Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni kasutamise eeskiri
Vastu võetud 20.02.2014 nr 6
Määrus kehtestatakse „Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse“ § 6 lg 1 ning „Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse“ § 8 lg 4 alusel.
1. peatükk ÜLDSÄTTED
§ 1. Eeskirja reguleerimisala
(1) Vändra alevi ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskiri (edaspidi eeskiri) sätestab veevarustuse ja reovee ning sademe- ja drenaaživee või muu pinnase- ja pinnavee ärajuhtimise teenuste osutamise nõuded ja tingimused ning teenuste osutamise ja kasutamise korra Vändra alevi territooriumil.
(2) Eeskiri on kohustuslik täitmiseks kõigile ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga seotud juriidilistele ja füüsilistele isikutele.
§ 2. Mõisted
(1) Eeskirjas ning vee-ettevõtja lepingutes ja tingimustes kasutatakse seadusandluses ja standardites toodud mõisteid järgmises tähenduses:
(2) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikele 1 kasutatakse eeskirjas mõisteid järgmises tähenduses:
1) abonenttasu – tasu, mida klient maksab ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni nõuetekohase toimimise tagamise eest sõltumata ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamisest;
2) arvestusperiood – veevarustuse või reo- ning sademevee ärajuhtimise teenuse osutamise periood, mille kohta kliendile esitatakse arve;
3) avalik veevõtukoht – ühisveevärgil asuv veevõtukoht koos teenindamiseks vajalike seadmete, ehitiste ja muu sellisega;
4) fekaalid – kuivkäimlatest väljaveetavad jäätmed;
5 ) joogivesi – joogiks, toidu valmistamiseks ja muudeks olmevajadusteks kasutatav vesi;
5) kaitsevöönd – ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kaitsevöönd on seaduse alusel ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ehitisi ümbritsev maa-ala, õhuruum või veekogu, kus kinnisasja kasutamist on kitsendatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ehitiste kaitse ja ohutuse tagamiseks;
6) kanalisatsiooni vaatluskaev – maapinnale ulatuva luugiga kaev (toru) kanalisatsiooni torustikul;
7) kinnistu – kinnistusraamatusse iseseisva üksusena kantud kinnisasi (maatükk) või hoonestusõigus;
8) kinnistu veevärk ja kanalisatsioon – liitumispunktist kinnistu pool asuvad ehitised ja seadmed, sealhulgas ehitiste siseveevärk ja - kanalisatsioon;
9) klient – kinnistu omanik, hoonestusõiguse alusel maakasutaja või ehitise kui vallasasja omanik, kelle kinnistu või ehitise veevärk või kanalisatsioon on ühendatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga vajaliku torustikuühenduse kaudu ja kellega vee-ettevõtja on sõlminud lepingu ühisveevärgist vee võtmiseks või reo- ning sademevee ärajuhtimiseks;
10) kontrollkaev – nõuetele vastav kanalisatsiooni vaatluskaev proovi võtmiseks kinnistult ärajuhitavast reo- ning sademeveest;
11) liitumine – kinnistu veevärgi ühendamine ühisveevärgiga või kinnistu kanalisatsiooni ühendamine ühiskanalisatsiooniga veevarustuse või reo- ning sademevee ärajuhtimise teenuste edaspidiseks kasutamiseks;
12) liitumistasu – tasu, mis tuleb kinnistuomanikul, hoonestusõiguse alusel maakasutajal või ehitise kui vallasasja omanikul maksta kinnistu või ehitise kui vallasasja veevärgi või kanalisat-siooni ühendamiseks ühisveevärgi või kanalisatsiooniga;
13) liitumispunkt – ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni olulise osana ühisveevärgi ja kanalisatsiooni ning kinnistu veevärgi ja -kanalisatsiooni ühenduskoht;
14) mõõdukaev – kaev, kus asub mõõdusõlm;
15) mõõdusõlm – vee või reovee mõõtmiseks ettenähtud arvestist ja arvesti juurde kuuluvast armatuurist koosnev tehniline sõlm;
16) paisutustase – tõenäoline tase, milleni võib tõusta reo- ning sademevee tasapind ühiska-nalisatsioonis;
17) peakraan – ühisveevärgi viimane sulgemisseade enne kinnistu veevärki;
18) peatoru – ühisveevärgi või -kanalisatsiooni torustik, mille kaudu toimub kinnistute veega varustamine või kinnistutelt reo- ning sademevee ärajuhtimine;
19) purgimiskoht – tekkekohast äraveetud reovee või fekaalide ühiskanalisatsiooni laskmise koht;
20) saasteaine (reoaine ) – mis tahes aine, mis võib põhjustada reostust;
21) reostus – vee omadusi halvendav saasteainete, organismide sisaldus vees, vee ülemäärane soojus või radioaktiivsus;
22) reostusgrupp – reovee reostustaset näitavate reostusnäitajate vahemik, mis on aluseks ülenormatiivse reostuse tasu kehtestamisele. Reostusgrupp on veeteenuse hinna alus;
23) reovesi – üle kahjustuspiiri rikutud ja enne suublasse juhtimist puhastamist vajav vesi;
24) reovee kanalisatsioon – ehitised ja seadmed reovee ärajuhtimiseks ja kanaliseerimiseks;
25) sademevesi – loodusliku päritoluga sademe- ja drenaaživesi ning muu pinnase- ja pinna-vesi, mis ei ole reovesi ning mis juhitakse ühiskanalisatsiooni või sademevee kanalisatsiooni;
26) sademevee kanalisatsioon – ehitised ja seadmed sademevee ärajuhtimiseks ja kanalisee-rimiseks;
27) sisendustoru – kinnistu veevärgi torustiku lõik liitumispunktist veearvestini;
28) tegevuspiirkond – piiritletud maa-ala, kus vee-ettevõtja osutab veega varustamise või reo- ning sademevee ärajuhtimise teenuseid;
29) vee-ettevõtja – munitsipaal või eraõiguslik juriidiline isik, kes varustab kliendi kinnistu veevärki ühisveevärgi kaudu veega või korraldab ühiskanalisatsiooni kaudu kliendi kinnistu kanalisatsioonist reo- ning sademevee ärajuhtimist;
30) volitatud isik – isik, kes KOVi volikogu otsusega on volitatud kontrollima kinnistu vee-värgi ja kanalisatsiooni vastavust nõuetele;
31) ühendustoru – kinnistu veevärki veega varustav või kinnistu kanalisatsioonist reo- või sademevett ärajuhtiv toru peatorust liitumispunktini, viimane kaasa arvatud;
32) ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni avarii – ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ehitiste või seadmete ettenägematu purunemine või mittetoimimine, mille tagajärjel oluliselt halveneb või katkeb klientide veega varustamine või nende reovee ning sademevee ärajuhtimine või on ohus-tatud inimesed, ehitised või keskkond;
33) ühisveevärk ja -kanalisatsioon – ehitiste ja seadmete süsteem, mille kaudu toimub kinnis-tute veega varustamine või reo- ning sademevee ärajuhtimine ja mis on vee-ettevõtja hallatav.
(3) Ühisveevärgi ja -kanalisatsioonina käsitletakse ühisveevärki või ühiskanalisatsiooni eraldi või mõlemat koos.
§ 3. Ühisveevärgi ja kanalisatsiooni kasutamine
(1) Ühisveevärk on sõltuvalt ehitusviisist ette nähtud: joogi- ja tuletõrjevee saamiseks;
(2) Ühiskanalisatsioon on sõltuvalt ehitusviisist ette nähtud:
1) reovee kanalisatsioon ainult reovee ärajuhtimiseks;
2) sademevee kanalisatsioon ainult sademevee ärajuhtimiseks;
3) ühisvoolne kanalisatsioon reo- ja sademevee ärajuhtimiseks.
(3) Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni klientidel on õigus saada ühisveevärgist vett ja juhtida ühiskanalisatsiooni reo- ning sademevett vastavalt vee-ettevõtjaga sõlmitud lepingule (edaspidi teenusleping). Teenusleping sõlmitakse kinnistu, hoonestusõiguse alusel maa kasutaja või ehitise kui vallasasja omanikuga).
