Väljaandja: Kihnu Vallavolikogu Akti liik: määrus Teksti liik: terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 16.04.2021 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 17.10.2022 Avaldamismärge: RT IV, 13.04.2021, 8 Sotsiaalhoolekandelise abi andmise tingimused ja kord Vastu võetud 30.04.2020 nr 8 RT IV, 08.05.2020, 20 jõustumine 11.05.2020 Muudetud järgmiste aktidega Vastuvõtmine - Avaldamine - Jõustumine 01.04.2021 - RT IV, 13.04.2021, 2 - 16.04.2021 Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punkti 5 ja lõike 2 ning sotsiaalhoolekande seaduse § 14 lõigete 1 ja 2 alusel. [RT IV, 13.04.2021, 2 - jõust. 16.04.2021] 1. peatükk Üldsätted § 1. Määruse reguleerimisala () Määrusega sätestatakse Kihnu valla eelarvest sotsiaalhoolekandelise abi andmise tingimused ja kord (edaspidi kord). § 2. Sotsiaalhoolekandelise abi eesmärk ja mõisted (1) Sotsiaalhoolekandeline abi on sotsiaaltoetuste, sotsiaalteenuste, vältimatu abi ja muu abi andmine, mille eesmärk on toetada inimese iseseisvat toimetulekut ja töötamist ning aktiivset osalust ühiskonnaelus, ennetades sealjuures sotsiaalsete probleemide tekkimist või süvenemist üksikisiku, perekonna ja ühiskonna tasandil. (2) Sotsiaaltoetus on isikule makstav rahaline hüvitis. (3) Sotsiaalteenus on isiku või perekonna toimetulekut soodustav mitterahaline hüvitis [RT IV, 13.04.2021, 2 - jõust. 16.04.2021] (4) Vältimatu abi on elatusvahendite kaotuse või puuduse tõttu sotsiaalselt abitusse olukorda sattunud isikule osutatav sotsiaalabi, mis tagab vähemalt toidu, riietuse ja ajutise majutuse. § 3. Sotsiaalhoolekandelise abi andmise põhimõtted () Sotsiaalhoolekandelise abi andmisel: 1) lähtutakse esmajärjekorras isiku vajadusest; 2) eelistatakse abimeetmeid, mis on suunatud võimaluste leidmisele ja isiku suutlikkuse suurendamisele korraldada oma elu võimalikult iseseisvalt; 3) nõustatakse isikut abimeetme valikul ja kohandamisel ning vajaduse korral abi kasutamisel vastava erialase ettevalmistusega spetsialisti poolt; 4) lähtutakse abimeetme rakendamise tulemuslikkusest abi vajava isiku ning vajaduse korral pere ja kogukonna seisukohast; 5) kaasatakse abi andmise kõikidel etappidel abi vajavat isikut ning vajaduse korral ka tema perekonnaliikmeid, kui isik on selleks nõusoleku andnud; 6) tagatakse abimeetmed isikule võimalikult kättesaadaval moel. § 4. Sotsiaalhoolekandelist abi õigust omavad isikud (1) Sotsiaalhoolekandelist abi on õigus taotleda isikul, kelle rahvastikuregistrijärgne ja tegelik elukoht on Kihnu vald või isikul, kelle rahvastikuregistrijärgset elukohta ei saa kindlaks määrata, kuid kes abi vajamise ajal viibib Kihnu valla haldusterritooriumil, kui seadus või käesolev määrus ei sätesta teisiti. (2) Kooskõlastatult isiku rahvastikuregistrisse kantud elukoha järgse kohaliku omavalitsuse üksusega võib sotsiaalhoolekandelist abi osutada isikule, kelle rahvastikuregistrijärgne elukoht ei ole Kihnu vald. (3) Vältimatut abi on õigus taotleda isikul, kelle rahvastikuregistrijärgne elukoht ei ole Kihnu vald, kuid kes viibib abi vajamise ajal Kihnu valla haldusterritooriumil. § 5. Sotsiaaltoetuste ja sotsiaalteenuste liigid (1) Kihnu valla eelarvest makstavad sotsiaaltoetused jagunevad sissetulekust mittesõltuvateks ja sissetulekust sõltuvateks sotsiaaltoetusteks. 1) Sissetulekust mittesõltuva sotsiaaltoetuse taotlemise õigus tekib isikul toetuse faktiliseks aluseks oleva sündmuse toimumisest, asjaolu saabumisest või muu tingimuse täitmisest arvates. (2) Sotsiaalteenused jagunevad vallavalitsuse poolt osutatavateks ja vallavalitsuse poolt korraldatavateks sotsiaalteenusteks 1) Vallavalitsuse poolt korraldatav sotsiaalteenus toimub tavapäraselt väljaspool Kihnu valda, teenus ostetakse sisse vastavat teenust pakkuvalt asutuselt ning selle eest tasumine lepitakse osapoolte vahel kokku enne teenuse osutamise algust. (3) Sissetulekust mittesõltuvad sotsiaaltoetused on: 1) matusetoetus 2) sünnitoetus 3) koolitoetus; 4) lastetoetus 5) eakate inimeste toetus; 6) paljulapselise pere toetus; 7) toitjakaotustoetus; 8) puudega inimese toetus. 