Linna ja valla valitsemineKOV põhimäärused

Teksti suurus:

Luunja valla põhimäärus

Luunja valla põhimäärus - sisukord
Väljaandja:Luunja Vallavolikogu
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:16.06.2014
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:RT IV, 13.06.2014, 14

Luunja valla põhimäärus

Vastu võetud 29.05.2014 nr 28

Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse paragrahvi 22 lg 1 p 9 alusel.

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1.  Luunja valla põhimääruse eesmärk

  Luunja valla põhimääruses sätestatakse Luunja vallavolikogu ja Luunja vallavalitsuse, nende komisjonide ning valla ametiasutuste moodustamise kord, õigused, kohustused ja töökord.

§ 2.  Luunja valla omavalitsusorganid

 (1) Luunja valla omavalitsuse esinduskoguks on Luunja vallavolikogu (edaspidi volikogu), mis valitakse Luunja valla hääleõiguslike elanike poolt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel.

 (2) Luunja valla omavalitsuse täitevorganiks on Luunja vallavalitsus (edaspidi vallavalitsus), mis moodustatakse volikogu poolt.

§ 3.  Luunja valla elanik on isik, kellel on Eesti rahvastikuregistris elukoha aadressiks Luunja vald.

§ 4.  Valla piir ja haldusjaotus määratakse seaduses sätestatud korras.

Valla halduskeskus asub Luunja alevikus. Valla halduskeskuse asukoha muutmise otsustab volikogu, kusjuures otsuse vastuvõtmiseks on vajalik volikogu koosseisu häälteenamus. Valla territoorium jaguneb 21 asulaks: Kabina küla, Kakumetsa küla, Kavastu küla, Kikaste küla, Kõivu küla, Lohkva küla, Luunja alevik, Muri küla, Pajukurmu küla, Pilka küla, Poksi küla, Põvvatu küla, Rõõmu küla, Sava küla, Savikoja küla, Sirgu küla, Sirgumetsa küla, Sääsekõrva küla, Sääsküla küla, Veibri küla, Viira küla.

§ 5.  Luunja valla sümbolid

 (1) Luunja valla sümbolid on lipp ja vapp, mille näidised on kooskõlastatud Riigikantseleis 09.06.1997. a.

 (2) Valla vapi kirjeldus: rohelisel kilbil rukkihakk ja lainelõikeline langetatud varras, mõlemad kuldsed; vapitüvi sinine. Vapikilbi roheline värvus ja kuldne rukkihakk sellel sümboliseerivad eestlaste põlist tegevusala - põlluharimist ning nende peatoidust - rukkileiba. Need kuuluvad ka valla elanike elulaadi koostisse. Kuldne lainelõikeline varras ja sinine vapitüvi viitavad asjaolule, et vald asub Emajõe ääres.

 (3) Valla ristkülikukujuline lipp koosneb kolmest horisontaalsest värvilaiust: ülemine- roheline, keskmine- kollane, alumine sinine. Rohelise laiu keskel on kollane rukkihaki kujutis.

§ 6.  Lipu ja vapi kasutamine

 (1) Lippu kasutatakse Luunja valla ajaloolistel pidupäevadel ja muudel tähtsündmustel. Lippu kasutatakse kõrvuti riigilipuga. Lipu heiskamise otsustab vallavalitsus.

 (2) Vappi kasutatakse volikogu, vallavalitsuse ja ametiasutuste hallatavate asutuste dokumentidel, pitsatites ja plommitemplites ning trükistel, suveniiridel, valla piiritähistel.

 (3) Vapi kujutisega pitsat on sõõr, mille keskel on kilbita vapp ja äärel kasutaja nimi. Vallavalitsuse pitsati läbimõõt on 4 cm, teistel pitsatitel 3,5 cm.

 (4) Käesolevas paragrahvis loetlemata juhtudel toimub vapi kasutamine vallavalitsuse loal. Vapi kasutamine ärilistel eesmärkidel on tasuline. Tasu suuruse määrab vastava loa andmisel vallavalitsus.

§ 7.  Luunja valla tunnustusavaldused

 (1) Luunja vald avaldab tunnustust Luunja valla au- või tänukirja andmisega.

 (2) Luunja valla aukiri antakse isikule, kes on edukalt esinenud Luunja valla korraldatud konkursil, või muudel juhtudel vastavalt vallavalitsuse korraldusele.

 (3) Luunja valla tänukiri antakse isikule, kes on toetanud valla poolt või koostöös vallaga organiseeritud üritust, või muudel juhtudel vastavalt vallavalitsuse korraldusele.

 (4) Tunnustusavalduste saajate nimed kantakse Luunja valla auraamatusse.

§ 8.  Infoleht

  Valla infolehte Kodu-Uudised antakse välja üks kord kuus ja see jõuab tasuta iga valla territooriumil elava pere postkasti ja on loetav valla veebilehel. Infolehe väljaandmise kord sätestatakse eraldi õigusaktiga.

2. peatükk VOLIKOGU 

§ 9.  Volikogu ja volikogu liige

 (1) Volikogu valitakse kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel.

 (2) Volikogu liikmete arvu määrab volikogu eelmine koosseis.

 (3) Volikogu liikme volitused algavad, peatuvad, taastuvad ja lõpevad seaduses sätestatud alustel ja korras.

 (4) Volikogu liikmele makstakse tasu volikogu tööst osavõtu eest ja hüvitist volikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste eest esitatud dokumentide alusel volikogu kehtestatud määras ja korras.

 (5) Volikogu asjaajamist korraldab vallakantselei.

§ 10.  Volikogu pädevus

 (1) Volikogu ainupädevuses on järgmiste küsimuste otsustamine:
 1) vallaeelarve vastuvõtmine ja muutmine ning majandusaasta aruande kinnitamine ning audiitori määramine;
 2) kohalike maksude kehtestamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine;
 3) valla eelarvesse laekuvate kohalike maksude puhul soodustuste andmise korra kehtestamine;
 4) koormiste määramine;
 5) toetuste andmise ja valla eelarvest finantseeritavate teenuste osutamise korra kehtestamine;
 6) vallavara valitsemise korra kehtestamine;
 7) kinnisasja koormamine, kinnisasja koormava hoonestusõiguse võõrandamiseks loa andmine ja kinnisasja koormamine piiratud asjaõigusega kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse § 37 lõikes 3 nimetatud tingimustel;
 8) valla arengukava ja eelarvestrateegia vastuvõtmine ning muutmine;
 9) laenude võtmine, võlakirjade emiteerimine, kapitalirendi- ja faktooringukohustuste võtmine, kohustuste võtmine kontsessioonikokkulepete alusel, kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse § 34 lõikes 7 nimetatud rendikohustuste võtmine, muude tulevikus raha väljamaksmist nõudvate pikaajaliste kohustuste võtmine ning piirmäära kehtestamine rahavoogude juhtimiseks võetavale laenule;
 10) kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse tähenduses sõltuvale üksusele laenude andmine ja nende võetavate kohustuste tagamine ning piirmäära kehtestamine rahavoogude juhtimiseks antavale laenule;
 11) valla põhimääruse kinnitamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine;
 12) taotluse esitamine või arvamuse andmine valla piiride või nime muutmiseks ning sellega seotud varaliste või muude vaidluste lahendamiseks;
 13) osavalla moodustamine või lõpetamine, tema pädevuse kindlaksmääramine ja põhimääruse kinnitamine;
 14) volikogu järgmise koosseisu liikmete arvu määramine;
 15) valimisringkondade arvu, piiride ja ühtse numeratsiooni ning igas valimisringkonnas mandaatide arvu määramine, valla valimiskomisjoni ja jaoskonnakomisjonide moodustamine;
 16) volikogu esimehe, aseesimehe valimine;
 17) vallavanema valimine;
 18) vallavalitsuse liikmete arvu ja valitsuse struktuuri kinnitamine;
 19) vallavalitsuse liikmete kinnitamine ja nende vabastamine vallavalitsuse liikmete kohustustest ning palgaliste vallavalitsusliikmete ametisse nimetamine ja ametist vabastamine;
 20) umbusalduse avaldamine volikogu esimehele, volikogu aseesimehele, volikogu komisjoni esimehele, volikogu komisjoni aseesimehele, revisjonikomisjoni liikmele, vallavalitsusele, vallavanemale või vallavalitsuse liikmele;
 21) vallavanemale ja palgalistele vallavalitsuse liikmetele töötasu, lisatasu, hüvitise, toetuse ja soodustuste määramine ning teistele vallavalitsuse liikmetele hüvituse maksmise otsustamine ja selle suuruse määramine;
 22) volikogu komisjonide moodustamine ja tegevuse lõpetamine, nende esimeeste ja aseesimeeste valimine volikogu liikmete hulgast ja komisjonide koosseisu kinnitamine
 23) volikogu esimehele või ühele aseesimehele töötasu või hüvituse määramine või aseesimehele hüvituse määramine;
 24) volikogu liikmetele volikogu tööst osavõtu eest tasu ja volikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste eest hüvituse suuruse ja maksmise korra kehtestamine;
 25) valla esindamise korra kehtestamine;
 26) valla poolt äriühingu ja sihtasutuse asutamine, lõpetamine ning põhikirja kinnitamine ja muutmine;
 27) valla osalemise otsustamine äriühingus, sihtasutuses, mittetulundusühingus ning nendes osalemise lõpetamise otsustamine;
 28) valla esindajate ja nende asendajate nimetamine kohaliku omavalitsuse üksuste liidu üldkoosolekule ja sealt tagasikutsumine;
 29) rahvakohtunikukandidaatide valimine;
 30) Vabariigi Presidendi valimiskogusse volikogu esindaja või esindajate valimine;
 31) nõusoleku andmine siseaudiitori kutsetegevuse alaste ülesannete täitmiseks ametniku või vastava struktuuriüksuse juhi kandidaadi ametisse nimetamiseks või ametist vabastamiseks;
 32) valla ehitusmääruse kinnitamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine;
 33) kinnisasja sundvõõrandamise taotluse esitamine;
 34) üldplaneeringu algatamine ja kehtestamine;
 35) üldplaneeringu vastuvõtmine ja avaliku väljapaneku väljakuulutamine;
 36) detailplaneeringu kehtetuks tunnistamine ja planeerimisseaduse § 10 lõikes 61 nimetatud detailplaneeringu kehtestamine;
 37) valla ametiasutuse ja valla ametiasutuse hallatava asutuse moodustamine, ümberkorraldamine ja tegevuse lõpetamine ning ametiasutuse põhimääruse kinnitamine;
 38) vallaametnikele ja töötajatele sotsiaalsete garantiide kehtestamine;
 39) valla ametiasutuste struktuuri ja teenistuskohtade koosseisu ning palgajuhendi kehtestamine;
 40) kaevetööde eeskirja ja heakorra tagamiseks heakorraeeskirja kehtestamine;
 41) koerte ja kasside pidamise eeskirja kehtestamine;
 42) jäätmekava vastuvõtmine ja ajakohastamine;
 43) jäätmehoolduseeskirja kehtestamine;
 44) jäätmeliikide, millele kohaldatakse korraldatud jäätmevedu, vedamissageduse ja -aja, jäätmeveo piirkondade ja jäätmeveo teenustasu suuruse määramise korra kehtestamine;
 45) muud seadusega volikogu ainupädevusse antud küsimused.

