Linna ja valla valitsemineKOV põhimäärused

Teksti suurus:

Puurmani valla põhimäärus

Puurmani valla põhimäärus - sisukord
Väljaandja:Puurmani Vallavolikogu
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:15.11.2014
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:19.04.2018
Avaldamismärge:RT IV, 12.11.2014, 25

Puurmani valla põhimäärus

Vastu võetud 30.10.2014 nr 9

Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 8 ja § 22 lõike 1 punkti 9 alusel.

1. peatükk Üldsätted 

§ 1.  Puurmani valla põhimääruse eesmärk

  Puurmani valla põhimäärusega sätestatakse:
 1) valla sümbolid ja nende kasutamise kord;
 2) volikogu esimehe ja aseesimehe valimise kord;
 3) vallavolikogu töökord;
 4) vallavolikogu komisjonide moodustamise kord, nende õigused ja kohustused ning komisjonide esimeeste ja aseesimeeste valimise kord;
 5) vallavalitsuse moodustamise kord, vallavanema valimise kord ja vallavalitsuse pädevus;
 6) valla ametiasutuste moodustamise kord;
 7) valla arengukava, eelarvestrateegia ja eelarve koostamise ja muutmise ning finantsjuhtimise üldised põhimõtted;
 8) valla õigusaktide vastuvõtmise, avalikustamise ja jõustumise kord.

§ 2.  Valla omavalitsusorganid

  Valla omavalitsusorganid on Puurmani Vallavolikogu (edaspidi vallavolikogu) ja Puurmani Vallavalitsus (edaspidi vallavalitsus).

§ 3.  Valla elanik

  Puurmani valla elanik on isik, kelle elukoht on Eesti rahvastikuregistri andmetel Puurmani vald.

2. peatükk Valla sümboolika 

§ 4.  Valla vapp ja lipp

 (1) Puurmani valla vapi kuldsel kilbil on must, valge noka ja punase keelega kotkapea. Rohelisel kuuselõikelisel vapitüvel on hõbedane lainelõikeline varras.

 (2) Puurmani valla lipp on vapilipp, mille normaalmõõtmed on 105 x 165 cm ning laiuse ja pikkuse suhe on 7:11 ühikut.

 (3) Puurmani valla vapi värvilised, must-valged ja reljeefsed kujutised peavad vastama riigisekretäri poolt 05.01.2000 kinnitatud Puurmani valla vapi kirjeldusele.

 (4) Puurmani valla vapi kujutist vastavalt standardile kasutavad dokumendiplankidel Puurmani Vallavalitsus ja Puurmani Vallavolikogu.

 (5) Puurmani valla vapi kujutist võib vallavalitsus kasutada valla autasudel, meenetel, ametimärkidel, ümbrikel ja muudel ametlikel trükistel ning valla piiritähistel.

 (6) Puurmani Vallavalitsus võib lubada vapi kasutamist vallale kuuluvate ettevõtete, asutuste ja organisatsioonide pitsatitel ja dokumendiplankidel.

 (7) Puurmani valla vapi kujutise kasutamine vimplitel, kleebistel, siltidel, meenetel, trükistel jm. peab eelnevalt olema kooskõlastatud Puurmani Vallavalitsusega.

 (8) Puurmani valla pitsat on sõõrikujuline. Sõõri läbimõõt on 35 mm ja selle keskel on 25 mm läbimõõduga sõõri sees valla vapi kujutis. Sõõride vahel pitsati ülemist äärt mööda on sõnad “Puurmani vald” ja alumist äärt mööda sõna “Jõgevamaa”.

 (9) Puurmani valla vapi või sellega äravahetamiseni sarnaste kujutiste kasutamine tööstustoodete kujundamisel on keelatud.

 (10) Puurmani valla lipp peab vastama riigisekretäri poolt 05.01.2000 kinnitatud valla lipu kirjeldusele.

 (11) Puurmani valla lipu võivad heisata kõik Puurmani valla kodanikud eramajadel, ettevõtted ja organisatsioonid oma hoonetel lipuhoidlasse või maapinnalt tõusvasse lipumasti. Heisatav lipp peab vastama nõuetele, olema puhas ja terve.

 (12) Maapinnalt tõusva lipumasti kõrgus peab olema vähemalt kuus korda suurem lipu laiusest. Seinalipuvarda pikkus on ligikaudu kolm korda suurem lipu laiusest. Heisatud lipul peab lipukanga alumine serv jääma maapinnast vähemalt kolme meetri kõrgusele.

 (13) Puurmani valla lipp heisatakse riiklikel pühadel ning tähtpäevadel, rahvuspühadel,
19. detsembril (omavalitsusliku staatuse saamise päev), perekondlike sündmuste ja tähtpäevade puhul ning muude sündmuste puhul, milleks sellekohase korralduse annab Puurmani Vallavalitsus.

 (14) Puurmani valla lipu heiskamisel leinalipuna kinnitatakse lipuvarda ülemisse otsa 50 kuni 100 mm laiune must lint, mille mõlemad otsad ulatuvad lipu laiust pidi kuni lipukanga alumise servani või heisatakse lipp poolde lipumasti nii, et lipu alumine äär on masti keskel.

 (15) Puurmani Vallavalitsuse hoone ees võib Puurmani valla lipp olla heisatud koos riigilipuga ööpäevaringselt.

 (16) Kasutamiskõlbmatuks muutunud valla lipp kuulub sündsal viisil hävitamisele.

3. peatükk Vallavolikogu, vallavolikogu esimees ja aseesimees  

§ 5.  Vallavolikogu, vallavolikogu liige ja volikogu pädevus

 (1) Vallavolikogu valitakse kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel neljaks aastaks.

 (2) Vallavolikogu liikmete arvu määrab volikogu eelmine koosseis vastavalt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusele.

 (3) Vallavolikogu liikme volitused algavad, peatuvad ja lõpevad kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse alusel sätestatud korras.

 (4) Vallavolikogu pädevusse kuuluvad küsimused on sätestatud kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 alusel.