9) tähtpäevatoetus (4) Sissetulekust sõltuvad sotsiaaltoetused on: 1) ühekordne toetus (5) Kihnu Vallavalitsuse poolt osutatavad sotsiaalteenused on: 1) koduteenus; 2) täisealise isiku hooldus; 3) sotsiaaltransporditeenus; 4) eluruumi tagamine; 5) isikliku abistaja teenus; 6) tugiisikuteenus; 7) lapsehoiuteenus; 8) järelhooldusteenus. (6) Vallavalitsuse poolt korraldatavad sotsiaalteenused on: 1) väljaspool kodu osutatav üldhooldusteenus; 2) varjupaigateenus; 3) turvakoduteenus; 4) võlanõustamisteenus; 5) asendushooldusteenus. § 6. Abi taotlemine ja taotluse menetlemine (1) Taotlus abi saamiseks esitatakse valla sotsiaalametnikule. Kui abivajadusest saadakse teada muul viisil, siis selgitab sotsiaalametnik välja isiku tahte ja tema abivajaduse. (2) Taotluses esitatakse järgmised andmed: 1) taotleja ees- ja perekonnanimi, sünniaeg või isikukood; 2) taotleja kontaktandmed (postiaadress, e-postiaadress, telefoninumber); 3) selgitav info abivajaduse kohta; 4) abi saamise õiguse tekkimise või abi andmiseks olulised asjaolud, sh vajadusel andmed kolmandate isikute kohta või kulutusi tõendavad dokumendid ja isiku võime sotsiaalteenuse eest ise tasuda; 5) toetuse maksmise viis; 6) vajadusel täiendavad andmed; 7) taotluse koostamise kuupäev ja taotleja allkiri. (3) Sotsiaalametnik selgitab välja isiku abivajaduse, selleks: 1) kontrollib taotluses esitatud andmeid. Taotluse puuduste esinemise korral määrab sotsiaalametnik taotluse esitajale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks; 2) hindab sissetulekust sõltuvate toetuste ja teenuste määramisel isiku või perekonna materiaalset olukorda ja abivajadust (kodukülastus, vestlus, majandusliku olukorra analüüs jm); 3) viib läbi hindamise hooldusvajaduse ja sotsiaalteenuste määramiseks; 4) hangib vajadusel lisainformatsiooni ja täiendavaid andmeid läbi STAR või muude infosüsteemide. (4) Sotsiaalametnikul on õigus: 1) taotluse esitaja poolt, talle määratud tähtaja jooksul, puuduste kõrvaldamata jätmisel jätta taotlus läbi vaatamata. 2) [kehtetu - RT IV, 13.04.2021, 2 - jõust. 16.04.2021] (5) Otsus toetuse ja teenuse määramise või sellest keeldumise kohta tehakse 10 tööpäeva jooksul alates nõuetekohase taotluse saamisest. (6) Toetuse või teenuse määramise või mittemääramise kohta vormistatud otsus tehakse taotlejale teatavaks viie tööpäeva jooksul, kas: 1) taotluses märgitud e-posti aadressil; 2) posti teel lihtkirjaga taotluses märgitud aadressil; 3) vastuvõtul sotsiaalametniku juures. 4) [kehtetu - RT IV, 13.04.2021, 2 - jõust. 16.04.2021] (7) Toetuse taotluse positiivse vastuse korral loetakse toetuse määramine teatavaks tehtuks toetuse väljamakse teostamisel. (8) Kohaliku omavalitsuse üksus koostab koostöös teenust saava isiku ja teenuseosutajaga teenuse osutamise haldusakti või halduslepingu, määrates selles muu hulgas kindlaks kõrvalabi vajaduse määrast tulenevad toimingud. § 7. Isiku kohustused abi taotlemisel ja saamisel () Abi taotlemisel ja saamisel on isik kohustatud: 1) esitama hüvitise andjale kõik teadaolevad tõesed ja täielikud andmed, dokumendid ja muud tõendid, mis on vajalikud toetuse või teenuse saamise õiguse väljaselgitamiseks, sealhulgas seaduses sätestatud juhul andmed kolmandate isikute kohta. [RT IV, 13.04.2021, 2 - jõust. 16.04.2021] 2) [kehtetu - RT IV, 13.04.2021, 2 - jõust. 16.04.2021] 3) [kehtetu - RT IV, 13.04.2021, 2 - jõust. 16.04.2021] § 8. Toetuse maksmine (1) Toetus makstakse välja viie tööpäeva jooksul arvates toetuse andmise otsuse tegemisest. (2) Vastavalt isiku soovile makstakse toetus: 1) isiku arvelduskontole toetuse andja kulul; 2) toetuse andja juures vormistatud kirjaliku taotluse, digitaalselt allkirjastatud elektroonilise taotluse või notariaalselt tõestatud taotluse alusel kolmanda isiku arvelduskontole; 3) põhjendatud juhtumitel sularahas. § 9. Tasu sotsiaalteenuste eest (1) Isikult võib võtta temale osutatud sotsiaalteenuste eest tasu. (2) Sotsiaalteenuste eest võetava tasu tingimused, suurused ja teenuste taotlemiseks vajalikud vormid kehtestab vallavalitsus. (3) Isikult võetava tasu suurus oleneb sotsiaalteenuse mahust, teenuse maksumusest ning teenust saava isiku ja tema perekonna majanduslikust