Keskkond ja heakordHeakord

Transport ja liiklusLiikluskorraldus, teed ja tänavad

Teksti suurus:

Kaevetööde eeskiri

Väljaandja:Viljandi Linnavolikogu
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:16.04.2016
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:RT IV, 13.04.2016, 7

Kaevetööde eeskiri

Vastu võetud 31.03.2016 nr 82

Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punkti 361 alusel.

§ 1.  Üldsätted

 (1) Kaevetööde eeskiri (edaspidi eeskiri) reguleerib kaevetööde tegemist Viljandi linna avalikel tänavatel, väljakutel, jalgteedel, jalgrattateedel ja muudel sõidukite või jalakäijate liiklemiseks kasutatavatel rajatistel või puhkealadel (edaspidi avalik koht).

 (2) Eeskirja sätteid ei kohaldata kalmistutel ja maa-aladel, mis ei ole linna kinnistud või avalikud kohad käesoleva eeskirja tähenduses.

 (3) Kaevetööd on lubatud kaeveloa alusel. Kui kaevetöö kaasneb ehitamisega ehitusseadustiku mõistes, peab eelnevalt olema vormistatud ehitusluba või ehitusteatis, kui need on ehitusseadustikus nõutavad.

 (4) Kaevetööd tuleb läbi viia võimalikult lühikese ajaga. Tänavaliikluse häirimise või sulgemisega seotud tööde korral on Viljandi Linnavalitsuse majandusametil (edaspidi majandusamet) õigus nõuda liikluskorralduse skeemi, samuti tööde teostamist õhtusel ajal.

 (5) Kaevetöödest põhjustatud avalikult kasutatava ala täieliku või osalise sulgemise maksustamine toimub Viljandi Linnavolikogu 30.05.2012 määruse nr 119 „Teede ja tänavate sulgemise maks“ alusel.

§ 2.  Mõisted

 (1) Kaevetöö on:
 1) töö tegemine sügavamal kui 30 cm algsest maapinnast;
 2) töö tegemine, kui eemaldatakse tee- või pinnakate (asfalt, sillutis, muru jne) ja mis ei ole tee korrashoiutöö ehitusseadustiku mõistes;

 (2) Kaeveloa taotleja (edaspidi kaevaja) on füüsiline või juriidiline isik (või tema esindaja), kes teeb kaevetööd ja kes taotleb kaeveluba.

 (3) Kaeveluba on luba, mis annab õiguse kaevetöö tegemiseks, määrab tingimused ja tähtaja.

 (4) Kaeveloa taotlus on vormikohane blankett, mis täidetakse ja esitatakse kaevetöö teostaja poolt majandusametile kaeveloa saamiseks.

 (5) Avariiline kaevetöö on kaevetöö, mille tegemise vajadus tekib ootamatult ja mis on ebasoovitavaid tagajärgi silmas pidades edasilükkamatu.

 (6) Tehnorajatis on maapõue või maapinnale paigaldatud torustik, pumpla, kaablivõrk, gaasijuhe vmt.

 (7) Teede ja tänavate sulgemise maks (edaspidi maks) on kaevaja poolt Viljandi Linnavalitsuse (edaspidi linnavalitsuse) arvelduskontole laekunud tasu teede ja tänavate sulgemise eest.

 (8) Kaevik on kaevetöö tulemusena maapõue moodustunud üle 30 cm sügavusega süvend.

 (9) Kaeveala on maa-ala, kus paikneb kaevik ja kaevikuga vahetult piirnev maa-ala, kus hoitakse kaevetööks vajaminevaid materjale, sõidukeid, masinaid, mehhanisme ja seadmeid.

 (10) Tänav on rajatis, mis on ehitatud või kohandatud sõidukite ja jalakäijate liiklemiseks.

