametall ja metallijäätmed tuleb üle anda vanametalli kogumisega tegelevale ja vastavat luba omavale ettevõttele, või toimetada vastavasse jäätmekäitluskohta.
§ 22. Biolagunevate jäätmete ja reoveesette käitlemine
(1) Eraldi kogutud kompostitavad biolagunevad jäätmed (aia ja haljastu biolagunevad jäätmed) tuleb vedada kompostimiseks vastava jäätmeloaga jäätmekäitluskohta. Kinnisel territooriumil tekkivad aia ja haljasalade biolagunevaid jäätmeid võib kompostida lahtiselt aunas või kompostris. Lahtine kompostiaun ja komposter peab paiknema vähemalt 2 meetri kaugusel naaberkinnistust, kui naabrid ei lepi kokku teisiti.
(2) Kompostitavat materjali peab paigutama, ladustama ja käitlema tervisele ja ümbruskonnale kahjutult ning nii, et see ei põhjustaks kahjurite teket.
(3) Eramutes tekkivaid toidujäätmeid võib kompostida selleks ettenähtud kinnistes kompostrites või lahtistes kompostiaunades oma kinnistu piirides. Lubatud on üksnes biolagunevate jäätmete kompostimine.
(4) Keelatud on kompostida jäätmeid, mis kahjustavad komposti või muudavad selle kasutamiskõlbmatuks.
(5) Valla haljasaladel tekkivaid aia- ja haljastu biolagunevaid jäätmeid (taimed, rohi, lehed, oksad jne) ei ole lubatud ladestada prügilasse. Need tuleb koguda teistest jäätmetest eraldi ja kompostida kompostimisväljakutel või teistes jäätmeluba omavates jäätmekäitluskohtades.
(6) Reoveepuhasti jääkmuda tuleb komposteerida selleks rajatud komposteerimisväljakul või anda üle selleks rajatud kohta.
(7) Ökoloogiliste kuivkäimlate jääkmaterjali võib kasutada komposti valmistamiseks.
(8) Juriidilised isikud võivad orgaanilisi jäätmeid kompostida kompostrites või Vaivara Vallavalitsusega kooskõlastatud tingimustel ja kirjalikul loal ning jäätmeloa olemasolul selleks ettevalmistatud väljakutel.
(9) Toidujäätmeid tohib aastaringselt kompostida ainult soojustatud kompostrites.
(10) Biolagunevate jäätmete anaeroobne kompostimine on lubatud vaid juhul, kui kasutatakse sobivat tehnoloogiat. Vastasel juhul tuleb biolagunevate jäätmete komposteerimisel tagada aeroobsete lagunemisprotsesside toimumine. Korrastamata, roiskuva, haisva, taimehaigusi levitava, keskkonnale ja inimese tervisele ohtliku ja mittesobivasse kohta rajatud komposteerimiskoha peab likvideerima selle omanik. Valla kompostimisväljakul on lubatud kasutada anaeroobset kompostimistehnoloogiat, kui tehnoloogia vastab keskkonnanõuetele.
(11) Alates 1.jaanuarist 2010.a tuleb korterelamutes koguda eraldi biolagunevaid köögijäätmeid, mis ei tohi sisaldada vedelaid jäätmeid. Biolagunevad köögijäätmed tuleb paigutada spetsiaalsesse kogumismahutisse paberi- või mõnest muust biolagunevast materjalist kottidesse pakitult. Vastavaid kotte võib saada jäätmekäitlejalt või osta kauplustest. Biolagunevate jäätmete mahutisse ei tohi visata kilekotte või muid kompostimiseks kõlbmatuid jäätmeid. Määrdumise vältimiseks tuleb biolagunevate jäätmete mahutit katta seestpoolt paberi- või mõnest muust biolagunevast materjalist kotiga või regulaarselt pesta.
(12) Biolagunevate köögijäätmete lahtiselt kogumine ja kogumismahutisse lahtiselt kallamine on keelatud. Mahutisse tohib paigutada vaid pakendatud köögijäätmeid.