§ 6.  Vallavolikogu esimehe valimine

 (1) Volikogu esimehe valib volikogu oma liikmete hulgast salajasel hääletamisel.

 (2) Volikogu esimest istungit juhatab kuni volikogu esimehe valimiseni valla valimiskomisjoni esimees ja volikogu esimehe valimised korraldab valla valimiskomisjon. Sama kord kehtib ka volikogu järgmisel istungil, kui esimesel istungil ei osutunud volikogu esimees valituks. Muul ajal korraldab volikogu esimehe valimist volikogu poolt moodustatud hääletamiskomisjon.

 (3) Volikogu esimehe kandidaadi võib üles seada volikogu liige. Kandidaadi ülesseadmise kohta esitatakse kirjalik ettepanek. Kandidaatidest koostatakse nimekiri vastavalt ülesseadmise järjekorrale. Nimekirja sulgemise otsustab volikogu avalikul hääletamisel.

 (4) Volikogu esimehe kandidaadid tutvustavad ennast ja oma seisukohti kuni 15-minutilises sõnavõtus.

 (5) Volikogu esimehe kandidaadid osalevad võrdsetel alustel teiste kandidaatide arutamisel.

 (6) Volikogu esimehe kandidaadid võivad esitada enesetaanduse kuni nimekirja sulgemiseni.

 (7) Valla valimiskomisjon või volikogu hääletamiskomisjon valmistab ette hääletamissedelid.

 (8) Kandidaatide nimed kantakse hääletussedelitele esitamise järjekorras.

 (9) Enne hääletamist teeb volikogu vaheaja, mille pikkuse otsustab volikogu. Istungi juhataja selgitab volikogu liikmetele hääletamise korda, komisjoni esindaja annab igale istungil viibivale volikogu liikmele täidetud valimissedeli. Enne hääletussedelite tagastamist sulgeb komisjon kõigi kohalolevate volikogu liikmete nähes hääletuskasti.

 (10) Salajasel hääletamisel tõmbavad volikogu liikmed sedelil joone alla kandidaadi nimele, kelle poolt nad hääletavad.

 (11) Volikogu liikmed, kes võtavad sedeli, kuid ei lase seda kasti, loetakse hääletamisel osavõtnuks. Volikogu liikmed, kes hääletamise algul viibisid saalis, loetakse istungist osavõtjaks ka siis, kui nad valimissedelit ei võta.

 (12) Valla valimiskomisjon koostab protokolli hääletamistulemuste kohta.

 (13) Volikogu esimeheks saab kandidaat, kes saab volikogu koosseisu häälteenamuse.

 (14) Kui ükski kandidaatidest ei saa nõutavat häälteenamust, viiakse läbi kordushääletamine. Kordushääletamisel jäävad kandideerima kuni kaks esimeses voorus enim hääli saanud kandidaati. Kui kordushääletamisel ei saa kumbki kandidaat volikogu koosseisu häälteenamust, esitatakse uued kandidaadid ja viiakse läbi uus hääletamine kas samal või järgmisel volikogu istungil. Juba esitatud kandidaate, kes ei saanud nõutavat häälteenamust võib esitada uuesti.

 (15) Volikogu esimehe valimise tulemused kinnitatakse valla valimiskomisjoni otsusega või vallavolikogu otsusega.

§ 7.  Vallavolikogu aseesimees

 (1) Vallavolikogu esimehe äraolekul asendab teda volikogu aseesimees.

 (2) Vallavolikogu esimehe ja aseesimehe äraolekul asendab volikogu esimeest vanim kohalolev volikogu liige.

 (3) Vallavolikogu aseesimees valitakse volikogus volikogu koosseisu häälteenamusega salajasel hääletamisel.

 (4) Vallavolikogu aseesimehe valimist juhatab vallavolikogu esimees ja hääletamist korraldab vallavolikogu poolt avalikul hääletamisel valitud kolmeliikmeline hääletamiskomisjon.

 (5) Vallavolikogu aseesimehe valimise läbiviimisel rakendatakse sama korda nagu vallavolikogu esimehe valimisel.

§ 8.  Vallavolikogu esimehe pädevus ja ülesanded

  Vallavolikogu esimees:
 1) korraldab volikogu tööd, kutsub kokku ja juhatab volikogu istungeid ning korraldab nende ettevalmistamist;
 2) esindab omavalitsusüksust ja volikogu vastavalt seadusega, valla põhimäärusega ning volikogu poolt antud pädevusele;
 3) kirjutab alla volikogu poolt vastu võetud määrustele, otsustele, istungi protokollile ja teistele volikogu dokumentidele;
 4) annab volikogu sisemise töö korraldamiseks käskkirju;
 5) täidab muid talle seaduse alusel pandud ülesandeid;
 6) korraldab volikogu komisjonide tööjaotust;
 7) koos vallavalitsusega valmistab arutamiseks ette volikogu määruste ja otsuste eelnõud;
 8) esitab volikogu istungi päevakorra projektid;
 9) korraldab volikogule saabunud avalduste, ettepanekute ja kaebuste lahendamise;
 10) esindab volikogu üritustel.

4. peatükk Vallavolikogu töökord 

§ 9.  Vallavolikogu töökorraldus

 (1) Vallavolikogu töötab täiskoguna ning alatiste komisjonidena. Vastavalt vajadusele moodustab volikogu ka ajutisi komisjone ja töögruppe.

 (2) Vallavolikogu tehnilise teenindamise tagab vallakantselei.

 (3) Vallavolikogu komisjonide töö korraldamise ja koosolekute protokollimise eest vastutab komisjoni esimees või teda asendav komisjoni liige.

§ 10.  Töövormid

  Vallavolikogu töö vorm on istung. Vallavolikogu komisjoni töö vorm on koosolek .

§ 11.  Asjaajamiskeel

  Vallavolikogu asjaajamiskeel on eesti keel. Igaühel on õigus pöörduda kohaliku omavalitsuse ja nende ametiisikute poole eesti keeles ja saada eestikeelseid vastuseid.