 (11) Mootorsõiduk on mootori jõul liikuv sõiduk. Mootorsõidukiks ei loeta mootoriga jalgratast, pisimopeedi, maastikusõidukit ega sõidukit, mille valmistajakiirus on alla kuue kilomeetri tunnis.

§ 3.  Kaevetööde planeerimine

 (1) Kaevetöid planeeritakse võimalusel koordineeritult teede ning haljasalade remondi ja ehitusega nii, et kaevetööd eelneksid teede või haljasalade remondi- ja ehitustöödele. Kaevetöö viiakse läbi võimalikult lühikese ajaperioodi jooksul ja teekatet kõige vähem kahjustaval viisil.

 (2) Tänavatel, mille ehitamisest või kapitaalremondist on möödunud vähem kui kolm aastat, tohib kaevetöid teostada vaid erandjuhul linnavalitsuse loal ja tingimustel või avariitööna.

§ 4.  Kaeveloa taotlemine ja väljastamine

 (1) Kaeveloa taotleja esitab vormikohaselt täidetud kaeveloa taotluse koos blanketil olevate vajalike kooskõlastustega majandusametile vähemalt 3 päeva enne kaevetööde algust, v.a avariitööd. Kaeveloa taotluse vormi kinnitab linnavalitsus.

 (2) Kaeveloa taotlusele lisatakse:
 1) Muinsuskaitseameti kooskõlastus mulla-, ehitus- ja haljastustöödel Viljandi vanalinna muinsuskaitsealal.
 2) Muud dokumendid (ehitusprojekt või kaevetöö joonis koos tööde kirjeldusega, liikluskorralduse muutmise skeem, täiendavad kooskõlastused jne) vastavalt majandusameti nõudmisele.

 (3) Kaeveloa väljastab majandusamet kolme tööpäeva jooksul arvates kaeveloa taotleja poolt nõuetekohase kaeveloa taotluse esitamise päevast.

 (4) Kaeveloa taotlus jäetakse rahuldamata, kui:
 1) ei ole esitatud vormikohast ja kõigi nõutud lisadokumentidega ning kooskõlastustega taotlust;
 2) kaevajale on tehtud taotluse esitamisele eelneva kaheteistkümne kuu jooksul kaks või enam ettekirjutust eeskirja rikkumise kohta;
 3) kaevaja ei ole taotluse esitamisele eelneva ühe aasta jooksul kaks või enam korda teostanud garantiikorras ettenähtud töid;
 4) kaevajal on teede ja tänavate sulgemise maksu võlgnevus.

 (5) Kaeveloa taotluse rahuldamata jätmise kohta teeb majandusamet kolme tööpäeva jooksul arvates kaeveloa taotluse esitamisest kirjaliku keeldumise otsuse, milles näidatakse ära rahuldamata jätmise põhjus(ed).

§ 5.  Kaevetööd

 (1) Kaevetöö ajal peab kaeveluba asuma kaevetöö tegemise kohas.

 (2) Kaevaja on kohustatud ühest nädalast pikemate kaevetööde tegemise kohta paigaldama teabetahvli, kuhu on märgitud kaevaja nimi, tööpiirkonna pikkus, kaevetööde algus- ja lõpptähtpäev ning kaevetööde eest vastutava isiku nimi ja telefoninumber. Teabetahvel paigaldatakse kaeveala ühte otsa.

 (3) Kaevetööde ajal peab olema tagatud jalakäijate ohutu juurdepääs üldkasutatavatele kohtadele, elukohtadele ning kinnistutele.

 (4) Kaevetöödel avalikus kohas peab kaeveala ja sellega 1 m ulatuses külgnev maa-ala olema tähistatud liikluskorraldusvahenditega vastavalt kehtivale standardile ja pimedal ajal valgustatud või tähistatud helkuritega. Jalakäijate liikumistsoonis peab kaevik olema piiratud vähemalt 1,2 meetri kõrguse aiaga.

