Ehitus

Teksti suurus:

Kambja valla ehitusmäärus

Kambja valla ehitusmäärus - sisukord
Väljaandja:Kambja Vallavolikogu
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:01.01.2013
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:30.06.2017
Avaldamismärge:RT IV, 12.12.2012, 51

Kambja valla ehitusmäärus

Vastu võetud 29.11.2012 nr 40

Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lg 1 p 29 ja lg 2, planeerimisseaduse § 5 ja ehitusseaduse § 19 lg 4 alusel ning arvestades keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadust, lennundusseadust, raudteeseadust ja teeseadust.

1. peatükk Üldsätted 

§ 1.   Ehitusmääruse ülesanded

  Kambja valla ehitusmääruse (edaspidi ehitusmäärus) ülesanneteks on valla planeerimise ja ehitamise reeglite seadmine ning Kambja Vallavolikogu (edaspidi vallavolikogu) ja Kambja Vallavalitsuse (edaspidi vallavalitsus) planeerimis- ja ehitusalaste ülesannete jaotuse ja menetluskorra määramine.

§ 2.   Planeerimis- ja ehitusalase tegevuse avalikkus

  (1) Planeerimis- ja ehitusalane tegevus on avalik.

  (2) Vallavalitsus avaldab ajalehes Postimees (edaspidi ajalehes) ja Kambja valla veebilehel (edaspidi koduleheküljel) teabe järgmiste toimingute kohta:
  1) planeeringu menetlemisega seotud teadaanded;
  2) kehtestatud üldplaneeringu ülevaatamise tulemused;
  3) informatsiooni kavatsetavatest planeeringutest;
  4) keskkonnamõju hindamisega seonduvad teadaanded;
  5) keskkonnamõju strateegilise hindamisega seotud teadaanded.

  (3) Vallavalitsus korraldab koduleheküljel järgmise teabe avalikustamise:
  1) projekteerimistingimuste määramised;
  2) ehituslubade andmised;
  3) kasutuslubade andmised.

§ 3.   Ülesannete jaotus planeerimis- ja ehitusvaldkonna korraldamisel

  (1) Planeerimis- ja ehitusvaldkonna küsimusi otsustavad vallavolikogu ja vallavalitsus, kui seaduses või ehitusmääruses ei ole sätestatud teisiti.

  (2) Seaduse või ehitusmääruse alusel vallavolikogu pädevusse kuuluvate otsuste ettevalmistamist korraldab vallavalitsus.

  (3) Vallavalitsus võib valla sihipärase ruumilise arengu tagamiseks, vallalise tähtsusega planeeringute ja ehitiste eskiislahenduste läbivaatamiseks ning ehitusprojektide läbivaatamiseks moodustada nõuandvaid töögruppe. Nõuandvate töögruppide koosseisu ja tegutsemise alused kinnitab vallavalitsus.

  (4) Planeerimis- ja ehitusvaldkonna küsimuste otsustamisel ja menetlemisel juhinduvad vallavolikogu ja vallavalitsus eelkõige planeerimisseadusest, ehitusseadusest ning nende seaduste alusel väljaantud õigusaktidest.

2. peatükk Planeerimine 

§ 4.   Planeeringu koostamise algatamine

  (1) Vormikohane planeeringu koostamise algatamise taotlus esitatakse vallavalitsusele. Taotluse vormi kinnitab vallavalitsus.

  (2) Vallavalitsusel on planeeringu algatamise ettevalmistamiseks õigustaotleda planeeringu koostamisest huvitatud isikult täiendavaid planeeringu algatamisega seotud materjale, sh eskiislahendust.

  (3) Kui planeeringu algatamise ettepanek on vastuolus valla või selle osa üldplaneeringuga või maa-ala kohta kehtiva detailplaneeringuga või ei arvesta ruumilise arenguga kaasneva majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise keskkonna ning looduskeskkonna pikaajalisi suundumusi ja vajadusi, informeerib vallavalitsus eelnimetatud asjaolu(de)st kirjalikult ettepaneku tegijat. Vallavalitsus teatab planeeringu algatamise ettepaneku tegijale vallavalitsuse seisukoha planeeringu algatamise ja võimalike lähtetingimuste kohta ning annab ettepaneku tegijale mõistliku tähtaja oma seisukoha esitamiseks.