(4) Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni abil veevarustuse ja reo- ning sademevee ärajuhtimise teenuseid osutab Vändra Alevivolikogu otsusega tegevuspiirkonda määratud vee-ettevõtja
(5) Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni toimimise ning korrashoiu oma tegevuspiirkonnas tagab vee-ettevõtja vastavalt eeskirjale ning Vändra Alevivalitsuse ja vee-ettevõtja vahel sõlmitud lepingule.
(6) Ühisveevärgist klientidele antava vee kvaliteet ja kvaliteedikontroll peab vastama õigusaktides kehtestatud nõuetele. Nõuete täitmise peab tagama vee-ettevõtja.
(7) Ühisveevärgi vett võib kasutada tootmisveena, samuti haljastuse kastmiseks. Nendeks otstarveteks kasutatavale veele võib vee-ettevõtja kehtestada piirkoguse ja kasutusrežiimi, mis fikseeritakse teenuslepingus.
(8) Ühisveevärgi – ja kanalisatsiooni kaitsevööndis tuleb järgida ühisveevärgi – ja kanalisatsiooni seaduse kohaseid kitsendusi. Kaitsevööndis keelatud tegevuse eest karistatakse õigusaktides sätestatud ulatuses.
(9) Isikuid, kes on süüdi ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni ehitiste või seadmete kahjustamises, kannavad õigusaktides sätestatud korras vastutust põhjustatud kahju eest, sealhulgas sellega kaasneva veekao ja keskkonnakahjude eest.
§ 4. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamine üldistes huvides
(1) Ühiskanalisatsiooni kaudu avalikelt teedelt, tänavatelt ja väljakutelt sademevee ärajuhtimist ning selle eest tasumist reguleeritakse Vändra Alevivalitsuse ja vee-ettevõtja vahelise lepinguga.
(2) Ühisveevärgiga ühendatud tuletõrje hüdrantide korrashoiu eest vastutab vee-ettevõtja. Tuletõrje hüdrandist võib vett võtta kahjutule tõrjumiseks ja vajadusel teiste l päästetöödel. Tuletõrje hüdrandist võib vett võtta muul otstarbel vee-ettevõtja loal lepingu alusel. Ühisveevärgiga ühendatud hüdrantide ja veemahutite kasutamine õppustel ning neist tarvitatav vee kogus tuleb vee-ettevõtjaga eelnevalt kooskõlastada, vastasel juhul loetakse veevõtt omavoliliseks.
Tulekustutusvee võtmist alevi ühisveevärgi tuletõrjehüdrantidest reguleeritakse vee-ettevõtja ja Vändra Alevivalitsuse vahel sõlmitud lepinguga.
(3) Reovee ja fekaalide väljaveol ning ühiskanalisatsiooni purgimisel tuleb juhinduda Vändra Alevivalitsuse kehtestatud vastavast korrast või selle puudumisel võib vee-ettevõtja määratud purgimiskohtades purgida vee-ettevõtjaga sõlmitud lepingu alusel.
(4) Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ulatumise korral teise kohaliku omavalitsuse haldusterritooriumile määratakse sellise ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise tingimused omavalitsuste vahelise lepinguga.
2. peatükk VEEGA VARUSTAMINE JA REO- NING SADEMEVEE ÄRAJUHTIMINE
§ 5. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ulatus ja liitumispunkt
(1) Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ning kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni vaheliseks piiriks on vee-ettevõtja määratud liitumispunkt. Nõuded liitumispunkti paigutuse kohta esitatakse liitumistingimustes. Liitumispunkt on ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni oluline osa.
(2) Liitumispunkt asub avalikult kasutataval maal kuni üks meeter väljaspool kinnistu piiri. Kui liitumispunkti ei ole võimalik eelnimetatud tingimustel määrata, määratakse see vee-ettevõtja ja kliendi vahelisel kokkuleppel.
(3) Veevärgil on liitumispunktiks peakraan, kanalisatsioonil vaatluskaev. Kui olemasoleval torustikul peakraan või vaatluskaev puudub või asub kinnistu piirist kaugemal kui üks meeter ning liitumispunkti asukoht ei ole käesoleva paragrahvi lõike 2 kohaselt poolte vahel teisiti kokku lepitud, määratakse ajutine liitumispunkt kuni torustiku vajalike ümberehitusteni vee- ja kanalisatsioonitorustikele kinnistu piiril.
(4) Liitumispunkt fikseeritakse kirjalikult piiritlusaktis koos skeemiga, mis on koos liitumislepingu ja liitumistingimustega teenuslepingu lahutamatu osa.
(5) Avalike teede, tänavate ja väljakute sademevee äravooluehitiste liitumispunkt asub sissevooluseadmel sademevee äravoolurajatisse Liitumispunktide asukohtade fikseerimine piiritlusaktidega ei ole kohustuslik.
(6) Kinnistu piiride või hoonestuse muutmise korral tuleb kliendil see eelnevalt kooskõlastada vee-ettevõtjaga. Kui seoses sellega tekib vajadus liitumispunktide või teiste veevärgi- või kanalisatsioonirajatiste ümberehitamiseks, seab vee-ettevõtja tehnilised tingimused koos teostustähtajaga
(7) Kinnistute piiride muutmisel detailplaneeringuga esitab vee-ettevõtja veevärgi- ja kanalisatsioonirajatiste ehitamise ja ümberehitamise nõuded planeeringu koostamisel tehtava töö raames.
§ 6. Ühisveevärgi veerõhk ja ühiskanalisatsiooni paisutustase
(1) Veerõhu liitumispunktides määrab vee-ettevõtja piirkonniti, lähtudes valdavast hoonestuskõrgusest ja ühisveevärgi rajatiste tehnilisest lahendusest.
(2) Vähim nõutud veerõhk, mõõdetuna maapinna kõrgusel, on ühekorruselise hoonestuse korral 20 m veesammast (edaspidi m H 2 O), millele hoonestuse iga järgmise korruse kohta lisandub 3 m H 2 O. Kui kinnistul vajatakse suuremat veerõhku, peab rõhu tõstmise korraldama klient oma rõhutõsteseadmega ja oma kulul.
(3) Rõhk ei tohi langeda torustikus alla 10 m H 2 O (k.a tuletõrje hüdrandis) ega ületada 60 m H 2 O.
(4) Paisutustase ühiskanalisatsioonis on määratud kanalisatsiooni tehnilise lahendusega ja esitatakse liitumistingimustes. Kui paisutustase ei ole ette antud, siis on selleks reovee- kanalisatsiooni korral liitumispunkti poolt esimese ühiskanalisatsiooni juurde kuuluva vaatluskaevu kaane kõrgus ning sademevee- või ühisvoolse kanalisatsiooni korral äravoolu suunas lähima tänavapinna kõrgus +0,1 m. Kui reo- või sademevee isevoolne või üleujutusriskita ärajuhtimine ei ole tagatud, peab klient reo- või sademevee ülepumpamise või paisutustasemest allpool asuvate ruumide ja pindade kaitse korraldama oma seadmetega ja oma kulul.
§ 7. Ajutised torustikud
(1) Vee-ettevõtja võib lubada tähtajalist veekasutust või reo- ning sademevee ärajuhtimist ajutisteks tarvidusteks (ehituseks, kaubanduseks, kastmiseks) tema väljastatavate tehniliste tingimuste ja tähtajalise teenuslepingu alusel eelneva liitumislepinguta.
(2) Ajutiste torustike ehitamise, hoolduse ja likvideerimise korraldab tähtajalise teenuslepingu taotleja oma kulul. Kui selliseid ühendusi ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga tähtaegselt ei likvideerita, võib seda teha vee-ettevõtja kliendi kulul.
(3) Ajutiste torustike kohta kehtivad kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni nõuded. Liitumispunktideks ajutiste torustike ja ühisveevärgi või ühiskanalisatsiooni vahel on nende ühinemiskohad. Veetorustike ühinemiskohal peab olema sulgur ja tagasilöögiklapp.