olukorrast. (4) Täiendavaid sotsiaalteenuseid võib rahastada riigieelarvest sotsiaalteenuste arendamiseks ja täiendavateks sotsiaaltoetuste maksmiseks eraldatud vahenditest. (5) Sotsiaalteenuse eest võetava tasu suurus ei tohi olla teenuse saamise takistuseks. (6) Kui isikule on vaja abi anda viivitamatult, võib vallavalitsus tasuda isikule osutatud teenuste eest sõltumata isiku majanduslikust olukorrast, nõudes vajadusel hiljem abivajajalt või tema ülalpidamiskohuslastelt tehtud kulude hüvitamist. § 10. Makstud toetuse tagasinõudmine (1) Kui sotsiaaltoetuse taotleja esitab vallavalitsusele valeandmeid, mille alusel taotlejale maksti sotsiaaltoetust, peab toetust saanud isik saadu tagastama. Kui isik keeldub saadut vabatahtlikult tagastamast, võib vallavalitsus teha isikule ettekirjutuse. (2) Kui sotsiaaltoetust ebaõigesti saanud isik jätab ettekirjutuse täitmata, võib vallavalitsus anda ettekirjutuse sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. § 11. Taotluse rahuldamata jätmine () Isiku taotlus võidakse jätta rahuldamata kui: 1) taotleja on abi saamiseks esitanud teadlikult valeandmeid; 2) taotleja ei esita tähtajaks vaatamata taotluse menetleja nõudmisel toetuse ja/või teenuse määramiseks vajalikke lisaandmeid, dokumente või ei kõrvalda muid taotluse puudusi. 3) [kehtetu - RT IV, 13.04.2021, 2 - jõust. 16.04.2021] 2. peatükk Sotsiaaltoetused 1. jagu Perekonna sissetulekust mittesõltuvad sotsiaaltoetused § 12. Matusetoetus (1) Matusetoetust makstakse rahvastikuregistrisse Kihnu valla elanikuna kantud isiku surma korral tema leibkonna liikmetele, nende puudumisel matust korraldavale füüsilisele isikule. (2) Matusetoetuse saaja elukoht ei pea olema Kihnu vald. (3) Toetus makstakse matuse korraldajale pärast surma registreerimist. (4) Matusetoetuse suurus on 250 eurot. § 13. Sünnitoetus (1) Sünnitoetust makstakse lapse sünni puhul ühele lapse vanematest tingimusel, et laps registreeritakse sündimisel Kihnu valla elanikuks ning lapse vanema või lapsendaja elukohaks lapse sünni aasta 01. jaanuari seisuga on rahvastikuregistris Kihnu vald. (2) Sünnitoetuse suurus on 1000 eurot lapse kohta, mis makstakse välja neljas osas. Esimene osa, 300 eurot, makstakse välja lapse sünni registreerimise järgselt. Teine osa, 200 eurot, makstakse välja lapse sünni järgsel aastal juhul, kui vanema ja lapse elukohaks 01. jaanuari seisuga on Kihnu vald. Kolmas osa, 200 eurot, makstakse välja lapse sünni järgsel teisel aastal juhul, kui vanema ja lapse elukohaks 01. jaanuari seisuga on Kihnu vald. Neljas osa 300 eurot, makstakse välja lapse sünni järgsel kolmandal aastal juhul, kui vanema ja lapse elukohaks 01. jaanuari seisuga on Kihnu vald. (3) Sünnitoetuse esimese osa saamiseks avaldust ei esitata v.a. juhul, kui sünd on registreeritud mujal. Kui sünd ei ole registreeritud Kihnu vallas, esitab toetuse taotleja vallavalitsusele avalduse sünnitoetuse saamiseks ja lapse sünnitõendi koopia. Sünnitoetuse teise, kolmanda ja neljanda osa saamiseks esitab taotleja avalduse, milles märgib lisaks muudele andmetele ka arvelduskonto numbri, kuhu toetuse vastav osa kanda. (4) Mitmike sünni või lapsendamise korral makstakse sünnitoetust vastavalt sündinud või lapsendatud laste arvule. § 14. Koolitoetus (1) Koolitoetused on õppetoetus ja kooli lõpetamise toetus. Koolitoetusi makstakse Kihnu Kooli, samuti väljaspool Kihnut üldkesk- ja kutsekeskharidust omandavatele õpilastele, välja arvatud täiskasvanute gümnaasiumi õpilastele, kelle elukohana on rahvastikuregistrisse kantud Kihnu vald ja kes on lõpetanud Kihnu Kooli. Erandkorras makstakse koolitoetusi õpilastele, kellel tulenevalt hariduslikust erivajadusest või muust objektiivsest põhjusest tingituna ei ole võimalik omandada põhiharidust Kihnu Koolis. Kuni 18-aastaste õpilaste toetus makstakse välja nende vanematele (eestkostjatele). (2) Kihnu Kooli õpilaste õppetoetuse suurus on 100 eurot õppeaastas, mis makstakse välja kooli poolt vallavalitsusele esitatud õpilaste nimekirja alusel septembrikuu jooksul. (3) Väljaspool Kihnut üldkesk- ja kutsekeskharidust omandavate õpilaste, välja arvatud täisksavanute gümnaasiumi õpilaste, õppetoetuse