ElamumajandusÜhisveevärk ja kanalisatsioon

Teksti suurus:

Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise ja kasutamise eeskiri

Väljaandja:Meremäe Vallavolikogu
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:16.05.2014
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:RT IV, 13.05.2014, 18

Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise ja kasutamise eeskiri

Vastu võetud 02.05.2014 nr 9

Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 p 37 ja ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse § 5 lõike 21 ja § 8 lõike 4 alusel

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1.  Eeskirja reguleerimisala

 (1) Meremäe valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga (edaspidi ÜVK) liitumise eeskiri (edaspidi eeskiri) sätestab ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise tingimused ja nõuded ning määrab liitumise korra Meremäe vallas.

 (2) Eeskirja sätteid kohaldatakse hoonestusõiguse alusel kasutatava maa ja ehitise kui vallasasja juurde kuuluva maa suhtes kinnistuga võrdsetel alustel.

 (3) Eeskiri on kohustuslik täitmiseks kõigile ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liituda soovivatele, liitunud ja seda kasutavatele juriidilistele ja füüsilistele isikutele Meremäe vallas.

§ 2.  Mõisted

 (1) Eeskirjas kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses:
 1) ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava – kava mille kinnitab kohaliku omavalitsuse volikogu ja mille alusel arenduspiirkonnas toimub ühisveevärgi ja-kanalisatsiooni arendamine;
 2) arenduspiirkond – ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukavas sätestatud (otseselt liitumisega seostatav) piirkond, kus arendatakse ühisveevärki ja kanalisatsiooni vastavalt ühisveevärgi ja - kanalisatsiooni arengukavale;
 3) fekaalid – kuivkäimlatest ja kogumiskaevudest väljaveetavad jäätmed;
 4) kaitsevöönd – ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kaitsevöönd on seaduse alusel ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ehitisi ümbritsev maa-ala, õhuruum või veekogu, kus kinnisasja kasutamist on kitsendatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ehitiste kaitse ja ohutuse tagamiseks;
 5) kanalisatsiooni vaatluskaev – maapinnale ulatuva luugiga kaev (toru) kanalisatsiooni torustikul;
 6) kinnistu – kinnistusraamatusse iseseisva üksusena kantud kinnisasi (maatükk) või hoonestusõigus käesoleva eeskirja tähenduses;
 7) kinnistu veevärk ja kanalisatsioon – liitumispunktist kinnistu pool asuvad ehitised ja seadmed, sealhulgas ehitiste siseveevärk ja - kanalisatsioon;
 8) klient – kinnistu omanik, hoonestusõiguse alusel maakasutaja või ehitise kui vallasasja omanik, kelle kinnistu või ehitise veevärk või kanalisatsioon on ühendatud ühisveevärgi ja-kanalisatsiooniga vajaliku torustikuühenduse kaudu ja kellega vee-ettevõtja on sõlminud lepingu ühisveevärgist vee võtmiseks või reovee ärajuhtimiseks;
 9) kontrollkaev – nõuetele vastav kanalisatsiooni vaatluskaev proovi võtmiseks kinnistult ärajuhitavast reoveest;
 10) liitumine – kinnistu veevärgi ühendamine ühisveevärgiga või kinnistu kanalisatsiooni ühendamine ühiskanalisatsiooniga veevarustuse või reovee ärajuhtimise teenuste edaspidiseks kasutamiseks;
 11) liitumistasu – tasu, mis tuleb kinnistuomanikul, hoonestusõiguse alusel maakasutajal või ehitise kui vallasasja omanikul maksta kinnistu või ehitise kui vallasasja veevärgi või kanalisatsiooni ühendamiseks ühisveevärgi või kanalisatsiooniga;
 12) liitumispunkt – ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni olulise osana ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ning kinnistu veevärgi ja-kanalisatsiooniühenduskoht;
 13) mõõdusõlm – vee või reovee mõõtmiseks ettenähtud arvestist ja arvesti juurde kuuluvast armatuurist koosnev tehniline sõlm;
 14) paisutustase – tõenäoline tase, milleni võib tõusta reovee tasapind ühiskanalisatsioonis;
 15) peakraan – ühisveevärgi viimane sulgemisseade enne kinnistu veevärki;
 16) peatoru – ühisveevärgi või -kanalisatsiooni torustik, mille kaudu toimub kinnistute veega varustamine või kinnistutelt reovee ärajuhtimine;
 17) purgimiskoht – tekkekohast äraveetud reovee või fekaalide ühiskanalisatsiooni laskmise koht;
 18) saasteaine (reoaine) – mis tahes aine, mis võib põhjustada reostust;
 19) reostus – vee omadusi halvendav saasteainete, organismide sisaldus vees, vee ülemäärane soojus või radioaktiivsus;
 20) reovesi – üle kahjustuspiiri rikutud ja enne suublasse juhtimist puhastamist vajav vesi;
 21) reovee kanalisatsioon – ehitised ja seadmed reovee ärajuhtimiseks ja kanaliseerimiseks;
 22) sisendustoru – kinnistu veevärgi torustiku lõik liitumispunktist veearvestini;
 23) tegevuspiirkond – piiritletud maa-ala, kus vee-ettevõtja osutab veega varustamise või reo- ning sademevee ärajuhtimise teenuseid;
 24) vee-ettevõtja – eraõiguslik juriidiline isik, kes varustab kliendi kinnistu veevärki ühisveevärgi kaudu veega või korraldab ühiskanalisatsiooni kaudu kliendi kinnistu kanalisatsioonist reo- ning sademevee ärajuhtimist;
 25) volitatud isik – isik, kes vallavolikogu otsusega on volitatud kontrollima kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni vastavust nõuetele;
 26) ühendustoru – kinnistu veevärki veega varustav või kinnistu kanalisatsioonist reovett ärajuhtiv toru peatorust liitumispunktini, viimane kaasa arvatud;
 27) ühisveevärk ja -kanalisatsioon – ehitiste ja seadmete süsteem, mille kaudu toimub kinnistute veega varustamine või reovee ärajuhtimine ja mis on vee-ettevõtja hallatav;
 28) ühetaolised liitujad – liitujad, kellel on ühesugune tarbimisvõimsus (l/s) või kelle siseveevärgi ja -kanalisatsiooni torud on sama läbimõõduga.

 (2) Ühisveevärgi ja -kanalisatsioonina käsitletakse ühisveevärki või ühiskanalisatsiooni eraldi või mõlemat koos.

§ 3.  Liitumise alused

 (1) Vee-ettevõtja peab lubama ühendada kinnistu veevärki ühisveevärgiga ning kinnistu kanalisatsiooni ühiskanalisatsiooniga (edaspidi liitumine) eeskirjas sätestatud tingimuste kohaselt.