§ 12.  Vallavolikogu kokkukutsumine

 (1) Vallavolikogu istungi kutsub kokku selle esimees või tema asendaja volikogu poolt kehtestatud korras.

 (2) Vallavolikogu uue koosseisu esimese istungi kutsub kokku valla valimiskomisjoni esimees seaduses ettenähtud tähtaja jooksul, kusjuures istungi kutse saatmisel ei ole vaja järgida kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse paragrahv 43 lõike 3 nõudeid.

 (3) Vallavolikogu istungid toimuvad üldjuhul üks kord kuus viimasel neljapäeval.

 (4) Juulikuus istungit ei toimu, kui vallavolikogu ei otsusta teisiti.

 (5) Vallavolikogu kokkukutsumisel tuleb kutses ära näidata arutusele tulevad küsimused ja kutse peab olema volikogu liikmetele teatavaks tehtud vähemalt neli päeva enne volikogu istungit.

 (6) Vallavolikogu istungi toimumise kohta saadetakse vallavolikogu liikmetele kirjalik kutse e-posti teel. E-posti aadressi puudumisel või vallavolikogu liikme vastava soovi korral saadetakse kutse posti teel. Teade vallavolikogu istungi toimumise kohta avaldatakse valla veebilehel koos istungi päevakorra projekti ja istungi materjalidega.

 (7) Vallavolikogu esimees või tema asendaja kutsub volikogu kokku vallavalitsuse või vähemalt neljandiku volikogu koosseisu ettepanekul nende poolt tõstatatud küsimuste arutamiseks.

§ 13.  Vallavolikogu istungi läbiviimine

 (1) Vallavolikogu tööd korraldab ja istungeid juhatab volikogu esimees või tema asendaja.

 (2) Esimest istungit juhatab kuni vallavolikogu esimehe valimiseni valla valimiskomisjoni esimees.

 (3) Vallavolikogu istungid on üldjuhul avalikud. Volikogu võib kuulutada istungi küsimuse arutelu osas kinniseks, kui selle poolt hääletab vähemalt kaks korda enam volikogu liikmeid kui vastu või kui arutatavat küsimust puudutavate andmete avalikustamine on seadusega keelatud või piiratud.

 (4) Vallavolikogu istungi päevakorra projekti esitab istungile kinnitamiseks vallavolikogu esimees või tema puudumisel asendaja. Vallavolikogu istungi päevakorda võetakse vallavolikogu õigusaktide eelnõud, mis on vormistatud vastavalt põhimääruse §-le 36.

 (5) Vallavolikogu õigusakti eelnõu arutelu koosneb ettekandest, kaasettekandest, küsimustest ja nendele vastamisest.

 (6) Ettekanne on päevakorrapunkti käsitlemine, mida esitatakse maksimaalselt 30 minuti jooksul ja kaasettekanne on sama teemat täiendav käsitlemine maksimaalselt 15 minuti jooksul.

 (7) Sõnavõtusoovist ja küsimuste esitamisest teatatakse istungi juhatajale käetõstmisega. Istungi juhataja annab sõna taotlemise järjekorras maksimaalselt 10 minutiks.

 (8) Muudatusettepanekud õigusaktide eelnõude ja päevakorra kohta esitatakse kirjalikult.

 (9) Enne õigusaktide eelnõu hääletamisele panemist teatab istungi juhataja kõikidest kirjalikult laekunud muudatusettepanekutest nende laekumise järjekorras ja teeb vajadusel ettepanekuid hääletamise korra kohta.

 (10) Istungi päevakorrapunktis, mille juurde ei ole esitatud vallavolikogu õigusakti eelnõud, koosneb päevakorrapunkti arutelu ettekandest, kaasettekandest ja küsimustele vastamisest. Vallavolikogu võib vastu võtta ka istungi protokolli kantavaid otsuseid.

 (11) Kui istungi päevakorras on informatsiooni ärakuulamine, koosneb arutelu informatsiooni esitamisest ja küsimustele vastamisest.

 (12) Vallavolikogu istungist võivad sõnaõigusega osa võtta vallavalitsuse liikmed, vallasekretär ja volikogu istungile kutsutud isikud. Sõna andmise otsustab istungi juhataja.

§ 14.  Hääletamine vallavolikogus

 (1) Volikogu ainupädevusse kuuluvaid küsimusi otsustatakse hääletamise teel. Muudes küsimustes hääletatakse juhul, kui vähemalt üks volikogu liige seda nõuab.

 (2) Hääletamine volikogus on avalik v.a. isikuvalimised. Vallavolikogu liige võib taotleda, et vallavolikogu protokolli kantakse tema hääletamine nimeliselt. Tehniliste tingimuste olemasolul võib hääletamine toimuda elektrooniliselt.

 (3) Isikuvalimised otsustatakse salajasel hääletamisel.

 (4) Salajase hääletamise korraldamiseks (v.a. volikogu esimesel istungil volikogu esimehe valimisel, mille viib läbi valla valimiskomisjon) valib vallavolikogu avalikul hääletamisel oma liikmete hulgast kolmeliikmelise hääletamiskomisjoni, kes nimetab endi hulgast komisjoni esimehe.

 (5) Volikogu otsused tehakse poolthäälteenamusega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti ja nõutav ei ole volikogu koosseisu häälteenamus.

 (6) Volikogu otsused fikseerib istungi juhataja.

 (7) Valimistulemused kinnitatakse vallavolikogu otsusega.

 (8) Hääletamissedelid säilitatakse vallavolikogu materjalide kaustas.

§ 15.  Vallavolikogu istungi protokoll

 (1) Volikogu istungi protokollile kirjutab alla volikogu esimees või tema asendaja.

 (2) Protokollile allakirjutanud isik vastutab protokollis sisalduvate andmete õigsuse eest.

 (3) Protokolli kantakse istungi toimumise aeg ja koht, osavõtjate nimed, arutusele tulevad küsimused, nende kohta esitatud ettepanekud ja vastu võetud otsused, hääletustulemused ning otsustajate või küsimuste algatajate eriarvamused.