  (4) Vallavolikogu otsustab:
  1) valla või selle osa üldplaneeringu koostamise algatamise;
  2) üldplaneeringu teemaplaneeringu koostamise algatamise;
  3) valla naabrusesse jäävate valdadega ühise üldplaneeringu koostamise algatamise;
  4) valla või selle osa üldplaneeringu või teemaplaneeringu muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamise algatamise;
  5) detailplaneeringu, millega määratakse miljööväärtuslik hoonestusala või kui planeeritaval maa-alal asub miljööväärtuslik hoonestusala, koostamise algatamise;
  6) kalda ehituskeeluvööndi vähendamise või suurendamise ettepanekut sisaldava maa-ala detailplaneeringu koostamise algatamise;
  7) põhjendatud vajaduse korral planeerimisseaduse § 3 lõikes 2 nimetatud detailplaneeringu koostamise algatamise.

  (5) Vallavalitsus otsustab planeeringu koostamise algatamise käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestamata juhtudel.
( 6) Planeeringu koostamise algatamisel kinnitatakse planeeringu lähteseisukohad ja planeeritava ala piirid. Detailplaneeringu lähteseisukohtade vorminõuded kinnitab vallavalitsus.

§ 5.   Planeeringu koostamise algatamisest loobumine

  (1) Planeeringu koostamise algatamisest võib põhjendatud juhtudel loobuda. Loobumise põhjused võivad olla seotud järgmiste asjaoludega:
  1) algatamise ettepanek on vastuolus piirkonna väljakujunenud ehitusliku miljööga;
  2) maa-ala kohta on olemas kehtiv detailplaneering;
  3) algatamise ettepanek on vastuolus valla või selle osa üldplaneeringuga või teemaplaneeringuga;
  4) detailplaneeringu kehtestamine võib kaasa tuua avalikule sektorile põhjendamatuid kulutusi või kaasneb oluline keskkonnamõju;
  5) algatamise ettepanek ei arvesta ruumilise arenguga kaasneva majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise keskkonna ning looduskeskkonna pikaajalisi suundumusi ja vajadusi.
  6) muudel juhtudel seoses avalike huvidega.

  (2) Planeeringu koostamise algatamisest loobumise otsustab planeeringu algatamise õigust omav organ.

§ 6.   Planeeringu koostamise algatamise otsuse kehtetuks tunnistamine

  (1) Planeeringu koostamise algatamise otsuse võib tunnistada kehtetuks, kui kahe aasta jooksul otsuse tegemisest ei ole vallavolikogu või vallavalitsus planeeringut vastu võtnud vastavalt ehitusmääruse paragrahvil e 12.

  (2) Enne planeeringu koostamise algatamise otsuse kehtetuks tunnistamist informeerib vallavalitsus planeeringu koostamise algatamise ettepaneku tegijat planeeringu koostamise algatamise otsuse kehtetuks tunnistamise kavatsusest ja annab talle mõistliku tähtaja oma seisukoha esitamiseks.

§ 7.   Planeeringukavatsusest ja algatatud planeeringust teavitamine

  (1) Kavatsetavatest planeeringutest teavitab vallavalitsus avalikkust ajalehes ja koduleheküljel üks kord aastas.

  (2) Algatatud planeeringust informeerib vallavalitsus avalikkust ajalehes ja koduleheküljel ühe kuu jooksul arvates planeeringu algatamise otsuse tegemisest. Algatatud planeeringu kohta avaldatav teade peab sisaldama:
  1) teavet planeeritava ala suuruse ning asukoha kohta;
  2) algatatud planeeringu eesmärkide tutvustamist.

  (3) Vallavalitsus edastab kahe nädala jooksul planeeringu algatamise otsuse tegemise päevast arvates teate detailplaneeringu algatamise kohta planeeritava maa-ala kinnisasjade omanikele, kes ei ole detailplaneeringu algatamise ettepanekut teinud, ja naaberkinnisasjade omanikele.

  (4) Vallavalitsus teavitab maavanemat planeeringu algatamisest kahe nädala jooksul pärast planeeringu algatamise otsuse tegemist.

§ 8.   Planeeringu koostamise õigus ja planeeringu vormistamine

  (1) Planeeringuid võib koostada või nende koostamist juhtida planeeringu koostaja, kellele vallavalitsus on planeeringu koostamise ülesandeks teinud.

  (2) Vallavalitsus võib algatatud detailplaneeringu koostamisest huvitatud isikuga sõlmida lepingu detailplaneeringu koostamise ja rahastamise kohta. Leping sõlmitakse ühe kuu jooksul vastava taotluse esitamisest. Lepingu vormi kinnitab vallavalitsus.

  (3) Planeeringu koostamise aluskaardiks on digitaalne topo-geodeetiline alusplaan. Planeering vormistatakse planeerimiseaduse § 2 lõike 3 alusel kehtestatud nõuete kohaselt.

§ 9.   Ajutine ehituskeeld planeeringu koostamise ajal

  (1) Planeeringu koostamise ajal otsustab ajutise ehituskeelu kehtestamise vallavalitsus.

