ElamumajandusÜhisveevärk ja kanalisatsioon

Teksti suurus:

Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise ning ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskiri

Väljaandja:Valga Vallavolikogu
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:16.05.2022
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:RT IV, 13.05.2022, 1

Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise ning ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskiri

Vastu võetud 27.04.2022 nr 12

Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 ja § 22 lõike 1 punkti 37 ning ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse § 5 lõike 21, § 8 lõike 4 ja § 11 lõike 6 alusel.

1. peatükk Üldsätted 

§ 1.   Eeskirja reguleerimisala

  (1) Valga valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise ning ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni eeskiri (edaspidi eeskiri) kehtestab ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise, kasutamise ning vee-ettevõtja poolt veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuste osutamise korra ja tingimused Valga valla haldusterritooriumil.

  (2) Eeskirja kohaldatakse koos ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse ja teiste õigusaktidega.

  (3) Vee-ettevõtja poolt Valga valla haldusterritooriumil osutatava vee- ja kanalisatsiooni teenuse ulatus ja tingimused reguleeritakse poolte vahelise kokkuleppega.

§ 2.   Mõisted

  (1)Eeskirjas kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses:
  1) arvestusperiood – veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuste osutamise periood, mille kohta esitatakse kliendile arve;
  2) avalik veevõtukoht – ühisveevärgil asuva veevõtuseadme (olmevesik, paakautode täitmise seade jms) koht koos teenindamiseks vajalike ehitistega, millest vee võtmist reguleeritakse Valga valla ja vee-ettevõtja vahelise lepinguga;
  3) fekaalid – kuivkäimlatest väljaveetavad jäätmed;
  4) joogivesi – joogiks, toidu valmistamiseks ja muudeks olmevajadusteks kasutatav vesi
  5) reovesi – üle kahjustuspiiri rikutud ja enne suublasse juhtimist puhastamist vajav vesi;
  6) kanaliseerimine – reovee kogumine ja ärajuhtimine kanalisatsiooni kaudu;
  7) klient – kinnistu omanik või valdaja, hoonestusõiguse alusel maakasutaja või ehitise kui vallasasja omanik või valdaja, kelle veevärk või kanalisatsioon on ühendatud ühisveevärgi ja kanalisatsiooniga ja kes on sõlminud vee-ettevõtjaga teenuslepingu;
  8) kinnistu – kinnistusraamatusse iseseisva üksusena kantud kinnisasi või hoonestusõigus;
  9) kinnistu kanalisatsioon – liitumispunktist kinnistupoolsed ehitised ja seadmed (sealhulgas ehitiste sisekanalisatsioon) kinnistult reovee ärajuhtimiseks ühiskanalisatsiooni;
  10) kinnistu veevärk – liitumispunktist kinnistupoolsed ehitised ja seadmed (sealhulgas ehitiste siseveevärk) kinnistu veega varustamiseks ühisveevärgist;
  11) liitumine – kinnistu veevärgitorustiku ühendamine ühisveevärgi torustikuga või kinnistu kanalisatsiooni ühendamine ühiskanalisatsiooni rajatistega veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuste kasutamiseks;
  12) liitumisleping – kinnistu omaniku, hoonestusõiguse alusel maakasutaja või kinnistu valdajaga sõlmitav leping liitumiseks ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga;
  13) liitumispunkt – ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ühenduskoht kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooniga, mis määrab nendevahelise piiri eeskirjas täpsemalt määratud viisil;
  14) paisutuskõrgus – kõrgusmärk, milleni võib paisutuse korral tõusta vee tasapind ühiskanalisatsioonis;
  15) peakraan – viimane sulgemisseade ühendustorul enne kinnistu veevärki;
  16) peatoru – ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni torustik, mille kaudu toimub kinnistute veega varustamine või kinnistutelt reovee kanaliseerimine;
  17) reostusgrupp – reovee reostustaset näitavate reostusnäitajate vahemik, mis on aluseks ülenormatiivse reostuse tasu kehtestamisele;
  18) purgimine – tekkekohast äraveetud reovee ja fekaalide ühiskanalisatsiooni laskmine;
  19) sademevesi – vihmavesi või sulamisvesi, samuti muu maa või ehitiste pinnal esinev vesi;
  20) sademevee kanalisatsioon – rajatised ja seadmed sademete- ja drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee kanaliseerimiseks;
  21) sisendustoru – kinnistu veetorustiku lõik liitumispunktist veearvestini;
  22) teenusleping – kliendiga sõlmitav leping veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenus(t)e müümiseks;
  23) vaatluskaev – avatava luugi ja põhjas asuva voolurenniga kaev kanalisatsioonitorustikul;
  24) vee-ettevõtja – Valga vallavolikogu poolt määratud vee-ettevõtja, kes osutab valla territooriumil veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuseid;
  25) vee- või reovee mõõtesõlm – vee või reovee mõõtmiseks ettenähtud vee- või reovee arvestist ja arvesti juurde kuuluvast armatuurist koosnev tehniline sõlm;
  26) vee- või reovee mõõtekaev – kaev, kus asub vee- või reovee mõõtesõlm;
  27) ühenduskraan – veetorustiku peatorust ühendustoru poole asuv lähim sulgur;
  28) ühendustoru – kinnistu veevärki veega varustav või kinnistu kanalisatsioonist reovett vastu võttev toru peatorust liitumispunktini;
  29) ühiskanalisatsioon – ehitiste ja seadmete kompleks kinnistute reovee kanaliseerimiseks;
  30) ühisveevärk – ehitiste ja seadmete kompleks kinnistute veega varustamiseks ning vee kasutamiseks kahjutule tõrjumisel, kui selleks ei ole ette nähtud muid veevõtukohti;
  31) ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni avarii – ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ehitiste või seadmete ettenägematu purunemine või rikki minek, mille tagajärjel oluliselt halveneb või katkeb klientide veega varustamine ja nende reovee kanaliseerimine, või on ohustatud inimesed, ehitised või keskkond;
  32) ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga kaetud ala – ala, millel asuvate kinnistute piirideni on olemas veevarustuse- ja kanalisatsiooniteenuste osutamiseks sobiv torustik;
  33) ühisvoolne kanalisatsioon – rajatised reovee ning sademete- ja drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee ühiseks kanaliseerimiseks.

