KOV määruste valdkondlik liigitus: Linna ja valla valitsemine → KOV põhimäärused

Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Surju valla põhimäärus

Vastu võetud 30.05.2013 nr 7

Määrus kehtestatakse “Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse” § 8 ja § 22 lõike 1 punkti 9 alusel.

1. peatükk ÜLDSÄTE 

§ 1.   Reguleerimisala

  Surju valla põhimäärus (edaspidi põhimäärus vastavas käändes) on õigusakt, milles sätestatakse:
  1) Surju valla (edaspidi vald vastavas käändes) sümbolid ja nende kasutamise kord;
  2) vallavolikogu (edaspidi volikogu vastavas käändes) esimehe ja aseesimehe valimise kord, volikogu komisjonide moodustamise kord;
  3) vallavanema valimise kord, vallavalitsuse (edaspidi valitsus vastavas käändes) moodustamise kord ning valitsuse pädevus ning vallasekretäri ülesanded;
  4) valla arengukava, eelarvestrateegia ja eelarve koostamise ja muutmise kord ning finantsjuhtimise üldised põhimõtted;
  5) valla esindamine ja lepingute sõlmimine;
  6) koormiste seadmine;
  7) volikogu õigusaktide eelnõude normitehnika nõuded;
  8) nõuded valla õigusaktidele;
  9) õigusaktide täitmise kontroll.

2. peatükk VALLA SÜMBOLID JA NENDE KASUTAMINE 

§ 2.   Valla lipp ja vapp

  Vallal on valla lipp ja valla vapp.

§ 3.   Valla lipu kirjeldus

  (1) Valla lipp on ruudukujuline vapilipp, mis koosneb kahest rohelisest ja ühest kollasest vaheldumisi asetsevast võrdsest laiust. Rohelise laiu ülaosas asub kollase värvusega kuusk ja.kollase laiu ülaosas roheline kuusk.

  (2) Lipu etalonkujutis on kinnitatud riigisekretäri poolt 07. veebruaril 1996. aastal.

  (3) Lipu normaalmõõdud on 105×105 cm.

§ 4.   Valla vapi kirjeldus

  (1) Valla vapi rohelisel kilbil on kuldne vai. Kilbi ülemisel poolel on kujutatud kõrvuti kolm vastasvärvides kuuske, mis tähistavad Surju valla kui uue haldusüksuse koosnemist kolme valla maalõigetest. Vapi värvus ja jaotus viitavad metsadele, kuld on Pärnumaa vapivärvus, vai sümboliseerib Reiu jõge.

  (2) Vapi etalonkujutis on kinnitatud riigisekretäri poolt 07.veebruarill 1996. aastal.

§ 5.   Valla sümbolite kasutamine

  (1) Valla vapi kujutist kasutatakse:
  1) valla vapi kujutist võivad oma pitsatitel kasutada ainult Surju Vallavalitsus ja Vallavolikogu;
  2) valla kirjaplangil;
  3) valla üldplangil;
  4) vallavalitsuse ja vallavolikogu poolt väljaantud trükistel, meenetel, reklaamidel ja embleemidel;
  5) valla piire tähistavatel märkidel;
  6) muudel juhtudel vallavalitsuse loal.

  (2) Valla vapi kujutis peab mõõtmetest olenemata vastama proportsioonidelt etalonkujutisele.

§ 6.   Valla lipu heiskamine

  Valla lipp heisatakse:
  1) vallavalitsuse hoonel alaliselt;
  2) valla ja teiste kohalike omavalitsusüksuste ametlike delegatsioonide kohtumistel;
  3) valla avalikel üritustel;
  4) muudel üritustel, kus on esindatud Surju vald.

3. peatükk VOLIKOGU ESIMEHE JA ASEESIMEHE VALIMISE, KOMISJONIDE MOODUSTAMISE, NENDE ESIMEESTE JA ASEESIMEESTE VALIMISE KORD 

1. jagu Volikogu esimene istung 

§ 7.   Volikogu esimene istung ja volikogu tegevus esimehe valimiseni

  (1) Volikogu esimene istung kutsutakse kokku hiljemalt seitsmendal päeval pärast valimistulemuste väljakuulutamist.

  (2) Volikogu esimese istungi kutsub kokku valimiskomisjoni esimees või esimehe äraolekul valimiskomisjoni aseesimees.

  (3) Volikogu esimesel istungil valitakse volikogu esimees ja aseesimees ning kuulatakse ära eelmise volikogu kinnitatud valitsuse lahkumispalve.

  (4) Kui volikogu esimesel istungil jääb volikogu esimees valimata, kutsub volikogu esimehe valimiseni istungid kokku valimiskomisjoni esimees või aseesimees. Volikogu esimehe valimiseks tuleb uus istung kokku kutsuda vähemalt kahe nädala jooksul eelmise istungi toimumisest arvates. Istungi päevakorras saab volikogu esimehe valimiseni olla ainult volikogu esimehe ja aseesimehe valimine.

  (5) Volikogu esimehe valimiseni juhatab volikogu istungit valimiskomisjoni esimees või esimehe äraolekul aseesimees.

  (6) Kui volikogu ei ole kahe kuu jooksul esimese istungi kokkutulemise päevast arvates valinud volikogu esimeest, on volikogu tegutsemisvõimetu ning selle koosseisu kõigi liikmete volitused loetakse ennetähtaegselt lõppenuks.

2. jagu Volikogu esimehe valimine 

§ 8.   Volikogu esimehe valimine

  (1) Volikogu esimees valitakse volikogu liikmete seast salajasel hääletusel volikogu koosseisu häälteenamusega.

  (2) Volikogu uue koosseisu esimehe valimisi ning hääletamist korraldab valimiskomisjon. Hääletamis- ja valimistulemused kinnitatakse valimiskomisjoni otsusega. Kui volikogule tuleb valida uus esimees seoses volikogu esimehe volituste lõppemise või lõpetamisega, korraldab volikogu esimehe valimised volikogu, moodustades salajase hääletamise korraldamiseks volikogu töökorras sätestatud korras häältelugemiskomisjoni.

  (3) Volikogu esimehe kandidaadi seab üles volikogu liige. Kandidaadi ülesseadmise kohta esitatakse istungi juhatajale kirjalik ettepanek. Oma ülesseadmise kohta annab kandidaat suulise nõusoleku, mille kohta tehakse märge volikogu istungi protokolli.

  (4) Kandidaadid nummerdatakse ülesseadmise järjekorras ning kantakse kandidaatide nimekirja. Kandidaatide nimekirja sulgemiseni võib kandidaat oma kandidatuuri taandada. Nimekirja sulgemise otsustab volikogu avalikul hääletamisel ning nimekiri suletakse poolthäälteenamusega.

  (5) Kui volikogu ei otsusta teisiti, tutvustab kandidaatide nimekirjas olev isik ennast pärast nimekirja sulgemist ja iga volikogu liige võib igale kandidaadile esitada ühe küsimuse.

  (6) Pärast kandidaatide nimekirja sulgemist kuulutab istungi juhataja välja vaheaja, mille jooksul valimis- või häältelugemiskomisjon valmistab ette hääletussedelid.

  (7) Hääletussedelile kantakse kandidaatide nimed kandidaatide esitamise järjekorras.

  (8) Istungi juhataja jätkab istungit ning kuulutab välja hääletamise.

  (9) Enne hääletussedelite jagamist kontrollib valimis- või häältelugemiskomisjon hääletuskasti ning kinnitab, et hääletuskast oli enne hääletussedelite kasti laskmist tühi.

  (10) Valimis- või häältelugemiskomisjon annab hääletussedelid volikogu liikmetele hääletajate nimekirja alusel. Hääletussedeli saamise kohta annab volikogu liige hääletajate nimekirjale allkirja.

§ 9.   Hääletamine

  (1) Volikogu esimehe valimisel on volikogu liikmel üks hääl.

  (2) Volikogu liige märgistab hääletussedelil ristiga lahtri selle kandidaadi nime juures, kelle poolt ta hääletab ja laseb hääletamissedeli hääletuskasti. Kui kandidaatide nimekirjas on ainult üks kandidaat, märgistatakse hääletussedelil kandidaadi nime juures ristiga vastavalt lahter „poolt“, „vastu“ või “erapooletu”.

  (3) Kui hääletussedel rikutakse enne selle hääletuskasti laskmist, on volikogu liikmel õigus rikutud sedeli tagastamisel saada valimis- või häältelugemiskomisjonilt uus hääletussedel ning sedeli rikkumise ja uue sedeli väljastamise kohta tehakse hääletajate nimekirja vastav märge.

  (4) Hääletamine lõpeb, kui istungi juhataja on selle lõppenuks kuulutanud.

  (5) Valimis- või häältelugemiskomisjon loeb hääled avalikult kohe pärast hääletamise lõppemist. Hääletussedel, millel on märgistatud rohkem kui ühe kandidaadi nimi või millel ei ole märgistatud ühegi kandidaadi nime või millel ei ole üheselt arusaadavalt märgitud, kas hääletaja on kandidaadi poolt, vastu või erapooletu, loetakse kehtetuks.

  (6) Hääletustulemused teeb teatavaks valimiskomisjoni või häältelugemiskomisjoni esimees. Hääletustulemused märgitakse volikogu istungi protokolli.

  (7) Volikogu esimeheks valituks osutub kandidaat, kes saab volikogu koosseisu häälteenamuse, st kandidaadi poolt hääletab rohkem kui pool volikogu koosseisust.

  (8) Valimistulemused kinnitatakse:
  1) volikogu uuele koosseisule volikogu esimehe valimise korral valimiskomisjoni otsusega;
  2) seoses volikogu volituste lõppemise või lõpetamisega volikogule uue volikogu esimehe valimise korral volikogu otsusega.

  (9) Enne valimistulemuse väljakuulutamist selgitab valimis- või häältelugemiskomisjon, kas keegi volikogu liikmetest soovib valimiste korraldamise ja hääletamise protseduuri kohta esitada protesti. Protestid esitatakse valimis- või häältelugemiskomisjonile kirjalikult kohe pärast hääletustulemuste teatavakstegemist. Valimis- või häältelugemiskomisjon vaatab protestid läbi ja teeb nende suhtes otsuse enne valimistulemuste väljakuulutamist. Valimis- või häältelugemiskomisjon seisukohad märgitakse volikogu istungi protokolli.

  (10) Kui ükski esitatud kandidaatidest ei saa nõutavat häälteenamust, korraldatakse kordushääletamine. Kordushääletamisel kandideerivad kaks enim hääli saanud kandidaati. Kui volikogu esimehe valimiseks oli esitatud üks kandidaat, kes ei saavutanud vajalikku häälteenamust, kordushääletust ei korraldata.

  (11) Kui hääletusel ei saa keegi kandidaatidest vajalikku häälteenamust, kuulutab istungi juhataja välja vaheaja ning pärast vaheaega korraldatakse uus valimine käesolevas paragrahvis sätestatud korras, kus võib kandideerida ka valituks mitteosutunud isik.

  (12) Kui samal istungil volikogu esimehe valimiseks korraldatud täiendava valimise käigus ei saa ükski kandidaat volikogu koosseisu häälteenamust, kutsutakse volikogu istung kokku uuesti. Istung volikogu esimehe valimiseks tuleb kokku kutsuda vähemalt kahe nädala jooksul esimesest istungist arvates.

§ 10.   Volikogu esimehe volituste ennetähtaegne lõppemine või peatumine, tema umbusaldamine

  (1) Volikogu esimehe volitused lõpevad enne tähtaega:
  1) tema tagasiastumise korral;
  2) temale volikogu poolt umbusalduse avaldamise korral;
  3) tema suhtes süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisel;
  4) temale piiratud teovõime tõttu eestkostja määramise korral;
  5) tema surma korral;
  6) muudel seaduses ettenähtud juhtudel.

  (2) Kui volikogu esimees astub ametikohalt tagasi, tema volitused volikogu liikmena lõpevad enne tähtaega või peatuvad või avaldab volikogu talle umbusaldust, toimuvad järgmisel volikogu istungil volikogu esimehe kandidaatide ülesseadmine ja salajane hääletamine käesoleva põhimääruse §-des 8-9 sätestatud korras, kusjuures istungit juhatab volikogu aseesimees.

  (3) Kui ka volikogu aseesimees astub tagasi, või tema volitused volikogu liikmena lõpevad enne tähtaega või peatuvad või avaldab volikogu talle umbusaldust, juhatab uue volikogu esimehe valimise ajal istungit kohalolevatest volikogu liikmetest vanim liige.

3. jagu Volikogu aseesimehe valimine 

§ 11.   Aseesimees

  Volikogul on üks aseesimees.