  (2) Ajutise ehituskeelu kehtestamise kavatsusest planeeringu koostamise ajal, selle põhjustest ja kehtestamise otsusest teatab vallavalitsus tähtsaadetisena edastatud kirjaga kinnisasja omanikule, keda ajutine ehituskeeld puudutada võib või puudutab.

§ 10.   Koostöö planeeringu koostamisel

  (1) Planeeringu koostaja kaasab planeeringu koostamisse:
  1) planeeritava maa-ala kinnisasjade omanikud;
  2) planeeritava maa-ala elanikud;
  3) planeeringualal asuvate ja/või kavandatavate tehnovõrkude ja -rajatiste omanikud;
  4) riigiasutused või kaitseala valitseja, kui planeeritaval maa-alal asub riikliku kaitse alla võetud maa-ala või üksikobjekt või kaitsealuse objekti piiranguvöönd või planeeringuga tehakse ettepanek selle kaitse alla võtmiseks;
  5) teised huvitatud isikud, sh planeeritava ala naaberkruntide omanikud.

  (2) Planeeringu lisadena tuleb esitada dokumendid, mis tõendavad käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud koostöö toimumist.

  (3) Koostööd maakonnaplaneeringu, valla või selle osa üldplaneeringu, teemaplaneeringu ja vallaga piirneva kohaliku omavalitsuse ning valla ühise üldplaneeringu koostamisel korraldatakse vallavalitsuse kaudu.

  (4) Valla või selle osa üldplaneeringu, teemaplaneeringu, valla või selle osa üldplaneeringut muutva detailplaneeringu ja kaitse alla võetud maa-alale koostatava detailplaneeringu osas või muudel planeeringu lähteseisukohtades määratud juhtudel korraldab vallavalitsus koostöös planeeringu koostajaga vähemalt ühe planeeringu eskiislahendusi tutvustava avaliku arutelu .

  (5) Valla või selle osa üldplaneeringu, teemaplaneeringu ja koos vallaga piirneva kohaliku omavalitsusega koostatava ühise üldplaneeringu eskiislahenduse kiidab heaks ja suunab tutvustamiseks avalikule arutelule vallavolikogu.

  (6) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetamata planeeringute eskiislahenduse kiidab heaks ja suunab tutvustamiseks avalikule arutelule vallavalitsus.

§ 11.   Planeeringu läbivaatamine ja kooskõlastamine

  (1) Planeeringu koostaja esitab kooskõlastusteta planeeringu vallavalitsusele. Vallavalitsus vaatab planeeringu läbi ning kontrollib selle vastavust lähteseisukohtadele. Lähteseisukohtadele vastavale planeeringule vajalike kooskõlastuste võtmise korraldab vallavalitsus.

  (2) Valla või selle osa üldplaneeringule, teemaplaneeringule, valla naabrusesse jäävate valdade territooriumile koostatavale ühisele üldplaneeringule ja valla või selle osa üldplaneeringut muutvale detailplaneeringule taotleb planeeringu riigiasutuse või maakonna keskkonnaametiga kooskõlastamise vajaduse määramise maavanemalt vallavalitsus.

  (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud taotlus esitatakse pärast planeeringu lähteseisukohti ja eskiislahendust tutvustavat arutelu.

  (4) Maavanema poolt määratud riigiasutuste ja muud planeeringu lähteseisukohtades sätestatud kooskõlastused hangib vallavalitsus.

  (5) Planeeringu kooskõlastamisel esitatud ettepanekute ja vastuväidete kohta võtab seisukoha vallavalitsus.

  (6) Vallavolikogu kooskõlastab:
  1) maakonnaplaneeringu;
  2) valla naabrusesse jäävate valdadega ühise üldplaneeringu, teemaplaneeringu ja vastava omavalitsuse üldplaneeringu või teemaplaneeringu;
  3) riiklikult tähtsa ehituse asukohta määrava planeeringu.

  (7) Valla naabrusse jääva kohaliku omavalitsuse territooriumi kohta koostatud detailplaneeringu vallale kooskõlastamiseks esitamise korral otsustab planeeringu kooskõlastamise vallavalitsus.

§ 12.   Planeeringu vastuvõtmine ja avaliku väljapaneku korraldamine

  (1) Planeeringu vastuvõtmise ja avaliku väljapaneku korraldamise otsustab planeeringu algatamise õigust omav organ.

  (2) Vallavalitsus teatab planeeringu väljapaneku aja ja koha ajalehes, koduleheküljel ning seaduses sätestatud isikutele.