§ 3.   Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni üldnõuded

  (1) Ühisveevärk ja -kanalisatsioon rajatakse Valga Vallavolikogu kinnitatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava alusel. Klientide nõuetekohase ühisveevärgi veega varustamise ning reovee ärajuhtimise ühiskanalisatsiooni kaudu tagab vee-ettevõtja.

  (2) Ühisveevärgi vesi on mõeldud kasutamiseks olme-, tootmisvajadusteks ning kahjutule kustutamiseks. Ühisveevärgi vee kvaliteet peab vastama riiklikult kehtestatud kvaliteedinõuetele.

  (3) Ühiskanalisatsioon on mõeldud reovee vastuvõtmiseks, ärajuhtimiseks ja puhastamiseks.

  (4) Avalikelt teedelt, tänavatelt ja väljakutelt ärajuhitud sademe- ja drenaaživett ning muud pinnase- ja pinnavett ühiskanalisatsiooni vastu ei võeta.

§ 4.   Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni piiritlemine

  (1) Liitumispunkt on ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omaniku või valdaja määratud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ühenduskoht kinnistu veevärgi või kanalisatsiooniga. Liitumispunkt asub avalikult kasutataval maal kuni üks meeter väljaspool kinnistu piiri. Liitumispunkt on ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni oluline osa. Kui liitumispunkti ei ole võimalik määrata eelnimetatud tingimustel, määratakse liitumispunkt ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omaniku või valdaja ja kinnistu omaniku või valdaja kokkuleppel.

  (2) Liitumispunktiks veevärgil on üldjuhul peakraan, mis kuulub ühisveevärgi hulka. Kui torustikul vahetult enne kinnistu piiri puudub sulgemisvahend, on liitumispunktiks koht, kus sisendustoru ületab kinnistu piiri.

  (3) Liitumispunktiks kanalisatsioonitorustikul on kinnistupoolseim vaatluskaev tänava maa-alal enne kinnistu piiri. Vaatluskaev kuulub ühiskanalisatsiooni hulka. Nõuetekohase kaevu puudumisel on liitumispunktiks koht, kus sisendustoru ületab kinnistu piiri, kui vee-ettevõtja ja klient ei ole kokku leppinud teisiti.

  (4) Kui ühisveevärgi või -kanalisatsiooni peatoru läbib kinnistut ja sellest hargneb torustik ehitisse, on peakraaniks peatorule lähim sulgur (ühenduskraan), kanalisatsiooni liitumispunktiks aga peatorul hargnemiskohas asuv vaatluskaev.

  (5) Kinnistu piiride muutmisel või kinnistu tükeldamisel täpsustatakse ka piiritlust. Kui eeltooduga kaasneb veevärgi- ja kanalisatsioonirajatiste ümberehitamise vajadus, esitab vee- ettevõtja vastavad nõuded detailplaneeringu koostamise käigus või vastavate maakorraldustoimingute läbiviimisel.

  (6) Liitumispunktid fikseeritakse kirjalikult piiritlusaktis koos skeemiga, mis on teenuslepingu osa. Liitumispunktide muutmine toimub poolte kokkuleppel ja taotleja kulul.

2. peatükk Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumine 

§ 5.   Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise tingimused

  (1) Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga kaetud alal on kõigil kinnistute omanikel või valdajatel õigus eeskirjas toodud korras liituda ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga. Liitumine toimub vee-ettevõtjale esitatud liitumistaotluse ja selle põhjal vee-ettevõtja poolt väljastatud liitumistingimuste alusel, mis koos kinnistu omaniku või valdaja kirjaliku kinnitusega moodustavad liitumislepingu.

  (2) Vee-ettevõtjal on õigus liitumistaotlust mitte rahuldada, kui liituda soovija:
  1) veevajadust ei ole võimalik ühisveevärgist rahuldada selle nõuetekohast toimimist kahjustamata;
  2) tahab juhtida ühiskanalisatsiooni reovett, milles ohtlike ainete sisaldus ei vasta nõuetele;
  3) reovee kogust ei ole võimalik juhtida ühiskanalisatsiooni seda kahjustamata.

§ 6.   Liitumistaotluse läbivaatamine, lõpetamine ja muutmine

  (1) Kinnistu omanik või valdaja esitab liitumiseks vee-ettevõtjale vormikohase liitumistaotluse. Taotluse vormi koostab vee-ettevõtja ja see peab sisaldama:
  1) andmed taotleja kohta;
  2) andmed kinnistu või hoonestusõiguse alusel kasutatava maa kohta;
  3) andmed olemasoleva ja kavandatava hoonestuse kohta;
  4) andmed olemasoleva ja kavandatava veekasutuse otstarbe (olme- või tootmisvesi) ja koguse kohta ühisveevärgist, sealhulgas keskmine ööpäevane veetarve ja suurim tunnitarve;
  5) andmed ühiskanalisatsiooni juhitava reovee koguse ja reostusastme kohta;
  6) ettepanekut liitumispunkti asukoha kohta;
  7) ettepanekut kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga ühendamise tähtaja kohta.

  (2) Vajadusel võib vee-ettevõtja nõuda täiendavaid andmeid või selgitusi, sealhulgas kinnistu plaani (mõõtkavas 1:500). Vee-ettevõtja vaatab liitumistaotluse läbi 14 päeva jooksul ja esitab taotlejale õigusaktidega kooskõlas olevad liitumistingimused. Puuduste ilmnemisel liitumistaotluses informeerib vee-ettevõtja taotlejat puudustest kirjalikult.

  (3) Liitumistingimustes näidatakse:
  1) liitumispunkt(id);
  2) lubatud maksimaalne veekasutus ning reoainete lubatud piirkontsentratsioonid;
  3) minimaalne vabarõhk kinnistu veevärgis;
  4) tehnilised erinõuded;
  5) liitumistingimuste kehtivusaeg (mitte lühem kui üks aasta);
  6) kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni ühendamise tähtaeg ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga.