(4) Tähtajalise teenuslepingu taotlejal tuleb veekasutuse või reo- ja sademevee ärajuhtimise arvestuse pidamiseks oma kulul paigaldada ajutisele torustikule vee-ettevõtja nõuetele vastav veemõõdusõlm ja arvesti, kui taotleja ja vee-ettevõtja ei ole kokku leppinud teisiti.
§ 8. Nõuded kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni ehituse, korrasoleku ja hoolduse kohta
(1) Kinnistu veevärk ja kanalisatsioon peavad olema paigaldatud vastavuses õigusaktidega, tehniliste normdokumentidega, standarditega ja eeskirjadega.
(2) Vee tagasivoolu vältimiseks kinnistu veevärgist ühisveevärki peab kinnistu veemõõdusõlmele olema paigaldatud tagasilöögiklapp.
(3) Kinnistu kanalisatsioonil peavad allpool ühiskanalisatsiooni paisutustaset paiknevatel reo- ja sademeveeneeludel ning drenaaživee äravoolul olema kaitseseadmed uputuste vältimiseks.
(4) Klient on kohustatud:
1) kasutama kinnistu veevärki ja kanalisatsiooni selliselt ja hoidma need sellises korras, et need ei oleks ohuks kinnistul viibijatele, ei kahjustaks ühisveevärki või -kanalisatsiooni ega takistaks teenuse osutamist teistele klientidele;
2) tagama sisendustoru kontrollimiseks juurdepääsu maa-alale ning sisendustoru nähtava lekke ilmnemisel või sellekohase kahtluse tekkimisel teatama sellest vee-ettevõtjale;
3) lubama vee-ettevõtjal paigaldada kinnistu veevärgile veearvesteid ja neid kontrollida ja hooldada;
4) lubama vee-ettevõtjal ja Terviseametil võtta kinnistu võrgust vee- ja reo- ning sademeveeproove.
5) jälgima liitumispunktide luukide ja ühisveevärgi tähissiltide seisundit ning teavitama vee-ettevõtjat nende vigastustest ja kaotsiminekust.
6) kinni pidama paragrahvide 15 ja 16 kohastest nõuetest ärajuhitavale reoveele
7) võimalusel hoidma tema puhastusalal ja kinnistul asuvad tuletõrje hüdrandikaevude, kanalisatsiooni kontrollkaevud e ja peakraani luugid lume- ja jäävabad ning hoidma vabad juurdepääsud maapealsetele hüdrantidele
(5) Kinnistul on keelatud ühendused, mis ohustavad ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni tööd või nende kasutajaid. Keelatud ühenduseks loetakse:
1) ühendus, mis võimaldab reostunud või reostusohtliku vee, samuti töödeldud (muudetud kvaliteediga) või kõrge temperatuuriga vee või auru, ohtlike vedelike või gaaside tagasivoolamist või imbumist veevärgiga ühendatud seadmetest või süsteemidest nii normaal- kui alarõhu korral veevärgis;
2) ühendus, mis võimaldab ühisveevärgiga vahetus ühenduses (vaba väljavooluta, torukatkestita jms) olevasse kinnistu veevärki juhtida vett teistest veeallikatest või veevarustussüsteemidest;
3) kinnistu veevärgi vahetut ühendust kanalisatsioonitorustike, -seadmete ja -kaevudega, vedelike reservuaaridega (v.a joogivee reservuaarid), kõrgsurveseadmetega, samuti seadmestikuga, milles kasutatakse tervisele ohtlikke aineid;
4) ühendus, mis võimaldab juhtida reovett sademevee kanalisatsiooni;
5) ühendus, mis võimaldab juhtida sademevett reoveekanalisatsiooni, kui see ei ole kokkulepitud vee-ettevõtja ja kliendi vahelise lepinguga.
(6) Kui kliendi tehtud keelatud ühendusega, ühiskanalisatsiooni ohustava reostuse ärajuhtimisega või kliendi muu süülise tegevuse tõttu on reostunud vesi ühisveevärgis, rikutud ühiskanalisatsiooni rajatist või tekitatid kahju keskkonnale, siis kahju hüvitab klient seadusega ettenähtud korras.
§ 9. Veeseadmete plommimine
(1) Vee-ettevõtjal on õigus kinnistu veevärgil ja kanalisatsioonil plommida:
1) veearvestita tuletõrjesüsteemi sulgur ja hüdrant;
2) vee- ja reoveearvesti liitmik ning arvesti elektritoite ja -ülekande süsteem;
3) kinnistu veevärgi sisendus- ja kanalisatsiooni väljundtorustik;
4) ühendused, mis võimaldavad veevõttu enne veearvestit.
(2) Plommide paigaldamine vormistatakse kahepoolse aktiga, mille kohaselt klient vastutab plommide säilimise eest ning on kohustatud otsekohe teatama vee-ettevõtjale nende kaotsiminekust või rikkumisest.
(3) Kliendil on keelatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni juurde kuuluvate ning kinnistuvõrkude plommitud sulgurite omavoliline avamine või sulgemine, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud juhtudel.
(4) Klient võib tuletõrjesüsteemi sulguritelt ja hüdrantidelt plomme ära võtta:
1) tuletõrjesüsteemi katsetamiseks pärast kooskõlastamist vee-ettevõtjaga;
2) kahjutule tõrjumiseks, millest ta on kohustatud vee-ettevõtjale teatama hiljemalt 24 tunni jooksul pärast plommi eemaldamist.
(5) Eemaldatud plommide tagasi paigaldamise kulud kannab klient, välja arvatud käesoleva paragrahvilõikes 4 loetletud juhtudel.
§ 10. Kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni kontroll
(1) Õigusteostada kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni süsteemi koosseisu ja korrasoleku kontrolli on alevivolikogu otsusega volitatud isikul (edaspidi volitatud isik) või vee-ettevõtjal vastavalt teenuslepingule ja käesolevale eeskirjale.
(2) Kontrolli käigus leitud puuduste või rikkumiste kohta koostatakse kahes eksemplaris akt, millest üks jäetakse kliendile. Akt on sõltuvalt puuduste või rikkumiste iseloomust tähtajaliste teadete või ettekirjutuste, vee andmise ja reo- ning sademevee ärajuhtimise katkestamise, kahjuhüvitise ning seadusjärgsete trahvide määramise aluseks.
(3) Ühiskanalisatsiooni juhitud reo- ja sademevee reostusnäitajate kontroll toimub eeskirja paragrahvi 17 kohaselt.
3. peatükk TEENUSE OSUTAMISE KATKESTAMINE JA TAASTAMINE NING TEENUSE OSUTAMINE AVARIIOLUKORRAS
§ 11. Vee andmise ja reo- ning sademevee ärajuhtimise katkestamine ja taastamine
(1) Vee-ettevõtjal on õigus klienti eelnevalt kirjalikult hoiatades, kuid mitte v arem kui hoiatusest kahe nädala möödumisel, katkestada kliendile vee andmine ja reo- ning sade mevee ärajuhtimine, kui selleks esineb vähemalt üks järgmistest alustest:
1) klient on viivitanud veevarustuse ja reo- ning sademevee ärajuhtimise teenuste arve või muude maksekohustuste tasumisega üle kahe nädala, maksetähtaja saabumisest arvates;
2) klient ei võimalda kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni kontrollimist, veearvesti hooldust või vee- ja reoveearvesti näitude lugemist, kinnistu veevärgile ja kanalisatsioonile plommide paigaldamist ning vee-, reovee- ning sademevee proovide võtmist;
3) klient ei ole arvesse võtnud vee-ettevõtja või volitatud isiku tähtajalisi teateid või täitnud eeskirjast tulenevaid ettekirjutusi;
4) klient ei ole taganud kinnipidamist vee tarbimise ja reo- ning sademevee ärajuhtimise nõuetest või liitumistingimuste kohasest veetarbimise ja reo- ning sademevee ärajuhtimise hulgast;
5) klient ei ole täitnud eeskirja § 5 lõike 6 kohast nõuet või ei ole kinni pidanud nõude teostamise tähtajast.