  (3) Planeeringu avalikku väljapanekut korraldab vallavalitsus. Avaliku väljapaneku ajal on vallavalitsuse tööaja jooksul tagatud huvitatud isikute juurdepääs planeeringule ja kõigile planeeringuga seotud materjalidele.

§ 13.   Seisukoha võtmine avalikul väljapanekul laekunud ettepanekute ja vastuväidete kohta ning avaliku arutelu korraldamine

  (1) Vallavalitsus võtab seisukoha avaliku väljapaneku ajal laekunud ettepanekute ja vastuväidete kohta ning korraldab avaliku arutelu kuue nädala jooksul pärast avaliku väljapaneku lõppemist, teatab arutelu toimumise aja ja koha ajalehes ning koduleheküljel. Kui detailplaneeringu avalikul väljapanekul ei esitatud planeeringu kohta kirjalikke ettepanekuid ja vastuväiteid, avalikku arutelu ei korraldata.

  (2) Vallavalitsus informeerib vallavolikogu poolt vastuvõetud planeeringu avaliku väljapaneku ajal laekunud ettepanekutest ning vastuväidetest vallavolikogu vastavat komisjon.

  (3) Vallavalitsus teatab avaliku väljapaneku ajal ettepanekuid ning vastuväiteid esitanud isikutele vallavalitsuse seisukoha ettepanekute ning vastuväidete kohta ning avaliku arutelu toimumise aja ja koha nelja nädala jooksul pärast avaliku väljapaneku lõppemist.

  (4) Kui avalikul arutelul ei nõustuta vallavalitsuse seisukohtadega ja ettepanekuid ning vastuväiteid esitanud isikud ei loobu nendest planeerimisseaduses sätestatud korras, arutab vallavalitsus vastavaid ettepanekuid ja vastuväiteid uuesti ning otsustab vajadusel planeerimislahenduse muutmise ja avaliku väljapaneku ning avaliku arutelu kordamise. Vallavalitsus avaldab informatsiooni planeeringu avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemuste kohta ajalehes ja koduleheküljel.

  (5) Vallavalitsus edastab avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemused kirjalikult planeeringu koostajale. Planeeringu koostaja teeb planeeringus vajalikud parandused ja täiendused.

§ 14.   Detailplaneeringu koostamine lihtsustatud korras

  Vallavalitsus võib planeerimisseaduses sätestatud juhtudel loobuda planeerimisseaduse § 12 lõikes 1 ja §-des 18–21 sätestatud planeeringu vastuvõtmise ja avalikustamise nõuete täitmisest ja asendada need planeeritava krundi ning naaberkruntide omanike kooskõlastustega.

§ 15.   Planeeringut koostamata lubatud tegevused

  Vallavalitsus annab seaduses sätestatud juhtudel loa ilma detailplaneeringut koostamata hoone ehitusprojekti koostamiseks ning maa-ala kruntimiseks, krundi sihtotstarbe muutmiseks ja rajatise ehitusprojekti koostamiseks.

§ 16.   Järelevalve planeeringute koostamise üle

  (1) Vallavalitsus esitab planeerimisseadusest tulenevatel juhtudel planeeringu koos teabega arvestamata jäänud vastuväidete kohta järelevalve teostamiseks maavanemale ja määrab Kambja valla esindaja planeeringu järelevalve küsimustes.

  (2) Otsuse järelevalve tulemuste arvestamise kohta teeb vallavalitsus.

  (3) Kui järelevalvet teostav maavanem ei anna planeeringule heakskiitu, otsustab vallavalitsus eriarvamuse lahendamiseks Siseministeeriumi poole pöördumise või planeeringu muutmise.

  (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud otsuse edastab vallavalitsus planeeringu koostajale. Planeeringu koostaja muudab järelevalve tulemuste alusel planeeringut ning esitab planeeringu vallavalitsusele, kes kontrollib paranduste õigsust.

§ 17.   Planeeringu kehtestamine ja sellest teatamine

  (1) Enne detailplaneeringu kehtestamist peab vallavalitsus välja selgitama ja kokku leppima (st lepingus sätestama) järgmised asjaolud:
  1) kes on planeeringuga kavandatud tehnilise infrastruktuuri ja avaliku ruumi objektide väljaehitaja kuni planeeritud krundini ning millised on valla kasuks seatud tagatised nimetatud objektide väljaehitamiseks juhul, kui objektide väljaehitamise kulutused ei sisaldu vallaeelarves;
  2) tehnilise infrastruktuuri, avaliku ruumi objektide ja kavandatava hoonestuse väljaehitamise ajalised seosed;
  3) vajadusel eraõigusliku isiku maal asuva, olemasoleva või kavandatava avalikult kasutatava tee või avalikult kasutatava puhke- ja virgestusala üleandmise ja/või kasutamise tingimused.