 (4) Üldkättesaadavaks ei tehta protokollis sisalduvaid andmeid, mille väljastamine on seadusega piiratud.

 (5) Protokollid ja teised dokumendid peavad vastama haldusdokumentidele kehtestatud põhinõuetele.

 (6) Protokollid ja muud dokumendid peavad olema allkirjastatud kuuendal päeval peale istungi toimumist.

 (7) Volikogu istungite protokollid peavad olema kättesaadavad igaühele koos volikogu õigusaktidega peale allkirjastamist valla kantseleis või veebilehel dokumendiregistri kaudu.

 (8) Vallavolikogu istungist võib teha videosalvestise, mis avalikustatakse valla veebilehel.

5. peatükk Vallavolikogu komisjonid 

§ 16.  Vallavolikogu komisjonide moodustamine, esimehe ja aseesimehe valimine

 (1) Vallavolikogu moodustab oma tegevuse kavandamiseks ja õigusaktide ettevalmistamiseks alatisi ja ajutisi komisjone. Vallavolikogu komisjonid juhinduvad oma tegevuses õigusaktidest, põhimäärusest ning valla elanike huvidest ja vajadustest.

 (2) Vallavolikogu alatine komisjon võib koostada ja esitada volikogule kinnitamiseks oma tegevuse täpsemaks korraldamiseks komisjoni põhimääruse.

 (3) Vallavolikogu moodustab alatised komisjonid oma volituste ajaks.

 (4) Vallavolikogu komisjon moodustatakse volikogu otsusega.

 (5) Vallavolikogu komisjoni esimees ja aseesimees ning revisjonikomisjoni liikmed valitakse volikogu liikmete hulgast salajasel hääletamisel.

 (6) Vallavolikogu komisjoni koosseis (v.a. revisjonikomisjon) kinnitatakse komisjoni esimehe esildusel avalikul hääletusel poolthäälteenamusega.

 (7) Igal vallavolikogu liikmel on õigus kuuluda vähemalt ühte komisjoni.

 (8) Vallavolikogu otsustab komisjoni koosseisust väljaarvamise komisjoni esimehe ettepanekul, kui komisjoni liige ei ole osalenud vähemalt kolmel järjestikusel komisjoni koosolekul või komisjoni liikme enda avalduse alusel.

 (9) Vallavolikogu komisjoni esimeest asendab aseesimees või komisjoni esimehe poolt määratud komisjoni liige.

 (10) Vallavolikogu alatise komisjoni tegevus lõpeb koos vallavolikogu koosseisu volituste lõppemisega. Vallavolikogu võib oma otsusega lõpetada alatise komisjoni tegevuse ka enne vallavolikogu koosseisu volituste lõppemist.

 (11) Vallavolikogu komisjoni tegevuse lõpetamine toimub vallavolikogu komisjoni või vallavolikogu liikme ettepanekul.

§ 17.  Vallavolikogu komisjoni õigused ja kohustused

 (1) Vallavolikogu komisjonil on õigus:
 1) algatada vallavolikogu õigusakti eelnõu;
 2) teha ettepanekuid vallavolikogu istungi päevakorra projekti ja menetluses olevate õigusaktide eelnõude kohta;
 3) taotleda vallavalitsuselt komisjoni menetluses oleva küsimusega seotud dokumente ja teavet;
 4) kaasata komisjoni töös asjatundjaid, tellida ekspertiise, kooskõlastades selle eelnevalt vallavolikogu esimehega ja arvestades valla eelarvet.

 (2) Vallavolikogu esimees suunab vallavolikogu komisjoni läbivaatamiseks:
 1) vallavolikogu õigusaktide eelnõud;
 2) isikute avaldused;
 3) vallavalitsuse poolt komisjoni arvamuse saamiseks või informatsiooniks esitatud materjalid.

 (3) Vallavolikogu komisjon on tegutsemisvõimetu, kui komisjon ei ole kahel järjestikusel korral pidanud otsustusvõimelist koosolekut või ei ole kahel järjestikusel korral tähtaegselt täitnud talle antud ülesannet.

 (4) Vallavolikogu komisjoni tegutsemisvõimetuse korral teeb volikogu esimees volikogule ettepaneku valida komisjonile uus esimees, kelle ettepanekul kinnitatakse uus komisjoni koosseis.

§ 18.  Vallavolikogu komisjoni koosolek

 (1) Vallavolikogu komisjoni töövormiks on koosolek.

 (2) Komisjoni koosoleku kutsub kokku komisjoni esimees või tema äraolekul aseesimees.

 (3) Komisjon on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtab osa vähemalt pool komisjoni koosseisust.

 (4) Volikogu komisjoni koosoleku kutse ja päevakord tuleb komisjoni liikmetele ja kutsutud isikutele teha teatavaks vähemalt kaks päeva enne komisjoni koosoleku toimumist.

 (5) Teiste isikute kutsumise komisjoni koosolekule ja neile sõnaõiguse andmise otsustab komisjoni esimees.

 (6) Komisjoni kokkukutsuja esitab koosoleku aja, päevakorra, arutusele tulevate dokumentide eelnõud ja kutsutavate isikute nimekirja vähemalt kolm päeva enne koosoleku algust valla referendile, kes edastab teate koos materjalidega komisjoni liikmetele ja kutsutud isikutele ning lisab päevakorra valla kodulehele.

 (7) Kui komisjoni liige ei saa koosolekust osa võtta, teavitab ta sellest komisjoni esimeest.

 (8) Komisjoni koosoleku kohta koostatakse protokoll, millele kirjutab alla koosoleku juhataja.

 (9) Protokollid avalikustatakse valla kantseleis ja valla kodulehel dokumendiregistris. Üldkättesaadavaks ei tehta andmeid, mille väljastamine on seadusega piiratud või mõeldud valla ametiasutuste siseseks kasutamiseks.

§ 19.  Dokumentide menetlemine vallavolikogu komisjonis

 (1) Vallavolikogu õigusakti eelnõu vaadatakse läbi hiljemalt kahe nädala jooksul. Märgukiri ja selgitustaotlus vaadatakse läbi seaduses sätestatud tähtajal. Muud dokumendid vaadatakse läbi volikogu esimehe määratud tähtajal.