§ 12.   Volikogu aseesimehe kandidaatide ülesseadmine

  Volikogu aseesimehe kandidaatide ülesseadmine toimub käesoleva põhimääruse § 8 kohaselt.

§ 13.   Volikogu aseesimehe valimine

  Volikogu aseesimees valitakse volikogu töökorras sätestatud salajase hääletamise korras. Hääletamist korraldab häältelugemiskomisjon volikogu töökorras sätestatud korras.

§ 14.   Hääletamistulemuste kindlakstegemine

  (1) Hääled loetakse avalikult kohe pärast hääletamise lõppemist. Tulemused teeb teatavaks häältelugemiskomisjoni esimees. Tulemused kantakse volikogu istungi protokolli.

  (2) Valituks osutub kandidaat, kes saab volikogu koosseisu häälteenamuse.

  (3) Valimistulemused kinnitab volikogu otsusega.

4. jagu Volikogu esimehe ja aseesimehe õigused ja kohustused 

§ 15.   Volikogu esimehe õigused ja kohustused

  Volikogu esimees:
  1) juhib volikogu tööd, kutsub kokku ja juhatab volikogu istungeid ning korraldab nende ettevalmistamist;
  2) koostab ja esitab volikogu istungile kinnitamiseks istungi päevakorra kava, määrates ära iga päevakorrapunkti arutamiseks ettekandja ja/või kaasettekandja(d);
  3) korraldab volikogu õigusaktide ettevalmistamist;
  4) suunab materjale volikogu komisjonidele läbivaatamiseks;
  5) esindab või volitab teisi isikuid esindama valda ja volikogu talle seaduses või seaduse alusel antud õigusaktide, sealhulgas käesoleva põhimääruse ning muude volikogu õigusaktidega antud pädevuse piires;
  6) kirjutab alla volikogu poolt vastuvõetud määrustele, otsustele ja teistele volikogu dokumentidele;
  7) korraldab volikogu rahaliste vahendite kasutamist, esitab raamatupidamisele esildised volikogu liikmete istungist osavõtu ja volikogu alatiste komisjonide esimeeste tasu saamise kohta, viseerib volikogu liikmete poolt esitatud kuludokumendid;
  8) korraldab volikogu nimel peetavat kirjavahetust;
  9) korraldab volikogu poolt vastuvõetud määruste, otsuste ja teiste dokumentide täitmise kontrolli;
  10) esitab majanduslike huvide deklaratsiooni korruptsioonivastases seaduses sätestatud korras;
  11) edastab avalikkusele volikogu tegevuse kohta informatsiooni.

§ 16.   Volikogu aseesimehe õigused ja kohustused

  Volikogu aseesimees:
  1) täidab volikogu esimehe äraolekul tema kohuseid;
  2) täidab muid volikogu töö korraldamise ja volikogu õigusaktide ettevalmistamisega seotud kohustusi vastavalt volikogu või volikogu esimehe poolt seatud ülesannetele.

5. jagu Volikogu komisjonide tegevuse alused ja moodustamine 

§ 17.   Volikogu komisjonid

  (1) Volikogu moodustab volikogu tegevuse kavandamiseks, volikogule ja valitsusele arvamuste esitamiseks ning õigusaktide eelnõude ettevalmistamiseks alatisi ja ajutisi komisjone, kes juhinduvad oma tegevuses kehtivatest õigusaktidest, põhimäärusest ning vallaelanike huvidest ja vajadustest.

  (2) Volikogu alatised komisjonid moodustatakse volikogu volituste ajaks. Volikogu ajutiste komisjonide volituste aja määrab volikogu komisjoni moodustamisel.

§ 18.   Revisjonikomisjon ja teised volikogu alatised komisjonid

  (1) Volikogu moodustab alatise komisjonina revisjonikomisjoni. Revisjonikomisjon täidab kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses seatud ülesandeid ning tegutseb seaduse ja põhimäärusega sätestatud korras.

  (2) Revisjonikomisjon täidab oma ülesandeid tööplaani alusel,tööplaani kinnitab volikogu otsusega kalendriaastaks hiljemalt jaanuarikuu istungil. Tööplaani eelnõu esitab volikogule revisjonikomisjoni esimees või tema äraolekul revisjonikomisjoni aseesimees. Volikogu võibotsusega anda revisjonikomisjonile komisjoni pädevuses olevate ülesannete täitmiseks tööplaaniväliseid ülesandeid.

  (3) Koos valitsuse heaks kiidetud majandusaasta aruande kohta arvamuse andmisega esitab revisjonikomisjon volikogule ka aruande revisjonikomisjoni tegevusest ning annab hinnangu tööplaanis märgitud kontrollide kohta. Revisjonikomisjoni aruanne avaldatakse seitsme tööpäeva jooksul pärast majandusaasta aruande kinnitamist Surju valla kodulehel www.surju.ee. Aruande koostamise, esitamise ja avalikustamise eest vastutab revisjonikomisjoni esimees.

  (4) Lisaks revisjonikomisjonile peab volikogu alatiste komisjonidena moodustama komisjone, mille moodustamise nõue tuleneb kehtivatest õigusaktidest.

  (5) Volikogu alatiste komisjonide moodustamine otsustatakse üldjuhul hiljemalt kolmandal volikogu istungil pärast kohaliku omavalitsuse volikogu valimisi. Vajadusel või õigusaktidest tulenevalt võib volikogu moodustada alatisi komisjone ka muul ajal.

  (6) Õigusaktidest tulenevalt võib volikogu moodustada alaliselt tegutsevaid erikomisjone, mis tegutsevad õigusaktidega sätestatud ülesannete täitmiseks. Erikomisjoni moodustamisel ning tegevuse korraldamisel lähtutakse volikogu alatiste komisjonide kohta sätestatust, v.a komisjoni kooskäimise sagedus.

§ 19.   Komisjoni moodustamine

  (1) Volikogu komisjon moodustatakse volikogu otsusega. Otsuses märgitakse komisjoni moodustamise eesmärk, tegevusvaldkond, pädevus ja liikmete arv. Kui komisjoni ei moodustata volikogu alatise komisjonina, määratakse otsuses ka komisjoni volituste aeg.

  (2) Komisjoni esimees ja aseesimees ning revisjonikomisjoni liikmed valitakse volikogu liikmete hulgast salajasel hääletamisel poolthäälte enamusega. Revisjonikomisjoni liige peab vastama audiitortegevuse seaduse § 100 lõikes 2 sätestatule. Kui volikogu liikmetest revisjonikomisjoni liikmed ei vasta audiitortegevuse seaduses kehtestatud nõuetele, kinnitatakse revisjonikomisjoni liikmeks muu nõuetele vastav isik, arvestades audiitortegevuse seaduse § 100 lõikes 2 sätestatut.

  (3) Komisjonide koosseis (v.a revisjonikomisjon) kinnitatakse komisjoni esimehe ettepanekul volikogu poolthäälte enamusega avalikul hääletamisel. Alatiste komisjonide koosseisu võivad kuuluda ametiasutuse vastavad spetsialistid, kelle ametiülesanded on seotud komisjoni tegevusvaldkonnaga.

§ 20.   Komisjoni liikme õigused ja kohustused

  (1) Komisjoni liige võib isikliku avalduse alusel igal ajal tagasi astuda. Komisjoni liikme volitused lõpevad volikogu vastava otsuse jõustumisel.

  (2) Kui komisjoni liige ei ole osalenud komisjoni kolmel järjestikusel koosolekul, siis võib komisjoni esimees teha volikogule ettepaneku arvata liige komisjoni koosseisust välja.

§ 21.   Komisjonide tegevuse lõppemine, ümberkorraldamine

  Volikogu alatise komisjoni tegevus lõpeb koos volikogu koosseisu volituste lõppemisega või volikogu otsusel enne tähtaega. Ajutise komisjoni tegevus lõpeb talle antud ülesande täitmisega või mõnel muul ajal vastavalt volikogu otsusele.

§ 22.   Komisjoni esimehe ja aseesimehe tagasiastumine

  (1) Volikogu komisjoni esimehe ja aseesimehe tagasiastumise korral esitab ta avalduse vallasekretärile. Avalduse esitanu loetakse tagasi astunuks avalduses märgitud kuupäevast, mis ei või olla varasem kui järgmine tööpäev avalduse esitamisest. Vallasekretär teavitab kohe volikogu esimeest või tema asendajat.

  (2) Volikogu komisjoni esimehe või aseesimehe tagasiastumise, vabastamise, talle volikogu poolt umbusalduse avaldamise, tema kui volikogu liikme volituste lõppemise või peatamise korral valib volikogu uue komisjoni esimehe vastavalt käesoleva põhimääruse § 19 lõikele 2.

  (3) Komisjoni uus esimees võib esitada volikogule kinnitamiseks uue komisjoni koosseisu.

§ 23.   Volikogu komisjoni töövorm

  Volikogu komisjoni töövorm on koosolek. Revisjonikomisjon korraldab lisaks koosolekutele ka revisjone.

§ 24.   Komisjoni kokkukutsumine

  (1) Komisjoni kutsub kokku komisjoni esimees või aseesimees. Komisjon on otsustusvõimeline, kui kohal on üle poole komisjoni liikmetest, sh komisjoni esimees või aseesimees.

  (2) Komisjoni esimees või aseesimees teatab komisjoni liikmetele vähemalt kolm päeva enne koosoleku toimumist selle toimumise aja, koha ja arutusele tulevad küsimused.

  (3) Komisjoni esimehed võivad kokkuleppel kokku kutsuda ka komisjonide ühiskoolekuid.

§ 25.   Komisjoni esimehe ülesanded

  Volikogu komisjoni tööd juhib komisjoni esimees, kes:
  1) koostab komisjoni töökavad ja koosolekute päevakorra kavad;
  2) annab komisjoni liikmetele komisjoni tööga seotud ülesandeid;
  3) vastutab komisjoni asjaajamise eest.

§ 26.   Komisjoni õigused

  Komisjonil on õigus:
  1) algatada volikogu õigusakti eelnõu;
  2) algatada arutelusid;
  3) teha ettepanekuid volikogu istungi päevakorra, volikogu ja teiste komisjonide menetluses olevate volikogu õigusaktide eelnõude kohta;
  4) saada valitsuselt komisjoni menetluses oleva küsimusega seotud täiendavaid dokumente ja teavet;
  5) kaasata oma töösse asjatundjaid ja tellida ekspertiise, kooskõlastades selle eelnevalt volikogu esimehega.

§ 27.   Eelnõude ja muude dokumentide menetlemine komisjonis

  (1) Komisjon on kohustatud tema menetlusse suunatud volikogu õigusakti eelnõu läbi vaatama hiljemalt 10 tööpäeva jooksul. Avaldused ja märgukirjad vaadatakse läbi seaduses sätestatud tähtajal, muud dokumendid vaadatakse läbi volikogu esimehe määratud tähtajal.

  (2) Õigusakti eelnõu esitamisel mitmesse komisjoni määrab volikogu esimees juhtiva komisjoni, kellele teised asja arutavad komisjonid esitavad oma ettepanekud.

  (3) Avalduste, märgukirjade ja muude dokumentide kohta annab komisjon oma seisukoha ning esitab selle kirjalikult volikogu esimehele. Komisjonile adresseeritud avaldusele või märgukirjale vastab komisjon ning vastusele kirjutab alla komisjoni esimees või aseesimees.

§ 28.   Otsuste vastuvõtmine komisjonis

  (1) Volikogu komisjon teeb protokollilisi otsuseid, mis võetakse vastu kohalolijate poolthäälte enamusega.

  (2) Häälte võrdse jagunemise korral toimuvad uued läbirääkimised ning seejärel hääletatakse uuesti. Kui ka uue hääletamise järel jagunevad hääled võrdselt, võetakse sama küsimus arutusele komisjoni järgmisel koosolekul või hääletatakse seda volikogu istungil.

  (3) Eelnõu menetlemisel volikogus kaitseb komisjoni esimees komisjoni seisukohta, kuid ei ole hääletamisel seotud komisjoni otsusega.

§ 29.   Komisjoni koosoleku protokoll

  (1) Koosoleku protokolli kantakse koosoleku toimumise aeg ja koht, osavõtjate nimed, arutlusel olnud küsimused, nende kohta esitatud ettepanekud ja otsused ettepanekute arvestamise või mittearvestamise kohta, hääletustulemused, kui küsimus otsustati hääletamise teel, ning otsustajate ja küsimuste algatajate eriarvamused. Ühiskoosolekute protokollid vormistab iga komisjon eraldi.