  (4) Kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni ühendamine ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga toimub liitumistingimuste alusel koostatud liitumise projekti või joonise (edaspidi liitumisprojekt) kohaselt vee-ettevõtja tehnilise järelevalve all.

  (5) Liitumisprojekti koostamine ja kooskõlastamine, ühendustorustiku ning kinnistu veevärgi ja-kanalisatsiooni ehitamine ja kasutusele võtmine toimub planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku kohaselt ja liituja kulul. Vee-ettevõtjal on õigus võtta ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitujalt põhjendatud liitumistasu.

  (6) Liitumistasu arvutamine toimub kooskõlas ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniseaduses ettenähtud nõuetega ning vastavalt vee-ettevõtja koostatud ja Konkurentsiameti poolt kooskõlastatud liitumistasude arvutamise metoodikale. Liituja maksab liitumistasu vee-ettevõtja ja liituja vahel sõlmitud liitumislepingus ettenähtud summas ja tähtaegadel, kui liituja ning vee-ettevõtja ei ole kokku leppinud teisiti.

  (7) Kui ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni, sealhulgas sademeveekanalisatsiooni arendamine toimub ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava väliselt liituja või kolmanda isiku taotluse alusel ja kokkuleppel ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omaniku või valdajaga, katab sellise arendamise ja ühendamise kulutused täies ulatuses taotleja.

  (8) Liituda soovijal on õigus liitumisleping lõpetada, teavitades sellest vee-ettevõtjat kirjalikult.

  (9) Vee-ettevõtjal on õigus liitumisleping lõpetada:
  1) juriidilisest isikust liituja likvideerimisel, kui tal ei ole õigusjärglast;
  2) füüsilisest isikust liituja surma korral, kui tal ei ole pärijat;
  3) muudel õigusaktidest ja liitumislepingust tulenevatel põhjustel.

  (10) Liitumislepingu lõpetamisel katab liituja vee-ettevõtjale lepingu lõpetamise hetkeni seoses liitumisega tehtud töödega ja tööde katkestamisega seotud kulutused, arvestades võlaõigusseaduse §-s 655 sätestatut.

  (11) Liitumislepingu muutmine võib toimuda ulatuses, millega ei kaasne uue liitumisprojekti koostamine. Liitumistingimuste kehtivusaja möödumisel on kliendil õigus nõuda liitumistingimuste kehtivusaja pikendamist. Vee-ettevõtjal on liitumistingimuste pikendamisel õigus esitada õigusaktidest tulenevaid täiendavaid tingimusi.

  (12) Liitumistingimuste muutmiseks, sealhulgas olemasolevatele ühendustele ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga täiendavate ühenduste tegemiseks või olemasoleva ühendustorustiku ümberehitamiseks, esitab liituja uue liitumistaotluse.

3. peatükk Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamine 

§ 7.   Üldnõuded

  (1) Kliendi nõuetekohase veega varustamise ja reovee ärajuhtimise ühisveevärgi ja kanalisatsiooni abil tagab vee-ettevõtja vastavalt sõlmitud teenuslepingule.

  (2) Teenusleping võib olla tähtajatu või tähtajaline. Tähtajatu teenusleping sõlmitakse, kui on täidetud eeskirja ja liitumislepingu tingimused. Tähtajaline teenusleping sõlmitakse, kui toimub ajutine veekasutus ja reovee ärajuhtimine ning juhtudel, millised on määratud eeskirjas ja liitumislepingus.

  (3) Teenusleping sõlmitakse kliendi avalduse alusel, millele lisatakse kinnistu omandiõigust või valdamist tõendavad dokumendid ning eeskirjast ja muudest õigusaktidest tulenevad lepingu sõlmimiseks vajalikud dokumendid, välja arvatud varem liitumistaotlusele lisatud dokumendid.

  (4) Vee-ettevõtja väljastab kliendile teenuslepingu projekti kümne päeva jooksul pärast avalduse esitamist.

  (5) Vee-ettevõtjal on õigus lõpetada kliendiga sõlmitud teenusleping:
  1) kliendi kirjaliku põhjendatud taotluse alusel;
  2) kõigil juhtudel, kui klient ei ole vee-ettevõtja poolt määratud tähtajaks kõrvaldanud põhjuseid, mille tõttu oli kinnistule vee andmine ja reovee kanaliseerimine eeskirja alusel suletud;
  3) kinnistu piiri muutumise või kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni ümberehitamise või muu tegevuse korral, mille tõttu klient muutub vee-ettevõtja suhtes mittekliendiks;
  4) ehitiste lammutamisel samaväärse veetarbimise ja reovee ärajuhtimise taastamiseta;
  5) juriidilisest isikust kinnistu omaniku likvideerimisel, kui tal ei ole õigusjärglast;
  6) füüsilisest isikust kliendi surma korral, kui tal ei ole pärijat;
  7) muudel teenuslepingust tulenevatel põhjustel.

  (6) Teenuslepingu lõpetamisest teatab vee-ettevõtja kliendile kirjalikult.

  (7) Kui mitme kinnistu või kinnistute grupi veega varustamine ühisveevärgist ja reovee kanaliseerimine ühiskanalisatsiooni toimub mitmele kinnistule või kinnistute grupile nende kokkuleppel ühe teenuslepingu alusel, on tegemist ühe kliendiga ning kõiki vee- ja kanalisatsioonitorustikke ning muid rajatisi ja seadmeid pärast liitumispunkti käsitletakse kui kinnistu veevärki ja kanalisatsiooni.

  (8) Vee-ettevõtjal on õigus kliendile vee andmist ja reovee kanaliseerimist, sellest klienti eelnevalt informeerides, ajutiselt katkestada või piirata juhul kui:
  1) vee-ettevõtja poolt teostatakse plaanilisi remont- ja/või hooldustöid;
  2) klient ei taga vee-ettevõtja esindajale juurdepääsu arvesti kontrollimiseks või vahetamiseks;
  3) sisendustorul on nähtav leke või veevõttu võimaldav ühendus;
  4) klient ei hoia maa-ala sisendustoru kohal selle kontrollimiseks juurdepääsetavana.