6. peatükk Tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutaja jäätmete käitlemise kord
§ 23. Üldsätted
(1) Käesolev kord määrab kindlaks tervishoiu ja veterinaarteenuse osutamisel tekkivate jäätmete (edaspidi tervishoiu- ja veterinaarjäätmete) käitlemise korra. Korra järgimine on kohustuslik kõikidele Vaivara vallas tegutsevatele tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutajatele, kus tekivad jäätmed, mis on jäätmeliikide, sealhulgas ohtlike jäätmete nimistus määratletud „Inimeste ja loomade tervishoiul või sellega seonduvatel uuringutel tekkinud jäätmetena“.
(2) Tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutajad peavad välja töötama sisemised juhised jäätmete liigiti kogumiseks ja edasiseks käitlemiseks. Personal, kes vastutab jäätmete liigiti kogumise ja jäätmete edasisse käitlusse suunamise eest, peab saama vajalikku informatsiooni ja/või koolituse, kuidas neid juhiseid järgida.
(3) Käesolev kord ei käsitle heitgaaside ja heitvetega keskkonda suunatavaid jääke ning loomsete jäätmete käitlemist. Loomsete jäätmete käitlemise korda reguleerib Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr. 1774/2002, 03.10.2002
§ 24. Jäätmete käitlemise üldnõuded
(1) Inimeste ja loomade tervishoiul tekkinud ohtlikud jäätmed tuleb üle anda vastavat luba omavale jäätmekäitlusettevõttele.
(2) Kõik tervishoiu- ja veterinaarjäätmete tekitajad peavad registreerima end Vaivara vallavalitsuses esitades järgmised andmed:
1) tervishoiu- või veterinaariateenuse osutaja nimi ja aadress;
2) kontaktisik;
3) äriregistri registreerimiskood;
4) telefoni number;
5) ühes kuus tekkivate haiglajäätmete hinnanguline liigiline kogus kilogrammides;
6) jäätmekäitlusettevõtte nimi ja aadress, kellele tekkinud jäätmed üle antakse.
(3) Tervishoiu- ja veterinaarjäätmed tuleb pakkida tekkekohas sealhulgas koduvisiitidel tekkinud haiglajäätmed.
(4) Jäätmed tuleb viia tekkekohast pakituina teenuse osutaja hoidlasse.
(5) Jäätmed tuleb koguda liikide kaupa. Eraldi tuleb koguda:
1) teravad-torkivad jäätmed;
2) erikäitlust vajavad meditsiinilised jäätmed;
3) patoloogilised jäätmed;
4) mikrobioloogia, immunoloogialaborite ning veterinaarlaboratooriumide jäätmed;
5) ravimijäätmed;
6) muud ohtlikud jäätmed liikide kaupa;
7) olmejäätmed ja nendega sarnased muud jäätmed;
8) taaskasutatavad jäätmed.
(6) Tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutajad peavad pidama arvestust tekkivate jäätmekoguste üle jäätmeliikide kaupa.
§ 25. Olmejäätmed
(1) Olmejäätmed käesoleva eeskirja mõistes on sellised tervishoiuasutustes tekkinud olmejäätmed, mida ei ole võimalik taaskasutada, sh koristusjäätmed.
(2) Olmejäätmed tuleb pakkida tekkekohas jäätmekotti, mis suletakse enne äraviimist. Mahutid paigaldab selleks ettenähtud kohtadesse ja neid tühjendab äravedu korraldav jäätmekäitlusettevõte.
§ 26. Taaskasutatavad jäätmed
(1) Taaskasutatavaid jäätmeid nagu paber, papp, klaas, pakend jne tuleb koguda liigiti eraldi ning paigutada vastavatesse kogumismahutitesse ning anda üle jäätmekäitlusettevõttele.
(2) Diskreetne vanapaber on paberid patsiendi isikut puudutavate andmetega, samuti teisi isikuid ja tervishoiuasutuse tööd puudutavate andmetega.