 (2) Kinnistu liitumine ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga toimub kinnistu omaniku, hoonestusõiguse alusel maakasutaja või ehitise kui vallasasja omaniku (edaspidi liituja) taotlusel tema ja vee- ettevõtja vahel sõlmitud liitumislepingu alusel.

 (3) Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise eest maksab liituja vee-ettevõtjal e liitumistasu eeskirjas sätestatud korras. Veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuse kasutamise lõpetamisel liitumistasu ei tagastata.

 (4) Kui liitumistingimused ei muutu, ei tule kliendi vahetumise või kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni või nende osade välja vahetamisel tasuda liitumistasu.

 (5) Kui klient soovib kasutada täiendavaid veevarustuse või reovee ärajuhtimise teenuseid (sh saasteainete ärajuhtimist) või kasutada neid ulatuses, millega kaasneb ühisveevärgi ja kanalisatsiooni laiendamine või ümberehitamine, käsitletakse seda liitumisena ning see toimub eeskirja kohaselt. Otsuse, millise teenusmahu muutuse korral on vaja taotleda uut liitumist, teeb vee-ettevõtja.

 (6) Kui vee-ettevõtja või liituja või klient taotleb liitumispunkti asukoha muutmist, toimub see taotleja kulul ja seda käsitletakse eeskirja kohaselt toimuva liitumisena.

§ 4.  Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ulatus

 (1) Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ning kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni vaheliseks piiriks on vee-ettevõtja määratud liitumispunkt.

 (2) Liitumispunkt paigaldatakse avalikult kasutatavale maale kuni üks meeter kinnistu piirist väljapoole. Kui liitumispunkti ei ole võimalik määrata eelnimetatud tingimustel, määratakse liitumispunkt vee-ettevõtja ja liituja kokkuleppel.

 (3) Liitumispunktiks on:
 1) veevärgil peakraan, mis kuulub ühisveevärgi juurde;
 2) kanalisatsioonil vaatluskaev (toru), mis kuulub ühiskanalisatsiooni juurde.

2. peatükk ÜHISVEEVÄRGI JA -KANALISATSIOONIGA LIITUMINE 

§ 5.  Liitumistaotluse esitamine

 (1) Kinnistu liitumiseks ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga esitab liituja vee-ettevõtjale vormikohase taotluse, mis peab sisaldama:
 1) liituja isikuandmeid;
 2) andmeid olemasoleva ja kavandatava hoonestuse ning nende kasutusotstarbe kohta, ehitusprojekti, ehitusloa või ehituse kasutusloa koopiat selle olemasolul;
 3) andmeid ühisveevärgi vee kasutuse kavandatava otstarbe ja koguse kohta;
 4) andmeid ühiskanalisatsiooni juhtida kavandatava reovee koguse, saasteainete ja reostusnäitajate kohta (elamukinnistutelt neid ei nõuta);
 5) ettepanekut liitumispunkti asukoha kohta;
 6) ettepanekut kinnistu veevärgi ning kanalisatsiooni ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga ühendamise tähtaja kohta;
 7) kinnistu plaani;
 8) teenindus- ja tootmisotstarbega sisseseade korral andmeid vett kasutavate ja reovett eraldavate tehnoloogiliste protsesside kohta ning andmeid neist protsessidest ühiskanalisatsiooni ärajuhitava reovee reostustaseme ja -koguste kohta.

 (2) Vee-ettevõtjal on õigus nõuda lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatule täiendavaid andmeid ja selgitusi, kui need on vajalikud taotluse läbivaatamiseks ja liitumistingimuste seadmiseks.

§ 6.  Liitumistingimuste seadmine

 (1) Taotluse esitamise päevast 30 kalendripäeva jooksul seab vee-ettevõtja taotlejale kirjalikult liitumistingimused, sh piiratud ulatuses liitumise tingimused, või jätab taotluse rahuldamata.

 (2) Liitumistingimustes märgitakse:
 1) liitumispunktide asukohad;
 2) lubatavad veevõtu ja reovee ärajuhtimise tarbimisvõimsused (l/s), kogused, reo- ning sademeveega ära juhtida lubatavad saasteained ning ärajuhitava vee reostusnäitajad;
 3) veerõhk ühisveevärgis ning ühis kanalisatsiooni paisutustase;
 4) tehnilised erinõuded ( mõõteseadmed, lokaalpuhastid, vooluhulga regulaatorid, ühtlustusmahutid jne);
 5) liitumisprojekti koosseisu kohta esitatavad nõuded;
 6) liitumistingimuste kehtivusaeg.

 (3) Liitumise taotlust ei rahuldata, kui liituda soovija:
 1) veevajadust ei ole võimalik ühisveevärgist rahuldada ühisveevärgi nõuetekohast toimimist kahjustamata;
 2) tahab juhtida ühiskanalisatsiooni reovett, mille ohtlike ainete sisaldus ei vasta nõuetele;
 3) tahab juhtida ühiskanalisatsiooni reovett, mille kogust või selles sisalduvat reostust või reostuse kogust ei ole võimalik juhtida ühiskanalisatsiooni kahjustamata.

 (4) Vee-ettevõtjal on õigus rahuldada taotlus piiratud ulatuses, kui taotluse rahuldamisega võib kaasneda häireid klientide veega varustamises või reovee ärajuhtimises. Taotluse rahuldamata jätmisest või rahuldamisest piiratud ulatuses teatatakse taotlejale kirjalikult, märkides selle põhjused.

§ 7.  Liitumisprojekti koostamine

 (1) Kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni liitumisprojekt (edaspidi liitumisprojekt) peab vastama vee-ettevõtja väljastatud liitumistingimustele ning ehitusprojektile esitatavatele nõuetele.

 (2) Liitumisprojekti koosseisus peavad olema vähemalt:
 1) kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni lahenduse seletuskiri koos kõigi vee tarbimise ja reovee ärajuhtimise koguse- ja reostusnäitajatega;
 2) kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni hooneväliste rajatiste plaan;
 3) veemõõdusõlme, veerõhu tõsteseadmete, tulekustutussüsteemi juhtsõlmede, reovee pumba- ja puhastusseadmete paiknevuse ning koosseisu joonised.

 (3) Liituja ning vee-ettevõtja kokkuleppel võib liituja samal ajal liitumisprojektiga tellida ka liitumiseks vajaliku ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ehitusprojekti, milleks sel juhul seatakse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rajatiste projekteerimise tehnilised tingimused.