(2) Vee-ettevõtjal on õigus eelneva kirjaliku hoiatuseta katkestada kliendile vee andmine ja reo- ning sademevee ärajuhtimine:
1) omavolilise veevõtu või reo- ning sademevee ärajuhtimise ilmsiks tulekul;
2) kinnistu veevärgist või kanalisatsioonist lähtuva reostuse korral, mis ohustab ühisveevärki või -kanalisatsiooni, inimese elu või tervist või keskkonda;
3) sisendustoru lekke ilmnemisel.
(3) Kui käesoleva paragrahvi lõike 2 kohasel tegutsemisel ei ole rikkumise või puuduse kohta vormistatud akti üleandmisega klienti katkestuse põhjusest teavitatud, tuleb katkestamise põhjustest teavitada klienti kirjalikult esimesel võimalusel.
(4) Vee andmine ja reo- ning sademevee ärajuhtimine taastatakse kliendi kirjaliku taotluse alusel pärast katkestamise põhjuste kõrvaldamist ja sellega vee-ettevõtjale tekitatud kahju hüvitamist. Omavolilisi liitumisi ei aktsepteerita.
(5) Vee-ettevõtja ei vastuta kliendi kinnistule vee andmise ja reo- ning sademevee ärajuhtimise eeskirja kohase katkestamise korral sellest kliendile või kolmandale isikule põhjustatud võimalike kahjude eest.
(6) Vee andmise või reo- ning sademevee ärajuhtimise katkestamise põhjuseks ei saa lugeda seda, et vee-ettevõtja ja kliendi vahel puudub kirjalik leping, kui vee-ettevõtja esitab regulaarselt veeteenuse arveid ja klient on arved õigeaegselt tasunud.
(7) Erakorraliste asjaolude korral on alevivalitsusel õigus piirata ühisveevärgi vee kasutamist kastmiseks.
§ 12. Vee andmine ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni avarii ning remonttööde korral
(1) Vääramatu jõu tagajärjel tekkinud veevarustuse või reo- ning sademevee ärajuhtimise katkemisel teostab klientide veega varustamist või reo- ning sademevee ärajuhtimist vee-ettevõtja, lähtudes alevivalitsuse antud korraldustest.
(2) Vee-ettevõtjal on õigus piirata või katkestada kliendile vee andmine ja reo- ning sademevee ärajuhtimine avariiliste ja plaaniliste remonttööde korral. Kui veekatkestus toimub remonttööde tõttu, mis kestavad enam kui 12 tundi, tagab vee-ettevõtja mõistliku aja jooksul, kuid vähemalt 24 tunni pärast, ajutise veevõtu võimaluse klientide esmasteks vajadusteks.
(3) Vee-ettevõtja on kohustatud sisestama alevi koduleheküljel olevasse operatiivinformatsiooni andmebaasi ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rajatiste plaaniliste ehitus- ja remonttööde aja hiljemalt kaks nädalat enne tööde algust ja avariiliste remonttööde aja vahetult pärast seda, kui vee-ettevõtja on avariiteate registreerinud. Plaaniliste remonttööde algusest ning nendega seotud vee andmise ja reo- ning sademevee vastuvõtu piiramisest või katkestusest teavitatakse kliente kirjalikult (s.o e-posti või posti teel) vähemalt kolm päeva enne tööde algust.
(4) Kui käesoleva paragrahvi lõike 3 kohasest teavitamise kohustusest kinni ei peeta, vastutab vee-ettevõtja plaaniliste remonttööde tõttu kliendile vee andmise või reo- ning sademevee ärajuhtimise piiramisest või katkestamisest põhjustatud võimalike kahjude eest.
(5) Vee-ettevõtja ei vastuta kliendile vee andmise või reo- ning sademevee ärajuhtimise vähenemise või katkemise ning üleujutuste ja nendest põhjustatud võimalike kahjude eest, kui need on toimunud vääramatu jõu tagajärjel. Kui vee-ettevõtja on ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni hooldus- või remonttööde käigus põhjustanud kliendi kinnistu veevärgile või kanalisatsioonile kahjustusi või ruumide üleujutusi, korvab vee-ettevõtja kliendile kahjustuste kõrvaldamiseks vajalikud kulud kliendi kirjaliku taotluse alusel.
(6) Teemaa või tänava pinnale ulatuvate ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni raj atiste purunemise või rajatiste purunemisest põhjustatud teepinna vajumise korral tähistab vee-ettevõtja teelõigu liikluskorraldusvahenditega ja likvideerib purunemise või vajumise kooskõlastatult tee või tänava omanikuga.
(7) Vee-ettevõte hoiab korras ühisveevärgi ja kanalisatsioonirajatiste kaaned. Kruusateedel paiknevad kaaned peavad paiknema selliselt, et ei takistaks teede hooldamist. Asfaltteedel paiknevad kaaned peavad olema asfaltkattega samas tasapinnas.
4. peatükk OMAVOLILINE VEEVÕTT JA REO- NING SADEMEVEE ÄRAJUHTIMINE
§ 13. Omavolilise veevõtu ja reo- ning sademevee ärajuhtimise määratlus
(1) Omavoliliseks veevõtuks või reo- ning sademevee ärajuhtimiseks loetakse juhtumit, mil:
1) isikul puudub vee-ettevõtjaga kirjalik leping, välja arvatud ühisveevärgi -ja kanalisatsiooni
seaduse § 8 lõikes 41 sätestatud juhul;
2) torustikule, sulguritele, tuletõrjesüsteemile, ning vee- või reovee mõõdusõlmele vee-ettevõtja
pandud plommid on eemaldatud või rikutud, välja arvatud eeskirja § 9 lõikes 4 sätestatud juhul;
3) vee- või reoveearvesti taatlusplomm on eemaldatud või rikutud;
4) vee- või reoveearvesti näitusid on moonutatud või arvesti on rikutud või eemaldatud;
5) kinnistu veevärgile on enne veearvestit monteeritud veevõttu võimaldav ühendus;
6) vee-ettevõtja loata toimub veevõtt tuletõrje hüdrandist, väljaarvatud eesk irja § 9 lõikes 4 sätestatud juhul
7) vee-ettevõtja loata toimub vaatlus või muu kaevu kaudu reovee või fekaalide purgimine ühiskanalisatsiooni või reovee kanalisatsiooni juhitakse sademevett;
8) pannakse toime tegu, mis on suunatud teenuste tarbimisele selle eest määratud hinda maksmata.
(2) Vee omavolilise kasutamise või reo- ning sademevee omavolilise ärajuhtimise ilmsiks tulekul koostab ülevaatust teinud volitatud isik või vee-ettevõtja rikkumist määratleva akti.
§ 14. Omavoliliselt võetud vee ja omavoliliselt ära juhitud reo- ning sademevee mahu ja maksumuse määramine
(1) Omavolilise veevõtu ilmsiks tulekul tasub klient vee-ettevõtjale hüvitist toru läbilaskevõime järgi toru avamise, rikkumise, ühenduse või plommi eemaldamise kohas arvestusega, et töötab kogu toru ristlõige 24 tundi ööpäevas vee voolukiirusega 0,5 m/sek. Veearvesti ja veemõõdusõlme plommide rikkumise või eemaldamise või arvesti näitude moonutamise korral võetakse läbilaskevõime määramisel aluseks arvesti arvestuslik siseläbimõõt. Kui omavoliliselt võetud vett oli võimalik juhtida ühiskanalisatsiooni, lisatakse hüvitisele tasu selle ärajuhtimise eest. Hüvitis arvutatakse kehtivatest veevarustuse ning reo- ja sademevee ärajuhtimise teenuste hindadest lähtudes.