  (9) Plaaniliste remont- ja/või hooldustööde korral on vee-ettevõtjal kohustus teavitada sellest kliente vähemalt kolm kalendripäeva ette. Veekatkestuse korral üle kuueteistkümne tunni tagab vee-ettevõtja elumajade juurde ajutise veevõtu võimaluse elanike esmasteks vajadusteks.

  (10) Vee-ettevõtjal on õigus kliendile ette teatamata sulgeda kas osaliselt või täielikult vee andmine ja reovee kanaliseerimine:
  1) loodusõnnetuse korral;
  2) energiavarustuse katkemise ja sellest tingitud reaalse keskkonnareostuse ohu korral;
  3) ühisveevärgi või -kanalisatsioonirajatise avarii korral, kui on reaalne keskkonnareostuse oht või kui sulgemisega ennetatakse olulist majanduslikku kahju;
  4) seoses vajadusega suurendada tuletõrje vee andmist;
  5) omavolilise veekasutuse ja kanaliseerimise puhul;
  6) juhul, kui klient on rikkunud eeskirja § 11 lõike 1 punkte.

  (11) Kõigil juhtudel, kus eeskiri annab vee-ettevõtjale õiguse kliendile vee andmise ja kinnistu reovee kanaliseerimise sulgemiseks või selle piiramiseks ja kui vee-ettevõtja on kinni pidanud teavitamise korrast, ei vastuta vee-ettevõtja sellest kliendile põhjustatud võimalike kahjude eest.

§ 8.   Veega varustamise nõuded ja tingimused

  (1) Vee-ettevõtja peab tagama nii ühisveevärki juhitava kui ka seal oleva vee kvaliteedi ja selle kontrolli vastavalt riiklikult kehtestatud nõuetele. Vee-ettevõtja ei vastuta vee kvaliteedi muutuste eest kinnistu veevärgis.

  (2) Vee-ettevõtja kohustub tagama kinnistu veemõõtesõlmes minimaalse vabarõhu 1,5 baari. Nimetatud nõude rikkumisel on kliendil õigus taotleda rõhutõste seadmete paigaldamist kinnistu veetorustikule vee-ettevõtja kulul. Kui kinnistul vajatakse suuremat rõhku, kui liitumistingimustega määratud, tuleb rõhu tõstmine kliendil lahendada oma rõhutõste seadmetega ning omal kulul.

  (3) Ühisveevärgi torustiku purunemisest põhjustatud kahju hüvitab vee-ettevõtja, välja arvatud juhtudel, mis eeskirja kohaselt sellise vastutuse välistavad.

  (4) Ühisveevärgi tuletõrjehüdrantide korrashoiu eest vastutab vee-ettevõtja. Tuletõrjehüdrante kasutab tuletõrje ja päästeteenistus kahjutule tõrjumisel ja vajadusel teistel päästetöödel. Neist võib muuks otstarbeks vett kasutada vaid vee-ettevõtja loal ja lepingu alusel. Hüdrantide kasutamine õppusel ja neist tarvitatav vee kogus tuleb vee-ettevõtjaga eelnevalt kooskõlastada, vastasel juhul loetakse veevõtt omavoliliseks.

§ 9.   Reovee ärajuhtimise nõuded ja tingimused

  (1) Ühiskanalisatsioon on sõltuvalt ehitusviisist ette nähtud:
  1) ühisvoolse kanalisatsiooni puhul reovee, sademete- ja drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee kanaliseerimiseks;
  2) lahkvoolse kanalisatsiooni puhul ainult reovee kanaliseerimiseks. Sadeveed kanaliseeritakse omaette kanalisatsiooni.

  (2) Torude paigalduskõrgus (-sügavus) liitumispunktis ja reovee paisutuskõrgus on määratud kanalisatsiooni tehnilise lahendusega ning antakse ühiskanalisatsiooniga liitujale teada liitumistingimustes või kliendile teenuslepingus. Kui paisutuskõrgus ei ole määratletud, loetakse selleks kinnistu poolt esimese, ühiskanalisatsiooni juurde kuuluva vaatluskaevu kaanest 10 cm võrra kõrgem tase. Kui see ei taga kinnistult reovee isevoolset või üleujutuse riskita kanaliseerimist, tuleb reovee ümberpumpamine või paisutuskõrgusest allpool asuvate ruumide ja pindade kaitse üleujutuse eest lahendada kliendil oma seadmetega ja omal kulul.

  (3) Ühiskanalisatsioonist põhjustatud üleujutuste eest vastutab ja tekkinud kahju hüvitab vee-ettevõtja, välja arvatud juhtudel, mis eeskirja või seaduse kohaselt sellise vastutuse välistavad. Vee-ettevõtja ei vastuta kliendi kinnistul allpool reovee paisutuskõrgust paiknevate ehitiste, ruumide või pindade üleujutuse eest kanalisatsiooni kaudu.

  (4) Reovett ja fekaale võivad ühiskanalisatsiooni purgida ainult vastavat luba omavad ettevõtjad ja ainult vee-ettevõtja poolt selleks määratud kohtades. Purgimiskohtade hooldust korraldab vee-ettevõtja, kui ei ole kokku lepitud teisiti.

  (5) Ühiskanalisatsiooni on keelatud kanaliseerida reovett, mis sisaldab vastavalt keskkonnaministri sellekohasele määrusele ohtlikke aineid või mille kohta ei ole kinnitatud piirväärtusi või mille kohta ei ole klient saanud vee-ettevõtjalt vastuvõtutingimusi, samuti reovett, mis sisaldab:
  1) põlemis- ja plahvatusohtlikke aineid;
  2) torustikele kleepuvaid ja ummistusi tekitavaid aineid;
  3) inimesele ja keskkonnale ohtlikke mürkaineid ja gaase;
  4) radioaktiivseid aineid;
  5) inimestele ja keskkonnale ohtlikku bakterioloogilist reostust;
  6) biopuhastusele toksiliselt mõjuvaid aineid;
  7) bioloogiliselt raskesti lagundatavaid keskkonnaohtlikke aineid;
  8) puhastusprotsessile mittealluvaid aineid.