 (2) Volikogu pädevuses on lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud küsimustele ka kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse ja teiste seadustega tema pädevusse antud küsimused, samuti küsimused, mis on seadusega antud kohaliku omavalitsuse, kohaliku omavalitsusüksuse või kohaliku omavalitsuse organi pädevusse ja mille lahendamist volikogu ei ole delegeerinud vallavalitsusele.

 (3) Volikogu võib delegeerida vallavalitsusele muudatuste tegemise ametiasutuse struktuuris ja teenistuskohtade koosseisus volikogu kehtestatud palgafondi piires.

§ 11.  Volikogu õigusaktide algatamise õigus

 (1) Volikogu õigusaktide algatamise õigus on:
 1) volikogu komisjonil;
 2) volikogu fraktsioonil;
 3) volikogu liikmel;
 4) vallavalitsusel;
 5) vallavanemal;
 6) vähemalt ühel protsendil hääleõiguslikest vallaelanikest, kuid mitte vähem kui viiel hääleõiguslikul vallaelanikul seaduses sätestatud korras;
 7) valla valimiskomisjonil talle seadusega pandud ülesannete täitmiseks.

 (2) Volikogu võib oma otsusega teha vallavalitsusele ülesandeks õigusakti eelnõu koostamise.

§ 12.  Volikogu õigusaktide avalikustamine ja jõustumine

 (1) Volikogu istungite protokollid ja õigusaktid avalikustatakse vallakantseleis ning asjaajamiskorras ettenähtud ulatuses valla veebilehel hiljemalt seitsme tööpäeva jooksul arvates nende vastuvõtmisest. Täiendavalt avaldatakse ülevaade õigusaktidest valla infolehes “Kodu-Uudised”.

 (2) Volikogu määrused avaldatakse Riigi Teatajas vastuvõetud algtekstidena ning nende alusel kõiki muudatusi sisaldavate terviktekstidena.

 (3) Volikogu määrus jõustub kolmandal päeval pärast avalikustamist, kui määruses eneses ei ole sätestatud hilisemat jõustumise tähtaega.

 (4) Volikogu otsus jõustub teatavakstegemisest.

§ 13.  Seaduste ja volikogu õigusaktide täitmise kontroll

 (1) Vallavalitsuse poolt seaduste ja volikogu õigusaktide täitmist kontrollib volikogu revisjonikomisjon.

 (2) Volikogu liige võib esitada arupärimise volikogu poolt ametisse valitud, nimetatud või kinnitatud isikule. Arupärimine on küsimus, mis puudutab eelnimetatud isikute võimkonda reguleerivate õigusaktide täitmist.

 (3) Arupärimine esitatakse kirjalikult vallakantseleisse või antakse üle avalikult volikogu istungil istungi juhatajale. Arupärimine peab sisaldama arupärimise põhjendust ja sellele vastamise viisi. Arupärimisele vastatakse arupärijale kirjalikult või kirjalikult ja suuliselt volikogu istungil.

 (4) Arupärimisele tuleb vastata hiljemalt ülejärgmisel volikogu istungil. Ainult kirjaliku vastuse nõudmisel esitatakse vastus arupärimisele ühe kuu jooksul pärast arupärimise kättesaamist adressaadi poolt.

3. peatükk VOLIKOGU TÖÖKORD 

§ 14.  Volikogu esimees ja aseesimees

 (1) Volikogu esimees:
 1) korraldab volikogu tööd, kutsub kokku ja juhatab volikogu istungeid ning korraldab nende ettevalmistamist;
 2) koostab koostöös volikogu eestseisusega volikogu istungi päevakorra projekti;
 3) kirjutab alla volikogu poolt vastuvõetud määrustele, otsustele ja teistele volikogu dokumentidele;
 4) jälgib arupärimistele ja avaldustele vastamist ja esitab neist volikogu istungil ülevaate;
 5) otsustab volikogu esindaja määramise kohtuvaidlustes;
 6) täidab muid talle seadusega, põhimäärusega ja teiste õigusaktidega pandud ülesandeid.

 (2) Volikogu aseesimees asendab volikogu esimeest tema äraolekul või volituste peatumisel. Aseesimees täidab muid talle volikogu õigusaktidega pandud ülesandeid.

 (3) Avalduste ja muude volikogule laekuvate dokumentide menetlemine algab volikogu alatistest komisjonidest. Taotluste suunamisel alatistele komisjonidele lähtub volikogu esimees taotluse sisust ja alatise komisjoni töösuunast.

 (4) Volikogu esimehe või aseesimehe koht on volikogu otsusel palgaline.

§ 15.  Volikogu esimehe valimine

 (1) Volikogu esimees valitakse volikogu liikmete seast salajase hääletamise teel volikogu koosseisu häälteenamusega.

 (2) Volikogu esimehe kandidaatide ülesseadmine:
 1) kandidaadi ülesseadmise kohta esitatakse istungi juhatajale ettepanek;
 2) kandidaadid nummerdatakse ülesseadmise järjekorras;
 3) nimekirja sulgemise otsustab avalikul hääletamisel poolthäälte enamusega volikogu;
 4) kui volikogu ei otsusta teisiti, tutvustab kandidaatide nimekirjas olev isik end pärast nimekirja sulgemist ja igal volikogu liikmel on õigus esitada kandidaadile üks küsimus.

 (3) Volikogu esimehe valimisel on volikogu liikmel üks hääl.

 (4) Valimisjärgse või tegutsemisvõimetuks osutunud volikogu uue koosseisu puhul korraldab volikogu esimehe valimist valla valimiskomisjon ja valimistulemused tehakse kindlaks valimiskomisjoni otsusega.

 (5) Valimist korraldav komisjon väljastab volikogu liikmetele allkirja vastu pitsatiga varustatud hääletussedelid.

 (6) Kui ükski esitatud kandidaatidest ei saa nõutavat häälteenamust, viiakse läbi kordushääletamine. Kordushääletamisel jäävad kandideerima kaks enam hääli saanud kandidaati. Kui on üks kandidaat ja ta ei saavuta vajalikku häälteenamust, korraldatakse uus valimine.

 (7) Kui kordushääletusel ei saa kumbki kandidaat vajalikku häälteenamust või kui esitati ainult üks kandidaat, kes ei saanud vajalikku häälteenamust, korraldatakse uus valimine, kus võib kandideerida ka valituks mitteosutunud isik.

§ 16.  Volikogu aseesimehe

  Volikogu aseesimehe valimisel kohaldatakse § 14 sätted (välja arvatud lõige 4).