 (4) KOVi nõusolekul võib liitumisprojekti asendada kinnistu veevarustus või kanalisatsiooni rajatiste skemaatilise lahendusega, kuid sellisel juhul tuleb kinnistu veevarustus või kanalisatsiooni rajatiste ehitamisel täita vee-ettevõtja kehtestatud kinnistu üldiseid tehnilisi tingimusi ja Eesti Standardeid või neid asendavaid normatiivdokumente. Liitumisprojekti puudumisel ei vastuta vee-ettevõtja ühegi kinnistul tekkiva tehnilise pretensiooni eest.

§ 8.  Liitumislepingu sõlmimine

 (1) Liitumisleping sõlmitakse 30 kalendripäeva jooksul pärast liitumisprojekti vee-ettevõtjale kooskõlastamiseks esitamist, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Liitumisprojekt esitatakse kahes eksemplaris, millest üks tagastatakse liitujale kooskõlastatult pärast liitumislepingu sõlmimist.

 (2) Liitumislepingus märgitakse:
 1) liitumistingimused (mis vajaduse korral on liitumisprojektist lähtuvalt täpsustatud);
 2) liitumisvõimsus (l/s) ja liitumistasu suurus või liitumistasu suuruse kalkulatsioon;
 3) liitumistasu maksmise kord;
 4) liitumise tähtaeg;
 5) vajaduse korral muud liitumise kohta esitatavad nõuded.

 (3) Kui liitumisleping sõlmitakse liitumistasu kalkulatsioonist lähtudes, nähakse ette liitumistasu suuruse hilisem täpsustamine, lähtudes liitumiseks vajalike ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rajatiste ehituseks vajalikest töödest, arvestades riigihangete seadust. Kui riigihanget ei korraldata, on liitujal õigus osaleda ehitaja valikul.

 (4) Kui liitumisprojekt ei vasta eeskirja § 7 lõigete 1 ja 2 nõuetele, on vee-ettevõtjal õigus jätta liitumisleping sõlmimata. Sel juhul tagastatakse liitumisprojekt seda kooskõlastamata, märkides kooskõlastamata jätmise põhjused.

§ 9.  Liitumislepingu täitmine

 (1) Liitumislepingu kohaselt tekib liitujal õigus veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuslepingu sõlmimiseks, kui lepingu osapooled on täitnud lepingulised kohustused, fikseerinud liitumispunktid piiritlusaktiga ning liitujal on võimalik saada lepingu kohastel liitumistingimustel ühisveevärgist vett ja juhtida ühiskanalisatsiooni reovett.

 (2) Liitumislepingu kohased liitumistingimused ning piiritluspunktide skeem on teenuslepingu sõlmimisel teenuslepingu osad

 (3) Kinnistu veevärk ja kanalisatsioon peavad olema paigaldatud vastavuses liitumisprojektiga. Liituva kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni vastavust nõuetele on õigus kontrollida Meremäe volikogu otsusega volitatud isikul. Puuduste ilmnemisel vormistatakse puuduste kohta kahes eksemplaris akt, millest üks eksemplar antakse liitujale. Liitujal ei teki teenuslepingu sõlmimise õigust enne puuduste kõrvaldamist.

 (4) Liitumistasu eest ehitatud või ümberehitatud ühisveevärk ja -kanalisatsioon ning liitumispunktid jäävad vee-ettevõtja omandisse.

§ 10.  Liitumislepingu lõpetamine

 (1) Liitumisleping lõpetatakse liituja soovil, kui ta loobub ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumisest.

 (2) Vee-ettevõtjal on õigus liitumisleping üles öelda:
 1) juriidilise isiku lõpetamisel, kui juriidilisel isikul ei ole õigusjärglast;
 2) juriidilise isiku pankroti korral;
 3) muudel õigusaktidest ja liitumislepingust tulenevatel põhjustel.

 (3) Liitumislepingu lõpetamise korral katab liituja vee-ettevõtjale lepingu lõpetamise hetkeni tehtud tööde ja tööde katkestamisega seotud kulutused, arvestades võlaõigusseaduse §-s 655 sätestatut.

3. peatükk LIITUMISTASU MAKSMINE 

§ 11.  Liitumistasu võtmise ja arvutamise alused

 (1) Liitumistasu peab katma kinnistule teenuste nõuetekohaseks osutamiseks, sealhulgas tuletõrjeveega varustamiseks, kui see toimub ühisveevärgist, vajalike ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni torustike ning muude ehitiste ehitamiseks ja ümberehitamiseks tehtud või tehtavad kulud.

 (2) Liitumistasu arvutamine toimub vastavalt vee-ettevõtja koostatud ja Konkurentsiameti või kohaliku omavalitsusega kooskõlastatud liitumistasude arvutamise metoodikale, mis on kättesaadav Konkurentsiameti või kohaliku omavalitsuse veebilehel.

§ 12.  Liitumistasu maksmine

 (1) Ühisveevärgi ja/või -kanalisatsiooniga liituja maksab ühekordset liitumistasu. Liitumistasu võtmise aluseks on liitumiseks nõuetekohase teenuse osutamiseks vajalike ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni torustike ning muude ehitiste ehitamiseks ja ümberehitamiseks tehtud või tehtavad kulud.

 (2) Liitumistasu eest ehitatud või ümberehitatud ühisveevärk ja -kanalisatsioon ning liitumispunktid jäävad vee-ettevõtja omandisse.

 (3) Liitumistasu arvutab vee-ettevõtja ning kooskõlastab Meremäe Vallavalitsus.

 (4) Liitumistasu hulka ei arvata tagastamatu abi eest tehtud kulutusi ja projekteerimiskulu.

 (5) Täiendavat liitumistasu peab tasuma, kui soovitakse muuta liitumise tehnilist lahendust või suurendada tarbitava vee ja/või ärajuhitava reovee hulka määral, mis tingib olemasoleva tehnilise lahenduse muutmise. Täiendava tasu suurus on piiratud olemasoleva tehnilise lahenduse muutmiseks vajalike ehituskulude hinnaga.

 (6) Liitumistasu tuleb tasuda vee-ettevõtja ja liituja kokku lepitud ajal, vee-ettevõtja esitatud arvel näidatud kuupäevaks. Vee-ettevõtja nõusolekul võib liitumistasu maksta osade kaupa, sel juhul määratakse liitumistasu maksmise kord ja tähtajad kindlaks liitumislepingu lisaks olevas maksegraafikus. Vee-ettevõtjal ei ole kohustust ajatada liitumistasu maksmise kohustust enam kui 90 päeva.

 (7) Liitumislepingu järgsetest maksetähtaegadest mittekinnipidamise korral maksab liituja vee-ettevõtjale viivist vastavalt liitumislepingule.

 (8) Vee-ettevõtja võib teha vallavalitsusele ettepaneku liitumistasu mitterakendamise kohta, et soodustada klientide liitumist rajatud ühisveevärgi ja kanalisatsiooni süsteemidega.