(2) Omavolilise reo- ning sademevee ära juhtimise ilmsiks tulekul tasub klient vee-ettevõtjale hüvitist:
1) ühisveevärgist või muust veeallikast (sõltuvalt vee saamise kohast) kliendi kinnistu veevärki suubuva veetoru läbilaskevõime järgi vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 1 kohasele arvestuskorrale;
2) reoveearvesti või mõõdusõlme plommide rikkumise või näitude moonutamise korral vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 1 kohasele arvestuskorrale arvesti toru arvestusliku siseläbimõõdu järgi;
3) sademevee ärajuhtimisel reoveekanalisatsiooni iga sademevee vastuvõtu- või ühenduspunkti (restkaevu, drenaažiühenduse, kanalisatsiooni vaatluskaevu korraldatud äravoolu) pealt, lähtudes äravoolust 25 m 3 kalendrikuus ja reovee ärajuhtimise teenuse hinnast.
(3) Omavolilisel veevõtul ühisveevärgi tuletõrjehüdrantidest tasub vee võtja vee-ettevõttele hüvitist vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 1 kohasele arvestuskorrale. Kui omavoliline veevõtt hüdrantidest või omavoliline reovee või fekaalide ärajuhtimine (purgimine) toimus teisaldatavate mahutite täitmiseks või tühjendamiseks, tasub vee võtja või ärajuhtija vee -ettevõttele hüvitist, lähtudes kasutatud mahuti mahust ja reovee ärajuhtimise teenuse hinnast, kusjuures maksimaalselt on võimalik nõuda tasu 15-kordset mahuti mahu eest. Purgimisel sademeveekanalisatsiooni suurendatakse hüvitist vee-ettevõtja makstud kõrgendatud keskkonnatasu ning sellel rakenduva ettevõtte tulumaksu ja tavapärase keskkonnatasu vahe võrra.
(4) Omavolilise veekasutuse või reo- ning sademevee ärajuhtimise kestus arvutatakse tagasi päevani, mil volitatud isik või vee-ettevõtja võis veenduda omavolilise veekasutuse või reo- ning sademevete ärajuhtimise puudumises, kuid mitte üle kuue kalendrikuu tagasi.
(5) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1, 2 ja 3 nimetatud hüvitise määrasid võib vee-ettevõtja vähendada, lähtudes, faktilistest tingimustest ja tehnilistest asjaoludest.
(6) Omavolilise veekasutuse või vee ärajuhtimise juhtudel, mille mahu ja maksumuse arvestus ei mahu käesoleva paragrahvi lõigete 1, 2 ja 3 kohase arvestuskorra alla, määrab hüvitise volitatud isik veeettevõtja tehniliste arvestuste alusel.
5. peatükk NÕUDED ÄRAJUHITAVA REO- JA SADEMEVEE KOHTA
§ 15. Reo- ja sademevee ärajuhtimise nõuded ja tingimused
(1) Ühiskanalisatsiooni on lubatud juhtida ainult sellist reovett ja sademeveekanalisatsiooni sellist sademevett, mis ei kahjusta kanalisatsiooni ehitisi ja seadmeid ning on puhastusseadmetes puhastatav.
(2) Ühiskanalisatsiooni on keelatud juhtida reovett ja sademeveekanalisatsiooni on keelatud juhtida sademevett, mis sisaldab:
1) põlemis- ja plahvatusohtlikke aineid;
2) torustikule kleepuvaid ja ummistusi tekitavad ained;
3) inimesele ja keskkonnale ohtlikke aineid ja gaase;
4) radioaktiivseid aineid;
5) inimesele ja keskkonnale ohtlikku bakterioloogilist reostust;
6) biopuhastusele toksiliselt mõjuvaid aineid;
7) bioloogiliselt raskesti lagundatavaid keskkonnaohtlikke aineid.
8) naftasaadusi ja naftasaaduste jääke
(3) Ärajuhitava reovee temperatuur ei tohi olla kõrgem kui 40 0 C.
(4) Ühiskanalisatsiooni ja sademeveekanalisatsiooni on keelatud lasta olmeprügi, ehitusjäätmeid, tootmisjäätmeid, lokaalsete puhastite jäätmeid jms, sh purustatud kujul.
(5) Reovee ja sademevee ärajuhtimisel on keelatud tekitada nii hüdraulilisi kui ka reostuslikke
löökkoormusi.
(6) Avariijuhtudest, mis on põhjustanud ärajuhitava reo- ning sademevee reostusnäitajate tõusu või täiendavate, kanalisatsioonirajatistele, inimesele või keskkonnale ohtlike saasteainete sattumise ühiskanalisatsiooni, on klient kohustatud viivitamatult teatama vee-ettevõtjale ohutusmeetmete rakendamiseks.
§ 16. Ühiskanalisatsiooni juhitava reo- ja sademevee reostusnäitajate piirväärtused
(1) Ühiskanalisatsiooni juhitava reo- ja sademevee reostusnäitajate piirväärtused on järgmised:
| Reostusnäitaja | tähis | mõõtühik | piirväärtus |
| Biokeemiline hapnikutarve | BHT 7 | mg/l | 300 |
| Keemiline hapnikutarve | KHT | mg/l | 1000 |
| Üldfosfor | P üld | mg/l | 15 |
| Üldlämmastik | N üld | mg/l | 75 |
| Heljuvaine | mg/l | 350 |
1) ohtlike ainete reostusnäitajate piirväärtusteks on ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse § 10 lõike 2 alusel keskkonnaministri kehtestatud piirväärtused.
2) sademevee juhtimisel sademevee kanalisatsiooni (kraavi) on naftasaaduste piirväärtuseks 5 mg/l, kui sademevee kanalisatsioonil puuduvad puhastusrajatised.
3) sademevee juhtimisel sademevee kanalisatsiooni (kraavi) on heljuvainete sisalduse piirväärtus 40 mg/l, kui sademevee kanalisatsioonil puuduvad puhastusrajatised ja ohtlike ainete sisalduse piirväärtused vastavad käesoleva lõike punktis 2 sätestatule.
(2) Vee-ettevõtja on kohustatud kliendilt vastu võtma reovett, mille reostusnäitajad ei ületa
käesoleva paragrahvi lõikes 1 esitatud piirväärtusi, ning reovett, mille jaoks saasteainete sisalduse piirväärtusi ei ole kehtestatud, kui need ained ei kahjusta ühiskanalisatsiooni ega põhjusta puhastusprotsessi häireid.
(3) Kui reo- või sademevee reostusnäitajad ületavad käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaseid piirväärtusi, on klient kohustatud enne reo- või sademevee ühiskanalisatsiooni juhtimist kasutama eelpuhastust.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud reostusnäitajate piirväärtuste ületamise korral loetakse seda reo- või sademevett ühiskanalisatsiooni, inimese elu või tervist või keskkonda ohustavalt reostatuks, kui selline ületamine ei ole lubatud ülenormatiivse reostuse grupi kohaselt (ülenormatiivse reostustasu maksmisega) või teenuslepinguga.
§ 17. Reo- ja sademevee reostusnäitajate kontrollimine
(1) Kliendi reovee reostusnäitajate kontrollimise proovivõtu kohaks on kontrollkaev, mis fikseeritakse teenuslepingus. Kontrollkaevuks on kinnistu kanalisatsiooni viimane vaatluskaev enneliitumispunkti, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Kui kontrollkaev ei ole teenuslepinguga määratud, võetakse proov liitumispunktist või selleks sobivast kinnistupoolsest vaatluskaevust.
(2) Kliendi sademevee reostusnäitajate kontrollimise proovivõtu kohaks on kontrollkaev, selle
puudumisel tuleb proove võtta vahetult enne sademevee suubumist sademeveekanalisatsiooni.
(3) Reo- ja sademevee proovivõtu sageduse ja proovis reostusnäitajate loetelu määrab vee-ettevõtja, lähtudes reostuse iseloomust ja tasemest. Klient, kes kasutab oma tegevusalas või tehnoloogias ohtlikke aineid sisaldavat tooret, abimaterjale, pooltooteid või kemikaale, on kohustatud teatama vee-ettevõtjale kõigist reoveega ärajuhitavatest saasteainetest ja kinnistul kasutatavatest või hoitavatest ohtlikest ainetest ja materjalidest, sealjuures bakterioloogiliselt ja
radioaktiivselt ohtlikest ainetest ja materjalidest.