suurus on 150 eurot õppeaastas, mis makstakse välja võrdsetes osades oktoobris ja veebruaris. (4) Kooli lõpetamise toetuse suurus on 100 eurot, mis makstakse välja kahe kuu jooksul peale kooli lõpetamist. Kooli lõpetamise toetuse saamise aluseks on Kihnu Kooli poolt esitatud kooli lõpetavate õpilaste nimekiri, väljaspool Kihnut üldkesk- ja kutsekeskharidust tõendav dokument. § 15. Lastetoetus () Lastetoetus on asjaline toetus, mille saamise õigus on lastel, kelle elukohaks rahvastikuregistris on Kihnu vald, sünnist kuni kooli minekuni, ja Kihnu Kooli õpilastel. § 16. Eakate inimeste toetus () Eakate inimeste toetus on asjaline toetus, mis määratakse eakatele alates 65. eluaastast (k.a) ning puuduva töövõimega inimestele, kelle elukohaks rahvastikuregistris on Kihnu vald. [RT IV, 13.04.2021, 2 - jõust. 16.04.2021] § 17. Paljulapselise pere toetus (1) Toetust makstakse paljulapselistele peredele, eestkostjale või lapse hooldamisele võtjale, kelle elukohaks rahvastikuregistris on Kihnu vald. Samuti peab lapse (laste) elukohaks rahvastikuregistris olema Kihnu vald. (2) Paljulapselised pered on kolme ja enama lapsega pered. (3) Toetust makstakse lapse (laste) täisealiseks saamiseni üks kord aastas – emadepäeval. (4) Toetuse suurus on 150 eurot lapse kohta. § 18. Toitjakaotustoetus (1) Toetust makstakse üksikvanemale, kelle elukohaks rahvastikuregistris on Kihnu vald. Samuti peab lapse (laste) elukohaks rahvastikuregistris olema Kihnu vald. (2) Üksikvanem käesoleva määruse tähenduses on üksi last (lapsi) kasvatav lapsevanem, eestkostja või lapse hooldamisele võtja, kes kasvatab last (lapsi), kelle üks või mõlemad vanemad on surnud. (3) Toetust makstakse lapse (laste) täisealiseks saamiseni üks kord aastas. (4) Toetuse suurus on 250 eurot lapse kohta. (5) Üksikvanem esitab toetuse saamiseks avalduse. § 19. Puudega inimese toetus (1) Puudega inimese toetus on puudega inimese toimetuleku soodustamiseks igakuiselt makstav rahaline toetus. (2) Puudega inimese toetust makstakse raske ja sügava puudega isikule: 1) kellele on perekonnaseaduse alusel määratud eestkostja; 2) kellel on ülalpidamiskohustuseta hooldaja. (3) Puudega inimese toetuse suurus on raske ja sügava puudega isikule 40 eurot kuus; (4) Ülalpidamiskohustuse mõiste tõlgendamisel lähtutakse perekonnaseadusest (5) Puudega inimese toetust ei maksta isikutele, kes viibivad sotsiaalteenusel. (6) Esmakordselt taotluse esitamisel esitab isik ise või eestkostja sotsiaalametnikule: 1) avalduse; 2) kohtuotsuse eestkostjaks määramise kohta; 3) arstliku ekspertiisi otsuse puude raskusastme määramise kohta; (7) Igakuiselt uut taotlust ei esitata. § 20. Tähtpäevatoetus (1) Tähtpäevatoetus on rahaline toetus Kihnu valla viiele kõige eakamale mehele ja Kihnu valla viiele kõige eakamale naisele. (2) Toetust makstakse üks kord aastas - eakate päeval. (3) Tähtpäevatoetuse suurus on 50 eurot. (4) Tähtpäevatoetuse saamiseks avaldust ei esitata. 2. jagu Sissetulekust sõltuvad sotsiaaltoetused § 21. Ühekordne toetus (1) Vallavalitsus võib maksta ühekordseid toetusi raskustes olevate leibkondade hädavajalike kulutuste osaliseks või täielikuks hüvitamiseks: 1) tekkinud materiaalse kahju osaliseks katmiseks tule- ja loodusõnnetuse puhul; 2) tehniliste abivahendite muretsemisel; 3) isikule, kes ise või kelle perekond on sattunud toimetulekuraskustesse sotsiaalsete riskide (töötus, haigus, töövõimetus, vanadus, toitja kaotus, laste kasvatamine, kuriteoohvriks langemine, õnnetusjuhtum, erivajadus), elatusvahendite kaotuse või planeerimatu väljamineku tõttu; 4) eesmärgiga toetada erivajadustega inimeste arengut ning rehabilitatsiooni; 5) kindlustamata isikute ravitoetuseks (määratakse perearsti saatekirja alusel ja makstakse hiljem esitatud arve alusel); 6) kütte ostmiseks (aluseks kulutuste tegemist tõestav dokument). Kütte ostmiseks ei määrata toetust kui perel või üksikisikul on metsamaad. 