(3) Diskreetset vanapaberit tuleb hoida kõrvalistele isikutele mittekättesaadavas kohas (lukustatud ruumis, kapis jne).
(4) Diskreetne vanapaber tuleb purustada tervishoiuasutuses või saata purustamiseks vastavasse jäätmekäitlusettevõttesse.
(5) Tervishoiuasutuses purustatud diskreetne vanapaber pannakse taaskasutatavate paberijäätmete mahutisse. Purustatud mittetaaskasutatav diskreetne vanapaber pannakse olmejäätmete mahutisse
(6) Purustamiseks saadetav diskreetne vanapaber pannakse lukustatud mahutisse, mis antakse üle vastavale jäätmekäitlusettevõttele.
§ 27. Bioloogilised jäätmed
Tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutaja peab bioloogilised jäätmed nagu operatsiooni käigus tekkinud jäätmed (amputeeritud kehaosad ja elundid), kohe pärast tekkimist pakendama kindlalt suletud punasesse jäätmekotti, millel on märge «Bioloogilised jäätmed» ning toimetama tekkekohast jäätmehoidlasse, kus neid hoitakse teistest jäätmetest eraldi sügavkülmikus temperatuuril alla -20 °C. Bioloogilised jäätmed võib käitlemiseks üle anda ainult vastavat jäätmeluba omavatele jäätmekäitlejatele.
§ 28. Teravad ja torkivad jäätmed
(1) Teravad ja torkivad jäätmed tuleb asetada raskesti läbitorgatavast materjalist valmistatud suletavasse kanistrisse, millel on punane markeering „Teravad ja torkivad jäätmed. Suur vigastuse oht!“. Pakendile tuleb märkida jäätmete tekitaja (tervishoiuasutus, osakond) ja pakkimiskuupäev.
(2) Kanistreid teravate ja torkivate jäätmetega tuleb hoida jäätmehoidlas, kus need pakitakse punasesse jäätmekotti, millel on markeering «Teravad ja torkivad jäätmed». Vajadusel võib jäätmekanistrid asetada mõnda teisse pakendisse, millel on punane silt «Teravad ja torkivad jäätmed». Teravad ja torkivad jäätmed pannakse jäätmehoidlasse. Neid võib panna ühte ruumi koos vastavalt märgistatud nakkusohtlike ja bioloogiliste jäätmetega. Jäätmekotid või teised jäätmepakendid suletakse ning antakse üle koos bioloogiliste jäätmetega vastavat jäätmeluba omavale jäätmekäitlusettevõttele.
§ 29. Nakkusohtlikud jäätmed
(1) Nakkusohtlikud jäätmed on märgitud jäätmenimistus üldkoodi 18 all tärniga.
(2) Nakkusohtlikud jäätmed tuleb pakkida hoolikalt suletud kollasesse jäätmekotti, millel on markeering «Nakkusohtlikud jäätmed». Pakendile märgitakse jäätmete tekitaja (tervishoiuasutus, osakond) ning pakkimiskuupäev. Pakitud jäätmed tuleb viia jäätmehoidlasse selleks ettenähtud lukustatavasse ruumi ning asetada teise kollasesse jäätmekotti, millel on markeering «Nakkusohtlikud jäätmed».
(3) Nakkusohtlikud jäätmed tuleb anda üle vastavat luba omavale jäätmekäitlusettevõttele ühe nädala jooksul. Väga väikeste jäätmekoguste puhul võib üleandmise aeg olla kuni 3 kuud.
(4) Nakkusohtlike jäätmetega samas ruumis võib hoiustada ka vastava märgistusega bioloogilisi jäätmeid ning teravaid ja torkivaid jäätmeid.
(5) Eriolukorras, nt. epideemia piirkondades, tuleb toimida vastavalt Sotsiaalministeeriumi ja Tervisekaitseinspektsiooni korraldusele ja Ida-Viru Maakonna Kriisireguleerimiskorrale.
