SotsiaalhoolekanneTeenused

SotsiaalhoolekanneToetused

Teksti suurus:

Sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord Jõgeva linnas

Väljaandja:Jõgeva Linnavolikogu
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:16.04.2016
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:RT IV, 13.04.2016, 11

Sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord Jõgeva linnas

Vastu võetud 31.03.2016 nr 51

Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punkti 5 ja lõike 2 ning sotsiaalhoolekande seaduse § 14 lõigete 1 ja 2 alusel.

1. peatükk Üldsätted 

§ 1.  Reguleerimisala

 (1) Sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord (edaspidi kord) reguleerib isiku ja perekonna toimetuleku soodustamiseks Jõgeva linnas antavate sotsiaalteenuste ja makstavate sotsiaaltoetuste taotlemise tingimusi ja korda.

 (2) Korras on kirjeldatud sotsiaalteenuseid ja -toetusi, mida finantseeritakse linnaeelarvest.

 (3) Riigieelarvest finantseeritavaid sotsiaalteenuseid ja -toetusi määratakse ning makstakse sotsiaalhoolekande seaduses või selle alusel kehtestatud tingimustel ja korras.

 (4) Riigi rahastatava lapsehoiuteenuse rahaliste vahendite ülejääki võib kasutada raske või sügava puudega laste ja nende peredega seotud ning käesolevas korras loetletud sotsiaalteenuste osutamiseks ning arendamiseks korras kehtestatud tingimustel.

 (5) Korras reguleerimata juhtudel korraldab Jõgeva Linnavalitsus kui ametiasutus (edaspidi linnavalitsus) sotsiaalhoolekande seaduses kohaliku omavalitsuse üksusele pandud teiste ülesannete täitmist.

§ 2.  Sotsiaalhoolekandelise abi saajad

 (1) Sotsiaalteenust ja -toetust on õigustatud taotlema Jõgeva linnas alaliselt elav isik, kes on kantud rahvastikuregistrisse Jõgeva linna elanikuna või kelle rahvastikuregistrijärgset elukohta ei saa kindlaks määrata.

 (2) Vältimatut sotsiaalabi on õigustatud taotlema ka isik, kes ajutiselt viibib Jõgeva linna haldusterritooriumil.

 (3) Sotsiaaltoetuse taotlemiseks on õigus, kui pärast üksi elava isiku või perekonna kõigi liikmete eelmise kuu netosissetulekust toimetulekutoetuse määramisel arvesse võetava eluruumi alaliste kulude kandmisest jääb pere iga liikme kohta kätte vähem kui pooleteistkordne kehtestatud pere esimese liikme toimetulekupiir. Toimetulekupiiri ei arvestata hooldajatoetuse taotlemisel.

 (4) Sotsiaalteenuse taotlemiseks on õigus, kui isiku enda või tema seadusjärgsete ülalpidajate sissetulek ja kasutuses või omandis olev vara, selle üürimine, rentimine või müümine ei taga toimetulekuks piisavaid elatusvahendeid.

§ 3.  Sotsiaalhoolekandelise abi suurus

 (1) Sotsiaalteenuste ja -toetuste üldmaht kinnitatakse Jõgeva linna eelarve vastuvõtmisega.

 (2) Isikule osutatavate sotsiaalteenuste maht, isikult võetava tasu suurus, isiku omaosalus teenuse eest tasumisel ja isikule makstava sotsiaaltoetuse suurus sõltub Jõgeva linna eelarves sotsiaalseks kaitseks eraldatud rahast, teenuse maksumusest, isiku ja tema perekonna sissetulekust, varanduslikust seisust ja konkreetsest vajadusest.

 (3) Linnavalitsuse ja linnavalitsuse hallatavate asutuste osutatavate sotsiaalteenuste hinnad kehtestab linnavalitsus korraldusega.

 (4) Toimetulekutoetuse määramiseks eluasemekulude piirmäärad kehtestab linnavalitsus korraldusega.