7) muudel juhtudel otsustab toetuse andmise vallavalitsus (2) Ühekordset toetust makstakse eesmärgiga tagamaks taotleja või tema leibkonna võimalikult iseseisev toimetulek ja hoidmaks ära abituse süvenemist. (3) Ühekordse toetuse määramisel võetakse arvesse leibkonna kõikide liikmete sissetulekuid. § 22. Vältimatu abi toetus (1) Toetust vältimatuks sotsiaalabiks makstakse sotsiaalhoolekande seaduse mõistes vältimatut sotsiaalabi vajavale inimesele. (2) Toetus on elatusvahendita isikule osutatav abi, mis lisaks vajalike sotsiaalhoolekandeliste abinõudele (toit, riietus, ajutine peavari) aitab inimese välja abitust olukorrast. (3) Vältimatut sotsiaalabi osutatakse isikule seni, kuni ta ei ole enam elatusvahendite kaotuse või puudumise tõttu sotsiaalselt abitus olukorras. 3. peatükk Sotsiaalteenused § 23. Koduteenus (1) Koduteenuse eesmärk on täisealise isiku iseseisva ja turvalise toimetuleku tagamine kodustes tingimustes, säilitades ja parandades tema elukvaliteeti. (2) Koduteenuse osutamisel abistatakse isikut toimingutes, mida isik terviseseisundist, tegevusvõimest või elukeskkonnast tulenevatel põhjustel ei suuda sooritada kõrvalabita, kuid mis on vajalikud kodustes tingimustes elamiseks, nagu kütmine, toiduvalmistamine, eluruumi ja riiete korrastamine ning väljaspool eluruumi toiduainete ja majapidamistarvete ostmine ja muu asjaajamine. (3) Teenuse määramiseks hinnatakse ja täpsustatakse kõrvalabi vajadust iga isiku puhul eraldi. Teenuse osutamise perioodil isiku tegevusvõime või elukeskkonna kõrvalabi vajaduse muutmisel viiakse läbi korduv hindamine. (4) Teenuste osutamiseks sõlmitakse kliendi ja teenuse osutaja vahel koduteenuste osutamise leping, mille lahutamatuks osaks on hoolduskava. (5) Lepingus määratakse kindlaks osutatavate teenuste loetelu ja maht. § 24. Täisealise isiku hooldus (1) Täisealisele isikule seatakse hooldus, kui isik vaimse või kehalise puude tõttu vajab abi oma õiguste teostamiseks ja kohustuste täitmiseks. (2) Täisealise isiku hooldus on vähenenud toimetulekuvõimega isiku abistamine koduste ja isikliku eluga seotud igapäevatoimingute sooritamisel. (3) Hooldus seatakse ja hooldav isik määratakse hooldatava nõusolekul. (4) Teenuse osutamiseks sõlmitakse kolmepoolne leping hooldatava, hooldaja ja vallavalitsuse vahel. § 25. Sotsiaaltransporditeenus (1) Sotsiaaltransporditeenuse eesmärk on võimaldada puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse § 2 lõike 1 tähenduses puudega isikul, kelle puue takistab isikliku või ühissõiduki kasutamist, kasutada tema vajadustele vastavat transpordivahendit tööle või õppeasutusse sõitmiseks või avalike teenuste kasutamiseks. (2) Sotsiaaltransporditeenust vajav isik või tema seaduslik esindaja esitab sotsiaalametnikule kirjaliku või suulise avalduse teenuse vajalikkuse kohta, nimetades ära ka külastatavad asutused. (3) Sotsiaaltransporditeenust vajav isik esitab avalduse teenuse saamiseks vähemalt üks tööpäev ette. (4) Transporditeenuse kasutajate üle peab arvestust sotsiaalametnik. § 26. Eluruumi tagamine (1) Eluruum käesoleva määruse tähenduses on Kihnu valla munitsipaalomandis olev korter või muu eluruumidele esitatavatele nõuetele vastav ruum, mis antakse üürile sotsiaalteenusena eluaset hädasti vajavale isikule ja tema perekonnale, kes ise ei ole suuteline ega võimeline seda endale või oma perekonnale tagama. (2) Teenuse osutamiseks sõlmitakse kliendi ja teenuse osutaja vahel leping, (3) Eluruumi kasutusele andmisel võib ühte tuppa paigutada mitu isikut: 1) sama eluruumi kasutamise võimalust saab pakkuda ainult isikutele, kes soovivad ühes ruumis elada. (4) Eluruumi üürile andmise tähtaja määrab vallavalitsus. (5) Eluruumi tagamise vajaduse säilimisel võib üürniku põhjendatud avalduse alusel eraldatud eluruumi üürilepingut pikendada, üürilepingut pikendatakse juhul kui isik on täitnud kõik üürilepingust tulenevad kohustused. (6) Üürilepingut võib pikendada korduvalt. (7) Eluruumi üürilepingu pikendamiseks esitab üürnik avalduse vallavalitsusele vähemalt kaks (2) nädalat enne eluruumi üürilepingu lõppemist. (8) Eluruumi üürilepingu võib üürnik ennetähtaegselt lõpetada, esitades vastava avalduse vallavalitsusele vähemalt kaks (2) nädalat enne üürilepingu lõpetamist. (9) Vallavalitsus võib eluruumi üürilepingu ennetähtaegselt lõpetada juhul kui eluruumi üürnik ja temaga koos elavad isikud rikuvad üürilepingu