(4) Proove võtab vee-ettevõtja proovivõtja kliendi esindaja või volitatud isiku juuresolekul. Proovivõtja peab olema atesteeritud keskkonnaministri kehtestatud korras ja omama asjaomast
tunnistust. Vee-ettevõtja korraldab proovide analüüsi veeuuringuteks akrediteeritud laboratooriumis.
(5) Proov võetakse punktproovina, järgides keskkonnaministri määrusega kehtestatud proovivõtmise nõudeid.
(6) Reo- ja sademevee proovide võtmine vormistatakse proovivõtu protokolliga kahes eksemplaris, millest üks antakse pärast proovide analüüsimist koos analüüsiandmetega kliendile.
(7) Kui proo vivõtu analüüsi andmetel ületab reovee reostusnäitajate tase eeskirja või kliendi ja vee-ettevõtja vahelise teenuslepinguga määratud piirväärtusi, väljastatakse kliendile sellekohane kirjalik teatis kahe nädala möödumisel proovivõtu päevast arvates.
(8) Kui proovi analüüsi andmetel reovee reostusnäitajate tase ületab eeskirja või kliendi ja vee-
ettevõtja vahelise teenuslepinguga määratud saasteainete piirväärtusi (k.a ohtlike ainete sisalduse osas), on vee-ettevõtjal õigus võtta ülenormatiivse reostuse tasu kuni uue proovi analüüsi andmete esitamiseni, millest selgub et saasteainete (k.a ohtlike ainete) sisaldus vastab eeskirjas või teenuslepingus märgitule.
6. peatükk VEE MÕÕTMINE NING REO- JA SADEMEVEE ARVESTUS NING TEENUSTE EEST TASUMINE
§ 18. Vee mõõtmine
(1) Kinnistu veevärk peab olema varustatud veemõõdusõlmega.
(2) Kinnistul tarbitav vesi peab olema mõõdetud ühes veemõõdusõlmes. Enam kui ühe veemõõdusõlme rajamine kinnistule ühisveevärgist saadava vee mõõtmiseks võib toimuda erandina vee-ettevõtja loal.
(3) Veemõõdusõlm peab asuma hoones sellise paigutusega, et sisendustoru oleks võimalikult lühike, või mõõdukaevus, kohe pärast sisendustoru suubumist kinnistule.
(4) Veemõõdusõlm paigutatakse vee-ettevõtja otsusel mõõdukaevu, kui:
1) hoones puudub selle paigutamiseks võimalus;
2) kinnistu on hoonestamata või puudub ruum, kus oleks välditud veearvesti külmumine;
3) sisendustoru kinnistul osutub pikemaks kui 50 m;
4) kinnistul paiknevaid torustikke ja nende kulgemist enne veemõõdusõlme ei ole võimalik kontrollida.
(5) Veemõõdusõlme asukoht ja ehitus peavad vastama vee-ettevõtja esitatud tehnilistele nõuetele. Vee-ettevõtja paigaldab oma veearvesti veemõõdusõlme, kui klient ja vee-ettevõtja ei lepi kokku teisiti. Arvesti, mille klient paigaldamiseks üle annab, peab vastama vee-ettevõtja tehnilistele tingimustele.
(6) Kinnistu omanik rajab oma kuludega nõuetekohase veemõõdusõlme arvestades käesolevaid tingimusi ja liitumislepingus näidatud tarbimiskoguseid.
(7) Vee-ettevõtja paigaldab veearvesti omal kulul kliendi kinnistu nõuetekohasesse veemõõdusõlme kümne tööpäeva jooksul pärast teenuslepingu sõlmimist ning teostab ka edaspidist veearvesti hooldust ja taatlust. Teenuslepingu lõpetamisel demonteerib vee-ettevõtja arvesti.
(8) Rajatud veemõõdusõlme paigaldab vee-ettevõtja tasuta peaveearvestitena ainult kuiva näidikukambriga mitmejoatiivikmehhanismiga majaveearvesteid. Kui veemõõdusõlm ei vasta tingimustele, annab vee-ettevõtja tähtaja (kuni 1 kuu) mõõdusõlme nõuetega vastavusse viimiseks või kinnistu omaniku soovi korral teostab kohapeal veemõõdusõlme ümberehituse teenustööna. Vee-ettevõtja ja klient võivad kirjalikult kokku leppida ka teiste arvestite paigaldamise.
(9) Klient vastutab hoone veevärgi sh veemõõdusõlme korrasoleku ning sinna paigaldatud plommide eest.
§ 19. Veemõõdusõlme üldised tehnilised tingimused
(1) Veemõõdusõlme rajamisel tuleb arvestada veemõõtja tootja juhiseid ja nõudeid. Vee-ettevõtja paigaldab üldjuhul veearvestid horisontaalselt. (Veearvesti paigaldusnõuded on ka märgitud veearvestile kas tähega H-horisontaalis või V-vertikaalis või on lubatud mõlemad asendid). Vertikaal- või universaalasetusega mõõdusõlmede lahendused tuleb täiendavalt kooskõlastada vee-ettevõtjaga, arvestades selle juures veearvesti tootja juhiseid.
(2) Liitumispunkti ja veemõõdusõlme vahel ei tohi ühendustorul olla ühtegi hargnemist ega lahtikeeratavat toruühendust. Erandiks võib olla tuletõrjeveevõrk, kuid sellel peab olema eraldi sulgarmatuur (plommimise võimalusega suletud asendis) ning nõutavat vooluhulka võimaldav veearvesti, mis paigaldatakse kinnistuomanike kuludega lähtudes veearvesti tootja nõuetest. Tuletõrjevee veearvesti plommitakse vee-ettevõtja poolt.
(3) Veemõõdusõlm (ka tuletõrjeveearvesti korral) algab ja lõpeb sulgarmtuuriga.
(4) Enne veearvestit peab olema üldjuhul 5 kordne ning pärast veearvestit 3 kordne veearvesti läbimõõdu pikkune sirge toru. Kui kasutada täisavaga sulgarmatuuri samas läbimõõdus veearvesti liitmikutega, siis loetakse seda nii, et see annab kokkuvõttes nõutava toru pikkuse veearvesti ette.
(5) Pärast veearvestit ja 3 kordset veearvesti läbimõõdu pikkust sirget toru ning enne sulgarmatuuri peab olema tagasilöögiklapp.
(6) Veepuhastusfiltrid ja mudakogujaid võib paigaldada peale veemõõdusõlme. Kui need on vaja tehnoloogilistel põhjustel paigaldada enne veearvestit, siis peavad need olema plommitavad ja need plommitakse vee-ettevõtja poolt.
(7) Veearvesti peab olema kinnitatud. Arvestikandur peab olema korrosioonikindlast materjalist. Kandur peab olema tugevasti kinnitatav. Veearvestid DN 50 ja suuremad kinnitatakse reguleeritavale toele. Keelatud on paigaldada veearvesti kandurid liitmikute külge (sest see takistab hilisemat veearvesti õigusaktide kohast hooldamist). Kandurid võib paigaldada kas sulgarmatuuri külge või torustiku külge.
(8) Suurematel hoonetel (tarbimisega üle 3,5m³/h ) on nõutav pärast veearvestit ja sulgarmatuuri tühjenduskraan süsteemi tühjendamiseks, veeanalüüside võtmiseks ja veearvesti kontrollimiseks.
(9) Kui soovitakse kasutada kastmisvett, tuleb kinnistuomanikul selleks paigaldada kastmisveearvesti pärast veemõõdusõlme eranditult kastmisveetorule ning see peab olema plommitud vee-ettevõtja poolt. Kastmisveearvestiga seotud teenustööd, kaasaarvatud veearvesti ja selle plommimine, on kliendile tasulised.