4. peatükk ÜHISVEEVÄRGI JA -KANALISATSIOONI KASUTAMINE 

§ 13.  Veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenusleping

 (1) Teenusleping võib olla tähtajatu või tähtajaline. Tähtajatu teenusleping sõlmitakse, kui on täidetud käesoleva eeskirja ja liitumislepingu tingimused. Tähtajaline teenusleping sõlmitakse ajutise veekasutuse või reovee ärajuhtimise korral.

 (2) Tähtajalise või tähtajatu teenuslepingu sõlmimiseks tuleb kinnistu omanikul või valdajal esitada vee-ettevõtjale avaldus, kinnistu omandiõigust tõendavad dokumendid ning vee-ettevõtja poolt määratud muud vajalikud dokumendid.

 (3) Teenuslepingus määratakse vee-ettevõtja õigused ja kohustused kliendile vee müümisel ja kanalisatsiooniteenuse osutamisel ning kliendi õigused ja kohustused teenuse kasutamisel. Vee-ettevõtja esitab avaldajale teenuslepingu projekti allakirjutamiseks 14 päeva jooksul pärast avalduse kättesaamist.

 (4) Teenusleping lõpetatakse kliendi taotlusel, kui ta edaspidi ei soovi teenuseid kasutada, samuti muudel lepingus ettenähtud juhtudel. Kinnistu omandiõiguse üleminekul teisele isikule on klient kohustatud kirjalikult teatama lepingu lõpetamisest 14 päeva ette. Teenuste kasutamise jätkamisel kinnistu uue omaniku poolt on viimane kohustatud 7 päeva jooksul pärast kinnistu omandamist esitama avalduse koos kinnistu omandiõigust tõendava dokumendiga uue teenuslepingu sõlmimiseks. Vastasel juhul võib vee-ettevõtja lugeda veekasutuse ja reovee ärajuhtimise omavoliliseks.

 (5) Kliendil on avalduse alusel õigustaotleda kuni üheks aastaks kinnistu veevarustuse ja reovee ärajuhtimise sulgemist lepingulist suhet lõpetamata, tasudes eelnevalt vee-ettevõtjale sulgemise ja taasavamise kulud.

 (6) Vee-ettevõtjal on õigus lõpetada kliendiga sõlmitud teenusleping:
 1) kõigil juhtudel, kui klient ei ole vee-ettevõtja poolt määratud tähtajaks kõrvaldanud põhjusi, mille tõttu oli kinnistule vee andmine ja reovee ärajuhtimine suletud:
 2) kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni omavolilise ümberehitamise korral;
 3) ehitiste lammutamisel samaväärse veetarbimise ja heitvee ärajuhtimise taastamiseta;
 4) juriidilise isiku likvideerimisel, kui tal ei ole õiglusjärglast;
 5) juriidilise isiku pankroti väljakuulutamisel;
 6) kinnistu omaniku surma korral, kui tal ei ole pärijat;
 7) muudel teenuslepingust tulenevatel põhjustel.

 (7) Teenuslepingu lõpetamisest teatatakse kliendile kirjalikult. Teenuslepingu lõpetamisel liitumistasu ei tagastata.

 (8) Kinnistu omanikul või valdajal on ühe aasta jooksul pärast teenuslepingu lõpetamist õigusteenuslepingu uuendamiseks endises mahus liitumislepingut sõlmimata, kui lepingu lõpetamise põhjused on nõutud viisil kõrvaldatud ja kasutatakse olemasolevaid ühendustorusid. Lepingu uuendamiseks tuleb avaldajal eelnevalt vee-ettevõtjale tasuda vee avamise ja reovee ärajuhtimise taastamise kulud.

 (9) Kui ühe aasta jooksul peale teenuslepingu lõppemist või lõpetamist ei ole lepingut uuendatud, on vee-ettevõtjal õigus lahutada kinnistu veevärk ja kanalisatsioon ÜVK rajatistest. Kui edaspidi soovitakse veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuseid taaskasutada, tuleb kinnistu omanikul või valdajal sõlmida uus liitumisleping.

 (10) Kui kinnistu on kaasomandis, sõlmib vee-ettevõtja teenuslepingu kaasomanike enamuse otsuse alusel nende volitatud esindajaga.

§ 14.  Veega varustamise nõuded ja tingimused

 (1) Vee-ettevõtja peab tagama nii ühisveevärki juhitava kui ka seal oleva vee kvaliteedi ja kontrolli vastavalt sotsiaalministri poolt kehtestatud kvaliteedinõuetele.

 (2) Vee-ettevõtja tagab minimaalse veesurve liitumispunktis 2 bari. Kui kinnistul vajatakse suuremat rõhku, tuleb rõhu tõstmine kliendil lahendada oma kulul.

 (3) Ühisveevärgi vee kasutamist kastmiseks võib vee-ettevõtja piirata, kui see põhjustab häireid klientide olmeveega varustamisel. Vajadusel määratakse vee kasutamise tingimused kastmiseks teenuslepinguga.

 (4) Ühisveevärgil oleva avaliku veevõtukoha hooldust korraldab selle omanik, kes peab tagama veevõtukoha heakorra ning sanitaarnõuete täitmise.

 (5) Ühisveevärgi tuletõrjehüdrantide korrashoiu eest vastutab vee-ettevõtja.

 (6) Sisendustoru võib paigaldada, remontida või asendada vee-ettevõtja või nendeks töödeks litsentsi omav ettevõtja vee-ettevõtja tehnilise järelevalve all. Sisendustorul ei tohi olla veevõttu võimaldavat ühendust.

 (7) Klient peab hoidma sisendustoru kohal oleva maa-ala toru kontrollimiseks ja remontimiseks juurdepääsetavana.

 (8) Sisendustoru nähtava lekke ilmnemisel või vastava kahtluse olemasolul peab klient sellest kohe teatama vee-ettevõtjale.

 (9) Käesoleva paragrahvi lõikes 6, 7 ja 8 toodud nõuete eiramise, samuti sisendustoru lekke kohta koostatakse ülevaatust teinud volitatud isiku poolt akt, mille alusel on vee-ettevõtjal õigus sulgeda vee andmine kinnistule.

§ 15.  Reovee ärajuhtimise nõuded ja tingimused

 (1) Torude paigaldussügavus liitumispunktis ja reovee paisutuskõrgus/-tase määratakse kanalisatsiooni tehnilise lahendusega ja antakse ühiskanalisatsiooniga liitujale teada tehnilistes tingimustes või teenuslepingus. Kui paisutuskõrgus ei ole määratud, loetakse selleks kinnistu poolt esimese, ühiskanalisatsiooni juurde kuuluva vaatluskaevu kaanest 10 cm võrra madalam tase. Kui see ei taga kinnistult reovee isevoolset või üleujutusriskita ärajuhtimist, tuleb reovee ümberpumpamine või paisutuskõrgusest allpool asuvate ruumide ja pindade kaitse üleujutuse eest lahendada kinnistu omanikul oma seadmetega ja omal kulul.