§ 17.  Volikogu eestseisus

  Volikogu moodustab istungi päevakorra ettevalmistamiseks eestseisuse, kuhu kuuluvad volikogu esimees, volikogu aseesimees ja fraktsioonide esimehed.

§ 18.  Volikogu komisjon

 (1) Volikogu moodustab alatisi ja ajutisi komisjone. Komisjoni tegevusvaldkond, ajutise komisjoni korral tegutsemise tähtaeg ja ülesanded, määratakse ära komisjoni moodustamise otsuses.

 (2) Volikogu komisjoni esimees ja vajadusel aseesimees valitakse volikogu liikmete hulgast salajase hääletamise teel volikogu poolthäälte enamusega. Komisjoni koosseis kinnitatakse nimekirjana komisjoni esimehe ettepanekul volikogu poolthäälte enamusega avalikul hääletamisel. Igasse komisjoni peab kuuluma vähemalt üks vallavalitsuse vastava ala spetsialist.

 (3) Ettepaneku komisjoni koosseisu kohta teeb komisjoni esimees. Igal fraktsioonil on õigus olla proportsionaalselt esindatud kõikides komisjonides.

 (4) Komisjoni koosseisust väljaarvamise otsustab volikogu komisjoni esimehe ettepanekul kas komisjoni liikme avalduse alusel või juhul, kui komisjoni liige ei ole osalenud etteteatamata ja põhjendamatult vähemalt kolmel järjestikusel komisjoni koosolekul.

§ 19.  Volikogu komisjoni töökord

 (1) Volikogu komisjoni töövormiks on koosolek. Otsused võetakse vastu poolthäälte enamusega. Lubatud on ja arvesse võetakse ka komisjoni üksiku liikme eelnevalt esitatud seisukohad. Sellisel juhul peab ta oma seisukohad edastama komisjoni esimehele kirjalikku taasesitamist võimaldaval kujul enne komisjoni koosoleku algust ning liige loetakse sel juhul koosolekul osalenuks. Komisjon on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtab osa vähemalt pool komisjoni koosseisust.

 (2) Komisjoni koosoleku kutsub kokku komisjoni esimees. Komisjoni esimehe äraolekul kutsub vajadusel komisjoni kokku volikogu esimees, informeerides sellest eelnevalt komisjoni esimeest.

 (3) Vajadusel võib komisjon otsuseid vastu võtta ilma koosolekut kokku kutsumata, kui otsuse poolt hääletavad kõik komisjoni liikmed. Sel juhul saadetakse komisjoni liikmetele otsustuspunktid ja täiendavad materjalid e-posti teel. Oma seisukohad edastavad komisjoni liikmed kokkulepitud ajaks kirjalikku taasesitamist võimaldaval kujul ainult komisjoni esimehele.

 (4) Komisjoni koosolekust võib sõnaõigusega osa võtta komisjoni mittekuuluv volikogu liige või vallavalitsuse liige. Teiste isikute kutsumise komisjoni koosolekule ja neile sõnaõiguse andmise otsustab koosoleku kokkukutsuja.

 (5) Komisjoni koosoleku kohta koostatakse protokoll, mis sisaldab koosoleku päevakorda, toimumise aega, koosolekust osa võtnud isikute nimekirja, päevakorras arutusel olnud teemasid, vastu võetud otsuseid ja komisjoni liikmete kirjalikult esitatud eriarvamusi, mis esitatakse hiljemalt koosoleku lõpuks. Protokollile kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija. Komisjoni liikmel on õigus teha protokolli kohta märkusi 5 tööpäeva jooksul pärast protokolli väljapanemist. Märkused lisatakse protokollile.

 (6) Protokoll esitatakse peale komisjoni koosoleku toimumist 7 tööpäeva jooksul vallakantseleisse ja see avalikustatakse seaduses sätestatud korras veebilehel.

§ 20.  Komisjoni pädevus

 (1) Vallavolikogu komisjon:
 1) tõstatab kohaliku omavalitsuse poolt lahendamist vajavaid valla probleeme ja teeb ettepanekuid nende lahendamiseks;
 2) töötab välja tegevuskavasid, annab seisukohti;
 3) algatab vallavolikogu määruste ja otsuste eelnõusid;
 4) annab arvamusi komisjonile läbivaatamiseks saadetud õigusaktide eelnõude ja muude avalduste ning taotluste kohta.

 (2) Komisjonil on õigus:
 1) algatada arutelusid;
 2) teha ettepanekuid volikogu istungi päevakorra, volikogu ja teiste komisjonide menetluses olevate volikogu õigusaktide eelnõude kohta;
 3) saada vallavalitsuselt täiendavaid dokumente ja teavet seoses komisjoni menetluses olevate küsimuste lahendamisega.
 4) kaasata oma töösse asjatundjaid ja tellida ekspertiise vastavalt komisjoni otsusele, kooskõlastades selle eelnevalt volikogu esimehega ainult sellisel puhul, kui kaasnevad rahalised kohustused.

§ 21.  Asjade menetlemine komisjonis

 (1) Komisjoni poolt volikogu istungi päevakorda esitatavaid küsimusi arutab komisjon enne volikogu istungi päevakorra koostamist ning esitab eelnõu volikogu eestseisusele istungi päevakorda võtmiseks.

 (2) Õigusakti eelnõu esitamisel mitmesse komisjoni määrab volikogu esimees juhtiva komisjoni, kellele teised asja arutavad komisjonid esitavad oma ettepanekud.

 (3) Avalduste, märgukirjade ja muude dokumentide kohta annab komisjon oma seisukoha ning esitab selle kirjalikult volikogu esimehele ja kannab ette volikogu istungil. Komisjonile adresseeritud avaldusele või märgukirjale vastab komisjon ning vastusele kirjutab alla komisjoni esimees.

§ 22.  Komisjoni tegutsemisvõimetus

 (1) Volikogu komisjon on tegutsemisvõimetu, kui komisjon ei ole kahel korral järjest täitnud tähtaegselt talle antud ülesannet põhjendamatult.

 (2) Komisjoni tegutsemisvõimetuse korral teeb volikogu esimees volikogule ettepaneku valida komisjonile uus esimees, kelle ettepanekul kinnitatakse komisjoni uus koosseis.

§ 23.  Komisjoni tegevusplaan ja aruandlus

  Komisjon annab oma tegevusest aru volikogule üks kord aastas.

§ 24.  Revisjonikomisjon

 (1) Volikogu moodustab oma volituste kehtivuse ajaks vähemalt kolmeliikmelise revisjonikomisjoni.

 (2) Revisjonikomisjoni esimees ja liikmed valitakse volikogu liikmete hulgast. Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud juhul võib komisjoni liige olla muu isik.

 (3) Kui volikogu liikmetest revisjonikomisjoni liikmed ei vasta audiitortegevuse seaduses sätestatud nõuetele, kinnitatakse revisjonikomisjoni liikmeks muu nõuetele vastav isik, arvestades audiitortegevuse seaduses § 100 lõikes 2 sätestatut.

 (4) Revisjonikomisjon täidab oma pädevuses olevaid ülesandeid volikogu poolt kinnitatud tööplaani alusel või volikogu ülesandel. Tööplaan esitatakse volikogule kinnitamiseks veebruarikuu istungile.

 (5) Revisjonikomisjon kontrollib:
 1) vallavalitsuse tegevuse vastavust volikogu määrustele ja otsustele;
 2) vallavalitsuse hallatavate asutuste raamatupidamise õigsust ja valla vara kasutamise sihipärasust;
 3) tulude tähtaegset sissenõudmist ning kulude vastavust valla eelarvele;
 4) valla poolt sõlmitud lepingute täitmist;
 5) vallavalitsuse tegevuse seaduslikkust ning otstarbekust.

 (6) Revisjonikomisjoni otsus ja revisjoniakt saadetakse vallavalitsusele, kes võtab revisjoniakti suhtes seisukoha ja esitab selle kümne päeva jooksul revisjonikomisjonile. Revisjonikomisjon esitab eelnimetatud dokumendid volikogule otsuse tegemiseks kontrolli tulemuste realiseerimise kohta, lisades nendele dokumentidele otsuse tegemiseks vajaliku volikogu õigusakti eelnõu.

 (7) Revisjonikomisjoni liikmetel on õigus:
 1) Siseneda kontrollitava asutuse ruumidesse ja viia vajadusel läbi inventuure;
 2) nõuda majandus- ja finantstegevust kajastavate algdokumentide, lepingute ja muu asjasse puutuva dokumentatsiooni esitamist, saada loetletud dokumentidest ärakirju ja väljavõtteid;
 3) saada kontrollitava asutuse juhilt ja teistelt isikutelt suulisi ja kirjalikke seletusi.

 (8) Revisjonikomisjoni liige ei tohi häirida kontrollitava ametiasutuse või asutuse igapäevast tööd, ta peab järgima kehtestatud (töö)sisekorraeeskirju ja teisi kontrollitava ametiasutuse või asutuse töökorraldust reguleerivaid õigusakte.