 (5) Kaevetööde teostaja vastutab kaeveala liiklusohutuse eest ja tagab, et kõrvalistel isikutel puuduks ligipääs kaevealale. Ajutiselt taastatud kaeveala avamisel tavapärasele liiklusele tuleb tagada ohutu läbipääs kõikidele liiklejatele ja liiklusvahenditele, vastasel juhul vastutab kahjude hüvitamise eest kaevetööde teostaja.

 (6) Kaevetööde vahetus ümbruses asuvate puude juurestik, tüved ja võrad peavad olema kaitstud võimalike vigastuste eest. Juuri tuleb lõigata ristsuunalise lõikega, kaitsta päikese, tuule ja pakase eest, katta mullaga ja kasta, et need ei kuivaks. Juuri ei tohi liigselt tihendada (puu võraalune katta geotekstiiliga või õhukese liivakihiga, mille peale laotatakse killustiku või kruusakiht ja viimasele kihile puidust rest, mis võimaldab seal liigelda). Kaevetööd puude juurekaelale lähemal kui 2 m tuleb kooskõlastada majandusametiga.

 (7) Majandusametil on õigus vajadusel nõuda kaevajalt ajutise ümbersõidutee rajamist, selle sõidukorras hoidmist kaevetööde ajal ning pärast kaevetööde lõppemist ümbersõidutee likvideerimist ja selle alla jäänud maa-ala taastamist.

 (8) Kaevajast mittesõltuvate ettenägematute asjaolude ilmnemisel (lõhkekeha, arheoloogiline leid, topo-geodeetilisele plaanile kandmata tehnorajatis jne) peab kaevetööd kohe seiskama ja informeerima majandusametit, vajadusel Päästeametit või Muinsuskaitseametit. Kaevetööde peatamise kohta teeb majandusamet kaeveloale kirjaliku märke ning nende päevade eest ei arvestata tänava sulgemise tasu.

 (9) Kaevetööde peatamisel eeskirja paragrahv 5 lõike 8 alusel pikeneb kaeveluba kaevetööde seiskamise aja võrra. Kaevetööde jätkamiseks tuleb kaevajal vajadusel taotleda majandusameti poolt nõutud täiendavad kooskõlastused. Kaevetööde jätkamise aluseks on majandusameti kirjalik märge kaeveloal.

 (10) Enne kaeviku tagasitäitmist peab kaevaja tagama kõikide paigaldatud tehnorajatiste teostusmõõdistamise topo-geodeetiliste mõõdistustööde õigust omava isiku poolt ja selle esitama majandusametile elektrooniliselt hiljemalt kaeveloa lõpetamisel. Mõõdistamine ei ole vajalik, kui olemasoleva tehnorajatise asukoht ei muutu.

 (11) Kaevikust väljapumbatava vee juhtimine ühiskanalisatsiooni ei ole üldjuhul lubatud, erandkorras võib see toimuda vee-ettevõtte AS Viljandi Veevärk loal ja kaeviku ümbrusesse majandusameti spetsialisti või maa-ala valdaja loal, mille kohta teeb eelpool nimetatud loa andja kaeveloale kirjaliku märke.

 (12) Kaevetööde tähtaja pikendamiseks peab kaevaja pöörduma majandusameti poole hiljemalt kaeveloal märgitud kaevetööde lõpptähtpäeval. Kaevetööde pikendamise kohta teeb majandusamet kaeveloale kirjaliku märke.

 (13) Kaevetöödel on keelatud hävitada, kahjustada või ilma vastava loata ümber paigutada liiklusmärke. Kahjustatud või hävitatud ja ümberpaigutatavad märgid taastatakse kaevaja kulul.

 (14) Täitematerjali ladustamisel kivisillutisele või murule pannakse selle alla kile või muu sobiv materjal, mis tagab aluspinna säilimise.

 (15) Kaevetöödel on lubatud kasutada tehnikat, mis toetub teepinnale elastsete rehvide või roomikutega.