§ 30. Mikrobioloogia ja viroloogia laboratooriumide jäätmed
Mikrobioloogia ja viroloogia laboratooriumide jäätmed tuleb autoklaavida kohapeal. Teravad esemed, nagu süstlanõelad, skalpellid, noad ja klaasikillud, autoklaavitakse raskesti läbitorgatavast materjalist nõus. Peale autoklaavimist käideldakse neid jäätmeid olmejäätmetena.
§ 31. Muud ohtlikud jäätmed
(1) Ohtlikud jäätmed tuleb koguda eraldi, paigutada liigiti vastavalt märgistatud kogumismahutitesse, mis on paigutatud jäätmehoidlasse või selleks spetsiaalselt ette nähtud jäätmete kogumisruumi ja anda üle ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale ettevõttele.
(2) Ravimijäätmed peab tekkekohal eraldama muudest jäätmetest. Ravimijäätmeid ei eemaldata võimaluse korral originaalpakenditest. Tekkinud ravimijäätmete koguste üle peab pidama arvestust.
(3) Ravimijäätmed suunatakse edasisse käitlusesse järgmistel viisidel:
1) antakse üle vastavat luba omavale jäätmekäitlusettevõttele. Ravimijäätmete üleandmisel koostatakse akt;
2) hävitatakse tekkekohal. Hävitamiseks tekkekohal peab esitama taotluse Riigi Ravimiametile;
3) tagastatakse tarnijale või tootjale. Tagastamine tarnijale või tootjale toimub vastastikuse kokkuleppe alusel. Tagastamise kohta koostatakse akt, kuhu kantakse ravimi nimetus, tootja nimi, ravimipartii number, kogus, kõlbmatuse põhjus, tagastamise kuupäev.
(4) Sidumismaterjal, ühekordsed kindad, põlled, linad vms, mis on kokku puutunud tsütotoksiliste või -staatiliste ravimitega, tuleb pakendada kahekordsesse prügikotti, seejärel pakendada pappkasti, mis tuleb hoolikalt kinni teipida.
(5) Erineval kujul esinevat elavhõbedat sisaldavad jäätmed tuleb hoida üksteisest eraldi. Need pakitakse plastikpurki või klaaspurki, mis on korgiga tihedalt suletud. Metallilise elavhõbeda aurustumise vältimiseks tuleb see paigutada veega anumasse, nii et vesi katab elavhõbeda.
(6) Kemikaalide jäätmed tuleb koguda suletud mittepurunevasse vastava märgistusega anumasse, mis ei reageeri kemikaaliga. Kemikaalide jäätmed tuleb koguda erinevate liikidena, iga liik eraldi anumasse. Võimaluse korral tuleb kasutada kemikaali originaalpakendit, millel on vastavad märgistused.
(7) Fotojäätmete käitlemisel tuleb:
1) kasutusest kõrvaldatud kinniti ja ilmuti valada eraldi suletavasse kanistrisse, millel on vastav tähistus;
2) aegunud filmijäätmed koguda eraldi kogumismahutisse.
§ 32. Tehnilised nõuded tervishoiuasutuse jäätmehoidlale
(1) Tervishoiuteenust osutava asutuse jäätmehoidla on ruum või ruumide kompleks (koos- või eraldiasuvad), mis vastab alljärgnevatele tehnilistele nõuetele:
1) Jäätmehoidla lagi, seinad, põrand ja uks peavad olema siledad, pragudeta, ruumi siseviimistlus peab võimaldama niisket puhastamist, desinfitseerivate ja kahjuritõrjevahendite kasutamist;
2) Jäätmehoidla ruum peab olema mitteköetav, varjatud päikese eest, kindla õhutemperatuuriga (jahe või külm), näriliste- ja putukavaba, lukustatav ja soovitavalt ventileeritav.
(2) Veterinaarteenust osutava asutuse jäätmehoidla all mõistetakse muust ruumist eraldatud ruumiosa, milles on loodud tekkivate jäätmete hoidmiseks ja säilitamiseks vajalikud tingimused.