§ 4.  Sotsiaalhoolekandelise abi andmise korraldus

 (1) Abivajaduse selgitab välja, menetleb taotlusi, hindab abivajadust, otsustab sotsiaalteenuste määramise, sealhulgas isikult võetava tasu suuruse, isiku omaosaluse teenuse eest tasumisel ja sotsiaaltoetuste andmise Jõgeva Linnavalitsuse sotsiaalosakond (edaspidi sotsiaalosakond).

 (2) Sotsiaalhoolekandelise abi saamiseks esitatavale taotlusele, välja arvatud hooldajatoetuse taotlemisel, tuleb lisada sissetulekuid ja abi vajadust tõendavad dokumendid.

 (3) Taotlust menetleval ametnikul on vajaduse korral õigus ja kohustus nõuda ning kontrollida esitatud andmete õigsust, isiku enda, tema ülalpidamiskohustuslaste sissetulekut ja varalist seisu tõendavaid lisadokumente või muid täiendavaid andmeid. Vajadusel külastab sotsiaaltöötaja sotsiaalteenust vajavat isikut tema kodus või viibimiskohas toimetulekuvõime ja abi- või hooldusvajaduse täiendavaks hindamiseks ning sobivaima teenuse väljaselgitamiseks.

 (4) Sotsiaalhoolekandelise abi andmiseks või sellest keeldumiseks koostatakse haldusakt. Sotsiaalteenuste määramiseks võib linnavalitsus koostöös teenust saava isiku ja teenuseosutajaga koostada teenuse osutamise haldusakti asemel halduslepingu.

 (5) Sotsiaaltoetus kantakse taotluses märgitud arvelduskontole.

 (6) Kui sotsiaalteenuse osutamist ei korralda linnavalitsus, võib teenuse eest tasumiseks määrata teenuse saajale toetust.

 (7) Sotsiaalosakonna teenistujate pädevus sotsiaalhoolekandelise abi andmisel määratakse ametijuhenditega.

 (8) Sotsiaalteenuste ja -toetuste taotlemisel ja määramisel lähtutakse sotsiaalseadustiku üldosa seadusest, sotsiaalhoolekande seadusest ja haldusmenetluse seadusest.

2. peatükk Sotsiaalteenused 

§ 5.  Koduteenus

 (1) Koduteenuse eesmärk on abistada tervise, tegevusvõime või elukeskkonna tõttu vähenenud toimetulekuvõimega täisealist isikut koduste toimingute sooritamisel ning väljaspool kodu asjaajamisel, et võimaldada tal seeläbi jätkuvalt elada kodus. Teenust ei osutata isikule, kellele on seatud täisealise isiku hooldus.

 (2) Teenus sisaldab üldjuhul järgmisi tegevusi:
 1) eluruumi korrastamine;
 2) pesupesemise korraldamine;
 3) küttepuudega varustamise korraldamine ja vajadusel eluruumi kütmine;
 4) toiduainete, valmistoidu, ravimite ja majapidamistarvete toomine lähimast müügikohast;
 5) abistamine tervishoiuteenuse kasutamisel;
 6) asjaajamine ameti- ja teenindusasutustes;
 7) saunateenuse korraldamine;
 8) abistamine riietumisel.

 (3) Üldjuhul osutatakse ühele isikule teenust kuni 4 tundi nädalas.

§ 6.  Väljaspool kodu osutatav üldhooldusteenus

 (1) Üldhooldusteenuse eesmärk on tagada ööpäevaringne hooldus täisealisele isikule, kes tulenevalt terviseseisundist, tegevusvõimest või elukeskkonnast ei ole suuteline kodustes tingimustes iseseisvalt toime tulema ja kelle toimetulekut ei ole võimalik tagada teiste sotsiaalteenustega või muu abi osutamisega.