tingimusi ja/või teiste üürnike rahu, teatades sellest üürnikule ette vähemalt kaks (2) nädalat enne üürilepingu lõpetamist. (10) Eluruumi kasutamise kulud tasub sotsiaalkorteri üürnik. § 27. Isikliku abistaja teenus (1) Isikliku abistaja teenuse eesmärk on suurendada puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse § 2 lõike 1 tähenduses puude tõttu füüsilist kõrvalabi vajava täisealise isiku iseseisvat toimetulekut ja osalemist kõigis eluvaldkondades, vähendades teenust saava isiku seadusjärgsete hooldajate hoolduskoormust. (2) Teenuse osutamisel abistatakse teenuse saajat tegevustes, mille sooritamiseks vajab isik puude tõttu füüsilist kõrvalabi. Isiklik abistaja aitab isikut tema igapäevaelu tegevustes, nagu liikumisel, söömisel, toidu valmistamisel, riietumisel, hügieenitoimingutes, majapidamistöödes ja muudes toimingutes, milles isik vajab juhendamist või kõrvalabi. (3) Isiklik abistaja lähtub oma töös teenuse saaja erivajadustest ja tema poolt antavatest tööjuhistest. Isikliku abistaja teenust kasutav puudega inimene peab olema võimeline koordineerima abistaja tööd. (4) Piiratud teovõimega täisealise isiku isiklik abistaja lähtub eestkostja antavatest tööjuhistest osas, milles teenuse saaja ei ole võimeline juhiseid andma. (5) Isiklik abistaja peab vastama õigusaktides isikliku abistaja kohta sätestatud nõuetele. Isiklikuks abistajaks ei määrata esimese või teise astme alanejat või ülenejat sugulast ning isikut, kes elab alaliselt või püsivalt samas eluruumis teenuse saajaga (6) Isiklikuks abistajaks määratav isik peab andma vastavasisulise kirjaliku nõusoleku. (7) Teenuse osutamise perioodil kõrvalabi vajaduse määra muutumisel isiku terviseseisundi või elukeskkonna tõttu viiakse läbi korduv hindamine. (8) Teenuse osutamise aluseks on vallavalitsuse, teenuse saaja ning teenuse osutaja vahel sõlmitav kolmepoolne leping, millesse märgitakse teenuse osutamise periood, maht, teenuse sisu ning teenuse osutamise koht. Leping sõlmitakse tähtajaliselt, kuid mitte kauemaks kui üks aasta. (9) Leping lõpetatakse teenuse vajaduse lõppemisel, teenuse saaja soovil või teenuse osutaja ettepanekul. § 28. Tugiisikuteenuse (1) Tugiisikuteenuse eesmärk on iseseisva toimetuleku toetamine olukordades, kus isik vajab sotsiaalsete, majanduslike, psühholoogiliste või tervislike probleemide tõttu oma kohustuste täitmisel ja õiguste teostamisel olulisel määral kõrvalabi. Kõrvalabi seisneb juhendamises, motiveerimises ning isiku suurema iseseisvuse ja omavastutuse võime arendamises. (2) Lapsele tugiisikuteenuse osutamise eesmärk on koostöös last kasvatava isikuga lapse arengu toetamine, sealhulgas vajaduse korral puudega lapse puhul hooldustoimingute sooritamine. Tugiisik abistab last arendavates tegevustes, juhendab ja motiveerib igapäevaelus toime tulema, abistab suhtlemisel perekonnaliikmetega või väljaspool kodu. (3) Teenuse osutamise kohta sõlmitakse haldusleping määrates selles muu hulgas kindlaks teenuse vajaduse määr ja toimingud, mis tagavad isiku suurema iseseisvuse ja omavastutuse võime arendamise. (4) Lastele määratakse tugiisikuteenus rehabilitatsiooniplaani või juhtumiplaanis fikseeritud abivajaduse alusel. (5) Tugiisikuteenust osutatakse isiku või pere juures kodus või muudes teenuse saaja vajadustest tulenevates ja teenuse osutamiseks kokku lepitud asukohtades. § 29. Lapsehoiuteenus (1) Lapsehoiuteenuse eesmärk on toetada puudega last kasvatava isiku toimetulekut või töötamist või vähendada lapse erivajadusest tulenevat hoolduskoormust. (2) Teenuse pakkumise koolieelse lasteasutuse seaduse § 10 lõike 1 alusel korraldab vallavalitsus. (3) Teenuse osutamise kohta koostab vallavalitsus koostöös teenust saava isiku ja teenuseosutajaga teenuse osutamise haldusakti või halduslepingu, määrates selles kindlaks lapsehoiuteenuse vajadusest tulenevad toimingud ja teenuse osutamiseks olulised tingimused, milleks on vähemalt teenuse osutamise aeg ja koht. (4) Kihnu Vallavalitsus võib halduslepinguga volitada lapsehoiuteenuse osutamise eraõiguslikule juriidilisele isikule, füüsilisest isikust ettevõtjale või teise kohaliku omavalitsuse üksuse asutusele. § 