 (16) Kaevaja poolt tagatakse kaevetööala ja sellega piirnevate alade heakord ja liikumisteede koristus.

 (17) Kaevetöödel tuleb rakendada ettenähtud ohutustehnika nõudeid.

§ 6.  Avariitööd

 (1) Avariilistel kaevetöödel kohaldatakse eeskirja, arvestades eeskirja paragrahv 6 lõigetes 2, 3 ja 4 sätestatud erisusi. Avariiliste kaevetööde teostaja peab tagama, et kaevetööde teostamise piirkonnas ei ohustata teisi rajatisi.

 (2) Avariilisi kaevetöid võib kaevaja alustada kaeveloata, teatades e-kirja või telefoni teel kaevetöödest kohe majandusametile ja kaeveala vahetusse ümbrusse jäävate tehnorajatiste omanikele. Kui avariiliste kaevetööde alustamise päev langeb riiklikule pühale või puhkepäevale, teatatakse kaevetöödest riiklikule pühale või puhkepäevale järgneval esimesel tööpäeval. Teates märgitakse avarii asukoht ja põhjus, kaevetööde algus- ja lõpptähtpäev ja kaevetööde eest vastutava isiku nimi.

 (3) Avarii kõrvaldamisega seotud kaevetöödeks vormistatakse kaeveluba, kui kaevetööd kestavad rohkem kui 24 tundi. Kaevaja esitab vormikohase kaeveloa taotluse majandusametile hiljemalt järgmisel tööpäeval pärast kaevetööde alustamist.

 (4) Avarii kõrvaldamisega seotud kaeveloata kaevetöö kohta koostab kaevaja akti, milles märgitakse ära kaevetöö asukoht, põhjus, teostamise aeg ning tööde lühikirjeldus. Akt allkirjastatakse majandusameti vastava teenistuja ning kaevetööde teostaja poolt.

§ 7.  Tänavate sulgemine kaevetööde teostamisel ning selle eest tasu arvestamine

 (1) Kui kaevetööde teostamisega kaasneb üldkasutatava tänava, väljaku, pargi, haljas- või puhkeala ning nende osade täielik või osaline sulgemine, tuleb näidata kaevetööde loa taotlusel ka tänava sulgemise ulatus ning aeg ja tasuda selle eest tänavate sulgemise maksu (edaspidi maks) vastavalt Viljandi Linnavolikogu 30.05.2012 määrusele nr 119 „Teede ja tänavate sulgemise maks“.

 (2) Tänava osaliseks sulgemiseks loetakse olukord, kui tänava laiust arvestades on suletud rohkem kui pool ühest sõidusuunast, kuid mitte kogu tee, selliselt, et läbipääs mootorsõidukiga on tagatud. Täielikuks sulgemiseks loetakse olukord, kui läbipääs mootorsõidukiga puudub.

 (3) Tänavat või muud ala ei tohi hoida suletuna kauem, kui on vajalik tööde teostamiseks. Kui käesoleva eeskirja mõistes ei ole tegemist täieliku või osalise sulgemisega, kuid põhjendamatult kaua toimub liikluse takistamine ja liiklejate häirimine, on majandusametil õigus lugeda olukord ajutiseks sulgemiseks ja arvestada selle eest maksu, sellest eelnevalt teavitades kaevetööde teostajat.

 (4) Maksu tasumise kohustus tekib kaevetööde teostamiseks tänava või muu käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ala sulgemisel alates kolmandast päevast. Samale objektile samal eesmärgil väljastatud igal järgneval kaeveloal arvestatakse maksu esimesest päevast.

 (5) Maksu tasumiseks esitatakse kaevetööde teostajale arve hiljemalt 14 tööpäeva jooksul alates kaevetööde lõppemisest.

 (6) Maksust vabastused ning muud erisused (nt maksusumma vähendamine) otsustab linnavalitsus taotleja poolt esitatud avalduse alusel.