  (6) Kanaliseeritava reovee temperatuur ei tohi olla kõrgem kui 40oC ja pH madalam kui 6,5 ning kõrgem kui 8,5.

  (7) Ühiskanalisatsiooni on keelatud lasta olmeprügi, ehitusprahti, tootmisjäätmeid, lund, lokaalsete puhastite jäätmeid jms (ka eelnevalt purustatud kujul).

  (8) Reovee ja sademevee ärajuhtimisel on keelatud tekitada nii hüdraulilisi kui ka reostuslikke löökkoormusi.

  (9) Vee-ettevõtjal on õigus nõuda, et kinnistu kanalisatsiooni ühendustoru oleks ventileeritud läbi kinnistu kanalisatsiooni vähemalt ühe välisõhku avaneva ventilatsioonitoru kaudu.

  (10) Reovee ärajuhtimise teenuse maksumuse sõltuvusse seadmiseks kliendi poolt ühiskanalisatsiooni juhitud reovee reoainete sisaldusest on kliendid jagatud viite (5) reostusgruppi reoainete sisaldus määrade alusel:
  1) ühiskanalisatsiooni juhitava reo- ja sademevee reostusnäitajate reostusgrupid ja piirväärtused on järgmised:


  2) ohtlike ainete reostusnäitajate piirväärtusteks on keskkonnaministri poolt kehtestatud piirväärtused.

  (11) Vee-ettevõtja on kohustatud kliendilt vastu võtma reovett, mille reostusnäitajad ei ületa lõikes 10 p 1 toodud tabelis esitatud piirväärtusi, ning reovett, mille jaoks saasteainete sisalduse piirväärtusi ei ole kehtestatud, kui need ained ei kahjusta ühiskanalisatsiooni ega põhjusta puhastusprotsessi häireid.

  (12) Reovee ärajuhtimise teenuse hind sõltub reovee reostusnäitajatest. Hind kehtib kalendrikuust, millal proove võeti, kuni järgmise proovivõtu kuuni. Kui kalendrikuu jaksul võeti rohkem proove, määratakse selle kuu hind kuu keskmiste reostusnäitajate järgi. Järgnevatel kuudel, kuni uue proovivõtuni, on aluseks viimase proovi reostusnäitajad.

  (13) Kui kliendi reovesi ületas mistahes ajahetkel lubatud piirväärtust, võetakse ülemäärase reostusnäitajaga reovee juhtimise eest ühiskanalisatsiooni kõrgemat hinda. Lubatud piirväärtuse ületamise korral määratakse ülereostuse eest hinnalisand saastetasu määrade alusel.

§ 10.   Reo- ja sademevee reostusnäitajate kontrollimine

  (1) Kliendi reovee reostusnäitajate kontrollimise proovivõtu kohaks on kontrollkaev, mis fikseeritakse teenuslepingus. Kontrollkaevuks on kinnistu kanalisatsiooni viimane vaatluskaev enne liitumispunkti, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Kui kontrollkaev ei ole teenuslepinguga määratud, võetakse proov liitumispunktist või selleks sobivast kinnistupoolsest vaatluskaevust.

  (2) Kliendi sademevee reostusnäitajate kontrollimise proovivõtu kohaks on kontrollkaev, selle puudumisel tuleb proove võtta vahetult enne sademevee suubumist sademevee kanalisatsiooni.

  (3) Reo- ja sademevee proovivõtu sageduse ja proovis reostusnäitajate loetelu ning reostusgrupi määrab vee-ettevõtja, lähtudes reostuse iseloomust ja tasemest. Klient, kes kasutab oma tegevusalas või tehnoloogias ohtlikke aineid sisaldavat tooret, abimaterjale, pooltooteid või kemikaale, on kohustatud teatama vee-ettevõtjale kõigist reoveega ärajuhitavatest saasteainetest ja kinnistul kasutatavatest või hoitavatest ohtlikest ainetest ja materjalidest, sealjuures bakterioloogiliselt ja radioaktiivselt ohtlikest ainetest ja materjalidest.

  (4) Proovivõtja võtab proove vee-ettevõtja kliendi või volitatud isiku juuresolekul, välja arvatud juhul, kui klient või volitatud isik ei tule proovivõtu juurde. Proovivõtja peab olema atesteeritud keskkonnaministri kehtestatud korras ja omama asjaomast tunnistust. Vee-ettevõtja korraldab proovide analüüsi veeuuringuteks akrediteeritud laboratooriumis.

  (5) Proov võetakse punktproovina, järgides keskkonnaministri määrusega kehtestatud proovivõtmise nõudeid.

  (6) Reo- ja sademevee proovide võtmine vormistatakse proovivõtu protokolliga kolmes eksemplaris, millest üks edastatakse kliendile või tema volitatud isikule.

  (7) Proovide võtmise ja saasteainete määramine toimub vee-ettevõtja kulul. Kliendil on õigus omal kulul nõuda täiendava proovi võtmist ja saasteainete sisalduse määramist.

§ 11.   Keelatud ühendused

  (1) Keelatud ühendusteks loetakse käesoleva eeskirja mõistes:
  1) ühendusi, mis võimaldavad ühisveevärgiga vahetus ühenduses olevasse kinnistu veevärki juhtida vett teistest veeallikatest või veevarustussüsteemidest;
  2) kinnistu veevärgi vahetut ühendamist kanalisatsioonitorustike, -seadmete ning -kaevudega ja muude tehnoloogiliste seadmetega, milles kasutatakse tervisele ohtlikke aineid;
  3) ühendusi, mis võimaldavad reovee juhtimist sademevee kanalisatsiooni;
  4) mistahes torustiku ühendust ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga, mis on tehtud ilma vee-ettevõtja poolt väljastatud liitumistingimusteta;
  5) sisendustorule paigaldatud veevõttu võimaldavat ühendust;
  6) kui ühendus on seadusega keelatud.