 (9) Revisjonikomisjon võib kutsuda kontrolli tulemuste arutamisele vallavalitsuse liikmeid, vallaametnikke ja töötajaid ning kontrollitud asutuste juhte. Revisjonikomisjon teeb vallavalitsusele ettepanekuid avastatud puuduste kõrvaldamiseks.

 (10) Revisjonikomisjonil on õigus:
 1) saada teavet ja kõiki oma tööks vajalikke dokumente;
 2) kontrollida ja hinnata vallavalitsuse ja vallavalitsuse hallatavate asutuste või kohaliku omavalitsuse üksuse valitseva mõju all olevate äriühingute, sihtasutuste ja mittetulundusühingute tegevuse seaduslikkust, otstarbekust ja tulemuslikkust ning valla vara kasutamise sihipärasust;
 3) kontrollida ja hinnata vallaeelarve täitmist.

 (11) Revisjonikomisjon hindab tulemuslikkust järgmiste kriteeriumite kohaselt:
 1) säästlikkus, mis tähendab eesmärkide saavutamiseks tehtavate kulutuste minimeerimist;
 2) tõhusus, mis tähendab kulutuste ja nende abil saavutatavate tulemuste suhet;
 3) mõjusus, mis tähendab tegevuse tegelikku mõju võrrelduna kavatsetud mõjuga.

 (12) Revisjonikomisjoni aruanne avaldatakse valla veebilehel.

§ 25.  Volikogu fraktsioonid

 (1) Volikogu fraktsiooni (edaspidi: fraktsioon) võivad moodustada vähemalt 3 ühes nimekirjas volikogusse valitud volikogu liiget.

 (2) Fraktsiooni registreerimise aluseks on volikogu esimehele esitatud volikogu liikmete kirjalik avaldus, milles näidatakse fraktsiooni nimetus, liikmete nimed, fraktsiooni esimees, aseesimees ja soovi korral muud andmed. Avaldusele kirjutavad alla nimetatud isikud. Informatsiooni avaldusest esitab volikogu esimees volikogu istungile. Fraktsiooni tegevus algab tema registreerimisest volikogu istungil. Vastav märge kantakse istungi protokolli. Muudatuste tegemine fraktsiooni koosseisus toimub fraktsiooni esimehe esitatud avalduse alusel samas korras.

 (3) Fraktsiooni liikmeks astuda või fraktsioonist välja astuda saab kirjaliku avalduse alusel. Volikogu liige võib samaaegselt olla ainult ühe fraktsiooni liige. Ühes nimekirjas volikogusse valitud volikogu liikmed saavad moodustada ühe fraktsiooni. Kui volikogu liige lahkub fraktsioonist, ei ole tal õigust astuda mõne teise fraktsiooni liikmeks.

 (4) Fraktsioonil on õigus taotleda volikogu istungil vaheaega, mille andmise ja kestuse otsustab istungi juhataja.

§ 26.  Volikogu istung

 (1) Volikogu töövormiks on istung. Istungid on avalikud. Volikogu võib kuulutada istungi küsimuse arutelu osas kinniseks, kui selle poolt hääletab vähemalt kaks korda enam volikogu liikmeid kui vastu või arutatavat küsimust puudutavate andmete avalikustamine on seadusega keelatud või piiratud.

 (2) Volikogu istungid toimuvad üks kord kuus, väljaarvatud juulis, mil volikogu istungit ei toimu, kui volikogu ei otsusta teisiti.

 (3) Volikogu istungi kokkukutsumist võib nõuda vähemalt ¼ volikogu liikmetest või vallavalitsus. Istungi kokkukutsumise nõudjad esitavad koos nõudega kirjaliku põhjenduse istungi kokkukutsumiseks. Istung kutsutakse kokku seitsme päeva jooksul pärast nõudmise registreerimist vallakantseleis.

 (4) Istungi kutsub kokku volikogu esimees või tema äraolekul aseesimees. Uue koosseisu esimese istungi kutsub kokku valla valimiskomisjoni esimees seaduses ettenähtud tähtaja jooksul.

§ 27.  Istungi kokkukutsumine ja päevakord

 (1) Volikogu kokkukutsumisel tuleb kutses ära näidata arutusele tulevad küsimused ja kutse peab olema volikogu liikmetele teatavaks tehtud vähemalt neli päeva enne volikogu istungit. Samaks ajaks peab vallakantseleis ja valla veebilehel olema välja pandud volikogu istungi päevakorra projekt ja arutusele tulevate päevakorrapunktide juurde kuuluvad materjalid. Eelinformatsioon volikogu järgmise istungi aja ja koha kohta teatatakse volikogu istungi lõpus ning see avaldatakse infolehes Kodu Uudised.

 (2) Volikogu liige teatab võimalusel volikogu istungilt puudumisest eelnevalt vallakantseleisse või volikogu esimehele.

 (3) Volikogu istungi päevakorra projekti koostab tehtud ettepanekute ja laekunud materjalide alusel volikogu eestseisus ja istungile esitab selle kinnitamiseks volikogu esimees või tema puudumisel aseesimees. Taotlused ja ettepanekud volikogu päevakorra kohta peavad olema esitatud vallakantseleisse kirjalikult hiljemalt 5 päeva enne volikogu istungit.

 (4) Ettepanekuid volikogu istungi päevakorra kohta võivad teha kuni päevakorra kinnitamiseni:
 1) volikogu liikmed;
 2) vallavanem;
 3) vallavalitsus;
 4) komisjonid;
 5) fraktsioonid.

§ 28.  Hääletamine volikogus

 (1) Volikogu ainupädevusse kuuluvaid küsimusi otsustatakse hääletamise teel. Muudes küsimustes hääletatakse juhul, kui vähemalt üks volikogu liige seda nõuab. Hääletamine volikogus on avalik. Hääletamisest võtavad osa ainult istungil viibivad volikogu liikmed.

 (2) Isikuvalimised otsustatakse salajasel hääletamisel.

 (3) Volikogu istungi päevakord kinnitatakse poolthäälte enamusega, s.t. kui poolt hääletab rohkem istungil osalevatest volikogu liikmetest kui vastu. Kinnitatud päevakorra muutmiseks on nõutav poolthäälte enamus.

 (4) Volikogu õigusaktid võetakse vastu poolthäälte enamusega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

 (5) Volikogu õigusakti eelnõu kohta esitatud muudatusettepanekud pannakse hääletamisele ning otsustatakse poolthäälte enamusega. Kui ühe ja sama sätte kohta on esitatud mitu erinevat muudatusettepanekut, mis oluliselt ei erine arutatavast küsimusest, käsitletakse neid koos ning esitamise järjekorras. Vastuvõetuks loetakse enim poolthääli saanud ettepanek. Kui olulisi ettepanekuid ja parandusi on mitu, siis kõigepealt hääletatakse need:
 1) mille vastuvõtmine teeb tarbetuks teiste hääletamise;
 2) mis erinevad algettepanekust kõige rohkem.

 (6) Isikuvalimistel, kus ei nõuta volikogu koosseisu häälteenamust, loetakse valituks poolthäälteenamusega enim hääli saanud kandidaat. Kui isikuvalimisel ei saa ükski kandidaatidest nõutavat häälteenamust, korraldatakse kordushääletus. Kordushääletusel jäävad kandideerima kaks enim hääli saanud kandidaati. Kui kandidaatide nimekirjas on ainult üks isik ja see isik ei saavuta vajalikku häälteenamust, viiakse läbi uus valimine, kus võib kandideerida ka valituks mitteosutunud isik.

§ 29.  Salajane hääletamine

 (1) Salajase hääletamise korraldamiseks moodustab volikogu poolthäälte enamusega kolmeliikmelise häältelugemiskomisjoni, kes nimetab endi hulgast komisjoni esimehe.

 (2) Häältelugemiskomisjon väljastab volikogu liikmetele allkirja vastu pitsatiga varustatud hääletussedelid. Volikogu liige täidab sedeli hääletamiskabiinis.

 (3) Hääletamise tulemuste kohta koostab häältelugemiskomisjon protokolli, mille volikogu kinnitab poolthäälte enamusega.

§ 30.  Volikogu töökeel

  Volikogu istungi töökeeleks on eesti keel. Volikogu dokumentidest võib vajadusel teha tõlkeid teistesse keeltesse. Ametliku tõlke õigsust tõestab notar.

§ 31.  Volikogu istungi läbiviimine

 (1) Volikogu istungi avab ja seda juhatab volikogu esimees või tema asendaja. Volikogu esimehe või aseesimehe äraolekul juhatab istungit volikogu vanim liige. Esimest istungit juhatab kuni volikogu esimehe valimiseni valla valimiskomisjoni esimees või tema asetäitja.

 (2) Volikogu istungi avamine hõlmab järgmisi toiminguid:
 1) volikogu liikmete osalemisest teatamine;
 2) kutsutud külalistest teatamine;
 3) päevakorra projekti arutamine ja päevakorra kinnitamine.