 (2) Volikogu õigusakti eelnõu esitamisel mitmesse komisjoni määrab volikogu esimees juhtivkomisjoni, kellele teised komisjonid esitavad oma ettepanekud.

 (3) Märgukirja, selgitustaotluse ja muude dokumentide kohta esitab komisjon selgituse kirjalikult volikogu esimehele. Komisjonile adresseeritud kirjadele ja selgitustaotlustele vastab komisjon, allkirjastab komisjoni esimees ja vormistatakse volikogu kirjaplangile.

§ 20.  Revisjonikomisjon

 (1) Vallavolikogu moodustab oma volituste kehtivuse ajaks seaduse poolt pandud ülesannete täitmiseks vähemalt kolmeliikmelise revisjonikomisjoni. Revisjonikomisjoni esimees ja liikmed valitakse salajasel hääletamisel.

 (2) Revisjonikomisjon lähtub kontrollimisel kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest ja teistest Eesti Vabariigi seadustest, valla põhimäärusest, volikogu poolt kinnitatud tööplaanist või volikogu poolt antud ülesandest.

 (3) Revisjonikomisjonil on õigus kontrollida vallaeelarve täitmist, kontrollida ja hinnata vallavalitsuse ja nende ametiasutuste hallatavate asutuste või kohaliku omavalitsuse üksuse valitseva mõju all oleva äriühingu, sihtasutuse ja mittetulundusühingu tegevuse seaduslikkust, otstarbekust ja tulemuslikkust ning valla vara kasutamise sihipärasust.

 (4) Revisjonikomisjoni otsus ja akt saadetakse vallavalitsusele, kes võtab revisjoniakti suhtes seisukoha ja esitab selle kümne päeva jooksul revisjonikomisjonile.

 (5) Revisjonikomisjon esitab eelnimetatud dokumendid volikogule otsuse tegemiseks kontrolli tulemuste realiseerimise kohta ja lisab otsuse tegemiseks vajaliku volikogu õigusakti eelnõu.

 (6) Revisjonikomisjonil on õigus saada teavet ja kõiki oma tööks vajalikke dokumente.

 (7) Revisjonikomisjon esitab vähemalt kord aastas aruande oma tegevuse kohta volikogu istungil.

 (8) Revisjonikomisjoni aruanne avaldatakse valla veebilehel.

6. peatükk Vallavalitsus 

§ 21.  Vallavalitsuse moodustamine

 (1) Vallavanemal on valituks osutumise päevast volitus moodustada valitsus.

 (2) Valitsuse liikmete arvu kinnitab volikogu, kuid mitte vähem kui kolm liiget.

 (3) Valitsuse koosseisu kuuluvad vallavanem ja valitsuse liikmed.

 (4) Vajadusel täiendada või muuta valitsuse koosseisu esitab vallavanem volikogule kinnitamiseks täiendavad valitsuse liikmed või valitsuse uue koosseisu.

 (5) Valitsus kinnitatakse ametisse avalikul hääletusel poolthäälteenamusega.

 (6) Seaduses ja valla põhimääruses ette nähtud volitused saab vallavanem valitsuse ametisse kinnitamise päevast.

 (7) Volikogu peab valitsuse uue koosseisu kinnitama nelja kuu jooksul uue koosseisu esimese istungi kokkutulemise päevast arvates, vallavanema vabastamisest arvates või vallavalitsusele või vallavanemale umbusalduse avaldamisest arvates.

§ 22.  Vallavalitsuse pädevus

 (1) Vallavalitsus:
 1) valmistab ette volikogus arutamisele tulevaid küsimusi, lähtudes valitsuse seisukohtadest või volikogu otsustest;
 2) lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis volikogu määruste, otsustega või käesoleva põhimäärusega on pandud valitsusele täitmiseks;
 3) lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis ei kuulu volikogu pädevusse;
 4) lahendab küsimusi, mis on seadusega kohaliku omavalitsuse, kohaliku omavalitsusüksuse või kohaliku omavalitsusorgani pädevusse antud ja volikogu poolt valitsusele lahendamiseks delegeeritud.

 (2) Valitsus võib taotleda volikogu ees volikogu poolt vastuvõetud määruse või otsuse uuesti läbivaatamist.

§ 23.  Vallavanema valimine

 (1) Vallavanemaks võib volikogu valida Eesti Vabariigi kodaniku, kes valdab eesti keelt kõnes ja kirjas ning kes oma hariduse, töökogemuste ja tervisliku seisundi poolest on suuteline täitma vallavanema ülesandeid ja kellel on vallavolikogu usaldus.

 (2) Volikogu valib vallavanema kahe kuu jooksul volikogu uue koosseisu esimese istungi kokkutulemise päevast arvates või vallavanema ametist vabastamisest või vallavanemale umbusalduse avaldamise päevast arvates kuni neljaks aastaks.

 (3) Vallavanem valitakse volikogu koosseisu häälteenamusega salajasel hääletamisel.

 (4) Vallavanema kandidaadi võib üles seada volikogu liige. Kandidaadi ülesseadmise kohta esitatakse kirjalik ettepanek volikogu esimehele. Kandidaatidest koostatakse nimekiri vastavalt nende ülesseadmise järjekorrale. Nimekirja sulgemine otsustatakse volikogu avalikul hääletamisel.

 (5) Igal vallavanema kandidaadil on õigus 15 minuti jooksul esitada oma tutvustus.

 (6) Igal volikogu liikmel on õigus esitada igale vallavanema kandidaadile kuni kolm küsimust.

 (7) Vallavanema valimised korraldab vallavolikogu, moodustades salajase hääletamise korraldamiseks põhimääruse § 14 lg 4 alusel hääletamiskomisjon.

 (8) Vallavanema valimistulemused kinnitab vallavolikogu otsusega.