  (2) Keelatud ühenduse ilmsikstulekul koostatakse vee-ettevõtja esindaja poolt kontrollakt ja ühendus likvideeritakse. Kinnistu omanikul, hoonestusõiguse alusel maakasutajal või kinnistu valdajal tuleb vee-ettevõtjale tasuda seejuures ühenduse sulgemiseks tehtud kulutused.

§ 12.   Omavoliline veekasutus ja reovee kanaliseerimine

  (1) Omavoliliseks veekasutuseks ja reovee kanaliseerimiseks loetakse juhtumit, kui:
  1) ei ole vee-ettevõtjaga sõlmitud teenuslepingut;
  2) on eemaldatud või rikutud torustikule, sulguritele, tuletõrjesüsteemile, vee- või reovee mõõtesõlmele vee-ettevõtja poolt pandud plommid, välja arvatud eeskirja § 13 lõikes 10 toodud juhud;
  3) on eemaldatud või rikutud vee- või reoveearvesti taatlusplomm;
  4) vee- või reoveearvesti on rikutud (ka külmumise või kuumenemise tõttu), arvesti näitu on moonutatud või arvesti on omavoliliselt eemaldatud;
  5) on eemaldatud vee- või kanalisatsioonitorustiku sulgemiseks vee-ettevõtja poolt paigaldatud sulgur;
  6) on avatud vee-ettevõtja poolt suletud peakraan või ühenduskraan;
  7) vaatluskaevu kaudu toimub reovee või fekaalide purgimine ühiskanalisatsiooni;
  8) ühiskanalisatsiooni ja -veevärgirajatiste kasutamine on muudel juhtudel seadusega keelatud.

  (2) Omavolilise veekasutuse või reovee kanaliseerimise avastamise korral koostatakse vee-ettevõtja poolt kontrollakt ning vee-ettevõtjal on lubatud kinnistule vee andmine ja reovee kanaliseerimine ette teatamata lõpetada.

§ 13.   Nõuded kinnistu veevärgile ja kanalisatsioonile

  (1) Kinnistu veevärk ja kanalisatsioon peavad olema paigaldatud vastavuses vee-ettevõtja poolt esitatud liitumistingimustega.

  (2) Kinnistu veevärk peab olema paigaldatud ja ühendatud ühisveevärgiga nii, et oleks välistatud reostunud või reostusohtliku vee, ohtlike vedelike või gaaside, auru ja üle 40oC vee sattumine ühisveevärki.

  (3) Vee-ettevõtja esindajal ja/või Valga Vallavolikogu otsusega volitatud isikul on õigus kontrollida kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni korrashoidu ning nõuetele vastavust.

  (4) Klient on kohustatud:
  1) kasutama kinnistu veevärki ja kanalisatsiooni nii, et oleks tagatud teiste klientide veevärgi ja kanalisatsiooni ning ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ohutus ning ei oleks häiritud teiste klientide teenuslepingujärgsete nõuete täitmine;
  2) nähtava lekke ilmnemisel sisendustorul või vastava kahtluse olemasolul informeerima sellest kohe vee-ettevõtjat.

  (5) Kinnistu omanik, hoonestusõiguse alusel maakasutaja või kinnistu valdaja peab hoidma lume- ja jäävabad tema puhastusalal ja kinnistul olevad hüdrandikaevude ja kinnistu peakraani luugid ning võimaldama juurdepääsu maapealsetele hüdrantidele.

  (6) Ühisveevärgi juurde kuuluvate sulgurite omavoliline avamine või sulgemine on keelatud. Erandina on kliendil lubatud, teatades sulgemisest kohe vee-ettevõtjale, sulgeda oma kinnistu peakraan, kui on ilmnenud leke kinnistu sisendustorul või on veemõõtesõlme armatuuri purunemise tõttu tekkimas reaalne kahju uputuse näol.

  (7) Vee-ettevõtjal on õigus ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni avariide ja remonttööde korral kasutada kinnistu veevärki või kanalisatsiooni teiste kinnistute veega varustamiseks või reovee kanaliseerimiseks tingimusel, et see ei halvenda selle kliendi kasutustingimusi, kelle veevärki või kanalisatsiooni kasutatakse ning talle kompenseeritakse selle kasutus.

  (8) Vee-ettevõtjal on õigus kinnistu veevärgil ja kanalisatsioonil plommida:
  1) veearvestita tuletõrjesüsteemi sulgur ja hüdrant;
  2) vee- või reoveearvesti liitmik ning arvesti elektritoite ja -ülekande süsteem;
  3) omavolilise või keelatud ühenduse sulgur;
  4) kanalisatsioonitorustiku sulgur.

  (9) Klient vastutab kinnistu veevärgil ja kanalisatsioonil asuvate plommide säilimise eest ning on kohustatud kohe teatama vee-ettevõtjale nende kadumisest või rikkumisest.

  (10) Klient võib tuletõrjesüsteemi sulguritelt ja hüdrantidelt plomme ära võtta:
  1) tuletõrjesüsteemi katsetamiseks pärast eelnevat kooskõlastamist vee-ettevõtjaga;
  2) kahjutule tõrjumiseks, millest ta on kohustatud vee-ettevõtjale teatama mitte hiljem kui 24 tunni jooksul peale plommi eemaldamist.

  (11) Eemaldatud plommide taaspaigaldamise kulud kannab klient, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 10 loetletud juhtudel.

§ 14.   Veevarustuse- ja kanalisatsiooniteenuste osutamise avariilise piiramise kord

  (1) Vee-ettevõtjal on õigus piirata või katkestada kliendile vee andmine ja reovee vastuvõtt ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni avarii korral, teavitades sellest kliente enne tööde alustamist ette telefoni või e-posti teel või mingil muul viisil.

  (2) Vääramatu jõu (loodusõnnetus, elektrikatkestus jne) tagajärjel tekkinud veevarustuse ja reovee ärajuhtimise katkemisel teostab vee-ettevõtja kliendi veega varustamist ja reovee ärajuhtimist.