 (3) Volikogu õigusakti eelnõu arutelu koosneb ettekandest, vajadusel kaasettekandest, küsimustest ning nendele vastamisest, sõnavõttudest, repliikidest ning ettekandja ja kaasettekandja lõppsõnast. Küsimusi saab esitada ettekande ja kaasettekannete lõpul enne sõnavõtte ja repliike. Volikogu võib poolthäälteenamusega piirata päevakorrapunkti arutamise aega.

 (4) Volikogu istung viiakse läbi lähtudes heast tavast ja kõikide volikogu liikmete võrdse kohtlemise printsiibist.

 (5) Volikogu istungi läbiviimisel kehtivad järgmised põhimõtted:
 1) ettekanne on päevakorrapunkti ettevalmistatud käsitlemine kestusega kuni 15 minutit. Kaasettekanne on teema täiendav käsitlemine kestusega kuni 10 minutit;
 2) küsimus esitatakse lühidalt ja konkreetselt;
 3) sõnavõtt on ettepanekute ja kommentaaride motiveeritud esitamine arutatavas päevakorrapunktis kestusega kuni 3 minutit;
 4) repliik on lühidalt öeldud märkus, ettepanek või õiendus arutatavas päevakorrapunktis;
 5) igas päevakorrapunktis on käesoleva paragrahvi lõikes 8 nimetatud isikutel õigus ühele sõnavõtule, volikogu liikmetel lisaks sellele veel kahele küsimusele ning kahele repliigile. Küsimusi saab esitada üldjuhul ainult ettekandjale ja kaasettekandjale. Sõna soovija annab käe tõstmisega märku ja sõna saamisel teavitab kas soovib sõna, või esitab küsimuse või repliigi.
 6) ettekandjal ja kaasettekandjal on õigus lõppsõnale kestusega kuni 3 minutit;
 7) istungi juhataja katkestab ettekande, kaasettekande, sõnavõtu, repliigi või küsimuse teemast ilmse kõrvalekaldumise korral;
 8) sõnavõtusoovist, küsimuse ja repliigi esitamisest teatatakse käetõstmisega. Sõna antakse taotlemise järjekorras;
 9) sõnavõtud ja repliigid loetakse lõpetatuks teema sisulisel lahendamisel kas konsensusega või poolthäälte enamusega;
 10) muudatusettepanekud volikogu õigusaktide eelnõude kohta ja eriarvamused esitatakse kirjalikult;
 11) enne õigusakti eelnõu hääletusele panemist teatab istungi juhataja kõikidest kirjalikult laekunud muudatusettepanekutest nende laekumise järjekorras ja teeb vajadusel ettepanekud hääletamise korra kohta. Volikogu võib töökorralduslikes küsimustes vastu võtta istungi protokolli kantavaid otsuseid. Enne hääletamist on fraktsioonidel ja komisjonide esimeestel õigus nõuda kuni 5-minuti pikkust vaheaega. Enne hääletamist võib istungi juhataja anda küsimuseks sõna üksnes hääletusprotseduuri kohta. Hääletamise ajal sõna ei anta.

 (6) Kui istungi päevakorrapunkti kohta ei ole esitatud volikogu õigusakti eelnõu, koosneb arutelu ettekandest ja kaasettekannetest ning küsimustele vastamisest.

 (7) Kui istungi päevakorras on arupärimisele vastamine, koosneb arutelu ettekandest, küsimustele vastamisest ja arupärija repliigist. Küsimuste esitamise eesõigus on arupärimise esitajal.

 (8) Kui istungi päevakorras on informatsiooni ärakuulamine, koosneb arutelu informatsiooni esitamisest ja küsimustele vastamisest.

 (9) Volikogu istungil on sõnaõigus volikogu liikmetel, vallavalitsuse liikmetel, vallasekretäril ja teistel istungile kutsutud isikutel. Sõna andmise otsustab istungi juhataja.

 (10) Enne volikogu istungi lõppu kuulatakse ära informatsioon volikogu nimel tehtud kirjade kohta, samuti on osalejatel võimalik tõstatada lahendamist vajavaid probleeme ning edastada vajalikku informatsiooni toimunu või toimuva kohta. Istungi lõpetab istungi juhataja.

§ 32.  Volikogu istungi protokoll

 (1) Volikogu istungid protokollitakse. Protokollid pannakse tutvumiseks välja hiljemalt seitsmendal tööpäeval pärast volikogu istungit. Volikogu liikmel on õigus teha protokolli kohta märkusi 5 päeva jooksul pärast protokolli väljapanemist. Märkused lisatakse protokollile. Volikogu liikmed võivad nõuda oma eriarvamuse kandmist istungi protokolli. Eriarvamus esitatakse kirjalikult.

 (2) Kõik mittesalajaste hääletuste tulemused kajastatakse volikogu protokollis isikustatult.

§ 33.  Õigusakti eelnõu esitamine ja eelnõule esitatavad nõuded

 (1) Õigusakte valmistavad ette ja esitavad istungile volikogu komisjonid, volikogu fraktsioonid, volikogu liikmed, vallavanem, vallavalitsus ja valla valimiskomisjon talle seadusega pandud ülesannete täitmiseks.

 (2) Esitatud õigusakti eelnõu menetlemiseks määrab volikogu esimees vajadusel volikogu komisjonide hulgast juhtiva komisjoni. Teised komisjonid esitavad oma ettepanekud õigusakti eelnõu kohta juhtivale komisjonile.

 (3) Õigusakti eelnõu esitatakse vallakantseleisse kirjalikult hiljemalt 8 päeva enne istungi algust. Eelnõus või sellele lisatud õiendis esitatakse:
 1) õigusakti vastuvõtmise vajalikkuse põhjendus;
 2) milliste õigusaktidega on käesoleval ajal küsimus reguleeritud;
 3) milliseid valla õigusakte on vaja tühistada või muuta õigusakti vastuvõtmisel;
 4) õigusakti vastuvõtmisest tulenevad kulutused ja katteallikad;
 5) eelnõu esitaja, allkiri, esitamise kuupäev, koostaja nimi ning nimekiri, keda kutsuda istungile ja kellele saata määrus või otsus.

 (4) Eelnõule võivad olla lisatud ka muud esitaja poolt vajalikuks peetavad materjalid (eksperthinnangud jms), vajadusel lisatakse eelnõule muudatusettepanekute koondtabel koos juhtiva komisjoni ja vallavalitsuse arvamusega.

 (5) Eelnõu peab olema normitehniliselt ja keeleliselt korrektne. Vallakantselei abistab vajadusel õigusaktide eelnõude esitajaid õigusaktide eelnõude normitehnilise korrektsuse tagamisel.

 (6) Volikogu õigusakti eelnõu, mida volikogu menetleb mitmel lugemisel, võivad esitaja või juhtiv komisjon anda arutamiseks volikogu istungile uue terviktekstina, arvestades tehtud muudatusi.

 (7) Volikogu õigusakti eelnõu koostaja nimetab ettekandja volikogu istungile. Eelnõu koostaja, volikogu komisjon või volikogu esimees võivad vajadusel nimetada kaasettekandja.

 (8) Vallavalitsusel peab olema võimalus esitada arvamus eelnõu kohta, mida ei ole esitanud vallavanem või vallavalitsus, v.a. volikogu töökorraldust puudutavad eelnõud.

 (9) Volikogu koosseisu volituste lõppemisega langeb menetlusest välja selle koosseisu volituste ajal lõpuni menetlemata jäänud volikogu liikme poolt esitatud eelnõu.

4. peatükk VALLAVALITSUS 

§ 34.  Vallavalitsus ja selle koosseis

 (1) Vallavalitsuse moodustab volikogu.

 (2) LVallavalitsusse kuuluvad vallavanem ja vallavalitsuse liikmed.

 (3) Vallavanem valitakse ja nimetatakse ametisse volikogu poolt.

 (4) Vallavalitsuse liikmed kinnitab ametisse volikogu vallavanema ettepanekul.

§ 35.  Vallavanema pädevus ja ametitunnus

 (1) Vallavanem täidab talle seaduste, käesoleva põhimääruse ja muude õigusaktidega pandud ülesandeid.
Vallavanem:
 1) korraldab vallavalitsuse tööd ja vallavalitsuse istungite ettevalmistamist;
 2) esindab Luunja valda ja vallavalitsust vastavalt seadusega, käesoleva põhimäärusega ning volikogu poolt antud pädevusele;
 3) annab vallavalitsuse (ametiasutusena) sisemise töö korraldamiseks käskkirju;
 4) kirjutab alla vallavalitsuse määrustele ja korraldustele ning teistele vallavalitsuse dokumentidele;
 5) esitab volikogule kinnitamiseks vallavalitsuse koosseisu;
 6) esitab volikogule ettepaneku valitsuse täiendava liikme ametisse kinnitamiseks või mõne valitsuse liikme ametist vabastamiseks.