§ 24.  Vallavanema asendamine

 (1) Vallavanemat asendab tema äraolekul kauem kui 1 ööpäev üldjuhul abivallavanem.

 (2) Kui abivallavanem ei ole kinnitatud vallavalitsuse liikmeks, on vallavanema ülesanded jaotatud järgmiselt:
 1) vallavanemat kui täitevorgani juhti asendab kõige vanem valitsuse liige;
 2) vallavanema kui ametiasutuse juhi ülesandeid täidab abivallavanem.

 (3) Kui vallavanem ja abivallavanem puuduvad, asendab vallavanemat kõigis ülesannetes vanim vallavalitsuse liige.

§ 25.  Vallavanema ülesanded

  Vallavanem:
 1) korraldab vallavalitsuse tööd ja vallavalitsuse istungile ettevalmistamist;
 2) esindab omavalitsusüksust ja vallavalitsust vastavalt seadusega, valla põhimäärusega ning volikogu poolt antud pädevusele;
 3) annab vallavalitsuse ja tema ametiasutuste sisemise töö korraldamiseks käskkirju;
 4) kirjutab alla vallavalitsuse määrustele ja korraldustele ning teistele valitsuse dokumentidele;
 5) esitab volikogule kinnitamiseks vallavalitsuse koosseisu;
 6) esitab volikogule ettepaneku valitsuse täiendava liikme kinnitamiseks ja valitsuse liikme vabastamiseks valitsuse liikme kohustustest ning palgalise valitsuse liikme ametisse nimetamiseks ja ametist vabastamiseks;
 7) esitab vallavalitsusele ametisse nimetamiseks valla ametiasutuse juhi kandidaadi ja ametisse kinnitamiseks valla ametiasutuse hallatava asutuse juhi kandidaadi, teeb valitsusele ettepaneku nimetatud juhtide ametist vabastamise kohta, teostab tööandja teisi õigusi ja kohustusi, kui volikogu või valitsuse õigusaktis ei ole sätestatud teisiti;
 8) esindab valda pangas, lepingute sõlmimisel, ja valla osalusega äri- või mittetulundusühingus ilma erivolituseta või volitab selleks teisi isikuid;
 9) nimetab ametisse ja vabastab ametist vallavalitsuse ametnikud ning sõlmib ja lõpetab töölepingud tema alluvuses olevate töötajatega;
 10) esitab majanduslike huvide deklaratsiooni korruptsioonivastases seaduses sätestatud korras;
 11) täidab muid talle seaduse alusel ja volikogu poolt pandud ülesandeid.

§ 26.  Vallavalitsuse volituste tähtaeg

 (1) Vallavalitsus saab oma volitused volikogu poolt valitsuse ametisse kinnitamise päevast.

 (2) Valitsus esitab lahkumispalve volikogu uue koosseisu esimesel istungil.

 (3) Pärast lahkumispalve esitamist täidab vallavalitsus oma ülesandeid ja tema volitused kehtivad kuni uue valitsuse ametisse kinnitamiseni.

 (4) Valitsuse liige esitab palve enda vabastamiseks vallasekretärile, kes edastab selle volikogu esimehele või tema asendajale.

 (5) Uue vallavanema valimise korral kehtivad vallavalitsuse volitused kuni uue vallavalitsuse kinnitamiseni volikogu poolt.

 (6) Kui tagasi astub üks või mitu valitsuse liiget või avaldatakse umbusaldust valitsuse liikmetele, siis väheneb valitsuse koosseis kuni uute, täiendavate valitsuse liikmete kinnitamiseni. Kui koosseis väheneb üle poole vallavolikogu poolt kinnitatud vallavalitsuse algkoosseisust ja volikogu ei muuda valitsuse liikmete arvu, ei ole vallavalitsus kuni vajaliku arvu uute liikmete ametisse kinnitamiseni otsustusvõimeline.

 (7) Kui umbusaldust avaldatakse valitsusele, siis jätkab valitsus tegevust kuni uue vallavanema valimiseni ja valitsuse kinnitamiseni.

§ 27.  Vallavalitsuse istung

 (1) Vallavalitsuse töövorm on istung. Istungit juhatab vallavanem või tema asendaja.

 (2) Vallavalitsuse istungid toimuvad üldjuhul kaks korda kuus. Kiiret lahendamist vajavate küsimuste otsustamiseks võib kokku kutsuda erakorralise istungi.

 (3) Vallavalitsuse istungid on kinnised, kui valitsus ei otsusta teisiti.

 (4) Valitsuse istungist võtavad osa vallavanem, vallavalitsuse liikmed, vallasekretär. Vallavanem või tema asendaja võib istungile kutsuda ka teisi isikuid, kes on seotud arutatavate küsimustega.

 (5) Vallavalitsuse liikmetele teatab vallasekretär e-postiga või telefoni teel hiljemalt istungile eelneva tööpäeva kella 12.00-ks istungi toimumise aja, koha ja edastab päevakorra projekti.

 (6) Kiiret lahendust vajavate üksikküsimuste otsuse võib vallavalitsus vastu võtta istungile kogunemata. Vallasekretär edastab kõikidele vallavalitsuse liikmetele arutusele tulevate dokumentide eelnõud ja vallavanema poolt määratud tähtaja, mille jooksul vallavalitsuse liige peab esitama kirjalikult oma seisukoha. Kui tähtajaks ei ole valitsuse liige teatanud kirjalikult oma seisukohta, loetakse ta hääletamisel mitteosalenuks.

 (7) Vallavalitsuse liige, kes ei saa istungil osaleda, informeerib sellest vallavanemat või tema asendajat.

 (8) Istungi juhataja ettepanekul arutatakse läbi istungi päevakorra projekt ja kinnitatakse istungi päevakord.

 (9) Vallavalitsuse õigusaktid võetakse vastu poolthäälte enamusega. Vallavalitsuse liikme eriarvamus kantakse tema soovil vallavalitsuse istungi protokolli.

 (10) Vallavalitsuse istung protokollitakse. Protokoll vormistatakse seitsme päeva jooksul pärast istungi toimumist ja selle allkirjastavad istungi juhataja ja protokollija.