  (3) Vee-ettevõtja ei vastuta kliendile vee andmise ja reovee vastuvõtu vähenemisest või katkemisest põhjustatud võimalike kahjude eest, kui see on toimunud vääramatu jõu tulemusena.

4. peatükk Vee ja reovee mõõtmine ning arvestus 

§ 15.   Vee mõõtmine

  (1) Ühisveevärgiga ühendatud kinnistu veevärk peab olema varustatud veemõõtesõlmega.

  (2) Kinnistu piires tarbitav vesi peab üldjuhul tulema ühe veemõõtesõlme kaudu. Enam kui ühe veemõõtesõlme rajamine kinnistule sätestatakse põhjenduste olemasolul liitumistingimustes.

  (3) Veemõõtesõlm peab asuma hoones peale sisendustoru suubumist hoonesse või veemõõtekaevus kohe peale sisendustoru suubumist kinnistule.

  (4) Veemõõtesõlm paigutatakse vee-ettevõtja otsusel ja juhiste järgi veemõõtekaevu, kui:
  1) hoones puudub selleks võimalus;
  2) kinnistu on hoonestamata või puudub ruum, kus oleks välditud veearvesti külmumine;
  3) sisendustoru varustab veega mitut kinnistut.

  (5) Veemõõtekaevu rajamistingimused sätestatakse liitumistingimuste tehnilistes erinõuetes. Veemõõtekaevu rajamise kulud kannab liituja.

  (6) Veearvesti paigaldab omal kulul vee-ettevõtja, kui ei lepita kokku teisiti. Kliendi poolt paigaldatud veemõõtesõlm peab vastama vee-ettevõtja poolt esitatud tehnilistele tingimustele.

  (7) Veemõõdusõlme paigaldab vee-ettevõtja peale kliendiga teenuslepingu sõlmimist viie tööpäeva jooksul tähtajatult, teostades ka edaspidist veearvesti hooldust ja taatlust. Veemõõtesõlme ehituse eest tasub klient. Teenuslepingu lõpetamisel on vee-ettevõtjal õigus veearvesti või veemõõtesõlm demonteerida.

  (8) Peale veemõõtesõlme paigaldamist koostatakse akt arvesti ja sõlme juurde kuuluvate plommide vastuvõtu kohta.

  (9) Klient peab tagama:
  1) veearvesti säilimise vigastamatuna ning selle kaitse külmumise eest;
  2) veemõõtesõlme ruumi või veemõõtekaevu korrasoleku, puhtuse, kuivuse ning ruumi valgustuse;
  3) vee-ettevõtja esindaja juurdepääsu veearvesti kontrollimiseks ja teenindamiseks.

  (10) Vee-ettevõtjale kuuluva rikutud (ka külmunud) või omavoliliselt eemaldatud veearvesti asendab vee-ettevõtja viie tööpäeva jooksul peale tekitatud kahjude hüvitamist. Veearvesti tehnilise rikke korral, mida ei põhjustanud klient, asendatakse arvesti vee-ettevõtja poolt tasuta.

  (11) Veearvesti rikete, vigastuste, külmumise, või arvesti ja veemõõtesõlme plommide riknemise ja kaotsimineku korral tuleb kliendil vee-ettevõtjat sellest kohe informeerida.

  (12) Klient võib kirjalikult nõuda vee-ettevõtjale kuuluva arvesti täpsuse kontrollimist enne taatlustähtaega. Kui taatlemisel selgub, et mõõtetäpsus on lubatud vea piires, kannab kulud klient, vastasel juhul vee-ettevõtja.

§ 16.   Veearvestus

  (1) Vee-ettevõtja kohustub pidama arvestust hangitud, klientidele müüdud ja arvestamata vee üle.

  (2) Kliendi veetarvitust mõõdetakse veearvestiga.

  (3) Kliendi poolt mittepõhjustatud veearvesti rikke korral arvestatakse tarbitud vett rikke avastamisele eelnenud kolme kalendrikuu keskmise ööpäevase tarbimise järgi. Nimetatud arveldamise kord kehtib rikke tuvastamise kalendrikuu kohta kuni uue arvesti paigaldamiseni.

  (4) Kui kliendi soovil toimunud kontrolltaatlusel osutus arvesti mõõteviga lubatust suuremaks, tehakse vee-ettevõtja poolt tasaarveldus eelneva kolme kalendrikuu veetarvituse kohta, kaasa arvatud kontrolltaatluse kalendrikuu päevade kohta kuni uue arvesti paigaldamiseni. Kliendi poolt enamtasutud summa arvestatakse järgneva arvestusperioodi eest ettemaksuna või makstakse kliendi nõudel tagasi jooksval kuul.

  (5) Avalikust veevõtukohast võetava vee arvestus ja tasumine toimub vastavalt vee-ettevõtte poolt kehtestatud lepingu tingimustele.

  (6) Ühekordsed veetarvitused (läbipesud, katsetused jms) mõõdetakse või arvestatakse vee- ettevõtja poolt igakordselt vastavalt kasutusele.

  (7) Päästeteenistuse poolt kahjutule tõrjumiseks, teisteks päästetöödeks ja õppusteks kulutatud veekoguse üle peab arvestust päästeteenistus, esitades igakuiselt vee-ettevõtjale vastavasisulise õiendi.

§ 17.   Reovee mõõtmine

  (1) Reovee mõõtesõlmega varustatakse kinnistud juhul, kui:
  1) liituja esitab vastava nõude liitumistingimuste taotluses;
  2) kasutatud veel põhinev reovee arvestus pole usaldusväärne ja vastav tingimus esitatakse vee-ettevõtja poolt liitumistingimustes.

  (2) Reovee mõõtesõlme paigutus ja ehitus ning kasutatavad reoveearvestid peavad tehniliselt vastama vee-ettevõtja poolt esitatud tingimustele.

  (3) Reovee mõõtesõlme paigalduse, reoveearvesti taatlemise ja hooldusega seotud kulud katab klient, kui teenuslepingus pole ette nähtud teisiti.