7. peatükk Ehitus ja lammutusjäätmete käitlemise nõuded
§ 33. Vastutus ehitusjäätmete nõuetekohase käitlemise eest
Ehitusjäätmete nõuetekohase käitlemise eest vastutab jäätmete valdaja.
§ 34. Ehitusjäätmete käitlemise üldnõuded
(1) Ehitusjäätmete valdaja on oma tegevuses kohustatud:
1) rakendama kõiki tehnoloogilisi ja muid võimalusi ehitusjäätmete liikidekaupa kogumiseks tekkekohas;
2) korraldama oma jäätmete taaskasutamise või andma jäätmed käitlemiseks üle jäätmeluba või registreerimistõendit omavale ettevõttele. Ohtlike ehitusjäätmete puhul on täiendavalt nõutav ohtlike jäätmete käitluslitsentsi olemasolu;
3) võtma tarvitusele abinõud tolmu tekke vältimiseks ehitusjäätmete paigutamisel mahutitesse või laadimisel veokile;
4) tagama, et ehitusplatsil oleksid eraldi märgistatud kogumismahutid eri liiki jäätmete kogumiseks.
(2) Eraldi tuleb sorteerida järgmised ehitusjäätmed:
1) puit;
2) kiletamata paber ja papp;
3) metall (eraldi must- ja värviline metall);
4) mineraalsed jäätmed (kivid, ehituskivid, tellised, krohv, kips, lehtklaas jne
5) raudbetoon- ja betoondetailid;
6) kiled;
7) ohtlikud ehitusjäätmed liikide kaupa;
8) muud segajäätmed.
(3) Ehitusprojektis peab olema ära toodud:
1) jäätmete hinnangulised kogused ja liigitus vastavalt kehtivale jäätmeloendile;
2) pinnasetööde mahtude bilanss;
3) selgitused jäätmete liigiti kogumiseks ehitusplatsil;
4) jäätmete edasine suunamine.
(4) Juhul, kui ehitusjäätmete tekkekohas puudub võimalus jäätmete sorteerimiseks või see osutub majanduslikult ebaotstarbekaks, võib jäätmed sorteerimata üle anda vastavat teenustööd tegevale jäätmekäitlusettevõttele.
(5) Kui ehitamise käigus tekib jäätmeid rohkem kui 10 m3, tuleb ehitise vastuvõtmiseks esitatavatele dokumentidele lisada ehitusjäätmete õiend jäätmete nõuetekohase käitlemise kohta.
(6) Ehitise lammutamiseks peab olema kehtivatele nõuetele vastav lammutusprojekt, mis on kooskõlastatud Vaivara vallavalitsusega ja lammutusluba. Lammutustööde lõpetamisel tuleb Vaivara vallavalitsuses vormistada jäätmeõiend.
(7) Ehitus- ja lammutusjäätmete käitlemise kohta esitatava jäätmeõiendi vorm on toodud käesoleva eeskirja Lisas 2.
(8) Ehitusjäätmeid ei tohi anda vedamiseks, kõrvaldamiseks või taaskasutamiseks üle isikule, kellel puudub vastav jäätmeluba või kes ei ole ehitusjäätmete vedajana registreeritud. Ohtlike ehitusjäätmete üleandmisel peab lisaks kontrollima ka ohtlike jäätmete käitluslitsentsi olemasolu.
(9) Tekkinud ehitusjäätmed taaskasutatakse või kõrvaldatakse läheduse põhimõtet järgides Vaivara vallas või selle lähiümbruses paiknevas ja vastavat jäätmeluba omavas ehitusjäätmete käitluskohas.
(10) Ehitusjäätmete eraldikogumise eesmärk on nende võimalikult suures ulatuses taaskasutamine ja ohtlike jäätmete eraldamine.
(11) Eraldi kogutud ehitusjäätmeid on lubatud tekkekohas taaskasutada või kõrvaldada vastavalt keskkonnaministri määrusega kehtestatud tingimustele.