  (2) Protokolle hoitakse vallakantseleis, kus need on igaühele kättesaadavad, samuti tehakse need kättesaadavaks Surju valla koduleheküljel aadressiga: http://www.surju.ee hiljemalt kümne tööpäeva jooksul pärast koosoleku toimumist dokumendiregistris.

  (3) Volikogu komisjoni protokollilise otsuse esitamisel volikogu istungil tuleb ära näidata eriarvamusele jäänud volikogu komisjoni liikme seisukoht.

6. jagu Revisjonikomisjoni kontrollifunktsiooni täitmise kord 

§ 30.   Revisjonikomisjoni õigused

  (1) Revisjonikomisjonil on õigus:
  1) kontrollida ja hinnata valitsuse ja valla hallatavate asutuste või Surju valla valitseva mõju all oleva OÜ VEKSO tegevuse seaduslikkust, otstarbekust ja tulemuslikkust ning vallavara kasutamise sihipärasust;
  2) kontrollida ja hinnata vallaeelarve täitmist.

  (2) Revisjonikomisjon hindab tulemuslikkust järgmiste kriteeriumite kohaselt:
  1) säästlikkus, mis tähendab eesmärkide saavutamiseks tehtavate kulutuste minimeerimist;
  2) tõhusus, mis tähendab kulutuste ja nende abil saavutatavate tulemuste suhet;
  3) mõjusus, mis tähendab tegevuse tegelikku mõju võrrelduna kavatsetud mõjuga.

  (3) Revisjonikomisjoni liikmetel on kontrolliülesandes pandud ülesannete täitmiseks õigus:
  1) saada kontrollitavas asutuses teavet, tutvuda kõigi vajalike dokumentidega ja saada vajadusel nende koopiaid ning kirjalikke seletusi;
  2) pääseda koos kontrollitava asutuse esindajaga asutuse objektidele, ruumidesse, materiaalsete väärtuste juurde.

  (4) Kontrollimised toimuvad kirjaliku ühekordse kontrolliülesande alusel, mille valmistab ette revisjonikomisjon. Kontrolliülesanne sisaldab kontrollitava asutuse nime, kontrolli eesmärki ja ulatust, kontrollijate nimesid ja kontrollimise aega. Kontrolliülesandele kirjutab alla revisjonikomisjoni esimees. Kontrolliülesande koopia esitatakse kontrollitava asutuse juhile allkirja vastu.

§ 31.   Kontrollitava asutuse juhi kohustused

  (1) Kontrollitava asutuse juht on kohustatud looma kontrollijatele töötingimused ning vajadusel määrama töötaja, kes osutab kontrollijatele organisatsioonilist ja tehnilist abi. Kontrollitava asutuse töötajad on kohustatud viibima nende vastutusel oleva vara kontrollimise juures. Neil on õigus esitada täiendavalt seletuskirju ja lisadokumente, mis lisatakse aktile.

  (2) Kontrollijal ei ole õigust takistada kontrollitava asutuse tööd. Kontrollija võib kontrollimise käigus teatavaks saanud andmeid kasutada ainult kontrollimise huvides.

§ 32.   Revisjonikomisjoni hinnang majandusaasta aruandele

  (1) Enne majandusaasta aruande kinnitamist volikogus vaatab revisjonikomisjon aruande läbi ja annab selle kohta hinnangu, mis esitatakse volikogule.

  (2) Hinnang koostatakse kirjaliku aruandena valitsuse poolt heaks kiidetud ja volikogule esitatud aastaaruande kohta. Hinnangus avaldab komisjon volikogule, kas ta toetab aastaaruande kinnitamist. Revisjonikomisjon lisab hinnangule ka ülevaate oma tegevuse kohta.

  (3) Revisjonikomisjoni hinnang peab sisaldama:
  1) hinnangut valitsuse tegevusele, tuginedes tegevusaruandele – kuidas on täidetud arengukava strateegilisi eesmärke ning kuidas on selleks kasutatud eelarves ette nähtud ressursse;
  2) hinnangut finantsdistsipliini tagamise meetmete täitmisele ehk kinni pidamisele netovõlakoormuse ja põhitegevuse tulemi lubatavatest väärtustest, tuginedes tegevusaruandele;
  3) hinnangut aruande korrektsusele, kas see sisaldab seadustest tulenevaid kohustuslikke elemente ja muid omavalitsuse õigusaktidest tulenevaid osasid;
  4) hinnangut eelarve täitmisele, tuginedes eelarve täitmise aruandele;
  5) hinnangut valla finantsseisule, tuginedes raamatupidamise aruandele, kas varade ja kohustuste maht, netovara, tulem ja rahavood on tasemel, mis tagavad valla jätkusuutliku tegutsemise;
  6) hinnangut raamatupidamise aruande korrektsusele, tuginedes audiitori aruandele ja järeldusotsusele.

§ 33.   Kontrollimise tulemused

  (1) Kontrollimise tulemusi ei avaldata enne revisjonikomisjoni vastavat otsust. Kontrollimise tulemused vormistatakse aktiga. Aktis märgitakse kontrollitava asutuse nimi ja alluvus, kontrolliülesanne, kontrollijate nimed ja ametinimetused, kontrollitava asutuse juhi nimi, kontrollitav periood ja kontrollimise aeg. Sõltuvalt ülesandest ja tulemustest käsitletakse aktis:
  1) riigi ja valla õigusaktide järgimist kontrollitavas asutuses;
  2) vallavara kasutamise õigsust;
  3) vallaeelarve tulude laekumise tagamist ja eelarvevahendite kasutamise sihipärasust;
  4) tehingute ja majandusliku tegevuse otstarbekust;
  5) raamatupidamise ja aruandluse tõepärasust.

  (2) Revisjonikomisjoni otsus ja revisjoniakt saadetakse valitsusele, kes võtab revisjoniakti suhtes seisukoha ja esitab selle kümne päeva jooksul revisjonikomisjonile. Revisjonikomisjon esitab eelnimetatud dokumendid volikogule otsuse tegemiseks kontrolli tulemuste realiseerimise kohta, lisades nendele dokumentidele otsuse tegemiseks vajaliku volikogu õigusakti eelnõu.

§ 34.   Revisjoniakti sisu

  (1) Aktis peavad sisalduma:
  1) viited õigusaktidele, mis reguleerivad kontrollitavat valdkonda;
  2) faktilise olukorra kirjeldus;
  3) järeldus, millist õigusakti ja kuidas on rikutud;
  4) järeldus, kas on tekitatud otsest kahju või on saamata jäänud tulu;
  5) hinnangut tegevuse tulemuslikkuse kohta vastavalt käesoleva põhimääruse § 30 lõikele 4.

  (2) Varalise kahju ilmnemisel tuuakse aktis ära selle rahaline suurus ja tekkimise põhjused, kahju suuruse arvutamise metoodika ning kahju tekkimisega seotud töötajate nimed ja ametikohad.

  (3) Kontrollija võib lisada aktile ettepanekuid kontrollitava asutuse tegevuse kohta.

4. peatükk VALLAVANEMA VALIMISE JA VALITSUSE MOODUSTAMISE KORD NING VALITSUSE PÄDEVUS. VALLASEKRETÄRI ÜLESANDED 

1. jagu Vallavanema valimine 

§ 35.   Vallavanem

  (1) Vallavanem
  1) esindab oma tegevuses Surju valda kui avalik-õiguslikku juriidilist isikut ja juhib Surju valda kui omavalitsusüksust;
  2) juhib valitsuse tegevust;
  3) on ametiasutuse juht ja korraldab ametiasutuse teenistust.

  (2) Vallavanema valib volikogu. Vallavanemaks võib volikogu valida teovõimelise Eesti Vabariigi kodaniku, kes valdab eesti keelt ning kes oma hariduse, töökogemuste ja tervisliku seisundi poolest on suuteline täitma vallavanema ülesandeid.

§ 36.   Vallavanema kandidaadi ülesseadmine

  (1) Volikogu peab vallavanema valima kahe kuu jooksul volikogu uue koosseisu esimese istungi päevast või eelmise vallavanema ametist vabanemisest arvates. Kui volikogu ei ole kahe kuu jooksul esimese istungi kokkutulemise päevast või vallavanema ametist vabanemise päevast arvates valinud vallavanemat, on volikogu tegutsemisvõimetu ning selle koosseisu kõigi liikmete volitused loetakse ennetähtaegselt lõppenuks.

  (2) Volikogu valib vallavanema salajasel hääletusel volikogu koosseisu häälteenamusega.

  (3) Vallavanem valitakse põhimääruses sätestatud korras või kuulutatakse vallavanema valimiseks välja avalik konkurss. Avaliku konkursi korraldamisel kehtestab volikogu vallavanema valimiseks eraldi korra.

  (4) Vallavanema kandidaadi seab volikogu istungil üles volikogu liige. Kandidaadi ülesseadmise kohta esitatakse istungi juhatajale kirjalik ettepanek. Oma ülesseadmise kohta annab kandidaat suulise nõusoleku, mille kohta tehakse märge volikogu istungi protokolli.

  (5) Kandidaadid nummerdatakse ülesseadmise järjekorras ning kantakse kandidaatide nimekirja. Kandidaat võib nimekirja sulgemiseni oma kandidatuuri taandada. Nimekirja sulgemise otsustab volikogu avalikul hääletamisel ning nimekiri suletakse, kui selle poolt hääletab rohkem istungil viibivaid volikogu liikmeid kui vastu.

  (6) Kui volikogu ei otsusta teisiti, tutvustab kandidaatide nimekirjas olev isik ennast pärast nimekirja sulgemist ja esitab oma programmi kuni viie minuti jooksul ning igal volikogu liikmel on õigus esitada kandidaadile kuni kolm küsimust.

§ 37.   Häältelugemiskomisjon ja hääletamise läbiviimine

  (1) Pärast nimekirja sulgemist moodustab volikogu salajase hääletuse korraldamiseks volikogu töökorras sätestatud korras häältelugemiskomisjoni.

  (2) Pärast häältelugemiskomisjoni moodustamist katkestab istungi juhataja istungi ning häältelugemiskomisjon valmistab ette hääletussedelid.

  (3) Hääletussedelile kantakse kandidaatide nimed esitamise järjekorras. Kui kandidaatide nimekirjas on ainult üks kandidaat, valmistatakse hääletussedelid ette nii, et volikogu liige saab hääletada kandidaadi poolt või vastu või olla erapooletu.

  (4) Pärast hääletussedelite ettevalmistamist jätkab istungi juhataja istungit ning kuulutab välja hääletuse.

  (5) Enne hääletussedelite jagamist kontrollib häältelugemiskomisjon hääletuskasti ning kinnitab, et hääletuskast on enne hääletussedelite kasti laskmist tühi.

  (6) Häältelugemiskomisjon annab hääletussedelid volikogu liikmetele hääletajate nimekirja alusel. Hääletussedeli saamise kohta annab volikogu liige allkirja.

  (7) Vallavanema valimisel on volikogu liikmel üks hääl.

  (8) Volikogu liige märgistab hääletussedelil ristiga lahtri selle kandidaadi nime juures, kelle poolt ta hääletab ja laseb hääletussedeli hääletuskasti. Kui vallavanema kandidaatide nimekirjas on ainult üks kandidaat, märgistatakse hääletussedelil kandidaadi nime juures ristiga vastavalt lahter „poolt ”, „vastu” või „erapooletu”.

  (9) Kui hääletussedel rikutakse enne selle hääletuskasti laskmist, on volikogu liikmel õigus rikutud sedeli tagastamisel saada häältelugemiskomisjonilt uus hääletussedel ning sedeli rikkumise ja uue sedeli väljastamise kohta tehakse hääletajate nimekirja vastav märge.

  (10) Hääletamine lõpeb, kui istungi juhataja on selle lõppenuks kuulutanud.

  (11) Hääled loetakse avalikult kohe pärast hääletamise lõppemist. Hääletussedel, millel on märgistatud rohkem kui ühe kandidaadi nimi või millel ei ole märgistatud ühegi kandidaadi nime või millel ei ole üheselt arusaadavalt märgitud, kas hääletaja on kandidaadi poolt, vastu või erapooletu, loetakse kehtetuks.

  (12) Hääletustulemused teeb teatavaks häältelugemiskomisjoni esimees ning hääletustulemused märgitakse volikogu istungi protokolli.

  (13) Enne valimistulemuse väljakuulutamist selgitab häältelugemiskomisjon, kas keegi volikogu liikmetest soovib valimiste korraldamine ja hääletamise protseduuri kohta esitada protesti. Protestid esitatakse komisjonile kirjalikult kohe pärast hääletustulemuste teatavakstegemist. Komisjon vaatab protestid läbi ja teeb nende suhtes otsuse enne valimistulemuste väljakuulutamist. Häältelugemiskomisjoni seisukohad märgitakse volikogu istungi protokolli.