  (4) Reoveearvesti paigalduse ja sõlme juurde kuuluvate plommide vastuvõtu kohta koostab vee-ettevõtja kontrollakti.

  (5) Klient peab tagama:
  1) reoveearvesti säilimise vigastamatuna ning selle kaitse külmumise ja ülekuumenemise eest;
  2) reoveearvesti ruumi või reovee mõõtekaevu korrasoleku, puhtuse ja kuivuse ning ruumi valgustuse;
  3) vee-ettevõtja esindaja juurdepääsu reoveearvesti kontrollimiseks ja teenindamiseks.

  (6) Reoveearvesti riketest, vigastustest, külmumisest, ülekuumenemisest või arvesti ja mõõtesõlme plommide kaotsiminekust tuleb kliendil koheselt teatada vee-ettevõtjale.

  (7) Vee-ettevõtjal on õigus kehtestada nõudeid arvestite elektritoite ja -ülekande süsteemide ning nende plommimise kohta. Nimetatud plomme käsitletakse kui mõõtesõlme plomme.

§ 18.   Reovee arvestus

  (1) Vee-ettevõtja kohustub pidama arvestust klientide poolt ärajuhitud ja puhastusseadmetele suunatud reovee koguse ning loodusesse suunatud puhastatud vee koguse ja reostusnäitajate üle.

  (2) Kliendilt ühiskanalisatsiooni ärajuhitava reovee kogus võrdsustatakse ühisveevärgist tarvitatud vee kogusega või mõõdetakse eraldi reoveearvestiga.

  (3) Kui klient saab kogu vee või osa sellest muudest veeallikatest kui ühisveevärk, määratakse ühiskanalisatsiooni ärajuhitud vee kogus reoveearvestiga või võrdsustatakse kõigist veeallikatest kokku tarvitatud veega, kui vee-ettevõtja loeb selle mõõtmist usaldusväärseks ja ei eelda muu vee sattumist kanalisatsiooni. Kõik muudest veeallikatest tarvitatud vee mõõtesõlmed plommitakse vee-ettevõtja esindaja poolt ja nende paigaldamise kohta koostatakse kontrollakt. Nimetatud veemõõtesõlmede ehitamise, taatlemise ja hooldusega seotud kulud kannab klient, kui teenuslepingus ei ole kokku lepitud teisiti.

  (4) Reoveearvesti rikke korral arvutatakse ärajuhitud reovee kogus rikke avastamisele eelnenud kolme kalendrikuu keskmise ööpäevase reovee koguse järgi. Nimetatud arveldamiskord kehtib rikke tuvastamise kalendrikuu kohta kuni uue arvesti paigaldamiseni.

  (5) Ühekordne reovee ärajuhtimine ühiskanalisatsiooni juhul, kui kasutatakse vett, mis ei ole mõõdetud (läbipesu, katsetuse jms), arvestatakse vee-ettevõtja poolt igakordselt vastavalt kasutusele.

§ 19.   Arveldamine veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuse eest

  (1) Kliendi poolt ühisveevärgist võetud vee ja ühiskanalisatsiooni juhitud reovee eest vee-ettevõtjale makstava teenustasu hinnad kehtestab vee-ettevõtja. Vee-ettevõtja kooskõlastab hinnad enne nende kehtestamist ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse § 141 ja § 142 alusel Konkurentsiametiga.

  (2) Arveldamine veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuste eest, sealhulgas arvesti näidu registreerimine ja näidu teatamine vee-ettevõtjale, toimub teenuslepingu alusel kooskõlas käesoleva eeskirjaga. Kasutatud vee ja ärajuhitud reovee kogust arvestatakse kuupmeetri täpsusega.

  (3) Arve saanud klient on kohustatud tasuma vee-ettevõtjale teenuslepingus kokkulepitud aja jooksul alates arve väljasaatmise päevast. Kui arve tasumise tähtaeg ei ole kokku lepitud, siis on klient kohustatud tasuma arve 14 (neliteist) kalendripäeva jooksul alates arve väljasaatmise päevast. Nimetatud tähtaegade ületamisel tasub klient vee- ettevõtjale viivist tasumata arve summast iga tasumise tähtaega ületava päeva eest.

  (4) Viivise suurus lepitakse kokku teenuslepingus ja see ei tohi ületada 0,07% tasumata summalt päevas. Viivist ei tasuta, kui klient ei ole temast olenemata põhjustel saanud arvet või ei ole saanud seda õigeaegselt või esitatud arve on ebaõige.

  (5) Hinnagrupi muutusest on klient kohustatud vee-ettevõtjat informeerima kümne tööpäeva jooksul alates tarbimise otstarbe muutumisest.

  (6) Pretensioone arvete õigsuse suhtes võib klient esitada vee-ettevõtjale kümne tööpäeva jooksul arve kättesaamise päevast kirjalikult. Pretensiooni esitamine ei pikenda arve tasumise tähtaega. Pretensioonid vaadatakse läbi kümne tööpäeva jooksul alates pretensiooni kättesaamisest. Põhjendatud pretensiooni olemasolul arvestatakse enammakstud summa järgneva arvestusperioodi eest ettemakseks või makstakse kliendi nõudel tagasi jooksval kuul.

5. peatükk Rakendussätted 

§ 20.   Määruste kehtetuks tunnistamine

  (1) Määrusega tunnistatakse kehtetuks:
  1) Valga Linnavolikogu 29. veebruari 2008 määrus nr 8 „Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise ning ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskiri“;
  2) Tõlliste Vallavolikogu 16. septembri 2004 määrus nr 14 „Tõlliste valla ühisveevärgi ja kanalisatsiooniga liitumise eeskirja ning Tõlliste valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskirja kinnitamine“;
  3) Taheva Vallavolikogu 9. mai 2013 määrus nr 7 "Taheva valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskiri”;
  4) Karula Vallavolikogu 20. märtsi 2003 määrus nr 36 “Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise eeskirja ning ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskirja kinnitamine”.

§ 21.   Määruse jõustumine

  Määrus jõustub kolmandal päeval peale Riigi Teatajas avaldamist.

Lauri Drubinš
esimees

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json