 (2) Ühiskanalisatsioonist põhjustatud üleujutuste eest vastutab ja tekkinud kahju hüvitab üldjuhul vee-ettevõtja. Vee-ettevõtja ei vastuta kliendi kinnistul allpool reovee paisutuskõrgust paiknevate ehitiste, ruumide või pindade üleujutuste eest kanalisatsiooni kaudu.

 (3) Ühiskanalisatsiooni on lubatud kanaliseerida ainult sellist reovett, mis ei kahjusta selle ehitisi ja on puhastusseadmetes puhastatav.

 (4) Nõuded ühiskanalisatsiooni juhitavate ohtlike ainete kohta kehtestatakse keskkonnaministri määrusega.

§ 16.  Ühiskanalisatsiooni juhitavas reovees sisalduvate reostusnäitajate piirväärtused

 (1) Ühiskanalisatsiooni tohib juhtida reovett, mille temperatuur ei ületa 40° C ja mille pH taseme piirväärtused on 6,0 kuni 9,0.

 (2) Ühiskanalisatsiooni juhitavas reovees sisalduvate reostusnäitajate piirväärtused on järgmised:
Reostusnäitaja Lubatud reoainete piirväärtused reovees
Hõljuvaine 300 mg/l,
BHT 400mg/l,
KHT 1000 mg/l,
Üldlämmastik 70 mg/l,
Üldfosfor 15 mg/l

 (3) Vee-ettevõtjal on õigus keelduda piirväärtusi ületava reovee vastuvõtmisest.

§ 17.  Reoaine sisalduse kontrollimise kord

 (1) Reovee vastavust kehtivatele nõuetele kontrollib vee-ettevõtja. Reoainesisalduse kontrolliks võetakse reoveest proove. Tootmisega seotud reoveest tuleb proove võtta regulaarselt, olmereoveest võetakse proove pisteliselt.

 (2) Proovivõtukohad (kontrollkaevud) määravad klient ja ÜVK teenuse osutaja kokkuleppel. Kui kinnistul paikneb mitu reovee ühiskanalisatsiooni väljalaset, siis määratakse proovivõtukoht igale väljalaskele. Sobiva proovivõtukoha puudumisel on vee-ettevõtjal õigus nõuda kliendilt proovivõtukoha rajamist. Proovivõtukoha rajamise kulu katab klient.

 (3) Reoainesisalduse regulaarseks kontrollimiseks määrab vee-ettevõtja reovee iseloomust lähtuvalt proovide võtmise sageduse, proovide võtmiseks vajalikud võimalikud eritingimused ning kontrollitavad reostusnäitajad.

 (4) Ühiskanalisatsiooni juhitud reovee saastenäitajad määratakse proovivõtukohtadest võetud ühekordsete proovide alusel Eesti Akrediteerimiskeskuse poolt akrediteeritud laboratooriumis.

 (5) Reoveeproov võetakse kliendi esindaja juuresolekul. Kui klient keeldub või ei soovi viibida proovi võtmise juures, on vee-ettevõtjal õigus võtta proov iseseisvalt.

 (6) Reoveeproovi saamiseks on vee-ettevõtjal õigus eelnevalt tutvuda kliendi kanalisatsioonivõrgu, sellega seotud tootmistehnoloogia ja reovee kohtpuhastitega. Klient peab vee-ettevõtjat teavitama, milline on tema kinnistult ärajuhitava reovee reoainesisaldus ning sellest, kas kinnistul kasutatakse või hoitakse aineid, mida ei tohi kanalisatsiooni lasta või mille ühiskanalisatsiooni juhtimiseks on kehtestatud piirväärtused või mille ühiskanalisatsiooni juhtimine võib selle toimimist kahjustada.

 (7) Proovide võtmise ja saasteainete määramise kulu katab vee-ettevõtja. Kliendil on õigus omal kulul nõuda täiendavate proovide võtmist ja nende alusel saasteainete määramist.

§ 18.  Omavoliline ühendus

  Omavoliline ühendus on mistahes ühendus ÜVK-ga, mis on tehtud ilma liitumislepinguta või teenuslepinguta ja tehnilise järelevalveta. Omavoliline ühendus tuleb vee-ettevõtja poolt koheselt sulgeda.

§ 19.  Omavoliline veekasutus ja reovee ärajuhtimine

 (1) Omavoliliseks veekasutuseks ja/või reovee kanaliseerimiseks loetakse juhtumit, mille korral:
 1) ei ole vee-ettevõtjaga sõlmitud vastavat lepingut;
 2) on eemaldatud või rikutud torustikule, sulguritele, tuletõrjesüsteemile, vee- või reoveemõõtesõlme vee-ettevõtja poolt paigaldatud plommid;
 3) on eemaldatud või rikutud vee- või reoveearvesti taatlusplomm;
 4) vee- või reoveearvesti on rikutud (ka külmumise või kuumenemise tõttu), arvesti näitu on moonutatud või arvesti on omavoliliselt eemaldatud;
 5) on eemaldatud vee- või kanalisatsioonitorustiku sulgemiseks vee-ettevõtja poolt paigaldatud sulgur;
 6) on avatud vee-ettevõtja poolt suletud peakraan või ühenduskraan;
 7) kinnistu veevärgi sisendustorule on monteeritud enne veearvestit veevõttu võimaldav ühendus;
 8) vaatluskaevu kaudu toimub reovee või fekaalide purgimine ühiskanalisatsiooni vee-ettevõtte sellekohase loata;
 9) klient ei teavita vee-ettevõtjat sisendustoru nähtavast lekkest;
 10) toimub muu tegevus, mis on suunatud ÜVK teenuse tarbimisele selle eest määratud hinda maksmata.

 (2) ÜVK omavolilise kasutamise kohta koostatakse volitatud isiku poolt akt. Vee-ettevõtjal on ÜVK omavolilise kasutamise avastamisel õigus vee andmine või reovee ärajuhtimine ette teatamata katkestada. Eemaldatud plommi asendamise eest tasub klient või kinnistu omanik.

 (3) Omavolilise veevõtu korral tasub klient vee-ettevõtjale hüvitust toru läbilaskevõime järgi avamis-, plommi eemaldamis-, rikkumis- või ühenduskohas arvestusega, et toru töötab kogu ristlõikega 24 tundi ööpäevas vee voolukiirusega 1,0 m/s. Kui omavoliliselt kasutatud vett oli võimalik juhtida ühiskanalisatsiooni, lisatakse tasu kanalisatsiooni teenuse kasutamise eest.