(10) Kinnistuomanikud, kes soovivad kasutada kinnistul isikliku kaevu vett, mida juhitakse ühiskanalisatsiooni, peavad rajama omal kulul veetorule käesolevatele tingimustele vastava veemõõdusõlme ning paigaldama veearvesti. Selline veemõõdusõlm plommitakse vee-ettevõtja poolt. Kõik isikliku kaevu vee mõõtmiseks tehtavad vee-ettevõtja poolsed teenustööd, kaasa arvatud veearvesti ja selle plommimine, on kliendile tasulised. Isikliku kaevu veetorustiku ühendamine ühisveevärgist tuleva veetorustikuga ja veemõõdusõlmega on keelatud.
§ 20. Kliendi kohustused veearvesti toimimise tagamiseks
(1) Klient peab tagama:
1) veearvesti säilimise vigastamatuna ning selle kaitsmise külmumise või ülekuumenemise eest;
2) veemõõdusõlme ruumi või mõõdukaevu korrasoleku, puhtuse ja kuivuse, samuti ruumi valgustuse;
3) veemõõdusõlme armatuuri (välja arvatud veearvesti) töökorras oleku;
4) juurdepääsu veemõõdusõlmele ning selle lähimale ümbrusele veearvesti kontrollimiseks ja teenindamiseks.
(2) Veearvesti riketest, vigastustest, külmumisest või ülekuumenemisest peab klient esimesel võimalusel vee-ettevõtjale teatama.
( 3) Vee-ettevõtjale kuuluva rikutud (ka külmunud või kuumenenud) või omavoliliselt eemaldatud veearvesti asendab vee-ettevõtja viie tööpäeva jooksul pärast seda, kui klient on tekitatud kahjude eest määratud hüvitise vee-ettevõtjale tasunud. Veearvesti tehnilise rikke korral, mis ei sõltunud kliendist, asendab vee-ettevõtja arvesti tasuta.
(3) Klient võib kirjalikult nõuda vee-ettevõtjale kuuluva veearvesti täpsuse kontrollimist enne taatlustähtaega. Kui taatlemisel selgub, et mõõtetäpsus on lubatud vea piires, kannab kulud klient, vastasel juhul vee-ettevõtja.
§ 21. Veearvestus
(1) Kliendile antava vee arvestus toimub kinnistu veevärgile paigaldatud veearvesti näidu järgi.
(2) Veearvesti rikke korral või kui veearvesti ei toimi muul põhjusel nõuetekohaselt ning klient ei ole selles süüdi, arvestatakse tarbitud vett rikke avastamisele eelnenud mõõteperioodi kaheteistkümne kalendrikuu keskmise ööpäevase tarbimise järgi. Juhul kui kliendi tarbimise periood oli lühem kui kaksteist kuud, võetakse aluseks kliendi tarbimise perioodi keskmine ööpäevane tarbimine. Nimetatud tasu arvestamise kord kehtib rikke tuvastamise kalendrikuu kohta kuni uue arvesti paigaldamiseni.
(3) Kui veearvesti erakorralisel taatlemisel osutus veearvesti mõõteviga lubatust suuremaks, teeb vee-ettevõtja vea ulatuses tarbitud veekoguse ümberarvestuse arvesti paigaldamise kuupäevast möödunud poole aja, kuid mitte rohkem kui kuue kuu eest.
(4) Kinnistusisese tulekustutussüsteemi kaudu tarbitud vee eest tasub klient veearvesti näidu järgi üldistel alustel.
(5) Ühekordset vee tarbimist (läbipesuks, katsetusteks, õppusteks jms) mõõdab või arvestab vee-ettevõtja iga kord vastavalt kasutusele.
(6) Veearvesti puudumise korral arvestatakse kliendi tarbitud veekogus järgmiste kulunormide (m³ kuus inimese kohta) järgi:
1) veevõtmine tänava kraanidest 1m³;
2) elamus vesi ilma kanalita 1 m³;
3) elamus vesi ja kanal 3 m³.
§ 22. Reo- ja sademevee mõõtmine
(1) Reovee mõõdusõlme ja reoveearvestiga varustatakse kinnistu või reoveekogumisala osa kanalisatsioon eeskirja § 23 lg 1 ja 2 sätestatud juhtudel.
(2) Reovee mõõdusõlme paigutus ja ehitus ning kasutatavad reoveearvestid peavad tehniliselt vastama vee-ettevõtja esitatud nõuetele. Reovee mõõdusõlme vaatab üle ja annab kasutusse lubamise aktiga vee-ettevõtja.
(3) Vee-ettevõtjal on õigus oma kulul kontrollida reoveearvesti täpsust enne taatlustähtaega.
(4) Klient peab täitma eeskirja ja eeskirja §20 lõigetes 1 ja 2 veemõõdusõlme ja arvesti kohta sätestatud nõudeid ka reovee mõõdusõlme suhtes.
(5) Kliendi krundil paiknevate hoonete katustelt ja sillutatud aladelt kanalisatsiooni voolava vee hulgaks võetakse keskmine äravoolunorm 200 l/m² aastas.
(6) Kui vee-ettevõtja on tuvastanud, et sademevesi satub suures koguses kinnistu reoveekanalisatsiooni ülenormatiivse infiltratsiooni või muul teel, on vee-ettevõtjal õigusteostada kinnistult ärajuhitava reovee koguse kontrollmõõtmist. Kliendil on õigus jälgida sellise mõõtmise teostamist. Mõõtmisandmed on aluseks kinnistu kanalisatsiooni võimalike tähtajaliste korrastusettekirjutuste tegemisel või teadete esitamisel ning ärajuhitava reovee eest tasumisel.
§ 23. Reovee arvestus
(1) Reovee kogus, mille klient juhib ühiskanalisatsiooni, võrdsustatakse ühisveevärgist tarvitatud vee kogusega. Reovee mõõtmist kasutatakse, kui klient seda soovib. Kõik mõõdusõlme ehitamise ning arvesti paigaldamise, taatlemise ja hooldusega seotud kulud kannab klient.
(2) Kui klient saab kogu vee või osa sellest muudest veeallikatest kui ühisveevärk, määratakse ühiskanalisatsiooni ärajuhitud reovee kogus reoveearvestiga või võrdsustatakse kõigist veeallikatest kokku tarvitatud veega, kui vee-ettevõtja loeb selle mõõtmist usaldusväärseks ega eelda muu vee ülemäärast sattumist kanalisatsiooni. Kõik reovee mõõdusõlme või muudest veeallikatest tarvitatud vee mõõdusõlmede ehitamise ning arvestite paigaldamise, taatlemise ja hooldusega seotud kulud kannab klient.
(3) Kui klient juhib osa ühisveevärgi veest mujale selliselt, et seda ei juhita tagasi ühiskanalisatsiooni ja ühiskanalisatsiooni juhitud reovett ei mõõdeta reoveearvestiga, võib vee-ettevõtja nõusolekul paigaldada ühiskanalisatsioonist möödajuhitava vee veetorustikule veearvesti, mille vee-ettevõtja arvestab maha käesoleva paragrahvi lõikes 1 näidatud kogusest, kui vee-ettevõtja loeb selle mõõtmist usaldusväärseks. Kõik täiendava veearvesti paigaldamise, taatlemise ja hooldusega seotud kulud kannab klient.
(4) Reoveearvesti rikke korral arvutatakse ärajuhitud reovee kogus eeskirja § 21 lõikes 2 sätestatud korras.
(5) Ühekordseid reovee ärajuhtimisi ühiskanalisatsiooni (läbipesu, katsetused jms) arvestab vee-ettevõtja iga kord vastavalt kasutusele.
§ 24. Veevarustuse ja kanalisatsiooni teenuste eest tasumise kord
(1) Veevarustuse ning reo- ja sademevee ärajuhtimise teenuste arvepidamine toimub teenuslepingu alusel kooskõlas eeskirjaga. Klient registreerib vee- või reoveearvesti näidu ja teatab selle vee- ettevõtjale. Kasutatud vee või ärajuhitud reovee kogus arvestatakse kuupmeetri täpsusega.