  (2) Vallavolikogu otsustab vallavolikogu poolt vastuvõetud planeeringu kehtestamise.

  (3) Vallavalitsus otsustab vallavalitsuse poolt vastuvõetud planeeringu kehtestamise.

  (4) Kui detailplaneering sisaldab valla või selle osa üldplaneeringu või teemaplaneeringu muutmise ettepanekut ja maavanem on järelevalve käigus muudatustega nõustunud, kehtestab vallavolikogu detailplaneeringu ning vallavalitsus kannab muudatused vastavasse planeeringusse ja arhiveerib need eraldi kaustana.

  (5) Vallavalitsus:
  1) teatab planeeringu kehtestamisest ajalehes ja koduleheküljel;
  2) saadab planeeringu kehtestamise otsuse ärakirja ning kehtestatud planeeringu maavanemale ja riigi maakatastri pidajale.

  (6) Vallavalitsus teatab tähtkirjaga üldplaneeringu või detailplaneeringu kehtestamisest ühe nädala jooksul pärast planeeringu kehtestamist:
  1) isikule ja kinnisasja omanikule, kelle ettepanekuid ja vastuväiteid planeeringu kehtestamisel ei arvestatud;
  2) kinnisasja omanikule, kelle senist maakasutust või ehitusõigust kehtestatud planeeringu alusel kitsendatakse;
  3) kinnisasja omanikule, kelle kinnistule kehtestati planeeringu koostamise ajal ehituskeeld;
  4) puudutatud isikule.

§ 18.   Planeeringu kehtetuks tunnistamine

  (1) Planeeringu kehtetuks tunnistamise otsustab vallavolikogu.

  (2) Vallavalitsus teavitab planeeringu kehtetuks tunnistamisest ja kehtetuks tunnistamise põhjustest ajalehes ja koduleheküljel.

§ 19.   Kehtestatud planeeringute ülevaatamine

  (1) Kehtestatud planeeringud vaatab üle vallavolikogu.

  (2) Vallavalitsus teatab planeeringu ülevaatamise tulemustest ajalehes ja koduleheküljel ning informeerib planeeringute ülevaatamise tulemustest maavanemat.

§ 20.   Riiklikult tähtsa ehitise ja olulise ruumilise mõjuga objekti asukohta määrava planeeringu koostamine

  (1) Riiklikult tähtsa ehitise ja olulise ruumilise mõjuga objekti asukohaettepaneku kohta läbirääkimiste pidamise, otsuse tegemise ning planeeringu algatamise või mittealgatamise otsustab vallavolikogu.

  (2) Riiklikult tähtsa ehitise ja olulise ruumilise mõjuga objekti asukohta määrava planeeringu koostamisega seotud otsused teeb ning vajalikud kooskõlastused annab vallavolikogu. Vallavolikogu võib volitada teatud otsuste tegemise või kooskõlastuste andmise vallavalitsusele.

3. peatükk Ehitamine 

§ 21.   Nõuded ehitisele

  (1) Ehitis peab olema projekteeritud ja ehitatud hea ehitustava ja üldtunnustatud ehituslike põhimõtete järgi. Ehitis peab:
  1) olema teostuselt heatasemeline;
  2) sobima ümbritsevasse keskkonda ja arvestama väljakujunenud arhitektuurset olukorda;
  3) mitte olema ohtlik inimestele, varale ega keskkonnale.

  (2) Ehitise projekteerimisel ja ehitamisel tuleb arvestada ehitisele seadustes ja nende alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud kohustuslike nõuetega ning asjaõigusseaduses sätestatud naabrusõigustega.

  (3) Ehitis peab olema projekteeritud ja ehitatud nii, et oleks tagatud vaba juurdepääs selle ning teiste vahetus naabruses asuvate ehitiste remondiks, hoolduseks ja tulekahjude ning muude avariide ja õnnetuste likvideerimiseks.

  (4) Ehitise (v.a maa-aluse tehnorajatise) projekteerimisel ja ehitamisel tuleb jätta selle minimaalseks kauguseks naaberkrundi piirist vähemalt pool ehitise piiripoolse osa kõrgusest (minimaalselt 4 m), kui naaberkruntide omanikud ei lepi kokku teisiti ja selle kokkuleppega on nõustunud tuleohutuse järelevalveasutus, või kui detailplaneering ei näe ette teisiti. Kui hoonetevahelise kuja laius on alla 8 m, tuleb tule leviku piiramine tagada ehituslike või muude abinõudega.