 (4) Kui omavoliline ühendus tehti ajutisena mahutite täitmise ajaks, siis tuleb ühenduse tegijal vee-ettevõtjale hüvitada kahju, mille arvutamisel lähtutakse täidetud mahuti 15-kordsest mahust.

 (5) Omavolilise reovee ärajuhtimise korral tasub klient vee-ettevõtjale hüvitust:
 1) ühisveevärgist või muust veeallikast (sõltuvalt vee saamise kohast) suubuva veetoru läbilaskevõime järgi vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 3 kohasele arvestuskorrale;
 2) reoveearvesti või mõõdusõlme plommide rikkumise või näitude moonutamise puhul vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 3 kohasele arvestuskorrale reoveearvesti arvestusliku siseläbimõõdu järgi;
 3) reovee või fekaalide ühiskanalisatsiooni purgimise puhul tühjendatud mahuti 15- kordse mahu ja reovee ärajuhtimise teenuse hinna järgi.

 (6) Omavolilise ühenduse algusajaks loetakse omavolilise ühenduse rajamise päeva ning lõppemiseks omavolilise ühenduse sulgemise päeva. Kui omavolilise ühenduse algus- ja lõppaega ei ole võimalik kindlaks teha, loetakse omavolilise ühenduse ajaks tagasiulatuvalt kuni kuus kuud arvates käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud akti koostamise kuupäevast.

 (7) Käesolevas paragrahvis toodud hüvitise määrasid võib vee-ettevõtja lähtuvalt faktilistest tingimustest ja tehnilistest asjaoludest vähendada.

 (8) Juhul, kui ÜVK omavoliline kasutamine toimub viisil, mis ei ole käesolevas paragrahvis reguleeritud, määratakse hüvitus vee-ettevõtja arvestuse alusel.

§ 20.  Keelatud ühendused

 (1) Kinnistu veevärk peab olema ehitatud vastavalt vee-ettevõtja tingimustele ja kinnistu veevärgi projekteerimise normidele.

 (2) Keelatud ühendusteks loetakse:
 1) ühendust, mis võimaldab reostunud või reostusohtliku vee, samuti töödeldud (muudetud kvaliteediga) või kõrgetemperatuurilise vee või auru, ohtlike vedelike või gaaside tagasivoolamist või imbumist veevärgiga ühendatud seadmetest või süsteemidest ühisveevärki nii normaal- kui alarõhu korral veevärgis;
 2) ühendust, mis võimaldab ühisveevärgiga vahetus ühenduses olevasse kinnistu veevärki juhtida vett teistest veeallikatest või veevarustussüsteemidest;
 3) kinnistu veevärgi vahetut ühendamist kanalisatsioonitorustike, -seadmete ja -kaevudega, vedelike reservuaaridega (v.a joogivee reservuaarid), kõrgsurveseadmetega, samuti tehnoloogiliste seadmetega, milles kasutatakse tervisele ohtlikke aineid;

 (3) Keelatud ühenduse avastamisel koostatakse ülevaatust teostanud volitatud isiku poolt sellekohane akt ning keelatud ühendus likvideeritakse kliendi kulul.

 (4) Keelatud ühenduse tulemusel ÜVK-le tekitatud kahju hüvitatakse kliendi poolt.

 (5) Keelatud ühenduse korral tasub klient vee-ettevõtjale hüvitust vee-ettevõtja poolt kehtestatud korras.

§ 21.  Ajutised torustikud

 (1) Ajutisi vee- ja kanalisatsioonitorustikke on lubatud ÜVK-ga ühendada vastavalt vee-ettevõtja poolt antud tehnilistele tingimustele ja sõlmitud teenuslepingule.

 (2) Ajutiste torustike ehitamine, hooldus ja likvideerimine toimub tähtajalise teenuslepingu taotleja poolt ja tema kulul. Kui ühendusi ÜVK-ga tähtaegselt ei likvideerita, võib seda teha vee-ettevõtja teise lepingupoole kulul.

 (3) Liitumispunktiks ajutise torustiku ja ÜVK vahel on nende ühinemiskohad. Veetoru ühinemiskohal peab olema sulgur, vee-ettevõtja nõudmisel ka tagasilöögiklapp.

 (4) Ajutiste torustike kohta kehtivad eeskirjas kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni kohta käivad nõuded ja kliendi kohustused.

 (5) Kui vesi saadakse ühisveevärgist, paigaldab vee-ettevõtja veekasutuse üle arvestuse pidamiseks kliendi kulul veemõõdusõlme.

§ 22.  Nõuded kinnistu veevärgile ja kanalisatsioonile

 (1) Kinnistu veevärk ja kanalisatsioon peab olema paigaldatud kooskõlas õigusaktide ja tehniliste normdokumentidega, samuti vee-ettevõtja poolt kehtestatud nõuetega.

 (2) Klient on kohustatud:
 1) kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni kavandamis- ja ehitustöödel kasutama nendeks töödeks tegevusluba omavaid ettevõtjaid;
 2) tagama kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni korrasoleku ning vastavuse tehnilistele nõuetele ning käesolevale eeskirjale;
 3) asutama kinnistu veevärki ja kanalisatsiooni nii, et oleks tagatud nii teiste klientide veevärgi ja kanalisatsiooni kui ka ÜVK ohutus ning ei oleks häiritud teiste klientide lepingujärgsete nõuete täitmine;
 4) hoidma puhtana oma kinnistul olevad hüdrandikaevud;
 5) hoidma vabad juurdepääsud maapealsetele hüdrantidele ning hoolitsema tuletõrjehüdrantide ja peakraani luugi säilivuse ning nähtavuse eest;
 6) tagama volitatud isikule vaba juurdepääsu kinnistu veevärgile ja kanalisatsioonile.

 (3) Keelatud on ühisveevärgi juurde kuuluvate sulgurite omavoliline avamine või sulgemine. Erandina on kliendil lubatud sulgeda oma kinnistu peakraan, teatades sellest koheselt vee-ettevõtjale, kui on ilmnenud leke kinnistu sisendustorust või on veemõõdusõlme armatuuri purunemise tõttu tekkimas uputus.

 (4) Vee-ettevõtjal on õigus kooskõlastatult kliendiga ÜVK avariide ja remonttööde korral kasutada kinnistu veevärki või kanalisatsiooni teiste kinnistute veega varustamiseks või reovee ärajuhtimiseks tingimusel, et see ei halvenda kliendi kasutustingimusi, kelle veevärki või kanalisatsiooni kasutatakse ning talle hüvitatakse tekkinud kahju.