(2) Arvestusperioodi alguskuupäeva ja kestuse määrab vee-ettevõtja teenuslepingus, kuid arvestusperiood ei tohi olla pikem kui kolm kalendrikuud.
(3) Abonenttasu ja sademevee ärajuhtimise tasu määratakse kogu kalendriaasta tasuna, mida
makstakse osade kaupa iga arvestusperioodi lõpus.
(4) Klient on kohustatud tasuma veevarustuse ja reo- ning sademevee ärajuhtimise teenuste eest
vee-ettevõtjale teenuslepingus kokkulepitud ajal vastavalt vee-ettevõtja esitatud arvele. Kui arve tasumise tähtaeg ei ole kokku lepitud, on klient kohustatud tasuma arve kümne kalendripäeva jooksul arve kättesaamisest arvates. Arve loetakse kätte saaduks, kui see on esitatud teenuslepingus märgitud kliendi posti- või e-postiaadressile ja postitamisest on möödunud viis päeva. Arve loetakse tasutuks kuupäeval, mil raha on vee-ettevõtja arvelduskontole laekunud. Nimetatud tähtaegade ületamise korral tasub klient vee-ettevõtjale viivist vastavalt teenuslepingule.
(5) Viivise suurus lepitakse kokku teenuslepingus, kuid see ei või olla suurem kui 0,2% tasumata summast päevas. Viivist ei tasuta, kui klient ei ole temast olenemata põhjustel arvet saanud või ei ole saanud seda õigeaegselt või esitatud arve on ebaõige.
(6) Pretensioone arvete õigsuse asjus võib klient vee-ettevõtjale esitada kümne tööpäeva jooksul arve kättesaamise päevast arvates. Pretensioon lahendatakse kümne tööpäeva jooksul selle kättesaamisest arvates. Klient on kohustatud arve tasuma kümne päeva jooksul pärast pretensioonilahendi kättesaamist.
7. peatükk TEENUSLEPINGU SÕLMIMINE JA LÕPETAMINE
§ 25. Teenuslepingu sõlmimine
(1) Teenusleping sõlmitakse määramata tähtajaks, kui on täidetud käesoleva eeskirja, ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise eeskirja ning liitumislepingu tingimused.
(2) Eeskirjakohase tähtajalise või tähtajatu teenuslepingu sõlmimiseks peab klient esitama vee-
ettevõtjale vormikohase avalduse, kinnistu omandiõigust tõendavad dokumendid ning eeskirjast ja muudest õigusaktidest tulenevad lepingu sõlmimiseks vajalikud dokumendid.
(3) Kui kinnistu, maa või ehitis kui vallasasi on kaasomandis, sõlmitakse ühisveevärgist vee võtmiseks või reo- ning sademevee ühiskanalisatsiooni juhtimiseks üks kirjalik leping kaasomanike enamiku otsuse alusel nende volitatud esindajaga vastavalt asjaõigusseadusele. Lepingu üks pool on vee-ettevõtja ja teine pool kõik kinnistu, maa või ehitise kui vallasasja kaasomanikud volitatud esindaja kaudu.
§ 26. Tähtajalise teenuslepingu sõlmimine
(1) Ajutise veetarbimise korral sõlmit akse tähtajaline teenusleping. Klient esitab taotluse ja
dokumendid, mis tõendavad tähtajalise teenuse kasutamise vajadust. Taotluse alusel esitab vee-
ettevõtja tehnilised tingimused. Paigaldatud torustikud ja seadmed vaatab üle vee-ettevõtja esindaja, kes nende nõuetele vastavuse korral vormistab kasutusele lubamise akti, mille alusel sõlmitakse teenusleping.
(2) Kui tähtajalist teenuste kasutami st soovitakse olemasolevate või kinnistule ehitatavate ühendustorude kaudu (ehitusaegne veekasutus), mis edaspidi jäävad alalisse kasutusse, sõlmitakse teenuste osutamise tähtajaline leping eeskirja § 25 lõigete 1 ja 2 kohaselt.
(3) Ühekordse veekasutuse või reo- ning sademevee ärajuhtimise loa saamiseks esitab seda soovinud isik vabas vormi avalduse. Ühisveevärgist vee saamiseks või reo- ning sademevee ärajuhtimiseks ühiskanalisatsiooni koostatakse tähtajaline leping.
§ 27. Teenuslepingu ülesütlemine
(1) Kliendil on õigusteenusleping üles öelda võlaõigusseaduses ja teenuslepingus sätestatud tingimustel ja korras, kui ta ei soovi edaspidi teenuseid kasutada, samuti muudel lepingus ettenähtud juhtudel. Kinnistu omandiõiguse üleminekul teisele isikule on klient kohustatud kirjalikult teatama lepingu ülesütlemisest neliteist tööpäeva ette. Kui uus klient jätkab teenuste kasutamist, on ta kohustatud seitsme tööpäeva jooksul pärast kinnistu omandamist esitama avalduse koos kinnistu omandit tõendavate dokumentidega uue teenuslepingu sõlmimiseks. Vastasel juhul võib vee-ettevõtja lugeda veekasutust või reo- ning sademetevee ärajuhtimist omavoliliseks.
(2) Vee-ettevõtjal on õigus võlaõigusseaduses ja teenuslepingus sätestatud korras üles öelda kliendiga sõlmitud teenusleping:
1) juhul, kui klient ei ole vee-ettevõtja määratud tähtajaks kõrvaldanud põhjusi, mille tõttu kinnistule vee andmine või reo- ning sademevee ärajuhtimine oli eeskirja alusel katkestatud;
2) juhul, kui kinnistu piiri muutumise või kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni ümberehitamise või muu teo tõttu ei ole klient enam kinnistu või ehitise kui vallasasja omanik või hoonestusõiguse alusel maa kasutaja;
3) ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga seotud ehitiste lammutamise korral;
4) juriidilise isiku lõpetamise korral kui juriidilisel isikul ei ole õigusjärglast;
5) muudel õigusaktidest või teenuslepingust tulenevatel põhjustel.
(3) Teenuslepingu ülesütlemisest käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel teatatakse kliendile kirjalikult, välja arvatud punktis 4 nimetatud juhul.
§ 28. Uue teenuslepingu sõlmimine
(1) Kliendil on ühe aasta jooksul pärast teenuslepingu lõpetamist õigusteenusleping uuesti sõlmida endises mahus ja tingimustel liitumislepingut sõlmimata, kui teenuslepingu lõpetamise põhjused on nõutud viisil kõrvaldatud ja olemasolevaid ühendustorusid on võimalik kasutada. Teenuslepingu uuesti sõlmimiseks tuleb avaldajal eelnevalt tasuda vee-ettevõtjale vee andmise või reo- ning sademevee ärajuhtimise taastamise kulud.
(2) Kui ühe aasta jooksul pärast teenuslepingu lõpetamist ei ole lepingut käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaselt uuesti sõlmitud, on vee-ettevõtjal õigus Vändra Alevivalitsuse loal lahutada kinnistu veevärk ja kanalisatsioon ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rajatistest. Kui edaspidi soovitakse veevarustuse või reo- ning sademevee ärajuhtimise teenuseid kasutada, tuleb sõlmida liitumisleping.
8. peatükk LÕPPSÄTTED
§ 29. Vaidluste lahendamine
Eeskirja täitmisel kliendi ja vee-ettevõtja vahel tekkivad lahkarvamused lahendatakse läbirääkimiste teel või õigusaktidega kehtestatud korras.
§ 30. Järelevalve
Järelevalvet käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuete täitmise üle teostavad vastavalt oma pädevusele Vändra Alevivalitsus, Konkurentsiamet ja Keskkonnainspektsioon
§ 31. Rakendussätted
(1) Tunnistada kehtetuks Vändra Alevivolikogu 15.05.1997. a määrus nr 6 „Ühisveevärgi ja kanalisatsiooni kasutamise eeskiri“.
(2) Eeskiri jõustub kolmandal päeval peale Riigi Teatajas avaldamist.
Priit Enok
Volikogu esimees
Facebook
Twitter