30. Väljaspool kodu osutatav üldhooldusteenus (1) Väljaspool isiku kodu osutatava üldhooldusteenuse on eesmärk on turvalise keskkonna ja toimetuleku tagamine täisealisele isikule, kes terviseseisundist, tegevusvõimest või elukeskkonast tulenevatel põhjustel ei suuda kodustes tingimustes ajutiselt või püsivalt toime tulla. (2) Hoolekandeasutuse valikul lähtutakse võimalusel isiku soovist, isiku abivajadusest, teenuse hinnast ja vabade kohtade olemasolust hoolekandeasutuses. (3) Teenuseosutaja koostab koostöös teenust saava isiku ja vallavalitsusega teenuse osutamise haldusakti või halduslepingu, määrates selles muu hulgas kindlaks kõrvalabi vajaduse määrast tulenevad toimingud, mis tagavad isiku turvalisuse ja toimetuleku hooldusteenuse kasutamise ajal. (4) Hoolekandeasutusse teenusele asumisel võtab isik endale kohustuse tasuda kas osaliselt või täielikult ülalpidamiskulud hooldekodus. Isiku omaosaluse suurus sõltub abivajadusest ja tasumisvõimekusest. (5) Valla eelarvest makstakse hoolekandeteenuse maksumuse see osa, mis jääks katmata, kui isik ja tema ülalpidamiskohustuslane on tasunud hoolekandeteenuse eest vastavalt oma varalisele olukorrale. Mitme ülalpidamiskohustuslase olemasolu korral osalevad ülalpidamiskohustuslased teenuse eest tasumisel solidaarselt sõltuvalt nende sissetulekutest. (6) Kui hooldust vajaval isikul ei ole rahalisi vahendeid enda ülalpidamiskulude kandmiseks, kuid tal on vara, mida on võimalik võõrandada või anda kasutusse ülalpidamiseks vajalike rahaliste vahendite saamiseks, võib vallavalitsus tasuda hoolekandekulud osas, milleks isikul endal hetkel rahalised vahendid puuduvad, kuni vara võõrandamiseni või kasutusse andmiseni. Vallavalitsus on õigustatud nõudma tehtud hoolekandekulude hüvitamist vara võõrandamisest või kasutusse andmisest saadud raha arvel. (7) Kui hooldust vajav isik soovib kinkida hooldekodu ülalpidamiskulude täielikuks või osaliseks katmiseks oma isikliku vara vallale, võib vallavalitsus sõlmida sellekohase notariaalse kinkelepingu ilma volikogu täiendava nõusolekuta, hankides eelnevalt vara väärtusele eksperthinnangu. Vallavalitsusel on õigus sõlmida leping väiksema väärtuse peale kui seda näeb ette eksperthinnang, arvestades võimalikku tehingukulu, vara väärtuse langust, müügitehingu toimumise kiirust ja teisi asjakohaseid põhjuseid. Kinke vastuvõtmisest teavitatakse vallavolikogu järgmisel istungil. (8) Kui isik vajab viivitamatult üldhooldusteenust, tasub vallavalitsus isiku eest puudujääva osa kuni isiku enda või tema ülalpidamiskohustuslase varalise olukorra väljaselgitamiseni. (9) Vallavalitsus võib jätta taotluse rahuldamata kui: 1) hooldust vajava isiku ülalpidamiskohustuslased, keda kohus ei ole vabastanud ülalpidamiskohustuse täitmisest või kelle ülalpidamiskohustuse ulatust ei ole kohus vähendanud, ei osale hoolekandeteenuse kulu katmisel; 2) hooldust vajava isiku toimetulekut on võimalik tagada teiste sotsiaalteenustega (koduteenuse osutamine, jms.); 3) hooldust on võimalik tagada ülalpidamiskohustuslase poolt; 4) hoolekandeteenust vajav isik või ülalpidamiskohustuslane jätavad vallavalitsusele täiendavalt nõutud dokumendid esitamata; 5) isikul on vara, kuid ta keeldub seda võõrandamast või kasutusse andmast, et tasuda enda ülalpidamiskulud. 6) Isikul on olemas rahalised vahendid, et tasuda enda ülalpidamiskulud. § 31. Varjupaigateenus (1) Varjupaigateenuse eesmärk on ajutise ööbimiskoha võimaluse kindlustamine täisealisele isikule, kes ei ole võimeline endale ööbimiskohta leidma. Ajutises ööbimiskohas peab olema tagatud voodikoht, pesemisvõimalus ja turvaline keskkond. (2) Ajutiseks ööbimiskohaks võib lugeda vallale kuuluva eluruumi ajutist kasutamist. (3) Teenust osutatakse isikule koostöös teenuseosutaja ja vallavalitsusega, lähtudes kiireloomulise abi osutamise vajadusest. (4) Teenust osutatakse isikule vallavalitsuse suunamisel, teiste isikute poolt viiduna või teenust vajava isiku pöördumisel. § 32. Võlanõustamisteenus (1) Võlanõustamisteenuse eesmärk on abistada isikut tema varalise olukorra kindlakstegemisel, võlausaldajaga läbirääkimiste pidamisel ja nõuete rahuldamisel, vältida uute