(12) Liikidesse sorteeritud jäätmed tuleb koguda eraldi ja taaskasutada või anda taas-kasutamiseks üle vastavat jäätmeluba omavale jäätmekäitlusettevõttele.
(13) Ehituse tavajäätmete kõrvaldamine väljaspool ametlikke ladustuspaiku nende taaskasutamise eesmärgil (näiteks territooriumi planeerimiseks jne) on lubatud ainult projekti alusel kinnistu omaniku ja vallavalitsusega kooskõlastatult. Vallavalitsuse kooskõlastust pole vaja, kui saastumata pinnast kasutatakse territooriumi planeerimiseks oma kinnistul või krundil vähem kui 50 m3.
(14) Saastumata pinnase ja sortimisel ülejäänud mineraalsete püsijäätmete segu kõrvaldamine väljaspool ametlikke ladestuspaiku nende taaskasutamise eesmärgil (ka territooriumi planeerimiseks) on lubatud ainult kehtivate nõuete kohaselt vormistatud ehitusprojekti ja ehitusloa alusel territooriumi haldaja ja vallavalitsusega kooskõlastatult. Saastumata pinnast või sortimisel ülejäänud mineraalsete püsijäätmete segu võib kinnistu valdaja kasutada oma kinnistu heakorrastamiseks kooskõlastatult vallavalitsusega.
(15) Ehitusel taaskasutatavad ehitusjäätmed (nt ehituskividena kasutatavad kivid) paigutatakse ehitusjäätmete kogumismahutisse või krundi piires selleks eraldatud maa-alale nende hilisemaks taaskasutamiseks.
(16) Betoonijäätmete, asfaldi, puidu ning eelsorteeritud ehituskivide ja telliste ladestamine prügilasse on keelatud. Samuti on keelatud nende materjalide kasutamine pinnatäiteks.
(17) Ehituskivid ja tellised tuleb võimalusel taaskasutada ehituskividena ja tellistena.
(18) Puhtaid puidujäätmeid tuleb taaskasutada või anda puiduhakke valmistamiseks üle vastavat luba omavale ettevõttele.
(19) Kasvupinnas tuleb koorida eraldi ja kasutada samal ehitusel haljastamiseks.
§ 35. Ohtlike ehitusjäätmete käitlemine
(1) Ohtlikud ehitusjäätmed, v.a. saastunud pinnas, tuleb koguda liikide kaupa nõuetele vastavatesse mahutitesse, mis on märgistatud vastavalt keskkonnaministri poolt kehtestatud korrale.
(2) Ohtlike ehitusjäätmete kogumismahutisse ei tohi panna vedelaid ohtlikke jäätmeid (värvid, lakid, lahustid, liimid jne).
(3) Asbesti sisaldavad jäätmed tuleb koguda erimärgistusega kinnistesse kogumismahutitesse, et vältida asbestikiu ja –tolmu sattumist keskkonda. Asbesti sisaldavad jäätmed tuleb kõrvaldada vastavat luba omavas jäätmekäitluskohas.
(4) Vedelad ohtlikud jäätmed (kasutuskõlbmatud värvid, lakid, liimid jne) ning nende jäägid tuleb säilitada suletud originaalpakendis või vastavalt märgistatud kindlalt suletavasse mahutisse.
(5) Ohtlikud ehitusjäätmed ja saastunud pinnas tuleb üle anda ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale jäätmekäitlusettevõttele. Ohtlike ehitusjäätmete valdaja vastutab nende ohutu hoidmise eest kuni jäätmete üleandmiseni ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale ettevõttele.
(6) Saastunud pinnast võib kohapeal käidelda nõuetele vastavas jäätmekäitluskohas ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omava ettevõtte poolt vallavalitsuse kooskõlastuse alusel.
8. peatükk Jäätmete vedu ja kõrvaldamine
§ 36. Jäätmevedu jäätmekäitluskohta
(1) Jäätmete veo jäätmekäitluskohta korraldab jäätmevaldaja. Korraldatud jäätmeveo korral kogub olmejäätmed korraldatud jäätmeveo piirkonnas ja veab jäätmekäitluskohta konkursi korras valitud jäätmekäitlusettevõte.