  (14) Vallavanemaks valituks osutub kandidaat, kes saab volikogu koosseisu häälteenamuse.

  (15) Kui ükski kandidaatidest ei saa nõutavat häälteenamust, korraldatakse kordushääletuskahe esimeses voorus enam hääli saanud kandidaadi vahel. Kui vallavanema valimiseks on üks kandidaat ja ta ei saavuta vajalikku häälteenamust, korraldatakse uus valimine, kusjuures hääletamise läbinud kandidaati enam üles seada ei saa.

  (16) Kui hääletusel ei saa keegi kandidaatidest vajalikku häälteenamust, kuulutab istungi juhataja välja vaheaja ning pärast vaheaega korraldatakse uus valimine käesolevas paragrahvis sätestatud korras, kus võib kandideerida ka valituks mitteosutunud isik.

  (17) Kui samal istungil vallavanema valimiseks korraldatud täiendava valimise käigus ei saa ükski kandidaat volikogu koosseisu häälteenamust, valitakse vallavanem järgmisel istungil.

§ 38.   Vallavanema ametisse vormistamine

  (1) Vallavanema valimine vormistatakse volikogu otsusega.

  (2) Volikogu otsuses märgitakse vallavanemaks valitud isiku ees- ja perekonnanimi ning asjaolu, et nimetatud isik on valitud Surju vallavanemaks.

  (3) Volikogu määrab otsusega vallavanema ametipalga ning lisatasud vastavalt volikogu kehtestatud palgamääradele ja palgatingimustele.

§ 39.   Vallavanema volitused

  (1) Ametisse valimisest saab vallavanem ainult ühe volituse – moodustada valitsus. Kõik muud vallavanema õigused ja kohustused saab vallavanem valitsuse ametisse kinnitamisest.

  (2) Vallavanema volitused kestavad kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse alusel vallavanema volituste lõppemiseni.

§ 40.   Vallavanema pädevus

  (1) Vallavanem tegutseb seaduste ja seaduste alusel antud muude õigusaktide alusel.

  (2) Vallavanem:
  1) esitab volikogule kinnitamiseks valitsuse liikmete arvu, valitsuse struktuuri ja valitsuse liikmed;
  2) teeb volikogule ettepaneku valitsuse liikme vabastamiseks ja asendamiseks;
  3) korraldab valitsuse istungite ettevalmistamist ning kutsub kokku valitsuse istungi vastavalt valitsuse töökorras sätestatud tingimustele ja korrale;
  4) juhib valitsuse istungeid;
  5) kirjutab alla valitsuse õigusaktidele ning teistele valitsuse dokumentidele, korraldab nende täitmist ning vastutab nende õiguslikkuse eest.

  (3) Vallavanem on valla ametiasutuse juht, kes:
  1) juhib ja korraldab ametiasutuse teenistust;
  2) nimetab ametisse ja vabastab ametist ametiasutuse ametnikud ning sõlmib töölepingud ametiasutuse töötajatega;
  3) annab käskkirju talle alluvate isikute kohta ning valitsuse ja ametiasutuse sisemise töö korraldamiseks;
  4) kehtestab õigusaktidest tulenevad ametiasutuse teenistust korraldavad eeskirjad ning tagab ametiasutuse teenistujate ja töötajate teavitamise kehtestatud eeskirjadest;
  5) esindab ametiasutust kõigi õigustega kõigi isikute, asutuste ja organisatsioonide ees.

  (4) Vallavanem esindab Surju valda tööandjana suhetes ametiasutuse hallatavate asutuste juhtidega.

  (5) Vallavanem esitab hallatavate asutuste juhtide kandidaadid valitsusele ametisse nimetamiseks ning sõlmib ametiasutuse hallatavate asutuste juhtidega töölepingud. Ametiasutuse hallatavate asutuste juhtidega tööõiguslike suhete reguleerimiseks (lisatasude määramine, töölähetusse suunamine, puhkusele lubamine, isikliku sõiduauto kasutamise eest kompensatsiooni määramine, ergutuste ja karistuste kohaldamine) annab vallavanem käskkirju.

  (6) Vallavanem esindab Surju valda kui avalik-õiguslikku juriidilist isikut avalik-õiguslikes ja tsiviilõiguslikes suhetes kõigi tehingute tegemisel või volitab selleks teisi pädevaid isikuid.

  (7) Vallavanem on hädaolukorra seaduse alusel moodustatud kriisikomisjoni esimees, v.a juhul, kui Surju vald on moodustanud teiste omavalitsustega ühise kriisikomisjoni, ning juhib ka eriolukordade (tulekahju, loodussaaste, õnnetus, katastroof jne) korral moodustatud erikomisjoni tööd.

  (8) Vallavanem täidab muid talle Eesti Vabariigi õigusaktidega antud ülesandeid.

  (9) Vallavanem ei tohi olla väljaspool ametikohustusi ühelgi muul valitaval või nimetataval riigi või sama kohaliku omavalitsuse ametikohal. Vallavanem peab viivitamata teavitama volikogu kirjalikult, kui ta tegeleb või kavatseb tegeleda väljaspool ametikohustusi töölepingu või teenuste osutamise lepingu alusel või teise kohaliku omavalitsuse ametikohal, ettevõtjana või täisosanikuna täis- või usaldusühingus või juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmena. Ametikohustusi mõistetakse korruptsioonivastases seaduses antud tähenduses.

  (10) Volikogu keelab vallavanemal haldusaktiga täielikult või osaliselt käesoleva paragrahvi lõikes 9 nimetatud kõrvaltegevuse, kui kõrvaltegevusele kuluva tööjõu maht või laad takistab korrapärast teenistusülesannete täitmist või kõrvaltegevus toob kaasa teenistuskohustuse rikkumise.

§ 41.   Vallavanema puhkusele lubamine ja teenistuslähetusse saatmine

  (1) Vallavanema põhipuhkuse kestus on 35 kalendripäeva ning lisaks kohaldatakse töölepingu seaduse §-des 54 ja 59–71 sätestatud puhkuseregulatsiooni.

  (2) Vallavanema puhkusele lubamine vormistatakse valitsuse korraldusega. Enne puhkusele minekut informeerib vallavanem sellest volikogu esimeest.

  (3) Vallavanemal on õigus teenistuslähetuse kulude hüvitamisele avaliku teenistuse seaduses sätestatud tingimustel ja korras.

  (4) Vallavanema välislähetusse saatmise otsustab volikogu ning lähetus vormistatakse Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras volikogu otsusega. Kui lähetuse kestus ei ületa viit päeva, otsustab vallavanema lähetusse saatmise valitsus ning lähetus vormistatakse valitsuse korraldusega.

  (5) Vallavanema riigisisese lähetuse otsustab valitsus ning lähetus vormistatakse Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras valitsuse korraldusega.

§ 42.   Vallavanema volituste lõppemine

  Vallavanema volitused lõpevad enne tähtaega:
  1) tema tagasiastumise korral;
  2) temale või valitsusele volikogu poolt umbusalduse avaldamise korral;
  3) tema suhtes süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisel;
  4) temale piiratud teovõime tõttu eestkostja määramise korral;
  5) tema surma korral.

§ 43.   Vallavanema tagasiastumine ja umbusaldamine

  (1) Vallavanema tagasiastumise korral esitab ta avalduse vallasekretärile. Vallavanem loetakse tagasi astunuks avalduses märgitud kuupäevast, mis ei või olla varasem kui järgmine tööpäev avalduse esitamisest. Vallasekretär teavitab kohe volikogu esimeest või tema asendajat.

  (2) Umbusalduse avaldamine vabastab vallavanema kohustest ja ametist. Vallavanemale umbusalduse avaldamise korral valib volikogu samal istungil uue vallavanema või määrab ühe valitsuse liikmetest vallavanema asendajaks kuni uue vallavanema valimiseni.

  (3) Käesoleva põhimääruse § 42-s nimetatud juhtudel, välja arvatud vallavanemale umbusalduse avaldamise korral, astub tagasi kogu valitsus, kes jätkab oma ülesannete täitmist kuni uue valitsuse ametisse nimetamiseni.

  (4) Käesoleva põhimääruse § 42 punktides 3 ja 4 nimetatud juhtudel vabastab volikogu vallavanema ametist kohtuotsuse jõustumisele järgnevast päevast. Vallavanema surma korral loetakse tema teenistus lõppenuks surmapäevale järgnevast päevast.

§ 44.   Vallavanema asendamine

  (1) Kui vallavanemal pole ajutiselt võimalik oma ülesandeid täita, asendab vallavanemat vanim kohalolev valitsuse liige või vallavanema käskkirjaga või valitsuse korraldusega määratud valitsuse liige.

  (2) Vallavanemat asendav isik kirjutab õigusaktidele ja muudele valitsuse dokumentidele alla oma ametinimetuse, lisades sellele sõnad “vallavanema ülesannetes”.

  (3) Korruptsioonivastases seaduses sätestatud juhtudel, millal vallavanem ennast toimingute või tehingute tegemisel taandab, teostab vastavad toimingud või tehingud valitsuse liige valitsuse korralduse alusel.

§ 45.   Vallavanema hüvitis ametist vabastamisel

  Vallavanemale võib maksta ametist vabastamisel hüvitist kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse alusel.

2. jagu Valitsuse moodustamise kord ja valitsuse pädevus 

§ 46.   Valitsuse moodustamine

  (1) Vallavanema ja valitsuse liikmete töövaldkonnad kehtestatakse volikogu otsusega.

  (2) Pärast valitsuse struktuuri ja liikmete arvu kinnitamist volikogu poolt esitab vallavanem volikogule otsuse eelnõu valitsuse liikmete kinnitamise või palgaliste valitsuse liikmete ametisse nimetamise kohta. Kõigi valitsuse liikmete kandidaatide nimed esitatakse ühes otsuse eelnõus, millele lisatakse kandidaatide kirjalikud nõusolekud.

  (3) Eelnõu arutamine algab vallavanema kuni 10-minutise ettekandega. Esitatud valitsuse liikmete kandidaadid esinevad igaüks kuni 3-minutise ettekandega. Iga ettekande järel võib volikogu liige esitada ettekandjale ühe küsimuse.

  (4) Vallavanemal on õigus esineda lõppsõnaga, mille järel paneb istungi juhataja esitatud eelnõu hääletusele.

  (5) Valitsuse liikmete kinnitamise (ametisse nimetamise) otsus võetakse vastu avalikul hääletusel poolthäälte enamusega.

  (6) Volikogu kinnitab (nimetab ametisse) valitsuse liikmed vallavanema volituste ajaks.

  (7) Kui mõni valitsuse liige vabastatakse valitsuse liikme kohustustest enne volituste tähtaja lõppu, kinnitatakse (nimetatakse ametisse) uus valitsuse liige vallavanema esildise alusel käesolevas paragrahvis sätestatud korras.

§ 47.   Valitsuse volitused

  (1) Valitsus saab oma volitused valitsuse ametisse kinnitamise päeval. Kui vallavanem esitab vähem valitsuse liikmete kandidaate, kui on volikogu otsusega kinnitatud valitsuse liikmete arv, saab valitsus oma volitused, kui lisaks vallavanemale on kinnitatud vähemalt pool valitsuse koosseisust.

  (2) Valitsus esitab lahkumispalve volikogu uue koosseisu esimesel istungil. Pärast lahkumispalve esitamist täidab valitsus oma ülesandeid kuni uue valitsuse ametisse kinnitamiseni.

§ 48.   Valitsuse liikme volitused

  Valitsuse liikme volitused algavad valitsuse kinnitamisest ning kestavad valitsuse tagasiastumiseni, valitsusele umbusalduse avaldamiseni või valitsuse liikmest tagasiastumise või valitsuse liikme umbusaldamiseni.

§ 49.   Valitsuse liikme õigused ja kohustused

  (1) Valitsuse liige peab võtma osa valitsuse istungitest.

  (2) Valitsuse liige juhindub oma tegevuses kehtivatest õigusaktidest ning vallaelanike huvidest ja vajadustest.

  (3) Valitsuse liikmel on õigus saada valitsuse pädevuses olevate ülesannete täitmiseks ametiasutuselt ja ametiasutuse hallatavatelt asutustelt õigusakte, dokumente ja muud teavet, välja arvatud andmeid, mille väljastamine on seadusega keelatud. Valitsuse liikmel on õigus saada oma kirjalikule küsimusele ametiasutuse teenistujatelt ja hallatavate asutuste juhtidelt vastused 10 tööpäeva jooksul küsimuse esitamisest arvates.