 (2) Vallavanema äraolekul asendab vallavanemat vallavalitsuse liige vastavalt vallavanema käskkirjale või vallavalitsuse korraldusele. Tööjaotuse kinnitab vallavalitsus.

 (3) Vallavanema pidulikuks ametitunnuseks on vallavanema ametiraha. Vallavanema ametiraha on vasest valmistatud ketiga kaelaskantav ümmargune medal, mille ühel pool on Tartu maakonna vapi reljeefne kujutis ning selle ümber kiri „Luunja vald“ ja „vallavanem“. Teisel pool on Eesti Vabariigi vapi kujutis koos kirjaga „Tartumaa“.

§ 36.  Vallavanema valimine

 (1) Vallavanem valitakse salajase hääletamise teel volikogu koosseisu häälteenamusega.

 (2) Vallavanema kandidaadi ülesseadmine:
 1) kandidaadi ülesseadmise kohta esitatakse istungi juhatajale ettepanek;
 2) kandidaadid nummerdatakse ülesseadmise järjekorras;
 3) nimekirja sulgemise otsustab volikogu avalikul hääletamisel poolthäälte enamusega;
 4) kui volikogu ei otsusta teisiti, tutvustab kandidaatide nimekirjas olev isik end pärast nimekirja sulgemist ja volikogu igal liikmel on õigus esitada kandidaadile üks küsimus.

 (3) Vallavanema valimisel on volikogu liikmel üks hääl.

 (4) Nimekirja sulgemise järel valitakse avalikul hääletamisel volikogu poolthäälte enamusega kolmeliikmeline häältelugemiskomisjon, kes nimetab endi hulgast komisjoni esimehe.

 (5) Häältelugemiskomisjon väljastab volikogu liikmetele allkirja vastu pitsatiga varustatud hääletussedelid.

 (6) Hääletamistulemuste kohta koostab häältelugemiskomisjon protokolli, millele kirjutavad alla kõik komisjoni liikmed.

 (7) Protokolli kinnitab volikogu avalikul hääletamisel poolthäälte enamusega.

 (8) Vallavanemaks valituks osutub kandidaat, kes saab volikogu koosseisu häälteenamuse.

 (9) Kui ükski esitatud kandidaatidest ei saa nõutavat häälteenamust, viiakse läbi kordushääletamine. Kordushääletamisel jäävad kandideerima kaks enam hääli saanud kandidaati. Kui on üks kandidaat ja ta ei saavuta vajalikku häälteenamust, korraldatakse uus valimine.

 (10) Kui kordushääletusel ei saa kumbki kandidaat vajalikku häälteenamust või kui esitati ainult üks kandidaat, kes ei saanud vajalikku häälteenamust, korraldatakse uus valimine, kus võib kandideerida ka valituks mitteosutunud isik.

§ 37.  Vallavalitsuse kinnitamine

 (1) Vallavanem esitab vallavalitsuse koosseisu volikogule kinnitamiseks ja ametisse nimetamiseks nimekirjana.

 (2) Vallavalitsuse liikmete kinnitamine toimub nimekirja alusel volikogu poolthäälte enamusega.

 (3) Vallavalitsuse liikme ametist vabastamise kinnitab vallavanema ettepanekul volikogu avalikul hääletamisel poolthäälte enamusega. Volikogu kinnitab ja nimetab vallavanema ettepanekul ametisse uue vallavalitsuse liikme.

§ 38.  Vallavalitsuse pädevus

 (1) Vallavalitsus täidab ülesandeid, mis seaduse, käesoleva põhimääruse ja teiste volikogu õigusaktidega on antud vallavalitsuse pädevusse.

 (2) Seadusega kohaliku omavalitsuse, kohaliku omavalitsusüksuse või kohaliku omavalitsusorgani pädevusse antud küsimuse lahendamise delegeerimise vallavalitsusele otsustab volikogu.

§ 39.  Vallavalitsuse õigusakti eelnõule esitatavad nõuded, õigusakti avalikustamine ja jõustumine

 (1) Vallavalitsusele esitatavate õigusaktide eelnõude vormi ja esitamise tähtaja nõuded kehtestab vallavalitsus.

 (2) Vallavalitsuse õigusaktid ja istungite protokollid avalikustatakse vallakantseleis ja asjaajamiskorras ettenähtud ulatuses valla veebilehel ning teave nende kohta avaldatakse valla infolehes “Kodu-Uudised”.

 (3) Valitsuse määrused avaldatakse Riigi Teatajas vastuvõetud algtekstidena ning nende alusel kõiki muudatusi sisaldavate terviktekstidena.

 (4) Vallavalitsuse määrused ja korraldused saadetakse seitsme päeva jooksul pärast vastuvõtmist täitjatele ja teistele asjaosalistele.

 (5) Vallavalitsuse määrus jõustub kolmandal päeval pärast avalikustamist, kui määruses ei ole kehtestatud hilisemat tähtaega.

 (6) Vallavalitsuse korraldus jõustub teatavakstegemisest.

§ 40.  Vallavalitsuse istung

 (1) Vallavalitsuse töövorm on istung.

 (2) Vallavalitsuse istungit juhatab vallavanem, tema äraolekul teda asendav vallavalitsuse liige (vallavanema ülesannetes). Vallavalitsuse istungid on kinnised, kui vallavalitsus ei otsusta teisiti.

 (3) Vallavalitsuse liige, kes ei saa istungil osaleda, informeerib sellest vallasekretäri või vallasekretäri asendavat isikut.

 (4) Istungi juhataja ettepanekul arutatakse läbi istungi päevakorra projekt ning kinnitatakse istungi päevakord.

 (5) Vallavalitsuse määrused ja korraldused võetakse vastu poolthäälte enamusega. Vallavalitsuse liikmed võivad nõuda oma eriarvamuse kandmist istungi protokolli. Vallavalitsuse otsustused töökorralduse küsimustes, mis ei nõua õigusakti andmist kantakse protokolli, kui mõni vallavalitsuse liige seda nõuab.

 (6) Vallavalitsuse istung protokollitakse. Protokoll vormistatakse 7 päeva jooksul pärast istungit ja sellele kirjutavad alla vallavanem ja protokollija. Protokollid säilitatakse vallakantseleis.

 (7) Vallavalitsuse istungi ettevalmistamise ja läbiviimise täpsema korra kehtestab vallavalitsus.

§ 41.  Vallavalitsuse komisjon

 (1) valitsus võib moodustada oma pädevuses olevate küsimuste läbitöötamiseks komisjone.

 (2) Komisjoni tegevuse eesmärgid ja tegutsemise tähtaeg sätestatakse komisjoni põhimääruses, mille kinnitab vallavalitsus. Komisjonide koosolekute protokollid avalikustatakse vallakantseleis hiljemalt viiendal päeval pärast koosolekut.

 (3) Komisjoni koosseisu kinnitab vallavalitsus.

5. peatükk ARENGUKAVA, EELARVE JA MAJANDUS 

§ 42.  Valla arengukava

 (1) Vallal peab olema arengukava. Arengukava on valla pika- ja lühiajalise arengu eesmärke määratlev ja nende elluviimise võimalusi kavandav dokument, mis tasakaalustatult arvestab majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise keskkonna ning looduskeskkonna arengu pikaajalisi suundumusi ja vajadusi ning on aluseks erinevate eluvaldkondade arengu integreerumisele ja koordineerimisele.

 (2) Arengukava osa või sellega seotud iseseisev dokument on eelarvestrateegia, mille nõuded sätestatakse Kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduses.

 (3) Kõik seaduse alusel kohalikule omavalitsusele kohustuslikud valdkonnapõhised arengukavad, valla arengukava ning üldplaneering peavad olema omavahel seotud ning ei tohi olla vastuolus.

 (4) Mis tahes eelarveaastal peab kehtiv arengukava hõlmama vähemalt nelja eelseisvat eelarveaastat. Kui vallal on pikemaajalisi varalisi kohustusi või neid kavandatakse pikemaks perioodiks, peab arengukava olema nimetatud varalisi kohustusi käsitlevas osas kavandatud selleks perioodiks

 (5) Arengukava kavandatakse kogu valla territooriumi kohta. Täiendavalt võib arengukava koostada:
 1) valla territooriumi osa kohta kehtiva arengukava täpsustamiseks või täiendamiseks;
 2) valdkonnapõhise arengukavana kehtiva arengukava täpsustamiseks või täiendamiseks;
 3) mitme kohaliku omavalitsusüksuse või nende territooriumi osade kohta huvitatud kohalike omavalitsusüksuste omavahelisel kokkuleppel.

 (6) Vald korraldab avalike arutelude kaudu kõigi huvitatud isikute kaasamise arengukava koostamise protsessi ning tagab kehtestatud arengukava järgimise. Teade arengukava ja selle olulise muutmise eelnõu avalikustamise kohta avaldatakse maakonnalehes, valla infolehes Kodu-Uudised ja valla veebilehel. Avaliku väljapaneku kestus ei või olla lühem kui kolm nädalat.