 (2) Hooldust vajava isiku omaosaluse määr teenuse eest tasumisel on mitte vähem kui 95% isikule makstavast pensionist ja muudest sissetulekutest, välja arvatud sotsiaaltoetus.

 (3) Hooldekodu valikul lähtutakse võimalusel isiku soovist, isiku abivajadusest, teenuse hinnast ning vabade kohtade olemasolust hooldekodudes.

 (4) Teenust rahastatakse linnaeelarvest ulatuses, mis tagab üldhooldusteenuse maksumuse tasumise. Linnaeelarvest makstakse üldhooldusteenuse maksumuse see osa, mis jääks tasumata, kui üldhooldusteenust vajav isik ja tema ülalpidamiskohustuslane on tasunud üldhooldusteenuse eest vastavalt oma varalisele olukorrale.

 (5) Juhul, kui isik vajab üldhooldusteenust viivitamatult, tasub linnavalitsus isiku eest puudujääva osa, kuni isiku enda või tema seadusjärgsete ülalpidamiskohustuslaste varalise olukorra väljaselgitamiseni.

§ 7.  Tugiisikuteenus

 (1) Tugiisikuteenuse eesmärk on iseseisva toimetuleku toetamine olukordades, kus isik vajab sotsiaalsete, majanduslike, psühholoogiliste või tervislike probleemide tõttu oma kohustuste täitmisel ja õiguste teostamisel kõrvalabi. Kõrvalabi seisneb juhendamises, motiveerimises ning isiku suurema iseseisvuse ja omavastutuse võime arendamises.

 (2) Teenuse osutamise eesmärk last kasvatavale isikule on lapse hooldamise ning turvalise ja toetava kasvukeskkonna tagamine.

 (3) Lapsele teenuse osutamise eesmärk on koostöös last kasvatava isikuga lapse arengu toetamine, sealhulgas vajaduse korral puudega lapse puhul hooldustoimingute sooritamine.

 (4) Teenuse maht ühele isikule on üldjuhul kuni 20 tundi nädalas.

§ 8.  Täisealise isiku hooldus

 (1) Teenuse eesmärk on hoolduse korraldamine raske või sügava puudega täisealisele isikule, kes vaimse või kehalise puude tõttu vajab abi oma õiguste teostamiseks ja kohustuste täitmiseks.

 (2) Hooldus seatakse ja hooldaja määratakse hooldatava nõusolekul. Hooldaja on isik, kes vabatahtlikkuse ja vastastikkuse kokkuleppe alusel hooldab ja abistab isikut, kes hooldust taotles.

 (3) Üldjuhul ei määrata hooldajaks isikut, kes on hooldatava suhtes ülalpidamiskohustusega või kellel on sügav või raske puue.

 (4) Isiku võib määrata hooldajaks enam kui ühele sügava puudega hooldatavale, kes elavad samas eluruumis.

§ 9.  Varjupaigateenus

 (1) Varjupaigateenuse eesmärk on tagada täisealisele isikule ajutine turvaline koht ööbimiseks, talveperioodil ka päevaseks viibimiseks ning hügieeni eest hoolitsemiseks, et vältida isiku peavarjuta jäämist, mis võib olla ohuks tema elule ja tervisele.

 (2) Teenust osutatakse alalise elukoha kasutamise võimaluseta isikule kui ka vältimatu abi raames ööbimiskohta vajavale isikule.

 (3) Linnavolikogu võib teenuse osutamise otsustamise volitada halduslepinguga teisele eraõiguslikule juriidilisele või füüsilisele isikule või teise kohaliku omavalitsuse üksuse ametiasutusele.

§ 10.  Turvakoduteenus

 (1) Turvakoduteenuse eesmärk on tagada ajutine turvaline elukeskkond ja esmane abi lapsele, kes vajab hooldamist, kaitset, nõustamist ning abi, olles kogenud füüsilist, vaimset või seksuaalset vägivalda, hülgamist või hooletusse jätmist ja täiskasvanud isikule, kes vajab turvalist keskkonda.