  (4) Valitsuse liikme ametikoht võib volikogu otsusel olla palgaline. Valitsuse liikmele ei või maksta sellist lisatasu, hüvitist või toetust ega rakendada tema suhtes selliseid soodustusi, mida volikogu ei ole otsustanud.

  (5) Valitsuse palgalise liikme põhipuhkuse kestus on 35 kalendripäeva ning neile kohaldatakse töölepingu seaduse §-des 54 ja 59–71 sätestatud puhkuseregulatsiooni.

  (6) Valitsuse liikme võib saata teenistuslähetusse volikogu kehtestatud korras. Lähetuskulud hüvitatakse avaliku teenistuse seaduses sätestatud tingimustel ja korras.

  (7) Valitsuse liikmel on õigus valitsuse liikme kohalt kohaliku omavalitsuse korralduse seadusega sätestatud korras tagasi astuda.

  (8) Valitsuse liige on kohustatud nii valitsuse liikme volituste ajal kui ka pärast volituste lõppemist hoidma talle valitsuse liikmena teatavaks saanud riigi- ja ärisaladust, teiste inimeste perekonna- ja eraellu puutuvaid andmeid ning muud konfidentsiaalsena saadud informatsiooni.

  (9) Valitsuse liikmed koordineerivad vallavanema üleantud volituse piires valitsuse tegevusvaldkondi, korraldavad oma valitsemisala tegevusi ning täidavad muid vallavanema ülesandeid.

  (10) Valitsuse liige ei tohi võtta osa sellise üksikakti arutamisest ja otsustamisest, mille suhtes talle laieneb toimingupiirng korruptsioonivastase seaduse kohaselt. Enne nimetatud küsimuse arutelu algust on valitsuse liige kohustatud tegema valitsusele suulise avalduse enda mitteosalemise kohta antud päevakorra punkti arutamisel ja lahkuma istungi ruumist. Valitsuse liikme taandamise kohta tehakse märge valitsuse istungi protokollis ning küsimuse arutamiseks ja otsustamiseks vajalik kvoorum on valitsuse liikme võrra väiksem.

  (11) Valitsuse liige peab viivitamata teavitama volikogu kirjalikult, kui ta tegeleb või kavatseb tegelda väljaspool ametikohustusi töölepingu või teenuste osutamise lepingu alusel või valitaval või nimetataval ametikohal, ettevõtjana või täisosanikuna täis- või usaldusühingus või juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmena.

  (12) Volikogu keelab valitsuse liikmel haldusaktiga täielikult või osaliselt käesoleva paragrahvi lõikes 11 nimetatud kõrvaltegevuse, kui kõrvaltegevusele kuluva tööjõu maht või laad takistab korrapärast teenistusülesannete täitmist või kõrvaltegevus toob kaasa teenistuskohustuse rikkumise.

§ 50.   Valitsuse pädevus

  (1) Valitsus täidab ülesandeid, mis seaduste, põhimääruse ja teiste õigusaktidega on antud valitsuse pädevusse.

  (2) Valitsus
  1) kinnitab vajadusel valitsuse liikmete vahelise tööjaotuse;
  2) valmistab ette volikogus arutamisele tulevaid küsimusi, lähtudes valitsuse seisukohtadest või volikogu otsustustest;
  3) lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis volikogu määruste või otsustega on pandud täitmiseks valitsusele;
  4) lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis riigi õigusaktidega on antud valitsuse pädevusse või mis ühegi teise õigusaktiga ei ole antud kellegi teise otsustada;
  5) võib taotleda volikogu ees volikogu vastuvõetud määruse või otsuse uuesti läbivaatamist;
  6) korraldab Surju valla asutuste ja nende juhtide tegevuse otstarbekuse ja seaduslikkuse üle teenistuslikku järelevalvet;
  7) esitab volikogu uue koosseisu esimesel istungil lahkumispalve.

3. jagu Vallasekretäri ülesanded 

§ 51.   Vallasekretär

  (1) Vallasekretär juhib vallakantseleid.

  (2) Vallasekretär täidab talle seaduse alusel ning volikogu, valitsuse ja vallavanema poolt pandud ülesandeid.

  (3) Vallasekretäri ülesanded on:
  1) koguda kokku volikogu ja valitsuse istungite päevakorra- ja õigusaktide eelnõud ning anda oma arvamus nende ettevalmistamise, seaduslikkuse ja ülesehituse kohta;
  2) korraldada volikogu ja valitsuse istungite protokollilist teenindamist;
  3) korraldada volikogu ja valitsuse istungite protokollide, õigusaktide ja muude dokumentide vormistamist vastavuses seaduse, põhimääruse ja haldusdokumentide vormistamise põhinõuetega ning esitada need allakirjutamiseks;
  4) tagada õigusaktide ja protokollide õigeaegne ja nõuetekohane avalikustamine;
  5) tagada protokollidest väljavõtete ja õigusaktide ärakirjade edastamine täitjatele ja teistele asjaosalistele;
  6) korraldada volikogu ja valitsuse kirjavahetust;
  7) informeerida valitsust ja volikogu uutest õigusaktidest, esitada ettepanekuid vallas vajalike õigusaktide väljatöötamise ja kehtestamise kohta ning volikogu ja valitsuse töö efektiivsemaks korraldamiseks vajalike muudatuste tegemise kohta;
  8) taotleda ebaseaduslike õigusaktide tühistamist;
  9) esindada valda kohtus või volitada selleks teisi isikuid;
  10) hoida valla vapipitsatit;
  11) osaleda valitsuse istungi dokumentide ettevalmistamisel ja korraldada istungite protokollimist;
  12) pidada seaduste ning volikogu ja valitsuse õigusaktide täitmise arvestust;
  13) registreerida kriminaalmenetluse seadustikus sätestatud juhul prokuratuuri määruse või kohtumääruse alusel vallavanema teenistussuhte peatumine määruse saamisele järgnevast tööpäevast;
  14) tagada sünni- ja surmaandmete õigusaktidele vastav rahvastikuregistrisse kandmine kooskõlas perekonnaseisutoimingute seadusega.

5. peatükk VALLA ARENGUKAVA, EELARVESTRATEEGIA, EELARVE KOOSTAMISE JA MUUTMISE KORD NING FINANTSJUHTIMISE ÜLDPÕHIMÕTTED 

§ 52.   Valla arengukava

  (1) Surjuvallal on arengukava ja eelarvestrateegia, mis on aluseks eri eluvaldkondade arendamisele, arengu integreerimisele ja koordineerimisele.

  (2) Täiendavad valdkondlikud arengukavad peavad olema kooskõlas valla arengukavaga. Arengukava peab arvestama valla üldplaneeringut. Kui täiendav arengukava sisaldab tegevusvaldkonna hetkeolukorra analüüsi, ei pea seda arengukavas esitama.

  (3) Arengukava koostatakse valla kohta ja selles esitatakse vähemalt:
  1) majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise keskkonna ning looduskeskkonna arengupikaajalised suundumused ja vajadused;
  2) probleemide ja võimaluste hetkeolukorra analüüs tegevusvaldkondade lõikes;
  3) tegevusvaldkondade strateegilised eesmärgid koos taotletava mõjuga arengukava perioodilõpuni;
  4) strateegiliste eesmärkide täitmiseks vajalikud tegevused arengukava perioodi lõpuni.

  (4) Arengukava ja eelarvestrateegia eelnõu koostab valitsus ning esitab vastuvõtmiseks volikogule.

  (5) Arengukava osa või eraldi õigusakt on eelarvestrateegia, mille nõuded on sätestatud kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduses. Arengukava ja eelarvestrateegia on aluseks vallaeelarve koostamisel, kohustuste võtmisel, varaga tehingute tegemisel, investeeringute kavandamisel ning investeeringuteks toetuse taotlemisel.

  (6) Arengukava ja eelarvestrateegia peavad hõlmama iga aasta 15. oktoobri seisuga vähemalt nelja eelseisvat eelarveaastat. Kui vallal on pikemaajalisi varalisi kohustusi või neid kavandatakse pikemaks perioodiks, tuleb arengukavas esitada andmed arengukava kehtivusaega ületavate kohustuste kohta.

  (7) Valitsus korraldab avalike arutelude kaudu kõigi huvitatud isikute kaasamise arengukava ja eelarvestrateegia koostamisse ning tagab kehtestatud arengukava ja eelarvestrateegia järgimise. Valitsus avalikustab arengukava ja eelarvestrateegia või selle muutmise eelnõu valla veebilehel ja paberkandjal vähemalt kaheks nädalaks. Arengukava ja eelarvestrateegia kohta tehtud ettepanekud esitab valitsus koos oma seisukohaga volikogule.

  (8) Volikogu kinnitab arengukava ja eelarvestrateegia määrusega hiljemalt 15. oktoobriks. Arengukava ja eelarvestrateegia peavad olema vastu võetud enne eelseisva aasta eelarve vastuvõtmist. Uus volikogu koosseis võib eelarvestrateegiat uuendada valimiste järgsel aastal igal ajal enne 15. oktoobrit.

§ 53.   Eelarvestrateegia

  (1) Eelarvestrateegia koostatakse arengukavas sätestatud eesmärkide saavutamiseks, et planeerida kavandatavate tegevuste finantseerimist .

  (2) Eelarvestrateegias esitatakse:
  1) valla majandusliku olukorra analüüs ja prognoos eelarvestrateegia perioodiks;
  2) eelarvestrateegia vastuvõtmisele eelnenud aasta tegelikud, jooksvaks aastaks kavandatud ja eelarvestrateegia perioodiks prognoositavad põhitegevuse tulud, eeldatavad põhitegevuse kulud, investeerimistegevuse eelarveosa olulisemad tegevused ja investeeringud koos kogumaksumuse prognoosi ja võimalike finantseerimisallikatega, eeldatav finantseerimistegevuse maht ning likviidsete varade muutus;
  3) ülevaade valla ja temast sõltuvate üksuste majandusolukorrast, sealhulgas arvnäitajad, mis on vajalikud põhitegevuse tulemi ja netovõlakoormuse määra arvutamiseks;
  4) valla põhitegevuse tulem eelmisel aastal, jooksvaks aastaks prognoositud ja eelarvestrateegia perioodi igaks aastaks prognoositav põhitegevuse tulem iga aasta lõpu seisuga;
  5) valla tegelik netovõlakoormus eelmisel aastal, jooksvaks aastaks prognoositud ja eelarvestrateegia perioodiks prognoositav netovõlakoormus iga aasta lõpu seisuga;
  6) muu valla finantsjuhtimise korraldamiseks oluline informatsioon.

  (3) Eelarvestrateegias võib põhitegevuse tulud, põhitegevuse kulud ning investeeringud planeerida täiendavalt ka tegevuste kaupa.

  (4) Eelarvestrateegias võib ette näha kavandatud tulude ületamise korral rahastatavate täiendavate tegevuste nimekirja.

§ 54.   Vallaeelarve ja eelarveaasta

  (1) Vallaeelarve on eelarveaasta põhitegevuse tulude, põhitegevuse kulude, investeerimistegevuse, finantseerimistegevuse ja likviidsete varade muutuse plaan koos täiendavate nõuete, volituste ja informatsiooniga, mis on aluseks kohaliku omavalitsuse üksuse vastava aasta tegevuste finantseerimisele.

  (2) Surju valla eelarve koosneb osadest ja koostatakse kassapõhiselt.

  (3) Eelarve osad on:
  1) põhitegevuse tulud;
  2) põhitegevuse kulud;
  3) investeerimistegevus;
  4) finantseerimistegevus;
  5) likviidsete varade muutus.

  (4) Eelarve sisuks on eelarveaastal vallale laekuvate tulude ning nende arvel valla ülesannete täitmiseks ettenähtud kulude määratlemine vastavalt valla põhimäärusele, arengukavale ja eelarvestrateegiale ning teistele õigusaktidele.

  (5) Eelarvega tuleb tagada põhitegevuse tulude täielik arvelevõtmine nende moodustamise kõigi allikate järgi, samuti põhitegevuse kulude otstarbekas ja kokkuhoidlik kindlaksmääramine kululiikide lõikes.

  (6) Eelarveaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril.

§ 55.   Eelarve põhitegevuse tulud, põhitegevuse kulud, investeerimistegevus, finantseerimistegevus ja likviidsete varade muutus

  (1) Eelarve põhitegevuse tulude osas jaotatakse tulud majandusliku sisu järgi vähemalt järgmisteks liikideks:
  1) maksutulud maksude lõikes;
  2) tulud kaupade ja teenuste müügist tegevusalade kaupa;
  3) saadavad toetused;
  4) muud tegevustulud.