(2) Kui kinnistul või krundil tekkinud jäätmeid ei saa nende kuju või muude omaduste tõttu vedada koos teiste jäätmetega ja need ei ole haaratud korraldatud olmejäätmeveoga, korraldab nende veo käitluskohta jäätmete valdaja, kinnisvarahalduse või – hoolduse ettevõte või territooriumi haldaja vastavalt eeskirja nõuetele.
(3) Juhul kui kinnistu valdaja viib ise oma jäätmed prügilasse, peab ta jäätmete vedamisel järgima kõiki õigusaktides ja käesoleva eeskirjaga sätestatud nõudeid ning tal peab olema prügila valdaja poolt väljaantud kviitung jäätmete üleandmise kohta.
§ 37. Kogumismahutite tühjendamissagedus
(1) Jäätmetekitaja, kinnistu omanik või kinnistu valdaja on kohustatud tellima kogumismahutite tühjendamist sellise sagedusega, mis väldib kogumismahuti ületäitumise, haisu ja kahjurite tekke ning ümbruskonna reostuse ning kandma enda tekitatud jäätmete käitlemise kulud.
(2) Korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete kogumismahutite minimaalne tühjendamise sagedus kehtestatud veopiirkonnas on:
1) tiheasustusega alal eramutes – vähemalt 1 kord kuus;
2) tiheasustusega alal korterelamutes – vähemalt 2 korda kuus;
3) hajaasustusega alal elamutes – vähemalt 1 kord kvartalis;
4) ettevõtjatel, juriidilistel isikutel ja asutustel – vähemalt 1 kord kuus.
(3) Jäätmevedaja teavitab jäätmevaldajaid jäätmeveo toimumise aegadest.
(4) Juhul, kui kogumismahutite tühjendussagedusele vaatamata on kogumismahuti ületäitunud või levitab tugevat haisu või kui on suurenenud kahjurite tekke või ümbruskonna reostuse oht, tuleb kogumismahutit tühjendada sagedamini.
§ 38. Jäätmeveo aeg
(1) Kogumismahutite tühjendamine ja jäätmete vedu elamupiirkondades on keelatud ajavahemikus 23.00 – 6.00 ja puhkepäevadel ning riigipühadel
(2) Päevasel ajal peab mahutite tühjendamine toimuma kõige vähem liiklust häirival ajal.
(3) Käesolevas paragrahvis sätestatud nõudeid võib täpsustada vedaja leidmiseks korraldatava avaliku konkursi pakkumise kutse dokumentides.
§ 39. Jäätmekäitlusettevõtte kohustused
(1) Jäätmekäitlusettevõte, kes teostab teenustööna jäätmete vedu jäätmekäitluskohta, on kohustatud:
1) vedama jäätmed jäätmeloas märgitud kohta;
2) koguma kokku mahuti tühjendamisel või veo käigus lendunud jäätmed;
3) vedama jäätmeid õigusaktidega sätestatud korras;
4) korraldama jäätmevedu elanikkonda ja liiklust vähimal häirival viisil.
(2) Jäätmeid peab vedama kinnises veovahendis pakitult või muul asjakohasel viisil nõnda, et jäätmed, sealhulgas nendest imbuvad vedelikud ja nõrgvesi, ei satuks laadimise ega vedamise ajal keskkonda.
§ 40. Jäätmete kõrvaldamine
(1) Jäätmete omavoliline ladestamine ja matmine selleks mitte ettenähtud kohtadesse on keelatud.
(2) Prügilasse võib ladestada vaid prügilakõlbulikke jäätmeid, s.h neid jäätmeid, mille taaskasutamine ei ole tehnoloogiliselt võimalik ja/või on muude käitlusmoodustega võrreldes ülemäära kulukas.