  (5) Hoone kõrguse määramisel loetakse selle kõrguseks katuse välispinna kõrgeim punkt planeeritud maapinnast. Hoone kõrguse määramisel ei võeta arvesse katusel asuvaid kujunduslikke elemente ning tehnorajatisi. Rajatise kõrguse määramisel loetakse selle kõrguseks rajatise kõrgeim punkt.

  (6) Korterelamute abihoonete rajamine tuleb lahendada kompleksselt kõikide korterite vajadusi arvestades.

§ 22.   Ehitusprojekti koostamise alused

  Ehitusprojekti koostamise aluseks on:
  1) kehtiv üldplaneering;
  2) kehtiv detailplaneering;
  3) miljööväärtuslikel hoonestusaladel ehitamise põhimõtted ja nõuded;
  4) ehitise arhitektuursed ja ehituslikud lisatingimused;
  5) projekteerimistingimused detailplaneeringu koostamise kohustuse puudumise korral;
  6) muinsuskaitse eritingimused;
  7) projekteeritava ehitise asukoha maaüksuse ehitusgeoloogiliste ja -geodeetiliste tööde tulemused.

§ 23.   Projekteerimistingimused

  (1) Projekteerimistingimused on ehitise püstitamiseks koostatava ehitusprojekti aluseks detailplaneeringu kohustuseta aladel.

  (2) Enne projekteerimistööde alustamist teavitatakse vallavalitsust ehituskavatsusest vormikohase projekteerimistingimuste taotluse esitamisega. Taotluse vorminõuded kinnitab vallavalitsus.

  (3) Taotlus projekteerimistingimuste määramiseks esitatakse vallavalitsusele:
  1) hoonete uusehituseks, laiendamiseks, rekonstrueerimiseks;
  2) maaga kohtkindlalt ühendatud reklaamialuste (-konstruktsioonide) püstitamiseks;
  3) rajatiste (tänavad, parklad, sillad, viaduktid, tunnelid, torujuhtmed, side- ja elektriliinid, spordi- ja puhkerajatised) ehitusprojekti koostamiseks.

  (4) Projekteerimistingimuste koostamise vajaduse otsustab ja projekteerimistingimused määrab vallavalitsus detailplaneeringu koostamise kohustuse puudumise korral või vajadusel enne 1. jaanuari 2003. a algatatud detailplaneeringute nõuete täpsustamiseks.

  (5) Projekteerimistingimuste kookskõlastamise korraldab vallavalitsus.

  (6) Projekteerimistingimustega määratakse sõltuvalt kavandatavast ehitustegevusest:
  1) ehitusala seotuna krundipiiridega või rajatise asukoht;
  2) lubatav hoone suurim ehitusalune pindala;
  3) katusekalle täpselt või vahemikuna, harja suund, katuse tüüp ja materjal;
  4) hoone suurim lubatud kõrgus;
  5) ehitise kasutamise otstarve;
  6) rajatise olulised tehnilised (piir)näitajad;
  7) muinsuskaitse ja miljööväärtusliku hoonestusalaga seotud nõuded;
  8) piirete tüüp, materjal ja kõrgus;
  9) haljastus- ja heakorranõuded;
  10) isikud, kellega projekt tuleb kooskõlastada;
  11) muud vajalikud lähteandmed ja nõuded.

  (7) Projekteerimistingimustega saab tutvuda valla kantseleis tööajal, projekteerimistingimused avalikustatakse koduleheküljel dokumendiregistris.

  (8) Projekteerimistingimused kehtivad 2(kaks) aastat peale nende väljastamist. Kui ehitusprojekti pole vallavalitsusele esitatud kahe aasta jooksul projekteerimistingimuste väljastamisest, tuleb enne projekteerimisele asumist taotleda uued projekteerimistingimused.

§ 24.   Ehitusprojekt ja ehitusluba

  (1) Ehitusloa taotlemiseks esitatav ehitusprojekt peab olema koostatud ja kooskõlastatud vastavalt kehtestatud nõuetele.

  (2) Ehitisega seotud haljastuse, tehnovõrkude, juurdepääsuteede ning parkimiskohtade lahendused on ehitusprojekti lahutamatud osad.

  (3) Ehitusloa saamiseks esitatakse ehitusprojekt kahes eksemplaris (milledest üks on köidetud vastavalt arhiveerimise nõuetele) koos ehitusloa taotlusega vallavalitsusele ning tasutakse riigilõiv. Vallavalitsus kontrollib ehitusprojekti vastavust detailplaneeringule, projekteerimistingimustele ja muudele nõuetele.

  (4) Ehitusluba väljastatakse vallakantseleist vallavalitsuse korralduse alusel 20 päeva jooksul ehitusloa taotluse ja nõuetekohaselt vormistatud ehitusprojekti saamise päevast arvates.