võlgnevuste tekkimist toimetulekuvõime parandamise kaudu ning lahendada muid võlgnevusega seotud probleeme. (2) Võlgnevuseks loetakse olukorda, kus isikule on esitatud nõue täita võlaõiguslikust suhtest või seadusest tulenev sissenõutavaks muutunud rahaline kohustus, mida isik ei ole võimeline iseseisvalt täitma. (3) Võlanõustamisteenus hõlmab isiku nõustamist, juhendamist ja edasiste võlgade tekkimise ennetamist. (4) Piiratud teovõimega isiku puhul osutatakse teenust tema seaduslikule esindajale seadusliku esindaja taotluse alusel. (5) Teenust osutatakse isikule koostöös teenuseosutaja ja vallavalitsusega. (6) Teenuse osutamise sagedus ja kestvus sõltuvad teenuse vajaduse hindamise tulemustest. § 33. Turvakoduteenus (1) Turvakoduteenuse eesmärk on tagada ajutine eluase, turvaline keskkond ja esmane abi lapsele, kes vajab abi tema hooldamises esinevate puuduste tõttu, mis ohustavad tema elu, tervist või arengut või täisealisele isikule, kes vajab turvalist keskkonda füüsilise, vaimse või seksuaalse vägivalla tõttu. (2) Esmase abi raames tuleb isikule vajaduse korral tagada kriisiabi, mis taastab isiku psüühilise tasakaalu ja tegevusvõime igapäevaelus ning teavitada isikut teistest abi saamise võimalustest. Tulenevalt isiku east ja vajadusest tagatakse ka tema hooldamine ja arendamine. (3) Teenust osutatakse isikule koostöös teenuseosutaja ja vallavalitsusega, lähtudes kiireloomulise abi osutamise vajadusest. § 34. Asendushooldusteenus (1) Asendushooldusteenuse eesmärk on pika- või lühiajaliselt lapse heaolu ja õiguste tagamine, lapsele tema põhivajaduste rahuldamiseks peresarnaste elutingimuste võimaldamine, lapsele turvalise ja arenguks soodsa elukeskkonna loomine ning lapse ettevalmistamine võimetekohaseks toimetulekuks täisealisena (2) Asendushooldusteenuse osutaja on hoolduspere, perekodu ja asenduskodu. (3) Asendushooldusteenust vahetult osutav isik on hoolduspere vanem, perevanem ja kasvataja. (4) Asendushooldusteenust osutatakse pikaajalise ööpäevaringse teenusena lapsele, kelle vanem on surnud, vanemale on tema piiratud teovõime tõttu määratud eeskostja, vanema hooldusõigus lapse suhtes on peatatud, piiratud või täielikult ära võetud või kes on vanemast eraldatud. Asendushooldusteenust võib osutada ka lühiajaliselt vanema nõusolekul perioodiliselt või ajutiselt kuni 90 päeva. § 35. Järelhooldusteenus (1) Järelhooldusteenuse eesmärk on asendushoolduselt ja eestkostelt lahkuva isiku iseseisva toimetuleku ja õpingute jätkamise toetamine. (2) Järelhooldusteenust osutatakse lähtuvalt juhtumiplaanist, mille alusel Kihnu Vallavalitsus tagab isikule eluaseme ning vajaduspõhised tugiteenused ja toetused. § 35^1. Vaidemenetlus (1) Sotsiaalhoolekandelise abi korraldamisega seotud haldusaktiga mittenõustumise korral on taotlejal õigus esitada vaie vallavalitsusele haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. (2) Vaide lahendab vallavalitsus hiljemalt 30 päeva jooksul arvates vaide esitamisest. (3) Vaide läbivaatamise tähtaega võib pikendada haldusmenetluse seaduses sätestatud korras. [RT IV, 13.04.2021, 2 - jõust. 16.04.2021] § 35^2. Järelevalve (1) Teenistuslikku järelevalvet ametiasutuse ja tema ametnike tegevuse õiguspärasuse ja otstarbekuse üle teostab vallavalitsus. (2) Määrusega sätestatud nõuete täitmist ning ametiasutuse ja vallavalitsuse tegevuse seaduslikkust, otstarbekust ja tulemuslikkust sotsiaalhoolekandelise abi korraldamisel Kihnu vallas kontrollib ja hindab Kihnu Vallavolikogu revisjonikomisjon. (3) Haldusjärelvalvet sotsiaalhoolekande seaduse alusel antud kohaliku omavalitsuse üksuse haldusaktide õiguspärasuse ning sotsiaalteenuste ja muu abi kvaliteedi, samuti riigi poolt sotsiaalhoolekandeks eraldatud sihtotstarbeliste vahendite kasutamise üle teostab Sotsiaalkindlustusamet. [RT IV, 13.04.2021, 2 - jõust. 16.04.2021] 4. peatükk Rakendussätted § 36. Määruse jõustumine (1) [Käesolevast tekstist välja jäetud.] (2) [Käesolevast tekstist välja jäetud.] (3) [Käesolevast tekstist välja jäetud.] (4) Määrus jõustub kolmandal päeval peale Riigi Teatajas avaldamist. (5) § 18 lõiget 4 rakendatakse tagasiulatuvalt 01. jaanuarist 2020.