  (2) Eelarve põhitegevuse kulude osas jaotatakse kulud majandusliku sisu järgi vähemalt järgmisteks liikideks:
  1) antavad toetused;
  2) muud tegevuskulud, sh personalikulud, majandamiskulud, muud kulud.

  (3) Eelarve investeerimistegevuse osa jaotatakse majandusliku sisu järgi vähemalt järgmisteks liikideks:
  1) põhivara soetus;
  2) põhivara müük;
  3) põhivara soetuseks saadav sihtfinantseerimine;
  4) põhivara soetuseks antav sihtfinantseerimine;
  5) osaluste soetus;
  6) osaluste müük;
  7) muude aktsiate ja osade soetus;
  8) muude aktsiate ja osade müük;
  9) antavad laenud;
  10) tagasilaekuvad laenud;
  11) finantstulud ja finantskulud.

  (4) Eelarve finantseerimistegevuse osa jaotatakse vähemalt järgmisteks liikideks:
  1) laenude võtmine, võlakirjade emiteerimine, kapitalirendi- ja faktooringukohustuste võtmine ning kohustuste võtmine teenuste kontsessioonikokkulepete alusel;
  2) võetud laenude tagasimaksmine, kapitalirendi- ja faktooringukohustuste täitmine, emiteeritud võlakirjade lunastamine ning tagasimaksed teenuste kontsessiooni­kokkulepete alusel.

  (5) Eelarve likviidsete varade muutuse osa jaotatakse järgmisteks liikideks:
  1) raha ja pangakontode saldo muutus;
  2) rahaturu- ja intressifondide aktsiate või osakute saldo muutus;
  3) soetatud võlakirjade saldo muutus.

§ 56.   Eelarve tasakaal, ülejääk ja puudujääk

  (1) Põhitegevuse tulude eelarveosa kogusumma ja põhitegevuse kulude eelarveosa kogusumma vahet, millele on liidetud investeerimistegevuse eelarveosa kogusumma, nimetatakse eelarve tulemiks. Eelarve tulem peab võrduma likviidsete varade muutuse eelarveosa kogusumma ja finantseerimistegevuse eelarveosa kogusumma vahega.

  (2) Eelarve on tasakaalus, kui eelarve tulem võrdub nulliga.

  (3) Eelarve on ülejäägis, kui eelarve tulem on positiivne.

  (4) Eelarve on puudujäägis, kui eelarve tulem on negatiivne.

§ 57.   Likviidsete varade paigutamine, kohustuste ja arvelduskrediidi võtmine

  (1) Kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse alusel peetakse likviidseteks varadeks raha ja pangakontodel olevaid vahendeid, rahaturu- ja intressifondide aktsiaid ja osakuid ning soetatud võlakirju.

  (2) Surju vald võib likviidsete varadena omada lisaks hoiustele krediidiasutustes ka muid lõikes 1 loetletud vahendeid, kui volikogu seda otsustab.

  (3) Valitsus võib volikogu otsuse alusel võtta laenu, emiteerida võlakirju, võtta kapitalirendi- ja faktooringukohustusi ning kohustusi teenuste kontsessioonikokkulepete alusel investeeringuteks, põhivara soetuseks antavaks sihtfinantseerimiseks, osaluste, aktsiate, osade ja muude omakapitaliinstrumentide omandamiseks, kohaliku omavalitsuse üksuste finantsjuhtimise seaduse § 34 lõike 2 punktides 1-3 ja 7 nimetatud võlakohustuste täitmiseks ning § 37 lõikes 2 nimetatud laenude andmiseks.

  (4) Kohustuste võtmist vallale korraldab valitsus.

  (5) Volikogu võib võtta valla või temast sõltuva üksuse rahavoogude juhtimise eesmärgil laenu tingimusel, et laen makstakse eelarveaasta lõpuks tagasi. Volikogu võib otsustada laenu võtmise iga üksikjuhtumi puhul eraldi või kehtestada valitsusele eelarveaastaks piirmäära, milleni võib võetavate laenude kogusumma ulatuda.

  (6) Volikogu võib kooskõlas eelarvestrateegiaga anda laenu ainult temast sõltuvale üksusele investeeringuteks ja tagada üksnes sõltuva üksuse samaks ostarbeks võetavaid kohustusi.

§ 58.   Vallaeelarve eelnõu koostamine valitsuses

  (1) Eelarve eelnõu koostatakse seadusega sätestatud korras, arvestades valla arengukava ja eelarvestrateegiat.

  (2) Eelarve peab olema tasakaalus. Iga ettepanek eelarve või eelarve eelnõu muutmiseks või tagasilükkamiseks tuleb esitada koos põhjendatud põhitegevuse tulude, põhitegevuse kulude, investeerimistegevuse, finantseerimistegevuse või likviidsete varade muudatuste reaalsete katteallikate äranäitamisega.

  (3) Eelarve ja lisaeelarve eelnõu koostamist korraldab valitsus.

  (4) Valitsus koostab eelarveprotsessi ajagraafiku, eelarve koostamise lähtetingimused, vormid ja üldised nõuded ning teeb need teatavaks alaeelarvete koostajatele.

  (5) Valitsus võib teha volikogule ettepaneku kohustuste võtmiseks, vallavara müügiks enampakkumisel või võlakirjade emiteerimiseks ainult investeeringuteks, osaluste, aktsiate või osade omandamiseks, kui see on kooskõlas arengukava ja eelarvestrateegiaga.

  (6) Valitsus kiidab eelarve eelnõu heaks ja esitab selle volikogule hiljemalt 30. novembriks.

§ 59.   Alaeelarvete taotluste koostamine

  (1) Eelarve eelnõu pannakse kokku vallaasutuste ja valla hallatavate asutuste alaeelarvete taotluste põhiselt. Vastavad tabelivormid saadab valla raamatupidaja asutustele iga aasta 1. augustiks. Alaeelarve koos seletuskirjaga esitavad asutused vallavalitsusele iga aasta 15. septembriks.

  (2) Alaeelarve taotlus peab vastama kehtivale eelarvestrateegiale ning valitsuse poolt kinnitatud eelarve koostamise lähtetingimustele.

  (3) Lähtetingimuste koostamisel lähtub valitsus kehtivas eelarvestrateegias järgmise aasta kohta kinnitatud summadest ja tulude prognoosist.

  (4) Lähtetingimustes võib valitsus anda lisatingimusi seoses järsult halveneva sotsiaalmajandusliku olukorra, uutest õigusaktidest tulenevate kitsenduste jms-ga.

§ 60.   Eelarve eelnõu koostamine ja menetlemine

  (1) Eelarve detailsus ja sisu määratletakse, eelarve eelnõu koostatakse ja seda menetletakse, eelarve võetakse vastu ja avalikustatakse, eelarvet täidetakse ja tegemata jäänud väljaminekud kavandatakse vastavuses kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse, valla põhimääruse, muude õigusaktide, arengukava ja eelarvestrateegiaga.

  (2) Eelarve eelnõu koostamise eesmärk on kindlaks määrata rahaliste vahendite summa, mis koondatakse eelarvesse selleks, et tagada arengukava ja eelarvestrateegia täitmine ning nende suunamine:
  1) valla haridus-, sotsiaal-, kultuuri-, spordi-, tervishoiu- ja eelkooliasutuste ülalpidamiseks ja nende tegevuse finantseerimiseks;
  2) keskkonnakaitse, elamu- ja kommunaalmajanduse, side, teedevõrgu ja muude vajaduste ning sihtprogrammide finantseerimiseks;
  3) vallale teiste seadustega pandud ülesannete täitmiseks;
  4) lepingutest tulenevate kohustuste täitmiseks;
  5) reservfondi moodustamiseks vähemalt 0,25% ulatuses vallaeelarve põhitegevuse kuludest;
  6) investeeringuteks;
  7) finantseerimistehinguteks.

  (3) Esitatud alaeelarve eelnõu läbivaatamisel kontrollib raamatupidamine kavandatavate kulutuste ja omatulude arvestamise õigsust, nende vastavust kehtivatele seadustele ja normidele. Vallavalitsus koostöös esitajatega hindab alaeelarvete taotlustesse lülitatud kulude otstarbekust ning vajadusel korrigeerib neid, lähtudes vallaeelarve tulude prognoosist.

§ 61.   Eelarve seletuskiri

  Eelarve eelnõule lisatakse seletuskiri, milles esitatakse vähemalt järgmine informatsioon:
  1) selgitused ja põhjendused käesoleva põhimääruse paragrahvis 54 kirjeldatud detailsuses eelmise aasta, jooksva aasta ning eelseisva eelarveaasta kohta;
  2) selgitused eelarve eelnõus ja eelarvestrateegias esinevate andmete oluliste erinevuste kohta;
  3) ülevaade arengukavas ja muudes arengudokumentides kajastatud eesmärkide täitmise plaanist eelseisval eelarveaastal ning täitmiseks kavandatavast tegevusest;
  4) ülevaade eelarveaastaks kavandatavatest investeeringutest koos maksumuse ja finantseerimisallikatega;
  5) kohaliku omavalitsuse üksuse ja tema arvestusüksuse oodatav põhitegevuse tulemi väärtus ja netovõlakoormus eelseisva eelarveaasta lõpuks;
  6) ülevaade finantsdistsipliini tagamise meetmete rakendamise kavas või raske finantsolukorra ohu kõrvaldamise menetluse ajal saneerimiskavas eelseisvaks eelarveaastaks kavandatud tegevuste kohta;
  7) valla oodatav põhitegevuse tulemi väärtus ja netovõlakoorumus eelseisvaeelarveaasta lõpuks;
  8) muu oluline informatsioon eelseisva eelarveaasta kohta.

§ 62.   Eelarve menetlemine volikogus

  (1) Valitsuse koostatud eelarve eelnõu ja seletuskiri esitatakse volikogule hiljemalt üks kuu enne eelarveaasta algust.

  (2) Eelarve menetlemise juhtivkomisjoniks on eelarve- ja majanduskomisjon.

  (3) Volikogu komisjonid ja volikogu liikmed esitavad parandusettepanekud eelarve- ja majanduskomisjonile kirjalikult 10 tööpäeva jooksul pärast eelarve eelnõu esitamist volikogule.

  (4) Eelarve- ja majanduskomisjon vaatab nii enne esimest kui teist lugemist esitatud parandusettepanekud läbi oma koosolekul.

  (5) Volikogu komisjonil on õigus kutsuda komisjoni koosolekule muudatusettepaneku algataja või tema esindaja ning vallavalitsuse esindaja.

  (6) Eelarve eelnõu lugemisel kuulab volikogu ära eelarve- ja majanduskomisjoni esindaja ja teiste eelnõud menetlenud komisjonide esindajad.

  (7) Eelarve eelnõu muutmise ettepanekule lisab selle algataja põhjendused ja arvestused kavandatavate muudatustega kaasnevate väljaminekute ja nende katteallikate kohta.

  (8) Muudatusettepanekute läbivaatamisel kuulatakse ära valitsuse arvamus. Valitsus võib teha volikogule ettepaneku lükata muudatusettepanek tagasi, kui see on vormistatud puudulikult, selle mõjusid ja katteallikaid pole piisavalt selgitatud või kui see pole kooskõlas kehtiva arengukavaga ja eelarvestrateegiaga.

  (9) Eelarve vastuvõtmiseks korraldatakse volikogu istungitel vähemalt kaks lugemist.

  (10) Eelarve teine või järgmine lugemine võib toimuda ka mitmel istungil, kui see katkestatakse.

  (11) Muudatusettepanekute esitamise tähtaja otsustab volikogu igakordselt juhtivkomisjoni ettepanekul. Muudatusettepanekuid hääletatakse esitaja nõudel volikogu istungil.

§ 63.   Vallaeelarve vastuvõtmine, detailsus ja rahastamiskava kinnitamine

  (1) Volikogu võtab eelarve vastu seaduses ja käesolevas põhimääruses sätestatud korras.

  (2) Volikogu kinnitab järgmise aasta vallaeelarve põhitegevuse tulud ja kulud valla hallatavate asutuste ja tegevusvaldkondade lõikes, investeerimistegevuse, finantseerimistegevuse ja likviidsete varade muutuse vastavalt rahandusministri kinnitatud eelarveklassifikaatorile kahe- kuni neljakohaliste artiklite lõikes.

  (3) Eelarvemääruses kajastatakse ka muid sätteid, mis on vajalikud eelarveaastal finantsjuhtimise korraldamiseks.

  (4) Eelarve jõustub eelarveaasta algusest.

  (5) Valitsus täpsustab tegevusvaldkondade alaeelarved majandusliku sisu järgi neljakohaliste artiklite lõikes pärast eelarve vastuvõtmist volikogus.

