Koerte ja kasside pidamise eeskirja kehtestamine
Vastu võetud 18.09.2003 nr 25
jõustumine 01.11.2003
Määrus kehtestatakse Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punkti 362 ja lõike 2, Loomakaitseseaduse (RT I 2001, 3, 4) § 5 lõike 3, Loomatauditõrje seaduse (RT I 1999, 57, 598) § 11 lõike 1, Vabariigi Valitsuse 16.04.2002. a määruse nr 130 Hulkuvate loomade, püüdmise, pidamise ja nende omaniku kindlakstegemise ning hulkuvate loomade hukkamise kord (RT I 2002, 34, 212) ja põllumajandusministri 20.11.2000. a määruse nr 67 Marutauditõrje eeskiri (RTL 2000, 120, 1876) alusel.
1. peatükk
ÜLDSÄTTED
1. Koerte ja kasside pidamise eeskiri (edaspidi eeskiri) sätestab koerte ja kasside pidamise nõuded Vändra alevi haldusterritooriumil.
2. Eeskirjas kasutatakse mõisteid loomakaitseseaduse ja loomatauditõrje seaduse tähenduses.
2. peatükk
NÕUDED KOERTE JA KASSIDE PIDAMISELE
3. Koera ja kassi pidamisel peab loomapidaja järgima seadusi ja nende alusel kehtestatud õigusaktidest tulenevaid loomapidamisnõudeid ning lähtuma headest tavadest.
4. Koera ja kassi pidamine ei tohi häirida avalikku korda ning teiste isikute rahu (s.h öörahu) ja turvalisust.
5. Koera ja kassi võib pidada loomapidajale kuuluvas või tema valduses olevas ehitises või territooriumil. Territoorium peab olema tarastatud selliselt, et koer sealt välja ei pääseks ning oleks välistatud kallaletungimise võimalus inimestele ja loomadele. Koera pidamisel ketis ei ole tarastamine kohustuslik.
6. Vajadusel on koera pidaja kohustatud tähistama sissepääsu territooriumile sildiga «Kuri koer» või muu sildiga koera olemasolu kohta. Silt peab olema paigutatud nähtavale kohale. Omanik peab tagama ameti- või tööülesandeid täitvate isikute, samuti teiste territooriumi kasutama õigustatud isikute ohutu pääsu territooriumile.
7. Paljukorterilises elamus lähtutakse koera ja kassi pidamisel ka korteriühistu kodukorrast või muudest elamu ühist haldamist käsitlevatest dokumentidest.
8. Kassi ja koera omanik peab tagama looma esimese vaktsineerimise marutaudi vastu kolme kuni nelja kuu vanuselt ja teist korda 12 kuu vanuselt. Edaspidi vaktsineeritakse loomi üks kord aastas. Loomapidaja peab järgima looma haigestumisel või selle kahtluse korral loomataudist teatamise nõudeid.
9. Loomapidaja on kohustatud isoleerima koera või kassi viivitamatult, kui see on hammustanud inimest või teist looma ja kohale kutsuma veterinaararsti looma tervisliku seisundi kindlakstegemiseks. Samuti peab loomapidaja teavitama veterinaararsti metslooma rünnakust talle kuuluvale loomale.
10. Koera omanik peab tagama, et koer ei ehmataks kaaskodanikke ega hirmutaks teiste kodanike kodu- ja lemmikloomi.
11. Koera omanik registreerib ja identifitseerib koera kolme kuni nelja kuu vanuselt või 10 päeva jooksul peale täiskasvanud koera omandamist. Vändra alevi koerad registreerib veterinaararst, kellega alevivalitsus sõlmib sellekohase lepingu.
12. Registreerimisel kantakse vastavasse žurnaali koera registreerimise kuupäev, koera nimi, sünniaeg, tõug või koera kirjeldus (suurus, värvus jne), identifitseerimise tunnus, koera omaniku või pidaja aadress, nimi ja allkiri.
13. Koera identifitseerimise tunnusteks on:
13.1 mikrokiip;
13.2 registreerimisnumber kaelarihmal;
13.3 tätoveering.
14. Koera identifitseerimiseks vajalikud vahendid väljastatakse koera omaniku kulul.
15. Kui koer sureb, läheb kaduma või võõrandatakse, peab omanik sellest teatama 10 päeva jooksul ja vastav märge tehakse registreerimisžurnaali.
3. peatükk
KOERA VÕI KASSIGA AVALIKUS KOHAS VIIBIMINE
16. Koera või kassiga avalikus kohas viibimisel peab loomapidaja tagama:
16.1 järelevalve oma koera või kassi üle, vältimaks nende lahtipääsemist. Koera tohib viia avalikku kohta rihma või keti otsas. Kui läheduses on inimesi või teisi loomi, peab koer olema lühikese rihma või keti otsas;
16.2 käitumise poolest ohtlikul koeral peab avalikus kohas viibimisel olema peas suukorv;
16.3 oma koera või kassi reostuse kohese koristamise.
17. Keelatud on:
17.1 nakkusohtlikult haige koera või kassiga avalikus kohas viibimine;
17.2 viia koera või kassi üldkasutatava asutuse ruumi (kaubandus-, toitlustus-, haridus-, kultuuri- ja ametiasutused jms) või üldkasutavale territooriumile (spordi- ja lastemänguväljakud, ujumiskoht) ilma ruumi või territooriumi omaniku või valdaja loata.
4. peatükk
OMANIKUTA KODULOOMAD
18. Omanikuta koduloomaks loetakse identifitseerimata kodulooma.
19. Loomapidaja juurest lahti pääsenuks loetakse loom, kes viibib omaniku või looma eest vastutava isiku juuresolekuta väljapool loomapidajale kuuluvat või tema kasutuses olevat territooriumi.
20. Loomapidaja juurest lahtipääsenud kodulooma püüdmist korraldab loomapidaja. Omanikuta looma püüdmist, pidamist ja hukkamist korraldab alevivalitsus vastavalt loomakaitseseadusele ja selle seaduse alusel Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud korras. Kui loomapidaja juurest lahti pääsenud kodulooma püüdmiste korraldas alevivalitsus, kannab püüdmise ja pidamisega seotud kulud loomaomanik.
5. peatükk
RAKENDUSSÄTTED
21. Eeskirja punkti 17.2 ei rakendata pimeda inimese juhtkoera ja teenistusülesannet täitva erikoolituse saanud teenistuskoera suhtes.
22. Eesti Kennelliidu Koeraregistris registreeritud koeri ei pea alevis uuesti registreerima.
23. Koera registreerimisnumbri hinna kehtestab alevivalitsus.
24. Eeskirja rikkumise eest vastutab väärteo toimepannud isik seadusandluses ettenähtud korras.
25. Eeskirja täitmist kontrollivad politseiprefektuur või alevivalitsuse poolt määratud isik.
26. Määrus jõustub 1. novembril 2003. aastal.
Tiit Kangert
Volikogu esimees
Facebook
Twitter