§ 25.   Muudatused ehitusprojektis pärast ehitusloa väljastamist

  (1) Kui ehitamise käigustekib vajadus ehitusprojekti muuta, pöördub ehitusluba omav isik sellekohase taotlusega vallavalitsusse. Taotluse vorminõuded kinnitab vallavalitsus.

  (2) Ehitusnõunik otsustab ehitusprojektis muudatuste tegemise lubamise, kui tegemist on hoone siseste muudatuste või hoone arhitektuursete muudatustega ning sellised muudatused ei nõua uue ehitusloa väljastamist.

  (3) Vallavalitsus otsustab ehitusprojektis muudatuste tegemise lubamise, kui tegemist on hoone mahtu, ehituslikult olulise objekti välisilmet või kasutusotstarvet sisaldava muudatusega. Vajadusel otsustatakse uue ehitusloa väljastamine.

§ 26.   Väikeehitis

  (1) Ehitusseaduse § 15 lõikes 1 nimetatud tunnustele vastavat väikeehitist, samuti olemasolevaid ehitisi teenindavaid muid tehnovõrkude haruliine ning laste mänguväljakuid võib ehitada kirjalikul nõusolekul. Kirjaliku nõusoleku saamiseks esitatakse vallavalitsusele vormikohane taotlus. Taotlusele lisatakse ehitise välismõõtudega varustatud eskiis, millel näidatakse väikeehitise soovitav asukoht, põhiplaan ja vähemalt kaks vaadet. Vallavalitsusel on õigus nõuda enne kirjaliku nõusoleku andmist ehitusprojekti esitamist.

  (2) Ehitusseaduse § 16 lõikes 1 nimetatud kirjaliku nõusoleku andmise otsustab vallavalitsus.

  (3) Kuni 20 m² ehitusaluse pinnaga väikeehitist võib ehitada ehitusloata ja ilma kirjaliku nõusolekuta. Sellise ehitise püstitamise kavatsusest detailplaneeringu kohustusega aladel peab ehitise omanik teavitama vallavalitsust vormikohase taotluse esitamisega, millele on lisatud ehitise asukoha kirjeldus krundil. Vallavalitsus võib esitada kümne päeva jooksul väikeehitise püstitamisele täiendavaid tuleohutusnõudeid või krundi ja ümbruse varasemast hoonestusest tulenevaid nõudeid. Väikeehitise püstitamisel tuleb arvestada määruse § 21 lõikes 4 toodud nõudeid.

  (4) Väikehoone ehitamisel tuleb arvestada tuleohutusnõuetega. Hoone peab olema arhitektuurses kooskõlas krundi ja ümbruse varasema hoonestusega.

  (5) Laste mänguväljakute projekteerimisel ja ehitamisel tuleb jälgida Eestis kehtivate standardite nõudeid.

  (6) Aedade püstitamisel juhul, kui selleks on vaja teha kaevetöid, on vajalik kirjalik nõusolek.

  (7) Ehitise omanik esitab vallavalitsusele vormikohase ehitise teatise viie tööpäeva jooksul väikeehitise püstitamise päevast arvates, kui väikeehitisele ei taotleta kasutusluba.

§ 27.   Ajutine ehitis

  (1) Ajutine ehitis on hoone või rajatis, mis püstitatakse piiratud ajaks, kuid mitte kauemaks kui 5 aastaks.

  (2) Vallavalitsus määrab ajutise ehitise ehitusloas ja kasutusloas või kirjalikus nõusolekus:
  1) ehitise kasutamise tähtaja;
  2) ehitise likvideerimise viisi ja tähtpäeva.

  (3) Kui ajutine ehitis ei ole likvideeritud ehitusloas ja kasutusloas või kirjalikus nõusolekus määratud tähtajaks, korraldab vallavalitsus ehitise likvideerimise asendustäitmise ja sunniraha seaduses ettenähtud korras.

§ 28.   Kasutusluba

  (1) Kasutusloa saamiseks esitatakse vallavalitsusele vormikohane taotlus koos seadustes ja nende alusel kehtestatud õigusaktides nõutud dokumentidega ning tasutakse riigilõiv. Ehitise tehnilised dokumendid esitatakse arhiveerimise nõuetele vastavalt köidetult.

  (2) Vallavalitsus korraldab ehitise vastavuse kontrollimise õigusaktidega ettenähtud nõuetele, kaasates vajadusel ehitise ülevaatuse tegemisse selleks pädevaid isikuid ja institutsioone.

  (3) Ehitise kasutusloa väljastamise või väljastamisest keeldumise ja kehtetuks tunnistamise otsustab vallavalitsus. Kasutusloa väljastab vallakantselei vallavalitsuse korralduse alusel 20 päeva jooksul kasutusloa väljastamiseks vajaliku viimase dokumendi esitamise päevast arvates.