 (5) Vee-ettevõtjal on õigus kinnistu veevärgil ja kanalisatsioonil plommida:
 1) veearvestita tuletõrjesüsteemi sulgur ja hüdrant;
 2) vee- või reoveearvesti liitmik ja arvesti elektritoite ja -ülekande süsteem;
 3) omavolilise või keelatud ühenduse sulgur;
 4) kanalisatsioonitorustiku sulgur.

 (6) Klient vastutab kinnistu veevärgil ja kanalisatsioonil asuvate plommide säilimise eest ning on kohustatud koheselt teatama vee-ettevõtjale nende kadumisest või rikkumisest.

 (7) Klient võib tuletõrjesüsteemi sulguritelt ja hüdrantidelt plomme ära võtta:
 1) tuletõrjesüsteemi katsetamiseks pärast eelnevat kooskõlastamist vee-ettevõtjaga;
 2) kahjutule tõrjumiseks, millest ta on kohustatud vee-ettevõtjale teatama 24 tunni jooksul peale plommi eemaldamist.

§ 23.  Vee andmise ja reovee vastuvõtu katkestamise kord

 (1) Vee andmise või reovee ärajuhtimise piiramine või katkestamine on lubatud üldjuhul teenuslepingus või õigusaktides ettenähtud juhtudel.

 (2) Vee-ettevõtjal on õigus ette teatamata piirata või katkestada vee andmine klientidele või reovee ärajuhtimine neilt:
 1) loodusõnnetuse korral;
 2) energiavarustuse katkemisel;
 3) veevärgi või -kanalisatsiooni rajatise avarii korral;
 4) vajadusel suurendada vee andmist tulekustutustöödeks;
 5) omavolilise või keelatud ühenduse puhul;
 6) kui kliendi tegevus või tegevusetus võib kaasa tuua ohu ÜVK-le või teistele klientidele.

 (3) Vee-ettevõtjal on õigus etteteatamisel ajutiselt katkestada vee andmine või piirata seda, kui see on vältimatult vajalik ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniseadmete remondiks ning ühendustöödeks. Vee-ettevõtja on kohustatud vallavalitsuse poolt määratud teabevahendite kaudu informeerima kliente eelseisvast vee andmise katkestamisest vähemalt kolm päeva ette.

 (4) Vee-ettevõtjal on õigus peale kirjalikus hoiatuses esitatud nõuete tähtajaks täitmata jätmist peatada kliendile vee andmine või temalt reovee ärajuhtimine, kui:
 1) klient on jätnud lepingu või käesoleva eeskirja alusel esitatud arve tähtajaks tasumata;
 2) klient ei võimalda vee-ettevõtja esindajal kontrollida vee või reoveearvestit, paigaldada plomme või teha muid töid, mille tegemiseks on vee-ettevõtjal õigus;
 3) klient ei täida volitatud isiku poolt tehtud ettekirjutusi;
 4) klient rikub eeskirjas või teenuslepingus sätestatud tingimusi.

 (5) Vee andmist ja reovee ärajuhtimist jätkatakse pärast peatamise põhjuste likvideerimist ning sulgemis- ja avamiskulude tasumist vee-ettevõtjale.

 (6) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 ning lõikes 5 kirjeldatud juhtudel ei vastuta vee-ettevõtja sellest kliendile põhjustatud võimalike kahjude eest.

 (7) Vee-ettevõtja ei vastuta kliendile vee andmise ja reovee ärajuhtimise vähenemise või katkemise ning üleujutustest põhjustatud võimalike kahjude eest, kui see on toimunud vääramatust jõust või kliendi tegevusest tingitud ÜVK avarii tulemusena.

 (8) Vääramatu jõu tagajärjel tekkinud veevarustuse ja reovee ärajuhtimise katkemisel teostab kliendi veega varustamist ja reovee ärajuhtimist vee-ettevõtja vastavalt vallavalitsuse korraldustele.

5. peatükk VEE JA REOVEE MÕÕTMINE NING ARVESTUS  

§ 24.  Vee mõõtmine

 (1) Kinnistu veevärk, mis on ühendatud ühisveevärgiga, peab olema varustatud veemõõdusõlmega.

 (2) Kinnistu piires tarbitav vesi peab üldjuhul tulema ühe veemõõdusõlme kaudu. Enam kui ühe veemõõdusõlme rajamine kinnistule ühisveevärgist vee võtmiseks võib toimuda erandina vee-ettevõtja loal.

 (3) Veemõõdusõlm peab asuma hoones kohe pärast sisendustoru suubumist hoonesse või veemõõtekaevus, kohe pärast sisendustoru suubumist kinnistule.

 (4) Veemõõdusõlme võib paigutada vee-ettevõtja otsusel veemõõtekaevu, kui:
 1) hoones puudub selleks võimalus;
 2) kinnistu on hoonestamata või puudub ruum, kus oleks tagatud veearvesti korrasolek;
 3) sisendustoru varustab veega mitut kinnistut või kinnistute gruppi või kinnistut läbi teise kinnistu.

 (5) Veemõõdusõlme asukoht ja ehitus peavad vastama vee-ettevõtja esitatud tehnilistele tingimustele.

 (6) Kui veemõõdusõlm nõutaval kujul puudub, peab selle ehitama kinnistu omanik, võttes vee-ettevõtjalt selleks eelnevalt tehnilised tingimused. Keeldumise korral on vee-ettevõtjal õigusteenuslepingut mitte sõlmida või olemasolev teenusleping lõpetada.

 (7) Vee-ettevõtja paigaldab veemõõdusõlme oma veearvesti viie tööpäeva jooksul pärast lepingu sõlmimist. Veearvesti paigaldamine toimub vee-ettevõtja kulul, kui pole kokku lepitud teisiti . Vee-ettevõtja teostab veearvesti hooldust ja taatlust ning teenuslepingu lõpetamisel demonteerib veearvesti.

 (8) Peale veearvesti paigaldamist koostatakse akt veearvesti ja mõõdusõlme juurde kuuluvate plommide vastuvõtu kohta.

 (9) Klient peab tagama:
 1) veearvesti ja plommide säilimise vigastamatuna ning veearvesti kaitsmise külmumise ja ülekuumenemise eest;
 2) veemõõdusõlme ruumi või veemõõtekaevu korrasoleku, puhtuse ja kuivuse, samuti ruumi valgustuse;
 3) veemõõdusõlme armatuuri töökorras oleku;
 4) veemõõdusõlme lähima ümbruse korrasoleku;
 5) juurdepääsu veearvesti kontrollimiseks ja teenindamiseks.

 (10) Vee-ettevõtjale kuuluva rikutud (ka külmunud, kuumenenud) või omavoliliselt eemaldatud veearvesti asendab vee-ettevõtja kliendi kulul.