7. peatükk Valla ametiasutus ja hallatavad asutused 

§ 28.  Valla ametiasutus

 (1) Ametiasutus on valla asutus, mille ülesandeks on avaliku võimu teostamine ja mida finantseeritakse valla eelarvest.

 (2) Valla ametiasutus registreeritakse riigi ja kohaliku omavalitsuse asutuste registris.

 (3) Valla ametiasutus on vallavalitsus (valla kantselei), mida juhib vallavanem.

 (4) Ametiasutus täidab õigusaktidega tema pädevusse antud ülesandeid ja esindab oma tegevusega valda.

 (5) Ametiasutus teenindab asjaajamise korraldamisel vallavalitsust ja vallavolikogu.

 (6) Ametiasutuse pädevus, õigused ja tegevuse korraldus kehtestatakse ametiasutuse põhimäärusega. Ametiasutuse põhimääruse kinnitab, muudab ja tunnistab kehtetuks vallavolikogu.

 (7) Ametiasutuse struktuuri, teenistujate koosseisu ja palgajuhendi kinnitab volikogu.

§ 29.  Ametiasutuse hallatavad asutused

 (1) Vald võib teenuste osutamiseks asutada valla ametiasutuse hallatavaid asutusi, mis ei ole juriidilised isikud.

 (2) Valla ametiasutuse hallatavate asutuste asutamise ja selle tegevuse lõpetamise otsustab volikogu.

 (3) Hallatava asutuse põhimääruse kinnitab ja muudab volikogu.

 (4) Hallatav asutus registreeritakse riigi ja kohaliku omavalitsuse asutuste registris.

 (5) Asutuse juhi (direktor, juhataja) kinnitab ametisse, vabastab ametist, määrab töötasu, lisatasu ja ühekordsed toetused vallavalitsus. Asutuse juhiga sõlmib töölepingu ja täidab muid tööandja õigusi ning kohustusi vallavanem.

 (6) Hallatava asutuse struktuuri, töötajate koosseisu ja töö tasustamise alused kinnitab asutuse juht, kooskõlastades selle enne kinnitamist vallavalitsusega. Kooskõlastuse andmine vormistatakse vallavalitsuse protokollilise otsusena.

 (7) Kui asutuse töötajate koosseisus ei ole märgitud asutuse juhti asendavat töökohta, määrab vajadusel asutuse juhile asendaja vallavanem.

8. peatükk Valla arengukava, eelarvestrateegia ja eelarve 

§ 30.  Arengukava, eelarvestrateegia ja eelarve vahelised seosed

  Arengukava ja eelarvestrateegia on aluseks valla eelarve koostamisel, kohustuste võtmisel, varaga tehingute tegemisel, investeeringute kavandamisel ning investeeringuteks toetuste taotlemisel.

§ 31.  Arengukava

 (1) Valla eri eluvaldkondade arengu integreerimiseks ja koordineerimiseks koostatakse valla arengukava ja valla hallatavate asutuste arengukavad.

 (2) Arengukava kinnitab vallavolikogu määrusega.

 (3) Arengukava koostatakse vähemalt nelja eelseisva aasta kohta ja selles tuuakse välja hetkeolukorra analüüs ning planeeritavad tegevused eesmärkide saavutamiseks.

 (4) Arengukava peab arvestama valla üldplaneeringut.

 (5) Arengukava eelnõu koostab vallavalitsus ning esitab vastuvõtmiseks volikogule.

 (6) Valla hallatavate asutuste arengukava koostamist ja muutmist korraldab hallatava asutuse juht.

 (7) Vallavolikogu kehtestab määrusega arengukava koostamise korra.

§ 32.  Eelarvestrateegia

 (1) Eelarvestrateegia on arengukavast tulenev selgitustega finantsplaan, mis on arengukavaga seotud iseseisev dokument.

 (2) Vallavolikogu kehtestab määrusega eelarvestrateegia koostamise ning kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse mõistes kohaliku omavalitsuse üksusest sõltuvatele üksustele korra ja tähtajad eelarvestrateegia koostamiseks vajaliku informatsiooni esitamiseks.

§ 33.  Eelarve

 (1) Valla eelarve koostamise aluseks on valla arengukava ja eelarvestrateegia.

 (2) Eelarve eelnõud arutatakse volikogus vähemalt kahel lugemisel.

 (3) Eelarveaasta jooksul võib eelarvet muuta lisaeelarvega.

 (4) Volikogu kehtestab eelarve koostamise, vastuvõtmise, muutmise ja täitmise korra.

 (5) Eelarve täitmist ja raamatupidamist korraldab ametiasutus.

9. peatükk Valla õigusaktide vastuvõtmine, avalikustamine ja jõustumine 

§ 34.  Valla õigusaktid

 (1) Volikogul ja valitsusel on õigus anda üldaktidena määrusi.

 (2) Volikogul on õigus üksikaktidena vastu võtta otsuseid, valitsusel anda korraldusi.

 (3) Volikogu ja valitsuse õigusaktid kehtivad valla haldusterritooriumil.

§ 35.  Valla õigusaktide algatamise õigus

  Õigusaktide algatamise õigus on:
 1) vallavolikogu liikmel;
 2) vallavolikogu komisjonil ja komisjoni liikmel;
 3) vallavalitsuse liikmel;
 4) vallavanemal;
 5) vallasekretäril;
 6) ametiasutuse teenistujal tema ametijuhendis antud ülesannete täitmiseks;
 7) valla hallatava asutuse juhil;
 8) vallaelanikel kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse §-s 32 ettenähtud korras;
 9) valla valimiskomisjonil talle seadusega antud ülesannete täitmiseks.

§ 36.  Vallavolikogu õigusakti eelnõu esitamine

 (1) Õigusakti eelnõu töötab välja selle algataja.

 (2) Õigusakti eelnõu esitatakse kantseleisse üldjuhul hiljemalt 14 päeva enne istungi algust. Volikogu esimees võib istungi päevakorda võtta nimetatud tähtajast hiljem esitatud eelnõu, kui ei ole vajadust seda eelnõud esitada läbivaatamiseks volikogu komisjonile.