 (7) Arengukava esitatakse maavanemale ja Siseministeeriumile hiljemalt üks kuu pärast volikogu poolt tehtud otsust arengukava vastuvõtmise või muutmise kohta. Pärast volikogu poolt vastuvõtmist avalikustatakse arengukava vallavalitsuse veebilehel.

 (8) Valla arengukava eelnõu ning selle olulist muutmist valmistab ette selleks moodustatud komisjon.

 (9) Kogu aasta jooksul võib esitada vallakantseleisse kirjalikke ettepanekud arengukava muutmise kohta.

 (10) Hiljemalt iga aasta 1. oktoobriks vaatab volikogu läbi valla arengukava ja võtab vastu otsuse selle täitmise ja vajadusel muutmise kohta.

 (11) Arengukava eelnõu ja selle olulisi muudatusi menetletakse vähemalt kahel lugemisel reeglina vähemalt kahel volikogu istungil.

 (12) Hiljemalt iga aasta 1. oktoobriks esitab vallavanem volikogule kirjaliku aruande arengukava täitmise kohta.

 (13) Arengukava ja eelarvestrateegia on aluseks:
 1) vallaeelarve koostamisele;
 2) investeeringute kavandamisele ja nende jaoks rahaliste ja muude vahendite taotlemisele, sõltumata nende allikast;
 3) laenude võtmisele, kapitalirendi kasutamisele ja võlakirjade emiteerimisele.

§ 43.  Valla eelarve

 (1) Vallal on volikogu poolt kinnitatud iseseisev eelarve, mille osadeks on: põhitegevuse tulud, põhitegevuse kulud, investeerimistegevus, finantseerimistegevus, likviidsete varade muutus.

 (2) Valla eelarveaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril. Eelarve jõustub eelarveaasta algusest.

 (3) Eelarve tulud ja kulud ning finantseerimistehingud liigendatakse vastavalt rahandusministri poolt kehtestatud eelarveklassifikaatorile. Eelarve peab olema läbipaistev ja erinevate aastate lõikes võrreldav.

 (4) Eelarve täitmist korraldab vallavalitsus, kes annab volikogule informatsiooni eelarve täitmise kohta kord kvartalis.

 (5) Eelarvesse riigieelarvest sihtotstarbeliselt eraldatud vahendeid võib kasutada ainult ettenähtud otstarbel.

 (6) Vallavalitsusel ja valla asutustel on õigus võtta rahalisi kulutusi nõudvaid kohustusi ainult neile eelarves ettenähtud kulude piires.

 (7) Eelarve koosseisus moodustatakse reservfond, mida kasutab vallavalitsus eelarves ettenägemata kulude katmiseks. Reservfondi kasutamine on sätestatud reservfondi kasutamise korras.

 (8) Vald võib võtta laenu, kasutada kapitalirenti, emiteerida võlakohustust tõendavaid väärtpabereid ja võtta muid võlakohustusi seaduses sätestatud korras.

 (9) Vallal on keelatud laenu andmine ja tagamine. Vald võib temast viimasel kolmel aastal sõltunud ja eelarveaastal sõltuvale üksusele rahavoogude juhtimise eesmärgil anda laenu tingimusel, et laen makstakse eelarveaasta lõpuks tagasi. Volikogu otsustab laenu andmise iga üksikjuhtumi puhul eraldi või kehtestab vallavalitsusele eelarveaastaks piirmäära, milleni võib antavate laenude kogusumma ulatuda.

§ 44.  Valla eelarve projekti koostamine

 (1) Eelarve projekti koostamist korraldab vallavalitsus.

 (2) Eelarve projekt koostatakse rahandusministri poolt kinnitatud klassifikaatorite lõikes.

 (3) Projekti koostamise aluseks on:
 1) valla arengukava ja eelarvestrateegia;
 2) volikogu poolt varem vastuvõetud eelarve kohta käivad õigusaktid;
 3) valla asutuste ja teiste alaeelarvete kasutajate poolt esitatud taotlused;
 4) eelmise eelarveaasta tegelikud laekumised ja kulud ning eelseisvaks eelarveaastaks planeeritud tulud ja kulud;
 5) Rahandusministeeriumi poolt antud suunised.

 (4) Eelarve projektile lisatakse seletuskiri. Seletuskirja ülesehituse otsustab ja koostab vallavalitsus.

 (5) Vallavalitsuse hallatavad asutused ja teised alaeelarvete kasutajad esitavad eelseisva aasta finantseerimisvajadused kululiikide lõikes koos seletuskirjaga vallavalitsusele eelarveaastale eelneva aasta 1.novembriks.

 (6) Vallavalitsus koostab eelarve projekti ja esitab selle koos lisadega vallavolikogule hiljemalt üks kuu enne eelarveaasta algust.

 (7) Eelarve projekt esitatakse koos volikogu majanduskomisjoni seisukohaga volikogule esimeseks lugemiseks ning avatakse parandus- ja täiendusettepanekute tegemiseks.

 (8) Volikogu komisjonid ja liikmed esitavad seisukohad ning kirjalikud parandus- ja täiendusettepanekud eelarve projekti kohta vallavalitsusele 2 nädala jooksul pärast esimest lugemist.

 (9) Eelarve projekti muutmise ettepanekule, mis tingib ettenähtud tulude vähenemise, kulude suurendamise või kulude ümberjaotamise, tuleb algatajal lisada rahalised arvestused, mis näitavad ära kulude katteks vajalikud tuluallikad.

 (10) Kõik õigeaegselt esitatud parandus- ja täiendusettepanekud esitatakse volikogule eelarveprojekti teiseks lugemiseks.

§ 45.  Valla eelarve vastuvõtmine

 (1) Valla eelarvet menetletakse vähemalt kahel lugemisel vähemalt kahel volikogu istungil.

 (2) Kui eelarve ei ole eelarveaasta alguseks vastu võetud, võib kuni eelarve vastuvõtmiseni teha kulutusi igal kuul kuni 1/12 lõppenud eelarveaastaks ettenähtud summast.

§ 46.  Valla eelarve muutmine ja lisaeelarve

 (1) Eelarves määratud tulude ja kulude mahtu on võimalik muuta vaid eelarve muutmise teel vallavolikogu määrusega.

 (2) Käesoleval eelarveaastal sihtotstarbeliselt laekunud summad võetakse eelarvesse, juhul, kui neid ei olnud võimalik arvesse võtta eelarve menetlemisel. Vallavalitsus informeerib sellest volikogu üks kord kvartalis.

 (3) Kulutuste tegemiseks, milleks eelarves ei ole assigneeringuid määratud või mille tegemiseks määratud assigneeringuid ei jätku, võib vallavalitsus mitte hiljem kui kaks kuud enne eelarveaasta lõppu esitada lisaeelarve projekti, millele lisatakse põhjendused täiendavate kulutuste vajaduse kohta ning andmed lisatulude ja säästu kohta, millega lisakulud kaetakse.

 (4) Valla eelarve muutmine ja lisaeelarve vastuvõtmine korraldatakse volikogu istungitel üldjuhul esimesel lugemisel.

§ 47.  Valla eelarve täitmine

 (1) Eelarve täitmise eesmärk on tagada eelarves ettenähtud tulude täielik ja õigeaegne laekumine tervikuna ning iga tuluallika järgi, samuti eelarves kavandatud vajaduste takistusteta finantseerimine.

 (2) Eelarve täitmist korraldab vallavalitsus. Alaeelarvete täitmise eest vastutavad vallaasutuste juhid ja teised alaeelarvete kasutajad.

 (3) Eelarveaasta lõpuks kasutamata jäänud assigneeringute edasise kasutamise otsustab vallavolikogu.

 (4) Kassatagavara kasutab vallavalitsus tulude laekumise viibimisel eelarve kulude katmiseks ja see tuleb taastada volikogu poolt määratud suuruseni samal eelarveaastal.

§ 48.  Valla eelarve avalikustamine

  Valla eelarve eelnõu, vastuvõetud eelarve, lisaeelarve, nende seletuskirjad ning majandusaasta aruanne on kätte saadavad vallakantseleis ning avaldatakse valla veebilehel kooskõlas kehtivatest õigusaktidest tulenevate nõuetega. Ülevaade eelarve põhisummadest tuuakse ära valla infolehes.

§ 49.  Majandusaasta aruande kinnitamine

 (1) Majandusaasta aruande koostab vallavalitsus ning esitab selle kinnitamiseks volikogule hiljemalt 31.maiks.

 (2) Volikogule kinnitamiseks esitatavale majandusaasta aruandele lisatakse volikogu poolt määratud vandeaudiitori aruanne ja vallavalitsuse protokolliline otsus majandusaasta aruande heakskiitmise kohta.