 (2) Laps võib teenust saada aja jooksul, mis on vajalik tema edaspidise elu korraldamiseks või kuni probleemi lahendamiseni.

§ 11.  Sotsiaaltransporditeenus

 (1) Sotsiaaltransporditeenuse eesmärk on võimaldada puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse § 2 lõike 1 tähenduses puudega isikul, kellel puue takistab isikliku või ühissõiduki kasutamist, kasutada transpordivahendit tööle või õppeasutusse sõitmiseks või avalike teenuste kasutamiseks.

 (2) Linnavalitsuse finantseeritava osa suurus teenuse eest tasumisel on üldjuhul mitte rohkem kui 50 eurot kvartalis ühe isiku kohta.

§ 12.  Eluruumi tagamine

 (1) Eluruumi tagamise teenuse eesmärk on isiku ja perekonna vajadustest tulenev eluaseme kättesaadavuse ja ajutise kasutamise võimaluse tagamine.

 (2) Teenuse kasutamiseks sõlmib teenuse osutaja teenuse kasutajaga tähtajalise üürilepingu kestusega mitte üle ühe aasta.

 (3) Eluruumi kasutamisel tasub teenuse saaja eluruumi eluasemekulud, mis võivad sisaldada üüri. Üüri suuruse määrab teenuse osutaja.

 (4) Isikut, kellel on puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse § 2 lõike 1 tähenduses puudest tingituna raskusi eluruumis liikumisega, endaga toimetuleku või suhtlemisega, abistab linnavalitsus eluruumi kohandamisel või sobivama eluruumi saamisel.

§ 13.  Isikliku abistaja teenus

 (1) Isikliku abistaja teenuse eesmärk on kodus elava puudega isiku, välja arvatud voodihaige, abistamine igapäevastes füüsilist kõrvalabi vajavates tegevustes, toetades ja suurendades tema iseseisvat toimetulekut ühiskonnaelu erinevates valdkondades, sealhulgas hariduses, huvitegevuses ja pereliikmete hoolduskoormuse vähendamises.

 (2) Isiklik abistaja lähtub oma töös iga konkreetse isiku erivajadustest ja tema antavatest tööjuhistest.

 (3) Isiklik abistaja ei ole teenust vajava isiku perekonnaliige või isik, kellel on teenuse saaja suhtes perekonnaseadusest tulenev ülalpidamiskohustus, või isik, kes elab alaliselt või püsivalt samas eluruumis teenuse saajaga.

 (4) Teenuse maht ühele isikule on üldjuhul kuni 20 tundi nädalas.

§ 14.  Muu vajaduspõhine sotsiaalteenus

  Isikule võib osutada muid sotsiaalteenuseid nagu viipekeele tõlk, erialaspetsialisti nõustamine, kriisiabi, võlanõustamine jt lähtuvalt isiku abivajadusest ja linnaeelarve võimalustest.

3. peatükk Sotsiaaltoetused 

§ 15.  Lapse osalustasu toetus

  Toetust saab taotleda:
 1) lapse huvialaringide ja huvialakoolide osalustasu, kooliõpilase teatri- ja kontserdikülastuste ning ekskursioonide kulu osaliseks hüvitamiseks;
 2) lapse õppevahendite ja koolitarvete osaliseks hüvitamiseks;
 3) õpilaskodu või kutseõppeasutuses käiva õpilase igakuise ühiselamu üürikulu osaliseks või täielikuks hüvitamiseks;
 4) koolieelses lasteasutuses või lapsehoius käiva lapse kohatasu ja toidupäeva maksumuse osaliseks või täielikuks hüvitamiseks;
 5) lastelaagri (kultuuri-, vabaaja ja spordilaagrid) osalustasu osaliseks hüvitamiseks ühe laagrivahetuse maksumusest.