 (3) Eelnõu peab olema normtehniliselt ja keeleliselt korrektne. Üldakti eelnõule peab olema lisatud seletuskiri, milles esitatakse:
 1) õigusakti vastuvõtmiseks vajalik põhjendus;
 2) ülevaade, millised õigusaktid on küsimust reguleerinud ja vajadusel edasine tegevus valla õigusaktide muutmise või tühistamise suhtes;
 3) ülevaade kaasnevatest kulutustest ja katteallikatest;
 4) ülevaade eelnõu kooskõlastamisest;
 5) eelnõule märgitakse esitaja allkiri, kuupäev, koostaja nimi, ettekandja, vajadusel kaasettekandja.

 (4) Õigusakti eelnõu ja lisatud dokumendid peavad olema vormistatud vastavalt õigusaktidega kehtestatud vorminõuetele.

 (5) Volikogu õigusaktide eelnõud, mis ei ole esitatud valitsuse poolt, tuleb saata vallavalitsusele seisukoha andmiseks.

 (6) Volikogu komisjonid edastavad oma seisukoha õigusakti eelnõu kohta kantseleisse hiljemalt kuus tööpäeva enne istungi toimumist. Kui komisjon nimetatud ajaks seisukohta ei esita, eelnõud istungi päevakorda ei võeta.

 (7) Eelnõu, mis ei saa komisjoni heakskiitu või mitmesse komisjoni suunatud eelnõu korral juhtivkomisjoni heakskiitu, volikogu istungi päevakorda ei võeta ja tagastatakse koos põhjendustega eelnõu algatajale.

 (8) Kooskõlastatud õigusakti eelnõu koos lisadokumentidega esitatakse koostaja poolt vallasekretärile ülevaatamiseks hiljemalt viis tööpäeva enne istungi toimumist.

§ 37.  Vallavalitsuse õigusakti eelnõu esitamine

 (1) Valitsuse õigusakti eelnõu:
 1) peab olema kooskõlas kehtiva seadusandluse, Puurmani valla põhimääruse ja teiste Puurmani Vallavolikogu õigusaktidega;
 2) vastama eesti kirjakeele normile ning olema üheselt arusaadav;
 3) sisaldama viidet volitusnormile (õigusakti kehtestamise õigus või kohustus) ning teiste seaduse või mõne muu õigusakti sätetele, millest lähtudes või millega kooskõlas eelnõu kehtestatakse;
 4) peab omama pealkirja, mis väljendab kokkuvõtlikult eelnõu sisu;
 5) peab sisaldama määruse või korralduse jõustumise aega ja viite vaidlustamise võimaluste kohta, istungile kutsutavate isikute nimekirja ja ettepanekut, kellele saata vastuvõetud õigusakt.

 (2) Eelnõule tuleb vajadusel lisada seletuskiri eelnõu vastuvõtmise vajalikkusest ja vastuvõtmisega kaasnevatest mõjudest sarnaselt volikogu eelnõu seletuskirjaga.

 (3) Valitsuse määruse või korralduse kvaliteedi ja andmete õigsuse eest vastutab selle koostaja.

 (4) Eelnõu esitab selle koostaja vallasekretärile hiljemalt istungile eelneva nädala kolmapäeval kella 13.00-ks. Eelnõu hilisemal esitamisel otsustab selle päevakorda võtmise poolthäälteenamusega vallavalitsus istungil.

 (5) Vallasekretäril on õigus eelnõu selle esitajale tagastada, kui eelnõu ei vasta sätestatud nõuetele, eelnõu on vastuolus kehtivate seaduste, vallavolikogu õigusaktide ja üldtunnustatud tavadega, eelnõu ei sisalda asja otsustamiseks ettenähtud dokumente või vajab kooskõlastamist.

§ 38.  Valla õigusaktide vastuvõtmine, avalikustamine ja jõustumine.

 (1) Valla õigusaktid võetakse vastu käesoleva põhimääruse paragrahvides 15 ja 27 sätestatud korras.

 (2) Volikogu ja valitsuse määrused kuuluvad avalikustamisele. Määrused jõustuvad kolmandal päeval pärast avaldamist Riigi Teatajas, kui määruses ei ole sätestatud hilisemat tähtaega.

 (3) Volikogu otsused ja vallavalitsuse korraldused jõustuvad teatavakstegemisest.

 (4) Volikogu õigusaktidele kirjutab alla volikogu esimees või tema asendaja.

 (5) Vallavalitsuse õigusaktidele kirjutavada alla vallavanem ja vallasekretär või neid asendavad isikud.

 (6) Vallavolikogu ja vallavalitsuse õigusaktid loetakse avalikustatuks nende juurdepääsu võimaldamisega valla kantseleis ja valla veebilehel dokumendiregistris.

 (7) Ei avalikustata andmeid, mille väljastamine on seadusega keelatud või mõeldud valla ametiasutuse siseseks kasutamiseks.

10. peatükk Rakendussätted 

§ 39.  Põhimääruse kinnitamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine

  Vallavolikogu ainupädevuses on põhimääruse kinnitamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine ning otsustatakse vallavolikogu koosseisu häälteenamusega.

§ 40.  Õigusaktide kehtetuks tunnistamine

 (1) Tunnistada kehtetuks Puurmani Vallavolikogu 29. juuni 2006 määrus nr 10 "Puurmani valla põhimäärus" ja Puurmani Vallavolikogu 10.10.2002 määrus nr 8 "Puurmani Vallavolikogu reglemendi kinnitamine".

 (2) Kehtetuks tunnistatud Puurmani valla põhimääruse alusel antud õigusaktid jäävad kehtima kuni uute vastavate õigusaktide vastuvõtmiseni või kehtetuks tunnistamiseni.

§ 41.  Määruse jõustumine

  Määrus jõustub kolmandal päeval peale Riigi Teatajas avaldamist.

Aare Järvik
volikogu esimees