  (4) Vallavalitsus avaldab informatsiooni kasutusloa andmise kohta koduleheküljel dokumendi‧registri kaudu.

  (5) Ehitise või mõne tema osa kasutamise otstarbe muutmiseks, kui see ei too kaasa ehitustöid, peab omanik taotlema uue kasutusloa. Loa saamiseks esitab ehitise omanik vallavalitsusele kasutusloa taotluse koos nõuetekohaste lisadega.

§ 29.   Ehitusjärelevalve korraldamine

  Ehitusjärelevalvet ehitusseaduse § 59 mõistes teostab vallavalitsuse ehitusnõunik. Järelevalvet tee kasutamisel ja kaitsmisel teeseaduse § 39 mõistes teostavad vallavalitsuse majandusnõunik ja maanõunik.

4. peatükk Miljööväärtuslik hoonestusala  

§ 30.   Miljööväärtusliku hoonestusala määramine

  (1) Miljööväärtusliku hoonestusala piirid ja üksikobjektide asukohad määratakse üldplaneeringu ja detailplaneeringutega.

  (2) Ehitustegevuses miljööväärtuslikul hoonestusalal peab järgima väljakujunenud hoonestus- ja ehitustavasid (kinnistute suurus, ehitusjoon, hoonete korruselisus, paigutus ja mastaap, traditsioonilised ehitusmaterjalid ja kujundusvõtted, haljastustavad jms) ning soodustama hoonestusala terviklikkuse säilimist ja taastamist.

  (3) Miljööväärtuslikule hoonestusalale on keelatud projekteerida ja ehitada hoonestusala arhitektuuri ja hoonestustavadega kokkusobimatuid ehitisi.

  (4) Ehitiste vahetusse lähedusse ja ehitistele paigaldatav reklaam ei tohi varjata ega segada vaadet arhitektuuriväärtuslikele hoonetele ja detailidele.

§ 31.   Planeerimise nõuded miljööväärtuslikul hoonetsusalal

  (1) Miljööväärtuslikele hoonestusaladele on keelatud rajada ehitisi, mille kasutamisega kaasnevad kahjulikud mõjud keskkonnale.

  (2) Uute ehitusalade ja kruntide ehitusaluse pinna määramisel lähtutakse ajaloolise miljöö säilitamisest.

  (3) Planeeringus:
  1) esitatakse graafiliselt kaitsealuste objektide asukohad, säilitatavad ning avatavad vaated ning antakse tingimused väärtusliku haljastuse säilimiseks;
  2) määratakse säilitatavad ja restaureeritavad ehitised, üldised arhitektuurinõuded (katusekalded, harjajooned, välisviimistluseks sobivad materjalid, säilitatavad väikevormid hoonetel, piirete tüübid ja kõrgus);
  3) vajadusel tehakse ettepanekud uute objektide või alade kaitse alla võtmiseks.

§ 32.   Ehitamise nõuded

  (1) Hoonete remontimisel, rekonstrueerimisel ja laiendamisel tuleb tagada arhitektuuriväärtuslike objektide ja nende osade (fassaadi, eksterjööri- ja interjööridetailide, sealhulgas akende ja uste, laudvoodri, dekoratiivvormide, piirdeaedade jms) säilimine, restaureerimine ja võimalusel ka eksponeerimine. Hoone lammutamisel tuleb arhitektuuriväärtuslikud detailid fotografeerida ja dokumenteerida ning dokumentaalne materjal esitada vallavalitsusele.

  (2) Miljööväärtusega hoonestusalal on väikehoone püstitamisel ehitusprojekt kohustuslik.

  (3) Akende ja uste vahetamisel peavad uued olema analoogsed esialgsetega, säilitades materjalid, gabariidid, ruudujaotuse ja profiilid. Lubatud on sisemise raami ühekordne klaas vahetada klaaspaketi vastu. Akende ja uste vahetamiseks ning uute avade tegemiseks või vanade sulgemiseks on vajalik igakordne vallavalitsuse kirjalik nõusolek.

  (4) Miljööväärtuslike hoonete seinakatte või katuse remontimisel või uuendamisel tuleb kasutada algseid või algsele lähedasi materjale.

5. peatükk Ehitusmääruse rakendamine 

§ 33.   Ehitusmääruse rakendamine

  (1) Kambja Vallavolikogu 21.augusti 2003. a määrus nr 14 „ Kambja valla ehitusmääruse kinnitamine“ tunnistatakse kehtetuks.

  (2) Määrus jõustub 1. jaanuaril 2013. aastal.

Irma Drenkhan
vallavolikogu esimees

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json