§ 16.  Tervisetoetus

  Tervisetoetust saab taotleda:
 1) retseptiravimitele tehtud kulude osaliseks hüvitamiseks, kuid mitte rohkem kui 100 eurot kalendriaastas;
 2) lapsele prilliklaaside ostmiseks;
 3) tehniliste ning muude abivahendite ostmise ja rentimise omaosaluskulude osaliseks hüvitamiseks 50% ulatuses üks kord kalendriaastas;
 4) eriarsti vastuvõtule, raviprotseduuridele ja hoolekandeasutusse sõitmisega seotud kulude osaliseks hüvitamiseks, kuid mitte rohkem kui 100 eurot kalendriaastas;
 5) põetus- ja hooldusvahendite ostu kulude osaliseks hüvitamiseks 50% ulatuses üks kord kalendriaastas.

§ 17.  Muu vajaduspõhine toetus

  Muud vajaduspõhist toetust saab taotleda hädavajalike põhjendatud kulude osaliseks hüvitamiseks, kuid mitte rohkem kui ühekordse riikliku toimetulekupiiri ulatuses.

§ 18.  Hooldajatoetus

 (1) Hooldajatoetust saab taotleda isik, kes on määratud raske või sügava puudega isikule hooldajaks või kes hooldab puudega last ning kes ei saa töötada puudega isiku hooldamise tõttu.

 (2) Sügava puudega isiku hooldajale makstava toetuse suurus on 26 eurot kuus, raske puudega isiku hooldajale makstava toetuse suurus on 15,6 eurot kuus.

 (3) Hooldajatoetust makstakse igakuiselt, alates taotluse rahuldamisele järgnevast kalendrikuust, jooksva kuu eest hiljemalt kuu viimasel kuupäeval hooldaja arvelduskontole.

4. peatükk Rakendussätted 

§ 19.  Hooldajatoetuse maksmine

  Jõgeva Linnavolikogu 26. märtsi 2009. a määruse nr 2 „Jõgeva linna hooldajatoetuse maksmise kord puudega lapse hooldajale“ ja 26. veebruari 2014. a määruse nr 5 „Hoolduse seadmise, hooldaja määramise ja hooldajatoetuse maksmise kord Jõgeva linnas“ alusel määratud hooldajatoetusi makstakse kuni nende määramise aluseks oleva linnavalitsuse korralduse kehtivuse lõpuni.

§ 20.  Määruste kehtetuks tunnistamine

  Tunnistatakse kehtetuks Jõgeva Linnavolikogu järgmised määrused:
 1) 26. oktoobri 2006. a määrus nr 12 „Jõgeva linna pikaajaliste töötute sotsiaalse rehabilitatsiooni kord“;
 2) 27. novembri 2008. a määrus nr 13 „Jõgeva linna riigi rahastatava lapsehoiuteenuse rahaliste vahendite ülejäägi kasutamise kord“;
 3) 26. märtsi 2009. a määrus nr 1 „Jõgeva linna koduteenuste loetelu, osutamise tingimused ja kord“;
 4) 26. märtsi 2009. a määrus nr 2 „Jõgeva linna hooldajatoetuse maksmise kord puudega lapse hooldajale“;
 5) 28. jaanuari 2010. a määrus nr 3 „Sotsiaaltoetuste maksmise kord Jõgeva linnas“;
 6) 23. mai 2013. a määrus nr 14 „Sotsiaaleluaseme teenuse taotlemise kord Jõgeva linnas“;
 7) 26. veebruari 2014. a määrus nr 5 „Hoolduse seadmise, hooldaja määramise ja hooldajatoetuse maksmise kord Jõgeva linnas“;
 8) 26. veebruari 2014. a määrus nr 6 „Üldhooldekodusse suunamise kord Jõgeva linnas“.

§ 21.  Määruse jõustumine

  Määrus jõustub kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.

Margus Kask
Linnavolikogu esimees