(3) Prügilasse ladestamisele kuuluvad jäätmed tuleb kõrvaldada prügilas või järgides läheduse põhimõtet mõnes muus tehnoloogiliselt sobivas ning tervisekaitse- ja keskkonnanõuetele vastavas jäätmekäitluskohas.
(4) Ladestatavad jäätmed peavad olema eelnevalt sorteeritud.
(5) Jäätmekäitluskohti käitavad ettevõtted on kohustatud korras hoidma jäätmekäitluskoha juurdesõiduteed ja siseteed, vältima nendel rajatistel tolmu teket ja levikut ning jäätmete sattumist väljapoole käitluskoha maa-ala.
(6) Jäätmete kõrvaldamine väljaspool prügilat või jäätmekäitluskohti on keelatud.
(7) Jäätmekäitluskoha haldaja peab pidama arvestust saabunud jäätmekoguste üle detailsusega, mis võimaldab jäätmearuande koostamist ning vajaliku informatsiooni saamist käideldud või ladestatud jäätmete koguste kohta jäätmete üleandjate lõikes.
§ 41. Jäätmekäitluskohtade järelhoolduse nõuded
(1) Vaivara valla territooriumil asuvate jäätmekäitluskohtade tegevuse lõpetamisel tuleb objekti valdajal teostada keskkonnaseiret (pinnavee, naftasaaduste, raskmetallide jne) vastavalt objekti iseärasustele võimaliku negatiivse keskkonnamõju väljaselgitamiseks.
(2) Seire tulemustest lähtuvalt tuleb vajadusel teostada edaspidist seiret ning järel-hooldust.
9. peatükk Vastutus ja järelevalve
§ 42. Järelevalve teostamine
Järelvalvet käesoleva eeskirja täitmise üle teostab vallavalitsus keskkonnajärelvalve seaduses sätestatud korras.
§ 43. Vastutus
Eeskirjaga sätestatud nõuete rikkumisel kannavad süüdlased vastutust tulenevalt jäätmeseaduse § 120, 121, 122, 124, 125, 126 ja pakendiseaduse § 29, 31, 32, 33, 34. Nimetatud väärtegude menetlemisel kohaldatakse karistusseadustiku sätteid.
§ 44. Keskkonnasaastatuse likvideerimine
(1) Ebaseaduslikult keskkonda viidud jäätmed kõrvaldab ja nendest põhjustatud keskkonnareostuse likvideerimise korraldab jäätmete ebaseaduslikult keskkonda viija (edaspidi saastaja) oma kulul vallavalitsuse ettekirjutuse alusel.
(2) Saastaja hüvitab reostusega põhjustatud kahju täies ulatuses.
(3) Kui saastaja jätab keskkonda viidud jäätmed kõrvaldamata või korraldamata keskkonnareostuse likvideerimise, korraldab jäätmete ja neist põhjustatud saaste likvideerimise saastatud kinnisasja omanik saastaja kulul. Kui saastajat ei ole võimalik kindlaks teha, korraldab saastatud kinnisasja omanik saaste likvideerimise oma kulul.
(4) Kui saastunud kinnisasja omanik ei täida eelmises punktis toodud kohustust või kui saastajat ei ole võimalik kindlaks teha, korraldab jäätmete ja neist põhjustatud saaste likvideerimise saastatud kinnisasja omaniku kulul Vaivara vallavalitsus «Asendustäitmise ja sunniraha seaduses» sätestatud korras
10. peatükk Rakendussätted
§ 45. Varasema määruse kehtetuks tunnistamine
[Käesolevast tekstist välja jäetud]
§ 46. Jõustumine
Käesolev määrus jõustub 29. 10. 2007.a.
Käesoleva määruse §38 lõige 1 jõustub Vaivara vallas veoettevõtja leidmiseks korraldatud avalikul konkursil edukaks tunnistatud ettevõtjaga lepingu sõlmimisel.
Lisa 2 Jäätmeõiendi vorm
Lisa 1 Jäätmete vastuvõtukohad [muudetud Vaivara Vallavolikogu 28.02.2008 määrusega nr 54, jõustus 03.03.2008]