  (6) Valitsus kinnitab vastavate taotluste põhjal valla spordi- ja kultuuriürituste ning tegevustoetuste rahastamiskava. Kava alusel kuuluvad rahastamisele mittetulundusühingute, seltsingute, sihtasutuste ja spordiklubi poolt korraldatavad üritused vastavalt mittetulundustegevuseks toetuse andmise korrale.

§ 64.   Eelarveaasta alguseks vastuvõtmata eelarve

  (1) Kui volikogu ei ole eelarvet eelarveaasta alguseks vastu võtnud, võib valitsus kuni eelarve vastuvõtmiseni teha eelarve eelnõus kavandatud väljamineku, kui selle tegemise tähtaeg saabub enne eelarve vastuvõtmist ja see tuleneb:
  1) õigusaktist;
  2) kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse § 34 lõike 2 punktides 1–3, 5–5² ja 7 ning lõikes 7 nimetatud kohustuse täitmiseks sõlmitud lepingust;
  3) kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse § 27 lõikest 2;
  4) kohtuotsusest.

  (2) Kui volikogu ei ole eelarvet eelarveaasta alguseks vastu võtnud, võib valitsus kuni eelarve vastuvõtmiseni teha lõikes 1 nimetamata väljamineku volikogu määratud liigenduses ühe kaheteistkümnendiku ulatuses:
  1) eelmise aasta lõpliku eelarve vastavast väljaminekust, kui kavandatav väljaminek on alanud eelarveaasta eelarve eelnõus vähemalt samas summas, või
  2) alanud eelarveaasta eelarve eelnõus kavandatud väljaminekust, kui see on väiksem eelmise aasta lõpliku eelarve vastavast väljaminekust

§ 65.   Lisaeelarve

  (1) Eelarveaasta jooksul võib eelarvet muuta lisaeelarvega. Valitsus koostab lisaeelarve eelnõu ja esitab selle volikogule. Lisaeelarve eelnõule lisatakse seletuskiri põhjendusega lisaeelarve vajaduse kohta.

  (2) Lisaeelarvet menetletakse, võetakse vastu ja avalikustatakse samas korras eelarvega.

  (3) Lisaeelarvet ei pea koostama, kui:
  1) sissetulekud suurenevad ja väljaminekuid ei suurendata;
  2) väljaminekud vähenevad;
  3) sissetulekud suurenevad sihtotstarbeliselt eraldatud vahendite või annetuste võrra ja väljaminekud suurenevad nende arvel tehtavate kulutuste võrra.

  (4) Kui eelarveaasta jooksul koostatakse lisaeelarve, tuleb selles kavandada käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 3 nimetatud sihtotstarbelised vahendid või annetused ja nende arvel tehtavad väljaminekud.

  (5) Valitsus võib teha lisaeelarve eelnõu volikogule esitamisest kuni lisaeelarve vastuvõtmiseni eelnõus kavandatud väljamineku, kui selle tegemise tähtaeg saabub enne lisaeelarve vastuvõtmist ja see tuleneb:
  1) seadusest või muust õigusaktist;
  2) kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse § 34 lõike 2 punktides 1–3, 5–5² ja 7 ning lõikes 7 nimetatud kohustuse täitmiseks sõlmitud lepingust;
  3) kohtuotsusest.

  (6) Valitsus võib kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse § 27 lõikest 2 tulenevaid väljaminekuid teha enne lisaeelarve vastuvõtmist.

§ 66.   Investeeringute ülekandmine ja muude tegemata kulutuste kavandamine järgmisel eelarveaastal

  (1) Eelmisel eelarveaastal tegemata jäänud vajalikud kulud tuleb uuesti eelarvestada.

  (2) Kui eelarve ei ole eelarveaasta alguseks vastu võetud, lisatakse need väljaminekud valitsuse muudatusettepanekutena eelarvesse.

  (3) Kui eelarve on aasta alguseks vastu võetud, tuleb väljaminekute tegemine kavandada lisaeelarvega.

  (4) Eelarve või lisaeelarvega võib kavandada eelarveosades kogusummana eelmisel eelarveaastal tegemata jäänud väljaminekuid, kui need tulenevad:
  1) investeeringute elluviimiseks sõlmitud lepingust või välja kuulutatud riigihankest;
  2) sõlmitud lepingu alusel põhivara soetuseks antavast sihtfinantseerimisest;
  3) sõlmitud lepingu alusel saadud sihtfinantseerimisest.

  (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud väljaminekute kogusummadena kavandamise korral kehtestab väljaminekute detailsema jaotuse valitsus. Ülekantud väljaminekuid võib kasutada eelmise aasta eelarves määratud otstarbeks.

§ 67.   Riigile esitatav eelarve ja eelarvestrateegia

  (1) Raamatupidamine esitab rahandusministeeriumile eelarvestrateegia tegevusvaldkondade kaupa ning eelarve, lisaeelarve ja andmed eelarve täitmise kohta tegevusalade kaupa rahandusministri poolt kehtestatud korras ja tähtajal.

  (2) Raamatupidamine esitab andmed eelarvestrateegia kohta eelarveaastale eelneva aasta 30. oktoobriks.

  (3) Raamatupidamine esitab andmed eelarve, lisaeelarve ja eelarve täitmise kohta igale kvartalile järgneva kuu viimaseks kuupäevaks.

§ 68.   Eelarve täitmine

  (1) Eelarve täitmist ja raamatupidamist korraldab valitsus.

  (2) Eelarve täitmine on sissetulekute kogumine, väljaminekute tegemine ning tehingud varade ja kohustustega, samuti nende kohta arvestuse pidamine vastavuses eelarve koostamisel kasutatud arvestuspõhimõtetega.

  (3) Valitsus ja valitsuse hallatavad asutused võivad teha tehinguid ainult eelarves kinnitatud väljaminekute summa piires, välja arvatud kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse §-s 24, § 26 lõike 4 punktis 4 ning lõigetes 6 ja 6¹ nimetatud juhtudel.

  (4) Valitsus ja valitsuse hallatavad asutused võivad sõlmida lepingu, millega kaasneb väljaminek tulevastel eelarveaastatel, juhul kui sellega on arvestatud eelarvestrateegias. Kui väljaminekuga ei ole eelarvestrateegias arvestatud, võib lepingu sõlmida ainult volikogu loal.

  (5) Volikogu võib lubada valitsust kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse § 21 lõikes 1 nimetatud määrusega ajutiselt piirata eelarves ettenähtud väljaminekute tegemist eelarve täitmise käigus tulude kavandatust väiksema laekumise korral. Määruses sätestatakse ajutise piiramise tingimused, ulatus ja ajaline kestus. Valitsus peab väljaminekute piiramisest volikogu teavitama.

  (6) Põhitegevuse kulude ja investeerimistegevuse eelarveosade täitmisel võib üht täita samas mahus rohkem, kui teine eelarveosa jääb täitmata, kui see on põhjustatud hangete korraldamise järel selgunud tingimustest, mille tõttu planeeritud tehing klassifitseeritakse eelarve täitmisel tulenevalt põhivara arvelevõtmise reeglitest teisiti, kui eelarves oli ette nähtud.

  (7) Valitsus ja valitsuse hallatavad asutused analüüsivad ja kontrollivad eelarve täitmist igakuuliselt. Vähemalt kord kvartalis esitab valitsus eelarve täitmise kohta info volikogule.

§ 69.   Vallaeelarve reservfond ja selle kasutamine

  (1) Vallaeelarve reservfond (edaspidi reservfond) moodustatakse vähemalt 0,25% ulatuses eelarve põhitegevuse kulude mahust. Reservfondi täpse suuruse määrab volikogu eelarve vastuvõtmisel.

  (2) Reservfondi kasutab valitsus ootamatute ja reeglina ühekordsete ettenägematute kulude katmiseks, mida eelarve koostamise käigus ei olnud võimalik ette näha ja eelarvesse planeerida.

  (3) Reservfondist võib raha eraldada ainult sihtotstarbeliselt. Niisugusteks kuludeks võivad olla:
  1) tulekahju, loodusõnnetuse või muu vääramatu jõu poolt tekitatud kahjude likvideerimise kulud;
  2) auhinnad valla elanikele või kollektiividele, näiteks eduka osalemise eest konkurssidel, võistlustel vms üritustel;
  3) ühekordsed toetused teenekatele, sh sportlastele ja kultuuritegelastele ning kultuuri- ja spordiüritustele;
  4) kohtulahenditest tulenevad ja juriidilise teenindamisega seotud kulud;
  5) seadustest või muudest õigusaktidest tulenevad täiendavad kulud.

  (4) Taotluse reservfondist raha eraldamiseks võib esitada vallavalitsuse liige või hallatava asutuse juht ning see peab olema esitatud hiljemalt 15 päeva enne väljamineku tegelikku tegemist ja peab sisaldama:
  1) taotleja nime ja kuupäeva;
  2) taotletavat summat ja selle põhjendust;
  3) selgitusi taotletava kulutuse sisu kohta;
  4) põhjendusi selle kohta, miks kavandatav kulutus on ettenägematu.

  (5) Valitsusel on õigus:
  1) tagastada taotlus ja nõuda taotlejalt täiendavaid põhjendusi;
  2) jätta taotlus rahuldamata ühes põhjuste äranäitamisega;
  3) rahuldada taotlus täielikult või osaliselt.

  (6) Valitsus vaatab taotluse läbi 10 tööpäeva jooksul ja kehtestab eraldise vallavalitsuse korraldusega.

§ 70.   Majandusaasta aruande koostamine

  (1) Majandusaasta aruande koostamisel lähtutakse raamatupidamise seaduses sätestatud põhimõtetest, arvestades kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduses sätestatud erisusi.

  (2) Majandusaasta aruande koostamist korraldab pearaamatupidaja. Tegevusaruande koostavad valdkondade nõunikud ja vallavanem andes ka ülevaate arengukavas ja muudes arengudokumentides ettenähtud eesmärkide täitmisest aruandeaastal. Eelarve täitmise aruande koostab pearaamatupidaja.

  (3) Surju valla olulise mõju all olev tütarettevõtja OÜ VEKSO on kohustatud esitama valitsusele nõuetekohaselt kinnitatud majandusaasta aruande hiljemalt majandusaastale järgneva aasta 20. aprilliks. Aruandes esitatud andmed peavad vastama saldoandmikule.

  (4) Revisjonikomisjon vaatab majandusaasta aruande läbi hiljemalt 20. maiks.

§ 71.   Majandusaasta aruande koosseis

  (1) Majandusaasta aruanne vormistatakse järgmistes osades:
  1) tiitelleht;
  2) sisukord;
  3) tegevusaruanne;
  4) raamatupidamise aastaaruanne;
  5) audiitori järeldusotsus;
  6) allkirjad majandusaasta aruandele.

  (2) Majandusaasta aruanne koosneb järgmistest osadest:
  1) bilanss;
  2) tulemiaruanne;
  3) rahavoogude aruanne;
  4) netovara liikumise aruanne;
  5) raamatupidamise aastaaruande lisad;
  6) eelarve täitmise aruanne koos selgitustega;
  7) reservfondi kasutamise aruanne.

  (3) Eelarve täitmise aruandes kajastatakse aruandeaasta:
  1) esialgne eelarve;
  2) lõplik eelarve;
  3) eelarve tegelik täitmine.

  (4) Eelarve täitmise aruande kohta koostatakse raamatupidamise aastaaruande lisa, milles esitatakse:
  1) selgitused ja põhjendused esialgse eelarve ja lõpliku eelarve oluliste vahede kohta;
  2) selgitused ja põhjendused lõpliku eelarve ja eelarve täitmise oluliste vahede kohta.

§ 72.   Tegevusaruande koostamine

  (1) Lisaks raamatupidamise seaduse §-s 24 ja 31 sätestatule esitatakse tegevusaruandes:
  1) ülevaade arengukavas või muudes arengudokumentides ettenähtud eesmärkide täitmisest aruandeaastal;
  2) viimase viie aruandeaasta põhitegevuse tulemi väärtus;
  3) viimase viie aruandeaasta netovõlakoormuse väärtus;
  4) põhjendused põhitegevuse tulemile ja netovõlakoormusele seadusega kehtestatud piirmääradest mitte kinni pidamise kohta;
  5) ülevaade finantsdistsipliini tagamise meetmete rakendamise kava või saneerimiskava täitmise kohta, kui need on olemas.