§ 8.  Taastamine

 (1) Sõiduteede, kõnniteede ja parkimisplatside all kasutada kaeviku tagasitäiteks ainult mineraalset, dreenivat, savivaba tihendatavat pinnast arvestusega, et:
 1) katte pinnast kuni 0,7 m allpool on kaeviku tihenduskoefitsient 0,98, sügavamal 0,95;
 2) tihendamist alustatakse kaeviku põhjast, mis vajadusel teostatakse enne tehnorajatise paigaldamist. Kaevik täidetakse kihtide kaupa ja iga kiht tuleb eraldi tihendada. Tihendatava kihi paksus sõltub tihendusseadme tehnilistest näitajatest, kuid ei tohi ületada 50 cm;
 3) kaeviku ülemine kiht tuleb täita killustikuga, kõnniteel 15 cm, sõiduteel ja parklates 20 cm paksuselt;
 4) dreenkihi filtratsioonimoodul on minimaalselt 2 m/ööpäevas ning tagasitäite filtratsioonimoodul minimaalselt 0,5 m/ööpäevas;
 5) katendi ülakihid (killustik ja asfaltikihid) peavad olema 0,3 m kaupa laienevad.

 (2) Pargis, puhkealal või haljasalal asuva kaeviku tagasitäiteks võib kasutada ainult materjali, mis oma omaduste poolest sobib antud koha mulde ehituseks ja võimaldab nõuetekohast tihendamist. Täitematerjali tihedus peab vastama tihenduskoefitsiendile 0,92.

 (3) Tagasitäide peab olema jäävaba.

 (4) Taastatava sõidutee katte äär tuleb enne taastamist sirgeks lõigata ning taastada kaevikuava mõõtmetest kaks korda suurema ala ulatuses. Lisaks tuleb arvestada, et piki tänavat toimuvate kaevetööde korral taastatakse sõidutee kate kuni lähemal asuva sõidutee ääreni juhul, kui kaevik on sõidutee äärest vähem, kui 1 meetri kaugusel.

 (5) Kõnnitee katte taastamisel tuleb kate taastada kogu kõnnitee laiuses, kui tööde käigus rikutakse rohkem kui pool kõnnitee katte laiusest või kui kaevik asub kõnnitee keskel. Kui tööde teostamisel rikutakse vähem kui pool kattest ja kaevik ei asu kõnnitee keskel, tuleb taastada pool kogu kõnniteekattest lähemal asuva kõnnitee servani.

 (6) Erinevate asfaltkatte kihtide vaheline pind ning uue ja vana asfaldikihi vaheline kontaktpind tuleb kruntida bituumeni või bituumenemulsiooniga. Pealmise asfaltkatte vuugikohad tuleb katta bituumeni või bituumenemulsiooniga ning puistata üle graniitsõelmetega.

 (7) Piki tänavat toimuvate kaevetööde korral taastatakse sõidutee kate kuni lähema sõidutee ääreni juhul, kui kaevik on sõidutee äärest vähem kui 1 meetri kaugusel.

 (8) Risti tänavat toimuvate kaevetööde korral taastatakse mitme ristisuunalise kaeve ala ühtse lapina, kui tehnorajatiste telgede vahe on väiksem kui 10 meetrit.

 (9) Kui tänavakatte taastamine toimub äärekividega sõidutee või kõnnitee servani, tuleb üldjuhul välja vahetada ka äärekivid.

 (10) Alla kolme aasta vanused katted tuleb taastada kaevealal kogu sõidutee/kõnnitee laiuses.

 (11) Murukatete taastamine teostada esimesel võimalusel. Pealmine külvialune kiht peab olema 10 cm paksuse kihina täidetud taimede kasvuks sobiliku mullaga. Murukatte või rohukamara taastamiseks külvatakse muruseeme või paigaldatakse murumättad. Külvamiseks sobilik aeg on 01. mai - 01. september.