 (11) Veearvesti riketest, vigastustest, külmumisest, ülekuumenemisest või arvesti ja veemõõdusõlme plommide kaotsiminekust peab klient koheselt teatama vee-ettevõtjale. Eeltoodud kohustuse täitamata jätmisel võib vee-ettevõtja rakendada eeskirja § 19 lõikes 3 toodud veetarbimise arvestuse metoodikat.

 (12) Klient võib kirjalikult nõuda vee-ettevõtjale kuuluva arvesti täpsuse kontrollimist enne taatlustähtaega. Kui taatlemisel selgub, et mõõtetäpsus on lubatud vea piires, kannab kulud klient, vastasel juhul vee-ettevõtja.

§ 25.  Veearvestus

 (1) Üldjuhul mõõdetakse kliendi veetarvitust veearvestiga.

 (2) Veearvesti puudumise korral arvestatakse ühisveevärgist tarbitud veekogus elamutes m3 kuus inimese kohta:
 1) veevarustusega eluruumis, kus puudub kanalisatsioon - 1,5 m3;
 2) veevarustuse ja kanalisatsiooniga eluruumis - 5,0 m3.

 (3) Vee tarbimise arvestamiseks peab klient teatama vee-ettevõtjale eluruumis elavate isikute arvu.

 (4) Ühekordsed veetarvitused ilma veemõõdusõlme arvestit läbimata (läbipesud, katsetused jms) mõõdetakse või arvestatakse vee-ettevõtja poolt igakordselt vastavalt kasutusele.

 (5) Veearvesti tehnilise rikke korral või lubatust suurema mõõtevea puhul, kui klient ei ole nende esinemises süüdi, arvestatakse tarbitud vett keskmise ööpäevase tarbimise järgi.

 (6) Avalikust veevõtukohast võetava vee arvestus ja tasumine toimub vastavalt vee-ettevõtja poolt kehtestatud korrale, kooskõlas vallavalitsuse ja vee-ettevõtja vahelise lepingu tingimustega.

 (7) Päästeteenistuse poolt kahjutule tõrjumiseks ja teisteks päästetöödeks kulutatud veekoguse üle peab arvestust päästeteenistus, esitades kokkulepitud tähtajaks vee-ettevõtjale sellekohased andmed.

 (8) Kinnistusisese tulekustutussüsteemi kaudu tarbitud vee eest tasub klient veearvesti näidu või vee-ettevõtja arvestuse järgi üldistel alustel.

§ 26.  Reovee mõõtmine

 (1) Reovee mõõdusõlmega varustatakse kinnistud eeskirja § 27 lõikes 1 ja 2 toodud juhtudel.

 (2) Reovee mõõdusõlme tehniline lahendus ning kasutatavad reoveearvestid peavad vastama vee-ettevõtja poolt esitatud tingimustele ning olema enne kasutuselevõtmist esitatud vee-ettevõtjale ülevaatuseks ja plommimiseks. Kõik mõõdusõlme ehitamise ning arvesti paigaldamise, taatlemise ja hooldusega seotud kulud kannab klient, kui kokku ei lepita teisiti.

§ 27.  Reovee arvestus

 (1) Kliendi poolt ühiskanalisatsiooni ärajuhitava reovee kogus võrdsustatakse ühisveevärgist tarvitatud vee kogusega. Reovee mõõtmist kasutatakse siis, kui vee-ettevõtja peab seda otstarbekaks.

 (2) Kui klient saab kogu vee või osa sellest muudest veeallikatest kui ühisveevärk, määratakse ühiskanalisatsiooni ärajuhitud reovee kogus reoveearvestiga või võrdsustatakse kõigist veeallikatest kokku tarvitatud veega, kui vee-ettevõtja loeb selle mõõtmist usaldusväärseks ja ei eelda muu vee ülemäärast sattumist kanalisatsiooni. Kõik muudest veeallikatest tarvitatud vee mõõdusõlmede ehitamise ning arvestite paigaldamise, taatlemise ja hooldusega seotud kulud kannab klient.

 (3) Reoveearvesti rikke korral, kui klient ei ole selles süüdi, arvutatakse ärajuhitud reovee kogus tarvitatud vee koguse järgi, kui kokku ei ole lepitud teisiti.

 (4) Klient on kohustatud lubama volitatud isikule juurdepääsu reoveearvestile viimase korrasoleku kontrollimiseks.

 (5) Ühekordne reovee ärajuhtimine ühiskanalisatsiooni juhul, kui kasutatakse vett, mis ei ole mõõdetud (läbipesu jms), arvestatakse vee-ettevõtja poolt igakordselt vastavalt kasutusele.

§ 28.  Arveldamine veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuse eest

 (1) Klient on kohustatud vee-ettevõtjale tema poolt kasutatud teenuse eest tasuma vastavalt arvel näidatud tähtajale.

 (2) Näidu mitteteatamisel teenuslepingus sätestatud tähtajaks on vee-ettevõtjal õigus esitada arve vastavalt eelneva tarbimise alusel arvestatud kogusele.

 (3) Kasutatud vee ja ärajuhitud reovee kogust arvestatakse kuupmeetri täpsusega.

 (4) Vee-ettevõtja väljastab arve vähemalt 10 päeva enne maksetähtaega.

 (5) Viivise suurus lepitakse kokku teenuslepingus.

 (6) Pretensioon arve õigsuse kohta tuleb esitada kirjalikult. Pretensiooni esitamine ei pikenda arve tasumise tähtaega. Pretensioonid arvete õigsuse kohta vaatab vee-ettevõtja läbi 10 päeva jooksul nende kättesaamisest. Pretensiooni läbivaatamise tulemustest teavitatakse klienti kirjalikult. Enammakstud summa tagastatakse kliendile või arvestatakse kliendi soovil järgmisel arvestusperioodil tasumisele kuuluvate maksete katteks.

6. peatükk LÕPPSÄTTED 

§ 29.  Varasemate lepingute kehtivus

  Enne käesoleva eeskirja jõustumist ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omaniku ning liituja vahel sõlmitud liitumislepingud kehtivad, kuni lepingupooled täidavad liitumislepingus sätestatud kohustusi.

§ 30.  Vaidluste lahendamine

  Eeskirja täitmisel tekkivad liituja ning vee-ettevõtja lahkarvamused lahendatakse nendevaheliste läbirääkimiste teel või pöördutakse lahkarvamuste lahendamiseks Meremäe Vallavalitsuse poole või tehakse seda õigusaktidega sätestatud korras.

§ 31.  Määruse jõustumine

  Määrus jõustub kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.

Arno Vares
Volikogu esimees

Lisa Liitumistaotlus