 (3) Majandusaasta aruande kinnitab volikogu hiljemalt 30.juuniks, kuulates eelnevalt ära revisjonikomisjoni arvamuse. Aruanne avalikustatakse vallakantseleis ja valla veebilehel.

§ 50.  Vallavara

 (1) Luunja valla munitsipaalomandiks on Luunja valla omanduses olevad kinnis- ja vallasasjad ning rahaliselt hinnatavad õigused ja kohustused (edaspidi vallavara).

 (2) Vallavara registreeritakse ühtses vallavararegistris.

 (3) Vallavara valitsemise, kasutamise ja käsutamise kord sätestatakse vallavaraeeskirjas.

 (4) Järelvalve teostamiseks vallavara haldamise üle tuleb volikogul taotleda kehtivate volitustega volinike hulgast esindajate delegeerimist munitsipaalosalusega äriühingute nõukogudesse.

§ 51.  Lepingud

 (1) Lepingute sõlmimise otsustab oma pädevuse piires volikogu või vallavalitsus, kelle nimel kirjutab lepingule alla vastavalt volikogu esimees või vallavanem või volikogu või vallavalitsuse poolt selleks volitatud isik.

 (2) Vallavalitsusel ja vallavalitsuse hallataval asutusel on õigus eelarves ettenähtud ulatuses sõlmida Luunja valla nimel lepinguid juhul, kui see on ettenähtud volikogu või vallavalitsuse õigusaktides.

 (3) Igaühel on õigus saada informatsiooni valla nimel sõlmitud lepingute kohta seadusega sätestatud korras.

§ 52.  Koormis

 (1) Koormis on kohustus, mis seaduse alusel kehtestatakse volikogu määrusega füüsilistele ja juriidilistele isikutele kohustuslike tööde tegemiseks valla territooriumil kehtestatud heakorraeeskirjade täitmiseks.

 (2) Koormiste täitmist kontrollib vallavalitsus.

6. peatükk OMAVALITSUSTEENISTUS 

§ 53.  Ametiasutus

 (1) Valla ametiasutusteks on vallavalitsus (asutusena). Ametiasutust finantseeritakse valla eelarvest ja tema ülesandeks on avaliku võimu teostamine. Ametiasutust juhib vallavanem.

 (2) Ametiasutuses töötamist loetakse töötamiseks Luunja valla omavalitsusteenistuses. Ametiasutuse teenistujate koosseisu määrab volikogu. Ametiasutuse teenistujate ülesanded ja töökorraldus sätestatakse ametijuhendeis, mille kinnitab vallavanem.

§ 54.  Teenistuslik järelevalve

 (1) Teenistuslik järelevalve on vallavalitsuse poolt hallatavate asutuste ja nende juhtide

 (2) Teenistusliku järelevalve teostamisel on vallavalitsusel õigus:
 1) teha ettekirjutusi akti või toimingu puuduste kõrvaldamiseks;
 2) peatada akti täitmine ja toimingu sooritamine kuni kümneks tööpäevaks akti või toimingu seaduslikkuse ja otstarbekuse täiendavaks kontrollimiseks või vajalike täiendavate andmete kontrollimiseks;
 3) tunnistada kehtetuks akte ja toiminguid, mis ei ole vastavuses Eesti Vabariigi põhiseaduse, seaduste ning nende alusel ja täitmiseks antud õigusaktide või Luunja valla õigusaktidega.

 (3) Teenistusliku järelevalve korras tehtud otsused peavad olema motiveeritud.

 (4) Ebaotstarbekaks loetakse akti või toimingut juhul, kui akt või toiming ilmselt ei vasta kohaliku omavalitsuse põhimõtetele või põhjustab vallavara ja eelarvevahendite ebaratsionaalset kasutamist. Ebaotstarbekuse motiivil ei saa tunnistada kehtetuks akte ja toiminguid, mille andmise tingimused tulenevad seadustest ning nende alusel ja täitmiseks antud õigusaktidest.

§ 55.  Teenistusliku järelevalve teostamine

 (1) Teenistusliku järelevalve teostaja:
 1) analüüsib ja hindab vallavalitsuse teenistujate ning vallavalitsuse hallatavate asutuste ja nende juhtide tegevuse vastavust seadustele ning volikogu ja vallavalitsuse õigusaktidele;
 2) analüüsib ja hindab rahaliste vahendite kasutamise seaduslikkust, otstarbekust ja efektiivsust;
 3) tuvastab ja hindab juhtimis- ning kontrollmeetmete tulemuslikkust, säästlikkust ja efektiivsust.

 (2) Oma ülesannete teostamiseks on teenistusliku järelevalve teostajal õigus:
 1) tutvuda kõikide vallavalitsuse ja vallavalitsuse hallatavate asutuste dokumentidega;
 2) nõuda omavalitsusteenistujatelt ning vallavalitsuse hallatavate asutuste juhtidelt puuduste ning eksimuste kohta kirjalikke seletusi ning teha vallavalitsusele ettepanekuid puuduste kõrvaldamiseks.

§ 56.  Omavalitsustöötajate sotsiaalsed garantiid

 (1) Omavalitsuse ametnikele ja töötajate suhtes kehtivad avaliku teenistuse seaduses riigiametnikele ettenähtud teenistusalased õigused.

 (2) Ametist vabastamisel ametniku või töötaja algatusel, seoses vanaduspensionile jäämisega, tervislikel põhjustel ja umbusalduse avaldamisel või mittetagasivalimise korral makstakse kõigile vallaametnikele ja töötajatele ning volikogu esimehele hüvitist alljärgnevalt:
 1) töötamisel samas ametiasutuses 2-3 aastat 1 kuu ametipalga ulatuses;
 2) töötamisel samas ametiasutuses 4-6 aastat 2 kuu ametipalga ulatuses;
 3) töötamisel samas ametiasutuses 7-10 aastat 3 kuu ametipalga ulatuses;
 4) töötamisel samas ametiasutuses üle 10 aasta 4 kuu ametipalga ulatuses.

 (3) Eeltoodud hüvitist ei maksta vallavalitsuse ametnikele, kes astuvad tagasi umbusalduse avaldamise tõttu, kui selle aluseks oli avaliku teenistuse seaduse § 84 loetletud distsiplinaarsüüteod, mille eest on ette nähtud distsiplinaarkaristus.

 (4) Käesolevas paragrahvi lõikes 2 ja lõikes 3 sätestatud hüvitised makstakse vallavalitsuse reservfondist.

§ 57.  Vallasekretär ja vallakantselei

  Vallasekretär juhib vallakantseleid ja täidab talle seadusega ning volikogu ja vallavalitsuse õigusaktidega pandud ülesandeid.

7. peatükk VÄLISSUHTED 

§ 58.  Välissuhted

 (1) Välissuhtlusega tegelevad oma pädevuse piires volikogu, vallavalitsus ja vallavalitsuse hallatav asutus.

 (2) Volikogu otsustab valla osalemise ja esindamise rahvusvahelistes organisatsioonides ja koostöölepingute sõlmimise välisriigi kohaliku omavalitsusega. Lepingutele kirjutab alla volikogu esimees või volikogu poolt volitatud isik. Osalemine rahvusvahelistes projektides või programmides toimub volikogu poolt kehtestatud korras.

 (3) Vallavalitsus:
 1) korraldab käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud lepingute täitmist;
 2) valmistab ette ja esitab volikogule välissuhtlemist puudutavate õigusaktide eelnõud;
 3) moodustab delegatsioone ja osaleb läbirääkimistel välislepingute sõlmimiseks;
 4) korraldab rahvusvaheliste projektide või programmide täitmist;
 5) lahendab muid välissuhtlusega seotud küsimusi, mis on seadusega või volikogu õigusaktidega antud vallavalitsuse pädevusse.

 (4) Vallavalitsusel ja vallavalitsuse hallataval asutusel on õigus käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud lepingute raames sõlmida suhete arendamise eesmärgil lepinguid volikogu poolt kehtestatud korras. Vallavalitsuse sõlmitavatele lepingutele kirjutab alla vallavanem või vallavalitsuse poolt volitatud isik Vallavalitsuse hallatava asutuse nimel kirjutab lepingule alla asutuse juht või tema asendaja.

8. peatükk PÕHIMÄÄRUSE KINNITAMINE JA MUUTMINE  

§ 59.  Põhimääruse kinnitamine ja

  Põhimäärus või selle muudatus võetakse vastu, kui vastavat eelnõu on arutatud vähemalt kahel lugemisel kahel volikogu istungil. Põhimääruse vastuvõtmine ja muutmine otsustatakse volikogu koosseisu häälteenamusega.

9. peatükk RAKENDUSSÄTTED 

§ 60.  Rakendussätted

 (1) Tunnistada kehtetuks Luunja vallavolikogu 22.09.2011. a määrus nr 24 „Luunja valla põhimäärus“

 (2) Määrus jõustub kolmandal päeval pärast Riigi teatajas avaldamist.

Radž Sauk
Volikogu esimees

/otsingu_soovitused.json