 (12) Haljas- ja rohealadel teostatud kaevetööd võetakse majandusameti poolt vastu pärast külvatud muru tärkamist või murumätaste paigaldamist.

 (13) Kaevetöö teostamisel perioodil, kui katete nõuetekohane ja lõplik taastamine ei ole enam võimalik, tuleb kate taastada ajutiselt ning kaevaja peab tagama kuni teekatte nõuetekohase taastamiseni häireteta ja ohutu liikluse, sh ajutise teekatte korrashoiu omal kulul. Kaevetöö teostajal tuleb koostada vaegtööde akt, milles näidatakse ära tegemata tööd ja määratakse tööde teostamise kuupäev, kooskõlastades selle majandusametiga.

 (14) Kaeveala, kus ei ole kaevetööde lõppemisel või teekatte taastamisel tagatud nõutav teeseisund ja liiklusohutus, peab olema tähistatud liikluskorraldusvahenditega vastavalt Eesti Vabariigis kehtivale standardile.

§ 9.  Garantii taastamistöödele

 (1) Garantiiaeg taastamistöödele on 36 kuud alates kaeveloa lõpetamisest.

 (2) Kaevaja poolt taastamistööde mittetegemisel või mittenõuetekohasel tegemisel, samuti garantiiajal ilmsiks tulnud vigade mitteparandamisel annab majandusamet kaevajale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Tähtaja möödumisel on majandusametil õigus tellida taastamistööd kolmandalt isikult, mille kulud tasub kaevaja.

§ 10.  Tehnorajatiste kaitse

 (1) Tehnorajatise vigastamisest teatab kaevaja kohe tehnorajatise omanikule ja majandusametile. Vigastus parandatakse kaevaja kulul.

 (2) Tehnorajatise võib ümber paigutada üksnes selle omaniku või valdaja loal ja kinnitatud projekti või kirjaliku kooskõlastuse alusel.

 (3) Kaevetööde teostamise piirkonnas olevate tehnorajatiste valdaja esindaja kutsutakse kohale enne kaevetööde algust juhul, kui seda on nõutud kaeveloa taotluse kooskõlastamisel.

§ 11.  Kaevetöö ja kaeveloa lõpetamine

 (1) Kaevetöö on lõpetatud, kui kaevetööga rikutud maa-ala on nõuetekohaselt taastatud ja korrastatud ning üle antud majandusametile.

 (2) Taastamistööde lõpetamine ning tööde vastuvõtmine fikseeritakse kaevetööde vastuvõtja ning kaevaja poolt kaeveloale tehtava märkega tööde vastuvõtmise ning esitatud dokumentatsiooni kohta ning allkirjastatakse mõlemapoolselt.

 (3) Kaevetööde lõpetamisel esitatakse majandusametile:
 1) kontrollakt täitepinnase tihendamise kohta, mille juures on kandevõimet või tihedust mõõtva seadeldise väljatrükk;
 2) täitematerjali vastavussertifikaat;
 3) asfaltbetooni vastavussertifikaat;
 4) paigaldatud tehnorajatise teostusjoonis digitaalsel andmekandjal.

§ 12.  Lõppsätted

 (1) Kaeveloa taotluse vorm on kättesaadav Viljandi linna veebilehel.

 (2) Eeskirja rikkumisega seotud väärteoasja menetleb kohtuväliselt linnavalitsuse poolt kinnitatud ametnik.

 (3) Eeskirja rikkuja kannab vastutust seadusega ettenähtud korras.

 (4) Kaevetööga tekitatud kahju hüvitab kaevetöö tegija.

 (5) Tunnistada kehtetuks Viljandi Linnavolikogu 24.04.2013 määrus nr 156 „Kaevetööde eeskiri”.

 (6) Määrus jõustub kolmandal päeval pärast avaldamist Riigi Teatajas.

Peep Aru
linnavolikogu esimees