  (2) Tegevusaruanne koosneb järgnevatest osadest:
  1) KOV struktuur, tähtsamad finantsnäitajad, üldistest arengusuundadest, informatsioon valitseva mõju all oleva äriühingu tegevuse kohta);
  2) ülevaade üldisest majanduskeskkonnast;
  3) ülevaade valla arengukava täitmisest, sealhulgas strateegiliste eesmärkide poole liikumisest ja tähtsamatest tegevustest;
  4) investeeringud ja finantseerimine (ülevaade aruandeaasta ja järgnevate aastate olulisematest investeeringutest, finantsriskide juhtimisest, aruandeaasta ja järgnevate aastate olulisematest uurimis- ja arendusprojektidest);
  5) ülevaade finantsdistsipliini tagamise meetmete täitmisest.

§ 73.   Majandusaasta aruande kinnitamine

  (1) Enne majandusaasta aruande kinnitamist volikogus vaatab revisjonikomisjon volikogule esitatud majandusaasta aruande läbi ja koostab selle kohta kirjaliku aruande, mis esitatakse volikogule. Aruandes avaldab revisjonikomisjon, kas ta toetab valitsuse koostatud majandusaasta aruande kinnitamist. Lisaks annab revisjonikomisjon aruandes ülevaate oma tegevuse kohta.

  (2) Valitsus esitab heakskiidetud ja vallavanema poolt allkirjastatud majandusaasta aruande volikogule kinnitamiseks hiljemalt 31. maiks. Majandusaasta aruandele lisatakse vandeaudiitori aruanne ja valitsuse protokolliline otsus aruande heakskiitmise kohta. Volikogu kinnitab majandusaasta aruande hiljemalt 30. juuniks otsusega.

  (3) Majandusaasta aruanne, vandeaudiitori aruanne, valitsuse protokolliline otsus aruande heakskiitmise kohta ning volikogu otsus aruande kinnitamise kohta avaldatakse pärast nende kinnitamist seitsme tööpäeva jooksul valla veebilehel.

§ 74.   Eelarvedokumentide avalikustamine ja jõustumine

  (1) Eelarve eelnõu ja seletuskiri avaldatakse seitsme tööpäeva jooksul pärast nende volikogule esitamist valla veebilehel http://www.surju.ee/.

  (2) Seletuskiri peab olema veebilehel kättesaadav kuni eelarveaasta lõpuni.

  (3) Veebilehel avaldatakse samuti eelarve menetlemist käsitlevad volikogu ja volikogu komisjonide istungite protokollid.

  (4) Eelarve ja lisaeelarve avaldatakse seitsme tööpäeva jooksul pärast selle vastuvõtmist valla veebilehel.

6. peatükk VALLA ESINDAMINE JA LEPINGUTE SÕLMIMINE 

§ 75.   Valla esindusfunktsiooni täitmine

  Valda esindavad volikogu esimees, vallavanem ja valitsuse liikmed.

§ 76.   Valla esindamine kohtus

  (1) Vald osaleb kohtuasjades valla ametiasutuste või valla hallatavate asutuste kaudu.

  (2) Volikogu õigusaktide vaidlustamise korral esindab volikogu kohtus volikogu esimees või valla nimel volikogu esimehe poolt sõlmitud lepingu alusel lepinguline esindaja.

  (3) Valitsust kui ametiasutust võivad kohtus esindada:
  1) seadusjärgse esindajana vallavanem;
  2) vallavanema poolt volitatud isik;
  3) vallasekretär või tema poolt volitatud isik;
  4) valitsuse nimel vallavanema poolt sõlmitud lepingu alusel lepinguline esindaja.

  (4) Valla hallatavat asutust esindab kohtus asutuse juht, tema käskkirjaga volitatud asutuse töötaja või asutuse nimel asutuse juhi poolt sõlmitud lepingu alusel lepinguline esindaja.

§ 77.   Valla esindamine seaduses ja teistes õigusaktides sätestatud toimingutes

  (1) Seadustes ja nende alusel antud õigusaktides sätestatud kohaliku omavalitsuse, kohaliku omavalitsusüksuse või kohaliku omavalitsusorgani esindaja nimetab volikogu või delegeerib esindaja nimetamise valitsusele.

  (2) Valitsust esindab vallavanem või vallavanema käskkirjaga või valitsuse korraldusega nimetatud valitsuse liige või valitsuse ametnik.

§ 78.   Lepingute sõlmimine

  (1) Valla nimel sõlmivad lepinguid:
  1) volikogu esimees;
  2) vallavanem.

  (2) Valitsuse kui ametiasutuse nimel sõlmivad lepinguid:
  1) vallavanem;
  2) valitsuse liikmed valitsuse korraldusega antud volituse alusel;

  (3) Valla hallatava asutuse nimel sõlmib lepinguid asutuse juht või tema käskkirjaga volitatud isik.

  (4) Valla nimel sõlmitavate, samuti vallavanema ja valitsuse liikmete poolt valitsuse nimel sõlmitavate lepingute üle peetakse arvestust ja lepingute originaaleksemplare säilitatakse vallavalitsuses.

7. peatükk KOORMISED 

§ 79.   Koormise mõiste ja kehtestamine

  (1) Koormis on kohustus, mis seaduse alusel kehtestatakse volikogu määrusega füüsilistele või juriidilistele isikutele kohustuslike tööde tegemiseks valla territooriumil kehtiva heakorraeeskirja täitmiseks.

  (2) Koormise võib kehtestada füüsilistele ja juriidilistele isikutele nende omandis või valduses oleva kinnistu või muu nende kasutuses oleva territooriumi ning sellega vahetult piirneva üldkasutatava territooriumi heakorra tagamiseks.

  (3) Koormise määramisel kehtestatakse koormise olemus, ulatus, täitmise tingimused ja kord.

  (4) Isik, kellel koormise täitmine lasub, võib oma arvel lasta selle täita teisel isikul, jäädes ise vastutavaks valla ees selle koormise täitmise eest.

  (5) Koormist ei või asendada maksuga valla eelarvesse.

  (6) Koormisena ei või kehtestada trahve, teenustasusid, lõive ega muu nimetusega rahalisi makseid.

§ 80.   Kontroll koormiste täitmise üle

  Koormise täitmist kontrollib valitsus koormise kehtestamise määruses sätestatud korras.

8. peatükk VALLA ÕIGUSAKTIDE AVALIKUSTAMINE JA JÕUSTUMINE. NORMITEHNILISED NÕUDED. NÕUDED PROTOKOLLIDELE 

§ 81.   Volikogu ja valitsuse õigusaktid

  (1) Volikogul ja valitsusel on õigus anda üldaktidena määrusi.

  (2) Volikogul on õigus üksikaktidena vastu võtta otsuseid, valitsusel anda korraldusi.

  (3) Volikogu ja valitsuse õigusaktid kehtivad valla haldusterritooriumil ning need võetakse vastu vastavuses volikogu ja valitsuse töökorra sätetega.

  (4) Volikogu ja valitsuse määruse eelnõule kohaldatakse Vabariigi Valitsuse poolt Vabariigi Valitsuse ja ministri määruse eelnõu kohta kehtestatud normitehnilisi nõudeid erisustega, mis tulenevad kohaliku omavalitsusüksuse õiguslikust seisundist vastavalt Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011. a määrusele nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“.

1. jagu Volikogu õigusaktide avalikustamine ja jõustumine 

§ 82.   Volikogu määruse eelnõu avalikustamine

  Volikogu määruste eelnõud koos seletuskirjadega avalikustatakse enne vastuvõtmist volikogus Surju valla veebilehel aadressil http://www.surju.ee

§ 83.   Volikogu õigusaktidele esitatavad nõuded ja õigusaktide jõustumine

  (1) Volikogu õigusaktid on kõigile kättesaadavad vallakantseleis ning avalikustatud ametiasutuse dokumendiregistri kaudu. Dokumendiregistrile juurdepääs on tagatud valla kodulehelt aadressil: http://www.surju.ee Kättesaadavaks ei tehta ja dokumendiregistri kaudu ei avalikustata õigusaktis sisalduvat teavet, millele on seaduse alusel kehtestatud juurdepääsupiirang ja mille väljastamine on seadusega keelatud.

  (2) Volikogu määrus avaldatakse Riigi Teatajas ja jõustub kolmandal päeval pärast avaldamist, kui määruses ei ole sätestatud hilisemat tähtpäeva.

  (3) Määruses ei saa kehtestada tagasiulatuvalt sätteid, mis toovad kaasa isikute kohustuste ja vastutuse suurenemise.

  (4) Volikogu otsus jõustub teatavakstegemisest.

  (5) Volikogu määrustele ja otsustele kirjutab alla volikogu esimees või tema asendaja.

  (6) Volikogu määrused ja otsused ning istungite protokollid vormistatakse eesti keeles.

  (7) Volikogu õigusaktide originaale hoitakse vallakantseleis

2. jagu Nõuded volikogu istungi protokollile 

§ 84.   Istungi protokoll

  (1) Volikogu istungi protokollile kirjutab alla volikogu esimees või tema asendaja.

  (2) Protokolli kantakse istungi toimumise aeg ja koht, osavõtjate nimed, arutlusel olnud küsimused, nende kohta esitatud ettepanekud ja otsused ettepanekute arvestamise või mittearvestamise kohta, hääletustulemused, kui küsimus otsustati hääletamise teel, ning otsustajate ja küsimuste algatajate eriarvamused.

  (3) Protokollile allakirjutanud isik vastutab protokollis sisalduvate andmete õigsuse eest.

  (4) Volikogu protokollid on kõigile kättesaadavad vallakantseleis ning avalikustatud ametiasutuse dokumendiregistri kaudu. Dokumendiregistrile juurdepääs on tagatud valla kodulehelt aadressil: http://www.surju.ee

  (5) Üldkättesaadavaks ei tehta protokollides sisalduvaid andmeid, mille väljastamine on seadusega piiratud või mõeldud valla ametiasutuse siseseks kasutamiseks.

  (6) Protokollid peavad vastama haldusdokumentidele kehtestatud põhinõuetele.

3. jagu Valitsuse õigusaktide jõustumine ja avalikustamine 

§ 85.   Valitsuse õigusaktide jõustumine

  (1) Valitsuse määrus avaldatakse Riigi Teatajas ja jõustub kolmandal päeval pärast avaldamist, kui määruses ei ole sätestatud hilisemat tähtpäeva.

  (2) Valitsuse korraldus jõustub teatavakstegemisest, kui korralduses eneses ei ole sätestatud hilisemat tähtpäeva.

  (3) Valitsuse sisemist tööd puudutavad korraldused loetakse teatavaks tehtuks istungile järgneval tööpäeval.

§ 86.   Valitsuse õigusaktide avalikustamine ja kättesaadavaks tegemine

  Valitsuse õigusaktid on kõigile kättesaadavad vallakantseleis ning avalikustatud ametiasutuse dokumendiregistri kaudu. Dokumendiregistrile juurdepääs on tagatud valla kodulehelt aadressil: http://www.surju.ee Kättesaadavaks ei tehta ja dokumendiregistri kaudu ei avalikustata õigusaktis sisalduvat teavet, millele on seaduse alusel kehtestatud juurdepääsupiirang ja mille väljastamine on seadusega keelatud.

4. jagu Nõuded valitsuse protokollile 

§ 87.   Istungi protokoll

  (1) Valitsuse istungid protokollitakse. Protokolli vormistab vallasekretär või tema asendaja.

  (2) Protokolli kantakse istungi toimumise aeg ja koht, osavõtjate nimed, arutlusel olnud küsimused, nende kohta esitatud ettepanekud ja otsused ettepanekute arvestamise või mittearvestamise kohta, hääletustulemused, kui küsimus otsustati hääletamise teel, ning otsustajate ja küsimuste algatajate eriarvamused

  (3) Valitsuse istungi protokoll on igaühele kättesaadav viie tööpäeva möödumisel istungi toimumise päevast vallakantseleis ning avalikustatud ametiasutuse dokumendiregistri kaudu. Dokumendiregistrile juurdepääs on tagatud valla kodulehelt aadressil: http://www.surju.ee

  (4) Valitsuse protokollid ja teised dokumendid peavad vastama haldusdokumentidele kehtestatud põhinõuetele.

  (5) Valitsuse protokollile kirjutavad alla vallavanem või tema asendaja ja protokollija.

9. peatükk ÕIGUSAKTIDE TÄITMISE KONTROLL 

§ 88.   Õigusaktide täitmise kontroll

  Õigusaktide täitmist kontrollivad volikogu, volikogu revisjonikomisjon, valitsus ja vallasekretär.

10. peatükk LÕPPSÄTTED 

§ 89.   Lõppsätted

  (1) Tunnistada kehtetuks Surju Vallavolikogu 24. aprilli 2006 määrus nr 5 „Surju valla põhimäärus“ (KO 2006, 119, 1423).

  (2) Määrus jõustub kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.

Kadri-Aija Viik
Volikogu esimees